Tegevusnäitajad:
1) kogub infot pöördumise põhjuste ja vajaduste kohta patsiendilt, pereliikmetelt ja teistelt spetsialistidelt, samuti haigusloost jms asjakohasest dokumentatsioonist;
2) analüüsib infot ja struktureerib patsiendi vajaduste süsteemi, lähtudes psüühika toimimise seaduspärasusest;
3) püstitab patsiendiga läbirääkimiste teel ühised eesmärgid, lähtudes patsiendi vajadustest ja tema tervislikust seisundist;
4) lepib kokku psühholoogiliste sekkumiste ajakava, eesmärgid ja nende saavutamiseks vajalikud vahendid (uuringud, protseduurid), lähtudes patsiendi tervislikust seisundist; vajadusel kooskõlastab eesmärgid ja vahendid (nt testid, arvutipõhised sekkumised jm) patsiendi pereliikmete ja raviarstiga.

Teadmised:
1) psühholoogia; psüühika- ja käitumishäirete diagnostilised tunnused ja häiretele iseloomulikud psüühilised probleemid;
2) juhtumianalüüsi- ja struktureerimise mudelid ja meetodid;
3) kliiniline ja tervisepsühholoogia.

Tegevusnäitajad:
1) hindab patsiendi isiksuseomadusi, psüühilisi protsesse ja probleeme vaatluse, intervjuu, testide jms abil;
2) hindab patsiendi võimeid, kognitiivseid funktsioone ja probleeme vaatluse, intervjuu, testide jms. abil;
3) hindab patsienti ümbritsevat keskkonda vaatluse, intervjuu jms abil;
4) analüüsib ja tõlgendab hindamistulemusi, kontseptualiseerib probleemid, püstitab psühholoogilised diagnoosid, lähtudes tõenduspõhistest teooriatest psüühika kohta;
5) püstitab hindamistulemustest lähtudes diagnostilisi ja diferentsiaaldiagnostilisi hüpoteese, lähtudes psüühika- ja käitumishäirete klassifikatsioonist;
6) hindab töövõime, sõjaväekõlbulikkuse ja potentsiaalselt ohtlikes tegevustes (relva kasutamine, autojuhtimine jne) osalemise küsimustes;
7) juhendab hindamismeetodite rakendamist (nt õpetajana töötubades, tööjuhendajana töökohal), vaatleb ja analüüsib juhendatava tööd, annab tagasisidet jms, lähtudes juhendatava vajadustest.

Teadmised:
1) psühhopatoloogia;
2) kliiniline ja tervisepsühholoogia;
3) andmete- ja testiteooria;
4) psühholoogilise hindamise teooria;
5) kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed uurimis- ja andmeanalüüsimeetodid;
6) õpetamise ja tööjuhendamise teooriad.

Tegevusnäitajad:
1) seirab ja analüüsib oma patsientide vajadusi uute psühholoogiliste teenuste, mõõtmis- ja sekkumisvahendite järele, lähtudes patsientide tervise vajadustest;
2) kavandab ja töötab välja neile vajadustele vastavaid psühholoogilisi teenuseid, mõõtmis- ja sekkumisvahendeid ning kohandab olemasolevaid;
3) testib nende psühholoogiliste teenuste rakendatavust, mõõtmis- ja sekkumisvahendite psühhomeetrilisi omadusi;
4) hindab nende psühholoogiliste teenuste, mõõtmis- ja sekkumisvahendite kasulikkust ja kliendisõbralikkust, lähtudes efektiivsushinnangutest ja patsientide rahulolust;
5) korraldab ja teeb teadusuuringuid hindamis- ja sekkumismeetodite teoreetiliste alusmudelite ja testide psühhomeetriliste omaduste kontrollimiseks.

Teadmised:
1) teaduslike uurimuste tegemise teooriad ja meetodid;
2) psühholoogiliste mõõtmiste ja hindamiste teooriad ja tehnikad;
3) testiteooriad ja testide konstrueerimise põhimõtted;
4) andmeanalüüsi ja interpretatsiooni meetodid, uurimuste tulemuste tõlgendamise põhimõtted.

Tegevusnäitajad:
1) planeerib sekkumised (nt nõustamine, toetav või intensiivne psühhoteraapia, rehabilitatsioon, lähedaste konsulteerimine vms), mis vastavad patsiendi vajadustele ja talle tehtud hindamiste tulemustele;
2) nõustab patsienti ja tema tugivõrgustikku, kasutades sobivaid meetodeid;
3) konsulteerib patsiendi tugivõrgustiku ning häirete ja puuetega inimestega töötavate spetsialistidega, kogub neilt asjakohast teavet sekkumisplaani rakendatavuse ja tugivõrgustiku kaasamise võimaluste kohta;
4) annab konsultatsioone häirete ja puuetega inimestega töötavatele spetsialistidele jt infot vajavatele isikutele ja organisatsioonidele;
5) teeb toetavat individuaalset psühhoteraapiat, kasutades tõenduspõhiseid meetodeid;
6) korraldab grupinõustamisi jt toetavaid kliinilis-psühholoogilisi sekkumisi (nt riskikäitumise vähendamine, läbipõlemise ennetamine, probleemilahenduse jt meetodite treening, toetav grupiteraapia, debriifing jms), kasutades tõenduspõhiseid meetodeid;
7) rakendab situatsioonile suunatud sekkumisi (nt toetava keskkonna kujundamine, stimulatsiooni vähendava keskkonna loomine jms), kasutades tõenduspõhiseid meetodeid;
8) rakendab kaudseid sekkumisi – aitab isikutel, gruppidel või organisatsioonidel neile sobivaid tõenduspõhiseid sekkumisi välja töötada ja ellu viia;
9) juhendab nõustamis- ja teraapiakursuste jaoks vajalikke praktikaid.

Teadmised:
1) nõustamise ja psühhoteraapia teooriad ja meetodid;
2) toetava psühhoteraapia teooriad ja meetodid;
3) sotsiaalpsühholoogia, sh grupitöö teooriad ja meetodid;
4) õpetamise ja tööjuhendamise teooriad.

Tegevusnäitajad:
1) teeb lähte- ja lõpptaseme hindamised-mõõtmised ja selle põhjal kontrollib sekkumise (nõustamine, toetav psühhoteraapia, grupitööd jms) efektiivsust;
2) planeerib ja vajadusel rakendab täiendavaid sekkumisi ja tagasilanguste ennetamise seansse;
3) vajadusel teeb järelhindamisi.

Teadmised:
1) psühholoogiliste mõõtmiste ja hindamiste teooriad ja tehnikad;
2) tõenduspõhise sekkumise teoreetilised alused ja rakendusmeetodid ning efektiivsuse uurimise meetodid;
3) empiiriliste uurimuste tegemise metodoloogia;
4) andmeanalüüs ja tulemuste tõlgendamise põhimõtted.

Tegevusnäitajad:
1) annab patsientidele tagasisidet nendega tehtud uuringutest patsiendile arusaadaval viisil;
2) kirjutab saadud tulemuste põhjal töökokkuvõtteid, raporteid haiguslugudesse jm ametlikesse dokumentidesse, eksperthinnanguid jms, kasutades korrektset erialakeelt;
3) annab erialaseid arvamusi töövõime, sõjaväekõlbulikkuse, potentsiaalselt ohtlikes tegevuste (relva kasutamine, autojuhtimine) jms osalemise kohta, lähtudes hindamistulemustest ja erialateadmistest;
4) annab avalikkusele teavet ja esitab erialaselt põhjendatud arvamusi psüühikahäireid ja psühholoogilisi probleeme puudutavates küsimustes, kasutades sobivaid avalikkusega suhtlemise tehnikaid;
5) kirjutab teadusliku uurimistöö kokkuvõtteid (nt teadusartikleid, raporteid) informeerimaks avalikkust ja kolleege näiteks mõõtmisvahendite väljatöötamise tulemustest, sekkumismeetodite efektiivsusest jne.
6) edendab tõenduspõhiste erialateadmiste levikut ja nende sobivat kasutamist teiste kliiniliste psühholoogide ning kõrvalerialade spetsialistide seas, tehes ettekandeid erialakonverentsidel, koolitustel jm;
7) analüüsib, hindab ja üldistab erinevate sihtgruppide informeerimise vajadusi, juhindudes eriala arengusuundadest.

Teadmised:
1) kommunikatsiooni-, suhtlemis- jm sotsiaalpsühholoogia;
2) psühholoogiliste mõõtmiste ja hindamiste teooriad ja tehnikad;
3) psüühiliste häirete ja puuetega inimeste eripära ja kommunikatsiooni spetsiifika;
4) andmeanalüüs ja tulemuste tõlgendamine;
5) teadusuurimuste metodoloogia ja teadusartiklite kirjutamise põhimõtted.

Tegevusnäitajad:
1) täiendab ja arendab pidevalt oma erialateadmisi ja -oskusi nii oma töö kitsama eripära kui ka eriala üldiste arengute lõikes;
2) analüüsib oma tööd kriitiliselt ja täiendab end, nii et oleks tagatud jätkuv areng kõikide kliinilise psühholoogi kohustuslike kompetentside osas;
3) teeb koostööd arstide ja teiste spetsialistidega;
4) osaleb kovisioonigruppides, kliinilistel konverentsidel, juhtumiaruteludes vms igapäevatöö üldistamise/analüüsimise tegevustes;
5) juhendab kovisioonigruppide, juhtumiarutelude, kliiniliste konverentside tööd;
6) reflekteerib ja hindab enda erialast tegevust, peab oma erialase arengu registrit, selgitab enesearengu vajadused ning kavandab tegevused enda arendamiseks, kasutades eneseanalüüsi vahendeid, töötulemuste analüüsi ja saadud hinnanguid;
7) osaleb erialase poliitika kujundamises ja süsteemi edendamises, võttes osa vastavatest diskussioonidest, tehes ettepanekuid täiendusteks ja/või muudatusteks eriala reguleerivatesse seadustesse vm dokumentidesse.

Teadmised:
1) kliinilise psühholoogi nõutavad kompetentsid, kliinilise psühholoogi Eesti ja rahvusvaheliste kutsestandardite nõuded;
2) kutsetegevuse jaoks oluliste kõrvalerialade (psühhiaatria, neuroloogia, koolipsühholoogia jms) baasteadmised ja meetodid;
3) eriala uusimad arengud, erialast poliitikat ja süsteemi puudutavad uuringud ja aruanded;
4) terviseedenduse teooriad ja meetodid.

Tegevusnäitajad:
1) peab psühholoogia ja/või kliinilise psühholoogia loenguid, korraldab seminare/töötubasid psühholoogidele ja teistele tervishoiuvaldkonna töötajatele, olles kursis uuemate teooriate ja meetoditega;
2) korraldab koolitusi teiste erialade esindajatele ja laiale auditooriumile kliinilise psühholoogia teadmiste levitamise eesmärgil;
3) juhendab üliõpilaste praktikat ja kutset taotlevate psühholoogide tööd;
4) koolitab ja juhendab psühholoogide tööjuhendajaid (superviisoreid);
5) töötab välja kliinilise psühholoogia alaseid õppe- või juhendmaterjale;
6) peab loenguid, viib läbi seminare jm õppetööd ülikoolides jm haridusasutustes.

Teadmised:
1) kõrgtasemel teadmised oma õpetamisvaldkonnas;
2) uusimad teaduspublikatsioonid oma õpetamisvaldkonnas ja põhimõtted nende integreerimiseks kliinilise psühholoogi töösse;
3) õpetamise ja tööjuhendamise teoreetilised mudelid ja meetodid.

Tegevusnäitajad:
1) planeerib ja organiseerib teadustegevust, kavandab, korraldab ja juhendab kliinilise psühholoogia teadusuurimusi; korraldab ja juhendab nooremate kolleegide uurimusi või osaleb uurimusprojektides;
2) analüüsib uurimuste tulemusi, kirjutab erialaseid teadusartikleid ja avaldab neid eelretsenseeritavates teadusajakirjades, või koostab rakenduslikke materjale uute teadustulemuste praktikasse juurutamiseks;
3) toimetab ja retsenseerib erialaseid teadusväljaandeid, osaleb erialaajakirjade toimetuskolleegiumide töös jms või osaleb aktiivselt teadus- ja/või erialakonverentsidel või muudel erialastel üritustel.

Teadmised:
1) teaduslike uurimuste metodoloogia;
2) keerukamad uurimustekavad (research design), andmeanalüüsi ja -interpretatsiooni meetodid kõrgtasemel;
3) metoodiliste materjalide ja juhendite kirjutamise metodoloogia;
4) teaduskorraldus ja -planeerimine, organiseerimis- ja juhendamismeetodid.

Tegevusnäitajad:
1) seirab ja hindab kliinilise psühholoogia situatsiooni Eestis, elanikkonna psüühilisi probleeme ja vajadusi teenuste järele, ühiskonna ja riigi tellimusi neile vajadustele vastavate teenuste pakkumiseks;
2) seirab ja hindab enda kompetentside taset, lähtudes teenuse iseloomust;
3) valib esitatud probleemide jaoks kohased strateegiad ja töötab välja vastava teenuse;
4) kavandab ja viib ellu sekkumis-, ennetus- ja rehabilitatsiooniprogramme jms teenuseid.

Teadmised:
1) Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO), Euroopa Liidu ja Eesti tervishoiuasutuste tervishoiutegevused ja -prioriteedid;
2) Tervise Arengu Instituudi (TAI) jt. Eestis tehtud terviseuuringute tulemused;
3) terviseedenduse teooriad ja meetodid.

Tegevusnäitajad:
1) kavandab kliinilise psühholoogia teenuse osutamiseks vajaliku praksise, lähtudes elanikkonna tervisevajadustest ja ettevõtluse headest tavadest;
2) korraldab ja juhib personali tööd, lähtudes ettevõtte tegevuse eesmärkidest;
3) planeerib ja haldab finantse, lähtudes ettevõtluse headest tavadest;
4) loob ja säilitab kvaliteedi tagamise süsteemi oma praksise kui terviku jaoks, lähtudes elanikkonna tervisevajadustest;
5) seirab klientide rahulolu ja kasutab seire tulemusi praksise arendamiseks.

Teadmised:
1) ettevõtlust reguleerivad õigusaktid;
2) organisatsiooni- ja juhtimispsühholoogia;
3) majanduse alused;
4) majandusarvestuse ja raamatupidamise alused;
5) tagasiside kogumise viisid ja meetodid;
6) rahulolu- ja arvamusküsitluste metodoloogia.

Tegevusnäitajad:
1) toob uue(d) teenuse(d) olemasolevate/potentsiaalsete klientide tähelepanu fookusesse;
2) kontakteerub klientidega, teeb pakkumisi, teavitab oma teenustest, kasutades sobivaid meetodeid;
3) koostab teavitusmaterjali (nt kuulutusi, infobuklette, veebilehti jms);
4) hindab klientide rahulolu teenusega, teeb sellest lähtudes vajalikke muudatusi.

Teadmised:
1) reklaamipsühholoogia, kommunikatsioonipsühholoogia jm sotsiaalpsühholoogia valdkonnad;
2) turu-uuringute tegemise ning nende tulemuste hindamise metodoloogia.

Tegevusnäitajad:
1) kasutab oma tegevuses psühholoogia erinevate rakendusvaldkondade teadmisi patsiendi nõustamiseks ning vajadusel edasi suunamiseks teiste valdkondade psühholoogide juurde (nt kutse- ja karjääripsühholoogia, koolipsühholoogia jm);
2) töötab oma kompetentsuse piirides ning vajadusel soovitab patsiendile/kliendile teisi spetsialiste (nt psühhiaater, logopeed jm);
3) jälgib ja kavandab oma töövaldkonna arenguid ja prognoosib nende mõju;
4) tunneb psühholoogide töö eetilisi põhimõtteid ja peab neist kinni (patsiendi heaolu eest hoolitsemine, tema seisukohtade austamine, konfidentsiaalsus jm.) www. epl.org.ee/wb/pages/eetika.php;
5) järgib oma töös kõiki kutsealaga seonduvaid õigusakte;
6) suhtleb väga mitmesuguses seisundis inimestega, arvestades nende individuaalseid omadusi ja keskkonnategureid; kasutab oma töös erinevaid adekvaatseid suhtlemismeetodeid;
7) lähtub patsiendi tervise vajadustest, toetub teaduslikult tõendatud teooriatele ja kasutab adekvaatseid ning kontrollitud psühhomeetriliste omadustega meetodeid;
8) integreerib ja kombineerib erialaseid teadmisi ja meetodeid vastavalt situatsiooni vajadustele;
9) loob uusi teadmisi ja teooriaid valdkondade vahelistest seostest ja rakendusvõimalustest ning esitab originaalseid tõenduskäike;
10) planeerib ja organiseerib teadustegevust, korraldab ja juhendab uurimistööd;
11) kasutab oma töös arvutit tasemel: AO1 - AO4, AO6, AO7, AO12 (vt lisa 1);
12) kasutab oma töös eesti keelt tasemel C1 ja kaht võõrkeelt tasemel B1, sealhulgas soovitavalt vene keelt (vt lisa 2).

Teadmised:
1) üldpsühholoogia;
2) psühholoogia meetodid;
3) psühholoogia ajalugu;
4) psühholoogia bioloogilised alused;
5) neuropsühholoogia;
6) emotsioonide- ja motivatsioonipsühholoogia;
7) arengupsühholoogia;
8) kognitiivne psühholoogia;
9) diferentsiaalpsühholoogia;
10) isiksusepsühholoogia;
11) töö- ja organisatsioonipsühholoogia;
12) hariduspsühholoogia;
13) andmeanalüüsi ja -interpretatsiooni meetodid;
14) eetikakoodeksid ja kutse-eetika;
15) psühholoogi tööd puudutav seadusandlus, tervishoiudokumentatsiooni reeglistik jm. regulatiivsed materjalid;
16) läbirääkimis-, küsitlemis-, kuulamis- jm suhtlemismeetodid;
17) teaduskirjanduse otsimise ja lugemise põhimõtted;
18) teadustöö planeerimise, organiseerimise ja juhendamise põhimõtted ja meetodid;
19) teadusuuringute läbiviimise ja teaduspublikatsioonide kirjutamise põhimõtted;
20) teadusuuringute eetika;
21) õpetamise ja juhendamise teooriad ja meetodid;
22) psühholoogilise diagnostika ja sekkumise meetodite hindamise ja väljatöötamise põhimõtted;
23) tervisepoliitika kujundamise põhimõtted.