Tegevusnäitajad
1. Määrab kindlaks projekti kriitilised edutegurid ja olulised toimenäitajad, hindab ja analüüsib neid arvestades organisatsiooni eesmärke.
2. Teeb projekti omanikule ettepaneku projekti juhtimisstruktuuri moodustamiseks.
3. Tagab, et projekt on vastavuses kogu asjassepuutuva seadusandlusega, tervise-, ohutus-, turvalisus- ja keskkonnaregulatsioonidega ning muude ametialaste regulatsioonidega.
4. Plaanib projekti arvestades erinevate huvipoolte ambitsioone ja huve ning nende potentsiaalset mõju projektile, samuti üksikisikute ja gruppide mitteformaalset mõjuvõimu ja tööstiili.
5. Selgitab välja asjassepuutuvad kultuurilised erisused ja väärtushinnangud (nt rahvuslikud ja kultuurilised äritavad ja töökultuur, valdkondlikud ja erialaspetsiifilised erisused, ettevõttesisesed jne).

Teadmised
1) kriitilised edutegurid;
2) olulised toimenäitajad (mõõdikud);
3) organisatsiooni missioon, visioon;
4) erinevus taktika ja strateegia vahel;
5) projektipõhise juhtimise põhiprintsiibid ja -tunnused;
6) portfellijuhtimise alused;
7) programmijuhtimise alused;
8) projekti-, programmi- ja portfellijuhtimise formaalne korraldus ja mitteformaalsed vastastikused seosed organisatsioonis;
9) projektisse puutuvad õigusaktid;
10) ametialased standardid ja normid (nt EVS-ISO 21500 standardid, IPMA ICB, Prince2, PMI PMP, Euroopa PM2 jne.)
11) jätkusuutlikkuse põhimõtted;
12) teadmusjuhtimine;
13) projektijuhtimise valdkonna eetikakoodeks;
14) formaalne organisatsioon versus mitteformaalsed struktuurid;
15) formaalne ja mitteformaalne võim ja mõjujõud;
16) erinevus võimu ja autoriteedi vahel;
17) mõjuvõimu ulatus;
18) organisatsioonikultuur ja otsuste tegemine organisatsioonis;
19) kvaliteedipoliitika;
20) ettevõtte sotsiaalne vastutus (ESV).

Tegevusnäitajad
1. Analüüsib projekti valdkonna ja keerukuse kontekstis enda isikuomadusi, oskusi ja kogemusi. Hindab enesetäiendamise vajadust ja otsib võimalusi enda arendamiseks.
2. Tekitab teistes oma töö täieliku ja täpse teostamisega usaldust. Tegutseb vastavalt kokkulepetele, on järjekindel ja võtab vastutuse oma otsuste ja tegude eest.
3. Jagab osapooltele arusaadavat ja struktureeritud informatsiooni ning kontrollib, kas nad seda mõistsid. Valib igale sihtrühmale sobiva suhtlusstiili ja -kanali.
4. Kasutab sotsiaalseid võrgustikke suhete säilitamiseks ja kinnistamiseks. Osaleb suhete korraldamiseks mõeldud üritustel või nende korraldamisel.
5. Rakendab oma teadmisi meeskonnatöö juhtimisest olukorras, kus projekti struktuur on staatiline, olulisi otsuseid on vähe ning vajalik eestvedamise stiil on pidev ja ühesugune. Õhutab koostööd ja suhete loomist meeskonnaliikmete vahel. Kasutab eksimusi, et hõlbustada vigadest õppimist.
6. Teeb kindlaks konfliktide ja kriiside põhjused, võimalusel ennetab neid ja valib välja kohased vastusammud. Talletab saadud õppetunnid projekti dokumentatsioonis.
7. Viib läbi erinevaid loovusüritusi või osaleb nende korraldamises.
8. Kogub läbirääkimisteks vajalikke andmeid, korraldab läbirääkimiste läbiviimist, protokollib läbirääkimiste käiku.
9. Jälgib, et projektimeeskond töötaks eesmärgipäraselt.

Teadmised
1) refleksiooni ja eneseanalüüsi tehnikad;
2) iseenda ja teiste stressijuhtimine;
3) töö tõhusus ja tulemuslikkus;
4) tagasisidereeglid ja -tehnikad;
5) prioriteetide määramise tehnikad;
6) eesmärkide sõnastamine (nt SMART-meetod);
7) sotsiaalse võrdsuse ja jätkusuutlikkuse põhimõtted;
8) erinevused informatsiooni ja sõnumi vahel;
9) erinevad kommunikatsioonimeetodid, kanalid ja stiilid;
10) erinevad küsitlemistehnikad;
11) esitlustehnikad;
12) retoorika alused;
13) kehakeele tunnused;
14) inimese sisemised ja välimised motivaatorid;
15) konfliktide lahendamise meetodid;
16) erinevate kultuuride väärtused, traditsioonid ja individuaalsed nõudmised;
17) juhtimise tüübid ja stiilid;
18) erinevad õpimeetodid;
19) kootsingu ja juhendamise põhimõtted;
20) otsustamise tehnikad (konsensuslik, demokraatlik/enamusele tuginev, kompromislik, autoriteedile toetuv);
21) grupidünaamika;
22) pingete maandamise tehnikad;
23) konflikti staadiumite mudelid;
24) konfliktide väärtuslikkus meeskonnatunde tekitamise jaoks;
25) kriisiplaan;
26) analüüsitehnikad (nt SWOT, võrdlev analüüs, intervjueerimistehnikad);
27) erinevad loovustehnikad;
28) läbirääkimistehnikad;
29) disainmõtlemise põhimõtted.

Tegevusnäitajad
1. Koostab projekti esialgse juhtimise plaani (management plan). Kooskõlastab plaani võtmeisikutega ja täiendab seda jooksvalt vastavalt tekkinud vajadusele. Kasutab ära teistest projektidest saadud õppetunde.
2. Kogub nõuete täpsustamiseks vajalikke andmeid. Korraldab läbirääkimiste läbiviimist ja protokollib nende käiku.
3. Projekti eesmärkidest lähtudes liigendab projekti ulatuse ja määratleb tulemid ja tööpaketid. Ohjab projekti tööd vastavalt hierarhilisele struktuurile.
4. Kirjeldab projekti täideviimiseks vajaminevad tegevused ja ajagraafiku. Jälgib tegevuste etteantud ajagraafikus püsimist ja vajadusel võtab kasutusele meetmed projekti ajagraafikus püsimiseks.
5. Koostab kommunikatsiooniplaani, lähtudes huvipoolte info vajadusest. Määratleb rollid ja vastutuse kommunikatsiooniplaani lõikes ning töötab vajadusel välja või kohandab protsessid, süsteemid, dokumentatsiooni ja taristu.
6. Kogub andmed ja seab koos huvipooltega kvaliteedinõuded tulemile ja projekti läbiviimisele. Jälgib etteantud kvaliteedikriteeriumite püsimist etteantud tolerantsides, nende ületamisel teavitab asjakohaseid isikuid.
7. Koostab projekti eelarve või osaleb selle koostamisel. Jälgib projekti püsimist eelarves ning teavitab kõrvalekalletest asjakohaseid isikuid.
8. Teeb kindlaks vajaminevate ressursside kvaliteedi ja koguse ning leiab vajadusel ressursiallikad. Jälgib ressursside kasutust ning teavitab muutunud vajadustest asjakohaseid isikuid.
9. Kirjeldab hanke vajadused. Teeb koostööd hanke läbiviijatega ja asjakohaste isikutega või viib läbi hanke. Osaleb tarnijate ja partnerite hindamisel ning jälgib lepingu täitmist projekti kestel.
10. Viib läbi projekti algatus- ja järgnevad koosolekud, koostab osapooltele regulaarselt ülevaated. Jälgib projekti edenemise vastavust plaanitule, valmistab ette vajalikud otsused ja esitab need otsustamiseks võtmeisikutele.
Korraldab projekti aruandluse vastavalt osapooltega kokkulepitud nõuetele.
11. Ohjab projekti tulemite muudatusi ja koostab ettepaneku nende heakskiitmiseks või tagasilükkamiseks jälgides varasemaid kokkuleppeid.
12. Määratleb koostöös osapooltega võimalikud riskid ja nende mõju projektile. Koostab riskide registri. Töötab koostöös osapooltega välja strateegiad ohtude ja võimaluste käsitlemiseks. Jälgib riske ja vajadusel viib ellu meetmeid ohtude vältimiseks ja võimaluste realiseerimiseks.
13. Töötab välja strateegia ja juhib huvipoolte kokkupuuteid projektiga. Jälgib huvipoolte nõudeid projektile ja võimalusel lahendab tekkinud muresid, neid vajadusel eskaleerides kõrgemale tasandile. Kasutab ära huvipoolte toetust ja panust projekti.
14. Plaanib tulemite kasutuselevõtmiseks vajalikke muudatusi organisatsioonis või kogukonnas.

Teadmised
1) kolmekordne piirang (raudne kolmnurk);
2) vastuvõtukriteeriumid;
3) eesmärgianalüüs;
4) konfiguratsiooni haldamine;
5) ulatuse definitsioon (koos ulatuspiirkonnast väljajääva osaga);
6) ulatuse kõrvalekaldumine (roome);
7) tulemite kavandamise ja kontrollimise meetodid;
8) tööde hierarhiline struktureerimine (WBS);
9) toodete hierarhiline struktureerimine (PBS);
10) tööpaketid;
11) WBS-i sõnastik;
12) ajakava koostamise meetodid, nt Gantti diagramm;
13) ressursside plaanimine;
14) võrdlusalus (baseline);
15) agiilne arendusprotsess;
16) töömahu hindamise meetodid;
17) projektiga seotud dokumentatsioon;
18) kvaliteedi maksumus;
19) finantsarvestuse alused (rahavoog, kontoplaan, kulude struktuur);
20) kulutuste jälgimise ja kontrollimise meetodid;
21) erinevad finantseerimisvõimalused;
22) hankeprotsessid, pakkumise ja nõudmise mõisted;
23) otsustusõigus (muudatuste tegemise kord, otsuste tegemise hierarhia);
24) juurutusplaan;
25) riskide ja võimaluste juhtimise tehnikad;
26) muudatuste juhtimise teooriad.