Tegevusnäitajad:
1. tutvub ettevõtte tehnoloogilise protsessiga, lähtudes ettevõtte tegevusalast ja kasutades sellekohaseid teadmisi; analüüsib ja kirjeldab töötaja tööd ning jagab selle etappideks ja/või osadeks, arvestades töötaja eripära, mugavuse, tervise, töövahendite ja -keskkonna ning tööülesannetega;
2. määratleb enne töötaja tööle asumist eeldused olemasoleval töötamiskohal tööülesannete täitmiseks, arvestades töövahendite, töökorralduse ja töökoormatuse mõju töötaja tervisele; vajadusel konsulteerib töötaja sobivuse hindamiseks töötervishoiuarsti, -psühholoogi või muu spetsialistiga.

Tegevusnäitajad:
1. viib läbi töökeskkonna riskianalüüsi, lähtudes õigusaktide nõuetest, kaasates töötajad, töötajate ja tööandja esindajad ning vajadusel töötervishoiu teisi spetsialiste; kooskõlastab tegevused ja kaasatavad isikud tööandjaga;
2. hindab füüsikaliste ohutegurite olemasolu, nendega kaasnevaid terviseriske ja mõju töötaja töövõimele, võttes arvesse ohutegurite mõõtetulemusi ja töökorraldust;
3. selgitab välja füsioloogilised ohutegurid, kasutades töökorralduse analüüsimise, küsitluste, tõenduspõhiste hindamismeetodite ja mõõtmiste tulemusi; hindab ohutegurite terviseriski ja mõju töötaja töövõimele;
4. märkab keemiliste ohutegurite olemasolu, kaasab nende mõju hindamisse tööhügieeniku;
5. märkab psühholoogiliste ohutegurite olemasolu, kaasab nende mõju hindamisse tööpsühholoogi;
6. märkab bioloogiliste ohutegurite olemasolu, kaasab nende mõju hindamisse tööhügieeniku.

Tegevusnäitajad:
1. määratleb tehnoloogia või töövahendi ergonoomilisuse kriteeriumid ning vastavalt nendele põhjendab/selgitab tööandjale töövahendi või tehnoloogia sobivust töötajale, arvestades töötaja kehalisi ja vaimseid võimeid ning ealisi iseärasusi;
2. nõustab töökeskkonna projekteerimise meeskonda töökeskkonna loomises või uuendamises; analüüsib koostöös tööhügieeniku ja -psühholoogiga ennetusmeetmeid, vastavalt ettevõtte vajadustele ja võimalustele, lähtudes ennetusmeetmete hierarhiast (sh ühis- ja isikukaitsevahendid, ohumärguanded);
3. selgitab tööandjale ergonoomiliste lahenduste majanduslikku efektiivsust ja mõju töötaja töövõimele.

Tegevusnäitajad:
1. analüüsib töövahendite ja materjali paigutamist töökeskkonnas, arvestades töötaja kehalisi ja vaimseid võimeid ning ealisi iseärasusi; annab soovitusi töövahendite ja materjali optimaalseks paigutamiseks, arvestades materjali kulgemist tööprotsessis;
2. analüüsib töötaja töökoormust ning tema töökoormatust, kasutades üldtunnustatud meetodeid; hindab tegeliku töökoormatuse vastavust töötaja optimaalse koormatusega; leiab sobivad lahendused ning teeb tööandjale ettepaneku töötaja töökoormuse optimeerimiseks;
3. analüüsib töötaja individuaalseid iseärasusi ja töökoha kujundust, sh töövahendite ja materjalide paigutust, kasutusmugavust; teeb ettepaneku kohandada töö töötajale võimalikult sobivaks, arvestades töötaja kehalisi ja vaimseid võimeid ning ealisi iseärasusi, tema töövõime muutumist tööpäeva või -vahetuse jooksul;
4. analüüsib töötaja tööasendeid, liigutusi ja töömugavust lähtuvalt biomehaanika printsiipidest; arvestab töötaja ealisi ja kehalisi iseärasusi ning leiab koostöös töötajaga sobivad lahendused; teeb tööandjale ettepaneku töötaja tööasendite ja liigutuste optimeerimiseks.

Tegevusnäitajad:
1. analüüsib tööõnnetuste raporteid, töötaja tervisekontrollide otsuseid ja kutsehaigestumise dokumentatsiooni;
2. analüüsi alusel nõustab tööandjat töökeskkonna optimeerimisel tööga seotud haigestumiste ning tööõnnetuste vältimiseks;
3. teeb tööandjale ettepaneku töö kohandamiseks, sobivate töövahendite soetamiseks või töökoormuse optimeerimiseks, vajadusel konsulteerib töötervishoiuarsti või füsioterapeudiga.

Tegevusnäitajad:
1. analüüsib ohutusjuhendeid, nõustades tööandjat ohutusjuhendite loomisel või uuendamisel ergonoomika küsimustes;
2. annab tööandjale soovitusi töökeskkonna ja töövahendite kohandamiseks vähenenud töövõimega töötajale;
3. selgitab tööandjale ja töötajatele töövõime säilitamise ja parendamise peamisi meetodeid ja põhimõtteid, vajadusel kaasab tervisedendaja;
4. teeb teavitustööd töötervishoiu ja tööohutuse põhimõtete selgitamiseks töötajate töövõime säilitamise ja parendamise eesmärgil; levitab töötervishoiu ja tööohutusalast teavet, korraldab infopäevi jm teavitusüritusi;
5. jälgib pidevalt ergonoomikat käsitlevat teabevoolu; hoiab end kursis ergonoomika küsimusi reguleerivate Eesti õigusaktidega ning selgitab uusi nõudeid ja teadussaavutusi tööandjatele.

Tegevusnäitajad:
1. osaleb töötajate koolitusvajaduste väljaselgitamises ning koostab koolituskavad teadmiste, oskuste ja hoiakute ajakohastamiseks;
2. osaleb koolituste sisulises ettevalmistamises, andes koolitajatele sisendi ergonoomikat käsitlevate teemade ning oodatavate õpiväljundite osas; osaleb koolitajana ergonoomikat käsitlevatel koolitustel;
3. osaleb koolituse tulemuslikkuse ja mõju väljaselgitamises, kasutades õpiväljundite saavutatuse taseme hindamiseks kohaseid meetodeid; teeb hindamisest kokkuvõtted, annab koolitustulemuste kohta tagasisidet ja soovitusi tööandjale, koolitajale ja koolituse korraldajale.

Tegevusnäitajad:
1. määrab toote kriitilised mõõtmed ja kasutamise efektiivsuse, ohutuse ja mugavuse kriteeriumid; selgitab erineva toote juht- ja kuvaseadise kasutamise ja nende paiknemise mõju, lähtudes toote eeldatava kasutajaskonna antropomeetrilistest mõõdetest;
2. osaleb kujustatud toote katsetamises ja kasutajasõbralikkuse hindamises, juhindudes standarditest ja eetikapõhimõtetest.

Tegevusnäitajad:
1. dokumenteerib oma töö keeleliselt ja sisuliselt korrektselt;
2. kasutab oma töös eesti keelt tasemel B2 ning ühte võõrkeelt tasemel B2 (vt lisa 1);
3. kasutab tavapärast kontoritarkvara tööks vajalikul tasemel; leiab internetist tööks ja enesearenguks vajalikku informatsiooni ja oskab selle usaldusväärsust kriitiliselt hinnata; kasutab erialaseid andmebaase; vajadusel kasutab pilditöötlus- ja joonestustarkvara;
4. juhindub rahvusvahelisest töötervishoiuspetsialisti eetikakoodeksist (www.icohweb.org) ja rahvusvahelisest ergonoomika eetikakoodeksist „Code of Conduct for Ergonomics“ (www.iea.cc);
5. väljendab ennast kõnes ja kirjas ka mitte-erialaspetsialistile arusaadavalt;
6. ajakohastab ja arendab oma ergonoomikaalaseid kompetentse, lugedes erialaseid väljaandeid, osaledes koolitustel jne.

Hindamismeetod(id):
Läbivaid kompetentse hinnatakse teiste kutsestandardis toodud kompetentside hindamise käigus.