Ehitusjuht III Construction Site Manager III 4 Ehitusjuht III (versioon 1) Ehitusjuht III (versioon 2) Ehitusjuht III (versioon 3) Ehitusjuht III (versioon 5) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 10) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 11) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 12) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 13) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 6) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 7) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 8) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Ehitusjuht 28 2008-06-18 2008-06-18 2012-05-03 III 3123 Ehituse töödejuhatajad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 41 Hoonete ehitus Allmaarajatiste ehitus Avade rajamine (sh teemantpuurimine ja -saagimine) Avatäidete paigaldamine Ehitise omaniku ehitustehniline konsulteerimine ja esindamine Ehitiste kontrollimis-ja juhtimissüsteemide automatiseerimine Ehituspuusepatööde tegemine Elektroonilise side võrkude ja -rajatiste ehitamine Fassaaditööde tegemine Geotehniliste ehitustööde (sh tunnelid (v.a teeseaduse mõistes), vaiad, tugiseinad (sh sulundseinad), pinnaseankrud jms) tegemine Hoonesiseste ja kinnistusiseste küttesüsteemide ja soojussõlmede ehitamine Hoonesiseste ja kinnistusiseste veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemide ehitamine Hüdroisolatsioonitööde tegemine Hüdrotehniline ehitamine Jahutussüsteemide ehitamine Katusetööde tegemine Katlasüsteemide ehitamine (v.a elektri- ja gaasivarustuse osa) Kaugküttesüsteemide ehitamine Klaasfassaadide montaaž Klaasfassaadide paigaldamine Klaasist ja metallist avatäidete paigaldamine Kliimaseadmete paigaldus Konstruktsioonide tulekaitsetööde tegemine Küte ja ventilatsioon Kütte, veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitustööd Kütte- ja veevarustustööd Kütte- ja ventilatsioonitööd Kütte-, vee ja kanalisatsioonitööde omanikujärelvalve tegemine Kütte-, ventilatsiooni-, jahutuse-, vee- ja kanalisatsioonitööde omanikujärelevalve tegemine Kütte-, ventilatsiooni-, vee- ja kanalisatsioonitööde omanikujärelvalve tegemine Küttesüsteemid Küttesüsteemide lõõride ja korstnate ehitamine Küttetrasside ehitus Lammutustööd Lammutustööde omanikujärelvalve tegemine Lammutustööde tegemine Maaler Metallkonstruktsioonide paigaldamine Monoliitbetoonitööde tegemine Monteeritavate ehituskonstruktsioonide paigaldamine Monteeritavate ehituskonstruktsioonide paigaldamine- metallkonstruktsioonide paigaldamine Nõrkvoolu-, side- ja ehitiste kontrollimis-ja juhtimissüsteemide automatiseerimise omanikujärelevalve tegemine Nõrkvoolusüsteemid Nõrkvoolusüsteemide ehitamine Nõrkvoolusüsteemide paigaldus Nõrkvoolutööd Omanikujärelvalve Palkmajade ehitamine Palkmajade ja puitehitiste ehitamine Palkmajade paigladus Piirete, aedade ja väravate paigaldamine Puitehitiste ehitamine Puurkaevud Rookatuste ehitamine Raudteed ja raudteerajatised Salvkaevud Sidemastide paigaldus Sidetrasside ehitus Soojavarustustööd Süvendustööd Tahkekütusega köetavate küttesüsteemide ja neid teenindavate süsteemide ehitamine Tehnorajatiste termoisolatsioonitööde tegemine Tehnosüsteemid Vee- ja kanalisatsioonisüsteemid Vee- ja kanalisatsioonitööd Vee- ja kanalisatsioonitööde omanikujärelevalve tegemine Vee-, kanalisatsiooni- ja küttesüsteemide ehitus Veeteede süvendustööd Veevarustus ja kanalisatsioon Veevarustus ja kanalisatsioon koos välisvõrkudega Veevarustus ja kanalisatsioonisüsteemid Veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitustööd Ventilatsioon Ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide paigaldus Ventilatsioonisüsteemide ehitamine Vesi ja kanalisatsioon Välistrassid Välistrasside ehitus Välisveevarustuse- ja kanalisatsioonivõrkude, sealhulgas pumplate, puhastite ja muude seotud rajatiste ehitamine Üldehitus Üldehituslik ehitamine Üldehitusliku ehitamise omanikujärelevalve tegemine Ehitusplekksepp I Plater Whitesmith I 3 Ehitusplekksepp I (versioon 1) Ehitusplekksepp I (versioon 2) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Ehitusplekksepp 11 2010-12-27 2010-12-27 2013-12-31 I 2 2 7121 Katusekatjad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Selle kutsestandardi alusel võib jätkuda kutse andmine kuni 31. detsembrini 2016 neile isikutele, kes on õppinud vastava kutsestandardi põhjal koostatud kutseõppe õppekaval. Ehitusplekksepp II Plater Whitesmith II 3 Ehitusplekksepp II (versioon 1) Ehitusplekksepp II (versioon 2) Ehitusplekksepp, tase 3 (versioon 4) Ehitusplekksepp, tase 3 (versioon 5) Ehitusplekksepp, tase 4 esmane kutse (versioon 6) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Ehitusplekksepp 11 2010-12-27 2010-12-27 2013-12-31 II 3 3 7121 Katusekatjad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Ehitusplekksepp III Plater Whitesmith III 3 Ehitusplekksepp III (versioon 1) Ehitusplekksepp III (versioon 2) Ehitusplekksepp, tase 4 (versioon 4) Ehitusplekksepp, tase 4 (versioon 5) Ehitusplekksepp, tase 4 (versioon 6) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Ehitusplekksepp 11 2010-12-27 2010-12-27 2013-12-31 III 4 4 7121 Katusekatjad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Ehituspuusepp I Construction carpenter I 3 Ehituspuusepp I (versioon 1) Ehituspuusepp I (versioon 2) Ehituspuusepp I (versioon 5) Ehituspuusepp, tase 4 esmane kutse (versioon 4) Ehituspuusepp, tase 4 esmane kutse (versioon 6) Ehituspuusepp, tase 4 esmane kutse (versioon 7) Ehituspuusepp, tase 4 esmane kutse (versioon 8) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Ehituspuusepp 28 2008-06-18 2008-06-18 2012-06-17 I 7115 Puusepad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Ehituspuusepp II Construction carpenter II 4 Ehituspuusepp II (versioon 1) Ehituspuusepp II (versioon 2) Ehituspuusepp II (versioon 3) Ehituspuusepp II (versioon 6) Ehituspuusepp, tase 4 (versioon 5) Ehituspuusepp, tase 4 (versioon 7) Ehituspuusepp, tase 4 (versioon 8) Ehituspuusepp, tase 4 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Ehituspuusepp 28 2008-06-18 2008-06-18 2012-06-17 II 7115 Puusepad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Katusetööde tegemine Ehituspuusepp III Construction carpenter III 3 Ehituspuusepp III (versioon 1) Ehituspuusepp III (versioon 2) Ehituspuusepp III (versioon 4) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Ehituspuusepp 22 2008-06-18 2008-06-18 2012-06-17 III 7115 Puusepad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Ehitusviimistleja I Construction finisher I 3 Ehitusviimistleja I (versioon 1) Ehitusviimistleja I (versioon 2) Ehitusviimistleja I (versioon 4) Krohvija Maaler Plaatija Põrandakatja Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Ehitusviimistlus Ehitusviimistleja 28 2008-06-18 2008-06-18 2012-05-03 I 7121 Katusekatjad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Plaatija Maaler Ehitusviimistleja II Construction finisher II 4 Ehitusviimistleja II (versioon 1) Ehitusviimistleja II (versioon 2) Ehitusviimistleja II (versioon 3) Ehitusviimistleja II (versioon 5) Krohvija Maaler Plaatija Põrandakatja Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Ehitusviimistlus Ehitusviimistleja 28 2008-06-18 2008-06-18 2012-05-03 II 7121 Katusekatjad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Ehitusviimistleja III Construction finisher III 3 Ehitusviimistleja III (versioon 1) Ehitusviimistleja III (versioon 2) Ehitusviimistleja III (versioon 4) Krohvija Maaler Plaatija Põrandakatja Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Ehitusviimistlus Ehitusviimistleja 28 2008-06-18 2008-06-18 2012-05-03 III 7121 Katusekatjad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Betoonkonstruktsioonide ehitaja I Concrete worker I 2 Betoonkonstruktsioonide ehitaja I (versioon 1) Betoonkonstruktsioonide ehitaja I (versioon 3) Betoonkonstruktsioonide ehitaja, tase 4 esmane kutse (versioon 4) Betoonkonstruktsioonide ehitaja, tase 4 esmane kutse (versioon 5) Betoonkonstruktsioonide ehitaja, tase 4 esmane kutse (versioon 6) Betoonkonstruktsioonide ehitaja, tase 4 esmane kutse (versioon 7) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Betoonkonstruktsioonide ehitaja 28 2008-06-18 2008-06-18 2012-05-03 I 7114 Betoneerijad, betoonpindade viimistlejad jms töölised 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 23 Muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine Betoonkonstruktsioonide ehitaja II Concrete worker II 2 Betoonkonstruktsioonide ehitaja II (versioon 1) Betoonkonstruktsioonide ehitaja II (versioon 3) Betoonkonstruktsioonide ehitaja, tase 4 (versioon 4) Betoonkonstruktsioonide ehitaja, tase 4 (versioon 5) Betoonkonstruktsioonide ehitaja, tase 4 (versioon 6) Betoonkonstruktsioonide ehitaja, tase 4 (versioon 7) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Betoonkonstruktsioonide ehitaja 28 2008-06-18 2008-06-18 2012-05-03 II 7114 Betoneerijad, betoonpindade viimistlejad jms töölised 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 23 Muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine Betoonkonstruktsioonide ehitaja III Concrete worker III 2 Betoonkonstruktsioonide ehitaja III (versioon 1) Betoonkonstruktsioonide ehitaja III (versioon 3) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Betoonkonstruktsioonide ehitaja 28 2008-06-18 2008-06-18 2012-05-03 III 7114 Betoneerijad, betoonpindade viimistlejad jms töölised 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 23 Muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine Keskkonnatehnika lukksepp I Plumber I 3 Keskkonnatehnika lukksepp I (versioon 1) Keskkonnatehnika lukksepp I (versioon 2) Keskkonnatehnika lukksepp I (versioon 4) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Keskkonnatehnika Keskkonnatehnika lukksepp 28 2008-06-18 2008-06-18 2012-05-03 I 7126 Torulukksepad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Keskkonnatehnika lukksepp II Plumber II 4 Keskkonnatehnika lukksepp II (versioon 2) Keskkonnatehnika lukksepp II (versioon 3) Keskkonnatehnika lukksepp II (versioon 5) Vee-, kanalisatsiooni ja küttesüsteemide lukksepp II (versioon 1) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Keskkonnatehnika Keskkonnatehnika lukksepp 28 2008-06-18 2008-06-18 2012-05-03 II 7126 Torulukksepad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Keskkonnatehnika lukksepp II Plumber II 3 Keskkonnatehnika lukksepp II (versioon 2) Keskkonnatehnika lukksepp II (versioon 4) Keskkonnatehnika lukksepp II (versioon 5) Vee-, kanalisatsiooni ja küttesüsteemide lukksepp II (versioon 1) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Keskkonnatehnika Keskkonnatehnika lukksepp 19 2005-06-14 2005-06-14 2008-06-17 II 7126 Torulukksepad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Keskkonnatehnika lukksepp III Plumber III 3 Keskkonnatehnika lukksepp III (versioon 1) Keskkonnatehnika lukksepp III (versioon 2) Keskkonnatehnika lukksepp III (versioon 4) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Keskkonnatehnika Keskkonnatehnika lukksepp 28 2008-06-18 2008-06-18 2012-05-03 III 7126 Torulukksepad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Lamekatusekatja I Roofer I 3 Lamekatusekatja I (versioon 1) Lamekatusekatja I (versioon 2) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Lamekatusekatja 11 2010-12-27 2010-12-27 2013-12-31 I 2 2 7121 Katusekatjad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Selle kutsestandardi alusel võib jätkuda kutse andmine kuni 31. detsembrini 2016 neile isikutele, kes on õppinud vastava kutsestandardi põhjal koostatud kutseõppe õppekaval. Bituumenrullmaterjalide paigaldamine Plastrullmaterjalide paigaldamine Lamekatusekatja II Roofer II 3 Lamekatuseehitaja, tase 4 esmane kutse (versioon 7) Lamekatusekatja II (versioon 1) Lamekatusekatja II (versioon 2) Lamekatusekatja, tase 3 (versioon 4) Lamekatusekatja, tase 3 (versioon 5) Lamekatusekatja, tase 3 (versioon 6) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Lamekatusekatja 11 2010-12-27 2010-12-27 2013-12-31 II 3 3 7121 Katusekatjad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Bituumenrullmaterjalide paigaldamine Plastrullmaterjalide paigaldamine Lamekatusekatja III Roofer III 3 Lamekatuseehitaja, tase 4 (versioon 7) Lamekatusekatja III (versioon 1) Lamekatusekatja III (versioon 2) Lamekatusekatja, tase 4 (versioon 4) Lamekatusekatja, tase 4 (versioon 5) Lamekatusekatja, tase 4 (versioon 6) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Lamekatusekatja 11 2010-12-27 2010-12-27 2013-12-31 III 4 4 7121 Katusekatjad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Bituumenrullmaterjalide paigaldamine Plastrullmaterjalide paigaldamine Müürsepp I Mason I 3 Müürsepp I (versioon 1) Müürsepp I (versioon 2) Müürsepp I (versioon 5) Müürsepp, tase 4 esmane kutse (versioon 4) Müürsepp, tase 4 esmane kutse (versioon 6) Müürsepp, tase 4 esmane kutse (versioon 7) Müürsepp, tase 4 esmane kutse (versioon 8) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Müürsepp 28 2008-06-18 2008-06-18 2012-06-17 I 7112 Müürsepad jms töölised 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Müürsepp II Mason II 3 Müürsepp II (versioon 1) Müürsepp II (versioon 2) Müürsepp II (versioon 4) Müürsepp II (versioon 6) Müürsepp, tase 4 (versioon 5) Müürsepp, tase 4 (versioon 7) Müürsepp, tase 4 (versioon 8) Müürsepp, tase 4 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Müürsepp 19 2005-06-14 2005-06-14 2008-06-17 II 7112 Müürsepad jms töölised 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Müürsepp II Mason II 4 Müürsepp II (versioon 1) Müürsepp II (versioon 2) Müürsepp II (versioon 3) Müürsepp II (versioon 6) Müürsepp, tase 4 (versioon 5) Müürsepp, tase 4 (versioon 7) Müürsepp, tase 4 (versioon 8) Müürsepp, tase 4 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Müürsepp 28 2008-06-18 2008-06-18 2012-06-17 II 7112 Müürsepad jms töölised 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Müürsepp III Mason III 3 Müürsepp III (versioon 1) Müürsepp III (versioon 2) Müürsepp III (versioon 4) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Müürsepp 28 2008-06-18 2008-06-18 2012-06-17 III 7112 Müürsepad jms töölised 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Ahjude, kaminate ja pliitide ladumine Betoneerimine Keerukate võlvide ja silluste ladumine Küttesüsteemide lõõride ja korstnate ehitamine Pottsepa tööd Restaureerimistööd Ventilatsioonilukksepp I Ventilation duct fitter I 3 Ventilatsioonilukksepp I (versioon 1) Ventilatsioonilukksepp I (versioon 2) Ventilatsioonilukksepp I (versioon 4) Ventilatsioonilukksepp, tase 4 esmane kutse (versioon 5) Ventilatsioonilukksepp, tase 4 esmane kutse (versioon 6) Ventilatsioonilukksepp, tase 4 esmane kutse (versioon 7) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Keskkonnatehnika Ventilatsioonilukksepp 28 2008-06-18 2008-06-18 2012-05-03 I 7126 Torulukksepad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Ventilatsioonilukksepp II Ventilation duct fitter II 4 Ventilatsioonilukksepp II (versioon 1) Ventilatsioonilukksepp II (versioon 2) Ventilatsioonilukksepp II (versioon 3) Ventilatsioonilukksepp II (versioon 5) Ventilatsioonilukksepp, tase 4 (versioon 6) Ventilatsioonilukksepp, tase 4 (versioon 7) Ventilatsioonilukksepp, tase 4 (versioon 8) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Keskkonnatehnika Ventilatsioonilukksepp 28 2008-06-18 2008-06-18 2012-05-03 II 7126 Torulukksepad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Ventilatsioonilukksepp III Ventilation duct fitter III 3 Ventilatsioonilukksepp III (versioon 1) Ventilatsioonilukksepp III (versioon 2) Ventilatsioonilukksepp III (versioon 4) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Keskkonnatehnika Ventilatsioonilukksepp 28 2008-06-18 2008-06-18 2012-05-03 III 7126 Torulukksepad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Geodeet I Geodesist I 3 Geodeet I (versioon 1) Geodeet I (versioon 2) Geodeet I (versioon 4) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Geomaatika Geodeet 15 2011-12-05 2011-12-05 2013-10-29 I 3 3 2165 Kartograafid ja maamõõtjad 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Ehitusgeodeetilised tööd Geodeetilised tööd maakorralduses Insenertehnilised eritööd Kõrgema geodeesiaga seotud tööd Topogeodeetilised tööd Geodeet II Geodesist II 3 Geodeet II (versioon 1) Geodeet II (versioon 2) Geodeet II (versioon 5) Maamõõdutehnik, tase 4 (versioon 4) Maamõõdutehnik, tase 4 (versioon 6) Maamõõdutehnik, tase 4 (versioon 7) Maamõõdutehnik, tase 4 (versioon 8) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Geomaatika Geodeet 15 2011-12-05 2011-12-05 2013-10-29 II 4 4 2165 Kartograafid ja maamõõtjad 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Ehitusgeodeetilised tööd Geodeetilised tööd maakorralduses Insenertehnilised eritööd Kõrgema geodeesiaga seotud tööd Topogeodeetilised tööd Geodeet III Geodesist III 3 Geodeet III (versioon 1) Geodeet III (versioon 2) Geodeet III (versioon 4) Geodeet III (versioon 7) Geodeet, tase 5 (versioon 10) Geodeet, tase 5 (versioon 5) Geodeet, tase 5 (versioon 6) Geodeet, tase 5 (versioon 8) Geodeet, tase 5 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Geomaatika Geodeet 15 2011-12-05 2011-12-05 2013-01-17 III 5 5 2165 Kartograafid ja maamõõtjad 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Ehitusgeodeetilised tööd Geodeetilised tööd maakorralduses Insenertehnilised eritööd Kõrgema geodeesiaga seotud tööd Topogeodeetilised tööd Geodeet IV Geodesist IV 3 Geodeet IV (versioon 1) Geodeet IV (versioon 2) Geodeet, tase 6 (versioon 4) Geodeet, tase 6 (versioon 5) Geodeet, tase 6 (versioon 6) Geodeet, tase 6 (versioon 7) Geodeet, tase 6 (versioon 8) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Geomaatika Geodeet 15 2011-12-05 2011-12-05 2013-12-31 IV 6 6 2165 Kartograafid ja maamõõtjad 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Ehitusgeodeetilised tööd Geodeetilised tööd maakorralduses Insenertehnilised eritööd Kõrgema geodeesiaga seotud tööd Topogeodeetilised tööd Rongikoostaja, tase 3 Shunting Foreman, level 3 5 Rongikoostaja II (versioon 1) Rongikoostaja II (versioon 2) Rongikoostaja II (versioon 3) Rongikoostaja II (versioon 4) Rongikoostaja, tase 3 (versioon 6) Rongikoostaja, tase 3 (versioon 7) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Rongikoostaja 15 2013-12-10 2013-12-10 2018-09-20 3 3 8211 Mehaaniliste seadmete koostajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Keelte oskustasemete kirjeldused Tööosad ja tööülesanded Evi Noorhani Eesti Energia Kaevandused ASi Logistikaettevõte Nikolai Luik AS EVR Cargo Mati Lõhmus AS Eesti Raudtee Tarvi Viisalu AS Eesti Raudtee Tiiu Poltruk Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Vera Pesotskaja Eesti Energia Kaevandused ASi Logistikaettevõte Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Rongikoostaja, tase 3 kutsestandard on aluseks täiendusõppe õppekavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Rongikoostaja, tase 3 on manöövrijuht, kelle töö on manöövritöö plaani koostamine, rongide koostamine ja lahutamine, vagunite etteandmine laadimis- ja tühjendamiskohtadele, tehnohoolduse ja kommertsülevaatuse tegemine ning matka valmistamine. Rongikoostaja kontrollib rongikoostaja abi ja vagunipidurdaja valmidust tööks ning liiklus- ja tööohutusnõuete täitmist nende poolt. Päästerongi saatmisel täidab rongikoostaja päästerongi juhi või päästeameti töötaja korraldusi. Töörongi saatmisel töötab rongikoostaja tööjuhi korraldusel – koostab rongi vastavalt saadud skeemile, saadab rongi liikumisel jaamavahel. Kaubarongi liikumisel jaamavahel võib rongikoostaja täita vedurijuhi abi kohustusi. Rongikoostaja kutsealal on kaks kutset. Rongikoostaja abi, tase 2 on lihttööline, kes abistab rongikoostajat manöövritööl ja raudteeveeremi kinnitamisel. Vagunipidurdaja on 2. taseme rongikoostaja abi osakutse. Rongikoostaja, tase 3 on manöövrijuht. A.2.1 Töövahetuse vastuvõtmine ja üleandmine 1) Tööks kasutatava inventari olemasolu ja korrasoleku kontrollimine 2) Teedel asuvate raudteeveeremite paigutuse kontrollimine 3) Teedel asuvate vagunite pidurkingadega kinnitamise kontrollimine 4) Pidurkingade olemasolu ja nende korrasoleku kontrollimine 5) Töökoha korrasoleku tagamine ja kontrollimine 6) Töövahetuse vastuvõtmise vormistamine A.2.2 Rongi koostamine ja lahutamine ning manöövritöö tegemine 1) Töökoha ja töövahendite ettevalmistamine sorteermäel 2) Töökoha ettevalmistamine teedel 3) Rongi lahutamiseks ettevalmistamine ja rongi lahutamine 4) Raudteeveeremi paigutamine vastavalt koosteplaanile 5) Raudteeveeremi tagurdamine või kokkulükkamine 6) Raudteeveeremi kokkuhaakumise kontrollimine 7) Ohtliku, ebagabariitse ja eritingimusi nõudvate veostega vaguni piiramine teel 8) Raudteeveeremi olukorra kontrollimine 9) Raudteeveeremi piiramine tehnohoolduse tegemiseks 10) Manöövritöö katkestamine A.2.3 Kommertsülevaatuse tegemine 1) Kaupade laadimiseeskirjade järgse laadimise ja kinnitamise kontrollimine lahtisel raudteeveeremil 2) Raudteeveeremi dokumentidele vastavuse kontrollimine 3) Vaguni puhtuse kontrollimine 4) Raudteeveeremi piiramine kommertsülevaatuse tegemiseks A.2.4 Tehnohoolduse tegemine 1) Vagunite tehnohoolduse ja komplektsuse kontrollimine 2) Õhujagajate vajalikule režiimile ümberlülitamine ja raudteeveeremi pidurivoolikute ühendamine, automaatpiduriproovi tegemine ja piduriteatise vormistamine 3) Raudteeveeremi piiramine tehnohoolduse tegemiseks A.2.5 Raudteeveeremi kinnitamine pidurkingadega ja pidurkingade eemaldamine 1) Raudteeveeremi kinnitamine pidurkingadega ja korralduse andmine pidurkingadele pealesõitmiseks 2) Korralduse andmine pidurkingadelt mahasõitmiseks, pidurkingade eemaldamine ja hoiukohta paigutamine A.2.6 Kauba- ja päästerongiga töötamine 1) Vedurijuhi jaoks hoiatuse saamine 2) Vedurijuhi abi ülesannete täitmine 3) Töötamine päästerongi juhi või kohaliku päästejuhi korraldusel A.2.7 Laadimis- ja tühjendamiskohtade teenindamine 1) Laadimis- ja tühjendamiskohale sõiduks korralduse vastuvõtmine 2) Laadimis- ja tühjendamiskohale sõitmine 3) Manöövritöö tegemine laadimis- ja tühjendamiskohal A.2.8 Kohalikul juhtimisel töötamine 1) Üksikpöörme või jaamakõriku kohalikule juhtimisele võtmine 2) Matka valmistamine 3) Üksikpöörme või jaamakõriku keskjuhtimisele tagasiandmine A.2.9 Sihtjaamas töötamine 1) Rongi kinnitamiseks pädevalt liikluskorraldajalt korralduse vastuvõtmine 2) Rongi kinnitamine pärast saabumist A.2.10 Manöövrimeeskonna liikmete juhtimine ja juhendamine 1) Manöövritööplaani kooskõlastamine pädeva liikluskorraldajaga 2) Manöövrimeeskonna liikmetele tööplaani tutvustamine 3) Manöövrimeeskonna liikmete suunamine töökohale 4) Manöövrimeeskonna tööks valmisoleku kontrollimine A.2.11 Dokumentidega töötamine 1) Veodokumentide vastuvõtmine ja üleandmine 2) Veodokumentide ja vagunite vastavuse kontrollimine A.2.12 Töörongi saatmine 1) Töörongi koostamine enne väljumist 2) Piduriproovi tegemine jaamas ja jaamavahel ning piduriteatise korrigeerimine või uue väljastamine 3) Vedurijuhi jaoks hoiatuse saamine 4) Vedurijuhi abi ülesannete täitmine 5) Tööjuhi korralduste täitmine 6) Vagunite teisaldusasendisse seadmine ja tehnohoole tegemine Rongikoostaja tööaeg on fikseeritud. Töö toimub vahetustega, mis eeldab töötamist nii päeval kui öösel, puhkepäevadel kui ka pühade ajal. Rongikoostaja töö on vahelduvate tööülesannetega. Rongikoostaja töötab välitingimustes, ohtlikes oludes (töö liikuva raudteeveeremiga, sõit liikuval vagunil, liikumine vagunite vahel ja ebatasasel pinnal) ning ohtlike ja ebagabariitsete veostega. Seetõttu puutub ta oma töös kokku tervistkahjustavate faktoritega – näit ilmastikutingimuste muutumine, kemikaalid ja toksilised ained, tolm, müra – ning ta on kohustatud kasutama kaitseriietust ja vahendeid (tööriietus ja -jalanõud, ohutusvest). Keskmisest kõrgema ohtlikkusega töö tõttu peab rongikoostaja täpselt järgima tööeeskirjade, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada haigestumise, trauma, töövõimetuse või raudteeliiklusõnnetuse. Rongikoostaja, tase 3 kutse eeldab regulaarset tervisekontrolli. Põhilisteks töövahenditeks on pidurkingad, sidevahendid (käsiraadiojaam, telefon), signaalvahendid (signaallipud, käsilatern), pidurkinga paigaldamise kahvel, vaguni automaatsiduri lahtihaakimise kahvel, lumekoristusvahendid (luud, labidas, kraabits jne). Rongikoostaja töö eeldab täpsust, kohusetundlikkust, otsustus- ja vastutusvõimet, pingetaluvust, keskendumisvõimet, liigutuste täpsust ja kiirust, head nägemist ja kuulmist, füüsilist vastupidavust, visuaalset mälu, loogilist mõtlemist, koostöövalmidust ja meeskonnatöö korraldamise oskust. Töö ohtlikkuse tõttu on rongikoostaja töös olulised kõrge enesedistsipliin ja meelekindlus. Rongikoostaja peab suhtuma oma töösse ja teistesse inimestesse tähelepanuga, uskuma oma töö vajalikusse ja organisatsiooni toimepidevusse ning usaldama alluvaid nende tööülesannete täitmisel. Rongikoostajatena töötavad tavaliselt inimesed, kellel on 1) vähemalt põhiharidus ja kutseoskused on omandatud vähemalt 4-kuulise praktilise töö käigus kogenud rongikoostaja juhendamisel või 2) vähemalt üheaastane töökogemus rongikoostaja abina või vagunipidurdajana ja läbitud on väljaõpe praktilise töö käigus kogenud rongikoostaja juhendamisel. Rongikoostaja, kaubarongisaatja Rongikoostaja töö on reguleeritud raudteeseadusega ja Vabariigi Valitsuse määrusega „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“. Rongikoostaja, tase 3 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.11 ja B.2.13 (läbiv kompetents) tõendamine. Valitava kompetentsi B.2.12 (Töörongi saatmine) tõendamine on vabatahtlik. Töövahetuse vastuvõtmine ja üleandmine 2 Rongi koostamine ja lahutamine ning manöövritöö tegemine 3 Kommertsülevaatuse tegemine 3 Tehnohoolduse tegemine 3 Raudteeveeremi kinnitamine pidurkingadega ja pidurkingade eemaldamine 3 Kauba- ja päästerongiga töötamine 3 Laadimis- ja tühjendamiskohtade teenindamine 3 Kohalikul juhtimisel töötamine 3 Sihtjaamas töötamine 3 Manöövrimeeskonna liikmete juhtimine ja juhendamine 4 Dokumentidega töötamine 3 Valitava kompetentsi B.2.12 (Töörongi saatmine) tõendamine on vabatahtlik. Töörongi saatmine 3 Rongikoostaja, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Vagunijärelevaataja, tase 3 Wagon supervisor, level 3 5 Vagunijärelevaataja II (versioon 1) Vagunijärelevaataja II (versioon 2) Vagunijärelevaataja II (versioon 3) Vagunijärelevaataja II (versioon 4) Vagunijärelevaataja, tase 3 (versioon 6) Vagunijärelevaataja, tase 3 (versioon 7) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Vagunijärelevaataja 15 2013-12-10 2013-12-10 2018-09-20 3 3 4323 Transpordivaldkonna kontoritöötajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Keelte oskustasemete kirjeldused Tööosad ja tööülesanded Anto Looken SA Raudteekutsed Anton Jartsev AS EVR Cargo Evi Noorhani Eesti Energia Kaevandused ASi Logistikaettevõte Ljudmilla Anissimova AS Ühinenud Depood Ljudmilla Knjazeva AS EVR Cargo Mati Lõhmus AS Eesti Raudtee Tiiu Poltruk Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Tormis Saar AS Ühinenud Depood Viktor Tkatšov AS Eesti Raudtee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Vagunijärelevaataja, tase 3 kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate täiendusõppe õppekavade ja kompetentsuse hindamise alus. Vagunijärelevaataja tööks on kauba- ja/või reisivagunite tehnilise seisukorra kontrollimine ja remontimine, et tagada rongide liikumisel liiklusohutus ja veoste säilivus. Väljuvatele rongidele teeb vagunijärelevaataja automaatpidurite proovi. Vagunijärelevaataja ülesandeks on ka vagunite üleandmine kliendi haruteedele ja nende vastuvõtmine kliendilt. Reisirongide koostejaamades kontrollivad vagunijärelevaatajad reisivagunite sisustuse ja tehniliste seadmete korrasolekut ning remondivad neid. Vagunijärelevaataja kutsealal on kaks kutset. Vagunijärelevaataja, tase 3 töötab iseseisvalt raudteejaamades või vagunite haruteedele üleandejaamades. Vagunijärelevaataja, tase 4 töötab iseseisvalt piirijaamades ja teistes raudteejaamades, lisaks juhendab ja nõustab ta kaastöötajaid. A.2.1 Vahetuse vastuvõtmine ja üleandmine 1) Ülevaate vastuvõtmine vahetuse üleandjalt 2) Üleantavate seadmete, dokumentide ja dokumendiplankide olemasolu ja terviklikkuse kontrollimine 3) Vajalike varuosade olemasolu kontrollimine 4) Ülevaate andmine vahetuse vastuvõtjale A.2.2 Saabuva rongi ülevaatus ja tehnohooldus 1) Rongi jälgimine selle liikumise ajal 2) Rongi piiramine 3) Vaguni tehnohoolduse tegemine, remonditähtaegade ja läbijooksu kontrollimine A.2.3 Vaguni ettevalmistamine laadimiseks 1) Vaguni tehnoseisundi kontrollimine ja vaguni remontimine rongis 2) Reservist võetud vaguni remonditähtaja ja läbijooksu kontrollimine A.2.4 Väljumiseks koostatud rongi tehnohooldus 1) Vagunite tehniline ülevaatus, komplektsuse kontrollimine ja mahahaakimiseta remont 2) Õhujagajate vajalikule režiimile ümberlülitamine ja vagunite pidurivoolikute ühendamine 3) Väljuva rongi jälgimine möödasõidul A.2.5 Rongi täis- või lühipiduriproovi tegemine 1) Pidurite kontrollimine suruõhutorustikuga jaamades 2) Pidurite kontrollimine suruõhutorustikuta jaamades 3) Piirijaamas reisirongi suruõhkpidurite ja elektro-pneumaatiliste pidurite proovi tegemine A.2.6 Vagunite üleandmine ja vastuvõtmine 1) Tehnilise ülevaatuse tegemine vagunite üleandmisel 2) Tehnilise ülevaatuse tegemine vagunite või rongi vastuvõtmisel A.2.7 Reisirongi ülevaatus ja remont 1) Rongi tehnilise seisukorra kontrollimine välisel ülevaatusel 2) Vagunite kontrollimine sisemisel ülevaatusel 3) Vagunite jõuseadmete ülekandemehhanismide kontrollimine 4) Vagunite remontimine 5) Rongi suruõhkpidurite töö kontrollimine 6) Rongi elektro-pneumaatiliste pidurite töö kontrollimine A.2.8 Kommertsülevaatuse tegemine 1) Kommertsülevaatuse tegemine vaguni kliendile üleandmisel ja vastuvõtmisel 2) Üleandedokumentide vormistamine A.2.9 Veeremi kinnitamine pidurkingadega ja pidurkingade eemaldamine 1) Veeremi kinnitamine pidurkingadega ja pidurkingadele pealesõitmiseks korralduse andmine 2) Pidurkingadelt mahasõitmiseks korralduse andmine, pidurkingade eemaldamine ja hoiukohta paigutamine A.2.10 Töötamine arvutiprogrammiga 1) Mittekorras vagunile elektroonilise teatise koostamine ja edastamine 2) Päringu sisestamine rongikoosseisus olevate vagunite andmete saamiseks 3) Päringu sisestamine vagunite komplekteerimise andmete saamiseks Vagunijärelevaataja töö toimub peamiselt välitingimustes ja on üldjuhul graafikupõhine vahetustega töö, mis eeldab töötamist ka puhkepäevadel ja riiklikel pühadel. Vagunijärelevaataja töökeskkond on seotud vigastuste tekkimise kõrgendatud riskiga. Sageli tuleb töötada sundasendis vagunite all või ronida vagunitele. Vagunijärelevaataja töös on vajalik hea füüsiline tervis ja keskkonnataluvus. Tervisekahjustusi võivad põhjustada müra, temperatuurikõikumised ja tuuletõmbus ning seetõttu peab vagunijärelevaataja kasutama kaitseriietust ja -vahendeid. Keskmisest kõrgema ohtlikkusega töö tõttu peab vagunijärelevaataja täpselt järgima tööeeskirjade, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada haigestumise, trauma, töövõimetuse või raudteeliiklusõnnetuse. Vagunijärelevaataja kutse eeldab regulaarset tervisekontrolli. Põhilisteks töövahenditeks on šabloonid (rattapaaride ja automaatsiduri rikete kindlakstegemiseks), mõõteriistad, luup, lukksepa tööriistad (vasar, meisel, mutri- ja toruvõtmed), käsitungrauad. Ühenduse pidamiseks teiste vagunijärelevaatajate ja raudtee liikluskorraldajaga kasutab vagunijärelevaataja käsiraadiojaama. Andmete edastamiseks kasutab ta ettenähtud arvutiprogramme. Vagunijärelevaataja töö eeldab täpsust, head koordinatsiooni, füüsilist vastupidavust, pingetaluvust, kohusetundlikkust, otsustus- ja vastutusvõimet, keskendumisvõimet ja koostöövalmidust. Tavaliselt töötavad 3. taseme vagunijärelevaatajatena inimesed, kellel on põhiharidus või kutseharidus ja kes on läbinud kutsealase täiendusõppe või omandanud kutseoskused vähemalt 4-kuulise praktilise töö käigus vähemalt samal kutsetasemel kogenud vagunijärelevaataja juhendamisel. Vagunijärelevaataja, vaguniülevaataja, vaguni ülevaataja-remontija Vagunijärelevaataja töö on reguleeritud raudteeseadusega ja Vabariigi Valitsuse määrusega „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“. Vagunijärelevaataja, tase 3 kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1-B.2.6 ja B.2.11 (läbiv kompetents) tõendamine. Valitavate kompetentside B.2.7 (Reisirongide ülevaatus ja remont), B.2.8 (Kommertsülevaatuse tegemine), B.2.9 (Veeremi kinnitamine pidurkingadega ja pidurkingade eemaldamine) ja B.2.10 (Töötamine arvutiprogrammiga) tõendamine on vabatahtlik. Vahetuse vastuvõtmine ja üleandmine 3 Saabuva rongi ülevaatuse ja tehnohoolduse tegemine 3 Vaguni ettevalmistamine laadimiseks 3 Väljumiseks koostatud rongi tehnohoolduse tegemine 4 Rongi täis- või lühipiduriproovi tegemine 4 Vagunite üleandmine ja vastuvõtmine 3 Valitavate kompetentside tõendamine 3. tasemel on vabatahtlik. Reisirongi ülevaatuse ja remondi tegemine 4 Kommertsülevaatuse tegemine 3 Veeremi kinnitamine pidurkingadega ja pidurkingade eemaldamine 3 Töötamine arvutiprogrammiga 3 Vagunijärelevaataja, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Kultuurikorraldaja, tase 6 Cultural Specialist, level 6 4 Kultuurikorraldaja, tase 6 (versioon 5) Kultuurikorraldaja, tase 6 (versioon 6) Kultuurikorraldaja, tase 6 (versioon 7) Kultuuritöö spetsialist IV (versioon 1) Kultuuritöö spetsialist IV (versioon 2) Kultuuritöö spetsialist IV (versioon 3) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Kultuuritöö Kultuurikorraldaja 17 2013-11-20 2013-11-20 2018-04-24 6 6 2654 Filmi-, teatri- jms lavastajad ja -produtsendid 0215 Muusika ja esituskunstid 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Mõisted Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Reet Alev Pajusi vald Aino Arro Vabahariduse Õpetajate Selts Urve Gromov Rahvakultuuri Keskus Jana Karilaid TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia Egge Kulbok-Lattik Jyväskylä Ülikool Kaja Tammik Rahvakultuuri Keskus Irja Targama Põltsamaa Kultuurikeskus Tiina Tegelmann Jõgeva Maavalitsus Ene Vohu Tallinna Kultuuriväärtuste Amet Ülle Välimäe Türi Kultuurimaja Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Kutsestandardi kasutusalad 1) Tööturu nõudmistele vastavate õppekavade ja koolitusprogrammide koostamine 2) Inimeste kompetentsuse hindamine, sh enesehindamine ja vastavushindamine kutse andmisel 3) Ametite kirjeldamine ja tutvustamine 4) Karjääri planeerimine ja aluse loomine elukestvaks õppeks 5) Koolitusvajaduste väljaselgitamine ning koolituse planeerimine 6) Ametijuhendite koostamine ja töötajate värbamine 7) Kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemine Kultuurikorraldaja tegevusvaldkond on paikkonna elanike kultuuri- ja huvitegevuse korraldamine, võimaluste loomine vaba aja veetmiseks, kultuuripärandi ja kohalike traditsioonide hoidmine. Tööülesanded sõltuvad kultuuri- ja loomekeskkonnast, vastutuse astmest ning organisatsiooni suurusest. Kultuurikorraldaja loovad elanikele tingimused osalemiseks kultuuriprotsessides nii loojate kui ka tarbijatena. 6. taseme kultuurikorraldaja korraldab, koordineerib ja juhib paikkonnas kultuuritegevust, kultuurisündmusi, algatab ja juhib kultuuriprojekte, arendab koostööd erinevate organisatsioonidega; korraldab pärimuskultuuril põhinevat huvitegevust ja huviringiteenust. A.2.1 Paikkonna kultuurielu kavandamine: 1) vajaduste ja võimaluste väljaselgitamine ja analüüsimine; 2) tegevuskava koostamine; 3) koostöövõrgustike loomine; 4) kultuurilise järjepidevuse hoidmine; 5) paikkonna maine kujundamine. A.2.2 Kultuurisündmuste korraldamine ja vahendamine: 1) kultuurisündmuste kalendri koostamine; 2) kultuurisündmuste korraldamine; 3) kultuurisündmuste vahendamine; 4) kultuurisündmuste mõju hindamine. A.2.3 Paikkonna huvitegevuse korraldamine ja koordineerimine: 1) tingimuste loomine huvitegevuseks; 2) paikkonna elanike kaasamine huvitegevusse. A.2.4 Uute kultuuriteenuste väljatöötamine ja rakendamine: 1) uute kultuuriteenuste vajaduse väljaselgitamine; 2) kultuuriteenuste rakendamine. A.2.5 Kultuurisündmuste ja -tegevuste turundamine: 1) kultuurisündmuste reklaamimine; 2) piletimüügi korraldamine; 3) sponsorite kaasamine. A.2.6 Kultuuriprojektide juhtimine: 1) kultuuriprojektide kavandamine; 2) kultuuriprojektide elluviimine; 3) kultuuriprojektide tulemuse hindamine. A.2.7 Organisatsiooni juhtimine: 1) majandustegevuse korraldamine; 2) meeskonna juhtimine. Töö on loominguline, kuid võib olla vaimselt pingeline. Töökoormus ja -aeg võivad jaotuda ebaühtlaselt. Kultuurikorraldaja töö toimub valdavalt kultuuriasutuses, kuid võib toimuda ka välitingimustes. Oluline on järgida ohutusnõudeid. Siseruumides kehtivad üldised bürooruumidele esitatavad tervisekaitsenõuded. Kontoriinventar ja -tehnika, bürootarbed, enamlevinud riist- ja tarkvara ning kommunikatsioonivahendid. 1) avatus, loovus ja algatusvõime; 2) paindlikkus; 3) eneseväljendusoskus; 4) tolerantsus; 5) pingetaluvus; 6) täpsus ja korrektsus; 7) analüüsivõime; 8) läbirääkimisoskus. 6. taseme kultuurikorraldaja on üldjuhul erialase bakalaureuse- või rakendusliku kõrgharidusega ning kultuurikorraldusalase täienduskoolituse läbinud ja erialase töökogemusega isik. Kultuurikorraldaja, kultuuritöötaja; kultuuritöö spetsialist; kultuuritöö koordinaator; kultuuritöö korraldaja; kunstiline juht; rahvamaja juhataja; kultuurimaja direktor; kultuurikeskuse direktor; vaba aja keskuse juhataja; rahvakultuuri spetsialist; seltsimaja juhataja; külakeskuse juhataja; MTÜ tegevjuht; valla kultuurijuht; sündmuse korraldaja. Kultuurikorraldaja 6. taseme kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.5 ja B.2.8 (läbiv kompetents) tõendamine ning ühe kompetentsi tõendamine valitavate kompetentside B.2.6 või B.2.7 hulgast. Paikkonna kultuurielu kavandamine 6 Kultuurisündmuste korraldamine ja vahendamine 6 Paikkonna huvitegevuse korraldamine ja koordineerimine 6 Uute kultuuriteenuste väljatöötamine ja rakendamine 6 Kultuurisündmuste ja -tegevuste turundamine 6 Kutse taotlemisel on nõutav ühe kompetentsi tõendamine valitavate kompetentside B.2.6 või B.2.7 hulgast. Kultuuriprojektide juhtimine 6 Organisatsiooni juhtimine 6 Kultuurikorraldaja, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Kultuurikorraldaja, tase 7 Cultural Manager, level 7 4 Kultuurikorraldaja, tase 7 (versioon 5) Kultuurikorraldaja, tase 7 (versioon 6) Kultuurikorraldaja, tase 7 (versioon 7) Kultuuritöö juht V (versioon 1) Kultuuritöö juht V (versioon 2) Kultuuritöö juht V (versioon 3) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Kultuuritöö Kultuurikorraldaja 17 2013-11-20 2013-11-20 2018-04-24 7 7 1431 Spordi-, vabaaja- ja kultuurikeskuste juhid 0215 Muusika ja esituskunstid 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Mõisted Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Reet Alev Pajusi vald Aino Arro Vabahariduse Õpetajate Selts Urve Gromov Rahvakultuuri Keskus Jana Karilaid TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia Egge Kulbok-Lattik Jyväskylä Ülikool Kaja Tammik Rahvakultuuri Keskus Irja Targama Põltsamaa Kultuurikeskus Tiina Tegelmann Jõgeva Maavalitsus Ene Vohu Tallinna Kultuuriväärtuste Amet Ülle Välimäe Türi Kultuurimaja Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Kutsestandardi kasutusalad 1) Tööturu nõudmistele vastavate õppekavade ja koolitusprogrammide koostamine 2) Inimeste kompetentsuse hindamine, sh enesehindamine ja vastavushindamine kutse andmisel 3) Ametite kirjeldamine ja tutvustamine 4) Karjääri planeerimine ja aluse loomine elukestvaks õppeks 5) Koolitusvajaduste väljaselgitamine ning koolituse planeerimine 6) Ametijuhendite koostamine ja töötajate värbamine 7) Kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemine Kultuurikorraldaja tegevusvaldkond on paikkonna elanike kultuuri- ja huvitegevuse korraldamine, võimaluste loomine vaba aja veetmiseks, kultuuripärandi ja kohalike traditsioonide hoidmine. Tööülesanded sõltuvad kultuuri- ja loomekeskkonnast, vastutuse astmest ning organisatsiooni suurusest. Kultuurikorraldaja loob elanikele tingimused osalemiseks kultuuriprotsessides nii loojate kui ka tarbijatena. 7. taseme kultuurikorraldaja koordineerib, juhib ja arendab kultuurivaldkonda, algatab ja juhib kultuuriprojekte, sh rahvusvahelisi festivale jm koostööprojekte, juhendab ja nõustab teisi kultuurivaldkonnas tegutsevaid isikuid, arendab siseriiklikku ja rahvusvahelist koostööd erinevate organisatsioonidega. A.2.1 Paikkonna kultuurielu kavandamine: 1) vajaduste ja võimaluste väljaselgitamine ja analüüsimine; 2) tegevuskava koostamine; 3) koostöövõrgustike loomine; 4) kultuurilise järjepidevuse hoidmine; 5) paikkonna maine kujundamine. A.2.2 Kultuurisündmuste korraldamine ja vahendamine: 1) kultuurisündmuste kalendri koostamine; 2) kultuurisündmuste korraldamine; 3) kultuurisündmuste vahendamine; 4) kultuurisündmuste mõju hindamine. A.2.3 Paikkonna huvitegevuse korraldamine ja koordineerimine: 1) tingimuste loomine huvitegevuseks; 2) paikkonna elanike kaasamine huvitegevusse. A.2.4 Uute kultuuriteenuste väljatöötamine ja rakendamine: 1) uute kultuuriteenuste vajaduse väljaselgitamine; 2) kultuuriteenuste rakendamine. A.2.5 Kultuurisündmuste ja -tegevuste turundamine: 1) kultuurisündmuste reklaamimine; 2) piletimüügi korraldamine; 3) sponsorite kaasamine. A.2.6 Kultuuriprojektide juhtimine: 1) kultuuriprojektide kavandamine; 2) kultuuriprojektide elluviimine; 3) kultuuriprojektide tulemuse hindamine. A.2.7 Organisatsiooni juhtimine: 1) majandustegevuse korraldamine; 2) meeskonna juhtimine. Töö on loominguline, kuid võib olla vaimselt pingeline. Töökoormus ja -aeg võivad jaotuda ebaühtlaselt. Kultuurikorraldaja töö toimub valdavalt kultuuriasutuses, kuid võib toimuda ka välitingimustes. Oluline on järgida ohutusnõudeid. Siseruumides kehtivad üldised bürooruumidele esitatavad tervisekaitsenõuded. Kontoriinventar ja -tehnika, bürootarbed, enamlevinud riist- ja tarkvara ning kommunikatsioonivahendid. 1) avatus, loovus ja algatusvõime; 2) paindlikkus; 3) eneseväljendusoskus; 4) tolerantsus; 5) pingetaluvus; 6) täpsus ja korrektsus; 7) analüüsivõime; 8) läbirääkimisoskus. 7. taseme kultuurikorraldaja on üldjuhul magistrikraadiga (või sellega võrdsustatud haridustasemega) kultuurikorralduses või muul humanitaaralal ning täienduskoolituse läbinud ja erialase töökogemusega isik. Kultuurikorraldaja, kultuuritöötaja; kultuuritöö spetsialist; kultuuritöö koordinaator; kultuuritöö korraldaja; kunstiline juht; rahvamaja juhataja; kultuurimaja direktor; kultuurikeskuse direktor; vaba aja keskuse juhataja; rahvakultuuri spetsialist; seltsimaja juhataja; külakeskuse juhataja; MTÜ tegevjuht; valla kultuurijuht; sündmuse korraldaja. Kultuurikorraldaja 7. taseme kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.5 ja B.2.8 (läbiv kompetents) tõendamine ning ühe kompetentsi tõendamine valitavate kompetentside B.2.6 või B.2.7 hulgast. Paikkonna kultuurielu kavandamine 7 Kultuurisündmuste korraldamine ja vahendamine 7 Paikkonna huvitegevuse korraldamine ja koordineerimine 7 Uute kultuuriteenuste väljatöötamine ja rakendamine 7 Kultuurisündmuste ja -tegevuste turundamine 7 Kutse taotlemisel on nõutav ühe kompetentsi tõendamine valitavate kompetentside B.2.6 või B.2.7 hulgast. Kultuuriprojektide juhtimine 7 Organisatsiooni juhtimine 7 Kultuurikorraldaja, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Lavamees, tase 3 Stage worker, level 3 5 Lavatehnik, tase 3 (versioon 6) Lavatehnik, tase 3 (versioon 7) Lavatehnik, tase 3 (versioon 8) Lavatöötaja I (versioon 1) Lavatöötaja I (versioon 2) Lavatöötaja I (versioon 3) Lavatöötaja I (versioon 4) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Lavatöötaja 17 2013-11-20 2013-11-20 2018-04-24 3 3 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Toivo Kaev Eesti Draamateater Tõnis Kask Püünemeistrid OÜ Anton Kulagin RO Estonia Roland Leesment Endla Teater Lui Lääts Vanemuise teater Jaan Mikkel, ekspert Liina Unt TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Kutsestandardi kasutusalad 1) Tööturu nõudmistele vastavate õppekavade ja koolitusprogrammide koostamine 2) Inimeste kompetentsuse hindamine, sh enesehindamine ja vastavushindamine kutse andmisel 3) Ametite kirjeldamine ja tutvustamine 4) Karjääri planeerimine ja aluse loomine elukestvaks õppeks 5) Koolitusvajaduste väljaselgitamine ning koolituse planeerimine 6) Ametijuhendite koostamine ja töötajate värbamine 7) Kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemine 3. taseme lavamees monteerib ja demonteerib lavakujunduse ning paigaldab lavadekoratsioonid vastavalt lavameistri juhendamisele ja lavaplaanile. Paneb etenduse jooksul ning vaheajal üles lavadekoratsioonid ja ehitab neid ümber, lähtudes proovides õpitust. Vastavalt etteantud juhistele teeb lavakujunduses pisiparandusi. Osaleb väljasõitudel, kus lisaks tavapärasele lavatööle tegeleb lavameistri juhendamisel ka dekoratsioonielementide ohutu ja optimaalse ladustamisega sõidukisse. Töötab nii lavameistri juhendamisel kui omandatud töölõikudes ka iseseisvalt. Töö eeldab tihedat suhtlemist nii oma meeskonnaga hea ja ohutu tulemuse saavutamiseks kui ka lähemate kolleegidega (valgusala, heliala, inspitsiendid) lavastuse kui terviku paremaks tunnetamiseks. A.2.1 Etenduse ettevalmistamine: 1) lavakujunduse monteerimine; 2) lavastaja ja kunstniku lavapildi korrashoiu tagamine. A.2.2 Etenduse läbiviimine: 1) lavakujunduse ümberehitamine etenduse ajal; 2) lava (eri)efektide teostamine. A.2.3 Lavakujunduse demonteerimine ja ladustamine: 1) lavakujunduse demonteerimine; 2) lavakujunduse ladustamine; 3) lavakujunduse transportimine; 4) lavaploki korrashoidmine. Üldjuhul on tööaeg paindlik. Võib ette tulla töötamist puhkepäevadel ja pühade ajal. Töötamine toimub nii sise- kui ka välitingimustes. Töö on vahelduvate tööülesannetega, kuid teatud aspektid võivad olla rutiinsed. Lava on kõrgendatud ohuga tööpiirkond. Võib esineda kokkupuudet tervistkahjustavate faktoritega (kemikaalid, tolm jms). Elektrilised, mehaanilised jm spetsiifilised töövahendid ning materjalid lavakujunduse monteerimiseks ja lavaseadmed. Hoolikus ja täpsus; loovus; ruumiline kujutlusvõime; analüüsivõime; saavutusvajadus; iseseisvus ja otsustusvõime; vastutusvõime (usaldatavus, kohusetunne, enesedistsipliin); kohanemisvõime ja pingetaluvus; koostöövalmidus; arenemisvalmidus ja õppimisvõime; suhtlemisvalmidus. 3. taseme lavatöölise kutse taotlemise eelduseks on põhiharidus ja tööalane väljaõpe. Lavamees, lavatööline, dekoratsiooni monteerija, lavatehnik. Lavamehe 3. taseme taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.3 ja B.2.4 (läbiv kompetents) tõendamine. Etenduse ettevalmistamine 3 Etenduse läbiviimine 3 Lavakujunduse demonteerimine ja ladustamine 3 Lavamees, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Konsulent, tase 6 Agricultural Advisor, level 6 7 Konsulent V (versioon 1) Konsulent V (versioon 2) Konsulent V (versioon 3) Konsulent V (versioon 4) Konsulent V (versioon 5) Konsulent V (versioon 6) Konsulent, tase 6 (versioon 10) Konsulent, tase 6 (versioon 8) Konsulent, tase 6 (versioon 9) Aianduse konsulent, tase 6 Kalanduse konsulent, tase 6 Keskkonnakaitse ja loodushoiu konsulent, tase 6 Kogukonna arengu konsulent, tase 6 Loomakasvatuse konsulent, tase 6 Maaettevõtluse ja finantsmajanduse konsulent, tase 6 Maaparanduse konsulent, tase 6 Mesinduse konsulent, tase 6 Metsanduse konsulent, tase 6 Põllumajanduslike ehitiste konsulent, tase 6 Taimekasvatuse konsulent, tase 6 Toiduainete väiketöötlemise konsulent, tase 6 Vesiviljeluse konsulent, tase 6 Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Põllu- ja maamajanduslik nõustamine Konsulent 22 2013-11-28 2013-11-28 2014-06-04 V 6 6 2132 Põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse nõuandjad 0413 Juhtimine ja haldus 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Kvalifikatsiooniraamistik Tasemekirjeldused Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Aedvilja-, põllu- ja metsasaaduste toodete valmistamine Avamaa Finantsjuhtimine Hobusekasvatus Iluaiandus Jookide valmistamine Kalatoodete valmistamine Katmikala Lamba- ja kitsekasvatus Lihatoodete valmistamine Linnukasvatus Maaettevõtlus Maheaiandus Maheloomakasvatus Mahemesindus Mahetaimekasvatus Mittetraditsiooniline loomakasvatus Piimatoodete valmistamine Puukoolimajandus Puuviljandus Rohumaaviljelus ja söödatootmine Rühvelkultuurid Seakasvatus Teraviljakasvatus Veisekasvatus Bürootöötaja, tase 4 Clerical staff, level 4 6 Bürooassistent, tase 4 (versioon 8) Bürootöötaja, tase 4 (versioon 7) Sekretär I (versioon 1) Sekretär I (versioon 2) Sekretär I (versioon 3) Sekretär I (versioon 4) Sekretär I (versioon 5) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Bürootöö Sekretär 15 2014-01-02 2014-01-02 2018-12-30 4 4 4120 Asjaajamise tugitöötajad 0415 Sekretäri- ja kontoritöö 82 Büroohaldus, büroode ja muu äritegevuse abitegevused Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Ille Einmann Human Asset Managment OÜ Janne Kerdo Eesti Juhi Abi Ühing, Tallinna Majanduskool Anu Moosel SA Innove Sirje Orvet Eesti Juhi Abi Ühing, Tallinna Tehnikaülikool Anne Suurpõld Rödl & Partner Einike Uri Tallinna Linnavaraamet Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Bürootöötaja, tase 4 kutsestandard on aluseks kutsekeskhariduse ja täiendusõppe õppekavade koostamisel ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Kutse saadakse, kui kutset andev organ on hinnanud isiku kompetentside vastavust kutsestandardile ning väljastanud kutsetunnistuse. Esmane kutse saadakse riiklikult tunnustatud, käesolevale kutsestandardile vastava õppekava täitmisel. Lõputunnistusele/diplomi lisale kantud märge esmase kutse saamise kohta tõendab, et isik on saanud ettevalmistuse ja omab valmisolekut vastaval tasemel kutsealal tegutsema asumiseks. Bürootöötaja tegeleb organisatsioonis bürootöö ladusa toimimise tagamise, sise- ja välisklientide teenindamise ning dokumenditööga oma pädevuse piirides, pakkudes tehnilist tuge (sh andmete sisestamine, dokumentide paljundamine, skaneerimine). Bürootöötaja täpsemad tööülesanded sõltuvad konkreetsest organisatsioonist ja eeldavad enamasti head suhtlemisoskust ja kiiret, paindlikku ning korrektset tegutsemist. Tüüpilisteks bürootöödeks on info edastamine, telefonisuhtlus, dokumentide koostamine, andmesisestus, ametikohtumiste teenindamine jpm. Bürootöötaja teadmised, oskused ja hoiakud mõjutavad organisatsiooni mainet. A.2.1 Bürootöö toimimise tagamine: 1) bürooruumide korrashoiu korraldamine; 2) ametikohtumiste ja koosolekute ettevalmistamine; 3) perioodika tellimine (sh säilitamine) ja lugemisõiguse aktiveerimise korraldamine; 4) bürootehnika haldamine. A.2.2 Sise- ja välisklientide teenindamine: 1) info vahendamine; 2) ametikohtumiste ja koosolekute teenindamine; A.2.3 Töö dokumentidega: 1) dokumentide loomine ja vormistamine; 2) dokumentide vastuvõtmine ja registreerimine; 3) dokumentide hoidmine; 4) ilukirjutamine. Üldjuhul on bürootöötaja tööaeg fikseeritud. Töörütm võib olla nii vahelduv kui ka rutiinne ning sisaldada mitmesuguseid tööülesandeid. Bürootöötaja töötab siseruumides. Tööga võib kaasneda psüühiline pinge ja sundasend, mis võivad põhjustada tervisekahjustusi. Büroo-, esitlus- ja sidetehnika. 1) koostöövõime; 2) empaatia; 3) kohanemisvõime; 4) kohuse- ja vastutustundlikkus; 5) süsteemsus, korrektsus; 6) tasakaalukus; 7) tolerantsus; 8) usaldusväärsus; 9) hea suuline ja kirjalik väljendusoskus; 10) stressitaluvus. 4. taseme bürootöötajaks saab õppida kutseõppeasutuses või läbides kutsealase täienduskoolituse. Büroospetsialist, bürooametnik, bürootöötaja, andmesisestaja, kontorispetsialist, tehniline sekretär, üldsekretär. Selle kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1-B.2.3 tõendamine. Bürootöö toimimise tagamine 4 Sise- ja välisklientide teenindamine 4 Töö dokumentidega 4 Kvaliteedispetsialist, tase 5 Quality Specialist, level 5 1 Kvaliteedispetsialist, tase 5 (versioon 2) Kvaliteedispetsialist, tase 5 (versioon 3) Kvaliteedispetsialist, tase 5 (versioon 4) Kvaliteedispetsialist, tase 5 (versioon 5) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Juhtimine ja haldus Kvaliteedijuht 15 2014-01-02 2014-01-02 2019-01-01 5 5 3339 Äriteenuste agendid, mujal liigitamata 0413 Juhtimine ja haldus 82 Büroohaldus, büroode ja muu äritegevuse abitegevused Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Terminid Enno Aermates OÜ Smileoffice Toomas Arula Nixor Eesti AS Siret Kegel Incap Corporation Jari Kukkonen, ekspert/koolitaja Neeme Kärbo Tartu Teaduspark Üllar Lainela ERGO Eesti / Balti kindlustusseltsid Kristel Leisalu Elisa Eesti AS Tauno-Jussi Onoper TJO Konsultatsioonid Kadi Prants Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool Heli Rannik Tallinna Majanduskool Tiia Tammaru Tallinna Tehnikaülikool Eneken Titov Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardi kasutusalad: 1) tööturu nõudmistele vastavate õppekavade ja koolitusprogrammide koostamine; 2) inimeste kompetentsuse hindamine, sh enesehindamine ja vastavushindamine kutse andmisel; 3) ametite kirjeldamine ja tutvustamine; 4) karjääri planeerimine ja aluse loomine elukestvaks õppeks; 5) koolitusvajaduse selgitamine ning koolituse planeerimine; 6) ametijuhendite koostamine ja töötajate värbamine; 7) kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemine. Kvaliteedispetsialist, tase 5 kutsestandard on aluseks täiendusõppe õppekavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Kvaliteedijuhtimine on keskkonna loomine ning arendamine muutuste juhtimiseks organisatsioonis ja subjektiivsete hinnangute-arvamuste formuleerimine läbipaistvaks juhtimisinfo vooks, millele saab seada mõõdetavaid eesmärke. See on süsteemne teadvustatud tegevus organisatsiooni tulemuslikkuse parandamiseks, jätkusuutlikkuse ja konkurentsivõime tagamiseks. Kvaliteedispetsialisti ja kvaliteedijuhi ülesannete täitmine on oluline kõikides organisatsioonides, sõltumata organisatsiooni suurusest, ametikoha olemasolust, sektorist, omandivormist jms. Vastava ametikoha puudumisel täidab neid ülesandeid tegevjuht või tema poolt määratud isik. 5. taseme kvaliteedispetsialist haldab järjepidevalt organisatsiooni kvaliteedijuhtimissüsteemi oma volituste piires ja vastutab selle tulemuslikkuse eest. Kvaliteeti puudutavas tegevuses lähtub ta organisatsiooni kvaliteedipoliitikast ja kvaliteedijuhi ja protsessiomanike asjakohastest suunistest ja korraldustest ning talle kehtestatud töökirjeldusest. Võib vajada töö tegemisel juhendamist. Kvaliteedispetsialisti töö eesmärk on saavutada koos kolleegidega organisatsiooni kõigi osade jätkusuutlik ja terviklik klientide kvaliteedinõuete rahuldamine. A.2.1 Kvaliteedijuhtimissüsteemi haldamine: 1) kvaliteedijuhtimissüsteemi sisseseadmine ja ohjamine. A.2.2 Organisatsioonile kohalduvate nõuete ohjamine: 1) nõuete integreerimine juhtimissüsteemi. A.2.3 Protsesside juhtimise toetamine ja koordineerimine: 1) (põhi)protsessi(de) kaardistamine; 2) (põhi)protsessi(de) analüüsimine. A.2.4 Kvaliteedialaste koolituste koordineerimine (koostöös personalitöö eest vastutava isikuga): 1) koolituste planeerimine ja läbiviimine; 2) koolitustulemuste hindamine. A.2.5 Andmete kogumine ja analüüsimine: 1) mõõtmissüsteemi loomine ja rakendamine; 2) tulemuste seire, analüüsimine ja hindamine; 3) tulemuste esitamine. A.2.6 Kliendisuhete süsteemi ohjamine: 1) klientidele lubaduste andmise süsteemi sisseseadmine; 2) klientide vajaduste ja soovide väljaselgitamise süsteemi sisseseadmine; 3) teenuse osutamise/toote tarnimise käigus kliendisuhtluse protsesside ja süsteemi sisseseadmine; 4) kliendikaebuste ja reklamatsioonide ning vaidluste käsitlemise süsteemi sisseseadmine; 5) kliendi arvamus- ja rahulolu-uuringute läbiviimise süsteemi sisseseadmine. A.2.7 Juhtimissüsteemi hindamise korraldamine ja protsessi arendamine: 1) organisatsiooni juhtimiskvaliteedi terviklik enesehindamine; 2) organisatsiooni juhtimiskvaliteedi terviklik välishindamine; 3) siseaudit; 4) väline kvaliteediaudit (lähtuvalt organisatsiooni spetsiifikast). A.2.8 Protsesside muudatusprojektide juhtimine: 1) probleemi/väljakutse sõnastamine; 2) probleemse olukorra piiritlemine; 3) juurpõhjus(t)e tuvastamine; 4) korrigeerivate tegevuste sõnastamine ja testimine; 5) probleemi korrigeerimine ja tulemuse kinnitamine; 6) analoogse probleemi välistamine tulevikus. A.2.9 Organisatsiooni arengu toetamine ja nõustamine (koostöös juhtkonnaga): 1) arendus(sh parendamise) ettepanekute süsteemi loomine ja ohjamine; 2) parima praktika tuvastamine ja sellest õppimine. A.2.10 Kvaliteedijuhtimise sise-ja väliskommunikatsiooni korraldamine (koostöös kommunikatsioonijuhiga) 1) kvaliteedijuhtimise sise- ja väliskommunikatsiooni läbiviimine. Kvaliteedispetsialisti tööaeg võib olla fikseeritud või paindlik. Töötamine on ruumis või välitingimustes sõltuvalt organisatsiooni eripärast. Igapäevatööst moodustab suure osa suhtlemine kolleegide ja juhtkonnaga. Väljaspool organisatsiooni tuleb suhelda klientide, tarnijate, riigiametite esindajate jt. Töörütm on vahelduv, ka tööülesanded vahelduvad. Probleemsete olukordade lahendamise ajal võib töö olla vaimselt ja emotsionaalselt pingeline. Personaalarvuti; Operatsiooni süsteem (näit. Windows) ; Kontoritarkvara pakett (näit. Word, Excel, Powerpoint, Outlook); Side – telefon, internet, intranet; Asjakohased mõõtmisseadmed; Visuaalse sündmuse salvestamise vahendid – foto- ja videokaamera; Faktide kogumise andmebaas ja analüüsi keskkond (näit. Excel); Faktide põhjal analüüsitud informatsiooni esitlemise vahendid – tahvel, dataprojektor, esitlustarkvara, meedia (sise TV, intranet, perioodika, teadete tahvlid). Analüüsivõime ja oskus näha tervikut ning seoseid, tunnetusvõimed (mõtete soravus, loogiline mõtlemine, visuaalne mälu, ruumiline kujutlusvõime, kontsentreerumisvõime), matemaatiline võimekus (numbrite ja kvantitatiivsete seoste mõistmine), täpsus, korrektsus, saavutusvajadus, usaldatavus, enesedistsipliin, koostöövõime, vastutusvõime, õppimisvõime, kohanemisvõime, uuenduste ja ideede genereerimisvõime, empaatiavõime, sõbralikkus. 5. taseme kvaliteedispetsialisti kutse taotlemiseks on soovitatav kutsestandardi nõuetele vastava 5. taseme õppekava läbimine või erialane töökogemus kvaliteedijuhtimise valdkonnas. Kvaliteedispetsialist, kvaliteediinspektor, kvaliteedikontrolör, kvaliteedikontrollija (ka tehnoloog-kvaliteedikontrollija), kvaliteeditehnik, tarneahela kvaliteedispetsialist, kvaliteediaudiitor (ka kvaliteedi- ja siseaudiitor), kvaliteedianalüütik. Kvaliteedispetsialist, tase 5 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1- B.2.10 ja B.2.11 (läbivad kompetentsid) tõendamine. Kvaliteedijuhtimissüsteemi haldamine 5 Organisatsioonile kohalduvate nõuete ohjamine 5 Protsesside juhtimise toetamine ja koordineerimine 5 Kvaliteedi koolituste koordineerimine (koostöös personalijuhiga) 5 Andmete kogumine ja analüüsimine 5 Kliendisuhete süsteemi ohjamine 5 Juhtimissüsteemi hindamiste korraldamine ja protsessi arendamine 5 Protsesside muudatusprojektide juhtimine 5 Organisatsiooni arengu toetamine ja nõustamine (koostöös juhtkonnaga) 5 Kvaliteedijuhtimise sise-ja väliskommunikatsiooni korraldamine (koostöös kommunikatsioonijuhiga) 5 Kvaliteedispetsialist, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Kvaliteedispetsialist, tase 6 Quality Specialist, level 6 1 Kvaliteedijuht, tase 6 (versioon 4) Kvaliteedijuht, tase 6 (versioon 5) Kvaliteedispetsialist, tase 6 (versioon 2) Kvaliteedispetsialist, tase 6 (versioon 3) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Juhtimine ja haldus Kvaliteedijuht 15 2014-01-02 2014-01-02 2019-01-01 6 6 2421 Juhtimis- ja organisatsioonianalüütikud 0413 Juhtimine ja haldus 82 Büroohaldus, büroode ja muu äritegevuse abitegevused Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Terminid Enno Aermates OÜ Smileoffice Toomas Arula Nixor Eesti AS Siret Kegel Incap Corporation Jari Kukkonen, ekspert/koolitaja Neeme Kärbo Tartu Teaduspark Üllar Lainela ERGO Eesti / Balti kindlustusseltsid Kristel Leisalu Elisa Eesti AS Tauno-Jussi Onoper TJO Konsultatsioonid Kadi Prants Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool Heli Rannik Tallinna Majanduskool Tiia Tammaru Tallinna Tehnikaülikool Eneken Titov Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardi kasutusalad: 1) tööturu nõudmistele vastavate õppekavade ja koolitusprogrammide koostamine; 2) inimeste kompetentsuse hindamine, sh enesehindamine ja vastavushindamine kutse andmisel; 3) ametite kirjeldamine ja tutvustamine; 4) karjääri planeerimine ja aluse loomine elukestvaks õppeks; 5) koolitusvajaduse selgitamine ning koolituse planeerimine; 6) ametijuhendite koostamine ja töötajate värbamine; 7) kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemine. Kvaliteedispetsialist, tase 6 kutsestandard on aluseks rakenduskõrghariduse taseme ja täiendusõppe õppekavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Kvaliteedijuhtimine on keskkonna loomine ning arendamine muutuste juhtimiseks organisatsioonis ja subjektiivsete hinnangute-arvamuste formuleerimine läbipaistvaks juhtimisinfo vooks, millele saab seada mõõdetavaid eesmärke. See on süsteemne teadvustatud tegevus organisatsiooni tulemuslikkuse parandamiseks, jätkusuutlikkuse ja konkurentsivõime tagamiseks. Kvaliteedispetsialisti ja kvaliteedijuhi ülesannete täitmine on oluline kõikides organisatsioonides, sõltumata organisatsiooni suurusest, ametikoha olemasolust, sektorist, omandivormist jms. Vastava ametikoha puudumisel täidab neid ülesandeid tegevjuht või tema poolt määratud isik. 6. taseme kvaliteedispetsialist haldab järjepidevalt organisatsiooni kvaliteedijuhtimissüsteemi oma volituste piires ja vastutab selle tulemuslikkuse eest. Kvaliteeti puudutavates otsustes lähtub ta organisatsiooni kvaliteedipoliitikast ja kvaliteedijuhi ning protsessiomanike asjakohastest suunistest ja korraldustest. Kvaliteedispetsialisti töö eesmärk on saavutada koos kolleegidega organisatsiooni kõigi osade jätkusuutlik ja terviklik klientide kvaliteedinõuete rahuldamine. Kvaliteedispetsialisti tähelepanu fookuses on organisatsioonis toimuvad protsessid, mis mõjutavad otseselt või kaudselt kliendile pakutavat kvaliteeti. Ta osaleb protsesside võimalikes parendustegevustes, kaasates nende protsessidega kokkupuutuvaid kolleege. Ta korraldab vajaduse korral protsesside seiret ja analüüsi ning tegevuste dokumenteerimist. Kvaliteedispetsialist hoiab ennast ja teisi asjaosalisi kursis kõigi asjakohaste metoodikate ja lähenemisviiside arenguga maailmas. Kvaliteedispetsialist panustab oma kutseala arengusse, osaledes erialaühingute töös ja muudes eriala võrgustikes. A.2.1 Kvaliteedijuhtimissüsteemi haldamine: 1) kvaliteedipoliitika kujundamine; 2) kvaliteedijuhtimissüsteemi sisseseadmine ja ohjamine. A.2.2 Organisatsioonile kohalduvate nõuete ohjamine: 1) nõuete kaardistamine; 2) nõuete integreerimine juhtimissüsteemi. A.2.3 Protsesside juhtimise toetamine ja koordineerimine: 1) (põhi)protsessi(de) kaardistamine; 2) (põhi)protsessi(de) analüüsimine; 3) (põhi)protsessi(de) arendamine. A.2.4 Kvaliteedialaste koolituste koordineerimine (koostöös personalijuhiga): 1) koolitusvajaduse kaardistamine; 2) koolituste planeerimine ja läbiviimine; 3) koolitustulemuste hindamine. A.2.5 Andmete kogumine ja analüüsimine: 1) juhtimise eesmärkide joondamine ja mõõdikute määratlemine; 2) mõõtmissüsteemi loomine ja rakendamine; 3) tulemuste seire, analüüsimine ja hindamine; 4) tulemuste tagasisidestamine. A.2.6 Kliendisuhete süsteemi ohjamine: 1) klientidele lubaduste andmise süsteemi sisseseadmine; 2) klientide vajaduste ja soovide väljaselgitamise süsteemi sisseseadmine; 3) teenuse osutamise/toote tarnimise käigus kliendisuhtluse protsesside ja süsteemi sisseseadmine; 4) kliendikaebuste ja reklamatsioonide ning vaidluste käsitlemise süsteemi sisseseadmine; 5) kliendi arvamus- ja rahulolu-uuringute läbiviimise süsteemi sisseseadmine. A.2.7 Juhtimissüsteemi hindamise korraldamine ja protsessi arendamine: 1) organisatsiooni juhtimiskvaliteedi terviklik enesehindamine; 2) organisatsiooni juhtimiskvaliteedi terviklik välishindamine; 3) siseaudit; 4) väline kvaliteediaudit (lähtuvalt organisatsiooni spetsiifikast). A.2.8 Protsesside muudatusprojektide juhtimine: 1) projektimeeskonna formeerimine; 2) probleemi/väljakutse sõnastamine; 3) probleemse olukorra piiritlemine; 4) juurpõhjus(t)e tuvastamine; 5) korrigeerivate tegevuste sõnastamine ja testimine; 6) probleemi korrigeerimine ja tulemuse kinnitamine; 7) analoogse probleemi välistamine tulevikus; 8) projekti lõpetamine. A.2.9 Organisatsiooni arengu toetamine ja nõustamine (koostöös juhtkonnaga): 1) organisatsiooni arendamise (sh parendamise) kvaliteedijuhtimise tööriistade planeerimine ja rakendamine; 2) arendus- (sh parendamise) ettepanekute süsteemi loomine ja ohjamine; 3) parimate praktikate tuvastamine ja nendest õppimine. A.2.10 Kvaliteedijuhtimise sise-ja väliskommunikatsiooni korraldamine (koostöös kommunikatsioonijuhiga): 1) kvaliteedijuhtimise sise- ja väliskommunikatsioonivajaduse kaardistamine; 2) kvaliteedijuhtimise sise- ja väliskommunikatsiooni läbiviimine; 3) kvaliteedijuhtimise sise- ja väliskommunikatsiooni hindamine. Kvaliteedispetsialisti tööaeg võib olla fikseeritud või paindlik. Töötamine on ruumis või välitingimustes sõltuvalt organisatsiooni eripärast. Igapäevatööst moodustab suure osa suhtlemine kolleegide ja juhtkonnaga. Väljaspool organisatsiooni tuleb suhelda klientide, tarnijate, riigiametite esindajate jt. Töörütm on vahelduv, ka tööülesanded vahelduvad. Probleemsete olukordade lahendamise ajal võib töö olla vaimselt ja emotsionaalselt pingeline. Personaalarvuti; Operatsiooni süsteem (näit. Windows) ; Kontoritarkvara pakett (näit. Word, Excel, Powerpoint, Outlook); Side – telefon, internet, intranet; Asjakohased mõõtmisseadmed; Visuaalse sündmuse salvestamise vahendid – foto- ja videokaamera; Faktide kogumise andmebaas ja analüüsi keskkond (näit Excel); Faktide põhjal analüüsitud informatsiooni esitlemise vahendid – tahvel, dataprojektor, esitlustarkvara, meedia (sise-TV, intranet, perioodika, teadete tahvlid). Analüüsivõime ja oskus näha tervikut ning seoseid, tunnetusvõimed (mõtete soravus, loogiline mõtlemine, visuaalne mälu, ruumiline kujutlusvõime, kontsentreerumisvõime), matemaatiline võimekus (numbrite ja kvantitatiivsete seoste mõistmine), täpsus, korrektsus, saavutusvajadus, usaldatavus, enesedistsipliin, koostöövõime, vastutusvõime, õppimisvõime, kohanemisvõime, uuenduste ja ideede genereerimisvõime, empaatiavõime, sõbralikkus. 6. taseme kvaliteedispetsialisti kutse taotlemiseks on soovitatav kutsestandardi nõuetele vastava õppekava läbimine ja töökogemus või kutsestandardi nõuetele vastava 5. taseme õppekava läbimine ja/või kutsestandardi nõuetele vastavate täienduskoolituste läbimine ja erialane töökogemus kvaliteedijuhtimise valdkonnas. Kvaliteedispetsialist, kvaliteediinspektor, kvaliteediinsener, protsessijuht, tarneahela kvaliteedispetsialist, kvaliteediaudiitor (ka kvaliteedi- ja siseaudiitor), kvaliteedianalüütik. Kvaliteedispetsialist, tase 6 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1- B.2.10 ja B.2.11 (läbivad kompetentsid) tõendamine. Kvaliteedijuhtimissüsteemi haldamine 6 Organisatsioonile kohalduvate nõuete ohjamine 6 Protsesside juhtimise toetamine ja koordineerimine 6 Kvaliteedi koolituste koordineerimine (koostöös personalijuhiga) 6 Andmete kogumine ja analüüsimine 6 Kliendisuhete süsteemi ohjamine 6 Juhtimissüsteemi hindamiste korraldamine ja protsessi arendamine 6 Protsesside muudatusprojektide juhtimine 6 Organisatsiooni arengu toetamine ja nõustamine (koostöös juhtkonnaga) 6 Kvaliteedijuhtimise sise-ja väliskommunikatsiooni korraldamine (koostöös kommunikatsioonijuhiga) 6 Kvaliteedispetsialist, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Kvaliteedijuht, tase 7 Quality Manager, level 7 1 Kvaliteedijuht, tase 7 (versioon 2) Kvaliteedijuht, tase 7 (versioon 3) Kvaliteedijuht, tase 7 (versioon 4) Kvaliteedijuht, tase 7 (versioon 5) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Juhtimine ja haldus Kvaliteedijuht 15 2014-01-02 2014-01-02 2019-01-01 7 7 2421 Juhtimis- ja organisatsioonianalüütikud 0413 Juhtimine ja haldus 82 Büroohaldus, büroode ja muu äritegevuse abitegevused Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Terminid Enno Aermates OÜ Smileoffice Toomas Arula Nixor Eesti AS Siret Kegel Incap Corporation Jari Kukkonen, ekspert/koolitaja Neeme Kärbo Tartu Teaduspark Üllar Lainela ERGO Eesti / Balti kindlustusseltsid Kristel Leisalu Elisa Eesti AS Tauno-Jussi Onoper TJO Konsultatsioonid Kadi Prants Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool Heli Rannik Tallinna Majanduskool Tiia Tammaru Tallinna Tehnikaülikool Eneken Titov Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardi kasutusalad: 1) tööturu nõudmistele vastavate õppekavade ja koolitusprogrammide koostamine; 2) inimeste kompetentsuse hindamine, sh enesehindamine ja vastavushindamine kutse andmisel; 3) ametite kirjeldamine ja tutvustamine; 4) karjääri planeerimine ja aluse loomine elukestvaks õppeks; 5) koolitusvajaduse selgitamine ning koolituse planeerimine; 6) ametijuhendite koostamine ja töötajate värbamine; 7) kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemine. Kvaliteedijuht, tase 7 kutsestandard on aluseks taseme ja täiendusõppe õppekavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Kvaliteedijuhtimine on keskkonna loomine ning arendamine muutuste juhtimiseks organisatsioonis ja subjektiivsete hinnangute-arvamuste formuleerimine läbipaistvaks juhtimisinfo vooks, millele saab seada mõõdetavaid eesmärke. See on süsteemne teadvustatud tegevus organisatsiooni tulemuslikkuse parandamiseks, jätkusuutlikkuse ja konkurentsivõime tagamiseks. Kvaliteedispetsialisti ja kvaliteedijuhi ülesannete täitmine on oluline kõikides organisatsioonides, sõltumata organisatsiooni suurusest, ametikoha olemasolust, sektorist, omandivormist jms. Vastava ametikoha puudumisel täidab neid ülesandeid tegevjuht või tema poolt määratud isik. Kvaliteedijuht arendab organisatsiooni kõigi liikmete koostööd, et kliendid saaksid oma vajadustele ja ootustele vastavaid tooteid või teenuseid. Kvaliteedijuht peab põhjalikult tundma firma töökorraldust ning oskama seda analüüsida ja arendada. 7. taseme kvaliteedijuht korraldab ja juhib organisatsiooni kvaliteedijuhtimissüsteemi haldamist, vastutades selle tulemuslikkuse eest. Ta on kvaliteeti puudutavates otsustes iseseisev, kaasates nende väljatöötamisse huvipooli. Kvaliteedijuhil võib olla otseseid alluvaid (kvaliteedispetsialist, -assistent), kelle asjakohast tegevust ta suunab. Kvaliteedijuhi töö eesmärk on saavutada koos kolleegidega organisatsiooni kõigi osade jätkusuutlik ja terviklik klientide kvaliteedinõuete rahuldamine. Kvaliteedijuhi tähelepanu fookuses on organisatsioonis toimuvad protsessid, mis mõjutavad otseselt või kaudselt kvaliteeti. Olukorra parendamiseks (protsessi muutmiseks) on tema koostööpartneriteks protsesside omanikud. Ta kasutab asjakohast oskusteavet vajaminevatest lähenemisviisidest (meeskonna- ja projektijuhtimismeetodid, andmekogumis- ja analüüsimeetodid, otsustusprotsessi metoodikad, suhtlus- ja esitlustehnikad jne). Kvaliteedijuht hoiab ennast ja teisi asjaosalisi kursis kvaliteedialaste metoodikate ja lähenemisviiside arenguga maailmas. Kvaliteedijuht panustab oma kutseala arengusse, osaledes erialaühingute töös ja muudes eriala- võrgustikes. A.2.1 Kvaliteedijuhtimissüsteemi haldamine: 1) kvaliteedipoliitika kujundamine; 2) kvaliteedijuhtimissüsteemi sisseseadmine ja ohjamine. A.2.2 Organisatsioonile kohalduvate nõuete ohjamine: 1) nõuete kaardistamine; 2) nõuete integreerimine juhtimissüsteemi. A.2.3 Protsesside juhtimise koordineerimine ja toetamine: 1) (põhi)protsessi(de) kaardistamine; 2) (põhi)protsessi(de) analüüsimine; 3) (põhi)protsessi(de) arendamine. A.2.4 Kvaliteedikoolituste koordineerimine (koostöös personalijuhiga): 1) koolitusvajaduse kaardistamine; 2) koolituste planeerimine ja korraldamine; 3) koolitustulemuste hindamine. A.2.5 Andmete kogumine ja analüüsimine: 1) juhtimise eesmärkide joondamine ja mõõdikute määratlemine; 2) mõõtmissüsteemi loomine ja rakendamine; 3) tulemuste seire, analüüsimine ja hindamine; 4) tulemuste tagasisidestamine. A.2.6 Kliendisuhete süsteemi ohjamine: 1) klientidele lubaduste andmise süsteemi sisseseadmine; 2) klientide vajaduste ja soovide väljaselgitamise süsteemi sisseseadmine; 3) teenuse osutamise/toote tarnimise käigus kliendisuhtluse protsesside ja süsteemi sisseseadmine; 4) kliendikaebuste ja reklamatsioonide ning vaidluste käsitlemise süsteemi sisseseadmine; 5) kliendi arvamus- ja rahulolu-uuringute süsteemi sisseseadmine. A.2.7 Juhtimissüsteemi hindamiste korraldamine ja protsessi arendamine: 1) organisatsiooni juhtimiskvaliteedi terviklik enesehindamine; 2) organisatsiooni juhtimiskvaliteedi terviklik välishindamine; 3) siseaudit; 4) väline kvaliteediaudit (lähtuvalt organisatsiooni spetsiifikast). A.2.8 Protsesside muudatusprojektide juhtimine: 1) projektimeeskonna formeerimine; 2) probleemi/väljakutse sõnastamine; 3) probleemse olukorra piiritlemine; 4) juurpõhjus(t)e tuvastamine; 5) korrigeerivate tegevuste sõnastamine ja testimine; 6) probleemi korrigeerimine ja tulemuse kinnitamine; 7) analoogse probleemi võimaluse välistamine tulevikus; 8) projekti lõpetamine; A.2.9 Organisatsiooni arengu toetamine ja nõustamine (koostöös juhtkonnaga): 1) organisatsiooni arendamise (sh parendamise) kvaliteedijuhtimise tööriistade planeerimine ja rakendamine; 2) arendamise (sh parendamise) ettepanekute süsteemi loomine ja ohjamine; 3) parimate praktikate tuvastamine ja nendest õppimine. A.2.10 Kvaliteedijuhtimise sise-ja väliskommunikatsiooni korraldamine (koostöös kommunikatsioonijuhiga): 1) kvaliteedijuhtimise sise- ja väliskommunikatsioonivajaduse kaardistamine; 2) kvaliteedijuhtimise sise- ja väliskommunikatsioon; 3) kvaliteedijuhtimise sise- ja väliskommunikatsiooni hindamine. Kvaliteedijuhi tööaeg võib olla fikseeritud või paindlik. Töötamine on ruumis või välitingimustes sõltuvalt organisatsiooni eripärast. Igapäevatööst moodustab suure osa suhtlemine kolleegide ja juhtkonnaga. Väljaspool organisatsiooni tuleb suhelda klientide, tarnijate, riigiametite esindajate jt. Töörütm on vahelduv, ka tööülesanded vahelduvad. Probleemsete olukordade lahendamise ajal võib töö olla vaimselt ja emotsionaalselt pingeline. Personaalarvuti; operatsiooni süsteem (näit. Windows) ; kontoritarkvara pakett (näit. Word, Excel, Powerpoint, Outlook); side – telefon, internet, intranet; mõõtmisseadmed; visuaalse sündmuse salvestamise vahendid: foto– ja videokaamera; faktide kogumise andmebaas ja analüüsikeskkond; faktide põhjal analüüsitud informatsiooni esitlemise vahendid – tahvel, dataprojektor, esitlustarkvara, meedia (sise TV, intranet, perioodika, teadete tahvlid). Analüüsivõime ja oskus näha tervikut ning seoseid, tunnetusvõimed (mõtete soravus, loogiline mõtlemine, visuaalne mälu, ruumiline kujutlus- ja kontsentreerumisvõime), matemaatiline võimekus (numbrite ja kvantitatiivsete seoste mõistmine), täpsus, korrektsus, saavutusvajadus, usaldatavus, enesedistsipliin, koostöövõime, vastutusvõime, õppimisvõime, kohanemisvõime, uuenduste ja ideede genereerimisvõime, empaatiavõime, sõbralikkus. 7. taseme kvaliteedijuhi kutse taotlemiseks on soovitatav kõrgharidus (magistrikraad või sellega võrdsustatud haridus) ja meeskonnajuhtimise ning kvaliteedijuhtimise kogemus või kvaliteedijuhi täienduskoolituse läbimine ja lisaks pikaajaline töökogemus, mis hõlmab protsesside juhtimist ja/või organisatsioonide kvaliteedihindamist. Kvaliteedijuht, tarneahela kvaliteedijuht, kvaliteediinspektor, kvaliteediinsener, protsessijuht, kvaliteediaudiitor (ka kvaliteedi- ja siseaudiitor), OPEX-juht (operational excellence/äritäiuslikkuse juht). Kvaliteedijuht, tase 7 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1- B.2.10 ja B.2.11 (läbivad kompetentsid) tõendamine. Kvaliteedijuhtimissüsteemi haldamine 7 Organisatsioonile kohalduvate nõuete ohjamine 7 Protsesside juhtimise toetamine ja koordineerimine 7 Kvaliteedi koolituste koordineerimine (koostöös personalijuhiga) 7 Andmete kogumine ja analüüsimine 7 Kliendisuhete süsteemi ohjamine 7 Juhtimissüsteemi hindamiste korraldamine ja protsessi arendamine 7 Protsesside muudatusprojektide juhtimine 7 Organisatsiooni arengu toetamine ja nõustamine (koostöös juhtkonnaga) 7 Kvaliteedijuhtimise sise-ja väliskommunikatsiooni korraldamine (koostöös kommunikatsioonijuhiga) 7 Kvaliteedijuht, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Arborist, tase 4 Arborist, level 4 3 Arborist II (versioon 1) Arborist II (versioon 2) Arborist, tase 4 (versioon 4) Arborist, tase 4 (versioon 5) Arborist, tase 4 (versioon 6) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Metsandus Arborist 13 2013-12-05 2013-12-05 2014-02-19 II 4 4 6210 Metsanduse jms oskustöölised 0821 Metsandus 02 Metsamajandus ja metsavarumine Geodeet V Geodesist V 3 Geodeesiainsener, tase 7 (versioon 8) Geodeet V (versioon 1) Geodeet V (versioon 2) Geodeet, tase 7 (versioon 4) Geodeet, tase 7 (versioon 5) Geodeet, tase 7 (versioon 6) Geodeet, tase 7 (versioon 7) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Geomaatika Geodeet 15 2011-12-05 2011-12-05 2013-12-31 V 7 7 2165 Kartograafid ja maamõõtjad 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Ehitusgeodeetilised tööd Geodeetilised tööd maakorralduses Insenertehnilised eritööd Kõrgema geodeesiaga seotud tööd Topogeodeetilised tööd Tantsuspetsialist, tase 6 Dance expert, level 6 4 Tantsuspetsialist IV (versioon 1) Tantsuspetsialist IV (versioon 2) Tantsuspetsialist IV (versioon 3) Tantsuspetsialist, tase 6 (versioon 5) Tantsuspetsialist, tase 6 (versioon 6) Tantsuspetsialist, tase 6 (versioon 7) Tantsuspetsialist, tase 6 (versioon 8) Kaasaegse tantsu spetsialist, tase 6 Koreograaf-lavastaja, tase 6 Ladina ja standardtantsu spetsialist, tase 6 Rahvatantsuspetsialist, tase 6 Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Tantsuspetsialist 17 2013-11-20 2013-11-20 2015-04-05 6 6 2653 Tantsijad ja koreograafid 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Mõisted Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Lii Ainsalu Tantsuhariduse Liit Angela Arraste Tallinna Ülikool Ülle Feršel Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts Urve Gromov Rahvakultuuri keskus Laura Kvelstein Tallinna Ülikool Heili Lindepuu ETHL, Tallinna Tantsuteater Martin Medar Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts Mall Noormets TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia Silvia Purje Eesti Tantsuspordi Liit Erika Põlendik Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts Taimi Saarma Eesti Maaomavalitsuste Liit Kadri Tiis Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Tantsuspetsialist, tase 6 kutsestandard on aluseks rakenduskõrghariduse taseme ja täiendusõppe õppekavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Tantsuspetsialistide töö on loominguline. Tantsuspetsialistid oskavad ise tantsida ning suudavad oma oskusi ka teistele edasi anda. Tantsuspetsialisti kutsealal on neli kutset: tantsuspetsialist, tase 5; tantsuspetsialist, tase 6; tantsuspetsialist, tase 7 ja tantsuspetsialist, tase 8. Tantsuvaldkond hõlmab järgnevaid spetsialiseerumisi: 1) rahvatantsuspetsialist; 2) kaasaegse tantsu spetsialist; 3) ladina ja standardtantsu spetsialist; 4) koreograaf-lavastaja. 6. taseme tantsuspetsialist on loovisik, kes on tantsijate ja/või tantsuvaldkonnas osalevate isikute juhendaja. Valmistab ette ja viib läbi treeningtunde ja/või lavastusproove (so töötab iseseisvalt ja juhib teisi). Töö tulem on tantsukollektiivi esinemine ja/või (tantsu)lavastus. Lisaks tantsualastele teadmistele ja oskustele eeldab tantsuspetsialisti töö metoodilisi, pedagoogilisi ja psühholoogilisi teadmisi. Lähtub oma töös heast tavast. Tantsuspetsialist töötab nii iseseisvalt kui meeskonnas. Töö eeldab aktiivset suhtlust tantsijatega, lavastusmeeskonnaga ja tööandja(te)ga. Vastutab oma konkreetsete tööülesannete tulemusliku täitmise ning lavastusliku terviku kunstilise taseme eest. Tantsuspetsialisti töö koosneb kohustuslikest tööosadest. A.2.1 Repertuaari ettevalmistamine: 1) repertuaari valimine ja/või loomine; 2) repertuaari kohandamine. A.2.2 Tantsutreeningu/proovi läbiviimine: 1) ettevalmistamine; 2) treeningtunni/proovi juhtimine; 3) liikumismaterjali ja/või koreograafia õpetamine; 4) repeteerimine; 5) analüüsimine; 6) tagasiside andmine. A.2.3 Juhtimine: 1) trupi/ringi loominguline juhtimine; 2) trupi/ringi organisatoorne juhtimine; 3) koostöö osapooltega. A.2.4 Esinemine: 1) sündmuse/teema kaardistamine; 2) repertuaari valimine ja/või kohandamine; 3) tagasiside ja analüüs. Spetsialiseerumine toimub vastavalt tantsustiilile ning kõik tööosad on spetsialiseerumisega otseselt seotud. – rahvatantsuspetsialist, - kaasaegse tantsu spetsialist, - ladina ja standardtantsu spetsialist, - koreograaf-lavastaja. A.2.5 Koreograafia loomine ja edastamine: 1) idee tutvustamine; 2) koreograafilise materjali loomine, edastamine ja arendamine; 3) repeteerimine. A.2.6 Projektijuhtimine: 1) töötamine projekti ideega; 2) projekti ettevalmistamine; 3) projekti juhtimine ja läbiviimine; 4) projekti analüüs. A.2.7 Tantsukollektiivi loomine 1) vajaduste ja/või võimaluste väljaselgitamine; 2) kollektiivi loomine. Tööaeg on paindlik, võib sisaldada töötamist puhkepäevadel ja pühade ajal. Töö on vahelduvate tööülesannetega, füüsilist ja vaimset pingutust nõudev. Üldjuhul töötatakse sisetingimustes, riskiteguriteks tervisele võib olla tolm ja müra. Üldjuhul on töövahenditeks sobiv rõivastus ja jalanõud, muusikainstrument, muusikat mängiv seade või muud tehnilised vahendid. 1) loovus, loomingulisus; 2) valmisolek meeskonnatööks; 3) pinge- ja koormustaluvus; 4) enesedistsipliin ja orienteeritus tulemusele; 5) vastutustunne; 6) empaatiavõime; 7) analüüsivõime. 6. taseme tantsuspetsialistil on üldjuhul erialane kõrgharidus ja töökogemus ning läbitud erialane koolitus. Kutse taotlemise eeldused on kirjas kutse andmise korras. Ringijuht, tantsuõpetaja, ballettmeister, kunstiline juht, loominguline juht, koreograaf, tantsuringi juhendaja, huviringi juht, liikumisjuht. 6. taseme tantsuspetsialisti kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe spetsialiseerumise valimine ning kohustuslike kompetentside B.2.1 – B.2.4 ja läbiva kompetentsi B.2.16 tõendamine, lisaks ühe kompetentsi tõendamine valitavate kompetentside B.2.13, B.2.14 ja B.2.15 hulgast. Kutsesiseselt spetsialiseerutakse vastavalt tantsustiilile: -rahvatantsuspetsialist, -kaasaegse tantsu spetsialist, -ladina ja standardtantsu spetsialist, -koreograaf-lavastaja. Kompetentside hindamine toimub vastavalt spetsialiseerumisele tantsustiili põhiselt. Repertuaari ettevalmistamine 6 Tantsutreeningu/proovi läbiviimine 6 Juhtimine 6 Esinemine 6 Kutsesiseselt spetsialiseerutakse vastavalt tantsustiilile: -rahvatantsuspetsialist, -kaasaegse tantsu spetsialist, -ladina ja standardtantsu spetsialist, -koreograaf-lavastaja. Kompetentside hindamine toimub vastavalt spetsialiseerumisele tantsustiili põhiselt. Koreograaf-lavastaja kutse ei sisalda kompetentsi B.2.4 Esinemine. Õpetamine võib olla seotud lavastusprotsessiga, võib toimuda periooditi. Kutse taotlemisel on nõutav lisaks ühe kompetentsi tõendamine valitavate kompetentside B.2.13, B.2.14 ja B.2.15 hulgast. Koreograafia loomine ja edastamine 6 Projektijuhtimine/produtseerimine 6 Tantsukollektiivi loomine 6 Tantsuspetsialist, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Tantsuspetsialist, tase 7 Dance expert, level 7 4 Tantsuspetsialist V (versioon 1) Tantsuspetsialist V (versioon 2) Tantsuspetsialist V (versioon 3) Tantsuspetsialist, tase 7 (versioon 5) Tantsuspetsialist, tase 7 (versioon 6) Tantsuspetsialist, tase 7 (versioon 7) Tantsuspetsialist, tase 7 (versioon 8) Kaasaegse tantsu spetsialist, tase 7 Koreograaf-lavastaja, tase 7 Ladina ja standardtantsu spetsialist, tase 7 Rahvatantsuspetsialist, tase 7 Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Tantsuspetsialist 17 2013-11-20 2013-11-20 2015-04-05 7 7 2653 Tantsijad ja koreograafid 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Mõisted Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Lii Ainsalu Tantsuhariduse Liit Angela Arraste Tallinna Ülikool Ülle Feršel Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts Urve Gromov Rahvakultuuri keskus Laura Kvelstein Tallinna Ülikool Heili Lindepuu ETHL, Tallinna Tantsuteater Martin Medar Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts Mall Noormets TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia Silvia Purje Eesti Tantsuspordi Liit Erika Põlendik Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts Taimi Saarma Eesti Maaomavalitsuste Liit Kadri Tiis Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Tantsuspetsialist, tase 7 kutsestandard on aluseks taseme ja täiendusõppe õppekavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Tantsuspetsialistide töö on loominguline. Tantsuspetsialistid oskavad ise tantsida ning suudavad oma oskusi ka teistele edasi anda. Tantsuspetsialisti kutsealal on neli kutset: tantsuspetsialist, tase 5; tantsuspetsialist, tase 6; tantsuspetsialist, tase 7 ja tantsuspetsialist, tase 8. Tantsuvaldkond hõlmab järgnevaid spetsialiseerumisi: 1) rahvatantsuspetsialist; 2) kaasaegse tantsu spetsialist; 3) ladina ja standardtantsu spetsialist; 4) koreograaf-lavastaja. 7. taseme tantsuspetsialist on loovisik, kes on tantsijate ja/või tantsuvaldkonnas osalevate isikute juhendaja ja kes on seotud tantsukunsti viljelemise ning valdkonna arendamisega. Valmistab ette ja viib läbi lavastusproove ja vajadusel treeningtunde (so töötab iseseisvalt ja juhib teisi). Töö tulem on tantsukollektiivi esinemine,(tantsu)lavastus ja/või erialane artikkel ja osalemine erialas(t)es töögruppides. Lisaks tantsualastele teadmistele ja oskustele eeldab tantsuspetsialisti töö metoodilisi, pedagoogilisi ja psühholoogilisi teadmisi. Lähtub oma töös heast tavast. Tantsuspetsialist töötab nii iseseisvalt kui meeskonnas. Töö eeldab aktiivset suhtlust tantsijatega, kolleegidega, lavastusmeeskonnaga, tööandja(te)ga ja tantsuvaldkonna ekspertidega. Vastutab lavastusliku terviku kunstilise taseme ja oma töö laiema mõju eest valdkonna arengule. A.2.1 Repertuaari ettevalmistamine: 1) repertuaari valimine ja/või loomine; 2) repertuaari kohandamine. A.2.2 Tantsutreeningu/proovi läbiviimine: 1) ettevalmistamine; 2) treeningtunni/proovi juhtimine; 3) liikumismaterjali ja/või koreograafia õpetamine; 4) analüüsimine; 5) tagasiside andmine. A.2.3 Juhtimine: 1) trupi/ringi loominguline juhtimine; 2) trupi/ringi organisatoorne juhtimine; 3) koostöö osapooltega. A.2.4 Esinemine: 1) sündmuse/teema kaardistamine; 2) repertuaari valimine ja/või kohandamine; 3) tagasiside ja analüüs. A.2.5 Valdkonna arendamine: 1) mentorlus; 2) koolituste läbiviimine; 3) arendustegevuste kavandamine. Spetsialiseerumine toimub vastavalt tantsustiilile ning kõik tööosad on spetsialiseerumisega otseselt seotud. – rahvatantsuspetsialist, - kaasaegse tantsu spetsialist, - ladina ja standardtantsu spetsialist, - koreograaf-lavastaja. A.2.6 Koreograafia loomine ja edastamine: 1) idee tutvustamine; 2) koreograafilise materjali loomine, edastamine ja arendamine; 3) repeteerimine. A.2.7 Lavastamine: 1) visiooni loomine; 2) tegevusplaani koostamine; 3) liikumismaterjali loomine ja/või valimine; 4) proovide juhtimine; 5) loomingulise tulemuse esitlemine ja analüüs. A.2.8 Projektijuhtimine: 1) töötamine projekti ideega; 2) projekti ettevalmistamine; 3) projekti projekti juhtimine ja/või läbiviimine; 4) projekti analüüs. A.2.9 Tantsukollektiivi loomine 1) vajaduste ja/või võimaluste väljaselgitamine; 2) kollektiivi loomine. Tööaeg on paindlik, võib sisaldada töötamist puhkepäevadel ja pühade ajal. Töö on vahelduvate tööülesannetega, füüsilist ja vaimset pingutust nõudev. Üldjuhul töötatakse sisetingimustes, riskiteguriteks tervisele võib olla tolm ja müra. Üldjuhul on töövahenditeks sobiv rõivastus ja jalanõud, muusikainstrument, muusikat mängiv seade või muud tehnilised vahendid. 1) loovus, loomingulisus; 2) valmisolek meeskonnatööks; 3) pinge- ja koormustaluvus; 4) enesedistsipliin ja orienteeritus tulemusele; 5) vastutustunne; 6) empaatiavõime; 7) analüüsivõime. 7. taseme tantsuspetsialistil on üldjuhul erialane magistrikraad (või sellega võrdsustatud haridus antud valdkonnas) ja töökogemus ning läbitud erialane täienduskoolitus. Kutse taotlemise eeldused on kirjas kutse andmise korras. Ringijuht, tantsuõpetaja, ballettmeister, kunstiline juht, loominguline juht, koreograaf, tantsuringi juhendaja, huviringi juht, liikumisjuht. 7. taseme tantsuspetsialisti kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe spetsialiseerumise valimine ning kohustuslike kompetentside B.2.1 – B.2.5 ja läbiva kompetentsi B.2.18 tõendamine, lisaks kahe kompetentsi tõendamine valitavate kompetentside B.2.14 - B.2.17 hulgast. Kutsesiseselt spetsialiseerutakse vastavalt tantsustiilile: -rahvatantsuspetsialist, -kaasaegse tantsu spetsialist, -ladina ja standardtantsu spetsialist, -koreograaf-lavastaja. Kompetentside hindamine toimub vastavalt spetsialiseerumisele tantsustiili põhiselt. Repertuaari/koreograafia ettevalmistamine 7 Tantsutreeningu/proovi läbiviimine 7 Juhtimine 7 Esinemine 7 Valdkonna arendamine 7 Kutsesiseselt spetsialiseerutakse vastavalt tantsustiilile: -rahvatantsuspetsialist, -kaasaegse tantsu spetsialist, -ladina ja standardtantsu spetsialist, -koreograaf-lavastaja. Kompetentside hindamine toimub vastavalt spetsialiseerumisele tantsustiili põhiselt. Koreograaf-lavastaja kutse ei sisalda kompetentsi B.2.4 Esinemine. Õpetamine võib olla seotud lavastusprotsessiga, võib toimuda periooditi. Kutse taotlemisel on nõutav lisaks kahe kompetentsi tõendamine valitavate kompetentside B.2.14 - B.2.18 hulgast. Koreograafia loomine ja edastamine 7 Lavastamine 7 Projektijuhtimine/produtseerimine 7 Tantsukollektiivi loomine 7 Tantsuspetsialist, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Kultuurikorraldaja, tase 4 Cultural Specialist, level 4 4 Kultuurikorraldaja, tase 4 (versioon 5) Kultuurikorraldaja, tase 4 (versioon 6) Kultuurikorraldaja, tase 4 (versioon 7) Kultuuritöötaja III (versioon 1) Kultuuritöötaja III (versioon 2) Kultuuritöötaja III (versioon 3) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Kultuuritöö Kultuurikorraldaja 17 2013-11-20 2013-11-20 2018-04-24 4 4 2654 Filmi-, teatri- jms lavastajad ja -produtsendid 0215 Muusika ja esituskunstid 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Mõisted Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Reet Alev Pajusi vald Aino Arro Vabahariduse Õpetajate Selts Urve Gromov Rahvakultuuri Keskus Jana Karilaid TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia Egge Kulbok-Lattik Jyväskylä Ülikool Kaja Tammik Rahvakultuuri Keskus Irja Targama Põltsamaa Kultuurikeskus Tiina Tegelmann Jõgeva Maavalitsus Ene Vohu Tallinna Kultuuriväärtuste Amet Ülle Välimäe Türi Kultuurimaja Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Kutsestandardi kasutusalad 1) Tööturu nõudmistele vastavate õppekavade ja koolitusprogrammide koostamine 2) Inimeste kompetentsuse hindamine, sh enesehindamine ja vastavushindamine kutse andmisel 3) Ametite kirjeldamine ja tutvustamine 4) Karjääri planeerimine ja aluse loomine elukestvaks õppeks 5) Koolitusvajaduste väljaselgitamine ning koolituse planeerimine 6) Ametijuhendite koostamine ja töötajate värbamine 7) Kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemine Kultuurikorraldaja tegevusvaldkond on paikkonna elanike kultuuri- ja huvitegevuse korraldamine, võimaluste loomine vaba aja veetmiseks, kultuuripärandi ja kohalike traditsioonide hoidmine. Tööülesanded sõltuvad kultuuri- ja loomekeskkonnast, vastutuse astmest ning organisatsiooni suurusest. Kultuurikorraldaja loob elanikele tingimused osalemiseks kultuuriprotsessides nii loojate ka kui tarbijatena. 4. taseme kultuurikorraldaja korraldab ja koordineerib paikkonnas kultuuritegevust, kultuurisündmusi, osaleb ühisprojektides, loob tegevusvõimalusi huviringidele ja arendab koostööd erinevate organisatsioonidega. A.2.1 Paikkonna kultuurielu kavandamine: 1) vajaduste ja võimaluste väljaselgitamine ja analüüsimine; 2) tegevuskava koostamine; 3) kultuurilise järjepidevuse hoidmine; 4) koostöövõrgustike loomine; 5) paikkonna maine kujundamine. A.2.2 Kultuurisündmuste korraldamine ja vahendamine: 1) kultuurisündmuste kalendri koostamine; 2) kultuurisündmuste korraldamine; 3) kultuurisündmuste vahendamine; 4) kultuurisündmuste mõju hindamine. A.2.3 Paikkonna huvitegevuse korraldamine ja koordineerimine: 1) tingimuste loomine huvitegevuseks; 2) paikkonna elanike kaasamine huvitegevusse. A.2.4 Kultuurisündmuste ja – tegevuste turundamine 1) kultuurisündmuste reklaamimine; 2) piletimüügi korraldamine A.2.5 Kultuuriprojektide juhtimine: 1) kultuuriprojektide kavandamine; 2) kultuuriprojektide elluviimine; 3) kultuuriprojektide tulemuse hindamine. A.2.6 Organisatsiooni juhtimine: 1) majandustegevuse korraldamine; 2) meeskonna juhtimine. Töö on loominguline, kuid võib olla vaimselt pingeline. Töökoormus ja -aeg võivad jaotuda ebaühtlaselt. Kultuurikorraldaja töö toimub valdavalt kultuuriasutuses, kuid võib toimuda ka välitingimustes. Oluline on järgida ohutusnõudeid. Siseruumides kehtivad üldised bürooruumidele esitatavad tervisekaitsenõuded. Kontoriinventar ja -tehnika, bürootarbed, enamlevinud riist- ja tarkvara ning kommunikatsioonivahendid. 1) avatus, loovus ja algatusvõime; 2) paindlikkus; 3) eneseväljendusoskus; 4) tolerantsus; 5) pingetaluvus; 6) täpsus ja korrektsus; 7) analüüsivõime; 8) läbirääkimisoskus. 4. taseme kultuurikorraldaja on üldjuhul kutsekeskhariduse või keskharidusega kultuurikorraldusalase täienduskoolituse läbinud ja töökogemusega isik. Kultuurikorraldaja, kultuuritöötaja; kultuuritöö spetsialist; kultuuritöö koordinaator; kultuuritöö korraldaja; kunstiline juht; rahvamaja juhataja; kultuurimaja direktor; kultuurikeskuse direktor; vaba aja keskuse juhataja; rahvakultuuri spetsialist; seltsimaja juhataja; külakeskuse juhataja; MTÜ tegevjuht; valla kultuurijuht; sündmuse korraldaja. Kultuurikorraldaja 4. taseme kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.4 ja B.2.7 (läbiv kompetents) tõendamine ning soovi korral ühe kompetentsi tõendamine valitavate kompetentside B.2.5 või B.2.6 hulgast. Paikkonna kultuurielu kavandamine 4 Kultuurisündmuste korraldamine ja vahendamine 4 Paikkonna huvitegevuse korraldamine ja koordineerimine 4 Kultuurisündmuste ja –organisatsiooni turundamine 4 Soovi korral võib tõendada ühe kompetentsi valitavate kompetentside B.2.5 või B.2.6 hulgast. Kultuuriprojektide juhtimine 4 Organisatsiooni juhtimine 4 Kultuurikorraldaja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Päästekorraldaja-logistik, tase 5 Dispatcher, level 5 5 Päästekorraldaja III (versioon 1) Päästekorraldaja III (versioon 2) Päästekorraldaja III (versioon 3) Päästekorraldaja III (versioon 4) Päästekorraldaja III (versioon 6) Päästekorraldaja-logistik, tase 5 (versioon 10) Päästekorraldaja-logistik, tase 5 (versioon 7) Päästekorraldaja-logistik, tase 5 (versioon 8) Päästekorraldaja-logistik, tase 5 (versioon 9) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Päästeteenistus Päästekorraldaja 11 2013-11-21 2013-11-21 2018-04-10 5 5 4229 Klienditeenindajad, mujal liigitamata 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Päästekorraldaja töös nõutavad keeled Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Ludmilla Alliksaar, valdkonna ekspert Ülle Jõessar Sisekaitseakadeemia Päästekolledž Katre Kurvits Häirekeskus Meelis Mesi Häirekeskus Ott Nauts Häirekeskus Kaire Saage Sisekaitseakadeemia Päästekolledž Kaili Tamm Häirekeskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Seda kutsestandardit kasutatakse 1) õppekavade koostamiseks 2) inimeste kompetentsuse hindamiseks, sh enesehindamiseks ja vastavushindamiseks kutse andmisel 3) koolitusvajaduse väljaselgitamiks ning koolitusprogrammide koostamiseks 4) ametijuhendite koostamiseks ja töötajate värbamiseks Päästekorraldaja-logistik, tase 5 töö on päästeasutusele ja kiirabibrigaadidele õigeaegselt väljasõidukorralduse andmine ning väljasõidukorralduse saanud päästeasutusega ja kiirabibrigaadidega side pidamine, info kogumine, vahendamine ja selle dokumenteerimine. 5. taseme päästekorraldaja-logistik menetleb hädaabiteateid iseseisvalt, langetab otsuseid ja võtab nendega kaasneva vastutuse. Töö eeldab meeskonnatööoskust ning suhtlemist klientide ja koostööpartneritega. Päästekorraldaja kutsealal on ka päästekorraldaja, tase 4 ja päästekorraldaja-valvevahetuse juht, tase 6 kutsed. 4. taseme päästekorraldaja töö on võtta vastu ja töödelda viivitamatult kõiki hädaabinumbrile saabuvaid teateid, anda kõigile hädaabiteadetele kiire ja õige ohuhinnang ning edastada vastavalt kehtivatele nõuetele esmast informatsiooni. 6. taseme päästekorraldaja-valvevahetuse juhi töö on tagada hädaabiteadete viivitamatu ja nõuetekohane menetlemine läbi päästekorraldaja, tase 4 ja päästekorraldaja-logistik, tase 5 teenistusülesannete täitmise kontrollimise ja nende tegevuse toetamise. A.2.1 Väljasõidukorralduse andmine 2.1.1 Operatiivressursi paiknemisest ning hõivatusest pideva ülevaate omamine 2.1.2 Väljakutsete jälgimine 2.1.3 Operatiivressursi väljasaatmine sündmuskohale 2.1.4 Teisest teeninduspiirkonnast operatiivressursi kaasamine 2.1.5 Suhtlemine klientide ja koostööpartneritega A.2.2 Hädaabiteadete menetlemisega seotud informatsiooni reaalajas infosüsteemi sisestamine 2.2.1 Hädaabiteadete menetlemisega seotud esmase informatsiooni reaalajas infosüsteemi sisestamine 2.2.2 Hädaabiteadete menetlemisega seotud täiendava informatsiooni reaalajas infosüsteemi sisestamine A.2.3 Hädaabiteadete esmase informatsiooni edastamine 2.3.1 Hädaabiteate töötlemise käigus saadud esmase informatsiooni edastamine 2.3.2 Hädaabiteate esmasele informatsioonile lisandunud teabe edastamine A.2.4 Sündmuse käigus saadud informatsiooni reaalajas vahendamine 2.4.1 Sündmusega seotud operatiivse informatsiooni vahendamine 2.4.2 Hädaabiteadete menetlemisega seotud informatsiooni kogumine ja analüüsimine A.2.5 Professionaalne eneseareng 2.5.1 Oma töö analüüs, enesetäiendamine 2.5.2 Tööks vajalike isikuomaduste arendamine 2.5.3 Oma füüsilise, vaimse ja emotsionaalse tervise hoidmine A.2.6 Koolituste ettevalmistamine ja läbiviimine 2.6.1 Koolituste läbiviimine 2.6.2 Koolitustegevuse dokumenteerimine A.2.7 Juhendamine 2.7.1 Uute ja täiendavat juhendamist vajavate teenistujate juhendamine 2.7.2 Praktikantide juhendamine A.2.8 Hädaabiteadete menetlemine võõrkeeles (v.a vene keel) 2.8.1 Teiste teenistujate abistamine võõrkeelsete hädaabiteadete töötlemisel 2.8.2 Võõrkeele kasutamine Päästekorraldaja-logistiku töö on korraldatud ööpäevaringselt valvevahetustega, sõltumata puhkepäevadest ja riigipühadest. Tema töö on vastutusrikas ja psüühilist pingutust nõudev ning eeldab valmisolekut ja oskust erinevate olukordade lahendamiseks. Päästekorraldaja-logistik on valmis töötama pidevalt muutuvates olukordades ning taluma ooteloleku aega ja teadmatust. Päästekorraldaja-logistiku töövahendid on erinevad hädaabiteadete menetlemiseks vajalikud side- ja infotehnoloogia vahendid, andmebaasid ja -kogud. Tööks vajalikud isikuomadused on kohusetundlikkus, empaatiavõime, pinge- ja stressitaluvus, ausus, korrektsus, analüüsivõime, usaldusväärsus. Tavaliselt on päästekorraldaja-logistikul vähemalt keskharidus, kutseoskused on omandatud töö käigus. Nõutav on eelnev töökogemus päästekorraldajana. Päästekorraldaja-logistik, logistik. Töö päästeteenistujana on reguleeritud päästeteenistuse seadusega. Päästekorraldaja, tase 5 kutse koosneb üheksast kompetentsist. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.5 ja B.2.9 (läbiv kompetents) tõendamine. Lisaks on võimalik täiendavalt tõendada valitavaid kompetentse B.2.6, B.2.7 ja B.2.8. Väljasõidukorralduse andmine 5 Hädaabiteadete menetlemisega seotud informatsiooni reaalajas infosüsteemi sisestamine 5 Hädaabiteadete esmase informatsiooni edastamine 5 Sündmuse käigus saadud informatsiooni reaalajas vahendamine 5 Professionaalne eneseareng 5 Lisaks on võimalik täiendavalt tõendada valitavaid kompetentse B.2.6, B.2.7 ja B.2.8. Koolituste ettevalmistamine ja läbiviimine 5 Juhendamine 5 Hädaabiteadete menetlemine võõrkeeles (v.a vene keel) 5 Päästekorraldaja-logistik, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Pürotehnik, tase 4 Pyrotechnician, level 4 6 Pürotehnik II (versioon 1) Pürotehnik II (versioon 2) Pürotehnik II (versioon 3) Pürotehnik II (versioon 4) Pürotehnik, tase 4 (versioon 10) Pürotehnik, tase 4 (versioon 5) Pürotehnik, tase 4 (versioon 7) Pürotehnik, tase 4 (versioon 8) Pürotehnik, tase 4 (versioon 9) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Puurimis- ja lõhkamistööd Pürotehnik 15 2014-01-02 2014-01-02 2018-05-02 4 4 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0724 Kaevandamine ja rikastamine 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Kaimar Eilo Tehnilise Järelevalve Amet Ivo Melder Eesti Pürotehnikute Liit Merike Ring Tehnilise Järelevalve Amet Vambola Saks Eesti Pürotehnikute Liit Steven Vaarmann Eesti Pürotehnikute Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Pürotehniku töö sisuks on ilutulestiku korraldamine. Ilutulestik on oma olemuselt vaatemäng, mis eeldab suure hulga inimeste lähedalolekut. Iga viga tegutsemisel võib olla väga ohtlik. Pürotehnikul peab olema piisav teadmiste ulatus, mis tagab ilutulestiku ohutuse. Pürotehnik vastutab ilutulestiku ohutuse eest täies ulatuses. Pürotehnik teab ja arvestab ümbritseva keskkonna ja ilmastiku mõju ilutulestiku läbiviimisele, samuti ilutulestikuefektide ja plahvatuse mõju ümbritsevatele objektidele ja keskkonnale. Pürotehnik, tase 4 töötab iseseisvalt, ta oskab koostada ilutulestiku projekti ja võib olla ilutulestiku eest vastutav isik. A.2.1 Pürotehniliste toodete käitlemise planeerimine: 1) olukorra kaardistamine; 2) tegevuse kavandamine ja töö organiseerimine; A.2.2 Pürotehniliste toodete transportimine: 1) pürotehniliste toodete sisse- ja väljavedu; 2) pürotehniliste toodete veoks ettevalmistamine; A.2.3 Pürotehniliste toodete ladustamine ja hävitamine: 1) pürotehniliste toodete ladustamine; 2) laodokumentatsiooni ja laoarvestuse pidamise korraldamine; 3) jäätmekäitluse korraldamine. A.2.4 Pürotehniliste toodete võõrandamine: 1) müügi korraldamine; 2) müüjate väljaõppe korraldamine. A.2.5 Ilutulestiku objekti kaardistamine ja korraldamise dokumentatsiooni koostamine: 1) ilutulestiku koha hindamine ja ohutusalade kaardistamine; 2) ilutulestiku planeerimine laskeplatsil; 3) ilutulestiku toodete süütamise plaani ja järjekorra koostamine; 4) ilutulestiku projekti vormistamine; 5) ilutulestiku loa taotlemine. A.2.6 Pürotehniliste toodete ettevalmistamine: 1) pürotehniliste toodete ja efektide valimine ja pakendamine; 2) ilutulestiku korraldamisel vajalike abivahendite ettevalmistamine; 3) pürotehniliste toodete transportimine. A.2.7 Ilutulestiku ettevalmistamine laskeplatsil: 1) ilutulestiku ohutusala piiramine; 2) keskkonnast tuleneva mõju arvestamine; 3) pürotehniliste toodete paigutamine laskeplatsile; 4) ilutulestiku ohutusabinõude tutvustamine. A.2.8 Ilutulestiku korraldamine: 1) ilutulestiku eelkontrollimine; 2) ilutulestiku süütamine; 3) ilutulestiku jälgimine. A.2.9 Ilutulestiku laskeplatsi järelkontrollimine: 1) pürotehniliste toodete ja laskeplatsi kontrollimine; 2) pürotehniliste tõrkelaengute eemaldamine; 3) laskeplatsi koristamine. A.2.10 Pürotehniliste toodete kontrollimine ja katsetamine: 1) toodete ülevaatamine; 2) pürotehniliste toodete katsetamine . A.2.11 Töörühma juhtimine: 1) töötaja(te) juhendamine ja töö organiseerimine; 2) praktiline juhendamine. A.2.12 Siseilutulestiku korraldamine: 1) siseilutulestikuks ette valmistamine; 2) siseilutulestiku ettevalmistamine laskeplatsil; 3) siseilutulestiku ohutuse järgimine. A.2.13 Väliilutulestiku korraldamine: 1) väliilutulestikuks ette valmistamine; 2) väliilutulestiku ettevalmistamine laskeplatsil; 3) väliilutulestiku ohutuse järgimine. A.2.14 Pürotehniliste toodete hävitamine: 1) hävitamiseks minevate toodete väljavalimine; 2) hävitusmeetodi ja -koha valimine; 3) hävituskoha järelkontrollimine; 4) hävitusakti koostamine. Pürotehnik töötab peamiselt välitingimustes. Töökeskkond on potentsiaalselt ohtlik, võimalikud ohutegurid on plahvatus- ja mürgitusoht. Töö nõuab lõhketöö ohutute tööviiside tundmist, tööohutusnõuete täpset täitmist, pürotehnika sihtotstarbelist kasutamist ning isiklike kaitsevahendite kasutamist (kindad, kaitsekiiver, kõrvaklapid, kaitseprillid jne). Pürotehniku töövahenditeks on süüteseade, sideseade, kontrollmõõteriistad elektrivõrgu korrasoleku kontrolliks, lõikeriistad, näpitsad, taskulamp, kell jt tööks vajalikud vahendid. Tööga toimetuleku eelduseks on vastutusvõime, täpsus ja hoolikus, valmisolek iseseisvaks ja meeskonnatööks. Vajalikud on taiplikkus, tasakaalukus ja kohanemisvõime. Pürotehnikult eeldatakse aja- ja ruumitaju, loogilist mõtlemist, kiiret reaktsiooni ja keskendumisvõimet. Kutse eeldab tervisetõendi olemasolu. Pürotehnikuks saab õppida kutsealasel koolituskursusel. Pürotehnikuna töötamise eelduseks on keskharidus, vanus vähemalt 19 aastat ning erialase väljaõppe läbimine ja kutseeksami sooritamine. Seadusega on pürotehniku kutsetunnistuse taotlejale sätestatud vanuselised, tervislikud, tööalased ja seaduskuulekusega seonduvad nõuded. Pürotehnik, siseilutulestiku pürotehnik, välisilutulestiku pürotehnik. Vastavalt Lõhkematerjaliseadusele peab pürotehnikul olema pürotehniku kutsetunnistus. Pürotehnik, tase 4 kutse taotlemisel on nõutav kõigi kohustuslike kompetentside (B.2.1 – B.2.11), läbiva kompetentsi (B.2.15) ja vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.12 - B.2.14 Väliilutulestiku korraldamisel (B.2.13) tuleb lisaks tõendada kompetents B.2.14 (Pürotehniliste toodete hävitamine). Pürotehniliste toodete käitlemise planeerimine 4 Pürotehniliste toodete transportimine 4 Pürotehniliste toodete ladustamine ja hävitamine 4 Pürotehniliste toodete võõrandamine 4 Ilutulestiku objekti kaardistamine ja korraldamise dokumentatsiooni koostamine 4 Pürotehniliste toodete ettevalmistamine 4 Ilutulestiku ettevalmistamine laskeplatsil 4 Ilutulestiku korraldamine 4 Ilutulestiku laskeplatsi järelkontrollimine 4 Pürotehniliste toodete kontrollimine ja katsetamine 4 Töörühma juhtimine 4 Selle kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.12 - B.2.14 Väliilutulestiku korraldamise (B.2.13) puhul tuleb lisaks tõendada kompetents B.2.14 (Pürotehniliste toodete hävitamine). Siseilutulestiku korraldamine 4 Väliilutulestiku korraldamine 4 Pürotehniliste toodete hävitamine 4 Pürotehnik, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Päästekorraldaja-valvevahetuse juht, tase 6 Supervisor in Control Room, level 6 1 Päästekorraldaja-valvevahetuse juht, tase 6 (versioon 2) Päästekorraldaja-valvevahetuse juht, tase 6 (versioon 3) Päästekorraldaja-valvevahetuse juht, tase 6 (versioon 4) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Päästeteenistus Päästekorraldaja 11 2013-11-21 2013-11-21 2015-06-17 6 6 1349 Kutseteenuste juhid, mujal liigitamata 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Päästekorraldaja töös nõutavad keeled Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Ludmilla Alliksaar, valdkonna ekspert Ülle Jõessar Sisekaitseakadeemia Päästekolledž Katre Kurvits Häirekeskus Meelis Mesi Häirekeskus Ott Nauts Häirekeskus Kaire Saage Sisekaitseakadeemia Päästekolledž Kaili Tamm Häirekeskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Seda kutsestandardit kasutatakse 1) õppekavade koostamiseks 2) inimeste kompetentsuse hindamiseks, sh enesehindamiseks ja vastavushindamiseks kutse andmisel 3) koolitusvajaduse väljaselgitamiks ning koolitusprogrammide koostamiseks 4) ametijuhendite koostamiseks ja töötajate värbamiseks Päästekorraldaja-valvevahetuse juht, tase 6 töö on tagada hädaabiteadete viivitamatu ja nõuetekohane menetlemine läbi päästekorraldaja, tase 4 ja päästekorraldaja-logistik, tase 5 teenistusülesannete täitmise kontrollimise ja nende tegevuse toetamise. 6. taseme päästekorraldaja-valvevahetuse juht menetleb hädaabiteateid iseseisvalt, koordineerib ja juhendab päästekorraldajate ja päästekorraldaja-logistikute tööd. Töö eeldab meeskonnatööoskust ning suhtlemist klientide ja koostööpartneritega. Päästekorraldaja kutsealal on ka päästekorraldaja, tase 4 ja päästekorraldaja-logistik, tase 5 kutsed. 4. taseme päästekorraldaja töö on võtta vastu ja töödelda viivitamatult kõiki hädaabinumbrile saabuvaid teateid, anda kõigile hädaabiteadetele kiire ja õige ohuhinnang ning edastada vastavalt kehtivatele nõuetele esmast informatsiooni. 5. taseme päästekorraldaja-logistiku töö on päästeasutusele ja kiirabibrigaadidele õigeaegselt väljasõidukorralduse andmine ning väljasõidukorralduse saanud päästeasutusega ja kiirabibrigaadidega side pidamine, info kogumine, vahendamine ja selle dokumenteerimine. A.2.1 Järelevalve teostamine hädaabiteadete vastuvõtmisel 2.1.1 Hädaabiteadetele vastamine 2.1.2 Probleemi väljaselgitamine ja esmase ohuhinnangu andmine 2.1.3 Väljakutseks mittekvalifitseeruvate hädaabiteadete registreerimine infosüsteemi ja vajadusel info edastamine asjaomastele asutustele või isikutele 2.1.4 Kliendiga suhtlemine A.2.2 Järelevalve teostamine hädaabiteadete töötlemisel ja ohuhinnangu andmisel 2.2.1 Hädaabiteate töötlemise käigus esmase informatsiooni kogumine ja ohuhinnangu andmine 2.2.2 Hädaabiteate töötlemise käigus täiendava informatsiooni kogumine ja ohuhinnangu andmine 2.2.3 Kliendiga suhtlemine 2.2.4 Väljakutsete jälgimine A.2.3 Väljasõidukorralduse andmine ja selle üle järelevalve teostamine 2.3.1 Operatiivressursi paiknemisest ning hõivatusest pideva ülevaate omamine 2.3.2 Väljakutsete jälgimine 2.3.3 Operatiivressursi väljasaatmine sündmuskohale 2.3.4 Teisest teeninduspiirkonnast operatiivressursi kaasamine 2.3.5 Suhtlemine klientide ja koostööpartneritega A.2.4 Hädaabiteadete esmase informatsiooni edastamine 2.4.1 Hädaabiteate töötlemise käigus saadud esmase informatsiooni edastamine 2.4.2 Hädaabiteate esmasele informatsioonile lisandunud teabe edastamine A.2.5 Sündmuse käigus saadud informatsiooni reaalajas vahendamine 2.5.1 Sündmusega seotud operatiivse informatsiooni vahendamine 2.5.2 Hädaabiteadete menetlemisega seotud informatsiooni kogumine ja analüüsimine 2.5.3 Hädaabiteadete menetlemisega seotud informatsiooni edastamise ja vahendamise koordineerimine A.2.6 Valvevahetuse juhtimine 2.6.1 Teenistujate töö jälgimine hädaabiteadete menetlemisel 2.6.2 Teenistujate töösoorituste hindamine 2.6.3 Valvevahetuse töö korraldamine 2.6.4 Teenistujate juhendamine A.2.7 Professionaalne eneseareng 2.7.1 Oma töö analüüs, enesetäiendamine 2.7.2 Tööks vajalike isikuomaduste arendamine 2.7.3 Oma füüsilise, vaimse ja emotsionaalse tervise hoidmine A.2.8 Koolituste ettevalmistamine ja läbiviimine 2.8.1 Koolitusvajaduse väljaselgitamine, ettepanekute tegemine täiendkoolituste teemade osas 2.8.2 Koolituste läbiviimine 2.8.3 Koolitustegevuse dokumenteerimine A.2.9 Juhendamine 2.9.1 Uute ja täiendavat juhendamist vajavate teenistujate juhendamine 2.9.2 Praktikantide juhendamine A.2.10 Kvaliteedi hindamine 2.10.1 Teenistujate töösoorituste kvaliteedi hindamine 2.10.2 Kvaliteedi hindamise programmi täitmine 2.10.3 Kokkuvõtete ja aruandluse koostamine Päästekorraldaja-valvevahetuse juhi töö on korraldatud ööpäevaringselt valvevahetustega, sõltumata puhkepäevadest ja riigipühadest. Tema töö on vastutusrikas ja psüühilist pingutust nõudev ning eeldab valmisolekut ja oskust erinevate olukordade lahendamiseks; päästekorraldaja-valvevahetuse juht tegeleb ka tema alluvuses töötavate päästekorraldajate ja logistikute psühholoogilise pinge maandamisega kriitilistes olukordades. Päästekorraldaja-valvevahetuse juht on valmis töötama pidevalt muutuvates olukordades ning taluma ooteloleku aega ja teadmatust. Päästekorraldaja-valvevahetuse juhi töövahendid on erinevad hädaabiteadete menetlemiseks vajalikud side- ja infotehnoloogia vahendid, andmebaasid ja -kogud. Tööks vajalikud isikuomadused on kohusetundlikkus, empaatiavõime, pinge- ja stressitaluvus, ausus, korrektsus, analüüsivõime, usaldusväärsus ja head juhiomadused. Päästekorraldaja-valvevahetuse juhil on kõrgharidus, kutseoskused on omandatud töö käigus. Nõutav on eelnev töökogemus päästekorraldaja ja päästekorraldaja-logistikuna. Päästekorraldaja- valvevahetuse juht, valvevahetuse juht. Töö päästeteenistujana on reguleeritud päästeteenistuse seadusega. Päästekorraldaja, tase 6 kutse koosneb üheteistkümnest kompetentsist. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.7 ja B.2.11 (läbiv kompetents) tõendamine. Lisaks on võimalik täiendavalt tõendada valitavaid kompetentse B.2.8, B.2.9 ja B.2.10. Järelevalve teostamine hädaabiteadete vastuvõtmisel 6 Järelevalve teostamine hädaabiteadete töötlemisel ja ohuhinnangu andmisel 6 Väljasõidukorralduse andmine ja selle üle järelevalve teostamine 6 Hädaabiteadete esmase informatsiooni edastamine 6 Sündmuse käigus saadud informatsiooni reaalajas vahendamine 6 Valvevahetuse juhtimine 6 Professionaalne eneseareng 6 Lisaks on võimalik täiendavalt tõendada valitavaid kompetentse B.2.8, B.2.9 ja B.2.10. Koolituste ettevalmistamine ja läbiviimine 6 Juhendamine 6 Kvaliteedi hindamine 6 Päästekorraldaja-valvevahetuse juht, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Päästespetsialist III Sub fire officer III 7 Päästemeeskonna juht, tase 5 (versioon 6) Päästemeeskonna juht, tase 5 (versioon 8) Päästemeeskonna juht, tase 5 (versioon 9) Päästespetsialist III (versioon 2) Päästespetsialist III (versioon 3) Päästespetsialist III (versioon 4) Päästespetsialist III (versioon 5) Tuletõrje- ja päästespetsialist III (versioon 1) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Päästeteenistus Päästja 11 2013-11-21 2013-11-21 2013-12-31 III 5 5 3359 Valitsuse haldusalade ametnikud, mujal liigitamata 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Päästekorraldaja II Dispatcher II 6 Päästekorraldaja II (versioon 1) Päästekorraldaja II (versioon 2) Päästekorraldaja II (versioon 3) Päästekorraldaja II (versioon 4) Päästekorraldaja, tase 4 (versioon 10) Päästekorraldaja, tase 4 (versioon 5) Päästekorraldaja, tase 4 (versioon 7) Päästekorraldaja, tase 4 (versioon 8) Päästekorraldaja, tase 4 (versioon 9) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Päästeteenistus Päästekorraldaja 11 2013-11-21 2013-11-21 2013-12-31 II 4 4 5419 Turvatöötajad, mujal liigitamata 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Päästekorraldaja III Dispatcher III 6 Päästekorraldaja III (versioon 1) Päästekorraldaja III (versioon 2) Päästekorraldaja III (versioon 3) Päästekorraldaja III (versioon 4) Päästekorraldaja-logistik, tase 5 (versioon 10) Päästekorraldaja-logistik, tase 5 (versioon 5) Päästekorraldaja-logistik, tase 5 (versioon 7) Päästekorraldaja-logistik, tase 5 (versioon 8) Päästekorraldaja-logistik, tase 5 (versioon 9) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Päästeteenistus Päästekorraldaja 11 2013-11-21 2013-11-21 2013-12-31 III 5 5 5411 Päästjad ja tuletõrjujad 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Päästeinspektor III Fire inspector III 6 Päästeinspektor III (versioon 2) Päästeinspektor III (versioon 3) Päästeinspektor III (versioon 4) Päästeinspektor, tase 5 (versioon 5) Päästeinspektor, tase 5 (versioon 7) Tuletõrje- ja päästeinspektor III (versioon 1) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Päästeteenistus Päästeinspektor 11 2013-11-21 2013-11-21 2013-12-31 III 5 5 3359 Valitsuse haldusalade ametnikud, mujal liigitamata 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Päästeinspektor IV Fire inspector IV 6 Päästeinspektor IV (versioon 1) Päästeinspektor IV (versioon 2) Päästeinspektor IV (versioon 3) Päästeinspektor IV (versioon 4) Päästeinspektor, tase 6 (versioon 5) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Päästeteenistus Päästeinspektor 11 2013-11-21 2013-11-21 2013-12-31 IV 6 6 3359 Valitsuse haldusalade ametnikud, mujal liigitamata 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Külmamehaanik, tase 3 Refrigeration Mechanic, level 3 6 Külmamehaanik A2, tase 3 (versioon 9) Külmamehaanik I (versioon 2) Külmamehaanik I (versioon 3) Külmamehaanik I (versioon 4) Külmamehaanik I (versioon 5) Külmamehaanik, tase 3 (versioon 7) Külmamehaanik, tase 3 (versioon 8) Külmutusmehaanik I (versioon 1) Külmaaine käitlemine mahutites, tase 3 Külmasüsteemi lekkekontroll jahutuskontuuri avamata, tase 3 Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Külmatehnika Külmamehaanik 12 2013-11-26 2013-11-26 2016-11-16 3 3 7127 Kliima- ja külmutusseadmete mehaanikud 0713 Elektrienergia ja energeetika 33 Masinate ja seadmete remont ja paigaldus Seotud kutsed Virge Raaga Eesti Külmaliit Riho Pilv Cooltec OÜ Imre Soorand Eesti Külmaliit Roland Jung Eesti Külmaliit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Kutsestandardi kasutusalad 1) Tööturu nõudmistele vastavate õppekavade ja koolitusprogrammide koostamine 2) Inimeste kompetentsuse hindamine, sh enesehindamine ja vastavushindamine kutse andmisel. Külmamehaanikud paigaldavad ja hooldavad külmaaineid sisaldavaid süsteeme tehiskliima loomiseks kaubanduses, transpordis, elamutes, tööstuses jm. Külmamehaaniku töö sisaldab lukksepa-, elektri-, automaatikatöid. 3. taseme külmamehaanik paigaldab ja hooldab tehases valmistatud (kuni 3 kg külmaainet sisaldavaid) süsteeme või asjakohaselt märgistatud (kuni 6 kg fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavaid) hermeetiliselt suletud süsteeme. Ta kontrollib visuaalselt avamata jahutuskontuuriga külmasüsteemi lekkepidavust ja kogub kokku külmaaine sõltumata kogusest. Tavaliselt töötab ta töörühma liikmena, mõningatel juhtudel ka iseseisvalt, nt töödel, milles ta on varem osalenud. Ta võib vajada juhendamist. Seotud kutsed (vt lisa 1): 4. taseme külmamehaanik; 5. taseme külmatehnika paigaldusjuht. 3. taseme külmamehaaniku tervikkutse sisaldab kahte osakutset: „Külmasüsteemi lekkekontroll kontuuri avamata“ ja „Külmaaine käitlemine mahutites“. A.2.1 Külmaseadmete ja -süsteemide paigaldamine 2.1.1 Tehnotrasside paigaldustööd. 2.1.2 Torude ühendamine ja paigaldamine. 2.1.3 Tehases komplekteeritud seadmete paigaldamine. A.2.2 Külmaseadmete ja -süsteemide hooldus ja käitamine. 2.2.1 Seadmete reguleerimine. 2.2.2 Seadmete regulaarne hooldamine. 2.2.4 Seadmete käivitamine, reguleerimine ja häälestamine. A.2.3 Külmasüsteemi lekkekontroll jahutuskontuuri avamata. 2.3.1 Jahutuskontuuri kontrollimine. 2.3.2 Toimingud pärast kontrolli. A.2.4 Külmaaine käitlemine mahutites. 2.4.1 Külmasüsteemist külmaaine kokkukogumine. 2.4.2 Toimingud pärast külmaaine kogumist. Töötatakse nii sise kui ka välistingimustes. Töö võib toimuda kõrgustes. Esineda võivad müra, vibratsioon, tolm ja temperatuurikõikumised. Võimalik on kokkupuude pingestatud seadmete ning ainetega, mis võivad esile kutsuda allergilisi reaktsioone, mistõttu nõutakse tööohutusnõuete täpset täitmist, vajaduse korral isikukaitsevahendite kasutamist ja eririietuse kandmist. Järgida tuleb seadmete ja töövahendite (sh tööriistad) kasutamise ohutusnõudeid. Põhilised töövahendid on elektrilised või mehaanilised käsi- ja spetsiaaltööriistad ning mõõteseadmed (testrid, ampermeetrid jt). Töö eeldab füüsilist vastupidavust, täpseid ja koordineeritud liigutusi, normaalset nägemist ja kuulmist. Edukat tööd toetavad pidev enesearendamine, järjekindlus, meeskonnas töötamise oskus emotsionaalne stabiilsus ning keskendumis-, kohanemis-, analüüsi- ja eneseorganiseerimisvõime. 3. taseme külmamehaanikuks saab tavaliselt õppida õppeasutuses või koolituskursustel ja kutsealal töötades. Külmutus- ja kliimaseadmete mehaanik, laeva külmutusseadmete mehaanik jm. Euroopa komisjoni määruse (EÜ) nr 303/2008 järgi nõutakse kasvuhoonegaase sisaldavate seadmete paigalduse, hoolduse, teeninduse, lekkekontrolli ning gaaside kokkukogumisega seotud ametikohtadel töötamiseks külmamehaaniku 3. taseme kutsetunnistust või selle osakutsetunnistusi „Külmasüsteemi lekkekontroll kontuuri avamata “ või „Külmaaine käitlemine mahutites“ Komisjoni määruse (EÜ) 303/2008 II kategooria toimingutele vastavust kinnitatakse Kutseregistri õiendiga. Lisaks peavad kõik erinevates kutsestandardites sätestatud kutset taotlevad isikud olema läbinud keskkonnakoolituse, mis sisaldab ainete keskkonnamõju ning ainete (F-gaaside ja OKA-de) käitlemist puudutavaid Euroopa ja Eesti õigusakte. Elektri- ja käidutöid tehakse üldjuhul elektriasjatundja juhtimisel. Kui külmamehaanik omab kehtivat elektri A, B, B1 või C pädevustunnistust, võib ta elektripaigaldistes tööandja otsusel vastavaid töid teha ka pädevustunnistusel toodud õiguste ja pädevuste piires. Kohustuslik on tervisekontrolli, tööohutusväljaõppe ja tuletööde koolituse läbimine ning vastavate tunnistuste omamine. Külmamehaanik, tase 3 taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 -B.2.4 tõendamine ning läbiva kompetentsi B.2.5 tõendamine. Osakutse „Külmasüsteemi lekkekontroll jahutuskontuuri avamata“ tõendamiseks on nõutav kompetents 2.3. tõendamine. Osakutse „Külmaaine käitlemine mahutites“ tõendamiseks on nõutav kompetents 2.4 tõendamine. Külmaseadmete ja -süsteemide paigaldamine 3 Külmaseadmete ja -süsteemide hooldus ja käitamine 3 Külmasüsteemi lekkekontroll jahutuskontuuri avamata 3 Külmaaine käitlemine mahutites 3 Sisaldab Komisjoni määruse (EÜ) 303/2008 II kategooriale vastavaid kutseoskusi. Määruse mõistes teha lubatud toimingud on kantud kutseregistri õiendile. Külmamehaanik, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Õpetaja, tase 6 Teacher, level 6 1 Õpetaja, tase 6 (versioon 2) Õpetaja, tase 6 (versioon 3) Õpetaja, tase 6 (versioon 4) Õpetaja, tase 6 (versioon 5) Õpetaja, tase 6 (versioon 6) Õpetaja, tase 6 (versioon 7) Õpetaja, tase 6 (versioon 8) Õpetaja, tase 6 (versioon 9) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Õpetamine Õpetaja 12 2013-11-27 2013-11-27 2017-04-24 6 6 2342 Koolieelse lasteasutuse õpetajad 0112 Koolieelikute õpetajate koolitus 85 Haridus Kutsestandardis kasutatud terminid Keelte oskustasemete kirjeldused Kaire Kollom TLÜ Pedagoogiline Seminar Toomas Kruusimägi Eesti Koolijuhtide Ühendus Maris Laanela Eesti Lasteaednike Liit Katrin Meinart Eesti Õpetajate Liit Airi Niilo Tartu Ülikool Margus Pedaste Tartu Ülikool Tiina Peterson Haridus- ja Teadusministeerium Kaja Plado Eesti Eripedagoogide Liit Katrin Poom-Valickis Tallinna Ülikool Urve Rannaääre Eesti Koolijuhtide Ühendus Margit Timakov Eesti Õpetajate Liit Evi Veesaar Eesti Haridustöötajate Liit Pille Villems Tartu Ülikool Pärje Ülavere Eesti Alushariduse Juhtide Ühendus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardi kasutusalad 1. Inimeste kompetentsuse hindamine, sh enesehindamine ja vastavushindamine kutse andmisel; kutsenimetus märgitakse kutsetunnistusele. 2. Tööturu nõudmistele vastavate õppekavade ja koolitusprogrammide koostamine, hindamine, arendamine. 3. Ametite kirjeldamine ja tutvustamine. 4. Karjääri planeerimine ja aluse loomine elukestvaks õppeks. 5. Koolitusvajaduse väljaselgitamine ning koolituse planeerimine. 6. Ametijuhendite koostamine ja töötajate värbamine. 7. Kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemine. Õpetaja töö on toetada õppijate (vt lisa 1 "Kutsestandardis kasutatud terminid") arengut, lähtudes nende tasemest, võimetest ja vajadustest ning arvestades riiklikes õppekavades seatud eesmärkidega ja arendada oma kutseoskusi. Õpetaja, tase 6 kavandab iseseisvalt ja koos teiste õpetajatega õpitegevust, õpetab ja kujundab selleks õppija arengut toetava õpi- ja kasvukeskkonna. Ta rakendab õpetamisel mängu ja teisi aktiivset õppimist ning loovust toetavaid meetodeid. Ta reflekteerib oma tegevust professionaalse arengu eesmärgil. Vajadusel toetub ta oma töös nõustamisele ja mentorlusele ning nõustab ise õppijaid ja lapsevanemaid. Õpetaja, tase 6 osaleb meeskonna liikmena haridusasutuse arendustegevuses, teeb koostööd kolleegide, tugispetsialistide, lapsevanemate ja õppijatega. 6. taseme õpetaja töötab koolieelses lasteasutuses. Õpetaja kutsealal on lisaks õpetaja, tase 6 kutsele ka järgmised kutsed: - õpetaja, tase 7 kutse, mis omandatakse õpetaja esmakoolituse (magistriõppe) läbimisel või isiku kompetentsuse hindamisel kutsestandardile vastavaks kutset andva organi poolt; - vanemõpetaja, tase 7, kes lisaks õpitegevuste läbiviimisele toetab teiste õpetajate ning organisatsiooni arengut ja arendab valdkonna metoodikat oma organisatsioonis; - meisterõpetaja, tase 8, kes lisaks õpitegevuste läbiviimisele osaleb arendus- ja loometegevuses nii organisatsioonis kui ka väljaspool seda ning teeb tihedat koostööd kõrgkooliga. A.2.1. Õpi- ja õpetamistegevuse kavandamine 2.1.1. Õppija arengu- ja õpivajaduste väljaselgitamine. 2.1.2. Õpetaja töö kavade koostamine. 2.1.3. Osapoolte kaasamine. 2.1.4. Õpivara valimine. A.2.2. Õpikeskkonna kujundamine 2.2.1. Füüsilise õpikeskkonna kujundamine. 2.2.2. Vaimse õpikeskkonna kujundamine. 2.2.3. Organisatsiooni kultuuri kujundamine. A.2.3. Õppimise ja arengu toetamine 2.3.1. Õpetamine. 2.3.2. Õpiprotsessi ja rühma juhtimine. 2.3.3. Õppija arengu toetamine. 2.3.4. Õppimist ja arengut toetav tagasiside ja hindamine. 2.3.5. Osapoolte kaasamine. A.2.4. Refleksioon ja professionaalne enesearendamine 2.4.1. Õpetaja oma töö analüüsimine ja enesearendamine. 2.4.2. Õpetamise ja õppimise uurimine. 2.4.3. Oma füüsilise, vaimse ja emotsionaalse heaolu tagamine. A.2.5. Nõustamine 2.5.1. Õppija nõustamine. 2.5.2. Lapsevanema nõustamine. Õpetaja tööaeg ja puhkus on reguleeritud töölepinguseadusega. Töötingimused võivad olla täiendavalt reguleeritud töökorraldusreeglite või muude organisatsioonis kehtestatud normdokumentidega. Õpetaja töö on vaheldusrikas ja väljakutseid pakkuv, nõuab head suhtlemisoskust ja pingetaluvust, oluline on vaimse ja füüsilise tervise, sh hääle hoidmise oskus. Õpetaja peamised töövahendid on õpi- ja mänguvahendid. Õpetajatöös on olulised ennastjuhtivus, koostöövõime, ettevõtlikkus, vastutustundlikkus, enesekindlus, loomingulisus, tolerantsus, empaatiavõime, ausus ja positiivsus. Õpetaja hariduslik ettevalmistus on reguleeritud Vabariigi Valitsuse määrusega „Õpetajate koolituse raamnõuded“. Õpetaja, pedagoog. Õpetaja, tase 6 kutse koosneb kompetentsidest B.2.1-B.2.5 ja B.2.6 (läbiv kompetents). Selle kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside tõendamine. Õpi- ja õpetamistegevuse kavandamine 6 Õpikeskkonna kujundamine 6 Õppimise ja arengu toetamine 6 Refleksioon ja professionaalne enesearendamine 6 Nõustamine 6 Õpetaja, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 esmane kutse Diploma Specialist in energy performance of buildings, level 7 high education qualification 1 Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 esmane kutse (versioon 5) Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 esmane kutse (versioon 6) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Inseneride Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Ehitiste energiatõhusus Energiaaudiitor 10 2013-06-05 2013-06-05 2018-06-04 7 7 2151 Elektriinsenerid 0713 Elektrienergia ja energeetika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Energiatõhususe kutsete tasemete ülevaade Energiatõhususe kutsete taotlemise eeldused Energiatõhususe kutsete täiendusõppe arvestus Kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Teet Tark Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus Siim Link Eesti Soojustehnikainseneride Selts Ülo Kask Tallinna Tehnikaülikooli Soojustehnikainstituut Paul Einaste Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit Peter Haab Eesti Projektbüroode Liit Targo Kalamees Tallinna Tehnikaülikool Tiit Pukk Volitatud energiaaudiitor, EKVÜ energiatõhususe valdkonna kutsete hindamiskomisjoni esimees Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 kutsestandard on kõrghariduse õppekavade, isikute kompetentsuse hindamise ning kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemise alus. Selle kutsestandardi alusel antakse järgmisi kutseid: a) Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 esmane kutse antakse isikule kõrgharidusõppe lõpetamisel akadeemilisel õiendil tehtava märkega juhul, kui õppekava on riiklikult tunnustatud ja vastab kutsestandardi osadele B 2.1-2.6. Esmase kutse omamine tõendab, et isik on suuteline rakendama üldteoreetilisi ja hoonete energiatõhususe teadmisi ja oskusi kogenud energiatõhususe spetsialisti juhendamisel. Esmane kutse on tähtajatu. b) Diplomeeritud energiatõhususe spetsialisti kutse antakse isikule kutsetunnistusega juhul, kui kutset andev organ on tunnistanud tema kompetentside vastavust kutsestandardile. Energiatõhususe spetsialistide töö põhieesmärk on ehitiste energiatõhususe hindamine ning nõustamine, lähtudes säästva arengu printsiipidest, kutse-eetikast, kaasaegsetest insenerteadmistest ja heast projekteerimis-, konsulteerimis- ja ehitustavast. Kutsestandard sisaldab diplomeeritud energiatõhususe spetsialisti kutse kirjeldust ja kompetentsusnõudeid. Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist on ehitusseaduse vastutava spetsialisti mõistele vastav spetsialist (pädev isik), kes on võimeline iseseisvalt ja omal vastutusel koostama elamute ja ühiskondlike hoonete energiaauditeid, väljastama olemasolevatele hoonetele energiamärgiseid ning nõustama elamute ja ühiskondlike hoonete energiatõhususe valdkonnas. Tal on oskus teostada arvutusi hoonete energiatõhususe miinimumnõuete, madala- ja liginullenergiahoonete nõuetele vastavuse tõendamiseks. Ta on valmis töötama interdistsiplinaarses meeskonnas koos sidusvaldkondade inseneride jt spetsialistidega. Vajadusel juhendab ja kaasab ta teisi spetsialiste. Ta on võimeline juhtima väiksemaid töörühmi või organisatsiooni strateegiliste eesmärkide saavutamiseks ning võtma vastutust teiste töö tulemuste eest. Diplomeeritud energiatõhususe spetsialisti iseloomustab võime leida probleemidele lahendusi ja viia neid ellu majanduslikult vastuvõetaval, keskkonnasõbralikul ning ühiskondlikult aktsepteeritaval moel. Energiatõhususe valdkonnas on lisaks diplomeeritud energiatõhususe spetsialisti, tase 7 kutsele kehtestatud energiaaudiitor, tase 6 esmane kutse, diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 ja volitatud energiatõhususe spetsialist, tase 8 kutsed. Ülevaade ehitiste energiatõhususe valdkonna kutsetest ja tasemetest on toodud lisas 1. A.2.1 Olemasoleva ehitise energiatõhususe hindamine. A.2.2 Tehnilis-majandusliku analüüsi teostamine. A.2.3 Elamute ja ühiskondlike hoonete energiaauditi koostamine. A.2.4 Energiatõhususe-alane nõustamine. A.2.5 Energiamärgise koostamine ja väljastamine olemasolevatele hoonetele. Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist töötab põhiliselt büroos ja objektidel. Ta vaatab kohapeal objekti üle koos vajalike mõõdistuste ja intervjuudega. Objektid võivad paikneda erinevates piirkondades. Töötada tuleb paindliku tööajarežiimiga. Vajadusel tuleb kasutada spetsiaalseid tööriideid ja kaitsevahendeid. Juhinduda tuleb üldise tööohutuse ja vajadusel elektriohutuse nõuetest. Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist kasutab oma töös lisaks tavapärasele kontoritehnikale (arvutid, kommunikatsiooniseadmed jms.) ja –tarkvarale (tekstitöötlus, tabelarvutus, internetisuhtlus jms) spetsiaalseid arvutusprogramme (näiteks energiatarbimise dünaamilise soojuslevi arvutusprogrammid jms) ning mõõtetehnikat (näiteks salvestavad mõõtevahendid). Töö eeldab innovaatilist, keskkonnahoidlikku ning säästvat arengut toetavat mõtlemist, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, analüüsivõimet, täpsust, vastutustunnet, suhtlemis- ja koostöövalmidust, ruumilist kujutlus- ning kohanemisvõimet. Diplomeeritud energiatõhususe spetsialistina töötamine eeldab tehnikaalast kõrgharidust. Diplomeeritud energiatõhususe spetsialisti valmistatakse ette kursustel ja kõrgkoolis. Edukaks kutsetegevuseks on vajalik kompetentsus, mis moodustub teadmistest ja oskustest, eri- ja ametialasest töökogemusest ja energiatõhususe spetsialisti tööks vajalikest hoiakutest. Kutse taotlemisel tuleb järgida taotlemistingimusi ja täiendõppe arvestuse nõudeid (vt lisa 2 ja 3). Insener, projekteerija, energiaaudiitor, energiamärgise väljastaja, projektijuht, konsultant, energiaekspert, energiakasutuse modelleerija, osakonnajuhataja, teadlane-uurija jm. Energiaaudiitori kutse omamine tõendab energiatõhususevaldkonda reguleerivate õigusaktide mõistes isiku pädevust töötada energiatõhususe erialal omal vastutusel ja iseseisvalt tõendatud kompetentsuse piires. Diplomeeritud energiatõhususe spetsialisti kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B2.1 - B 2.6 tõendamine. Olemasoleva ehitise energiatõhususe hindamine 7 Tehnilis-majanduslik analüüs 7 Elamute ja ühiskondlike hoonete energiaauditi koostamine 7 Energiatõhususe alane nõustamine 7 Energiamärgise koostamine ja väljastamine olemasolevatele hoonetele 7 Energiatõhususe spetsialist, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Õpetaja, tase 7 Teacher, level 7 5 Õpetaja V (versioon 1) Õpetaja V (versioon 2) Õpetaja V (versioon 3) Õpetaja, tase 7 (versioon 10) Õpetaja, tase 7 (versioon 11) Õpetaja, tase 7 (versioon 12) Õpetaja, tase 7 (versioon 6) Õpetaja, tase 7 (versioon 7) Õpetaja, tase 7 (versioon 8) Õpetaja, tase 7 (versioon 9) Õpetaja, tase 7-1 (versioon 4) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Õpetamine Õpetaja 12 2013-11-27 2013-11-27 2017-04-24 7 7 2341 Põhikooli (1.–9. klass) õpetajad 0113 Klassiõpetaja koolitus 85 Haridus Kutsestandardis kasutatud terminid Keelte oskustasemete kirjeldused Margus Pedaste Tartu Ülikool Katrin Meinart Eesti Õpetajate Liit Evi Veesaar Eesti Haridustöötajate Liit Kaja Plado Eesti Eripedagoogide Liit Urve Rannaääre Eesti Koolijuhtide Ühendus Maris Laanela Eesti Lasteaednike Liit Katrin Poom-Valickis Tallinna Ülikool Vilja Saluveer Haridus- ja Teadusministeerium Margit Timakov Eesti Õpetajate Liit Toomas Kruusimägi Eesti Koolijuhtide Ühendus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardi kasutusalad 1. Inimeste kompetentsuse hindamine, sh enesehindamine ja vastavushindamine kutse andmisel; kutsenimetus märgitakse kutsetunnistusele. 2. Tööturu nõudmistele vastavate õppekavade ja koolitusprogrammide koostamine, hindamine, arendamine. 3. Ametite kirjeldamine ja tutvustamine. 4. Karjääri planeerimine ja aluse loomine elukestvaks õppeks. 5. Koolitusvajaduse väljaselgitamine ning koolituse planeerimine. 6. Ametijuhendite koostamine ja töötajate värbamine. 7. Kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemine. Õpetaja töö on toetada õppijate arengut, lähtudes nende tasemest, võimetest ja vajadustest ning arvestades riiklikes õppekavades seatud eesmärkidega ja arendada oma kutseoskusi. Õpetaja kavandab iseseisvalt ja koos teiste õpetajatega õpitegevust, õpetab ja kujundab selleks õppija arengut toetava õpikeskkonna. Professionaalse arengu eesmärgil reflekteerib oma tegevust. Vajadusel toetub oma töös nõustamisele ja mentorlusele ning nõustab ise õppijaid ja lapsevanemaid. Õpetaja osaleb meeskonna liikmena haridusasutuse arendus- ja loometegevuses, teeb koostööd kolleegide, tugispetsialistide, lapsevanemate ja õppijatega. Õpetaja kutsealal on lisaks 7. taseme õpetaja kutsele järgmised kutsed: - õpetaja, tase 6 kutse, mis omandatakse lasteaiaõpetaja esmakoolituse (rakenduskõrghariduse või bakalaureuseõppe) läbimisel või isiku kompetentsuse hindamisel kutsestandardile vastavaks kutset andva organi poolt; 6. taseme õpetaja töötab koolieelses lasteasutuses; - vanemõpetaja, tase 7, kes lisaks õpitegevuste läbiviimisele toetab teiste õpetajate ning organisatsiooni arengut ja arendab valdkonna metoodikat oma organisatsioonis; - meisterõpetaja, tase 8, kes lisaks õpitegevuste läbiviimisele osaleb arendus- ja loometegevuses nii organisatsioonis kui ka väljaspool seda ning teeb tihedat koostööd kõrgkooliga. A.2.1. Õpi- ja õpetamistegevuse kavandamine 2.1.1. Õppija arengu- ja õpivajaduste väljaselgitamine. 2.1.2. Õpetaja töö kavade koostamine. 2.1.3. Osapoolte kaasamine. 2.1.4. Õppevara valimine. A.2.2. Õpikeskkonna kujundamine 2.2.1. Füüsilise õpikeskkonna kujundamine. 2.2.2. Vaimse õpikeskkonna kujundamine. 2.2.3. Organisatsiooni kultuuri kujundamine. A.2.3. Õppimise ja arengu toetamine 2.3.1. Õpetamine. 2.3.2. Õpiprotsessi ja klassi/rühma juhtimine. 2.3.3. Õppija arengu toetamine. 2.3.4. Õppimist ja arengut toetav tagasiside ja hindamine. 2.3.5. Osapoolte kaasamine. A.2.4. Refleksioon ja professionaalne enesearendamine 2.4.1. Õpetaja oma töö analüüsimine ja enesearendamine. 2.4.2. Õpetamise ja õppimise uurimine ning pedagoogilise teadmuse levitamine. 2.4.3. Oma füüsilise, vaimse ja emotsionaalse heaolu tagamine. A.2.5. Nõustamine ja mentorlus 2.5.1. Õppija nõustamine. 2.5.2. Lapsevanema nõustamine. A.2.6. Arendus-, loome- ja teadustegevus 2.6.1. Haridusvaldkonna poliitika kujundamine ja arengu kavandamine. 2.6.2. Õppijatele suunatud õpivara koostamine või kohandamine. Õpetaja tööaeg ja puhkus on reguleeritud töölepinguseadusega. Töötingimused võivad täiendavalt olla reguleeritud töökorraldusreeglite või muude organisatsioonis kehtestatud õigusaktidega. Õpetaja töö on vaheldusrikas ja väljakutseid pakkuv, nõuab head suhtlemisoskust ja pingetaluvust, oluline on vaimse ja füüsilise tervise, sh hääle hoidmise oskus. Õpetaja peamised töövahendid on õpivara, kooli- ja kontoritarbed ning –tehnika, tahvel, IKT-vahendid ja -programmid ning erivahendid ja -materjalid vastavalt õpetatavale valdkonnale. Õpetajatöös on olulised ennastjuhtivus, ettevõtlikkus, vastutustundlikkus, enesekindlus, loomingulisus, tolerantsus, empaatiavõime, ausus ja positiivsus. Õpetaja hariduslik ettevalmistus on reguleeritud VV määrusega „Õpetajate koolituse raamnõuded“. Õpetaja, pedagoog. Õpetaja, tase 7 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.6 ja B.2.7 (läbiv kompetents) tõendamine. Õpi- ja õpetamistegevuse kavandamine 7 Õpikeskkonna kujundamine 7 Õppimise ja arengu toetamine 7 Refleksioon ja professionaalne enesearendamine 7 Nõustamine ja mentorlus 7 Arendus-, loome- ja teadustegevus 7 Õpetaja, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Vanemõpetaja, tase 7 Senior teacher, level 7 2 Vanemõpetaja, tase 7 (versioon 3) Vanemõpetaja, tase 7 (versioon 4) Vanemõpetaja, tase 7 (versioon 5) Vanemõpetaja, tase 7 (versioon 6) Vanemõpetaja, tase 7 (versioon 7) Vanemõpetaja, tase 7 (versioon 8) Vanemõpetaja, tase 7 (versioon 9) Õpetaja, tase 7-2 (versioon 1) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Õpetamine Õpetaja 10 2013-11-27 2013-11-27 2017-04-24 7 7 2330 Gümnaasiumiõpetajad 0113 Klassiõpetaja koolitus 85 Haridus Kutsestandardis kasutatud terminid Keelte oskustasemete kirjeldused Margus Pedaste Tartu Ülikool Katrin Meinart Eesti Õpetajate Liit Evi Veesaar Eesti Haridustöötajate Liit Kaja Plado Eesti Eripedagoogide Liit Urve Rannaääre Eesti Koolijuhtide Ühendus Maris Laanela Eesti Lasteaednike Liit Katrin Poom-Valickis Tallinna Ülikool Vilja Saluveer Haridus- ja Teadusministeerium Margit Timakov Eesti Õpetajate Liit Toomas Kruusimägi Eesti Koolijuhtide Ühendus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Kutsestandardi kasutusalad 1. Tööturu nõudmistele vastavate õppekavade ja koolitusprogrammide koostamine. 2. Inimeste kompetentsuse hindamine, sh enesehindamine ja vastavushindamine kutse andmisel. 3. Ametite kirjeldamine ja tutvustamine. 4. Karjääri planeerimine ja aluse loomine elukestvaks õppeks. 5. Koolitusvajaduste väljaselgitamine ning koolituse planeerimine. 6. Ametijuhendite koostamine ja töötajate värbamine. 7. Kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemine. Õpetaja töö on toetada õppijate (vt lisa 1 "Kutsestandardis kasutatud terminid") arengut, lähtudes nende tasemest, võimetest ja vajadustest ning arvestades riiklikes õppekavades seatud eesmärkidega ja arendada oma kutseoskusi. Vanemõpetaja kavandab iseseisvalt ja koos teiste õpetajatega õpitegevusi, õpetab ja kujundab selleks õppija arengut toetava õpikeskkonna. Professionaalse arengu eesmärgil reflekteerib oma tegevust, nõustab kolleege, õppijaid ja lapsevanemaid. Ta osaleb arendus-, loome- ja teadustegevuses ja teeb seonduvaid ettepanekuid. Vanemõpetaja, tase 7 teeb koostööd kolleegide, tugispetsialistide, lapsevanemate ja õppijatega, juhendab õpetajaid õpivara arendamisel, õpitegevuste kavandamisel ja analüüsil, lapsevanemate, kolleegide ja tugispetsialistide kaasamisel, uurimistöö läbiviimisel ning enesearendamisel ja nõustamisel. Ta toetab teiste õpetajate ning organisatsiooni arengut ja arendab valdkonna metoodikat oma organisatsioonis. Õpetaja kutsealal on lisaks vanemõpetaja, tase 7 kutsele ka järgmised kutsed: - õpetaja, tase 6 kutse, mis omandatakse lasteaiaõpetaja esmakoolituse (rakenduskõrghariduse või bakalaureuseõppe) läbimisel või isiku kompetentsuse hindamisel kutsestandardile vastavaks kutset andva organi poolt; 6. taseme õpetaja töötab koolieelses lasteasutuses; - õpetaja, tase 7 kutse, mis omandatakse õpetaja esmakoolituse (magistriõppe) läbimisel või isiku kompetentsuse hindamisel kutsestandardile vastavaks kutset andva organi poolt; - meisterõpetaja, tase 8, kes lisaks õpitegevuste läbiviimisele osaleb arendus- ja loometegevuses nii organisatsioonis kui ka väljaspool seda ning teeb tihedat koostööd kõrgkooliga. A.2.1. Õpi- ja õpetamistegevuse kavandamine 2.1.1. Õppija arengu- ja õpivajaduste väljaselgitamine. 2.1.2. Õpetaja töö kavade koostamine. 2.1.3. Osapoolte kaasamine. 2.1.4. Õppevara valimine. A.2.2. Õpikeskkonna kujundamine 2.2.1. Füüsilise õpikeskkonna kujundamine. 2.2.2. Vaimse õpikeskkonna kujundamine. 2.2.3. Organisatsiooni kultuuri kujundamine. A.2.3. Õppimise ja arengu toetamine 2.3.1. Õpetamine. 2.3.2. Õpiprotsessi ja klassi/rühma juhtimine. 2.3.3. Õppija arengu toetamine. 2.3.4. Õppimist ja arengut toetav tagasiside ja hindamine. 2.3.5. Osapoolte kaasamine. A.2.4. Refleksioon ja professionaalne enesearendamine 2.4.1. Õpetaja oma töö analüüsimine ja enesearendamine. 2.4.2. Õpetamise ja õppimise uurimine ning pedagoogilise teadmuse levitamine. 2.4.3. Oma füüsilise, vaimse ja emotsionaalse heaolu tagamine. A.2.5. Nõustamine ja mentorlus 2.5.1. Õppija nõustamine. 2.5.2. Lapsevanema nõustamine. 2.5.3. Kolleegide mentorlus. A.2.6. Arendus-, loome- ja teadustegevus 2.6.1. Haridusvaldkonna poliitika kujundamine ja arengu kavandamine. 2.6.2. Õppijatele suunatud õpivara koostamine või kohandamine. A.2.7. Juhtimine 2.7.1. Projekti- ja arendustegevuste juhtimine. 2.7.2. Aine-, kutse- ja/või erialaühenduste juhtimine. A.2.8. Õpetajate juhendamine ja koolitamine 2.8.1. Tegevõpetajate koolitamine. 2.8.2. Õpetajakoolituse praktika juhendamine või koordineerimine. Õpetaja tööaeg ja puhkus on reguleeritud töölepinguseadusega. Töötingimused võivad täiendavalt olla reguleeritud töökorraldusreeglite või muude organisatsioonis kehtestatud õigusaktidega. Õpetaja töö on vaheldusrikas ja väljakutseid pakkuv, nõuab head suhtlemisoskust ja pingetaluvust, oluline on vaimse ja füüsilise tervise, sh hääle hoidmise oskus. Õpetaja peamised töövahendid on õpivara, kooli- ja kontoritarbed ning –tehnika, tahvel, IKT-vahendid ja -programmid ning erivahendid ja -materjalid vastavalt õpetatavale valdkonnale. Õpetajatöös on olulised ennastjuhtivus, ettevõtlikkus, vastutustundlikkus, enesekindlus, loomingulisus, tolerantsus, empaatiavõime, ausus ja positiivsus. Õpetaja hariduslik ettevalmistus on reguleeritud VV määrusega „Õpetajate koolituse raamnõuded“. Õpetaja, pedagoog. Vanemõpetaja, tase 7 kutse koosneb üheksast kompetentsist. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.6 ja B.2.9 (läbiv kompetents) tõendamine. Lisaks on võimalik täiendavalt tõendada valitavatest kompetentsidest B.2.7 ja B.2.8 vähemalt üks (1). Õpi- ja õpetamistegevuse kavandamine 7 Õpikeskkonna kujundamine 7 Õppimise ja arengu toetamine 7 Refleksioon ja professionaalne enesearendamine 7 Nõustamine ja mentorlus 7 Arendus-, loome- ja teadustegevus 7 Lisaks on võimalik täiendavalt tõendada valitavatest kompetentsidest B.2.7 ja B.2.8 vähemalt üks (1). Juhtimine 7 Õpetajate juhendamine ja koolitamine 7 Vanemõpetaja, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Meisterõpetaja, tase 8 Master teacher, level 8 1 Meisterõpetaja, tase 8 (versioon 2) Meisterõpetaja, tase 8 (versioon 3) Meisterõpetaja, tase 8 (versioon 4) Meisterõpetaja, tase 8 (versioon 5) Meisterõpetaja, tase 8 (versioon 6) Meisterõpetaja, tase 8 (versioon 7) Meisterõpetaja, tase 8 (versioon 8) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Õpetamine Õpetaja 12 2013-11-27 2013-11-27 2017-04-24 8 8 2330 Gümnaasiumiõpetajad 0113 Klassiõpetaja koolitus 85 Haridus Kutsestandardis kasutatud terminid Keelte oskustasemete kirjeldused Margus Pedaste Tartu Ülikool Katrin Meinart Eesti Õpetajate Liit Evi Veesaar Eesti Haridustöötajate Liit Kaja Plado Eesti Eripedagoogide Liit Urve Rannaääre Eesti Koolijuhtide Ühendus Maris Laanela Eesti Lasteaednike Liit Katrin Poom-Valickis Tallinna Ülikool Vilja Saluveer Haridus- ja Teadusministeerium Margit Timakov Eesti Õpetajate Liit Toomas Kruusimägi Eesti Koolijuhtide Ühendus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Kutsestandardi kasutusalad 1. Tööturu nõudmistele vastavate õppekavade ja koolitusprogrammide koostamine. 2. Inimeste kompetentsuse hindamine, sh enesehindamine ja vastavushindamine kutse andmisel. 3. Ametite kirjeldamine ja tutvustamine. 4. Karjääri planeerimine ja aluse loomine elukestvaks õppeks. 5. Koolitusvajaduste väljaselgitamine ning koolituse planeerimine. 6. Ametijuhendite koostamine ja töötajate värbamine. 7. Kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemine. Õpetaja töö on toetada õppijate (vt lisa 1 "Kutsestandardis kasutatud terminid") arengut, lähtudes nende tasemest, võimetest ja vajadustest ning arvestades riiklikes õppekavades seatud eesmärkidega ja arendada oma kutseoskusi. Meisterõpetaja kavandab iseseisvalt ja koos teiste õpetajatega õpitegevusi, õpetab ja kujundab selleks õppija arengut toetava õpikeskkonna. Professionaalse arengu eesmärgil reflekteerib oma tegevust, nõustab kolleege, õppijaid ja lapsevanemaid. Meisterõpetaja juhib arendus-, loome- ja teadustegevust organisatsioonis ja väljaspool seda ning teeb seonduvaid ettepanekuid. Ta juhendab õpetajaid õpivara arendamisel, õpitegevuste kavandamisel ja analüüsil, lapsevanemate, kolleegide ning tugispetsialistide kaasamisel ja nõustamisel, uurimistöö läbiviimisel ning enesearendamisel. Meisterõpetaja teeb koostööd ülikoolidega õpetajahariduse arendamisel ja juhendab üliõpilasi õpetaja kompetentside omandamisel. Õpetaja kutsealal on lisaks meisterõpetaja, tase 8 kutsele ka järgmised kutsed: - õpetaja, tase 6 kutse, mis omandatakse lasteaiaõpetaja esmakoolituse (rakenduskõrghariduse või bakalaureuseõppe) läbimisel või isiku kompetentsuse hindamisel kutsestandardile vastavaks kutset andva organi poolt; 6. taseme õpetaja töötab koolieelses lasteasutuses; - õpetaja, tase 7 kutse, mis omandatakse õpetaja esmakoolituse (magistriõppe) läbimisel või isiku kompetentsuse hindamisel kutsestandardile vastavaks kutset andva organi poolt; - vanemõpetaja, tase 7, kes lisaks õpitegevuste läbiviimisele toetab teiste õpetajate ning organisatsiooni arengut ja arendab valdkonna metoodikat oma organisatsioonis. A.2.1. Õpi- ja õpetamistegevuse kavandamine 2.1.1. Õppija arengu- ja õpivajaduste väljaselgitamine. 2.1.2. Õpetaja töö kavade koostamine. 2.1.3. Osapoolte kaasamine. 2.1.4. Õppevara valimine. A.2.2. Õpikeskkonna kujundamine 2.2.1. Füüsilise õpikeskkonna kujundamine. 2.2.2. Vaimse õpikeskkonna kujundamine. 2.2.3. Organisatsiooni kultuuri kujundamine. A.2.3. Õppimise ja arengu toetamine 2.3.1. Õpetamine. 2.3.2. Õpiprotsessi ja klassi/rühma juhtimine. 2.3.3. Õppija arengu toetamine. 2.3.4. Õppimist ja arengut toetav tagasisidestamine ja hindamine. 2.3.5. Osapoolte kaasamine. A.2.4. Refleksioon ja professionaalne enesearendamine 2.4.1. Õpetaja oma töö analüüsimine ja enesearendamine. 2.4.2. Õpetamise ja õppimise uurimine ning pedagoogilise teadmuse levitamine. 2.4.3. Oma füüsilise, vaimse ja emotsionaalse heaolu tagamine. A.2.5. Nõustamine ja mentorlus 2.5.1. Õppija nõustamine. 2.5.2. Lapsevanema nõustamine. 2.5.3. Kolleegide mentorlus. A.2.6. Arendus-, loome- ja teadustegevus 2.6.1. Haridusvaldkonna poliitika kujundamine ja arengu kavandamine. 2.6.2. Õppijatele suunatud õpivara koostamine või kohandamine. 2.6.3. Õpetajahariduse valdkonna teadus- ja arendustöö. A.2.7. Juhtimine 2.7.1. Meeskonna loomine ja otsustamine 2.7.2. Projekti- ja arendustegevuste juhtimine. 2.7.3. Aine-, kutse- ja/või erialaühenduste juhtimine. A.2.8. Õpetajate juhendamine ja koolitamine 2.8.1. Tegevõpetajate koolitamine. 2.8.2. Õpetajate esmaõppe läbiviimine. 2.8.3. Õpetajakoolituse praktika juhendamine või koordineerimine. 2.8.4. Õpetajakoolituse õppejõudude nõustamine. 2.8.5. Haridusuuringute juhendamine või retsenseerimine. A.2.9 Metoodika ja õpivara arendamine 2.9.1. Metoodikate ja mudelite väljatöötamine. 2.9.2. Õpivara loomine ja arendamine. 2.9.3. Uuringute läbiviimine. Õpetaja tööaeg ja puhkus on reguleeritud töölepinguseadusega. Töötingimused võivad täiendavalt olla reguleeritud töökorraldusreeglite või muude organisatsioonis kehtestatud normdokumentidega. Õpetaja töö on vaheldusrikas ja väljakutseid pakkuv, nõuab head suhtlemisoskust ja pingetaluvust, oluline on vaimse ja füüsilise tervise, sh hääle hoidmise oskus. Õpetaja peamised töövahendid on õpivara, kooli- ja kontoritarbed ning –tehnika, tahvel, IKT-vahendid ja -programmid ning erivahendid ja -materjalid vastavalt õpetatavale valdkonnale. Õpetajatöös on olulised ennastjuhtivus, koostöövõime, ettevõtlikkus, vastutustundlikkus, enesekindlus, loomingulisus, tolerantsus, empaatiavõime, ausus ja positiivsus. Õpetaja hariduslik ettevalmistus on reguleeritud VV määrusega „Õpetajate koolituse raamnõuded“. Õpetaja, pedagoog. Meisterõpetaja, tase 8 kutse koosneb kümnest kompetentsist. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.7 ja B.2.10 (läbiv kompetents) tõendamine. Lisaks peab tõendama valitavatest kompetentsidest B.2.8 ja B.2.9 vähemalt ühe (1) kompetentsi. Õpi- ja õpetamistegevuse kavandamine 8 Õpikeskkonna kujundamine 8 Õppimise ja arengu toetamine 8 Refleksioon ja professionaalne enesearendamine 8 Nõustamine ja mentorlus 8 Arendus-, loome- ja teadustegevus 8 Juhtimine 8 Lisaks peab tõendama valitavatest kompetentsidest B.2.8 ja B.2.9 vähemalt ühe (1) kompetentsi. Õpetajate juhendamine ja koolitamine 8 Metoodika ja õpivara arendamine 7 Meisterõpetaja, tase 8 kutset läbiv kompetents 7 Konsulent, tase 5 Agricultural Advisor, level 5 7 Konsulent IV (versioon 1) Konsulent IV (versioon 2) Konsulent IV (versioon 3) Konsulent IV (versioon 4) Konsulent IV (versioon 5) Konsulent IV (versioon 6) Konsulent, tase 5 (versioon 10) Konsulent, tase 5 (versioon 8) Konsulent, tase 5 (versioon 9) Aianduse konsulent, tase 5 Kalanduse konsulent, tase 5 Keskkonnakaitse ja loodushoiu konsulent, tase 5 Kogukonna arengu konsulent, tase 5 Loomakasvatuse konsulent, tase 5 Maaettevõtluse ja finantsmajanduse konsulent, tase 5 Maaparanduse konsulent, tase 5 Mesinduse konsulent, tase 5 Metsanduse konsulent, tase 5 Põllumajandus-tehnoloogiate konsulent, tase 5 Põllumajanduslike ehitiste konsulent, tase 5 Taimekasvatuse konsulent, tase 5 Toiduainete väiketöötlemise konsulent, tase 5 Vesiviljeluse konsulent, tase 5 Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Põllu- ja maamajanduslik nõustamine Konsulent 22 2013-11-28 2013-11-28 2014-06-04 IV 5 5 2132 Põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse nõuandjad 0413 Juhtimine ja haldus 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Kvalifikatsiooniraamistik Tasemekirjeldused Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Aedvilja-, põllu- ja metsasaaduste toodete valmistamine Avamaa Finantsjuhtimine Hobusekasvatus Iluaiandus Jookide valmistamine Kalatoodete valmistamine Katmikala Lamba- ja kitsekasvatus Lihatoodete valmistamine Linnukasvatus Maaettevõtlus Maheaiandus Maheloomakasvatus Mahemesindus Mahetaimekasvatus Mittetraditsiooniline loomakasvatus Piimatoodete valmistamine Puukoolimajandus Puuviljandus Rohumaaviljelus ja söödatootmine Rühvelkultuurid Seakasvatus Teraviljakasvatus Veisekasvatus Raudtee liikluskorraldustöötaja, tase 2 Traffic regulator, level 2 6 Liikluskorraldaja I (versioon 1) Liikluskorraldaja I (versioon 2) Raudtee liikluskorraldaja I (versioon 3) Raudtee liikluskorraldaja I (versioon 4) Raudtee liikluskorraldaja I (versioon 5) Raudtee liikluskorraldustöötaja, tase 2 (versioon 7) Raudtee liikluskorraldustöötaja, tase 2 (versioon 8) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee liikluskorraldaja 15 2013-12-10 2013-12-10 2018-09-20 2 2 8312 Raudtee liiklustöötajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Keelte oskustasemete kirjeldused Tööosad ja tööülesanded Anto Looken SA Raudteekutsed Mati Lõhmus AS Eesti Raudtee Rita Ojala Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Tiiu Poltruk Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Tarvi Viisalu AS Eesti Raudtee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Raudtee liikluskorraldustöötaja, tase 2 kutsestandard on aluseks tööturu nõudmistele vastavate täiendusõppe õppekavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Raudtee liikluskorraldustöötaja, tase 2 tööks on pöörmete teenindamine ja korrashoid, korralduste täitmine rongide vastuvõtmisel ja saatmisel ning manöövritöö tegemisel. 2. taseme raudtee liikluskorraldustöötaja töötab muutumatus olukorras mõningase iseseisvusega, täidab tööülesandeid etteantud protseduuride ja detailsete juhendite järgi, juhindudes raudtee liikluskorralduse kutsealal kehtivatest ja üldkasutatavatest normdokumentidest, standarditest ja juhenditest. Ta vastutab oma tööülesannete kvaliteetse täitmise eest. Suhtlemisel kolleegide ja klientidega peab raudtee liikluskorraldustöötaja järgima üldtunnustatud suhtlemis- ja töökultuuri põhimõtteid. Raudtee liikluskorraldustöötaja tugineb oma töökohustuste täitmisel ettevõtte väärtustele ning käitub moraalselt ja heast tavast lähtuvalt, hoidub enda ja ettevõtte mainet kahjustavatest tegudest. Raudteeliikluse korraldamise kutseala koosneb neljast kutsest. Raudtee liikluskorraldustöötaja, tase 2 on raudtee-ettevõttes või raudteed valdavas ettevõttes töötav lihttööline. Raudtee liikluskorraldaja, tase 4 on raudtee-ettevõttes või raudteed valdavas ettevõttes töötav tehnik, kes korraldab jaamas (oma töörajoonis) ainuisikuliselt rongide vastuvõtmist, saatmist, läbilaskmist ja muu raudteeveeremi liiklust pea-, vastuvõtu-, ärasaate- ja muudel teedel, vahetab rongiliiklusega seotud informatsiooni, vormistab dokumente ja täidab aruandeid. Raudtee liikluskorraldaja, tase 5 on raudtee-ettevõttes või raudteed valdavas ettevõttes töötav keskastme spetsialist, kes korraldab ja juhib piirkonnas rongide vastuvõtmist, saatmist ja läbilaskmist ning manöövritööd, vahetab rongiliikluse informatsiooni ja kontrollib piirkonna liikluskorraldajate tegevust. Raudtee liikluskorraldaja, tase 6 on raudtee-ettevõttes või raudteed valdavas ettevõttes töötav tippspetsialist, kes korraldab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtte raudteeliiklusalast tööd rongitöö ööpäevaplaan-graafiku alusel, vahetab rongiliikluse informatsiooni teiste raudteeadministratsioonidega ja raudteeinfrastruktuuri kasutavate raudteeveo-ettevõtjatega ning kontrollib liikluskorraldajate tegevust. A.2.1 Valvekorra vastuvõtmine ja üleandmine 1) Tutvumine eelseisva vahetuse töökorralduse ja ülesannetega 2) Vahetuseelse täiendjuhendamise läbimine ohutuse küsimustes 3) Töövahetusse asuva töötaja teavitamine 4) Tutvumine raudteeveeremi paigutusega vastuvõtu- ja ärasaate- ning teistel teedel 5) Turvanguseadmete ja muude teenindada olevate seadmete korrasoleku ja talitluse kontrollimine 6) Ettenähtud normdokumentide olemasolu kontrollimine 7) Ettenähtud seadmete, tööriistade, signaalvahendite ja inventari olemasolu ja korrasoleku kontrollimine 8) Valvekorra vastuvõtmine/üleandmine rongi vastuvõtu- või saatematka olemasolu korral A.2.2 Pöörmete teenindamine ja korrashoid 1) Pöörmete ja seademehhanismide terviklikkuse ja korrasoleku kontrollimine 2) Pöörmete vigade kõrvaldamine 3) Pöörmete ja pöörmenäidikute korrashoid ja puhastamine 4) Piirdetulpade olemasolu ja korrasoleku kontrollimine 5) Pöörmete korrashoiuks vajalike töövahendite ning materjalide olemasolu tagamine 6) Saatematka lahutamine, matkakäepideme vabastamine turvanguseadmete rikke korral A.2.3 Rongide vastuvõtmine 1) Juhtimisseadmete kasutamine, korrasoleku ja plommide olemasolu kontrollimine 2) Liikluskorraldajalt pöörangute matkaasendi korralduse vastuvõtmine 3) Rongi vastuvõtmisel tee vabaoleku kontrollimine 4) Manöövritöö katkestamine 5) Liikluskorraldajale pöörangute matkaasendi valmisolekust ettekandmine 6) Jaamavahede, pöörmete, pöörmepiirkondade, jaamateede, fooride olukorra jälgimine ja kontrollimine 7) Signaalide edastamine 8) Rongi täiskoosseisus saabumise, sh sabasignaali olemasolu, kontrollimine 9) Pöörangute vastuvõtumatkaasendi lahutamine, matkakäepideme vabastamine turvanguseadmete rikke korral 10) Raudteeveeremi kinnitamine pidurkingadega 11) Liikluseks ohtliku koha ja takistuskoha piiramine A.2.4 Rongide saatmine ja läbilaskmine 1) Juhtimisseadmete kasutamine, korrasoleku ja plommide olemasolu kontrollimine 2) Jaamavahede, pöörmete, pöörmepiirkondade, jaamateede ja fooride olukorra jälgimine ja kontrollimine 3) Liikluskorraldajalt pöörangute matkaasendi korralduse vastuvõtmine 4) Manöövritöö katkestamine 5) Rongimatkade blokeerimine (matka kuuluvate pöörangute võtmete lukustamine) 6) Raudteeveeremi alt pidurkingade eemaldamine 7) Rongi saatmine jaamavahele lubava signaalnäidu järgi 8) Rongi saatmine jaamavahele keelava signaalnäidu järgi 9) Käsi- ja helisignaalide edastamine 10) Liikluseks ohtliku koha ja takistuskoha piiramine A.2.5 Manöövritöö korraldamine 1) Juhtimisseadmete kasutamine, korrasoleku ja plommide olemasolu kontrollimine 2) Raudteeveeremi kinnitamine pidurkingadega 3) Liikluskorraldajalt pöörangute matkaasendi korralduse või manöövritöö katkestamise korralduse vastuvõtmine 4) Signaalide edastamine 5) Liikluseks ohtliku koha ja takistuskoha piiramine 6) Manöövrimatkade blokeerimine A.2.6 Raudteeveeremi kinnitamine pidurkingadega ja pidurkingade eemaldamine 1) Raudteeveeremi kinnitamine pidurkingadega ja pidurkingadele pealesõitmine 2) Pidurkingadelt mahasõitmine, pidurkingade eemaldamine ja hoiukohta paigutamine A.2.7 Tegutsemine ohu- ning ebastandardses olukorras 1) Ohu- ja ebastandardses olukorras teabe vastuvõtmine, edastamine ja tegutsemine 2) Turvanguseadmete rikke korral tegutsemine 3) Rongi või raudteeveeremi peatamiseks meetmete rakendamine 4) Õnnetusjuhtumi, tõsise õnnetusjuhtumi ja vahejuhtumi korral tegutsemine 5) Tulekahju korral tegutsemine 6) Rööbastee rikke korral tegutsemine 7) Tööõnnetuse korral tegutsemine 8) Ohtliku veosega toimunud õnnetuse korral tegutsemine A.2.8 Ülesõidukoha teenindamine 1) Ülesõidukoha korrasoleku kontrollimine 2) Ülesõidukoha seadmete töökorrasoleku kontrollimine 3) Ülesõidukoha puhastamine 4) Ülesõidukoha seadmete kasutamine 5) Ülesõidukohal liikluse korraldamine eriolukordades Raudtee liikluskorraldustöötaja, tase 2 töö toimub peamiselt välitingimustes ja on üldjuhul graafikupõhine vahetustega töö, mis eeldab töötamist ka öösel, puhkepäevadel ja riiklikel pühadel. Raudtee liikluskorraldustöötaja töökeskkond on seotud vigastuste tekkimise kõrgendatud riskiga. Vajalik on hea füüsiline tervis ja keskkonnataluvus. Tervisekahjustusi võivad põhjustada töötamine sundasendis, temperatuurikõikumised, tuuletõmbus, kukkumisoht ning seetõttu peab ta kasutama tööriietust, -vahendeid ja isikukaitsevahendeid. Keskmisest kõrgema ohtlikkusega töö tõttu peab raudtee liikluskorraldustöötaja täpselt järgima erialajuhendite, tööeeskirjade, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada tööõnnetuse, raudteel toimuva õnnetuse või vahejuhtumi, tulekahju. Raudtee liikluskorraldustöötaja kutse eeldab regulaarset tervisekontrolli. Põhilisteks töövahenditeks on käsi- ja helisignaalvahendid (signaallatern, signaallipud, vile), signaalkilbid, pidurkingad, taba- või universaallukud, kurbel, lubade üleanderõngas. Pöörmete teenindamiseks ja korrashoiuks on peamisteks töövahenditeks mutrivõtmed, liiprikruvi võti, rööpanaelad, poldid koos mutritega, labidad, luuad, raudkang, kirka, vaheklots, õlitamisvahendid. Ühenduse pidamiseks teiste töötajatega kasutab raudtee liikluskorraldustöötaja sidevahendeid (käsiraadiojaam ja pöörmeside). Raudtee liikluskorraldustöötaja töö eeldab füüsilist vastupidavust, liigutuste täpsust, head nägemist ja kuulmist ning lõhnatundlikkust, visuaalset mälu, rutiini- ja pingetaluvust, loogilist mõtlemist, koordinatsioonivõimet, korrektsust, keskendumisvõimet, õppimisvõimet, koostöövalmidust, kohuse- ja vastutustunnet, enesedistsipliini ja pühendumist ametile. Tavaliselt töötavad 2. taseme raudtee liikluskorraldustöötajatena inimesed, kellel on põhiharidus, kutsealane ettevalmistus ja vähemalt 2-kuuline järjepidev raudteeliiklusalane töökogemus. Pöörmeseadja, vanempöörmeseadja Raudtee liikluskorraldaja töö on reguleeritud raudteeseadusega ja Vabariigi Valitsuse määrusega „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“. Raudtee liikluskorraldustöötaja, tase 2 kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1-B.2.7 ja B.2.9 tõendamine. Valitava kompetentsi B.2.8 tõendamine on vabatahtlik. Töövahetuse vastuvõtmine ja üleandmine 2 Pöörmete teenindamine ja korrashoid 2 Rongide vastuvõtmine 3 Rongide saatmine ja läbilaskmine 3 Manöövritöö korraldamine 2 Raudteeveeremi kinnitamine pidurkingadega ja pidurkingade eemaldamine 3 Tegutsemine ohu- ja ebastandardses olukorras 3 Valitava kompetentsi tõendamine 2. tasemel on vabatahtlik. Ülesõidukoha teenindamine 2 Raudtee liikluskorraldustöötaja, tase 2 kutset läbiv kompetents 2 Raudtee liikluskorraldaja, tase 4 Traffic controller, level 4 6 Liikluskorraldaja II (versioon 1) Liikluskorraldaja II (versioon 2) Liikluskorraldaja III (versioon 1) Liikluskorraldaja III (versioon 2) Raudtee liikluskorraldaja II (versioon 3) Raudtee liikluskorraldaja II (versioon 4) Raudtee liikluskorraldaja II (versioon 5) Raudtee liikluskorraldaja III (versioon 3) Raudtee liikluskorraldaja III (versioon 4) Raudtee liikluskorraldaja III (versioon 5) Raudtee liikluskorraldaja, tase 4 (versioon 7) Raudtee liikluskorraldaja, tase 4 (versioon 8) Raudtee liikluskorraldaja, tase 4 (versioon 9) Raudteeliikluskorraldaja, tase 4 (versioon 10) Rongiliikluse korraldamine automaatblokeeringuga liinil Rongiliikluse korraldamine dispetšeri käskudega liinil Rongiliikluse korraldamine elektrisausüsteemiga liinil Rongiliikluse korraldamine kombineeritud teeblokeeringuga liinil Rongiliikluse korraldamine poolautomaatblokeeringuga liinil Rongiliikluse korraldamine telefonsidega liinil Rongiliikluse korraldamine ühe sauaga liinil Rongiliikluse korraldamine ühe veduriga liinil Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee liikluskorraldaja 15 2013-12-10 2013-12-10 2018-09-20 4 4 4323 Transpordivaldkonna kontoritöötajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Tööosad ja tööülesanded Anto Looken SA Raudteekutsed Mati Lõhmus AS Eesti Raudtee Rita Ojala Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Tiiu Poltruk Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Tarvi Viisalu AS Eesti Raudtee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Raudtee liikluskorraldaja, tase 4 kutsestandard on aluseks tööturu nõudmistele vastavate täiendusõppe õppekavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Raudtee liikluskorraldaja, tase 4 tööks on jaamas (oma töörajoonis) ainuisikuliselt rongide vastuvõtmise, saatmise, läbilaskmise ja muu raudteeveeremi liikluse korraldamine pea-, vastuvõtu-, ärasaate- ja muudel teedel, rongiliiklusega seotud informatsiooni vahetamine ning dokumentide ja aruannete täitmine. 4. taseme raudtee liikluskorraldaja töötab muutuvates olukordades iseseisvalt. Tema ülesandeks on läbi viia vahetuseelset juhendamist, juhendada jaamas raudteeliikluse, raudteeohutuse, rongide käitlemise, tee korrashoiu ja turvanguseadmete hooldusega tegelevaid töötajaid. Ta on võimeline edasi andma oma kutsealaseid oskusi ja teadmisi. Vastutust nõudvate otsuste langetamisel võib ta vajada juhendamist. 4. taseme raudtee liikluskorraldaja töötab valdavalt meeskonnas. Suhtlemisel kolleegide ja klientidega peab raudtee liikluskorraldaja järgima üldtunnustatud suhtlemis- ja töökultuuri põhimõtteid. Raudtee liikluskorraldaja, tase 4 tugineb oma töökohustuste täitmisel ettevõtte väärtustele ning käitub moraalselt ja heast tavast lähtuvalt, hoidub enda ja ettevõtte mainet kahjustavatest tegudest. Ta juhindub raudtee liikluskorraldaja kutsealal kehtivatest ja üldkasutatavatest normdokumentidest, standarditest, juhenditest ning raudteeveo-ettevõtjatega ja raudteeinfrastruktuuri valdajatega sõlmitud lepingutest. Raudtee liikluskorraldaja, tase 4 peab spetsialiseeruma vähemalt ühele liinile rongiliikluse korraldamisel: rongiliikluse korraldamisele automaatblokeeringuga liinil, poolautomaatblokeeringuga liinil, kombineeritud teeblokeeringuga liinil, elektrisausüsteemiga liinil, telefonsidega liinil, ühe sauaga liinil, ühe veduriga liinil või dispetšeri käskudega liinil. Raudteeliikluse korraldamise kutseala koosneb neljast kutsest. Raudtee liikluskorraldustöötaja, tase 2 on raudtee-ettevõttes või raudteed valdavas ettevõttes töötav lihttööline, kes teenindab ja hoiab korras pöörmeid, täidab korraldusi rongide vastuvõtmisel ja saatmisel ning manöövritöö tegemisel. Raudtee liikluskorraldaja, tase 4 on raudtee-ettevõttes või raudteed valdavas ettevõttes töötav tehnik, kes korraldab jaamas (oma töörajoonis) ainuisikuliselt rongide vastuvõtmist, saatmist, läbilaskmist ja muu raudteeveeremi liiklust pea-, vastuvõtu-, ärasaate- ja muudel teedel. Raudtee liikluskorraldaja, tase 5 on raudtee-ettevõttes või raudteed valdavas ettevõttes töötav keskastme spetsialist, kes korraldab ja juhib piirkonnas rongide vastuvõtmist, saatmist ja läbilaskmist ning manöövritööd, vahetab rongiliikluse informatsiooni ja kontrollib piirkonna liikluskorraldajate tegevust. Raudtee liikluskorraldaja, tase 6 on raudtee-ettevõttes või raudteed valdavas ettevõttes töötav tippspetsialist, kes korraldab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtte raudteeliiklusalast tööd rongitöö ööpäevaplaan-graafiku alusel, vahetab rongiliikluse informatsiooni teiste raudteeadministratsioonidega ja raudteeinfrastruktuuri kasutavate raudteeveo-ettevõtjatega ja kontrollib liikluskorraldajate tegevust. A.2.1 Valvekorra vastuvõtmine ja üleandmine 1) Tutvumine eelseisva vahetuse töökorralduse ja ülesannetega 2) Vahetuseelse täiendjuhendamise läbimine ohutuse küsimustes 3) Vahetuse töötajate tööleasumise ettekannete kuulamine 4) Valvekorda asuva töötaja teavitamine 5) Piirnevate ja piirkonna jaamavahede ja jaamade rongiliikluse olukorra selgitamine ja olukorraga tutvumine 6) Tutvumine raudteeveeremi paigutusega vastuvõtu- ja ärasaate- ning teistel teedel 7) Turvanguseadmete ja muude teenindada olevate seadmete korrasoleku ja talitluse kontrollimine 8) Raudteeliikluse juhtimissüsteemi, hoiatuste programmi ja infosüsteemi kasutamine 9) Ettenähtud rongiliiklusalase dokumentatsiooni olemasolu kontrollimine ning sissekannetega tutvumine 10) Kehtivate hoiatustega tutvumine ning nende väljastamises veendumine 11) Ettenähtud normdokumentide olemasolu kontrollimine 12) Ettenähtud seadmete, tööriistade, signaalvahendite ja inventari olemasolu ja korrasoleku kontrollimine 13) Valvekorra vastuvõtmine ja üleandmine rongi vastuvõtu- või saatematka olemasolul A.2.2 Rongide vastuvõtmine 1) Juhtimisseadmete kasutamine, olukorra ja plommide olemasolu kontrollimine 2) Raudteeveeremi meeskonnal raudteeinfrastruktuurile väljasõiduõiguse olemasolu ja selle kehtivuse kontrollimine 3) Manöövritöö katkestamine 4) Jaamavahede, pöörmete, pöörmepiirkondade, jaamateede ja fooride olukorra jälgimine ja kontrollimine 5) Hoiatuse edastamine raudteeveeremi juhile 6) Rongi jaama vastuvõtmine lubava signaalnäidu järgi 7) Rongi jaama vastuvõtmine keelava signaalnäidu järgi 8) Rongi täiskoosseisus saabumise, sh sabasignaali olemasolu, kontrollimine 9) Rongiliikluse informatsiooni vahetamine liikluskorraldajatega A.2.3 Rongide saatmine ja läbilaskmine 1) Juhtimisseadmete kasutamine, olukorra ja plommide olemasolu kontrollimine 2) Jaamavahede, pöörmete, pöörmepiirkondade, jaamateede ja fooride olukorra jälgimine ja kontrollimine 3) Manöövritöö katkestamine 4) Rongi saatmine jaamavahele lubava signaalnäidu järgi 5) Rongi saatmine jaamavahele keelava signaalnäidu järgi A.2.4 Manöövritöö korraldamine 1) Juhtimisseadmete kasutamine, seisukorra ja plommide olemasolu kontrollimine 2) Raudteeveeremi meeskonnal väljasõiduõiguse olemasolu ja selle kehtivuse kontrollimine 3) Manöövritöö plaani tutvustamine ja manöövritöö tegemiseks korralduse andmine 4) Kaubarongide koostamine vastavalt kaubarongide koosteplaanile, manöövriveeremite koostamine vastavalt klientide teenindamise kavale 5) Eriomaste sõiduomadustega veeremiga manöövritöö tegemine ning selle rongi panemine 6) Manöövritöö tegemine lubava signaalnäidu järgi 7) Manöövritöö tegemine keelava signaalnäidu järgi A.2.5 Raudteeveeremi kinnitamine pidurkingadega ja pidurkingade eemaldamine 1) Raudteeveeremi pidurkingadega kinnitamise ja pidurkingadele pealesõitmise korraldamine 2) Pidurkingadelt mahasõitmise, pidurkingade eemaldamise ja hoiukohta paigutamise korraldamine A.2.6 Raudteeinfrastruktuuri korrashoiutööde läbiviimisel tegutsemine 1) Töörongi jaamavahele saatmine ja vastuvõtmine jaama 2) Turvanguseadmete sõltuvusest väljalülitamise ning sõltuvusse lülitamise korral tegutsemine 3) Tööjuhil töötamiseks tööloa olemasolu ja selle kehtivuse kontrollimine 4) Tee sulgemist ja seadmete väljalülitamist mittevajavate raudteeinfrastruktuuri korrashoiutööde läbiviimisel tegutsemine A.2.7 Raudteeliikluse ja rongide käitlemisega seotud töötajatele korralduste edastamine 1) Tee piiramine piiramisseadmetega või tee piiramiseks korralduse andmine 2) Kommertsülevaatuse tegemiseks korralduse andmine 3) Tehnohoolduse tegemiseks korralduse andmine ja registreerimine 4) Pöörmete puhastamiseks korralduse andmine 5) Tee, elektrivarustuse, turvanguseadmete remondi ja hooldusega seotud töötajatele korralduse, käsu andmine, neilt telefonogrammi, taotluse vastuvõtmine ja registreerimine A.2.8 Tegutsemine ohu- ja ebastandardses olukorras 1) Ohu- ja ebastandardses olukorras teabe vastuvõtmine, edastamine ja tegutsemine 2) Turvanguseadmete rikke korral tegutsemine 3) Kõigi signalisatsiooni- ja sidevahendite töö katkemisel tegutsemine 4) Kehtestatud rongiliikluse signalisatsiooni- ja sidevahendi tegevuse katkestamine, üleminek teisele rongiliikluse korraldamise vahendile ja kehtestatud rongiliikluse signalisatsiooni- ja sidevahendi tegevuse taastamine 5) Rongi või raudteeveeremi peatamiseks meetmete rakendamine 6) Õnnetusjuhtumi, tõsise õnnetusjuhtumi ja vahejuhtumi korral tegutsemine 7) Tulekahju korral tegutsemine 8) Rööbastee rikke korral tegutsemine 9) Tööõnnetuse korral tegutsemine 10) Ohtliku veosega toimunud õnnetuse korral tegutsemine Spetsialiseerumine toimub vastavalt rongiliikluse korraldamisele liinil – automaatblokeeringuga, poolautomaatblokeeringuga, kombineeritud teeblokeeringuga, elektrisausüsteemiga, telefonsidega, ühe sauaga, ühe veduriga ja dispetšeri käskudega liinile. Kõik spetsialiseerumised on otseselt seotud kõikide tööosadega. A.2.9 Ülesõidukoha teenindamine 1) Ülesõidukoha seadmete kasutamine 2) Ülesõidukohal liikluse korraldamine eriolukordades A.2.10 Sorteermäel töötamine 1) Sorteermäe turvanguseadmete kasutamine 2) Vaguniaeglustitel töötamine Raudtee liikluskorraldaja, tase 4 töö toimub peamiselt sisetingimustes ja on üldjuhul graafikupõhine vahetustega töö, mis eeldab töötamist ka öösel, puhkepäevadel ja riiklikel pühadel. Raudtee liikluskorraldaja töö on valdavalt istuvas asendis, vahelduvate tööülesannetega ja kulgeb kiires tempos. Raudtee liikluskorraldaja töökeskkond on mõjutatud ergonoomilistest, psühholoogilistest (sh psühho-emotsionaalne pinge, pikaajaline üksi töötamine) ja bioloogilistest teguritest, magnetväljadest ja ioniseerivast kiirgusest. Vastutusrikka töö tõttu peab raudtee liikluskorraldaja täpselt järgima raudteeohutuse alaste õigusaktide ja normdokumentide nõudeid. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada raudteel toimuva õnnetuse, vahejuhtumi või tulekahju. Raudtee liikluskorraldaja kutse eeldab regulaarset tervisekontrolli. Põhilisteks töövahenditeks on juhtimispult või liikluskorralduslik arvutiprogramm, käsi- ja helisignaalvahendid (signaalketas, -latern, lipud, vile), punased kuppelkapslid, sildid „Välja lülitatud“, „Dresiin“. Arvutiseeritud jaamades on vajalikud tööalased arvutiprogrammid (hoiatuste programm, vagunite jälgimise süsteem, raudteeveeremi teljelaagrite ja pidurite temperatuuride tuvastamise süsteem, jaamatöö moodul jms), sidevahendid ning bürootehnika ja -tarbed. Raudtee liikluskorraldajal on vajalik vaimne ja füüsiline sobivus tööks raudteel. Töö eeldab tervisliku seisukorra, eriti nägemise, kuulmise ja lõhnatundlikkuse vastavust tervisenõuetele, füüsilise koormuse ja pingetaluvust, visuaalset mälu, loogilist mõtlemist, koordinatsioonivõimet, keskendumisvõimet, üldistusvõimet, kavandamisoskust, otsustusvõimet, arenenud vastutustunnet, suhtlus- ja koostöövalmidust, iseseisvust, kohusetundlikkust, täpsust ja korrektsust, emotsionaalset stabiilsust, õpivõimet ning selget suulist väljendust. Hoiakult peab raudtee liikluskorraldaja uskuma organisatsiooni väärtustesse, aktsepteerima firma eesmärke ja töökorralduslikke ning struktuurilisi muudatusi, olema lojaalne tööandjale ja pühendunud oma ametile. Tavaliselt töötavad 4. taseme raudtee liikluskorraldajatena inimesed, kellel on • vähemalt keskharidus, läbitud on kutsealane täiendusõpe ja kes on omandanud vähemalt 4-kuulise raudteeliiklusalase töökogemuse või • raudteealane kutseharidus ja kes on omandanud vähemalt 3-kuulise raudteeliiklusalase töökogemuse. Jaamakorraldaja, sorteermäe korraldaja, manöövridispetšer, dispetšer, jaamaülem, piirkonna juhataja Raudtee liikluskorraldaja töö on reguleeritud raudteeseadusega ja Vabariigi Valitsuse määrusega „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“. Raudtee liikluskorraldaja, tase 4 kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1-B.2.8 ja B.2.11 tõendamine. Valitavate kompetentside B.2.9 ja B.2.10 tõendamine on vabatahtlik. Spetsialiseerumine toimub vastavalt rongiliikluse korraldamisele liinil – automaatblokeeringuga, poolautomaatblokeeringuga, kombineeritud teeblokeeringuga, elektrisausüsteemiga, telefonsidega, ühe sauaga, ühe veduriga ja dispetšeri käskudega liinile. Kõik kompetentsid on spetsialiseerumistega otseselt seotud. Kompetentside hindamine toimub vastavalt valitud spetsialiseerumise valdkonnale. Valvekorra vastuvõtmine ja üleandmine 4 Rongide vastuvõtmine 4 Rongide saatmine ja läbilaskmine 4 Manöövritöö korraldamine 4 Raudteeveeremi kinnitamine pidurkingadega ja pidurkingade eemaldamine 4 Raudteeinfrastruktuuri korrashoiutööde läbiviimisel tegutsemine 4 Raudteeliikluse ja rongide käitlemisega seotud töötajatele korralduste edastamine 4 Tegutsemine ohu- ning ebastandardses olukorras 4 Valitavate kompetentside B.2.9 ja B.2.10 tõendamine on vabatahtlik. Ülesõidukoha teenindamine 4 Sorteermäel töötamine 4 Rongiliikluse korraldamine automaatblokeeringuga liinil Rongiliikluse korraldamine poolautomaatblokeeringuga liinil Rongiliikluse korraldamine kombineeritud teeblokeeringuga liinil Rongiliikluse korraldamine elektrisausüsteemiga liinil Rongiliikluse korraldamine telefonsidega liinil Rongiliikluse korraldamine ühe sauaga liinil Rongiliikluse korraldamine ühe veduriga liinil Rongiliikluse korraldamine dispetšeri käskudega liinil Raudtee liikluskorraldaja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Raudtee liikluskorraldaja, tase 5 Traffic controller, level 5 6 Liikluskorraldaja IV (versioon 1) Liikluskorraldaja IV (versioon 2) Raudtee liikluskorraldaja IV (versioon 3) Raudtee liikluskorraldaja IV (versioon 4) Raudtee liikluskorraldaja IV (versioon 5) Raudtee liikluskorraldaja, tase 5 (versioon 7) Raudtee liikluskorraldaja, tase 5 (versioon 8) Raudtee liikluskorraldaja, tase 5 (versioon 9) Raudteeliikluskorraldaja, tase 5 (versioon 10) Rongiliikluse korraldamine automaatblokeeringuga liinil Rongiliikluse korraldamine dispetšeri käskudega liinil Rongiliikluse korraldamine elektrisausüsteemiga liinil Rongiliikluse korraldamine kombineeritud teeblokeeringuga liinil Rongiliikluse korraldamine poolautomaatblokeeringuga liinil Rongiliikluse korraldamine telefonsidega liinil Rongiliikluse korraldamine ühe sauaga liinil Rongiliikluse korraldamine ühe veduriga liinil Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee liikluskorraldaja 15 2013-12-10 2013-12-10 2018-09-20 5 5 4323 Transpordivaldkonna kontoritöötajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Tööosad ja tööülesanded Anto Looken SA Raudteekutsed Mati Lõhmus AS Eesti Raudtee Rita Ojala Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Tiiu Poltruk Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Tarvi Viisalu AS Eesti Raudtee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Raudtee liikluskorraldaja, tase 5 kutsestandard on aluseks tööturu nõudmistele vastavate täiendusõppe õppekavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Raudtee liikluskorraldaja, tase 5 tööks on piirkonnas rongide vastuvõtmise, saatmise ja läbilaskmise ning manöövritöö korraldamine ja juhtimine, rongiliikluse informatsiooni vahetamine ning piirkonna liikluskorraldajate tegevuse kontrollimine. 5. taseme raudtee liikluskorraldaja töötab muutuvates olukordades iseseisvalt. Tema ülesandeks on juhendada piirkonnas raudteeliikluse, raudteeohutuse, rongide käitlemise, tee korrashoiu, turvanguseadmete ja kontaktvõrgu hooldusega tegelevaid töötajaid. Ta on võimeline edasi andma oma kutsealaseid oskusi ja teadmisi, juhendama praktikante ja teisi töötajaid. 5. taseme raudtee liikluskorraldaja töötab meeskonnas, suhtleb pidevalt kolleegide ja klientidega. Ta peab järgima üldtunnustatud suhtlemis- ja töökultuuri põhimõtteid. Oma töökohustuste täitmisel tugineb ta ettevõtte väärtustele, käitub moraalselt ja heast tavast lähtuvalt ning hoidub enda ja ettevõtte mainet kahjustavatest tegudest. Ta juhindub raudtee liikluskorraldaja kutsealal kehtivatest ja üldkasutatavatest normdokumentidest, standarditest, juhenditest ning raudteeveo-ettevõtjatega ja raudteeinfrastruktuuri valdajatega sõlmitud lepingutest. Raudtee liikluskorraldaja, tase 5 peab spetsialiseeruma vähemalt ühele liinile rongiliikluse korraldamisel: rongiliikluse korraldamisele automaatblokeeringuga, poolautomaatblokeeringuga, kombineeritud teeblokeeringuga, elektrisausüsteemiga, telefonsidega, ühe sauaga, ühe veduriga või dispetšeri käskudega liinil. Raudteeliikluse korraldmise kutseala koosneb neljast kutsest. Raudtee liikluskorraldustöötaja, tase 2 on raudtee-ettevõttes või raudteed valdavas ettevõttes töötav lihttööline, kes teenindab ja hoiab korras pöörmeid, täidab korraldusi rongide vastuvõtmisel ja saatmisel ning manöövritöö tegemisel. Raudtee liikluskorraldaja, tase 4 on raudtee-ettevõttes või raudteed valdavas ettevõttes töötav tehnik, kes korraldab jaamas (oma töörajoonis) ainuisikuliselt rongide vastuvõtmist, saatmist, läbilaskmist ja muu raudteeveeremi liiklust pea-, vastuvõtu-, ärasaate- ja muudel teedel. Raudtee liikluskorraldaja, tase 5 on raudtee-ettevõttes või raudteed valdavas ettevõttes töötav keskastme spetsialist, kes korraldab ja juhib piirkonnas rongide vastuvõtmist, saatmist ja läbilaskmist ning manöövritööd, vahetab rongiliikluse informatsiooni ja kontrollib piirkonna liikluskorraldajate tegevust. Raudtee liikluskorraldaja, tase 6 on raudtee-ettevõttes või raudteed valdavas ettevõttes töötav tippspetsialist, kes korraldab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtte raudteeliiklusalast tööd rongitöö ööpäevaplaan-graafiku alusel, vahetab rongiliikluse informatsiooni teiste raudteeadministratsioonidega ja raudteeinfrastruktuuri kasutavate raudteeveo-ettevõtjatega ja kontrollib liikluskorraldajate tegevust. A.2.1 Valvekorra vastuvõtmine ja üleandmine 1) Tutvumine eelseisva vahetuse töökorralduse ja ülesannetega 2) Vahetuseelse täiendjuhendamise läbimine ohutuse küsimustes 3) Vahetuse töötajate tööleasumise ettekannete kuulamine 4) Valvekorda asuva töötaja teavitamine 5) Piirnevate ja/või piirkonna jaamavahede ja jaamade rongiliikluse olukorra selgitamine ja/või olukorraga tutvumine 6) Tutvumine raudteeveeremi paigutusega vastuvõtu- ja ärasaate- ning teistel teedel 7) Turvanguseadmete ja muude teenindada olevate seadmete seisukorra ja talitluse kontrollimine 8) Raudteeliikluse juhtimissüsteemi, hoiatuste programmi ja infosüsteemi kasutamine 9) Ettenähtud rongiliiklusalase dokumentatsiooni olemasolu kontrollimine ning sissekannetega tutvumine 10) Kehtivate hoiatustega tutvumine ning nende väljastamises veendumine 11) Ettenähtud normdokumentide olemasolu kontrollimine 12) Ettenähtud seadmete, tööriistade, signaalvahendite ja inventari olemasolu ja korrasoleku kontrollimine 13) Valvekorra vastuvõtmine ja üleandmine rongi vastuvõtu- või saatematka olemasolu korral 14) Rongitöö ööpäevaplaan-graafikuga tutvumine ja selle tutvustamine A.2.2 Rongide vastuvõtmine 1) Juhtimisseadmete kasutamine, seisukorra ja plommide olemasolu kontrollimine 2) Raudteeveeremi meeskonnal raudteeinfrastruktuurile väljasõiduõiguse olemasolu ja selle kehtivuse kontrollimine 3) Jaamade liikluskorraldajatega vastuvõtuteede hõivamise kooskõlastamine 4) Manöövritöö katkestamine 5) Jaamavahede, pöörmete, pöörmepiirkondade, jaamateede ja fooride olukorra jälgimine ja kontrollimine 6) Hoiatuse edastamine raudteeveeremi juhile 7) Madalama kutsetasemega liikluskorraldajate tegevuse kontrollimine rongide vastuvõtmisel 8) Rongi jaama vastuvõtmine lubava signaalnäidu järgi 9) Rongi jaama vastuvõtmine keelava signaalnäidu järgi 10) Rongi täiskoosseisus saabumise, sh sabasignaali olemasolu, kontrollimine 11) Rongiliikluse informatsiooni vahetamine liikluskorraldajatega 12) Piiriülese töö kooskõlastamine piirijaamade liikluskorraldajatega A.2.3 Rongide saatmine ja läbilaskmine 1) Juhtimisseadmete kasutamine, seisukorra ja plommide olemasolu kontrollimine 2) Jaamavahede, pöörmete, pöörmepiirkondade, jaamateede ja fooride olukorra jälgimine ja kontrollimine 3) Manöövritöö katkestamine 4) Jaamade liikluskorraldajatele loa andmine rongi saatmiseks ja nende tegevuse kontrollimine rongide saatmisel 5) Rongi saatmine jaamavahele lubava signaalnäidu järgi 6) Rongi saatmine jaamavahele keelava signaalnäidu järgi 7) Jaamavahel rongiliikluse jälgimine 8) Piiriülese töö kooskõlastamine piirijaamade liikluskorraldajatega A.2.4 Manöövritöö korraldamine 1) Juhtimisseadmete kasutamine, seisukorra ja plommide olemasolu kontrollimine 2) Raudteeveeremi meeskonnal väljasõiduõiguse olemasolu ja selle kehtivuse kontrollimine 3) Manöövritöö plaani tutvustamine ja manöövritöö tegemiseks korralduse andmine 4) Kaubarongide koostamine vastavalt kaubarongide koosteplaanile, manöövriveeremite koostamine vastavalt klientide teenindamise kavale 5) Eriomaste sõiduomadustega veeremiga manöövritöö tegemine ning selle rongi panemine 6) Manöövritöö tegemine lubava signaalnäidu järgi 7) Manöövritöö tegemine keelava signaalnäidu järgi 8) Jaamade liikluskorraldajate tegevuse kontrollimine manöövritöö tegemisel A.2.5 Raudteeveeremi kinnitamine pidurkingadega ja pidurkingade eemaldamine 1) Raudteeveeremi pidurkingadega kinnitamise ja pidurkingadele pealesõitmise korraldamine 2) Pidurkingadelt mahasõitmise, pidurkingade eemaldamise ja hoiukohta paigutamise korraldamine A.2.6 Raudteeinfrastruktuuri korrashoiutööde läbiviimisel tegutsemine 1) Jaamavahe, tee või teeosa liikluseks sulgemine ja taasavamine 2) Töörongi jaamavahele saatmine ja vastuvõtmine jaama 3) Turvanguseadmete sõltuvusest väljalülitamise ning sõltuvusse lülitamise korral tegutsemine 4) Kontaktvõrgu välja- ja sisselülitamisalase teabe edastamine jaamade liikluskorraldajatele 5) Ülesõidukoha rikke korral hoiatuse nõudeavalduse koostamine ja selle väljastamine 6) Mahatõstetava dresiini, remondipuki, teerulliku ja muu mahatõstetava veeremi rööbasteele lubamine 7) Madalama kutsetasemega liikluskorraldajate tegevuse kontrollimine raudteeinfrastruktuuri korrashoiutööde läbiviimisel 8) Tööjuhil töötamiseks tööloa olemasolu ja selle kehtivuse kontrollimine 9) Raudteeinfrastruktuuri korrashoiutööde, mis ei nõua tee sulgemist ega seadmete väljalülitamist, läbiviimisel tegutsemine A.2.7 Raudteeliikluse ja rongide käitlemisega seotud töötajatele korralduste edastamine 1) Tee piiramine piiramisseadmete abil või tee piiramiseks korralduse andmine 2) Kommertsülevaatuse tegemiseks korralduse andmine 3) Tehnohoolduse tegemiseks korralduse andmine ja registreerimine 4) Pöörmete puhastamiseks korralduse andmine 5) Tee, elektrivarustuse, turvanguseadmete remondi ja hooldusega seotud töötajatele korralduse, käsu andmine, neilt taotluse vastuvõtmine ja registreerimine A.2.8 Tegutsemine ohu- ja ebastandardses olukorras 1) Ohu- ja ebastandardses olukorras teabe vastuvõtmine, edastamine ja tegutsemine 2) Turvanguseadmete rikke korral tegutsemine 3) Kõigi signalisatsiooni- ja sidevahendite töö katkemisel tegutsemine 4) Kehtestatud rongiliikluse signalisatsiooni- ja sidevahendi tegevuse katkestamine, üleminek teisele rongiliikluse korraldamise vahendile ja kehtestatud rongiliikluse signalisatsiooni- ja sidevahendi tegevuse taastamine 5) Rongi või raudteeveeremi peatamiseks meetmete rakendamine 6) Jaamavahe või selle ühe raja avamine ja sulgemine rongiliikluseks 7) Abiveduri ja päästerongi käiku määramise korraldamine 8) Õnnetusjuhtumi, tõsise õnnetusjuhtumi ja vahejuhtumi korral tegutsemine 9) Tulekahju korral tegutsemine 10) Rööbastee rikke korral tegutsemine 11) Rongiliiklusgraafikuvälise rongi käikumääramine 12) Jaamade liikluskorraldajate tegevuse kontrollimine raudteeliikluse korraldamisel 13) Tööõnnetuse korral tegutsemine 14) Ohtliku veosega toimunud õnnetuse korral tegutsemine Spetsialiseerumine toimub vastavalt rongiliikluse korraldamisele liinil – automaatblokeeringuga, poolautomaatblokeeringuga, kombineeritud teeblokeeringuga, elektrisausüsteemiga, telefonsidega, ühe sauaga, ühe veduriga ja dispetšeri käskudega liinile. Kõik spetsialiseerumised on otseselt seotud kõikide tööosadega. Raudtee liikluskorraldaja, tase 5 töö toimub sisetingimustes ja on üldjuhul graafikupõhine vahetustega töö, mis eeldab töötamist ka öösel, puhkepäevade ja riiklikel pühadel. Raudtee liikluskorraldaja töö on valdavalt istuvas asendis, vahelduvate tööülesannetega ja kulgeb kiires tempos. Raudtee liikluskorraldaja töökeskkond on mõjutatud ergonoomilistest, psühholoogilistest (sh psühho-emotsionaalne pinge) ja bioloogilistest teguritest, magnetväljadest ja ioniseerivast kiirgusest. Vastutusrikka töö tõttu peab raudtee liikluskorraldaja täpselt järgima raudteeohutuse alaste õigusaktide ja normdokumentide nõudeid. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada raudteel toimuva õnnetuse, vahejuhtumi või tulekahju. Raudtee liikluskorraldaja kutse eeldab regulaarset tervisekontrolli. Põhilisteks töövahenditeks on juhtimispult või liikluskorralduslik arvutiprogramm, tööalased arvutiprogrammid (hoiatuste programm, vagunite jälgimise süsteem, raudteeveeremi teljelaagrite ja pidurite temperatuuride tuvastamise süsteem jms), sidevahendid, bürootehnika ja -tarbed ning olenevalt liikluskorralduslikest seadmetest punased kuppelkapslid, sildid „Välja lülitatud“, „Dresiin“. Raudtee liikluskorraldajal on vajalik vaimne ja füüsiline sobivus tööks raudteel. Töö eeldab tervisliku seisukorra, eriti nägemise ja kuulmise vastavust tervisenõuetele, füüsilise koormuse ja pingetaluvust, visuaalset mälu, loogilist mõtlemist, koordinatsiooni võimet, keskendumisvõimet, üldistusvõimet, kavandamisoskust, otsustusvõimet, arenenud vastutustunnet, suhtlus- ja koostöövalmidust, iseseisvust, kohusetundlikkust, täpsust ja korrektsust, emotsionaalset stabiilsust, õppimisvõimet ning selget suulist väljendust. Hoiakult peab raudtee liikluskorraldaja uskuma organisatsiooni väärtustesse, aktsepteerima firma eesmärke ja töökorralduslikke ning struktuurilisi muudatusi, olema lojaalne tööandjale ja pühendunud oma ametile. Tavaliselt töötavad 5. taseme raudtee liikluskorraldajatena inimesed, kellel on • raudteealane kõrgharidus, läbitud on kutsealane täiendusõpe ja kes on omandanud vähemalt 3-kuulise raudteeliiklusalase töökogemuse piirkonna põhijaamas või • raudteealane kutseharidus, läbitud on kutsealane täiendusõpe ja kes on omandanud vähemalt 1-aastase raudteeliiklusalase töökogemuse piirkonna põhijaamas või • 4. taseme raudtee liikluskorraldaja kutse, läbitud on kutsealane täiendusõpe ja kes on omandanud vähemalt 1 aastase raudteeliiklusalase töökogemuse piirkonna põhijaamas. Rongidispetšer Raudtee liikluskorraldaja töö on reguleeritud raudteeseadusega ja Vabariigi Valitsuse määrusega „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“. Raudtee liikluskorraldaja, tase 5 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.9 tõendamine. Spetsialiseerumine toimub vastavalt rongiliikluse korraldamisele liinil – automaatblokeeringuga, poolautomaatblokeeringuga, kombineeritud teeblokeeringuga, elektrisausüsteemiga, telefonsidega, ühe sauaga, ühe veduriga ja dispetšeri käskudega liinile. Kõik kompetentsid on spetsialiseerumistega otseselt seotud. Kompetentside hindamine toimub vastavalt valitud spetsialiseerumise valdkonnale. Valvekorra vastuvõtmine ja üleandmine 5 Rongide vastuvõtmine 5 Rongide saatmine ja läbilaskmine 5 Manöövritöö korraldamine 5 Raudteeveeremi kinnitamine pidurkingadega ja pidurkingade eemaldamine 4 Raudteeinfrastruktuuri korrashoiutööde läbiviimisel tegutsemine 5 Raudteeliikluse ja rongide käitlemisega seotud töötajatele korralduste edastamine 4 Tegutsemine ohu- ning ebastandardses olukorras 5 Rongiliikluse korraldamine automaatblokeeringuga liinil Rongiliikluse korraldamine poolautomaatblokeeringuga liinil Rongiliikluse korraldamine kombineeritud teeblokeeringuga liinil Rongiliikluse korraldamine elektrisausüsteemiga liinil Rongiliikluse korraldamine telefonsidega liinil Rongiliikluse korraldamine ühe sauaga liinil Rongiliikluse korraldamine ühe veduriga liinil Rongiliikluse korraldamine dispetšeri käskudega liinil Raudtee liikluskorraldaja, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Raudtee liikluskorraldaja, tase 6 Traffic controller, level 6 6 Liikluskorraldaja V (versioon 1) Liikluskorraldaja V (versioon 2) Raudtee liikluskorraldaja V (versioon 3) Raudtee liikluskorraldaja V (versioon 4) Raudtee liikluskorraldaja V (versioon 5) Raudtee liikluskorraldaja, tase 6 (versioon 7) Raudtee liikluskorraldaja, tase 6 (versioon 8) Raudtee liikluskorraldaja, tase 6 (versioon 9) Raudteeliikluskorraldaja, tase 6 (versioon 10) Rongiliikluse korraldamine automaatblokeeringuga liinil Rongiliikluse korraldamine dispetšeri käskudega liinil Rongiliikluse korraldamine elektrisausüsteemiga liinil Rongiliikluse korraldamine kombineeritud teeblokeeringuga liinil Rongiliikluse korraldamine poolautomaatblokeeringuga liinil Rongiliikluse korraldamine telefonsidega liinil Rongiliikluse korraldamine ühe sauaga liinil Rongiliikluse korraldamine ühe veduriga liinil Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee liikluskorraldaja 15 2013-12-10 2013-12-10 2018-09-20 6 6 4323 Transpordivaldkonna kontoritöötajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Tööosad ja tööülesanded Anto Looken SA Raudteekutsed Mati Lõhmus AS Eesti Raudtee Rita Ojala Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Tiiu Poltruk Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Tarvi Viisalu AS Eesti Raudtee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Raudtee liikluskorraldaja, tase 6 kutsestandard on aluseks tööturu nõudmistele vastavate täiendusõppe õppekavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Raudtee liikluskorraldaja, tase 6 tööks on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtte raudteeliiklus-alase töö korraldamine rongitöö ööpäevaplaan-graafiku alusel, rongiliikluse informatsiooni vahetamine teiste raudteeadministratsioonidega ja raudteeinfrastruktuuri kasutavate raudteeveo-ettevõtjatega ning liikluskorraldajate tegevuse kontrollimine. 6. taseme raudtee liikluskorraldaja töötab iseseisvalt keerulistest ja ettearvamatutes olukordades ja vastutab töörühmade töö eest. Ta on võimeline edasi andma oma kutsealaseid oskusi ja teadmisi, juhendama praktikante ja teisi töötajaid. 6. taseme raudtee liikluskorraldaja töötab meeskonnas, suhtleb pidevalt kolleegide ja klientidega. Ta peab järgima üldtunnustatud suhtlemis- ja töökultuuri põhimõtteid. Oma töökohustuste täitmisel tugineb ta ettevõtte väärtustele, käitub moraalselt ja heast tavast lähtuvalt ning hoidub enda ja ettevõtte mainet kahjustavatest tegudest. Ta juhindub raudtee liikluskorraldaja kutsealal kehtivatest ja üldkasutatavatest normdokumentidest, standarditest ja juhenditest ning raudteeveo-ettevõtjatega, raudteeinfrastruktuuri valdajatega ja raudtee-administratsioonidega sõlmitud lepingutest. Raudtee liikluskorraldaja, tase 6 peab spetsialiseeruma vähemalt ühele liinile rongiliikluse korraldamisel: rongiliikluse korraldamisele automaatblokeeringuga liinil, poolautomaatblokeeringuga liinil, kombineeritud teeblokeeringuga liinil, elektrisausüsteemiga liinil, telefonsidega liinil, ühe sauaga liinil, ühe veduriga liinil või dispetšeri käskudega liinil. Raudteeliikluse korraldamise kutseala koosneb neljast kutsest. Raudtee liikluskorraldustöötaja, tase 2 on raudtee-ettevõttes või raudteed valdavas ettevõttes töötav lihttööline, kes teenindab ja hoiab korras pöörmeid, täidab korraldusi rongide vastuvõtmisel ja saatmisel ning manöövritöö tegemisel. Raudtee liikluskorraldaja, tase 4 on raudtee-ettevõttes või raudteed valdavas ettevõttes töötav tehnik, kes korraldab jaamas (oma töörajoonis) ainuisikuliselt rongide vastuvõtmist, saatmist, läbilaskmist ja muu raudteeveeremi liiklust pea-, vastuvõtu-, ärasaate- ja muudel teedel. Raudtee liikluskorraldaja, tase 5 on raudtee-ettevõttes või raudteed valdavas ettevõttes töötav keskastme spetsialist, kes korraldab ja juhib piirkonnas rongide vastuvõtmist, saatmist ja läbilaskmist ning manöövritööd, vahetab rongiliikluse informatsiooni, kontrollib piirkonna liikluskorraldajate tegevust. Raudtee liikluskorraldaja, tase 6 on raudtee-ettevõttes või raudteed valdavas ettevõttes töötav tippspetsialist, kes korraldab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtte raudteeliiklusalast tööd rongitöö ööpäevaplaan-graafiku alusel, vahetab rongiliikluse informatsiooni teiste raudteeadministratsioonidega ja raudteeinfrastruktuuri kasutavate raudteeveo-ettevõtjatega, kontrollib liikluskorraldajate tegevust. A.2.1 Valvekorra vastuvõtmine ja üleandmine 1) Tutvumine eelseisva vahetuse töökorralduse ja ülesannetega 2) Vahetuseelse täiendjuhendamise läbiviimine ohutuse küsimustes 3) Vahetuse töötajate tööleasumise ettekannete kuulamine 4) Valvekorda asuva töötaja teavitamine 5) Raudteeinfrastruktuuril rongiliikluse olukorra selgitamine ja olukorraga tutvumine 6) Tutvumine raudteeveeremi paigutusega vastuvõtu- ja ärasaate- ning teistel teedel 7) Turvanguseadmete ja muude teenindada olevate seadmete seisukorra ja talitluse kontrollimine 8) Raudteeliikluse juhtimissüsteemi, hoiatuste programmi ja infosüsteemi kasutamise kontrollimine 9) Ettenähtud rongiliiklusalase dokumentatsiooni olemasolu kontrollimine ning sissekannetega tutvumine 10) Kehtivate hoiatustega tutvumine ning nende väljastamises veendumine 11) Ettenähtud normdokumentide olemasolu kontrollimine 12) Ettenähtud seadmete, tööriistade, signaalvahendite ja inventari olemasolu ja korrasoleku kontrollimine 13) Rongi vastuvõtu- või saatematka olemasolul valvekorra vastuvõtmise ja üleandmise kontrollimine 14) Rongitöö ööpäevaplaan-graafikuga tutvumine ja selle tutvustamine A.2.2 Rongide vastuvõtmine 1) Juhtimisseadmete kasutamise, seisukorra ja plommide olemasolu kontrollimine 2) Raudteeveeremi meeskonnal raudteeinfrastruktuurile väljasõiduõiguse olemasolu ja selle kehtivuse kontrollimine 3) Liikluskorraldajatega vastuvõtuteede hõivamise kooskõlastamine 4) Manöövritöö katkestamise kontrollimine 5) Jaamavahede, pöörmete, pöörmepiirkondade, jaamateede ja fooride olukorra jälgimise kontrollimine 6) Raudteeveeremi juhile hoiatuse edastamise kontrollimine 7) Lubava signaalnäidu järgi rongi jaama vastuvõtmise kontrollimine 8) Keelava signaalnäidu järgi rongi jaama vastuvõtmise kontrollimine 9) Rongi täiskoosseisus saabumise, sh sabasignaali olemasolu, kontrollimine 10) Liikluskorraldajatega rongiliikluse informatsiooni vahetamise kontrollimine 11) Piiriülese töö kooskõlastamine piirijaamade liikluskorraldajatega A.2.3 Rongide saatmine ja läbilaskmine 1) Juhtimisseadmete kasutamise, seisukorra ja plommide olemasolu kontrollimine 2) Jaamavahede, pöörmete, pöörmepiirkondade, jaamateede, fooride olukorra jälgimise kontrollimine 3) Manöövritöö katkestamise kontrollimine 4) Rongi saatmiseks liikluskorraldajatele loa andmise kontrollimine rongide saatmisel 5) Lubava signaalnäidu järgi rongi jaamavahele saatmise kontrollimine 6) Keelava signaalnäidu järgi rongi jaamavahele saatmise kontrollimine 7) Jaamavahel rongiliikluse jälgimise kontrollimine 8) Piiriülese töö kooskõlastamine piirijaamade liikluskorraldajatega A.2.4 Manöövritöö korraldamine 1) Juhtimisseadmete kasutamise, seisukorra ja plommide olemasolu kasutamise kontrollimine 2) Raudteeveeremi meeskonnal väljasõiduõiguse olemasolu ja selle kehtivuse kontrollimine 3) Manöövritöö plaani tutvustamise ja manöövritöö tegemiseks korralduse andmise kontrollimine 4) Kaubarongide ja manöövriveeremite koostamise kontrollimine 5) Eriomaste sõiduomadustega veeremiga manöövritöö tegemise ning selle rongi panemise kontrollimine 6) Lubava signaalnäidu järgi manöövritöö tegemise kontrollimine 7) Keelava signaalnäidu järgi manöövritöö tegemise kontrollimine 8) Jaamade liikluskorraldajate tegevuse kontrollimine manöövritöö tegemisel A.2.5 Raudteeveeremi kinnitamine pidurkingadega ja pidurkingade eemaldamine 1) Raudteeveeremi pidurkingadega kinnitamise ja pidurkingadele pealesõitmise kontrollimine 2) Pidurkingadelt mahasõitmise, pidurkingade eemaldamise ja hoiukohta paigutamise kontrollimine A.2.6 Raudteeinfrastruktuuri korrashoiutööde läbiviimisel tegutsemine 1) Jaamavahe, tee või teeosa liikluseks sulgemise ja taasavamise kontrollimine 2) Töörongi jaamavahele saatmise ja jaama vastuvõtmise kontrollimine 3) Turvanguseadmete sõltuvusest väljalülitamise ning sõltuvusse lülitamise korral tegutsemise kontrollimine 4) Kontaktvõrgu välja- ja sisselülitamisalase teabe jaamade liikluskorraldajatele edastamise kontrollimine 5) Ülesõidukoha rikke korral hoiatuse nõudeavalduse koostamine ja selle väljastamine 6) Mahatõstetava dresiini, remondipuki, teerulliku ja muu mahatõstetava veeremi rööbasteele lubamine 7) Madalama kutsetasemega liikluskorraldaja tegevuse kontrollimine raudteeinfrastruktuuri korrashoiutööde läbiviimisel 8) Turvanguseadme, rööbastee, kontaktvõrgu rikke või elektri puudumise korral käsu koostamine ja edastamine vastavate struktuuriüksuste töötajate töövälisel ajal tööle kutsumiseks 9) Tööjuhil töötamiseks tööloa olemasolu ja selle kehtivuse kontrollimine 10) Tee sulgemist ja seadmete väljalülitamist mittevajavate raudteeinfrastruktuuri korrashoiutööde läbiviimisel tegutsemine A.2.7 Raudteeliikluse ja rongide käitlemisega seotud töötajatele korralduste edastamine 1) Piiramisseadmete abil tee piiramise kontrollimine või tee piiramiseks korralduse andmine 2) Kommertsülevaatuse tegemise kontrollimine 3) Tehnohoolduse tegemiseks korralduse andmise ja registreerimise kontrollimine 4) Pöörmete puhastamise korraldamise kontrollimine 5) Tee, elektrivarustuse, turvanguseadmete remondi ja hooldusega seotud töötajale korralduse, käsu andmise, neilt taotluse vastuvõtmise ja registreerimise kontrollimine A.2.8 Tegutsemine ohu- ja ebastandardses olukorras 1) Ohu- ja ebastandardses olukorras teabe vastuvõtmine, edastamine ja tegutsemine 2) Turvanguseadmete rikke korral tegutsemise kontrollimine 3) Kõigi signalisatsiooni- ja sidevahendite töö katkemisel tegutsemine 4) Kehtestatud rongiliikluse signalisatsiooni- ja sidevahendi tegevuse katkestamise, teisele rongiliikluse korraldamise vahendile ülemineku ja kehtestatud rongiliikluse signalisatsiooni- ja sidevahendi tegevuse taastamise kontrollimine 5) Rongi või raudteeveeremi peatamiseks meetmete rakendamise kontrollimine 6) Jaamavahe või selle ühe raja rongiliikluseks avamise ja sulgemise kontrollimine 7) Abiveduri ja päästerongi käiku määramise kontrollimine 8) Õnnetusjuhtumi, tõsise õnnetusjuhtumi ja vahejuhtumi korral tegutsemise kontrollimine 9) Tulekahju korral tegutsemise kontrollimine 10) Rööbastee rikke korral tegutsemise kontrollimine 11) Rongiliiklusgraafikuvälise rongi käikumääramise kontrollimine 12) Jaamade liikluskorraldajate tegevuse kontrollimine raudteeliikluse korraldamisel 13) Madalama kutsetasemega liikluskorraldaja tegevuse kontrollimine raudteeliikluse korraldamisel 14) Tööõnnetuse korral tegutsemine 15) Ohtliku veosega toimunud õnnetuse korral tegutsemise kontrollimine Spetsialiseerumine toimub vastavalt rongiliikluse korraldamisele liinil – automaatblokeeringuga, poolautomaatblokeeringuga, kombineeritud teeblokeeringuga, elektrisausüsteemiga, telefonsidega, ühe sauaga, ühe veduriga ja dispetšeri käskudega liinile. Kõik spetsialiseerumised on otseselt seotud kõikide tööosadega. Raudtee liikluskorraldaja, tase 6 töö toimub sisetingimustes ja on üldjuhul graafikupõhine vahetustega töö, mis eeldab töötamist ka öösel, puhkepäevadel ja riiklikel pühadel. Raudtee liikluskorraldaja töö on valdavalt istuvas asendis, vahelduvate tööülesannetega ja kulgeb kiires tempos. Raudtee liikluskorraldaja töökeskkond on mõjutatud ergonoomilistest, psühholoogilistest (sh psühho-emotsionaalne pinge, pikaajaline üksi töötamine) ja bioloogilistest teguritest, magnetväljadest ja ioniseerivast kiirgusest. Vastutusrikka töö tõttu peab raudtee liikluskorraldaja täpselt järgima raudteeohutuse alaste õigusaktide ja normdokumentide nõudeid. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada raudteel toimuva õnnetuse, vahejuhtumi või tulekahju. Raudtee liikluskorraldaja kutse eeldab regulaarset tervisekontrolli. Põhilisteks töövahenditeks liikluskorralduslikud arvutiprogrammid ja tööalased arvutiprogrammid (hoiatuste programm, vagunite jälgimise süsteem, veeremi teljelaagrite ja pidurite temperatuuride tuvastamise süsteem jms), sidevahendid ning bürootehnika ja -tarbed. Raudtee liikluskorraldajal on vajalik vaimne ja füüsiline sobivus tööks raudteel. Töö eeldab tervisliku seisukorra, eriti nägemise ja kuulmise vastavust tervisenõuetele, füüsilise koormuse ja pingetaluvust, visuaalset mälu, loogilist mõtlemist, koordinatsiooni võimet, keskendumisvõimet, üldistusvõimet, kavandamisoskust, otsustusvõimet, arenenud vastutustunnet, suhtlus- ja koostöövalmidust, iseseisvust, kohusetundlikkust, täpsust ja korrektsust, emotsionaalset stabiilsust, õppimisvõimet ning selget suulist väljendust. Hoiakult peab raudtee liikluskorraldaja uskuma organisatsiooni väärtustesse, aktsepteerima firma eesmärke ja töökorralduslikke ning struktuurilisi muudatusi, olema lojaalne tööandjale ja pühendunud oma ametile. Tavaliselt töötavad 6. taseme raudtee liikluskorraldajatena inimesed, kellel on • raudteealane kõrgharidus, läbitud on kutsealane täiendusõpe ja kes on omandanud vähemalt 2-aastase raudteeliiklusalase töökogemuse 5. taseme liikluskorraldajana (rongidispetšerina) või • raudteealane kutseharidus, läbitud on kutsealane täiendusõpe ja kes on omandanud vähemalt 5-aastase raudteeliiklusalase töökogemuse 5. taseme liikluskorraldajana (rongidispetšerina). Raudteekorraldaja, liikluskorraldajate grupi juht Raudtee liikluskorraldaja töö on reguleeritud raudteeseadusega ja Vabariigi Valitsuse määrusega „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“. Raudtee liikluskorraldaja, tase 6 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.9 tõendamine. Spetsialiseerumine toimub vastavalt rongiliikluse korraldamisele liinil – automaatblokeeringuga liinile, poolautomaatblokeeringuga liinile, kombineeritud teeblokeeringuga liinile, elektrisausüsteemiga liinile, telefonsidega liinile, ühe sauaga liinile, ühe veduriga liinile ja dispetšeri käskudega liinile. Kõik kompetentsid on spetsialiseerumistega otseselt seotud. Kompetentside hindamine toimub vastavalt valitud spetsialiseerumise valdkonnale. Valvekorra vastuvõtmine ja üleandmine 6 Rongide vastuvõtmine 6 Rongide saatmine ja läbilaskmine 6 Manöövritöö korraldamine 6 Raudteeveeremi kinnitamine pidurkingadega ja pidurkingade eemaldamine 6 Raudteeinfrastruktuuri korrashoiutööde läbiviimisel tegutsemine 6 Raudteeliikluse ja rongide käitlemisega seotud töötajatele korralduste edastamine 5 Tegutsemine ohu- ning ebastandardses olukorras 6 Rongiliikluse planeerimine ja korraldamine Raudteeinfrastruktuuri ettevõtte rongiliikluse planeerimine ja korraldamine Raudtee liikluskorraldaja, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Raudtee eriveeremi juht, tase 4 Driver of special purpose rolling-stock, level 4 4 Raudtee eriveeremi juht II (versioon 1) Raudtee eriveeremi juht II (versioon 2) Raudtee eriveeremi juht II (versioon 3) Raudtee eriveeremi juht, tase 4 (versioon 5) Raudtee eriveeremi juht, tase 4 (versioon 6) Raudtee eriveeremi juht, tase 4 (versioon 7) Raudtee eriveeremi juht, tase 4 (versioon 8) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee eriveeremi juht 15 2013-12-10 2013-12-10 2018-09-20 4 4 8311 Veduri- ja rongijuhid 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Keelte oskustasemete kirjeldused Andrus Noor AS Eesti Raudtee Anto Looken SA Raudteekutsed Kalle Kask Leonhard Weiss RTE AS Mati Lõhmus AS Eesti Raudtee Tambet Õun AS EVR Cargo Tarvi Viisalu AS Eesti Raudtee Tõnu Aruste AS Eesti Raudtee Urmas Lükki Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Raudtee eriveeremi juht, tase 4 kutsestandard on aluseks täiendusõppe õppekavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Raudtee eriveeremi juht töötab eriotstarbeks ehitatud raudteel iseliikuva eriveeremi (näit dresiin, teemasin, juhtratastega eriveerem) või mitteiseliikuva eriveeremi (näit lumesahk, lumekoristusrong) juhina või meeskonna liikmena, kes peab jälgima signaale ja pöörangute matkaasendit. Tema tööks on raudteetaristu remondi-, hooldus- ja ehitustöödes osaleva eriveeremi liikumisel ohutuse tagamine ja/või juhtimine. Samuti on tema ülesandeks raudtee eriveeremi tehnohooldus ja väikeses mahus hooldusremont. Raudtee eriveeremi juht töötab iseseisvalt, juhindudes raudtee valdkonna eeskirjadest, juhenditest ja normatiivaktidest. Raudtee eriveeremi juht võib töötada nii üksi kui ka raudteeveeremi meeskonnas. Tema töö eeldab suhtlemist kaastöötajate ja pädeva liikluskorraldajaga. A.2.1 Raudtee eriveeremi vastuvõtmine ja üleandmine 1) Raudtee eriveeremi tehnilise seisukorra kontrollimine ja puudustest teavitamine 2) Raudtee eriveeremi tööks vajalike dokumentide ning signaal- ja ohutusvahendite olemasolu kontrollimine A.2.2 Liikumine rööbasteel 1) Raudtee eriveeremi teisaldusasendisse paigaldamine 2) Loa taotlemine rööbastee hõivamiseks ja liikumise alustamiseks 3) Juhtratastega raudtee eriveeremi paigaldamine sõiduasendisse raudteel liiklemiseks 4) Liikumisel jaamateedel pöörangute matkaasendisse seadmine, matkaõiguse kontrollimine, tee ja gabariitide vabaoleku jälgimine, helisignaalide kasutamine 5) Signaalide andmine 6) Pidurite kontroll ja/või piduriproovi tegemine 7) Sõitmine jaama, jaamas, jaamavahele ja jaamavahel 8) Manöövritöö tegemine 9) Tegutsemine eriolukorras 10) Juhtratastega raudtee eriveeremiga rööbasteelt mahasõitmine ja liikluskorraldajale ettekandmine rööbastee vabastamise kohta A.2.3 Töötamine rööbasteel 1) Töö alustamiseks tööjuhilt loa saamine 2) Raudtee eriveeremi tööasendisse paigaldamine 3) Tööülesande täitmine 4) Raudtee eriveeremi teisaldusasendisse paigaldamine A.2.4 Raudteeveeremi kinnitamine 1) Raudteeveeremi kinnitamine pidurkingadega 2) Pidurkingade eemaldamine 3) Raudteeveeremi kinnitamine seisu- või käsipiduriga või muude kehtestatud kinnitusvahenditega Raudtee eriveeremi juhi tööaeg sõltub tööiseloomust ja ajavahemikust rongiliikluses, mil remondi- või ehitustööde tegemiseks määratakse käiku töörongid, seetõttu võib ette tulla töötamist puhkepäevadel, riiklikel pühadel ja öösiti. Raudtee eriveeremi juhi töö on vahelduvate tööülesannetega. Ülesannete täitmisel võib ette tulla töötamist suurenenud ohu olukorras ja võimalik on kokkupuude tervistkahjustavate ainetega (mootorikütused, määrdeained ja tehnilised vedelikud, happed, heitgaasid jmt). Tervisekahjustusi võivad põhjustada müra, tolm, niiskus ja vibratsioon ning seetõttu peab raudtee eriveeremi juht tööl kasutama kaitseriietust ja vahendeid. Raudtee eriveeremi juhi töökeskkond (näit lisaseadmetega töö) on seotud vigastuste tekkimise kõrgendatud riskiga. Keskmisest kõrgema ohtlikkusega töö tõttu peab raudtee eriveeremi juht täpselt järgima tööeeskirjade, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada haigestumise, trauma, töövõimetuse või raudteeliiklusõnnetuse. Raudtee eriveeremi juhi kutse eeldab regulaarset tervisekontrolli. Põhilisteks töövahenditeks on raudtee eriveerem ja sellele paigaldatud seadmed, raadiojaam, vile ja signaalvahendid (näit signaallipud, käsilatern). Raudtee eriveeremi juhi töö eeldab füüsilise koormuse taluvust, pinge- ja keskkonnataluvust, liigutuste täpsust, head koordinatsiooni, kontsentreerumisvõimet, iseseisvust ja otsustusvõimet, koostöövalmidust, kohusetundlikkust ja õppimisvalmidust. Tavaliselt töötavad raudtee eriveeremi juhina inimesed, kellel on üldkeskharidus ja kes on läbinud kutsealase täiendusõppe ning omandanud kutseoskused praktilise töö käigus kogenud raudtee eriveeremi juhi juhendamisel. Eriveeremi juht, dresiinijuht, teemasinajuht Raudtee eriveeremi juhi töö on reguleeritud raudteeseadusega ja Vabariigi Valitsuse määrusega „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“. Raudtee eriveeremi juht, tase 4 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.4 ja B.2.5 (läbiv kompetents) tõendamine. Raudtee eriveeremi vastuvõtmine ja üleandmine 4 Liikumine rööbasteel 4 Töötamine rööbasteel 4 Raudteeveeremi kinnitamine 3 Raudtee eriveeremi juht, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Rongikoostaja abi, tase 2 Shunting Foreman Assistant, level 2 5 Rongikoostaja abi, tase 2 (versioon 6) Rongikoostaja abi, tase 2 (versioon 7) Rongikoostaja I (versioon 1) Rongikoostaja I (versioon 2) Rongikoostaja I (versioon 3) Rongikoostaja I (versioon 4) Vagunipidurdaja, tase 2 Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Rongikoostaja 15 2013-12-10 2013-12-10 2018-09-20 2 2 8211 Mehaaniliste seadmete koostajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Keelte oskustasemete kirjeldused Tööosad ja tööülesanded Evi Noorhani Eesti Energia Kaevandused ASi Logistikaettevõte Nikolai Luik AS EVR Cargo Mati Lõhmus AS Eesti Raudtee Tarvi Viisalu AS Eesti Raudtee Tiiu Poltruk Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Vera Pesotskaja Eesti Energia Kaevandused ASi Logistikaettevõte Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Rongikoostaja abi, tase 2 kutsestandard on aluseks täiendusõppe õppekavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Rongikoostaja abi töö on rongikoostaja abistamine manöövritööl ja raudteeveeremi kinnitamine. Rongikoostaja abistamine hõlmab vagunite lahtihaakimist, raudteeveeremi tagurdamisel vagunivahede likvideerimist, matka valmistamist ja manöövrisignaalide edastamist. Raudteeveeremi kinnitamisel ta paigaldab ja eemaldab pidurkingad. Kaastöötajalt ülesandeid saades kinnitab ta korraldusest arusaamist ja kannab ülesannete täitmisest ette ülesannete andjale. Rongikoostaja abi töötab oma töökohal üksinda, olles samal ajal ka meeskonnaliige. Meeskonnas töötamine eeldab suhtlemisoskust. Töötades vagunipidurdajana on rongikoostaja abi põhiülesandeks vagunite liikumiskiiruse reguleerimine vagunite pidurduspositsioonidel pidurkingade asetamisega liikuvate vagunite alla. Rongikoostaja abi, tase 2 kutse eeldab regulaarset tervisekontrolli. Rongikoostaja kutsealal on kaks kutset. Rongikoostaja abi, tase 2 on lihttööline, kes abistab rongikoostajat manöövritööl ja raudteeveeremi kinnitamisel. Rongikoostaja, tase 3 on manöövrijuht, kes koostab manöövritöö plaani, koostab ja lahutab rongid, annab vagunid ette laadimis- ja tühjendamiskohtadele, teeb tehnohooldust ja kommertsülevaatust ning valmistab matka. Rongikoostaja kontrollib rongikoostaja abi ja vagunipidurdaja valmidust tööks ning liiklus- ja tööohutusnõuete täitmist nende poolt. Rongikoostaja abi, tase 2 sisaldab vagunipidurdaja, tase 2 osakutset. A.2.1 Töövahetuse vastuvõtmine ja üleandmine 1) Tööks kasutatava inventari olemasolu ja korrasoleku kontrollimine 2) Teedel asuvate raudteeveeremite paigutuse kontrollimine 3) Teedel asuvate vagunite pidurkingadega kinnitamise kontrollimine 4) Pidurkingade olemasolu ja nende korrasoleku kontrollimine 5) Töökoha korrasoleku tagamine ja kontrollimine 6) Töövahetuse vastuvõtmise vormistamine A.2.2 Töövahetuse vastuvõtmine ja üleandmine vagunipidurdaja töös 1) Tööks kasutatava inventari olemasolu ja korrasoleku kontrollimine 2) Teedel asuvate raudteeveeremite paigutuse kontrollimine 3) Teedel asuvate vagunite pidurkingadega kinnitamise kontrollimine 4) Pidurkingade olemasolu ja nende korrasoleku kontrollimine 5) Töökoha korrasoleku tagamine ja kontrollimine 6) Pidurkingakõrvaldi kontrollimine 7) Töövahetuse vastuvõtmise vormistamine A.2.3 Sorteermäelt või väljatõmbeteelt tõugatava raudteeveeremi pidurdamine 1) Pidurkingade paigutamine rööpale 2) Pidurkingade eemaldamine rööpalt A.2.4 Sorteermäelt või väljatõmbeteelt tõugatava raudteeveeremi pidurdamine vagunipidurdaja töös 1) Pidurkingade paigutamine rööpale 2) Raudteeveeremi pidurdamispositsioonist läbimise kontrollimine ja liikumise jälgimine pärast pidurdamispositsiooni läbimist 3) Pidurkingade eemaldamine rööpalt A.2.5 Rongi koostamine ja lahutamine ning manöövritöö tegemine 1) Töökoha ettevalmistamine teedel 2) Raudteeveeremi tagurdamine või kokkulükkamine 3) Raudteeveeremi kokkuhaakumise kontrollimine 4) Ohtliku, ebagabariitse ja eritingimusi nõudvate veostega vaguni piiramine teel 5) Raudteeveeremi piiramine tehnohoolduse tegemiseks 6) Manöövritöö katkestamine A.2.6 Rongi koostamine ja lahutamine ning manöövritöö tegemine vagunipidurdaja töös 1) Töökoha ettevalmistamine pidurdamispositsioonil 2) Raudteeveeremi tagurdamine või kokkulükkamine 3) Raudteeveeremi kokkuhaakumise kontrollimine 4) Raudteeveeremi piiramine tehnohoolduse tegemiseks 5) Manöövritöö katkestamine A.2.7 Tehnohoolduse tegemine 1) Õhujagajate vajalikule režiimile ümberlülitamine ja raudteeveeremi pidurivoolikute ühendamine 2) Raudteeveeremi piiramine tehnohoolduse tegemiseks A.2.8 Raudteeveeremi kinnitamine pidurkingadega ja pidurkingade eemaldamine 1) Raudteeveeremi kinnitamine pidurkingadega ja korralduse andmine pidurkingadele pealesõitmiseks 2) Korralduse andmine pidurkingadelt mahasõitmiseks, pidurkingade eemaldamine ja hoiukohta paigutamine Vagunipidurdaja, tase 2 osakutse moodustub tööosadest A.2.2, A.2.4, A.2.6 ja A.2.8. Rongikoostaja abi tööaeg on fikseeritud. Töö toimub vahetustega, mis eeldab töötamist nii päeval kui öösel, puhkepäevadel kui ka pühade ajal. Rongikoostaja abi töö on vahelduvate tööülesannetega. Rongikoostaja abi töötab välitingimustes, ohtlikes oludes (töö liikuva raudteeveeremiga, liikumine vagunite vahel ja ebatasasel pinnal) ning ohtlike ja ebagabariitsete veostega. Seetõttu puutub ta oma töös kokku tervistkahjustavate faktoritega – näit ilmastikutingimuste muutumine, kemikaalid ja toksilised ained, tolm, müra – ning on kohustatud kasutama kaitseriietust ja -vahendeid (tööriietus ja jalanõud, ohutusvest). Keskmisest kõrgema ohtlikkusega töö tõttu peab rongikoostaja abi täpselt järgima tööeeskirjade, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada haigestumise, trauma, töövõimetuse või raudteeliiklusõnnetuse. Põhilisteks töövahenditeks on pidurkingad, sidevahendid (käsiraadiojaam, telefon), signaalvahendid (signaallipud, käsilatern), pidurkinga paigaldamise kahvel, lumekoristusvahendid (luud, labidas, kraabits jne). Rongikoostaja abi töö eeldab täpsust, kohusetundlikkust, otsustus- ja vastutusvõimet, pingetaluvust, liigutuste täpsust ja kiirust, head nägemist ja kuulmist, füüsilist vastupidavust, visuaalset mälu, loogilist mõtlemist, keskendumisvõimet ja koostöövalmidust. Töö ohtlikkuse tõttu on rongikoostaja abi töös oluline kõrge enesedistsipliin ja meelekindluse omamine. Rongikoostaja abi peab suhtuma oma töösse ja teistesse inimestesse tähelepanuga, uskuma oma töö vajalikusse ja organisatsiooni toimepidevusse. Rongikoostaja abidena töötavad tavaliselt inimesed, kellel on vähemalt põhiharidus ja 1) rongikoostaja abi, tase 2 kutseoskused on omandatud vähemalt 2-kuulise praktilise töö käigus kogenud rongikoostaja juhendamisel või 2) osakutse vagunipidurdaja, tase 2 kutseoskused on omandatud vähemalt 4-kuulise praktilise töö käigus kogenud vagunipidurdaja juhendamisel. Rongikoostaja abi, vagunipidurdaja, vanemvagunipidurdaja Rongikoostaja abi töö on reguleeritud raudteeseadusega ja Vabariigi Valitsuse määrusega „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“. Rongikoostaja abi, tase 2 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1, B.2.3, B.2.5, B.2.7, B.2.8 ja B.2.10 (läbiv kompetents) tõendamine. Vagunipidurdaja, tase 2 osakutse on võimalik saada kompetentside B.2.2, B.2.4, B.2.6, B.2.9 ja B.2.10 (läbiv kompetents) tõendamisel. Töövahetuse vastuvõtmine ja üleandmine 2 Töövahetuse vastuvõtmine ja üleandmine vagunipidurdaja töös 2 Sorteermäelt või väljatõmbeteelt tõugatava raudteeveeremi pidurdamine 2 Sorteermäelt või väljatõmbeteelt tõugatava raudteeveeremi pidurdamine vagunipidurdaja töös 2 Rongi koostamine ja lahutamine ning manöövritöö tegemine 2 Rongi koostamine ja lahutamine ning manöövritöö tegemine vagunipidurdaja töös 2 Tehnohoolduse tegemine 2 Raudteeveeremi kinnitamine pidurkingadega ja pidurkingade eemaldamine 2 Raudteeveeremi kinnitamine pidurkingadega ja pidurkingade eemaldamine vagunipidurdaja töös 2 Rongikoostaja abi, tase 2 kutset läbiv kompetents 2 Vagunijärelevaataja, tase 4 Wagon supervisor, level 4 1 Vagunijärelevaataja, tase 4 (versioon 2) Vagunijärelevaataja, tase 4 (versioon 3) Vagunijärelevaataja, tase 4 (versioon 4) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Vagunijärelevaataja 15 2013-12-10 2013-12-10 2018-09-20 4 4 4323 Transpordivaldkonna kontoritöötajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Tööosad ja tööülesanded Anto Looken SA Raudteekutsed Anton Jartsev AS EVR Cargo Evi Noorhani Eesti Energia Kaevandused ASi Logistikaettevõte Ljudmilla Anissimova AS Ühinenud Depood Ljudmilla Knjazeva AS EVR Cargo Mati Lõhmus AS Eesti Raudtee Tiiu Poltruk Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Tormis Saar AS Ühinenud Depood Viktor Tkatšov AS Eesti Raudtee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Vagunijärelevaataja, tase 4 kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate täiendusõppe õppekavade ja kompetentsuse hindamise alus. Vagunijärelevaataja tööks on kauba- ja/või reisivagunite tehnilise seisukorra kontrollimine ja remontimine, et tagada rongide liikumisel liiklusohutus ja veoste säilivus. Väljuvatele rongidele teeb vagunijärelevaataja automaatpidurite proovi. Vagunijärelevaataja ülesandeks on ka vagunite üleandmine kliendi haruteedele ja nende vastuvõtmine kliendilt. Reisirongide koostejaamades kontrollivad vagunijärelevaatajad reisivagunite sisustuse ja tehniliste seadmete korrasolekut ning remondivad neid. Vagunijärelevaataja kutsealal on kaks kutset. Vagunijärelevaataja, tase 3 töötab iseseisvalt raudteejaamades või vagunite haruteedele üleandejaamades. Vagunijärelevaataja, tase 4 töötab iseseisvalt piirijaamades ja teistes raudteejaamades, lisaks juhendab ja nõustab ta kaastöötajaid. A.2.1 Vahetuse vastuvõtmine ja üleandmine 1) Ülevaate vastuvõtmine vahetuse üleandjalt 2) Üleantavate seadmete, dokumentide, dokumendiplankide olemasolu ja terviklikkuse kontrollimine 3) Vajalike varuosade olemasolu kontrollimine 4) Ülevaate andmine vahetuse vastuvõtjale A.2.2 Saabuva rongi ülevaatuse ja tehnohoolduse tegemine 1) Rongi jälgimine selle liikumise ajal 2) Rongi piiramine 3) Vaguni tehnohoolduse tegemine, remonditähtaegade ja läbijooksu kontrollimine A.2.3 Vaguni ettevalmistamine laadimiseks 1) Vaguni tehnoseisundi kontrollimine ja vaguni remontimine rongis 2) Reservist võetud vaguni remonditähtaja ja läbijooksu kontrollimine 3) Laadimiseks esitatavate vagunite kontrollimine A.2.4 Väljumiseks koostatud rongi tehnohoolduse tegemine 1) Vagunite tehnilise ülevaatuse tegemine, komplektsuse kontrollimine ja mahahaakimiseta remondi tegemine 2) Õhujagajate vajalikule režiimile ümberlülitamine ja vagunite pidurivoolikute ühendamine 3) Väljuva rongi jälgimine möödasõidul A.2.5 Rongi täis- või lühipiduriproovi tegemine 1) Pidurite kontrollimine suruõhutorustikuga jaamades 2) Pidurite kontrollimine suruõhutorustikuta jaamades 3) Piirijaamas reisirongi suruõhkpidurite ja elektro-pneumaatiliste pidurite proovi tegemine A.2.6 Vagunite üleandmine ja vastuvõtmine 1) Tehnilise ülevaatuse tegemine vaguni üleandmisel 2) Tehnilise ülevaatuse tegemine vaguni või rongi vastuvõtmisel A.2.7 Reisirongi ülevaatuse ja remondi tegemine 1) Rongi tehnilise seisukorra kontrollimine välisel ülevaatusel 2) Vagunite kontrollimine sisemisel ülevaatusel 3) Vagunite jõuseadmete ülekandemehhanismide kontrollimine 4) Vagunite remontimine 5) Rongi suruõhkpidurite töö kontrollimine 6) Rongi elektro-pneumaatiliste pidurite töö kontrollimine A.2.8 Kommertsülevaatuse tegemine 1) Kommertsülevaatuse tegemine piirijaamas 2) Kommertsülevaatuse tegemine vaguni kliendile üleandmisel ja vastuvõtmisel 3) Üleandedokumentide vormistamine A.2.9 Raudteeveeremi kinnitamine pidurkingadega ja pidurkingade eemaldamine 1) Raudteeveeremi kinnitamine pidurkingadega ja pidurkingadele pealesõitmiseks korralduse andmine 2) Pidurkingadelt mahasõitmiseks korralduse andmine, pidurkingade eemaldamine ja hoiukohta paigutamine A.2.10 Töötamine arvutiprogrammiga 1) Mittekorras vagunile elektroonilise teatise koostamine ja edastamine 2) Päringu sisestamine rongikoosseisus olevate vagunite andmete saamiseks 3) Päringu sisestamine vagunite komplekteerimise andmete saamiseks A.2.11 Kaastöötajate nõustamine 1) Valvekorraeelne juhendamine 2) Saabunud tehniliste dokumentide, korralduste ja juhiste tutvustamine 3) Rikkis vaguni edasitoimetamise otsustamine 4) Nõustamine keskkonnariskide määratlemisel, hindamisel ja maandamisel 5) Nõustamine vagunite ülevaatusel ilmnenud vigade analüüsimisel ja vigade parandamiseks vajalike abinõude valikul Vagunijärelevaataja töö toimub peamiselt välitingimustes ja on üldjuhul graafikupõhine vahetustega töö, mis eeldab töötamist ka puhkepäevadel ja riiklikel pühadel. Vagunijärelevaataja töökeskkond on seotud vigastuste tekkimise kõrgendatud riskiga. Sageli tuleb töötada sundasendis vagunite all või ronida vagunitele. Vagunijärelevaataja töös on vajalik hea füüsiline tervis ja keskkonnataluvus. Tervisekahjustusi võivad põhjustada müra, temperatuurikõikumised ja tuuletõmbus ning seetõttu peab vagunijärelevaataja kasutama kaitseriietust ja -vahendeid. Keskmisest kõrgema ohtlikkusega töö tõttu peab vagunijärelevaataja täpselt järgima tööeeskirjade, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada haigestumise, trauma, töövõimetuse või raudteeliiklusõnnetuse. Vagunijärelevaataja kutse eeldab regulaarset tervisekontrolli. Põhilisteks töövahenditeks on šabloonid (rattapaaride ja automaatsiduri rikete kindlakstegemiseks), mõõteriistad, luup, lukksepa tööriistad (vasar, meisel, mutri- ja toruvõtmed), käsitungrauad. Ühenduse pidamiseks teiste vagunijärelevaatajate ja raudtee liikluskorraldajaga kasutab vagunijärelevaataja käsiraadiojaama. Andmete edastamiseks kasutab ta ettenähtud arvutiprogramme. Vagunijärelevaataja töö eeldab täpsust, head koordinatsiooni, füüsilist vastupidavust, pingetaluvust, kohusetundlikkust, otsustus- ja vastutusvõimet, keskendumisvõimet ja koostöövalmidust. Tavaliselt töötavad 4. taseme vagunijärelevaatajatena inimesed, kellel on põhiharidus või kutseharidus ja kes on läbinud kutsealase täiendusõppe või omandanud kutseoskused vähemalt 4-kuulise praktilise töö käigus vähemalt samal kutsetasemel kogenud vagunijärelevaataja juhendamisel. Vagunijärelevaataja, vaguniülevaataja, vaguni ülevaataja-remontija, vaguni ülevaataja-remontija-vabastamata brigadir Vagunijärelevaataja töö on reguleeritud raudteeseadusega ja Vabariigi Valitsuse määrusega „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“. Vagunijärelevaataja, tase 4 kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1-B.2.6 ja B.2.12 (läbiv kompetents) tõendamine. Valitavate kompetentside B.2.7 (Reisirongide ülevaatuse ja remondi tegemine), B.2.8 (Kommertsülevaatuse tegemine), B.2.9 (Raudteeveeremi kinnitamine pidurkingadega ja pidurkingade eemaldamine), B.2.10 (Töötamine arvutiprogrammiga) ja B.2.11 (Kaastöötajate nõustamine) tõendamine on vabatahtlik. Vahetuse vastuvõtmine ja üleandmine 4 Saabuva rongi ülevaatuse ja tehnohoolduse tegemine 3 Vaguni ettevalmistamine laadimiseks 4 Väljumiseks koostatud rongi tehnohoolduse tegemine 4 Rongi täis- või lühipiduriproovi tegemine 4 Vagunite üleandmine ja vastuvõtmine 3 Valitavate kompetentside tõendamine 4. tasemel on vabatahtlik. Reisirongi ülevaatuse ja remondi tegemine 4 Kommertsülevaatuse tegemine 4 Veeremi kinnitamine pidurkingadega ja pidurkingade eemaldamine 3 Töötamine arvutiprogrammiga 4 Kaastöötajate nõustamine 4 Vagunijärelevaataja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Abitreener, tase 3 Assistant coach, level 3 11 Abitreener, tase 3 (versioon 12) Abitreener, tase 3 (versioon 13) Abitreener, tase 3 (versioon 14) Abitreener, tase 3 (versioon 15) Abitreener, tase 3 (versioon 16) Abitreener, tase 3 (versioon 17) Abitreener, tase 3 (versioon 18) Abitreener, tase 3 (versioon 19) Abitreener, tase 3 (versioon 20) Abitreener, tase 3 (versioon 21) Abitreener, tase 3 (versioon 22) Abitreener, tase 3 (versioon 23) Treener I (versioon 1) Treener I (versioon 10) Treener I (versioon 2) Treener I (versioon 3) Treener I (versioon 4) Treener I (versioon 5) Treener I (versioon 6) Treener I (versioon 7) Treener I (versioon 8) Treener I (versioon 9) Aeroobika ja rühmatreeningud Aerutamine Aikido Allveesport Ameerika jalgpall Ammulaskmine Automudelism Autosport Capoeira Curling Golf Iaido Indiaca Jalgpall Jalgrattasport Ju-jutsu Judo Jõutõstmine Jäähoki Jääpall Kabe Karate Kelgutamine Kepikõnd Kergejõustik Kickboxing Kobudo Koroona ja novus Korvpall Kriket Kudo Kujundujumine Kulturism ja fitness Kurnimäng Käsipall Laskesuusatamine Laskmine Lauatennis Lennusport Liikumisharrastus Maadlus Maahoki Male Matkasport Moodne viievõistlus Mootorrattasport Orienteerumine Pesapall Petank Piljard Poks Purjetamine Raadiosport Ragbi Ratsutamine Rulluisutamine Saalihoki Sambo Sport chanbara Squash Sulgpall Sumo Suusatamine Sõudmine Taekwon-do ITF Taekwondo WTF Taipoks Tennis Triatlon Turniiribridž Tõstesport Uisutamine Ujumine Veemoto Veepall Veeremängud Vehklemine Vesiaeroobika Vettehüpped Vibusport Võimlemine Võistlustants Võrkpall Wu-shu Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 17 2013-11-20 2013-11-20 2013-12-18 3 3 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treenerite eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Priit Ilver Audentese Spordigümnaasium Üllar Kerde Eesti Korvpalliliit Janek Küppar Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Kadri Liivak Eesti Võimlemisliit Aldur Partasjuk Spordiklubi Reval-Sport Erich Petrovits Jõhvi Spordikeskus Kristjan Port Tallinna Ülikool Aavo Põhjala Eesti Judoliit Jaak Salumets Eesti Treenerite Liit Toomas Tõnise Eesti Olümpiakomitee Priit Vene Eesti Olümpiakomitee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Abitreener, tase 3 kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate koolituskavade ja õppeprogrammide koostamise ja isikute kompetentsuse hindamise alus. Treener on liikumisharrastuse ja spordi spetsialist, kes juhib käitumisharjumuste kujundamise ja kehaliste ning vaimsete harjutuste abil inimese tervist toetavate ja sportlike eesmärkide saavutamist. Treeneri ülesanne on sportlike ja kehaliste võimete terviklik, tulemuslik ja ohutu arendamine. Treener töötab iseseisvalt, meeskonna liikmena või liidrina, kaasates erinevaid spetsialiste. Treeneritöö eeldab vastutustunnet, loomingulisust, saavutusvajadust, täpsust ja ausust. Vajalik on perioodiline treeningtööd toetavate teadmiste ja oskuste tulemuslik täiendamine ning kogemuste ja teadmiste edasiandmine kolleegidele. Oluline on oskus mõjutada treenitavaid isikliku eeskujuga. Treener järgib treenerite eetikakoodeksit (vt Lisa 1). ABITREENER, tase 3 täidab tööülesandeid ühetaolistes olukordades. On omandanud kutsealased oskused ja teadmised enamasti kutsealase väljaõppega. Võib töös vajada juhendamist. Vastutab oma tööülesannete täitmise eest. A.2.1 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine: 1) kehaliste võimete arendamine; 2) spordialaspetsiifiliste oskuste arendamine; 3) sotsiaalsete võimete arendamine ja spordiala kultuuri õpetamine; 4) taastumisvahendite kasutamine; 5) spordivarustuse ja treeningvahendite soovitamine ja kasutamine. Spetsialiseerumine toimub sõltuvalt spordiala spetsiifikast, spordialal kasutatavatest vahendidest ja harrastamiskeskkonnast. Spordiala spetsiifikast tulenevalt on kutse andjal õigus kehtestada erinõudeid. Spetsialiseerumine on otseselt seotud kutsestandardis kirjeldatud tööosadega. Treeneritöö eeldab valmisolekut töötada sõltumata aastaajast nii sise- kui ka välistingimustes, õhtusel ajal ja puhkepäevadel, kodust eemal (treeninglaagrid, võistlused, koolitused jms). Kasutab treeningprotsessis vajalikke vahendeid vastavalt spordialale. 1) pinge- ja stressitaluvus; 2) suhtlemisoskus; 3) saavutusvajadus; 4) vastutustunne; 5) ausus; 6) järjekindlus; 7) täpsus; 8) paindlikkus, kohanemisvõime; 9) headus, empaatiavõime; 10) emotsionaalne stabiilsus; 11) motiveerimisvõime. Abitreener on vähemalt 18 aastat vana, soovitavalt spordiala harrastamise kogemusega ja läbinud nõutava koolituse. Kutse taotlemise eeldused on kirjas kutse andmise korras. Treener. Töö treenerina on reguleeritud spordiseadusega. Abitreener, tase 3 kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside tõendamine. Kutsesiseselt spetsialiseerutakse käesolevas kutsestandardis nimetatud spordialale, kompetentside hindamine toimub vastavalt spetsialiseerumisele. Spetsialiseerumised nagu matkasport, suusatamine, uisutamine ja veeremängud jagunevad omakorda: Matkasport -alpinism -jalgsimatkamine -jalgrattamatkamine -mägimatkamine -veematkamine Suusatamine -murdmaasuusatamine -mäesuusatamine -lumelauasport -kahevõistlus ja suusahüpped Uisutamine -iluuisutamine -kiiruisutamine Veeremängud -bowling -sportkeegel Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 3 alpinism jalgsimatkamine jalgrattamatkamine mägimatkamine veematkamine murdmaasuusatamine mäesuusatamine lumelauasport kahevõistlus ja suusahüpped iluuisutamine kiiruisutamine Bowling sportkeegel Abitreener, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Nooremtreener, tase 4 Junior coach, level 4 11 Nooremtreener, tase 4 (versioon 12) Nooremtreener, tase 4 (versioon 13) Nooremtreener, tase 4 (versioon 14) Nooremtreener, tase 4 (versioon 15) Nooremtreener, tase 4 (versioon 16) Nooremtreener, tase 4 (versioon 17) Nooremtreener, tase 4 (versioon 18) Nooremtreener, tase 4 (versioon 19) Nooremtreener, tase 4 (versioon 20) Nooremtreener, tase 4 (versioon 21) Nooremtreener, tase 4 (versioon 22) Nooremtreener, tase 4 (versioon 23) Treener II (versioon 1) Treener II (versioon 10) Treener II (versioon 2) Treener II (versioon 3) Treener II (versioon 4) Treener II (versioon 5) Treener II (versioon 6) Treener II (versioon 7) Treener II (versioon 8) Treener II (versioon 9) Aeroobika ja rühmatreeningud Aerutamine Aikido Allveesport Ameerika jalgpall Ammulaskmine Automudelism Autosport Capoeira Curling Golf Iaido Indiaca Jalgpall Jalgrattasport Ju-jutsu Judo Jõutõstmine Jäähoki Jääpall Kabe Karate Kelgutamine Kepikõnd Kergejõustik Kickboxing Kobudo Koroona ja novus Korvpall Kriket Kudo Kujundujumine Kulturism ja fitness Kurnimäng Käsipall Laskesuusatamine Laskmine Lauatennis Lennusport Liikumisharrastus Maadlus Maahoki Male Matkasport Moodne viievõistlus Mootorrattasport Orienteerumine Pesapall Petank Piljard Poks Purjetamine Raadiosport Ragbi Ratsutamine Rulluisutamine Saalihoki Sambo Sport chanbara Squash Sulgpall Sumo Suusatamine Sõudmine Taekwon-do ITF Taekwondo WTF Taipoks Tennis Triatlon Turniiribridž Tõstesport Uisutamine Ujumine Veemoto Veepall Veeremängud Vehklemine Vesiaeroobika Vettehüpped Vibusport Võimlemine Võistlustants Võrkpall Wu-shu Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 17 2013-11-20 2013-11-20 2013-12-18 4 4 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treenerite eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Priit Ilver Audentese Spordigümnaasium Üllar Kerde Eesti Korvpalliliit Janek Küppar Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Kadri Liivak Eesti Võimlemisliit Aldur Partasjuk Spordiklubi Reval-Sport Erich Petrovits Jõhvi Spordikeskus Kristjan Port Tallinna Ülikool Aavo Põhjala Eesti Judoliit Jaak Salumets Eesti Treenerite Liit Toomas Tõnise Eesti Olümpiakomitee Priit Vene Eesti Olümpiakomitee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Nooremtreener, tase 4 kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate koolituskavade ja õppeprogrammide koostamise ja isikute kompetentsuse hindamise alus. Treener on liikumisharrastuse ja spordi spetsialist, kes juhib käitumisharjumuste kujundamise ja kehaliste ninga vaimsete harjutuste abil inimese tervist toetavate ja sportlike eesmärkide saavutamist. Treeneri ülesanne on sportlike ja kehaliste võimete terviklik, tulemuslik ja ohutu arendamine. Treener töötab iseseisvalt, meeskonna liikmena või liidrina, kaasates erinevaid spetsialiste. Treeneritöö eeldab vastutustunnet, loomingulisust, saavutusvajadust, täpsust ja ausust. Vajalik on perioodiline treeningtööd toetavate teadmiste ja oskuste tulemuslik täiendamine ning kogemuste ja teadmiste edasiandmine kolleegidele. Oluline on oskus mõjutada treenitavaid isikliku eeskujuga. Treener järgib treenerite eetikakoodeksit (vt C-osa lisa 1). NOOREMTREENER, tase 4 täidab tööülesandeid erisugustes olukordades. On omandanud kutsealased oskused ja teadmised enamasti kutsealase väljaõppe ja praktilise treeneritööga. Töötab enamasti iseseisvalt. Vastutab oma tööülesannete täitmise eest. A.2.1 Sportimise organiseerimine ja arendamine: 1) treenitava valimine või treeningurühma komplekteerimine; 2) treeningute plaani koostamine; 3) teiste spetsialistide kaasamine treeningprotsessi. A.2.2 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine: 1) kehaliste võimete arendamine; 2) spordialaspetsiifiliste oskuste arendamine; 3) sotsiaalsete võimete arendamine ja spordiala kultuuri õpetamine; 4) taastumisvahendite kasutamine; 5) spordivarustuse ja treeningvahendite soovitamine ja kasutamine; 6) treenitava juhendamine võistlusel; 7) toitumisharjumuste suunamine; 8) treenitava sportliku arengu lühemaajaline planeerimine, mõõtmine, esmane analüüsimine ja tagasiside andmine. Spetsialiseerumine toimub sõltuvalt spordiala spetsiifikast, spordialal kasutatavatest vahendidest ja harrastamiskeskkonnast. Spordiala spetsiifikast tulenevalt on kutse andjal õigus kehtestada erinõudeid. Spetsialiseerumine on otseselt seotud kutsestandardis kirjeldatud tööosadega. Treeneritöö eeldab valmisolekut töötada sõltumata aastaajast nii sise- kui ka välistingimustes, õhtusel ajal ja puhkepäevadel, kodust eemal (treeningulaagrid, võistlused, koolitused jms). Kasutab treeningprotsessis vajalikke vahendeid vastavalt spordialale. 1) pinge- ja stressitaluvus; 2) suhtlemisoskus; 3) saavutusvajadus; 4) vastutustunne; 5) ausus; 6) järjekindlus; 7) täpsus; 8) paindlikkus, kohanemisvõime; 9) headus, empaatiavõime; 10) emotsionaalne stabiilsus; 11) motiveerimisvõime. Nooremtreener on nõutava koolituse läbinud ja tasemele vastava erialase töökogemusega isik. Kutse taotlemise eeldused on kirjas kutse andmise korras. Treener. Töö treenerina on reguleeritud spordiseadusega. Nooremtreener, tase 4 kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside tõendamine. Kutsesiseselt spetsialiseerutakse käesolevas kutsestandardis nimetatud spordialale, kompetentside hindamine toimub vastavalt spetsialiseerumisele. Spetsialiseerumised nagu matkasport, suusatamine, uisutamine ja veeremängud jagunevad omakorda: Matkasport -alpinism -jalgsimatkamine -jalgrattamatkamine -mägimatkamine -veematkamine Suusatamine -murdmaasuusatamine -mäesuusatamine -lumelauasport -kahevõistlus ja suusahüpped Uisutamine -iluuisutamine -kiiruisutamine Veeremängud -bowling -sportkeegel Sportimise organiseerimine ja arendamine 4 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 4 alpinism jalgsimatkamine jalgrattamatkamine mägimatkamine veematkamine murdmaasuusatamine mäesuusatamine lumelauasport kahevõistlus ja suusahüpped iluuisutamine kiiruisutamine Bowling sportkeegel Nooremtreener, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Raamatukoguhoidja V Librarian V 5 Raamatukoguhoidja V (versioon 1) Raamatukoguhoidja V (versioon 2) Raamatukoguhoidja V (versioon 3) Raamatukoguhoidja, tase 8 (versioon 4) Raamatukoguhoidja, tase 8 (versioon 6) Raamatukoguhoidja, tase 8 (versioon 7) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Raamatukogundus Raamatukoguhoidja 17 2013-11-20 2013-11-20 2013-12-31 V 7 7 2622 Raamatukoguhoidjad jms teabe tippspetsialistid 0322 Raamatukogundus, teave, arhiivindus 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Maakorraldaja IV Surveyor in Land Management IV 5 Maakorraldaja IV (versioon 1) Maakorraldaja IV (versioon 2) Maakorraldaja IV (versioon 3) Maakorraldaja IV (versioon 4) Maakorraldaja IV (versioon 6) Maakorraldaja, tase 6 (versioon 7) Maakorraldaja, tase 6 (versioon 8) Maakorraldaja, tase 6 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Geomaatika Maakorraldaja 15 2011-12-05 2011-12-05 2012-05-03 IV 6 6 2165 Kartograafid ja maamõõtjad 0532 Maateadus 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Maaparandaja-hüdrotehnik I Land improver - hydrotehnician I 2 Maaparandaja-hüdrotehnik I (versioon 1) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Geomaatika Maaparandaja 30 2008-12-03 2008-12-03 2012-01-04 I 3112 Ehitustehnikud 0532 Maateadus 43 Eriehitustööd Maaparandaja-hüdrotehnik II Land improver - hydrotehnician II 2 Maaparandaja-hüdrotehnik II (versioon 1) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Geomaatika Maaparandaja 30 2008-12-03 2008-12-03 2012-01-04 II 3112 Ehitustehnikud 0532 Maateadus 43 Eriehitustööd Maaparandaja-hüdrotehnik III Land improver - hydrotehnician III 2 Maaparandaja-hüdrotehnik III (versioon 1) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Geomaatika Maaparandaja 30 2008-12-03 2008-12-03 2012-01-04 III 3112 Ehitustehnikud 0532 Maateadus 43 Eriehitustööd Kinnisvara haldur II assistant facilities manager II 4 Kinnisvara haldur II (versioon 3) Kinnisvara haldur II (versioon 5) Kinnisvara haldur II (versioon 6) Kinnisvara nooremhaldur II (versioon 1) Kinnisvara nooremhaldur II (versioon 2) Kinnisvarahaldur, tase 4 (versioon 10) Kinnisvarahaldur, tase 4 (versioon 11) Kinnisvarahaldur, tase 4 (versioon 7) Kinnisvarahaldur, tase 4 (versioon 8) Kinnisvarahaldur, tase 4 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara haldur 28 2008-06-18 2008-06-18 2012-05-03 II 3334 Kinnisvaramaaklerid ja -haldurid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 68 Kinnisvaraalane tegevus Kinnisvara haldur IV senior facilities manager IV 5 Kinnisvara haldur IV (versioon 4) Kinnisvara haldusjuht, tase 6 (versioon 6) Kinnisvara haldusjuht, tase 6 (versioon 7) Kinnisvara haldusjuht, tase 6 (versioon 8) Kinnisvara haldusjuht, tase 6 (versioon 9) Kinnisvara vanemhaldur IV (versioon 2) Kinnisvara vanemhaldur IV (versioon 3) Kinnisvarahaldur IV (versioon 1) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara haldur 28 2008-06-18 2008-06-18 2012-06-18 IV 6 6 3334 Kinnisvaramaaklerid ja -haldurid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 68 Kinnisvaraalane tegevus Kinnisvara haldur III technical facilities manager III 4 Kinnisvara haldur III (versioon 1) Kinnisvara haldur III (versioon 2) Kinnisvara haldur III (versioon 3) Kinnisvarahaldur, tase 5 (versioon 5) Kinnisvarahaldur, tase 5 (versioon 6) Kinnisvarahaldur, tase 5 (versioon 7) Kinnisvarahaldur, tase 5 (versioon 8) Kinnisvarahaldur, tase 5 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara haldur 28 2008-06-18 2008-06-18 2012-06-18 III 5 5 3334 Kinnisvaramaaklerid ja -haldurid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 68 Kinnisvaraalane tegevus Kinnisvara haldur III technical facilities manager III 3 Kinnisvara haldur III (versioon 1) Kinnisvara haldur III (versioon 2) Kinnisvara haldur III (versioon 4) Kinnisvarahaldur, tase 5 (versioon 5) Kinnisvarahaldur, tase 5 (versioon 6) Kinnisvarahaldur, tase 5 (versioon 7) Kinnisvarahaldur, tase 5 (versioon 8) Kinnisvarahaldur, tase 5 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara haldur 20 2005-11-23 2005-11-23 2008-06-17 III 3334 Kinnisvaramaaklerid ja -haldurid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 68 Kinnisvaraalane tegevus Korterelamuhaldur II manager of multi-apartment houses II 2 Korterelamuhaldur II (versioon 1) Korterelamuhaldur II (versioon 3) Korterelamuhaldur II (versioon 4) Korteriühistu juht, tase 4 (versioon 7) Korteriühistu juht, tase 4 (versioon 8) Korteriühistujuht, tase 4 (versioon 5) Korteriühistujuht, tase 4 (versioon 6) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara haldur 28 2008-06-18 2008-06-18 2012-05-03 II 3334 Kinnisvaramaaklerid ja -haldurid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 68 Kinnisvaraalane tegevus Kinnisvarahooldaja I Facility serviceman I 3 Kinnisvarahooldaja I (versioon 1) Kinnisvarahooldaja I (versioon 2) Kinnisvarahooldaja I (versioon 4) Kinnisvarahooldaja, tase 3 (versioon 5) Kinnisvarahooldaja, tase 3 (versioon 6) Kinnisvarahooldaja, tase 3 (versioon 7) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara hooldaja 28 2008-06-18 2008-06-18 2012-05-03 I 3334 Kinnisvaramaaklerid ja -haldurid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 68 Kinnisvaraalane tegevus Kinnisvara hooldusjuht IV facility maintenance manager IV 2 Kinnisvara hooldusjuht IV (versioon 3) Kinnisvara hooldusjuht IV (versioon 4) Kinnisvara hooldusjuht, tase 6 (versioon 5) Kinnisvara hooldusjuht, tase 6 (versioon 6) Kinnisvara hooldusjuht, tase 6 (versioon 7) Kinnisvara hooldusjuht, tase 6 (versioon 8) Kinnisvara hooldusjuht, tase 6 (versioon 9) Kinnisvarahooldaja IV (versioon 1) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara hooldaja 18 2004-12-09 2004-12-09 2008-06-17 IV 3334 Kinnisvaramaaklerid ja -haldurid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 68 Kinnisvaraalane tegevus Kinnisvarahooldaja II Facility serviceman II 3 Kinnisvarahooldaja II (versioon 1) Kinnisvarahooldaja II (versioon 2) Kinnisvarahooldaja II (versioon 4) Kinnisvarahooldaja, tase 4 (versioon 10) Kinnisvarahooldaja, tase 4 (versioon 5) Kinnisvarahooldaja, tase 4 (versioon 6) Kinnisvarahooldaja, tase 4 (versioon 7) Kinnisvarahooldaja, tase 4 (versioon 8) Kinnisvarahooldaja, tase 4 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara hooldaja 28 2008-06-18 2008-06-18 2012-05-03 II 3334 Kinnisvaramaaklerid ja -haldurid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 68 Kinnisvaraalane tegevus Kinnisvara hooldusmeister III facility service man III 3 Kinnisvara heakorrameister, tase 5 (versioon 7) Kinnisvara heakorrameister, tase 5 (versioon 8) Kinnisvara heakorrameister, tase 5 (versioon 9) Kinnisvara hooldusmeister III (versioon 2) Kinnisvara hooldusmeister III (versioon 4) Kinnisvara hooldusmeister, tase 5 (versioon 5) Kinnisvara hooldusmeister, tase 5 (versioon 6) Kinnisvara tehnohoolduse meister, tase 5 (versioon 7) Kinnisvara tehnohoolduse meister, tase 5 (versioon 8) Kinnisvara tehnohoolduse meister, tase 5 (versioon 9) Kinnisvarahooldaja III (versioon 1) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara hooldaja 28 2008-06-18 2008-06-18 2012-05-03 III 3334 Kinnisvaramaaklerid ja -haldurid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 68 Kinnisvaraalane tegevus Kinnisvara hooldusmeister III facility service man III 2 Kinnisvara heakorrameister, tase 5 (versioon 7) Kinnisvara heakorrameister, tase 5 (versioon 8) Kinnisvara heakorrameister, tase 5 (versioon 9) Kinnisvara hooldusmeister III (versioon 3) Kinnisvara hooldusmeister III (versioon 4) Kinnisvara hooldusmeister, tase 5 (versioon 5) Kinnisvara hooldusmeister, tase 5 (versioon 6) Kinnisvara tehnohoolduse meister, tase 5 (versioon 7) Kinnisvara tehnohoolduse meister, tase 5 (versioon 8) Kinnisvara tehnohoolduse meister, tase 5 (versioon 9) Kinnisvarahooldaja III (versioon 1) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara hooldaja 18 2004-12-09 2004-12-09 2008-06-17 III 3334 Kinnisvaramaaklerid ja -haldurid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 68 Kinnisvaraalane tegevus Kinnisvara hooldusjuht IV facility maintenance manager IV 3 Kinnisvara hooldusjuht IV (versioon 2) Kinnisvara hooldusjuht IV (versioon 4) Kinnisvara hooldusjuht, tase 6 (versioon 5) Kinnisvara hooldusjuht, tase 6 (versioon 6) Kinnisvara hooldusjuht, tase 6 (versioon 7) Kinnisvara hooldusjuht, tase 6 (versioon 8) Kinnisvara hooldusjuht, tase 6 (versioon 9) Kinnisvarahooldaja IV (versioon 1) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara hooldaja 28 2008-06-18 2008-06-18 2012-05-03 IV 3334 Kinnisvaramaaklerid ja -haldurid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 68 Kinnisvaraalane tegevus Kinnisvarahooldaja II Facility serviceman II 2 Kinnisvarahooldaja II (versioon 1) Kinnisvarahooldaja II (versioon 3) Kinnisvarahooldaja II (versioon 4) Kinnisvarahooldaja, tase 4 (versioon 10) Kinnisvarahooldaja, tase 4 (versioon 5) Kinnisvarahooldaja, tase 4 (versioon 6) Kinnisvarahooldaja, tase 4 (versioon 7) Kinnisvarahooldaja, tase 4 (versioon 8) Kinnisvarahooldaja, tase 4 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara hooldaja 18 2004-12-09 2004-12-09 2008-06-17 II 3334 Kinnisvaramaaklerid ja -haldurid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 68 Kinnisvaraalane tegevus Kinnisvara korrashoiujuht V facilities manager V 2 Kinnisvara korrashoiujuht V (versioon 1) Kinnisvara korrashoiujuht V (versioon 3) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara hooldaja 28 2008-06-18 2008-06-18 2012-05-03 V 3334 Kinnisvaramaaklerid ja -haldurid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 68 Kinnisvaraalane tegevus Kinnisvara hindaja IV Living Space Valuer IV 5 Kinnisvara hindaja IV (versioon 4) Kinnisvara hindaja IV (versioon 6) Kinnisvara hindaja, tase 6 (versioon 10) Kinnisvara hindaja, tase 6 (versioon 11) Kinnisvara hindaja, tase 6 (versioon 12) Kinnisvara hindaja, tase 6 (versioon 7) Kinnisvara hindaja, tase 6 (versioon 8) Kinnisvara hindaja, tase 6 (versioon 9) Kinnisvarahindaja IV (versioon 1) Kinnisvarahindaja IV (versioon 2) Kinnisvarahindaja IV (versioon 3) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara hindaja 11 2010-12-27 2010-12-27 2012-05-03 IV 5 5 3315 Hindajad ja kahjuhindajad 0421 Õigus 68 Kinnisvaraalane tegevus Eluotstarbeline vara Kinnisvaramaakler III Real estate broker III 5 Kinnisvaramaakler III (versioon 1) Kinnisvaramaakler III (versioon 2) Kinnisvaramaakler III (versioon 3) Kinnisvaramaakler III (versioon 4) Kinnisvaramaakler III (versioon 6) Kinnisvaramaakler, tase 5 (versioon 10) Kinnisvaramaakler, tase 5 (versioon 11) Kinnisvaramaakler, tase 5 (versioon 12) Kinnisvaramaakler, tase 5 (versioon 7) Kinnisvaramaakler, tase 5 (versioon 8) Kinnisvaramaakler, tase 5 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvaramaakler 11 2010-12-27 2010-12-27 2012-05-03 III 5 5 3334 Kinnisvaramaaklerid ja -haldurid 0416 Hulgi- ja jaekaubandus 68 Kinnisvaraalane tegevus Hüdrometeoroloog III Hydrometeorologist III 2 Hüdrometeoroloog III (versioon 1) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Keskkonnaala Hüdrometeoroloog 6 2011-05-26 2011-05-26 2012-01-04 III 3111 Keemia- ja füüsikateaduste tehnikud 0521 Keskkonnateadused 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Hüdrometeoroloog IV Hydrometeorologist IV 2 Hüdrometeoroloog IV (versioon 1) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Keskkonnaala Hüdrometeoroloog 6 2011-05-26 2011-05-26 2012-01-04 IV 3111 Keemia- ja füüsikateaduste tehnikud 0521 Keskkonnateadused 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Hüdrometeoroloog V Hydrometeorologist V 2 Hüdrometeoroloog V (versioon 1) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Keskkonnaala Hüdrometeoroloog 6 2011-05-26 2011-05-26 2012-01-04 V 3111 Keemia- ja füüsikateaduste tehnikud 0521 Keskkonnateadused 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Hüdrometeoroloog-tehnik I Hydrometeorological Technician I 2 Hüdrometeoroloog-tehnik I (versioon 1) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Keskkonnaala Hüdrometeoroloog 6 2011-05-26 2011-05-26 2012-01-04 I 3111 Keemia- ja füüsikateaduste tehnikud 0521 Keskkonnateadused 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Hüdrometeoroloog-tehnik II Hydrometeorological Technician II 2 Hüdrometeoroloog-tehnik II (versioon 1) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Keskkonnaala Hüdrometeoroloog 6 2011-05-26 2011-05-26 2012-01-04 II 3111 Keemia- ja füüsikateaduste tehnikud 0521 Keskkonnateadused 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Lõhkaja II Blaster II 3 Lõhkaja II (versioon 1) Lõhkaja II (versioon 2) Lõhkaja, tase 3 (versioon 4) Lõhkaja, tase 3 (versioon 5) Lõhkaja, tase 3 (versioon 6) Lõhkaja, tase 3 (versioon 7) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Puurimis- ja lõhkamistööd Lõhkaja 25 2008-05-27 2008-05-27 2011-05-25 II 3 3 7542 Lõhkajad ja õhkijad 0724 Kaevandamine ja rikastamine 09 Kaevandamist abistavad tegevusalad Lõhkaja II Blaster II 1 Lõhkaja II (versioon 2) Lõhkaja II (versioon 3) Lõhkaja, tase 3 (versioon 4) Lõhkaja, tase 3 (versioon 5) Lõhkaja, tase 3 (versioon 6) Lõhkaja, tase 3 (versioon 7) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Puurimis- ja lõhkamistööd Lõhkaja 3 2000-06-14 2000-06-14 2004-05-31 II 7542 Lõhkajad ja õhkijad 0724 Kaevandamine ja rikastamine 09 Kaevandamist abistavad tegevusalad Lõhkemeister III Fireman III 3 Lõhkemeister III (versioon 1) Lõhkemeister III (versioon 2) Lõhkemeister, tase 4 (versioon 4) Lõhkemeister, tase 5 (versioon 5) Lõhkemeister, tase 5 (versioon 6) Lõhkemeister, tase 5 (versioon 7) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Puurimis- ja lõhkamistööd Lõhkaja 25 2008-05-27 2008-05-27 2011-05-25 III 4 4 7542 Lõhkajad ja õhkijad 0724 Kaevandamine ja rikastamine 09 Kaevandamist abistavad tegevusalad Mäetööline I Mine worker I 2 Mäetööline I (versioon 1) Mäetööline I (versioon 3) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Kaevandamine Mäetööline 25 2008-05-27 2008-05-27 2012-05-16 I 8111 Kaevurid ja karjääritöölised, mäeseadmete operaatorid 0724 Kaevandamine ja rikastamine 05 Kivi- ja pruunsöe kaevandamine Mäetööline III Mine worker III 1 Mäetööline III (versioon 2) Mäetööline III (versioon 3) Mäetööline, tase 5 (versioon 4) Mäetööline, tase 5 (versioon 5) Mäetööline, tase 5 (versioon 6) Mäetööline, tase 5 (versioon 7) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Kaevandamine Mäetööline 13 2004-06-01 2004-06-01 2008-05-26 III 8111 Kaevurid ja karjääritöölised, mäeseadmete operaatorid 0724 Kaevandamine ja rikastamine 05 Kivi- ja pruunsöe kaevandamine Mäetööline II Mine worker II 2 Mäetööline II (versioon 1) Mäetööline II (versioon 3) Mäetööline, tase 4 (versioon 4) Mäetööline, tase 4 (versioon 5) Mäetööline, tase 4 (versioon 6) Mäetööline, tase 4 (versioon 7) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Kaevandamine Mäetööline 25 2008-05-27 2008-05-27 2012-05-16 II 8111 Kaevurid ja karjääritöölised, mäeseadmete operaatorid 0724 Kaevandamine ja rikastamine 05 Kivi- ja pruunsöe kaevandamine Mäetööline II Mine worker II 1 Mäetööline II (versioon 2) Mäetööline II (versioon 3) Mäetööline, tase 4 (versioon 4) Mäetööline, tase 4 (versioon 5) Mäetööline, tase 4 (versioon 6) Mäetööline, tase 4 (versioon 7) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Kaevandamine Mäetööline 13 2004-06-01 2004-06-01 2008-05-26 II 8111 Kaevurid ja karjääritöölised, mäeseadmete operaatorid 0724 Kaevandamine ja rikastamine 05 Kivi- ja pruunsöe kaevandamine Mäetööline III Mine worker III 2 Mäetööline III (versioon 1) Mäetööline III (versioon 3) Mäetööline, tase 5 (versioon 4) Mäetööline, tase 5 (versioon 5) Mäetööline, tase 5 (versioon 6) Mäetööline, tase 5 (versioon 7) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Kaevandamine Mäetööline 25 2008-05-27 2008-05-27 2012-05-16 III 8111 Kaevurid ja karjääritöölised, mäeseadmete operaatorid 0724 Kaevandamine ja rikastamine 05 Kivi- ja pruunsöe kaevandamine Naftasaaduste laooperaator II Oil terminal operator II 3 Naftasaaduste laooperaator II (versioon 1) Naftasaaduste laooperaator II (versioon 2) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Vedelkütuste varustus Naftasaaduste laooperaator 22 2007-05-24 2007-05-24 2011-05-24 II 8113 Puurseadmete operaatorid 0711 Keemiatehnoloogia ja -protsessid 52 Laondus ja veondust abistavad tegevusalad Naftasaaduste laooperaator III Oil terminal operator III 3 Naftasaaduste laooperaator III (versioon 1) Naftasaaduste laooperaator III (versioon 2) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Vedelkütuste varustus Naftasaaduste laooperaator 22 2007-05-24 2007-05-24 2011-05-24 III 8113 Puurseadmete operaatorid 0711 Keemiatehnoloogia ja -protsessid 52 Laondus ja veondust abistavad tegevusalad Soojusseadmete käitaja I Operator of thermal equipment I 4 Soojusseadmete käitaja I (versioon 1) Soojusseadmete käitaja I (versioon 2) Soojusseadmete käitaja I (versioon 3) Soojusseadmete käitaja I (versioon 5) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektri, sooja- ja gaasivarustus Soojusseadmete käitaja 6 2011-05-26 2011-05-26 2012-02-14 I 8182 Aurumasinate ja -katelde operaatorid 0713 Elektrienergia ja energeetika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Soojusseadmete käitaja II Operator of thermal equipment II 4 Soojusseadmete käitaja II (versioon 1) Soojusseadmete käitaja II (versioon 2) Soojusseadmete käitaja II (versioon 3) Soojusseadmete käitaja II (versioon 5) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektri, sooja- ja gaasivarustus Soojusseadmete käitaja 6 2011-05-26 2011-05-26 2012-02-14 II 8182 Aurumasinate ja -katelde operaatorid 0713 Elektrienergia ja energeetika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Soojusseadmete käitaja III Operator of thermal equipment III 4 Soojusseadmete käitaja III (versioon 1) Soojusseadmete käitaja III (versioon 2) Soojusseadmete käitaja III (versioon 3) Soojusseadmete käitaja III (versioon 5) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektri, sooja- ja gaasivarustus Soojusseadmete käitaja 6 2011-05-26 2011-05-26 2012-02-14 III 3131 Energiatootmisettevõtete operaatorid 0713 Elektrienergia ja energeetika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Tankla müüja-operaator I Filling station attendant I 3 Tankla müüja-operaator I (versioon 1) Tankla müüja-operaator I (versioon 2) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Vedelkütuste varustus Tankla müüja-operaator 22 2007-05-24 2007-05-24 2011-05-24 I 5245 Tanklatöötajad 0711 Keemiatehnoloogia ja -protsessid 52 Laondus ja veondust abistavad tegevusalad Tankla müüja-operaator II Filling station attendant II 3 Tankla müüja-operaator II (versioon 1) Tankla müüja-operaator II (versioon 2) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Vedelkütuste varustus Tankla müüja-operaator 22 2007-05-24 2007-05-24 2011-05-24 II 5245 Tanklatöötajad 0711 Keemiatehnoloogia ja -protsessid 52 Laondus ja veondust abistavad tegevusalad Tankla müüja-operaator I Filling station attendant I 2 Tankla müüja-operaator I (versioon 1) Tankla müüja-operaator I (versioon 3) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Vedelkütuste varustus Tankla müüja-operaator 11 2003-11-21 2003-11-21 2007-05-23 I 5245 Tanklatöötajad 0711 Keemiatehnoloogia ja -protsessid 52 Laondus ja veondust abistavad tegevusalad Telekommunikatsioonitehnik III Telecommunication Technician III 2 Telekommunikatsiooni spetsialist, tase 5 (versioon 3) Telekommunikatsiooni spetsialist, tase 5 (versioon 4) Telekommunikatsiooni vanemtehnik, tase 5 (versioon 5) Telekommunikatsiooni vanemtehnik, tase 5 (versioon 6) Telekommunikatsiooni vanemtehnik, tase 5 (versioon 7) Telekommunikatsioonitehnik III (versioon 1) Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA Telekommunikatsioon Telekommunikatsiooni spetsialist 27 2008-11-21 2008-11-21 2012-12-31 III 3522 Telekommunikatsioonitehnikud 0612 Andmebaaside ja võrgu disain ning haldus 61 Telekommunikatsioon Telekommunikatsioonitehnik III Telecommunication Technician III 1 Telekommunikatsiooni spetsialist, tase 5 (versioon 3) Telekommunikatsiooni spetsialist, tase 5 (versioon 4) Telekommunikatsiooni vanemtehnik, tase 5 (versioon 5) Telekommunikatsiooni vanemtehnik, tase 5 (versioon 6) Telekommunikatsiooni vanemtehnik, tase 5 (versioon 7) Telekommunikatsioonitehnik III (versioon 2) Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA Telekommunikatsioon Telekommunikatsiooni spetsialist 18 2006-04-06 2006-04-06 2008-11-20 III 3522 Telekommunikatsioonitehnikud 0612 Andmebaaside ja võrgu disain ning haldus 61 Telekommunikatsioon Veetöötlusoperaator I Water Treatment Operator I 3 Veetöötlusoperaator I (versioon 1) Veetöötlusoperaator I (versioon 2) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Veevarustus Veetöötlusoperaator 27 2008-11-21 2008-11-21 2012-12-31 I 3132 Jäätmepõletustehaste ja veepuhastusjaamade operaatorid 0711 Keemiatehnoloogia ja -protsessid 36 Veekogumine, -töötlus ja -varustus Veetöötlusoperaator II Water Treatment Operator II 4 Veetöötlusoperaator II (versioon 1) Veetöötlusoperaator II (versioon 2) Veetöötlusoperaator II (versioon 3) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Veevarustus Veetöötlusoperaator 27 2008-11-21 2008-11-21 2012-12-31 II 3132 Jäätmepõletustehaste ja veepuhastusjaamade operaatorid 0711 Keemiatehnoloogia ja -protsessid 36 Veekogumine, -töötlus ja -varustus Veetöötlusoperaator III Water Treatment Operator III 3 Veekäitlusoperaator, tase 5 (versioon 4) Veekäitlusoperaator, tase 5 (versioon 5) Veekäitlusoperaator, tase 5 (versioon 6) Veekäitlusoperaator, tase 5 (versioon 7) Veetöötlusoperaator III (versioon 1) Veetöötlusoperaator III (versioon 2) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Veevarustus Veetöötlusoperaator 27 2008-11-21 2008-11-21 2012-12-31 III 3132 Jäätmepõletustehaste ja veepuhastusjaamade operaatorid 0711 Keemiatehnoloogia ja -protsessid 36 Veekogumine, -töötlus ja -varustus Välistorustiku lukksepp II Pipeline Fitter II 3 Välistorustiku lukksepp II (versioon 1) Välistorustiku lukksepp II (versioon 2) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Keskkonnatehnika Välistorustiku lukksepp 25 2008-05-27 2008-05-27 2012-05-26 II 7126 Torulukksepad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Välistorustiku meister III Pipeline Foreman III 3 Välistorustiku meister III (versioon 1) Välistorustiku meister III (versioon 2) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Keskkonnatehnika Välistorustiku lukksepp 25 2008-05-27 2008-05-27 2012-05-26 III 7126 Torulukksepad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Automaatik I Automatician I 3 Automaatik I (versioon 1) Automaatik I (versioon 2) Automaatik I (versioon 4) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Automaatik 27 2008-11-21 2008-11-21 2012-02-14 I 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 0714 Elektroonika ja automaatika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Automaatik II Automatician II 3 Automaatik II (versioon 2) Automaatik II (versioon 4) Automaatik II (versioon 5) Automaatik-elektrik II (versioon 1) Automaatik, tase 4 (versioon 10) Automaatik, tase 4 (versioon 6) Automaatik, tase 4 (versioon 7) Automaatik, tase 4 (versioon 8) Automaatik, tase 4 (versioon 9) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Automaatik 20 2006-12-05 2006-12-05 2008-11-20 II 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 0714 Elektroonika ja automaatika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Automaatik II Automatician II 4 Automaatik II (versioon 2) Automaatik II (versioon 3) Automaatik II (versioon 5) Automaatik-elektrik II (versioon 1) Automaatik, tase 4 (versioon 10) Automaatik, tase 4 (versioon 6) Automaatik, tase 4 (versioon 7) Automaatik, tase 4 (versioon 8) Automaatik, tase 4 (versioon 9) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Automaatik 27 2008-11-21 2008-11-21 2012-02-14 II 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 0714 Elektroonika ja automaatika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Automaatik III Automatician III 3 Automaatik III (versioon 1) Automaatik III (versioon 2) Automaatik III (versioon 4) Automaatik-tehnik, tase 5 (versioon 5) Automaatik-tehnik, tase 5 (versioon 6) Automaatik-tehnik, tase 5 (versioon 7) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Automaatik 27 2008-11-21 2008-11-21 2012-02-14 III 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 0714 Elektroonika ja automaatika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Elektrik I Electrician I 4 Elektrik I (versioon 1) Elektrik I (versioon 2) Elektrik I (versioon 3) Elektrik I (versioon 6) Sisetööde elektrik, tase 3 (versioon 5) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Elektrik 27 2008-11-21 2008-11-21 2012-12-06 I 3 3 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 0713 Elektrienergia ja energeetika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Elektrik II Electrician II 5 Elektrik II (versioon 1) Elektrik II (versioon 2) Elektrik II (versioon 3) Elektrik II (versioon 4) Elektrik II (versioon 7) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Elektrik 27 2008-11-21 2008-11-21 2012-12-06 II 3 3 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 0713 Elektrienergia ja energeetika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine 1 - 40 kV elektripaigaldised (sh liinid) Elektriajamid (sh tõste- ja transpordiajamid) Kuni 1 kV siseelektripaigaldised Kuni 1 kV väliselektripaigaldised (sh liinid) Releekaitse ja automaatika Side-, turva-, arvuti- ja teised nõrkvoolusüsteemid Üle 40 kV elektripaigaldised (sh liinid) Elektrik III Electrician III 4 Elektrik III (versioon 1) Elektrik III (versioon 2) Elektrik III (versioon 3) Elektrik III (versioon 6) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Elektrik 27 2008-11-21 2008-11-21 2012-12-06 III 4 4 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 0713 Elektrienergia ja energeetika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine 1 - 40 kV elektripaigaldised (sh liinid) Elektriajamid (sh tõste- ja transpordiajamid) Kuni 1 kV siseelektripaigaldised Kuni 1 kV väliselektripaigaldised (sh liinid) Kõrgtööd Releekaitse ja automaatika Side-, turva-, arvuti- ja teised nõrkvoolusüsteemid Üle 40 kV elektripaigaldised (sh liinid) Elektroonik I Electronic Fitter I 2 Elektroonik I (versioon 1) Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA Elektroonika Elektroonik 19 2006-06-09 2006-06-09 2007-06-09 I 7421 Elektroonikaseadmete mehaanikud ja hooldajad 0714 Elektroonika ja automaatika 26 Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine Elektroonik II Electronic Fitter II 2 Elektroonik II (versioon 1) Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA Elektroonika Elektroonik 19 2006-06-09 2006-06-09 2007-06-09 II 7421 Elektroonikaseadmete mehaanikud ja hooldajad 0714 Elektroonika ja automaatika 26 Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine Elektroonik III Electronics Technician III 2 Elektroonik III (versioon 1) Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA Elektroonika Elektroonik 19 2006-06-09 2006-06-09 2007-06-09 III 7421 Elektroonikaseadmete mehaanikud ja hooldajad 0714 Elektroonika ja automaatika 26 Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine Nõrkvoolusüsteemi paigaldaja I Weak Current Systems Installer I 2 Nõrkvoolusüsteemi paigaldaja I (versioon 1) Nõrkvoolusüsteemi paigaldaja I (versioon 3) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Elektrik 27 2008-11-21 2008-11-21 2012-05-16 I 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 0713 Elektrienergia ja energeetika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Nõrkvoolusüsteemi paigaldaja II Weak Current Systems Installer II 2 Nõrkvoolusüsteemi paigaldaja II (versioon 1) Nõrkvoolusüsteemi paigaldaja II (versioon 3) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Elektrik 27 2008-11-21 2008-11-21 2012-05-16 II 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 0713 Elektrienergia ja energeetika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Telekommunikatsioonisüsteemid kaablite paigaldamine, testimine, rikkeotsing ja rikete kõrvaldamine võrguseadmete paigaldamine, seadistamine, testimine lõppseadmete paigaldamine seadistamine testimine ja teenuste aktiveerimine dokumentatsiooni haldus, tüüpvormide täitmine Turvasüsteemid valvesüsteemid videosüsteemid läbipääsusüsteemid tuleohusüsteemid fonosüsteemid arvutisüsteemid Turvasüsteemide tehnik III Security and Fire Protection Systems Technician III 4 Turvasüsteemide tehnik III (versioon 1) Turvasüsteemide tehnik III (versioon 2) Turvasüsteemide tehnik III (versioon 3) Turvasüsteemide tehnik III (versioon 5) Turvasüsteemide tehnik, tase 5 (versioon 6) Turvasüsteemide tehnik, tase 5 (versioon 7) Turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5 (versioon 10) Turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5 (versioon 11) Turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5 (versioon 8) Turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5 (versioon 9) Fluoreeritud gaase sisaldavate gaaskustutussüsteemide paigaldamine ja hooldamine Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Turvasüsteemide tehnik 6 2011-05-26 2011-05-26 2012-12-31 III 5 5 3114 Elektroonikatehnikud 0714 Elektroonika ja automaatika 80 Turvatöö ja juurdlus Automaatsete tulekahju-signalisatsioonisüsteemide paigaldamine ja hooldamine Automaatsete tulekahju-signalisatsioonisüsteemide projekteerimine Gaaskustutussüsteemide paigaldamine ja hooldamine Gaaskustutussüsteemide projekteerimine Sprinkler- ja vahttulekustutussüsteemide paigaldamine ja hooldamine Sprinkler- ja vahttulekustutussüsteemide projekteerimine Valvesüsteemide paigaldamine ja hooldamine Valvesüsteemide projekteerimine Keemiaprotsesside operaator I Operator of chemical processes I 4 Keemiaprotsesside operaator I (versioon 3) Keemiaprotsesside operaator I (versioon 5) Keemilise protsessi operaator I (versioon 1) Keemilise protsessi operaator I (versioon 2) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Keemiatööstus Keemiaprotsesside operaator 27 2008-11-21 2008-11-21 2012-12-06 I 8131 Keemiatoodete seadmete ja masinate operaatorid 0711 Keemiatehnoloogia ja -protsessid 20 Kemikaalide ja keemiatoodete tootmine Keemiaprotsesside operaator II Operator of chemical processes II 4 Keemiaprotsesside operaator II (versioon 3) Keemiaprotsesside operaator II (versioon 5) Keemiaprotsesside operaator, tase 4 (versioon 6) Keemiaprotsesside operaator, tase 4 (versioon 7) Keemiaprotsesside operaator, tase 4 (versioon 8) Keemiaprotsesside operaator, tase 4 (versioon 9) Keemilise protsessi operaator II (versioon 1) Keemilise protsessi operaator II (versioon 2) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Keemiatööstus Keemiaprotsesside operaator 27 2008-11-21 2008-11-21 2012-12-06 II 8131 Keemiatoodete seadmete ja masinate operaatorid 0711 Keemiatehnoloogia ja -protsessid 20 Kemikaalide ja keemiatoodete tootmine Keemiaprotsesside operaator III Operator of chemical processes III 4 Keemiaprotsesside operaator III (versioon 3) Keemiaprotsesside operaator III (versioon 5) Keemiaprotsesside operaator, tase 5 (versioon 6) Keemiaprotsesside operaator, tase 5 (versioon 7) Keemiaprotsesside operaator, tase 5 (versioon 8) Keemilise protsessi operaator III (versioon 1) Keemilise protsessi operaator III (versioon 2) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Keemiatööstus Keemiaprotsesside operaator 27 2008-11-21 2008-11-21 2012-12-06 III 8131 Keemiatoodete seadmete ja masinate operaatorid 0711 Keemiatehnoloogia ja -protsessid 20 Kemikaalide ja keemiatoodete tootmine Kaubakäsitleja II Handler II 3 Kaubakäsitleja II (versioon 1) Kaubakäsitleja II (versioon 2) Kaubakäsitleja II (versioon 4) Laotöötaja, tase 4 (versioon 5) Laotöötaja, tase 4 (versioon 6) Laotöötaja, tase 4 (versioon 7) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Logistika Laohoidja 23 2008-12-10 2008-12-10 2011-06-08 II 4321 Laoarvestuse kontoritöötajad 1041 Transporditeenused 52 Laondus ja veondust abistavad tegevusalad Laborant II Laboratory assistant II 4 Laborant II (versioon 3) Laborant II (versioon 5) Labori assistent II (versioon 1) Labori assistent II (versioon 2) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Keemiatööstus Laborant 27 2008-11-21 2008-11-21 2012-12-06 II 3116 Keemiatööstuse tehnikud 0711 Keemiatehnoloogia ja -protsessid 20 Kemikaalide ja keemiatoodete tootmine Laborant III Laboratory assistant III 2 Laborant III (versioon 1) Laborant III (versioon 3) Laborant, tase 4 (versioon 4) Laborant, tase 4 (versioon 5) Laborant, tase 4 (versioon 6) Laborant, tase 4 (versioon 7) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Keemiatööstus Laborant 27 2008-11-21 2008-11-21 2012-12-06 III 3116 Keemiatööstuse tehnikud 0711 Keemiatehnoloogia ja -protsessid 20 Kemikaalide ja keemiatoodete tootmine Külmamehaanik I Refrigeration Mechanic I 4 Külmamehaanik A2, tase 3 (versioon 9) Külmamehaanik I (versioon 2) Külmamehaanik I (versioon 3) Külmamehaanik I (versioon 5) Külmamehaanik, tase 3 (versioon 6) Külmamehaanik, tase 3 (versioon 7) Külmamehaanik, tase 3 (versioon 8) Külmutusmehaanik I (versioon 1) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Külmatehnika Külmamehaanik 6 2011-05-26 2011-05-26 2012-12-06 I 3 3 7127 Kliima- ja külmutusseadmete mehaanikud 0713 Elektrienergia ja energeetika 33 Masinate ja seadmete remont ja paigaldus Sisaldab Komisjoni määruse (EÜ) 303/2008 II kategooriale vastavaid kutseoskusi. Määruse mõistes teha lubatud toimingud on kantud kutseregistri õiendile. Külmamehaanik II Refrigeration Mechanic II 4 Külmamehaanik A1, tase 4 (versioon 9) Külmamehaanik II (versioon 2) Külmamehaanik II (versioon 3) Külmamehaanik II (versioon 5) Külmamehaanik, tase 4 (versioon 6) Külmamehaanik, tase 4 (versioon 7) Külmamehaanik, tase 4 (versioon 8) Külmutusmehaanik II (versioon 1) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Külmatehnika Külmamehaanik 6 2011-05-26 2011-05-26 2012-12-06 II 4 4 7127 Kliima- ja külmutusseadmete mehaanikud 0713 Elektrienergia ja energeetika 33 Masinate ja seadmete remont ja paigaldus Sisaldab Komisjoni määruse (EÜ) 303/2008 I kategooriale vastavaid kutseoskusi. Määruse mõistes teha lubatud toimingud on kantud kutseregistri õiendile. Külmatehnik III Refrigeration Technician III 4 Külmatehnik III (versioon 2) Külmatehnik III (versioon 3) Külmatehnik III (versioon 5) Külmatehnika paigaldusjuht A1, tase 5 (versioon 9) Külmatehnika paigaldusjuht, tase 5 (versioon 6) Külmatehnika paigaldusjuht, tase 5 (versioon 7) Külmatehnika paigaldusjuht, tase 5 (versioon 8) Külmutustehnik III (versioon 1) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Külmatehnika Külmamehaanik 6 2011-05-26 2011-05-26 2012-12-06 III 5 5 7127 Kliima- ja külmutusseadmete mehaanikud 0713 Elektrienergia ja energeetika 33 Masinate ja seadmete remont ja paigaldus Sisaldab Komisjoni määruse (EÜ) 303/2008 I kategooriale vastavaid kutseoskusi. Määruse mõistes teha lubatud toimingud on kantud kutseregistri õiendile. Plastitöötluse operaator I Plastic machinery operator I 6 Plastitöötluse operaator I (versioon 1) Plastitöötluse operaator I (versioon 2) Plastitöötluse operaator I (versioon 3) Plastitöötluse operaator I (versioon 4) Plastitöötluse operaator I (versioon 5) Plastitöötluse operaator I (versioon 7) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Plastitöötlus Plastitöötluse operaator 6 2011-05-26 2011-05-26 2012-12-06 I 2 2 8142 Plasttoodete masinate operaatorid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 22 Kummi- ja plasttoodete tootmine Plastitöötluse operaator III Plastic machinery operator III 5 Plastitöötluse operaator III (versioon 1) Plastitöötluse operaator III (versioon 2) Plastitöötluse operaator III (versioon 3) Plastitöötluse operaator III (versioon 4) Plastitöötluse operaator III (versioon 6) Plastitöötluse operaator III (versioon 7) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Plastitöötlus Plastitöötluse operaator 5 2011-01-06 2011-01-06 2011-05-25 III 4 4 8142 Plasttoodete masinate operaatorid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 22 Kummi- ja plasttoodete tootmine Plastitöötluse operaator II Plastic machinery operator II 6 Plastitöötluse operaator II (versioon 1) Plastitöötluse operaator II (versioon 2) Plastitöötluse operaator II (versioon 3) Plastitöötluse operaator II (versioon 4) Plastitöötluse operaator II (versioon 5) Plastitöötluse operaator II (versioon 7) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Plastitöötlus Plastitöötluse operaator 6 2011-05-26 2011-05-26 2012-12-06 II 3 3 8142 Plasttoodete masinate operaatorid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 22 Kummi- ja plasttoodete tootmine Plastitöötluse operaator II Plastic machinery operator II 5 Plastitöötluse operaator II (versioon 1) Plastitöötluse operaator II (versioon 2) Plastitöötluse operaator II (versioon 3) Plastitöötluse operaator II (versioon 4) Plastitöötluse operaator II (versioon 6) Plastitöötluse operaator II (versioon 7) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Plastitöötlus Plastitöötluse operaator 5 2011-01-06 2011-01-06 2011-05-25 II 3 3 8142 Plasttoodete masinate operaatorid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 22 Kummi- ja plasttoodete tootmine Plastitöötluse operaator III Plastic machinery operator III 6 Plastitöötluse operaator III (versioon 1) Plastitöötluse operaator III (versioon 2) Plastitöötluse operaator III (versioon 3) Plastitöötluse operaator III (versioon 4) Plastitöötluse operaator III (versioon 5) Plastitöötluse operaator III (versioon 7) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Plastitöötlus Plastitöötluse operaator 6 2011-05-26 2011-05-26 2012-12-06 III 4 4 8142 Plasttoodete masinate operaatorid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 22 Kummi- ja plasttoodete tootmine Plastitöötluse seadistaja I Plastic mashinery installer I 5 Plastitöötluse seadistaja I (versioon 1) Plastitöötluse seadistaja I (versioon 2) Plastitöötluse seadistaja I (versioon 3) Plastitöötluse seadistaja I (versioon 4) Plastitöötluse seadistaja I (versioon 6) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Plastitöötlus Plastitöötluse seadistaja 5 2011-01-06 2011-01-06 2012-12-06 I 2 2 8142 Plasttoodete masinate operaatorid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 22 Kummi- ja plasttoodete tootmine Plastitöötluse seadistaja II Plastic mashinery installer II 4 Plastitöötluse seadistaja II (versioon 1) Plastitöötluse seadistaja II (versioon 2) Plastitöötluse seadistaja II (versioon 3) Plastitöötluse seadistaja II (versioon 5) Plastitöötluse seadistaja II (versioon 6) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Plastitöötlus Plastitöötluse seadistaja 27 2008-11-21 2008-11-21 2011-01-05 II 8142 Plasttoodete masinate operaatorid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 22 Kummi- ja plasttoodete tootmine Plastitöötluse seadistaja II Plastic mashinery installer II 5 Plastitöötluse seadistaja II (versioon 1) Plastitöötluse seadistaja II (versioon 2) Plastitöötluse seadistaja II (versioon 3) Plastitöötluse seadistaja II (versioon 4) Plastitöötluse seadistaja II (versioon 6) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Plastitöötlus Plastitöötluse seadistaja 5 2011-01-06 2011-01-06 2012-12-06 II 3 3 8142 Plasttoodete masinate operaatorid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 22 Kummi- ja plasttoodete tootmine Plastitöötluse seadistaja III Plastic mashinery installer III 5 Plastitöötluse seadistaja III (versioon 1) Plastitöötluse seadistaja III (versioon 2) Plastitöötluse seadistaja III (versioon 3) Plastitöötluse seadistaja III (versioon 4) Plastitöötluse seadistaja III (versioon 6) Plastitöötluse seadistaja, tase 4 (versioon 7) Plastitöötluse seadistaja, tase 4 (versioon 8) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Plastitöötlus Plastitöötluse seadistaja 5 2011-06-01 2011-06-01 2012-12-06 III 4 4 8142 Plasttoodete masinate operaatorid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 22 Kummi- ja plasttoodete tootmine Noorsootöötaja III Youth worker III 3 Noorsootöötaja III (versioon 1) Noorsootöötaja III (versioon 2) Noorsootöötaja III (versioon 5) Noorsootöötaja, tase 4 (versioon 4) Noorsootöötaja, tase 4 (versioon 6) Noorsootöötaja, tase 4 (versioon 7) Noorsootöötaja, tase 4 (versioon 8) Noorsootöötaja, tase 5 (versioon 10) Noorsootöötaja, tase 5 (versioon 9) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Noorsootöö Noorsootöötaja 14 2008-12-08 2008-12-08 2012-11-20 III 3412 Sotsiaaltöö keskastme spetsialistid 0922 Lastehoid ja teenused noortele 85 Haridus Noorsootöötaja IV Youth worker IV 3 Noorsootöötaja IV (versioon 1) Noorsootöötaja IV (versioon 2) Noorsootöötaja IV (versioon 5) Noorsootöötaja, tase 6 (versioon 10) Noorsootöötaja, tase 6 (versioon 4) Noorsootöötaja, tase 6 (versioon 6) Noorsootöötaja, tase 6 (versioon 7) Noorsootöötaja, tase 6 (versioon 8) Noorsootöötaja, tase 6 (versioon 9) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Noorsootöö Noorsootöötaja 14 2008-12-08 2008-12-08 2012-11-20 IV 2635 Sotsiaaltöötajad ja nõustajad 0922 Lastehoid ja teenused noortele 85 Haridus Noorsootöötaja V Youth worker V 3 Noorsootööjuht, tase 7 (versioon 9) Noorsootöötaja V (versioon 1) Noorsootöötaja V (versioon 2) Noorsootöötaja V (versioon 5) Noorsootöötaja, tase 7 (versioon 4) Noorsootöötaja, tase 7 (versioon 6) Noorsootöötaja, tase 7 (versioon 7) Noorsootöötaja, tase 7 (versioon 8) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Noorsootöö Noorsootöötaja 14 2008-12-08 2008-12-08 2012-11-20 V 2635 Sotsiaaltöötajad ja nõustajad 0922 Lastehoid ja teenused noortele 85 Haridus Kutseõpetaja III, EKR tase 5 Vocational teacher III, EstQF level 5 3 Kutseõpetaja III (versioon 1) Kutseõpetaja III (versioon 2) Kutseõpetaja III, EKR tase 5 (versioon 4) Kutseõpetaja, tase 5 (versioon 5) Kutseõpetaja, tase 5 (versioon 6) Kutseõpetaja, tase 5 (versioon 7) Kutseõpetaja, tase 5 (versioon 8) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Õpetamine Kutseõpetaja 5 2011-01-10 2011-01-10 2012-11-20 III 5 5 2320 Kutseõpetajad 0114 Aineõpetajate koolitus 85 Haridus Kutseõpetaja IV, EKR tase 6 Vocational teacher IV, EstQF level 6 3 Kutseõpetaja IV (versioon 1) Kutseõpetaja IV (versioon 2) Kutseõpetaja IV, EKR tase 6 (versioon 4) Kutseõpetaja, tase 6 (versioon 5) Kutseõpetaja, tase 6 (versioon 6) Kutseõpetaja, tase 6 (versioon 7) Kutseõpetaja, tase 6 (versioon 8) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Õpetamine Kutseõpetaja 5 2011-01-10 2011-01-10 2012-11-20 IV 6 6 2320 Kutseõpetajad 0114 Aineõpetajate koolitus 85 Haridus Kutseõpetaja V, EKR tase 7 Vocational teacher V, EstQF level 7 3 Kutseõpetaja V (versioon 1) Kutseõpetaja V (versioon 2) Kutseõpetaja V, EKR tase 7 (versioon 4) Kutseõpetaja, tase 7 (versioon 5) Kutseõpetaja, tase 7 (versioon 6) Kutseõpetaja, tase 7 (versioon 7) Kutseõpetaja, tase 7 (versioon 8) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Õpetamine Kutseõpetaja 5 2011-01-10 2011-01-10 2012-11-20 V 7 7 2320 Kutseõpetajad 0114 Aineõpetajate koolitus 85 Haridus Õpetaja V Teacher V 3 Õpetaja V (versioon 1) Õpetaja V (versioon 2) Õpetaja, tase 7 (versioon 10) Õpetaja, tase 7 (versioon 11) Õpetaja, tase 7 (versioon 12) Õpetaja, tase 7 (versioon 5) Õpetaja, tase 7 (versioon 6) Õpetaja, tase 7 (versioon 7) Õpetaja, tase 7 (versioon 8) Õpetaja, tase 7 (versioon 9) Õpetaja, tase 7-1 (versioon 4) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Õpetamine Õpetaja 3 2010-04-28 2010-04-28 2012-12-31 V 2330 Gümnaasiumiõpetajad 0113 Klassiõpetaja koolitus 85 Haridus Insener IV Engineer IV 3 Insener IV (versioon 1) Insener IV (versioon 2) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Inseneride Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Insener 10 2006-01-25 2006-01-25 2011-01-25 IV 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Diplomeeritud insener V Diploma Engineer V 3 Diplomeeritud insener V (versioon 1) Diplomeeritud insener V (versioon 2) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Inseneride Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Insener 10 2006-01-25 2006-01-25 2011-01-25 V 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Volitatud insener V Chartered Engineer V 3 Volitatud insener V (versioon 1) Volitatud insener V (versioon 2) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Inseneride Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Insener 10 2006-01-25 2006-01-25 2011-01-25 V 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Väikelaevaehituse insener IV Small craft building engineer IV 3 Väikelaevaehituse insener IV (versioon 1) Väikelaevaehituse insener IV (versioon 2) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Inseneride Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Väikelaevaehituse insener 4 2010-12-03 2010-12-03 2012-01-04 IV 7 7 2142 Ehitusinsenerid 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Biomeditsiiniinsener IV Biomedical Engineer IV 2 Biomeditsiiniinsener IV (versioon 1) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Inseneride Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Biomeditsiiniinsener 4 2010-12-03 2010-12-03 2013-12-31 IV 6 6 2149 Tehnikateaduste tippspetsialistid, mujal liigitamata 0912 Meditsiin 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Diplomeeritud biomeditsiiniinsener V Diploma Biomedical Engineer V 2 Diplomeeritud biomeditsiiniinsener V (versioon 1) Diplomeeritud biomeditsiinitehnikainsener, tase 7 (versioon 3) Diplomeeritud biomeditsiinitehnikainsener, tase 7 (versioon 4) Diplomeeritud biomeditsiinitehnikainsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud biomeditsiinitehnikainsener, tase 7 (versioon 6) Diplomeeritud biomeditsiinitehnikainsener, tase 7 (versioon 7) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Inseneride Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Biomeditsiiniinsener 4 2010-12-03 2010-12-03 2013-12-31 V 7 7 2149 Tehnikateaduste tippspetsialistid, mujal liigitamata 0912 Meditsiin 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Volitatud biomeditsiiniinsener V Chartered Biomedical Engineer V 2 Volitatud biomeditsiiniinsener V (versioon 1) Volitatud biomeditsiinitehnikainsener, tase 8 (versioon 3) Volitatud biomeditsiinitehnikainsener, tase 8 (versioon 4) Volitatud biomeditsiinitehnikainsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud biomeditsiinitehnikainsener, tase 8 (versioon 6) Volitatud biomeditsiinitehnikainsener, tase 8 (versioon 7) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Inseneride Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Biomeditsiiniinsener 5 2011-06-07 2011-06-07 2013-12-31 V 8 8 2149 Tehnikateaduste tippspetsialistid, mujal liigitamata 0912 Meditsiin 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Aktiivsed ja passiivsed implantaadid Anesteesia ja intensiivraviseadmed Biomaterjalid ja bioühilduvus Biomeditsiiniseadmete rakendus, paigaldus, hooldus ja remont Biomeditsiinitehnika ja meditsiinifüüsikaalane koolitustegevus Biomeditsiinitehnika nukleaarmeditsiinis Biomeditsiinitehnikaga seotud normide arendamine Biomeditsiinitehnoloogiaga seotud protsesside ohjamine Biomehhaanika Biosensorid ja –muundurid Biosignaalide töötlus ja interpreteerimine, automaatdiagnostika Endoskoopiatehnika Hügieeni-, desinfitseerimise- ja sterilisatsioonitehnika Kiirgusfüüsika, kiirgusteraapia planeerimine, dosimeetria, kiirguskaitse Kirurgiaseadmed ja instrumendid Kujutise saamine ja töötlemine meditsiinis Kujutise saamine ja töötlemine meditsiinis, kiirgusfüüsika, dosimeetria ja kiirguskaitse Kvaliteedijuhtimine biomeditsiinitehnoloogias Laboritehnika meditsiinis või bioloogias Laserite kasutamine meditsiinis Meditsiinidiagnostikaseadmed Meditsiinigaasid ja gaasisüsteemid Meditsiiniinformaatika Meditsiinilised robotid ja manipulaatorid Meditsiininfosüsteemid Meditsiinitehnoloogia planeerimine, soetamine ja majandamine tervishoiuasutustes Mikro- ja nanotehnoloogia meditsiinis või bioloogias Raku ja koematerjalide inseneeria Taastusraviseadmed ja rehabilitatsioonitehnoloogia Tehisorganid Tehnika minimaalinvasiivses kirurgias Telemeditsiinitehnika Volitatud ehitusinsener V Chartered Civil Engineer V 4 Volitatud ehitusinsener V (versioon 1) Volitatud ehitusinsener V (versioon 2) Volitatud ehitusinsener V (versioon 3) Volitatud ehitusinsener V (versioon 6) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Inseneride Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Ehitusinsener 5 2011-06-07 2011-06-07 2012-12-10 V 8 8 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Ehituskorraldus Ehitusmaterjalide tootmine Ehitusprojekti juhtimine Ehitiste haldamine Ehitusökonoomika Geotehnika Hüdrotehniline ehitus Küte ja ventilatsioon Maaparandusehitised Raudtee-ehitus Sillaehitus Tee-ehitus Veevarustus ja kanalisatsioon Üldehitus ehitamine ehitiste käitamine ehituskulude arvutus inseneride koolitus järelevalve konsulteerimine projekteerimine-konsulteerimine projektijuhtimine teehoole tehnosüsteemide käitamine uurimistöö Diplomeeritud ehitusinsener V Diploma Civil Engineer V 4 Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 1) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 2) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 3) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 6) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Inseneride Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Ehitusinsener 4 2010-12-03 2010-12-03 2012-12-10 V 7 7 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Ehitusmaterjalide tootmine Hüdrotehniline ehitus Küte ja ventilatsioon Raudtee-ehitus Sillaehitus Tee-ehitus Veevarustus ja kanalisatsioon Üldehitus Ehitusinsener IV Civil Engineer IV 4 Ehitusinsener IV (versioon 1) Ehitusinsener IV (versioon 2) Ehitusinsener IV (versioon 3) Ehitusinsener IV (versioon 6) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 10) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 11) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 12) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 13) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 5) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 7) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 8) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 9) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 10) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 11) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 12) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 13) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 5) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 7) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 8) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 9) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 10) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 11) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 12) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 13) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 5) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 7) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 8) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 9) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 10) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 11) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 12) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 13) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 5) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 7) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 8) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Inseneride Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Ehitusinsener 4 2010-12-03 2010-12-03 2012-12-10 IV 6 6 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Ehitusmaterjalide tootmine Hüdrotehniline ehitus Küte ja ventilatsioon Raudtee-ehitus Sillaehitus Tee-ehitus Veevarustus ja kanalisatsioon Üldehitus Elektriinsener IV Electrical Engineer IV 3 Elektriinsener IV (versioon 1) Elektriinsener IV (versioon 2) Elektriinsener, tase 6 (versioon 4) Elektriinsener, tase 6 (versioon 5) Elektriinsener, tase 6 (versioon 6) Elektriinsener, tase 6 (versioon 7) Elektriinsener, tase 6 (versioon 8) Elektriinsener, tase 6 (versioon 9) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Inseneride Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Inseneeria (energeetika) Elektriinsener 4 2010-12-03 2010-12-03 2013-12-31 IV 6 6 2151 Elektriinsenerid 0713 Elektrienergia ja energeetika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Elektritootmine Elektriülekanne ja -jaotamine Diplomeeritud elektriinsener V Diploma Electrical Engineer V 3 Diplomeeritud elektriinsener V (versioon 1) Diplomeeritud elektriinsener V (versioon 2) Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 (versioon 4) Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 (versioon 6) Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 (versioon 9) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Inseneride Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Inseneeria (energeetika) Elektriinsener 4 2010-12-03 2010-12-03 2013-12-31 V 7 7 2151 Elektriinsenerid 0713 Elektrienergia ja energeetika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Elektrimajanduse korraldus Elektritootmine Elektriülekanne ja -jaotamine ehitamine insenerikoolitus juhtimine ja korraldamine konsulteerimine paigaldamine projekteerimine projekti juhtimine teadus- ja arendustöö tehnojärelevalve tehnosüsteemide käitamine Volitatud elektriinsener V Chartered Electrical Engineer V 3 Volitatud elektriinsener V (versioon 1) Volitatud elektriinsener V (versioon 2) Volitatud elektriinsener, tase 8 (versioon 4) Volitatud elektriinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud elektriinsener, tase 8 (versioon 6) Volitatud elektriinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud elektriinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud elektriinsener, tase 8 (versioon 9) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Inseneride Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Inseneeria (energeetika) Elektriinsener 5 2011-06-07 2011-06-07 2013-12-31 V 8 8 2151 Elektriinsenerid 0713 Elektrienergia ja energeetika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Elektri ülekanne ja -jaotamine Elektrimajandus Elektrimajanduse korraldus Elektritootmine Elektrivõrgud ja -süsteemid Elektrotehnika Jõuelektroonika ehitamine insenerikoolitus juhtimine ja korraldamine konsulteerimine paigaldamine projekteerimine projekti juhtimine teadus- ja arendustöö tehnojärelevalve tehnosüsteemide käitamine Mehaanikainsener IV Mechanical Engineer IV 3 Mehaanikainsener IV (versioon 1) Mehaanikainsener IV (versioon 2) Mehaanikainsener, tase 6 (versioon 4) Mehaanikainsener, tase 6 (versioon 5) Mehaanikainsener, tase 6 (versioon 6) Mehaanikainsener, tase 6 (versioon 7) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Inseneride Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Mehaanikainsener 4 2010-12-03 2010-12-03 2013-12-31 IV 6 6 2144 Mehaanikainsenerid 0715 Mehaanika ja metallitöö 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Masinaehitus Materjalitehnika Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 Engineer in Water Supply and Sewerage, level 6 11 Ehitusinsener IV (versioon 1) Ehitusinsener IV (versioon 2) Ehitusinsener IV (versioon 3) Ehitusinsener IV (versioon 4) Ehitusinsener IV (versioon 6) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 10) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 11) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 12) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 13) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 5) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 7) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 8) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 9) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 10) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 11) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 12) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 13) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 5) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 7) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 8) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 9) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 10) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 11) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 12) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 13) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 5) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 7) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 8) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 9) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 10) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 12) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 13) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 5) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 7) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 8) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 9) Hoone veevarustus ja kanalisatsioon Välisveevarustus ja kanalisatsioon Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener 18 2018-11-29 2018-11-29 2023-11-13 6 6 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Heiki Meos EstKonsult OÜ Ants Raja Ants Raja Ehituskorraldus FIE Andres Piirsalu OÜ Entec Eesti Andres Piir Projektbüroo KODA OÜ Peeter Parre IB Aksiaal OÜ Aleksander Grünstam Allux SG OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener (edaspidi VK insener) tegutseb spetsialistina hoonete veevarustuse ja kanalisatsiooni ning välisveevarustuse, väliskanalisatsiooni ehitiste ja -seadmete rajamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel ning veevarustus- ja kanalisatsiooniehitiste ning seadmete lammutamisel. VK inseneri ülesanne on ettenähtud tehniliste lahenduste väljatöötamine ja projektlahenduste realiseerimine, pidades silmas sotsiaalseid, majanduslikke ja eetilisi aspekte, keskkonnahoidu, tööohutust ja töötervishoidu. VK insener teeb koostööd teiste sidusvaldkondade spetsialistidega. VK inseneri kutsealal on välja töötatud järgmised kutsestandardid: - Veevarustuse ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 - Diplomeeritud veevarustuse ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 - Volitatud veevarustuse ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 VK inseneri kutse koosneb kahest spetsialiseerumisest: 1) hoone veevarustus ja kanalisatsioon 2) välisveevarustus ja -kanalisatsioon Sõltuvalt spetsialiseerumisest on vajalik valida vähemalt üks järgnevatest ametialadest: 1) Hoone veevarustus ja -kanalisatsioon - hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitusprojekti koostamine - ehitusjuhtimine - ehitustegevuse juhtimine - omanikujärelevalve - hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitusprojekti ekspertiis - projekteerimise juhtimine¹ 2) Välisveevarustus ja -kanalisatsioon - välisveevarustuse ja -kanalisatsiooni ehitusprojekti koostamine - ehitusjuhtimine - ehitustegevuse juhtimine - omanikujärelevalve - välisveevarustuse ja -kanalisatsiooni ehitusprojekti ekspertiis - projekteerimise juhtimine¹ Veevarustuse ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 on spetsialist, kes vastutab nii iseenda kui enda poolt juhitud töörühma töö tulemuste eest. VK insener, tase 6 kutsetunnistus annab selle omanikule seadusest tulenevatel alustel õiguse tegutseda pädeva isikuna iseseisvalt ja omal vastutusel ainult järgnevalt kirjeldatud piirangute ulatuses: I HOONE VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI EHITUSPROJEKTI KOOSTAMINE Hooned (v.a. maa-aluse korrusega hooned) pindalaga kuni 1000 m², mis on ehitise kasutamise otstarbe² järgi - ühe korteriga elamud (kood 11100) - kahe korteriga elamud (kood 11210) - kolme või enama korteriga elamud (kood 11220) II VÄLISVEEVARUSTUSE JA -KANALISATSIOONI EHITUSPROJEKTI KOOSTAMINE a) Korterelamute (kood 11100, 11210 ja 11220) juurde kuuluvad kinnistusisesed torustikud ja seadmed (sh pumplad ja omapuhastid); b) Ühte (1) kinnistut teenindavad kinnistuvälised VK torustikud; c) Puurkaev-pumplad, mille projektikohane tootlikkus on alla 10 kuupmeetri ööpäevas ühe kinnisasja või kuni 50 inimese vajaduseks. III HOONE VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI EHITAMINE, EHITUSJUHTIMINE Kõik hooned köetava pinnaga kuni 10 000 m², välja arvatud: - hooned, mis arhitektuursest eripärast on jagatud kahte või enamasse veevarustuse rõhutsooni - veekeskused, ujulad - uurimis- ja teaduslaborid - tunnelid ja allmaarajatised - kõrgendatud tuleohuga hooned IV VÄLISVEEVARUSTUSE JA -KANALISATSIOONI EHITAMINE, EHITUSJUHTIMINE a) välisveevarustuse süsteemid (ka ühisveevärk), mille torustiku siseläbimõõt ei ületa 300mm; b) väliskanalisatsiooni süsteemid (ka ühiskanalisatsioon), mille torustiku läbimõõt ei ületa 1000 mm; c) reoveepuhastid koormusega kuni 5000 ie ning mis ei asu nõrgalt kaitstud või kaitsmata põhjaveega alal; d) veetöötlusjaamad tootlikkusega kuni 2500 m³/d. V OMANIKUJÄRELEVALVE 1) Hoonesisene või selle juurde kuuluv veevarustuse ja kanalisatsioon Hooned (v.a. maa-aluse korrusega hooned) pindalaga kuni 1000 m², mis on ehitise kasutamise otstarbe¹ järgi - ühe korteriga elamud (kood 11100) - kahe korteriga elamud (kood 11210) - kolme või enama korteriga elamud (kood 11220) 2) Välisveevarustus ja -kanalisatsioon - Korterelamute (kood 11100, 11210 ja 11220) juurde kuuluvad kinnistusisesed torustikud ja seadmed (sh pumplad ja omapuhastid); - Ühte (1) kinnistut teenindavad kinnistuvälised VK torustikud; - Puurkaev-pumplad, mille projektikohane tootlikkus on alla 10 kuupmeetri ööpäevas ühe kinnisasja või kuni 50 inimese vajaduseks. VI HOONE VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI EHITUSPROJEKTI EKSPERTIIS Hooned (v.a. maa-aluse korrusega hooned) pindalaga kuni 1000 m², mis on ehitise kasutamise otstarbe¹ järgi - ühe korteriga elamud (kood 11100) - kahe korteriga elamud (kood 11210) - kolme või enama korteriga elamud (kood 11220) VII VÄLISVEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI EHITUSPROJEKTI EKSPERTIIS a) Korterelamute (kood 11100, 11210 ja 11220) juurde kuuluvad kinnistusisesed torustikud ja seadmed (sh pumplad ja omapuhastid); b) Ühte (1) kinnistut teenindavad kinnistuvälised VK torustikud; c) Puurkaev-pumplad, mille projektikohane tootlikkus on alla 10 kuupmeetri ööpäevas ühe kinnisasja või kuni 50 inimese vajaduseks. VII PROJKTEERIMISE JUHTIMINE Võrdne samal tasemel hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni (I) ning välisveevarustuse ja kanalisatsiooni (II) ehitusprojektide koostamise pädevusega. __________ ¹ - projekteerimise juhtimise tegevuse all peetakse silmas mitte kitsa eriala, vaid kogu tervikprojekti projekteerimise projektijuhtimist. ² - EVS-NE 1997-1 liigituse järgi. A.2.1 Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinseneri tööd läbiv kohustuslik kompetents 1. Kutse-eetika nõuete järgimine 2. Erialane enesearendamine 3. Meeskonnatöös osalemine, meeskonna juhtimine 4. Keskkonnahoidlikkuse ja energiatõhususe põhimõtete rakendamine 5. Valdkondlike teadmiste rakendamine töös 6. Digipädevus ja keeleoskus HOONE VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON A.2.2 Hoone veevarustus ja kanalisatsioon 1. Tööde juhtimine ja korraldamine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Valminud tööde ja nende osade kvaliteedi kontrollimine 3. Valminud tööde kompleksse vastavuse ja sobivuse kontrollimine 4. Valminud tööde tellijale esitamise ja üleandmise korraldamine VÄLISVEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON A.2.3 Välisveevarustus ja kanalisatsioon 1. Tööde juhtimine ja korraldamine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Valminud tööde ja nende osade kvaliteedi kontrollimine 3. Valminud tööde kompleksse vastavuse ja sobivuse kontrollimine 4. Valminud tööde tellijale esitamise ja üleandmise korraldamine A.2.4 Hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitusprojekti koostamine 1. Projekti koostamine kutsetasemega ettenähtud pädevuse piires 2. Lähteandmete kogumine ja analüüs 3. Tehniliste lahenduste kavandamine 4. Lähteandmete edastamine teistele projekti osapooltele 5. Seletuskirja koostamine 6. Hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni projekti koostamine ja vormistamine 7. Koostöö projekteerimismeeskonnaga 8. Projekteerija järelevalve tegemine 9. Täiendavate dokumentide koostamine A.2.5 Välisveevarustuse ja -kanalisatsiooni ehitusprojekti koostamine 1. Projekti koostamine kutsetasemega ettenähtud pädevuse piires 2. Lähteandmete kogumine ja analüüs 3. Tehniliste lahenduste kavandamine 4. Lähteandmete edastamine teistele projekti osapooltele 5. Seletuskirja koostamine 6. Välisveevarustuse ja -kanalisatsiooni projekti koostamine ja vormistamine 7. Koostöö projekteerimismeeskonnaga 8. Projekteerija järelevalve tegemine 9. Täiendavate dokumentide koostamine A.2.6 Ehitustegevuse juhtimine 1. Ehitustegevuse juhtimine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Ehituspakkumise koostamine 3. Ehitamise kavandamine 4. Ehituse ressursside kavandamine 5. Alltööhangete korraldamine ja lepingute sõlmimine 6. Ehitustoodete hankimine 7. Ehitustegevuse korraldamine ehitustööde kestel 8. Kvaliteedikontrolli ja mõõdistustööde tegemise korraldamine 9. Objekti üleandmisdokumentatsiooni koostamine 10. Objekti üleandmise korraldamine A.2.7 Ehitusjuhtimine 1. Ehitusjuhtimine kutsetasemega ettenähtud pädevuse piires 2. Vajadusuuringu läbiviimine 3. Hanke ettevalmistamine ja hankedokumentatsiooni koostamine 4. Ehitise elutsükli kavandamine 5. Ehitusmaksumuse arvutamine 6. Projekteerimise ettevalmistamine ja tööde korraldamine 7. Projekteerijate valimine ja lepingute ettevalmistamine 8. Ehitustööde ettevalmistamine 9. Pakkumusdokumentatsiooni ettevalmistamine 10. Alltöövõtjate valimine 11. Ehitusprotsessi koordineerimine tellija esindajana 12. Objekti üleandmine ja kasutuselevõtmine 13. Garantiiperioodi toimingud A.2.8 Omanikujärelevalve 1. Omanikujärelevalve tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Järelevalveprogrammi koostamine 3. Ehitusprojekti nõuetele vastavuse kontrollimine 4. Ehitustegevuse lepingule vastavuse kontrollimine 5. Kvaliteedi vastavuse kontrollimine ja hindamine 6. Ohutusele vastavuse kontrollimine 7. Vajaliku dokumentatsiooni kontrollimine 8. Ehitise vastuvõtmine 9. Teavitustegevus 10. Ettepanekute tegemine A.2.9 Hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitusprojekti ekspertiis 1. Ehitusprojekti ekspertiisi tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Projektiga tutvumine, lähteandmete kogumine ja analüüsimine 3. Projekti mahulise vastavuse kontrollimine 4. Projekti lahenduste eesmärgile ja nõuetele vastavuse kontrollimine 5. Ekspertiisi aruande koostamine A.2.10 Välisveevarustuse ja kanalisatsiooni projekti ekspertiis 1. Välisveevarustuse ja kanalisatsiooni projekti ekspertiisi tegemine kutsetasemega ettenähtud pädevuse piires 2. Projektiga tutvumine, lähteandmete kogumine ja analüüsimine 3. Projekti mahulise vastavuse kontrollimine 4. Projekti lahenduste eesmärgile ja nõuetele 5. Ekspertiisi aruande koostamine A.2.11 Projekteerimise juhtimine 1. Projekteerimislepingu ettevalmistamine 2. Projekteerimismeeskonna komplekteerimine 3. Infovahetuse korraldamine 4. Projekteerimise koordineerimine ja kvaliteedijuhtimine 5. Projekteerija järelevalve korraldamine Ehitusvaldkonna insenerid töötavad nii siseruumides kui ka väliobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Üldjuhul rakenduskõrghariduse diplom või bakalaureusekraad veevarustuse ja kanalisatsiooni erialal või muul tehnilisel erialal, mille õpe sisaldab etteantud mahus erialaaineid. Lisaks kutse taotlemiseks ettenähtud mahus praktilist töökogemust ja läbitud täienduskoolitusi. Kõik nõuded on detailsemalt kirjas kutse andmise korra dokumentatsioonis. projekteerija, omanikujärelevalve tegija, ehitusjuht, objektijuht, konsultant. Ehitusseadustik ja selle asjakohased rakendusaktid Muud erialased standardid, juhendmaterjalid ja normid Kutse saamiseks on vaja tõendada üldine (B.2.1) kompetents ja vähemalt ühe spetsialiseerumise (B.2.2. – B.2.3) juurde kuuluva üks või mitu valitavat kompetentsi (B.2.4 – B.2.11). Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinseneri tööd läbiv kohustuslik kompetents 7 Kutse saamiseks peab valima ühe spetsialiseerumise (B.2.2. – B.2.3). Kutse saamiseks peab tõendama vähemalt ühe valitavatest kompetentsidest (B.2.4 – B.2.11). Hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni projekti koostamine 6 Välisveevarustuse ja kanalisatsiooni projekti koostamine 6 Ehitustegevuse juhtimine 6 Ehitusjuhtimine 6 Omanikujärelevalve 6 Hoone veevarustuse ja kanalisatsiooniprojekti ekspertiis 6 Välisveevarustuse ja kanalisatsiooni projekti ekspertiis 6 Projekteerimise juhtimine 6 Diplomeeritud mehaanikainsener V Diploma Mechanical Engineer V 3 Diplomeeritud mehaanikainsener V (versioon 1) Diplomeeritud mehaanikainsener V (versioon 2) Diplomeeritud mehaanikainsener, tase 7 (versioon 4) Diplomeeritud mehaanikainsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud mehaanikainsener, tase 7 (versioon 6) Diplomeeritud mehaanikainsener, tase 7 (versioon 7) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Inseneride Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Mehaanikainsener 4 2010-12-03 2010-12-03 2013-12-31 V 7 7 2144 Mehaanikainsenerid 0715 Mehaanika ja metallitöö 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Masinaehitus Materjalitehnika Volitatud mehaanikainsener V Chartered Mechanical Engineer V 3 Volitatud mehaanikainsener V (versioon 1) Volitatud mehaanikainsener V (versioon 2) Volitatud mehaanikainsener, tase 8 (versioon 4) Volitatud mehaanikainsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud mehaanikainsener, tase 8 (versioon 6) Volitatud mehaanikainsener, tase 8 (versioon 7) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Inseneride Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Mehaanikainsener 5 2011-06-07 2011-06-07 2013-12-31 V 8 8 2144 Mehaanikainsenerid 0715 Mehaanika ja metallitöö 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Mehaanikainsener IV Mechanical Engineer IV 2 Mehaanikainsener IV (versioon 1) Mehaanikainsener IV (versioon 3) Mehaanikainsener, tase 6 (versioon 4) Mehaanikainsener, tase 6 (versioon 5) Mehaanikainsener, tase 6 (versioon 6) Mehaanikainsener, tase 6 (versioon 7) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Inseneride Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Mehaanikainsener 15 2009-01-15 2009-01-15 2010-12-02 IV 2144 Mehaanikainsenerid 0715 Mehaanika ja metallitöö 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Põllumajandusinsener IV Agricultural Engineer IV 3 Põllumajandusinsener IV (versioon 1) Põllumajandusinsener IV (versioon 2) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Inseneride Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Inseneeria (põllumajandus) Põllumajandusinsener 4 2010-12-03 2010-12-03 2013-12-31 IV 6 6 2144 Mehaanikainsenerid 0522 Looduskeskkond ja elusloodus 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Diplomeeritud põllumajandusinsener V Diploma Agricultural Engineer V 3 Diplomeeritud põllumajandusinsener V (versioon 1) Diplomeeritud põllumajandusinsener V (versioon 2) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Inseneride Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Inseneeria (põllumajandus) Põllumajandusinsener 4 2010-12-03 2010-12-03 2013-12-31 V 7 7 2144 Mehaanikainsenerid 0522 Looduskeskkond ja elusloodus 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Volitatud põllumajandusinsener V Chartered Agricultural Engineer V 3 Volitatud põllumajandusinsener V (versioon 1) Volitatud põllumajandusinsener V (versioon 2) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Inseneride Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Inseneeria (põllumajandus) Põllumajandusinsener 5 2011-06-07 2011-06-07 2013-12-31 V 8 8 2144 Mehaanikainsenerid 0522 Looduskeskkond ja elusloodus 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Soojustehnikainsener IV Thermal Engineering Engineer IV 3 Soojusenergeetikainsener, tase 6 (versioon 4) Soojusenergeetikainsener, tase 6 (versioon 5) Soojusenergeetikainsener, tase 6 (versioon 6) Soojusenergeetikainsener, tase 6 (versioon 7) Soojusenergeetikainsener, tase 6 (versioon 8) Soojustehnikainsener IV (versioon 1) Soojustehnikainsener IV (versioon 2) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Inseneride Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Inseneeria (energeetika) Soojustehnikainsener 4 2010-12-03 2010-12-03 2013-12-31 IV 6 6 2151 Elektriinsenerid 0713 Elektrienergia ja energeetika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kütused, kütusemajandus ja põletustehnika Soojusjõumasinad ja soojusjõuseadmed Soojusmajandus Soojustehnoloogia Soojusvarustus Diplomeeritud soojustehnikainsener V Diploma Thermal Engineering Engineer V 3 Diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 (versioon 4) Diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 (versioon 6) Diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud soojustehnikainsener V (versioon 1) Diplomeeritud soojustehnikainsener V (versioon 2) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Inseneride Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Inseneeria (energeetika) Soojustehnikainsener 4 2010-12-03 2010-12-03 2013-12-31 V 7 7 2151 Elektriinsenerid 0713 Elektrienergia ja energeetika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kütused, kütusemajandus ja põletustehnika Soojusjõumasinad ja soojusjõuseadmed Soojusmajandus Soojustehnoloogia Soojusvarustus Volitatud soojustehnikainsener V Chartered Thermal Engineering Engineer V 3 Volitatud soojusenergeetikainsener, tase 8 (versioon 4) Volitatud soojusenergeetikainsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud soojusenergeetikainsener, tase 8 (versioon 6) Volitatud soojusenergeetikainsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud soojusenergeetikainsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud soojusenergeetikainsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud soojustehnikainsener V (versioon 1) Volitatud soojustehnikainsener V (versioon 2) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Inseneride Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Inseneeria (energeetika) Soojustehnikainsener 5 2011-06-07 2011-06-07 2013-12-31 V 8 8 2151 Elektriinsenerid 0713 Elektrienergia ja energeetika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kütused, kütusemajandus ja põletustehnika Soojusjõumasinad ja soojusjõuseadmed Soojusmajandus Soojustehnoloogia Soojusvarustus ehitamine energiamajanduse juhtimine hanketeenindus insenerikoolitus nõustamine paigaldamine ja tehnojärelvalve tehnosüsteemide käitamine tootearendus uurimis- ja arendustöö Autoinsener IV Automotive Engineer IV 3 Autoinsener IV (versioon 1) Autoinsener IV (versioon 2) Autoinsener, tase 6 (versioon 7) Autoinsener, tase 6 (versioon 4) Autoinsener, tase 6 (versioon 5) Autoinsener, tase 6 (versioon 6) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Inseneride Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Autoinsener 4 2010-12-03 2010-12-03 2013-12-31 IV 6 6 2144 Mehaanikainsenerid 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Autode mehaanika Autode turundus Maanteetranspordi tehnoloogia Mootorsõiduki konstrueerimine Teadus- ja rakendusuuringud ning inseneride koolitus Diplomeeritud autoinsener V Diploma Automotive Engineer V 3 Diplomeeritud autoinsener V (versioon 1) Diplomeeritud autoinsener V (versioon 2) Diplomeeritud autoinsener, tase 7 (versioon 4) Diplomeeritud autoinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud autoinsener, tase 7 (versioon 6) Juhtiv autoinsener, tase 7 (versioon 7) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Inseneride Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Autoinsener 4 2010-12-03 2010-12-03 2013-12-31 V 7 7 2144 Mehaanikainsenerid 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Autode mehaanika Autode turundus Liiklustehnika, sõidu ja liiklusohutus Maanteetranspordi tehnoloogia Mootorsõiduki konstrueerimine Teadus- ja rakendusuuringud ning inseneride koolitus autode töövahendite konstrueerimine ja katsetamine liiklustehnika, sõidu- ja tooteohutus, tehniline ekspertiis tootmise tehnoloogia projekteerimine ja tootmise korraldus liiklus- ja mootorsõiduki juhi koolitus ja täiendõpe uurimis- ja arendustöö Diplomeeritud autoinsener V Diploma Automotive Engineer V 2 Diplomeeritud autoinsener V (versioon 1) Diplomeeritud autoinsener V (versioon 3) Diplomeeritud autoinsener, tase 7 (versioon 4) Diplomeeritud autoinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud autoinsener, tase 7 (versioon 6) Juhtiv autoinsener, tase 7 (versioon 7) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Inseneride Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Autoinsener 15 2009-01-15 2009-01-15 2010-12-02 V 2144 Mehaanikainsenerid 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Volitatud autoinsener V Chartered Automotive Engineer V 3 Vastutav autoinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud autoinsener V (versioon 1) Volitatud autoinsener V (versioon 2) Volitatud autoinsener, tase 8 (versioon 4) Volitatud autoinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud autoinsener, tase 8 (versioon 6) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Inseneride Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Autoinsener 5 2011-05-07 2011-05-07 2013-12-31 V 8 8 2144 Mehaanikainsenerid 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Autode turundus EL-i lepingud, normatiiv-, õigus- ja seadusloome Maanteetranspordi tehnoloogia Mootorsõiduki konstrueerimine Teadus- ja rakendusuuringud ning inseneride koolitus autode kasutamise, veondustehnoloogia projekteerimine ja süsteemikäitamine autode töövahendite, toodete konstrueerimine ja katsetamine inseneride koolitus, täiendõppe ja kutsekvalifikatsiooni korraldus konsultatsioon ja nõustamine korrashoiutehnoloogiaprojekteerimine ja tootmisekorraldus kvaliteeditehnika ja töökindluse analüüs ning arendus liiklus- ja mootorsõidukijuhi koolitus ja täiendõpe liikluskorralduse ja ohutusprogrammide projekteerimine ja rakendamine liiklustehnika, sõidu- ja tooteohutus, tehnoekspertiis sõidukite hooldusremonditehnoloogia projekteerimine ja töökorraldus liikluse keskkonnamõju hindamine ja ekspertiis tarneahela juhtimine liikluse reguleerimine ja järelevalve tootmise tehnoloogia projekteerimine ja tootmise korraldus turunduskeskkonna hindamine ja analüüs turundusstrateegia rakendamine uurimis- ja arendustöö Raudteeinsener IV Railway Engineer IV 3 Raudteeinsener IV (versioon 1) Raudteeinsener IV (versioon 2) Raudteeinsener, tase 6 (versioon 4) Raudteeinsener, tase 6 (versioon 5) Raudteeinsener, tase 6 (versioon 6) Raudteeinsener, tase 6 (versioon 7) Raudteeinsener, tase 6 (versioon 8) Transport ja Logistika Inseneride Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Inseneeria (transport) Raudteeinsener 4 2010-12-03 2010-12-03 2013-12-31 IV 6 6 2144 Mehaanikainsenerid 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Raudtee ja teemajandus Raudteeliiklus ja ohutus Raudteetranspordi tehnoloogia ja juhtimine Raudteeveerem ja veeremimajandus Diplomeeritud raudteeinsener V Diploma Railway Engineer V 3 Diplomeeritud raudteeinsener V (versioon 1) Diplomeeritud raudteeinsener V (versioon 2) Diplomeeritud raudteeinsener, tase 7 (versioon 4) Diplomeeritud raudteeinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud raudteeinsener, tase 7 (versioon 6) Diplomeeritud raudteeinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud raudteeinsener, tase 7 (versioon 8) Transport ja Logistika Inseneride Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Inseneeria (transport) Raudteeinsener 4 2010-12-03 2010-12-03 2013-12-31 V 7 7 2144 Mehaanikainsenerid 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Projektide juhtimine Raudtee ja teemajandus Raudteeautomaatika ja kommunikatsioonitehnika Raudteeliiklus ja ohutus Raudteetranspordi tehnoloogia ja juhtimine Raudteeveerem ja veeremimajandus ehitusjärelevalve konsultatsioon ja nõustamine raudtee reisiveo juhtimine inseneride koolitus, täiendõppe ja kutsekvalifikatsiooni korraldus Volitatud raudteeinsener V Chartered Railway Engineer V 3 Volitatud raudteeinsener V (versioon 1) Volitatud raudteeinsener V (versioon 2) Volitatud raudteeinsener, tase 8 (versioon 4) Volitatud raudteeinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud raudteeinsener, tase 8 (versioon 6) Volitatud raudteeinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud raudteeinsener, tase 8 (versioon 8) Transport ja Logistika Inseneride Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Inseneeria (transport) Raudteeinsener 5 2011-06-07 2011-06-07 2013-12-31 V 8 8 2144 Mehaanikainsenerid 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs EL-i liiklusohutuse projektide juhtimine Raudtee ja teemajandus Raudteeautomaatika ja kommunikatsioonitehnika Raudteeliiklus ja ohutus Raudteetranspordi tehnoloogia ja juhtimine Raudteeveerem ja veeremimajandus infrastruktuurirajatiste hooldusremondisüsteemi projekteerimine, arendus ja käitamine inseneride koolitus, täiendõppe ja kutsekvalifikatsiooni korraldus konsultatsioon ja nõustamine raudtee ettevõtlustehnika planeerimine ja aruandlus teadus-, uurimis- ja arendustöö tehnoloogia ja andmepankade, telekommunikatsioonitehnika, registrite projekteerimine ja käitamine veondus-, side-, infotehnoloogia projekteerimine ja käitamine veondusstrateegia planeerimine Teedeinsener IV Road Engineer IV 3 Teedeinsener IV (versioon 1) Teedeinsener IV (versioon 2) Teedeinsener, tase 6 (versioon 10) Teedeinsener, tase 6 (versioon 11) Teedeinsener, tase 6 (versioon 12) Teedeinsener, tase 6 (versioon 4) Teedeinsener, tase 6 (versioon 5) Teedeinsener, tase 6 (versioon 6) Teedeinsener, tase 6 (versioon 7) Teedeinsener, tase 6 (versioon 8) Teedeinsener, tase 6 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Inseneride Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Teedeehitus Teedeinsener 5 2010-12-03 2010-12-03 2013-12-31 IV 6 6 2142 Ehitusinsenerid 1041 Transporditeenused 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Keskkonnakaitse Liiklustehnika ja -ohutus Riiklik järelevalve Teede ja teerajatiste planeeringud ja ehitus Teedealased normatiivdokumendid Teedemajanduse ökonoomika Teehoiu tehnoloogia Teeprojektid ehitusjärelevalve projekteerimine teedeehitus Projektide juhtimine ehitusjärelevalve Teeprojekteerimine, koondprojektide koostamine, ekspertiis Diplomeeritud teedeinsener V Diploma Road Engineer V 3 Diplomeeritud teedeinsener V (versioon 1) Diplomeeritud teedeinsener V (versioon 2) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 (versioon 4) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 (versioon 6) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Inseneride Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Teedeehitus Teedeinsener 5 2010-12-03 2010-12-03 2013-12-31 V 7 7 2142 Ehitusinsenerid 1041 Transporditeenused 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Keskkonnakaitse Liiklustehnika ja -ohutus Riiklik järelevalve Teede ja teerajatiste planeeringud ja ehitus Teedealased normatiivdokumendid Teedemajanduse ökonoomika Teehoiu tehnoloogia Teeprojektid projekteerimine teedeehitus teeprojektide ekspertiis Projektide juhtimine Teeprojekteerimine, koondprojektide koostamine, ekspertiis ehitusjärelevalve Volitatud teedeinsener V Chartered Road Engineer V 3 Volitatud teedeinsener V (versioon 1) Volitatud teedeinsener V (versioon 2) Volitatud teedeinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud teedeinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud teedeinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud teedeinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud teedeinsener, tase 8 (versioon 4) Volitatud teedeinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud teedeinsener, tase 8 (versioon 6) Volitatud teedeinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud teedeinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud teedeinsener, tase 8 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Inseneride Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Teedeehitus Teedeinsener 5 2011-06-07 2011-06-07 2013-12-31 V 8 8 2142 Ehitusinsenerid 1041 Transporditeenused 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Keskkonnakaitse Liiklustehnika ja -ohutus Riiklik järelevalve Teede ja teerajatiste planeeringud ja ehitus Teedealased normatiivdokumendid Teedemajanduse ökonoomika Teehoiu tehnoloogia Teeprojektid ehitusjärelevalve inseneride koolitus, täiendõppe ja kutsekvalifikatsiooni korraldus konsultatsioon ja nõustamine projekteerimine sildade projekteerimine sillaprojektide ja sildade ekspertiis teadus-, uurimis- ja arendustöö teedeehitus teeinfo- ja kommunikatsioonitehnoloogia, andmepankade, registrite projekteerimine, rakendamine ja haldamine teehoiutööd teeprojekteerimine, koondprojektide koostamine, ekspertiis teeprojektide ekspertiis Projektide juhtimine Teede ja raudtee-ehitus Transporditehnikainsener IV Engineer of Transport Engineering IV 3 Transporditehnikainsener IV (versioon 1) Transporditehnikainsener IV (versioon 2) Transport ja Logistika Inseneride Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Inseneeria (transport) Transporditehnikainsener 4 2010-12-03 2010-12-03 2013-12-31 IV 6 6 2144 Mehaanikainsenerid 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Liiklus- ja sõiduohutus Liiklustehnika Sõidukite mehaanika Diplomeeritud transporditehnikainsener V Diploma Engineer of Transport Engineering V 2 Diplomeeritud transporditehnikainsener V (versioon 1) Diplomeeritud transporditehnikainsener V (versioon 3) Transport ja Logistika Inseneride Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Inseneeria (transport) Transporditehnikainsener 14 2008-06-03 2008-06-03 2010-12-02 V 2144 Mehaanikainsenerid 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Diplomeeritud transporditehnikainsener V Diploma Engineer of Transport Engineering V 3 Diplomeeritud transporditehnikainsener V (versioon 1) Diplomeeritud transporditehnikainsener V (versioon 2) Transport ja Logistika Inseneride Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Inseneeria (transport) Transporditehnikainsener 4 2010-12-03 2010-12-03 2013-12-31 V 7 7 2144 Mehaanikainsenerid 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Liiklustehnika Liiklus- ja sõiduohutus Sõidukite mehaanika Volitatud transporditehnikainsener V Chartered Engineer of Transport Engineering V 3 Volitatud transporditehnikainsener V (versioon 1) Volitatud transporditehnikainsener V (versioon 2) Transport ja Logistika Inseneride Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Inseneeria (transport) Transporditehnikainsener 5 2011-07-06 2011-07-06 2013-12-31 V 8 8 2144 Mehaanikainsenerid 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Liiklustehnika Liiklus- ja sõiduohutus Sõidukite mehaanika erialane, valdkonna õigusloome hooldus-, remonditehnoloogia ja logistika väljatöötamine inseneride koolitus, täiendõppe ja kutsekvalifikatsiooni korraldus konsultatsioon ja nõustamine liiklustehnika, projekteerimine ja käitamine teadus-, uurimis- ja arendustöö transpordi järelevalve korraldamine transpordiseisundi, sõidukite tehniline ekspertiis transpordivahendite konstrueerimine ja katsetamine, tootmine transpordiökonoomika Siseriiklik ja rahvusvaheline transporditehnoloogia Lennundusinsener IV Aviation Engineer IV 2 Lennundusinsener IV (versioon 1) Lennundusinsener, tase 6 (versioon 3) Transport ja Logistika Inseneride Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Inseneeria (transport) Lennundusinsener 4 2010-12-03 2010-12-03 2013-12-31 IV 6 6 2144 Mehaanikainsenerid 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Avioonikaseadmed Lennuliiklusteenindus Lennunduse andmeside- ja infotöötlus Lennunduse side-, seire- ja navigatsiooniseadmed Õhusõiduki juhtimine Õhusõidukid ja mootorid inseneride koolitus, täiendõppe ja kutsekorraldus konsultatsioon, nõustamine Taimekasvataja, tase 4 Farm-worker, level 4 1 Taimekasvataja, tase 4 (versioon 2) Taimekasvataja, tase 4 (versioon 3) Taimekasvataja, tase 4 (versioon 4) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Looma- ja taimekasvatus. Põllumajandustehnika Taimekasvataja 11 2018-11-22 2018-11-22 2023-10-30 4 4 6111 Põllusaaduste ja köögiviljakasvatajad 0811 Põllundus ja loomakasvatus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Ann Riisenberg Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Marika Oeselg Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Külli Marrandi Järvamaa Kutsehariduskeskus Miralda Paivel Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Kaja Marrandi Järvamaa Kutsehariduskeskus Aive Kupp Järvamaa Kutsehariduskeskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Taimekasvatuse põllumajandustöötaja on oskustöötaja, kes töötab iseseisvalt nii tava- kui mahepõllumajanduslikus ettevõttes. Tema põhilisteks tööülesanneteks on sööda varumine, põlluharimine, sh külvipinna ettevalmistamine, külvamine ning põllumajandusliku maa ja kultuuride hooldamine. Ta koristab ja säilitab saaki ning valmistab selle müügiks ette. Töötamine põllumajanduse tootmisettevõttes eeldab heade põllumajandustavade järgimist ja tegutsemist viisil, mis tagab ohutu toidu ja sööda tootmise. Taimekasvatuse põllumajanduse kutsealal on ka Taimekasvatustootja, tase 5 kutse. A.2.1 Põllu- ja rohumaakultuuride kasvatamine 1. Mullaproovide võtmine. 2. Viljavaheldusplaani koostamine. 3. Maa külviks ettevalmistamine. 4. Seemnete kvaliteedi hindamine. 5. Põllu- ja rohumaakultuuride külvamine. 6. Väetamine. 7. Kasvuaegsed hooldustööd. 8. Taimekaitsetööde tegemine. A.2.2 Põllukultuuride koristamine ja säilitamine 1. Küpsusfaasi hindamine, koristamine. 2. Saagi esmane töötlemine, hoiustamine ja säilitamine, proovide võtmine. A.2.2 Rohumaakultuuride koristamine ja säilitamine 1. Koresöödaks kasvatatavate rohumaakultuuride kasvufaasi hindamine ja tehnika seadistamine. 2. Koresööda valmistamine. 3. Koresööda ladustamine, proovide võtmine. A.2.2 Põllumajandusmasinate hooldamine ning remontimine 1. Põllumajandusmasinate ja -seadmete hooldamine. 2. Masinate ja seadmete ettevalmistamine hoiustamiseks või hooajatöödeks. 3. Tööseadmete kuluvosade seisundi määramine ja hindamine. 4. Põllumajandusmasina ja -seadme remontimine. Põllumajandustöötaja töö eeldab töötamist nii sise- kui välitingimustes, vajadusel ka puhkepäevadel ja riiklikel pühadel ning öisel ajal. Töös puututakse kokku erinevate allergeenidega (taimekaitsevahendid, tolm, pesu- ja desinfektsioonivahendid, jm). Põllumajandustöötaja töötab kutsealal kasutatavate põllumajandusmasinate, farmiseadmete ja –tarvikutega(sh infotehnoloogiline riist- ja tarkvara). Põllumajandustöötaja töö eeldab füüsilise koormuse taluvust, head füüsilist vormi ja tervist. Vajalikud on pingetaluvus, vastutus-, kohanemis- ja koostöövõime ning täpsus ja kohusetunne. 4. taseme põllumajandustöötajal on enamasti erialane kutsekeskharidus ja/või töökohal ning täiendõppes omandatud kutseoskused. Taimekasvataja. Taimekaitsevahenditega töötamine nõuab taimekaitsetunnistust vastavalt taimekaitseseadusele. Töötamine liikurmasinatega nõuab juhtimisõigust vastavalt liiklusseadusele. Kutse taotlemisel tuleb tõendata kõik kompetentsid. Põllu- ja rohumaakultuuride kasvatamine 4 Põllukultuuride koristamine ja säilitamine 4 Rohumaakultuuride koristamine ja säilitamine 4 Põllumajandusmasinate hooldamine ning remontimine 4 Taimekasvataja kutset läbiv kompetents 4 Taimekasvatustootja, tase 5 Farmer, level 5 1 Taimekasvatustootja, tase 5 (versioon 2) Taimekasvatustootja, tase 5 (versioon 3) Taimekasvatustootja, tase 5 (versioon 4) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Looma- ja taimekasvatus. Põllumajandustehnika Taimekasvataja 11 2018-11-22 2018-11-22 2023-10-30 5 5 6111 Põllusaaduste ja köögiviljakasvatajad 0811 Põllundus ja loomakasvatus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Ann Riisenberg Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Marika Oeselg Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Külli Marrandi Järvamaa Kutsehariduskeskus Miralda Paivel Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Kaja Marrandi Järvamaa Kutsehariduskeskus Aive Kupp Järvamaa Kutsehariduskeskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Taimekasvatuse põllumajandustootja on erialase töökogemusega spetsialist, kes planeerib, analüüsib, korraldab ja vastutab taimekasvatusliku tava- ja mahetootmise eest. Ta toodab, esmatöötleb ja turustab põllumajandussaadusi. Tema peamisteks tööülesanneteks on ettevõtte tootmistegevuse kavandamine ja korraldamine, tootmismahtude ja tööjõu vajaduste planeerimine, tööde juhtimine, majandustegevuse üle arvestuse ja aruandluse pidamine, vajadusel ettevõtte esindamine ning klientide ja vahendajatega suhtlemine. Ta on kursis valdkonna arengutega ja on vajadusel valmis rakendama asjakohaseid muudatusi. Töötamine põllumajandustootjana eeldab tööd inimestega, organiseerides ja vastutades meeskonna töö eest. Töötamine põllumajanduse tootmisettevõttes eeldab heade põllumajandustavade järgimist ja tegutsemist viisil, mis tagab ohutu toidu ja sööda tootmise. Taimekasvatuse põllumajanduse kutsealal on ka Taimekasvataja, tase 4 kutse. A.2.1 Põllu- ja rohumaakultuuride kasvatamine 1. Mullaproovide võtmine. 2. Viljavaheldusplaani koostamine. 3. Maa külviks ettevalmistamine. 4. Seemnete kvaliteedi hindamine. 5. Põllu- ja rohumaakultuuride külvamine. 6. Väetamisplaani koostamine ning väetamise ja hooldustööde korraldamine 7. Taimekaitsetööde tegemine A.2.2 Põllukultuuride koristamine ja säilitamine 1. Küpsusfaasi hindamine, koristamine ja saagikuse määramine. 2. Saagi esmane töötlemine, hoiustamine ja säilitamine, proovide võtmine. A.2.3 Rohumaakultuuride koristamine ja säilitamine 1. Koresöödaks kasvatatavate rohumaakultuuride kasvufaasi hindamine ja tehnika seadistamine. 2. Koresööda valmistamine. 3. Koresööda ladustamine, proovide võtmine. A.2.4 Põllumajandusmasinate hooldamine ning remontimine 1. Põllumajandusmasinate ja -seadmete hooldamine. 2. Masinate ja seadmete ettevalmistamine hoiustamiseks või hooajatöödeks. 3. Tööseadmete kuluvosade seisundi määramine ja hindamine. 4. Põllumajandusmasina ja -seadme remontimine. A.2.5 Juhtimine ja majandamine 1. Tootmisprotsessi ja -ressursside kavandamine. 2. Personali juhtimine. 3. Aruannete koostamine. 4. Müügiprotsessi ja turundustegevuse kavandamine. 5. Äriplaani koostamine. Põllumajandustootja töö eeldab töötamist nii sise- kui välitingimustes, vajadusel ka puhkepäevadel ja riiklikel pühadel ning öisel ajal. Töös puututakse kokku erinevate allergeenidega (taimekaitsevahendid, tolm, pesu- ja desinfektsioonivahendid, jm). Põllumajandustootja töötab kutsealal kasutatavate põllumajandusmasinate, farmiseadmete ja –tarvikutega (sh infotehnoloogiline riist- ja tarkvara). Põllumajandustootja töö eeldab analüüsi- ja organiseerimisvõimet, füüsilise koormuse taluvust, head füüsilist vormi ja tervist. Vajalikud on pingetaluvus, vastutus-, kohanemis- ja koostöövõime ning täpsus ja kohusetunne. 5. taseme põllumajandustootjal on üldjuhul erialane kutseharidus või kõrgharidus või töökohal või täiendusõppes omandatud kutseoskused ning töökogemus. Taimekasvatusspetsialist, agronoom, talunik. Taimekaitsevahenditega töötamine nõuab taimekaitsetunnistust vastavalt taimekaitseseadusele. Töötamine liikurmasinatega nõuab juhtimisõigust vastavalt liiklusseadusele. Kutse taotlemisel tuleb tõendata kõik kompetentsid. Põllu- ja rohumaakultuuride kasvatamine 5 Põllukultuuride koristamine ja säilitamine 5 Rohumaakultuuride koristamine ja säilitamine 5 Põllumajandusmasinate hooldamine ning remontimine 5 Juhtimine ja majandamine 5 Taimekasvatustootja kutset läbiv kompetents 5 Loomakasvatustöötaja, tase 3 Farm-worker, level 3 8 Loomakasvatustöötaja, tase 3 (versioon 10) Loomakasvatustöötaja, tase 3 (versioon 9) Põllumajandustöötaja I (versioon 1) Põllumajandustöötaja I (versioon 2) Põllumajandustöötaja I (versioon 3) Põllumajandustöötaja I (versioon 4) Põllumajandustöötaja I (versioon 5) Põllumajandustöötaja, tase 3 (versioon 6) Põllumajandustöötaja, tase 3 (versioon 7) Hobusekasvatustöötaja, tase 3 Karusloomakasvatustöötaja, tase 3 Lamba- ja kitsekasvatustöötaja, tase 3 Linnukasvatustöötaja, tase 3 Seakasvatustöötaja, tase 3 Veisekasvatustöötaja, tase 3 Lüpsja, tase 3 Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Looma- ja taimekasvatus. Põllumajandustehnika Loomakasvataja 11 2018-11-22 2018-11-22 2019-05-30 3 3 6121 Loomakasvatajad 0811 Põllundus ja loomakasvatus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Keelte oskustasemete kirjeldused Ann Riisenberg Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Liia Taaler Eesti Karusloomakasvatajate Aretusühing Marika Oeselg Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Külli Marrandi Järvamaa Kutsehariduskeskus Eve Alekand Eve Tehtud OÜ, linnukasvataja Liilia Tali Eesti Lamba- ja Kitsekasvajate Liit Katrin Tambet Eesti Lamba- ja Kitsekasvajate Liit Aino Aringo Eesti Tõusigade Aretusühistu Tanel-Taavi Bulitko Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu Miralda Paivel Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Kaja Marrandi Järvamaa Kutsehariduskeskus Aive Kupp Järvamaa Kutsehariduskeskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. 3. taseme looma-või linnukasvatustöötaja põhiliseks tööülesandeks on loomade või lindude heaolu tagamine. Ta töötab iseseisvalt temale etteantud tootmislõigus ja omab algteadmisi põllumajandusloomadest ja farmitehnikast. Ta hooldab loomi või linde ja täidab muid liigispetsiifilisi tööülesandeid, nt lüpsmine, karjatamine, pügamine, karusloomade nahastamine. Loomakasvatuse kutsealal on ka Loomakasvataja, tase 4 ja Loomakasvatustootja, tase 5 kutsed. A.2.1 Loomade või lindude hooldamine 1. Looma/linnu üldise heaolu jälgimine, hindamine ja hooldamine. 2. Looma/linnu grupeerimine ja/või ümberpaigutamine. 3. Looma/linnu igapäevane vaatlemine. 4. Looma/linnu puhastamine. 5. Loomade sõrgade hooldusvärkimine ja küüniste korrastamine. 6. Farmiseadmete töökorras oleku kontrollimine ja hooldamine. A.2.2 Loomade või lindude söötmine 1. Toitumuse ja söömuse hindamine. 2. Sööda ladustamine ja kvaliteedi hindamine. 3. Söötmisala ja -vahendite puhastamine. 4. Söötmine ja jootmine. 5. Söötmis- ja jootmisseadmete töökorras oleku kontrollimine ja hooldamine. A.2.3 Loomade või lindude tervisliku seisundi jälgimine ja ravi loomaarsti juhendamisel 1. Looma või linnu üldise tervisliku seisundi hindamine. 2. Haige looma ja linnu ravimine ning hooldamine. 3. Lõpnud looma või linnu kahjutustamine. Veisekasvatus A.2.4 Veiste taastootmine 1. Inna avastamine. 2. Veise seemendamiseks või paaritamiseks ettevalmistamine. 3. Tiinuse kontrollimine. 4. Veise poegimise jälgimine ja abistamine. 5. Poeginud veise ja vastsündinud vasika tervislikku seisundi ning käitumise jälgimine. 6. Ternespiima käsitlemine. 7. Lihaveiste noorloomade võõrutamine. A.2.5 Lüpsmine 1. Lüpsiinventari ja piimajahuti lüpsiks ettevalmistamine. 2. Loomade lüpsialale ja -alalt suunamine. 3. Udara ettevalmistamine lüpsiks. 4. Loomade lüpsmine. 5. Lüpsinventari ja lüpsiala puhastamine. 6. Kinnisloomade grupeerimine. Seakasvatus A.2.6 Sigade taastootmine 1. Indleva emise avastamine. 2. Emise paarituseks või seemenduseks ettevalmistamine. 3. Paaritamisel ja seemendamisel abistamine. 4. Emise tiinuse määramine. 5. Poegimise ettevalmistamine. 6. Järglase identifitseerimine. 7. Poeginud emise ja vastsündinud tervislikku seisundi ning käitumise jälgimine. 8. Ternespiima olemasolu ja selle kättesaadavuse kontrollimine. 9. Põrsaste hooldamine. 10. Põrsaste võõrutamine. Lamba- ja kitsekasvatus A.2.7 Lammaste ja kitsede taastootmine 1. Paaritusgruppide moodustamine. 2. Poegimisala ettevalmistamine. 3. Poegimise jälgimine ja abistamine. 4. Poeginud ute või kitse ja vastsündinu tervisliku seisundi ja käitumise jälgimine. 5. Tallede registreerimine ja märgistamine. 6. Võõrutamine. A.2.8 Lamba- ja kitsesaaduste tootmine 1. Lammaste pügamine. 2. Villa sorteerimine ja pakendamine. 3. Lamba- või kitsenaha parkimiseks ettevalmistamine. 4. Piimalammaste ja -kitsede lüpsmine. Hobusekasvatus A.2.9 Hobuste taastootmine 1. Inna avastamine ja abistamine paaritusel või seemendusel. 2. Poegimiseelse seisundi tuvastamine ja abistamine sünnitusel. 3. Varssade esmane hooldamine. 4. Varssunud märade hooldamine tervisliku seisundi jälgimine. 5. Varsaga märade talutamine ja sotsialiseerimine. 6. Võõrutamine. Linnukasvatus A.2.10 Linnusaaduste tootmine 1. Munade kogumine ja müügiks ettevalmistamine. 2. Sulgede puhastamine, pesemine, kuivatamine, sorteerimine ja pakendamine Karusloomakasvatus A.2.11 Karusloomade taastootmine 1. Indlevate karusloomade tuvastamine ja paaritamise/seemendamise ettevalmistamine. 2. Poegimise kavandamine. 3. Poegimise jälgimine ja abistamine. 4. Sündinud poegade, hukkude ja surnultsündide registreerimine ning ümberpaigutamine ja märgistamine. 5. Pesakonna tervisliku seisundi ja käitumise jälgimine. 6. Võõrutamine A.2.12 Loomade karjatamine 1. Aedade rajamine ja nende korrasoleku kontrollimine. 2. Karja jälgimine ja ajamine. 3. Söötmine ja jootmine karjatamisel. 4. Karjamaade seisukorra jälgimine ning hooldamine. 5. Karja järelevalve karjatamisel. Põllumajandustöötaja töö eeldab töötamist nii sise- kui välitingimustes, vajadusel ka puhkepäevadel ja riiklikel pühadel ning öisel ajal. Töös puututakse kokku erinevate allergeenidega (loomade karvad, söödad, tolm, pesu- ja desinfektsioonivahendid, ravimid jm). Põllumajandustöötaja töötab kutsealal kasutatavate farmiseadmete ja -tarvikutega (sh infotehnoloogiline riist- ja tarkvara). Loomakasvatustöötaja töö eeldab füüsilise koormuse taluvust, head füüsilist vormi ja tervist. Vajalikud on pingetaluvus, vastutus-, kohanemis- ja koostöövõime ning täpsus ja kohusetunne. Loomakasvatustöötaja kutseoskused on enamasti omandatud töökohal või kutse- või täiendusõppes. Talitaja, karjatalitaja, karjak, lüpsja. Töötamine liikurmasinatega nõuab juhtimisõigust vastavalt liiklusseadusele. Töötamine loomadega nõuab tervisetõendit vastavalt loomatauditõrje seadusele. Veisekasvatustöötaja kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1-B.2.3, spetsialiseerumisega seotud kompetentsid B.2.4-B.2.5, valitav kompetents B.2.12 ja läbiv kompetents B.2.13. Seakasvatustöötaja kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1-B.2.3, spetsialiseerumisega seotud kompetents B.2.6 ja läbiv kompetents B.2.13. Lamba- ja kitsekasvatustöötaja kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1-B.2.3, spetsialiseerumisega seotud kompetentsid B.2.7-B.2.8, valitav kompetents B.2.12 ja läbiv kompetents B.2.13. Hobusekasvatustöötaja kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1-B.2.3, spetsialiseerumisega seotud kompetents B.2.9, valitav kompetents B.2.12 ja läbiv kompetents B.2.13. Linnukasvatustöötaja kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1-B.2.3, spetsialiseerumisega seotud kompetents B.2.10 ja läbiv kompetents B.2.13. Karusloomakasvatustöötaja kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1-B.2.3, spetsialiseerumisega seotud kompetents B.2.11 ja läbiv kompetents B.2.13. Lüpsja, tase 3 osakutse taotlemisel tuleb tõendada kompetents B.2.5 ja läbiv kompetents B.2.13. Loomade või lindude hooldamine 3 Loomade või lindude söötmine 3 Loomade või lindude tervisliku seisundi jälgimine ja ravi loomaarsti juhendamisel 3 Põllumajandusmasinate hooldamine ning remontimine 3 Veisekasvatustöötaja kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid B.2.4-B.2.5. Seakasvatustöötaja kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetents B.2.6. Lamba- ja kitsekasvatustöötaja kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid B.2.7-B.2.8. Hobusekasvatustöötaja kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetents B.2.9. Linnukasvatustöötaja kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetents B.2.10. Karusloomakasvatustöötaja kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetents B.2.11. Valitav kompetents B.2.12 tuleb lisaks tõendada veisekasvatusele, lamba- ja kitsekasvatusele ning hobusekasvatusele spetsialiseerumisel, samuti lüpsja osakutse taotlemisel. Loomade karjatamine 3 Loomakasvatustöötaja kutset läbiv kompetents 3 Loomakasvataja, tase 4 Farm worker, level 4 8 Loomakasvataja, tase 4 (versioon 10) Loomakasvataja, tase 4 (versioon 9) Põllumajandustöötaja II (versioon 1) Põllumajandustöötaja II (versioon 2) Põllumajandustöötaja II (versioon 3) Põllumajandustöötaja II (versioon 4) Põllumajandustöötaja II (versioon 5) Põllumajandustöötaja, tase 4 (versioon 6) Põllumajandustöötaja, tase 4 (versioon 7) Hobusekasvataja, tase 4 Karusloomakasvataja, tase 4 Küülikukasvataja, tase 4 Lamba- ja kitsekasvataja, tase 4 Linnukasvataja, tase 4 Seakasvataja, tase 4 Veisekasvataja, tase 4 Lüpsja, tase 4 Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Looma- ja taimekasvatus. Põllumajandustehnika Loomakasvataja 11 2018-11-22 2018-11-22 2019-05-30 4 4 6121 Loomakasvatajad 0811 Põllundus ja loomakasvatus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Ann Riisenberg Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Liia Taaler Eesti Karusloomakasvatajate Aretusühing Marika Oeselg Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Külli Marrandi Järvamaa Kutsehariduskeskus Eve Alekand Eve Tehtud OÜ, linnukasvataja Liilia Tali Eesti Lamba- ja Kitsekasvajate Liit Katrin Tambet Eesti Lamba- ja Kitsekasvajate Liit Aino Aringo Eesti Tõusigade Aretusühistu Tanel-Taavi Bulitko Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu Miralda Paivel Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Kaja Marrandi Järvamaa Kutsehariduskeskus Aive Kupp Järvamaa Kutsehariduskeskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. 4. taseme looma-või linnukasvataja on oskustöötaja, kes töötab iseseisvalt nii tava- kui mahepõllumajanduslikus ettevõttes. Tema põhilisteks tööülesanneteks on loomade heaolu ja tervisliku seisundi jälgimine, nende hooldamine ja söötmine, osalemine loomade taastootmisega seotud töödel ning loomakasvatussaaduste tootmine. Töötamine põllumajanduse tootmisettevõttes eeldab heade põllumajandustavade järgimist ja tegutsemist viisil, mis tagab ohutu toidutootmise. Loomakasvatuse kutsealal on ka Loomakasvatustöötaja, tase 3 ja Loomakasvatustootja, tase 5 kutsed. A.2.1 Loomade või lindude hooldamine 1. Looma/linnu üldise heaolu jälgimine, hindamine ja hooldamine. 2. Looma/linnu grupeerimine ja/või ümberpaigutamine. 3. Looma/linnu igapäevane vaatlemine. 4. Looma/linnu puhastamine. 5. Loomade sõrgade hooldusvärkimine ja küüniste korrastamine. 6. Farmiseadmete töökorras oleku kontrollimine ja hooldamine. A.2.2 Loomade või lindude söötmine 1. Toitumuse ja söömuse hindamine. 2. Sööda ladustamine ja kvaliteedi hindamine. 3. Söötmisala ja -vahendite puhastamine. 4. Söötmine ja jootmine. 5. Söötmis- ja jootmisseadmete töökorras oleku kontrollimine ja hooldamine. A.2.3 Loomade või lindude tervisliku seisundi jälgimine ja ravi loomaarsti juhendamisel 1. Looma või linnu üldise tervisliku seisundi hindamine. 2. Haige looma ja linnu ravimine ning hooldamine. 3. Lõpnud looma või linnu kahjutustamine. Veisekasvatus A.2.4 Veiste taastootmine 1. Inna avastamine. 2. Veise seemendamiseks või paaritamiseks ettevalmistamine. 3. Tiinuse kontrollimine. 4. Veise poegimise jälgimine ja abistamine. 5. Poeginud veise ja vastsündinud vasika tervislikku seisundi ning käitumise jälgimine. 6. Ternespiima käsitlemine. 7. Lihaveiste noorloomade võõrutamine. A.2.5 Lüpsmine 1. Lüpsiinventari ja piimajahuti lüpsiks ettevalmistamine. 2. Loomade lüpsialale ja -alalt suunamine. 3. Udara ettevalmistamine lüpsiks. 4. Loomade lüpsmine. 5. Lüpsinventari ja lüpsiala puhastamine. 6. Lüpsiroboti tööprotsessi jälgimine ja puhastamine. 7. Looma kinnisperioodile jätmine ja grupeerimine Seakasvatus A.2.6 Sigade taastootmine 1. Aretusloomade valimine. 2. Indleva emise avastamine. 3. Emise paarituseks või seemenduseks ettevalmistamine. 4. Paaritamine ja seemendamine. 5. Emise tiinuse määramine. 6. Poegimise ettevalmistamine. 7. Poegimise jälgimine ja abistamine. 8. Järglase identifitseerimine. 9. Poeginud emise ja vastsündinud tervislikku seisundi ning käitumise jälgimine. 10. Ternespiima olemasolu ja selle kättesaadavuse kontrollimine. 11. Sündinud põrsaste, hukkunud ja surnultsündide registreerimine. 12. Ammemiste ja kasuemade valimine. 13. Põrsaste hooldamine. 14. Põrsaste võõrutamine. Lamba- ja kitsekasvatus A.2.7 Lammaste ja kitsede taastootmine 1. Paaritusgruppide moodustamine. 2. Poegimisala ettevalmistamine. 3. Poegimise jälgimine ja abistamine. 4. Poeginud ute või kitse ja vastsündinu tervisliku seisundi ja käitumise jälgimine. 5. Amme ja/või kasuema valimine. 6. Tallede registreerimine ja märgistamine. 7. Võõrutamine. A.2.8 Lamba- ja kitsesaaduste tootmine 1. Lammaste pügamine. 2. Villa sorteerimine ja pakendamine. 3. Lamba- või kitsenaha parkimiseks ettevalmistamine. 4. Piimalammaste ja -kitsede lüpsmine. Hobusekasvatus A.2.9 Hobuste taastootmine 1. Inna avastamine ja abistamine paaritusel või seemendusel. 2. Poegimiseelse seisundi tuvastamine ja abistamine sünnitusel. 3. Varssade esmane hooldamine. 4. Varssunud märade hooldamine tervisliku seisundi jälgimine. 5. Varsaga märade talutamine ja sotsialiseerimine. 6. Võõrutamine. Linnukasvatus A.2.10 Lindude taastootmine 1. Lindude kunstlik seemendamine . 2. Haudemunade kogumine ja ettevalmistamine hautamiseks. 3. Haude- ja koorumiskappide töö jälgimine. 4. Tibude korjamine ja transpordiks ettevalmistamine. 5. Munemise jõudluskontroll. 6. Tibude ja noorte sugulindude kasvamise jälgimine. A.2.11 Linnusaaduste tootmine 1. Lindude hukkamisele saatmise korraldamine 2. Munade kogumine ja müügiks ettevalmistamine. 3. Sulgede puhastamine, pesemine, kuivatamine, sorteerimine ja pakendamine. Küülikukasvatus A.2.12 Küülikusaaduste toomine 1. Loomade väljavalimine nahastamiseks. 2. Nahastuse ruumide ettevalmistamine. 3. Looma tapmine. 4. Nahastamine ja nahkade puhastamine. 5. Naha esmane töötlemine, sorteerimine ja pakendamine. 6. Küülikute lihakehade töötlemine ja müügiks ettevalmistamine. Karusloomakasvatus A.2.13 Karusloomade taastootmine 1. Aretusplaani koostamine ja paarituse korraldamine. 2. Indlevate karusloomade tuvastamine ja paaritamise/seemendamise ettevalmistamine. 3. Poegimise kavandamine. 4. Poegimise jälgimine ja abistamine. 5. Sündinud poegade, hukkude ja surnultsündide registreerimine ning ümberpaigutamine ja märgistamine. 6. Pesakonna tervisliku seisundi ja käitumise jälgimine. 7. Võõrutamine A.2.14 Karusloomasaaduste toomine 1. Loomade väljavalimine nahastamiseks. 2. Nahastuse ruumide ettevalmistamine. 3. Looma tapmine. 4. Nahastamine ja nahkade puhastamine. 5. Naha esmane töötlemine, sorteerimine ja pakendamine. A.2.15 Loomade karjatamine 1. Aedade rajamine ja nende korrasoleku kontrollimine. 2. Karja jälgimine ja ajamine. 3. Söötmine ja jootmine karjatamisel. 4. Karjamaade seisukorra jälgimine ning hooldamine. 5. Karja järelevalve karjatamisel. Põllumajandustöötaja töö eeldab töötamist nii sise- kui välitingimustes, vajadusel ka puhkepäevadel ja riiklikel pühadel ning öisel ajal. Töös puututakse kokku erinevate allergeenidega (loomade karvad, söödad, tolm, pesu- ja desinfektsioonivahendid, ravimid jm). Põllumajandustöötaja töötab kutsealal kasutatavate farmiseadmete ja –tarvikutega (sh infotehnoloogiline riist- ja tarkvara). Põllumajandustöötaja töö eeldab füüsilise koormuse taluvust, head füüsilist vormi ja tervist. Vajalikud on pingetaluvus, vastutus-, kohanemis- ja koostöövõime ning täpsus ja kohusetunne. 4. taseme loomakasvataja on enamasti erialane kutsekeskharidus ja/või töökohal ning täiendõppes omandatud kutseoskused. Veisekasvataja, seakasvataja, lambakasvataja, kitsekasvataja, karusloomakasvataja, linnukasvataja, hobusekasvataja, hobuhooldaja. Töötamine liikurmasinatega nõuab juhtimisõigust vastavalt liiklusseadusele. Töötamine loomadega nõuab tervisetõendit vastavalt loomatauditõrje seadusele. Veisekasvataja kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1-B.2.3, spetsialiseerumisega seotud kompetentsid B.2.4-B.2.5, valitav kompetents B.2.15 ja läbiv kompetents B.2.16. Seakasvataja kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1-B.2.3, spetsialiseerumisega seotud kompetents B.2.6 ja läbiv kompetents B.2.16. Lamba- ja kitsekasvataja kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1-B.2.3, spetsialiseerumisega seotud kompetentsid B.2.7-B.2.8, valitav kompetents B.2.15 ja läbiv kompetents B.2.16. Hobusekasvataja kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1-B.2.3, spetsialiseerumisega seotud kompetents B.2.9, valitav kompetents B.2.15 ja läbiv kompetents B.2.16. Linnukasvataja kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1-B.2.3, spetsialiseerumisega seotud kompetentsid B.2.10-B.2.11 ja läbiv kompetents B.2.16. Küülikukasvataja kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1-B.2.3, spetsialiseerumisega seotud kompetents B.2.12 ja läbiv kompetents B.2.16. Karusloomakasvataja kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1-B.2.3, spetsialiseerumisega seotud kompetents B.2.13-B.2.14 ja läbiv kompetents B.2.16. Lüpsja, tase 4 osakutse taotlemisel tuleb tõendada kompetents B.2.5 ja läbiv kompetents B.2.16. Loomade või lindude hooldamine 4 Loomade või lindude söötmine 4 Loomade või lindude tervisliku seisundi jälgimine ja ravi loomaarsti juhendamisel 4 Veisekasvataja kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid B.2.4-B.2.5. Seakasvataja kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetents B.2.6. Lamba- ja kitsekasvataja kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid B.2.7-B.2.8. Hobusekasvataja kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetents B.2.9. Linnukasvataja kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetents B.2.10-B.2.11. Küülikukasvataja kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetents B.2.12. Karusloomakasvataja kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetents B.2.13-B.2.14. Valitav kompetents B.2.15 tuleb lisaks tõendada veisekasvatusele, lamba- ja kitsekasvatusele ning hobusekasvatusele spetsialiseerumisel, samuti lüpsja osakutse taotlemisel. Loomade karjatamine 4 Loomakasvataja kutset läbiv kompetents 4 Loomakasvatustootja, tase 5 Farmer, level 5 8 Loomakasvatustootja, tase 5 (versioon 9) Põllumajandustootja III (versioon 1) Põllumajandustootja III (versioon 2) Põllumajandustootja III (versioon 3) Põllumajandustootja III (versioon 4) Põllumajandustootja, tase 5 (versioon 5) Põllumajandustootja, tase 5 (versioon 6) Põllumajandustootja, tase 5 (versioon 7) Hobusekasvatustootja, tase 5 Karusloomakasvatustootja, tase 5 Küülikukasvatustootja, tase 5 Lamba- ja kitsekasvatustootja, tase 5 Linnukasvatustootja, tase 5 Seakasvatustootja, tase 5 Veisekasvatustootja, tase 5 Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Looma- ja taimekasvatus. Põllumajandustehnika Loomakasvataja 11 2018-11-22 2018-11-22 2023-10-30 5 5 6121 Loomakasvatajad 0811 Põllundus ja loomakasvatus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Ann Riisenberg Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Liia Taaler Eesti Karusloomakasvatajate Aretusühing Marika Oeselg Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Külli Marrandi Järvamaa Kutsehariduskeskus Eve Alekand Eve Tehtud OÜ, linnukasvataja Liilia Tali Eesti Lamba- ja Kitsekasvajate Liit Katrin Tambet Eesti Lamba- ja Kitsekasvajate Liit Aino Aringo Eesti Tõusigade Aretusühistu Tanel-Taavi Bulitko Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu Miralda Paivel Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Kaja Marrandi Järvamaa Kutsehariduskeskus Aive Kupp Järvamaa Kutsehariduskeskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Looma-või linnukasvatuse põllumajandustootja on erialase töökogemusega spetsialist, kes planeerib, analüüsib, korraldab ja vastutab loomakasvatusliku tootmise eest vastavalt spetsialiseerumisele. Ta toodab, esmatöötleb ja turustab põllumajandussaadusi. Tema peamisteks tööülesanneteks on ettevõtte tootmistegevuse kavandamine ja korraldamine, tootmismahtude ja tööjõu vajaduste planeerimine, tööde juhtimine või teostamine, majandustegevuse üle arvestuse ja aruandluse pidamine, vajadusel ettevõtte esindamine ning klientide ja vahendajatega suhtlemine. Ta on kursis valdkonna arengutega ja on vajadusel valmis rakendama asjakohaseid muudatusi. Töötamine põllumajandustootjana eeldab tööd inimestega, organiseerides ja vastutades meeskonna töö eest. Töötamine põllumajanduse tootmisettevõttes eeldab heade põllumajandustavade järgimist ja tegutsemist viisil, mis tagab ohutu toidu tootmise. Loomakasvatuse kutsealal on ka Loomakasvatustöötaja, tase 3 ja Loomakasvataja, tase 4 kutsed. A.2.1 Loomade või lindude hooldamine 1. Looma/linnu üldise heaolu jälgimine, hindamine ja hooldamine. 2. Looma/linnu grupeerimine ja/või ümberpaigutamine. 3. Looma/linnu igapäevane vaatlemine ja analüüsimine. 4. Looma/linnu puhastamine. 5. Loomade sõrgade hooldusvärkimine ja küüniste korrastamine. 6. Farmiseadmete töökorras oleku kontrollimine ja hooldamine. A.2.2 Loomade või lindude söötmine 1. Toitumuse ja söömuse hindamine. 2. Sööda ladustamine ja kvaliteedi hindamine. 3. Söötmisala ja -vahendite puhastamine. 4. Söödarotatsiooni koostamine. 5. Söötmis- ja jootmisseadmete töökorras oleku kontrollimine ja hooldamine. A.2.3 Loomade või lindude tervisliku seisundi jälgimine ja ravi loomaarsti juhendamisel 1. Looma või linnu üldise tervisliku seisundi hindamine. 2. Haige looma ja linnu ravimine ning hooldamine. 3. Lõpnud looma või linnu kahjutustamine. A.2.4 Juhtimine ja majandamine 1. Tootmisprotsessi ja -ressursside kavandamine. 2. Personali juhtimine. 3. Aruannete koostamine. 4. Müügiprotsessi ja turundustegevuse kavandamine. 5. Äriplaani koostamine. Veisekasvatus A.2.5 Veiste taastootmine 1. Põhikarja uuendamine. 2. Inna avastamine. 3. Veise seemendamiseks või paaritamiseks ettevalmistamine. 4. Tiinuse kontrollimine. 5. Veise poegimise jälgimine ja abistamine. 6. Vastsündinu registreerimine. 7. Poeginud veise ja vastsündinud vasika tervislikku seisundi ning käitumise jälgimine. 8. Ternespiima käsitlemine. 9. Lihaveiste noorloomade võõrutamine. A.2.6 Piima tootmine 1. Lüpsiinventari ja piimajahuti töökorrasoleku tagamine. 2. Lüpsmise korraldamine. 3. Lüpsiroboti seadistamine. 4. Lüpsitulemuste analüüsimine. 5. Looma kinnisperioodi ettevalmistamine. Seakasvatus A.2.7 Sigade taastootmine 1. Aretusloomade valimine. 2. Indleva emise avastamine. 3. Emise paarituseks või seemenduseks ettevalmistamine. 4. Paaritamine ja seemendamine. 5. Emise tiinuse määramine. 6. Poegimise ettevalmistamine. 7. Poegimise jälgimine ja abistamine. 8. Järglase identifitseerimine. 9. Poeginud emise ja vastsündinud tervislikku seisundi ning käitumise jälgimine. 10. Ternespiima olemasolu ja selle kättesaadavuse kontrollimine. 11. Sündinud põrsaste, hukkunud ja surnultsündide registreerimine. 12. Ammemiste ja kasuemade valimine. 13. Põrsaste hooldamine. 14. Põrsaste võõrutamine. Lamba- ja kitsekasvatus A.2.8 Lammaste ja kitsede taastootmine 1. Aretusplaani koostamine ja paarituse korraldamine 2. Poegimise kavandamine. 3. Poegimise jälgimine ja abistamine. 4. Poeginud ute või kitse ja vastsündinu tervisliku seisundi ja käitumise jälgimine. 5. Amme ja/või kasuema valimine. 6. Tallede registreerimine ja märgistamine. 7. Võõrutamine. A.2.9 Lamba- ja kitsesaaduste tootmine 1. Lammaste pügamine. 2. Villa sorteerimine ja pakendamine. 3. Lamba- või kitsenaha parkimiseks ettevalmistamine. 4. Piimalammaste ja -kitsede lüpsmine. Hobusekasvatus A.2.10 Hobuste taastootmine 1. Aretusplaani koostamine ja suguloomade valik 2. Inna avastamine ja paarituse või seemenduse korraldamine 3. Poegimiseelse seisundi tuvastamine ja abistamine sünnitusel. 4. Varssade esmane hooldamine. 5. Varssunud märade hooldamine tervisliku seisundi jälgimine. 6. Sünni registreerimine 7. Varsaga märade talutamine ja sotsialiseerimine. 8. Võõrutamine. Linnukasvatus A.2.11 Lindude taastootmine 1. Põhikarja uuendamise korraldamine. 2. Lindude kunstlik seemendamine . 3. Haudemunade kogumine ja ettevalmistamine hautamiseks. 4. Haude- ja koorumiskappide töö jälgimine. 5. Tibude kvaliteedi kontroll. 6. Munemise jõudluskontroll. 7. Tibude ja noorte sugulindude kasvamise jälgimine. A.2.12 Linnusaaduste tootmine 1. Linnu realiseerimisaja määramine 2. Lindude hukkamisele saatmise korraldamine 3. Munade kogumine ja müügiks ettevalmistamine. 4. Sulgede puhastamine, pesemine, kuivatamine, sorteerimine ja pakendamine. Küülikukasvatus A.2.13 Küülikute taastootmine 1. Aretusplaani koostamine ja paarituse korraldamine. 2. Indlevate küülikute tuvastamine ja paaritamise/seemendamise ettevalmistamine. 3. Poegimise kavandamine. 4. Poegimise jälgimine ja abistamine. 5. Registreerimine, märgistamine ja ümberpaigutamine. 6. Pesakonna tervisliku seisundi ja käitumise jälgimine. 7. Võõrutamine A.2.14 Küülikusaaduste tootmine 1. Loomade väljavalimine nahastamiseks. 2. Nahastuse ruumide ettevalmistamine. 3. Looma tapmine. 4. Nahastamine ja nahkade puhastamine. 5. Naha esmane töötlemine, sorteerimine ja pakendamine. 6. Küülikute lihakehade töötlemine ja müügiks ettevalmistamine. Karusloomakasvatus A.2.15 Karusloomade taastootmine 1. Aretusplaani koostamine ja paarituse korraldamine. 2. Indlevate karusloomade tuvastamine ja paaritamise/seemendamise ettevalmistamine. 3. Seemendamine 4. Poegimise kavandamine. 5. Poegimise jälgimine ja abistamine. 6. Sündinud poegade, hukkude ja surnultsündide registreerimine ning ümberpaigutamine ja märgistamine. 7. Pesakonna tervisliku seisundi ja käitumise jälgimine. 8. Võõrutamine A.2.16 Karusloomasaaduste toomine 1. Loomade väljavalimine nahastamiseks. 2. Nahastuse ruumide ettevalmistamine. 3. Looma tapmine. 4. Nahastamine ja nahkade puhastamine. 5. Naha esmane töötlemine, sorteerimine ja pakendamine. A.2.17 Loomade karjatamine 1. Karjatamisplaani koostamine. 2. Aedade rajamine ja nende korrasoleku kontrollimine. 3. Karja jälgimine ja ajamine. 4. Söötmine ja jootmine karjatamisel. 5. Karjamaade seisukorra jälgimine ning hooldamine. 6. Karja järelevalve karjatamisel. Põllumajandustöötaja töö eeldab töötamist nii sise- kui välitingimustes, vajadusel ka puhkepäevadel ja riiklikel pühadel ning öisel ajal. Töös puututakse kokku erinevate allergeenidega (loomade karvad, söödad, tolm, pesu- ja desinfektsioonivahendid, ravimid jm). Põllumajandustootja töötab kutsealal kasutatavate farmiseadmete ja –tarvikutega (sh infotehnoloogiline riist- ja tarkvara). Põllumajandustootja töö eeldab analüüsi- ja organiseerimisvõimet, füüsilise koormuse taluvust, head füüsilist vormi ja tervist. Vajalikud on pingetaluvus, vastutus-, kohanemis- ja koostöövõime ning täpsus ja kohusetunne. 5. taseme loomakasvatustootjal on üldjuhul erialane kutseharidus või kõrgharidus või töökohal või täiendusõppes omandatud kutseoskused ning töökogemus. Veisekasvatusspetsialist, seakasvatusspetsialist, lamba- ja/või kitsekasvatusspetsialist, hobusekasvatusspetsialist, küülikukasvatusspetsialist, karusloomakasvatusspetsialist, linnukasvatusspetsialist, zootehnik, talunik. Töötamine liikurmasinatega nõuab juhtimisõigust vastavalt liiklusseadusele. Töötamine loomadega nõuab tervisetõendit vastavalt loomatauditõrje seadusele. Veisekasvatustootja kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1-B.2.4, spetsialiseerumisega seotud kompetentsid B.2.5-B.2.6, valitav kompetents B.2.17 ja läbiv kompetents B.2.18. Seakasvatustootja kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1-B.2.4, spetsialiseerumisega seotud kompetents B.2.7 ja läbiv kompetents B.2.18. Lamba- ja kitsekasvatustootja kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1-B.2.4, spetsialiseerumisega seotud kompetentsid B.2.8-B.2.9, valitav kompetents B.2.17 ja läbiv kompetents B.2.18. Hobusekasvatustootja kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1-B.2.4, spetsialiseerumisega seotud kompetents B.2.10, valitav kompetents B.2.17 ja läbiv kompetents B.2.18. Linnukasvatustootja kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1-B.2.4, spetsialiseerumisega seotud kompetentsid B.2.11-B.2.12 ja läbiv kompetents B.2.18. Küülikukasvatustootja kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1-B.2.4, spetsialiseerumisega seotud kompetentsid B.2.13-B.2.14 ja läbiv kompetents B.2.18. Karusloomakasvatustootja kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1-B.2.4, spetsialiseerumisega seotud kompetents B.2.15-B.2.16 ja läbiv kompetents B.2.18. Loomade või lindude hooldamine 5 Loomade või lindude söötmine 5 Loomade või lindude tervisliku seisundi jälgimine ja ravi loomaarsti juhendamisel 5 Juhtimine ja majandamine 5 Veisekasvatusustootja kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid B.2.5-B.2.6. Seakasvatusustootja kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetents B.2.7. Lamba- ja kitsekasvatusustootja kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid B.2.8-B.2.9. Hobusekasvatusustootja kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetents B.2.10. Linnukasvatusustootja kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetents B.2.11-B.2.12. Küülikukasvatustootja kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetents B.2.13-B.2.14. Karusloomakasvatusustootja kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetents B.2.15-B.2.16. Valitav kompetents B.2.17 tuleb lisaks tõendada veisekasvatusele, lamba- ja kitsekasvatusele ning hobusekasvatusele spetsialiseerumisel. Loomade karjatamine 5 Loomakasvatustootja kutset läbiv kompetents 5 Massöör, tase 5 Masseur, EstQF Level 5 8 Lümfimassöör, tase 5 (versioon 5) Massöör II (versioon 1) Massöör II (versioon 2) Massöör II (versioon 3) Massöör II (versioon 4) Massöör, tase 5 (versioon 10) Massöör, tase 5 (versioon 5) Massöör, tase 5 (versioon 6) Massöör, tase 5 (versioon 7) Massöör, tase 5 (versioon 9) Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Massaažiteenused Massöör 13 2018-11-28 2018-11-28 2023-03-22 5 5 3255 Abifüsioterapeudid 0915 Teraapia ja taastusravi 86 Tervishoid Keelte oskustasemete kirjeldused Inna Alps Vihula mõis Anne Ast Eesti Spaaliit Martin Ilves Eesti Massaaži- ja Teraapiakool Alar Krautman Krautmani Massaazi- ja Terviseakadeemia Katrin Kõre Eesti Füsioterapeutide Liit Mai-Liis Pille Eesti Massööride Liit Marit Salus Tartu Tervishoiu Kõrgkool Helvis Trääder Fysiopark OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Massööri töö on kliendi masseerimine (peamiselt kätega, aga ka jalgade, kuppude vms abil) tema füüsilise ja vaimse suutlikkuse taastamiseks, tervisehäirete ennetamiseks, organismi üldise vastupanuvõime tugevdamisele ja hea enesetunde saavutamisele kaasaaitamiseks. Massöör valmistab ette töökoha, loob kontakti masseeritavaga, kogub anamneesi ja masseerib, kasutades korrektseid ja kohaseid massaaživõtteid. Ta nõustab ja juhendab kliente ning vajadusel soovitab pöörduda tervishoiuspetsialisti poole. Massaaži kutsealal on ka Massaažiterapeut, tase 6 kutsestandard. A.2.1 Kliendi teenindamine, teenuste ja toodete tutvustamine 1. Kliendi teenindamine. 2. Massaažiteenuste ja toodete tutvustamine. A.2.2 Massaaž ja selle läbiviimist toetavad tegevused 1. Töökeskkonna ja töövahendite ettevalmistamine ja korrastamine. 2. Anamneesi kogumine ja kliendi seisundi hindamine ning kliendi ettevalmistamine massaažiks. 3. Massaažiliigi valimine ja massaaži planeerimine. 4. Massaaži tegemine. 5. Massaaži lõpetamine. 6. Tulemuste hindamine. A.2.3 Massaažialane ettevõtlus 1. Ettevõtlusvormi valimine ja oma tegevuse korraldamine. 2. Salongi juhtimine. 3. Turundus- ja müügikampaaniate planeerimine. Massööri töökeskkond peab olema ergonoomiline, puhas, valgustatud, õhutatud ja soe. Massööri töö eripäraks on vältimatu kehaline kontakt kliendiga, mis loob delikaatse situatsiooni, kus klient peab tundma end turvaliselt. Massöör töötab massaažikabinetis, kliendi töökeskkonnas, spaakeskustes jm. Massöör kasutab massaaži tegemisel massaažilauda, massaažimatti, patju, tekke, linasid, õlisid, puhastusvahendeid jms. Sobiva keskkonna loomiseks kasutab erinevaid värve, lõhnu, helisid ja valgustust. Massööri töö eeldab motoorset võimekust, analüüsi- ja sünteesivõimet ning teenindusvalmidust. Massöör on empaatiavõimeline, usaldusväärne, koostöö- ja kohanemisvõimeline, loominguline, kõrge füüsilise- ja vaimse pingetaluvusega. Massöör on tähelepanelik ja delikaatne. Tavaliselt on massöör keskharidusega erialase koolituse läbinud isik. Massöör. Kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1-B.2.3 ja kutset läbiv kompetents B.2.4. Kliendi teenindamine, teenuste ja toodete tutvustamine 5 Massaaž ja selle läbiviimist toetavad tegevused 5 Massaažialane ettevõtlus 5 Massööri kutset läbiv kompetents 5 Massaažiterapeut, tase 6 Massage Therapist, EstQF Level 6 9 Lümfiterapeut, tase 6 (versioon 5) Lümfiterapeut, tase 6 (versioon 6) Lümfiterapeut, tase 6 (versioon 7) Massaažiterapeut, tase 6 (versioon 10) Massaažiterapeut, tase 6 (versioon 11) Massaažiterapeut, tase 6 (versioon 5) Massaažiterapeut, tase 6 (versioon 6) Massaažiterapeut, tase 6 (versioon 7) Massaažiterapeut, tase 6 (versioon 8) Massöör III (versioon 1) Massöör III (versioon 2) Massöör III (versioon 3) Massöör III (versioon 4) Lastemassaažiterapeut, tase 6 Ravimassaažiterapeut, tase 6 Spordimassaažiterapeut, tase 6 Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Massaažiteenused Massöör 13 2018-11-28 2018-11-28 2023-03-22 6 6 3255 Abifüsioterapeudid 0915 Teraapia ja taastusravi 86 Tervishoid Keelte oskustasemete kirjeldused Inna Alps Vihula mõis Anne Ast Eesti Spaaliit Martin Ilves Eesti Massaaži- ja Teraapiakool Alar Krautman Krautmani Massaazi- ja Terviseakadeemia Katrin Kõre Eesti Füsioterapeutide Liit Mai-Liis Pille Eesti Massööride Liit Marit Salus Tartu Tervishoiu Kõrgkool Helvis Trääder Fysiopark OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Massaažiterapeudi töö on kliendi/patsiendi organismi häirunud funktsioonide taastamine, tervisehäirete ennetamine ja leevendamine parimal võimalikul viisil, toetades kliendi/patsiendi igapäevast elukvaliteeti. Massaažiterapeut valmistab ette töökoha, loob kontakti masseeritavaga, kogub anamneesi ja masseerib, kasutades korrektseid ja kohaseid massaaživõtteid. Ta nõustab ja juhendab kliente ning vajadusel soovitab pöörduda tervishoiuspetsialisti poole. Lastemassaažiterapeudi töö on igas vanuses lapsele massaaži tegemine, arvestades lapse ealist arengut ning tervislikku seisundit. Lastemassaažiterapeut töötab tavaliselt tugimeeskonna liikmena, hinnates adekvaatselt oma rolli töös lapsevanema või hooldaja, lastearsti, füsioterapeudi, logopeedi jt spetsialistidega või iseseisvalt. Ta nõustab ja juhendab last ning lapsevanemat, vajadusel soovitab pöörduda teiste spetsialistide poole. Spordimassaažiterapeut töötab tavaliselt iseseisvalt või meeskonna liikmena, kuhu kuuluvad üksiksportlane ja/või võistkond, treener, spordiarst, füsioterapeut. Tema ülesanne on massaažiga sportlaste treenituse taseme ja maksimaalse saavutusvõime sihikindlale tõusule kaasaaitamine ning ajastatud tippvormi säilitamine. Spordimassaažiterapeut mõjutab oma tööga sportlaste organite talitluslikku seisundit, soodustades koormusjärgseid taastumisprotsesse, ennetamaks üleväsimust, traumasid ja tugiliikumisaparaadi ülekoormushaigusi. Ravimassaažiterapeudi töö on erinevatest diagnoosidest või haigusseisunditest lähtuva ravimassaaži tegemine kliendi/patsiendi haigusseisundite leevendamiseks ja põhiravi toetamiseks. Ravimassaažiterapeut jälgib kliendi/patsiendi ravidünaamikat ja arsti ettekirjutusi, teeb koostööd arsti/füsioterapeudi/taastusraviarstiga, vajadusel muudab teraapiaplaani, nõustab ja juhendab klienti/patsienti ravimassaažialaselt. Massaaži kutsealal on ka Massöör, tase 5 kutsestandard. A.2.1 Kliendi teenindamine, teenuste ja toodete tutvustamine 1. Kliendi teenindamine. 2. Massaažiteenuste ja toodete tutvustamine. A.2.2 Massaažiteraapia ja selle läbiviimist toetavad tegevused 1. Töökeskkonna ja töövahendite ettevalmistamine ja korrastamine. 2. Anamneesi kogumine ja kliendi seisundi hindamine ning kliendi ettevalmistamine massaažiks. 3. Massaažiliigi valimine ja massaaži planeerimine. 4. Massaažiteraapia tegemine. 5. Massaažiteraapia lõpetamine. 6. Tulemuste hindamine. A.2.3 Massaažialane ettevõtlus 1. Ettevõtlusvormi valimine ja oma tegevuse korraldamine. 2. Salongi juhtimine. 3. Turundus- ja müügikampaaniate planeerimine. 4. Meeskonna juhtimine. 5. Kolleegide juhendamine. Lastemassaažiteraapia A.2.4 Lastemassaažiteraapia 1. Massaažikabineti ettevalmistamine. 2. Kontakti loomine. 3. Teabe kogumine. 4. Lastemassaaži tegemine. 5. Juhiste andmine. Spordimassaažiteraapia A.2.5 Spordimassaažiteraapia 1. Liigesliikuvuse ja lihasjõu hindamine ja tulemuste tõlgendamine. 2. Spordimassaaž treeningperioodil. 3. Spordimassaaž võistlusperioodil. 4. Spordivigastuste ennetamine. Ravimassaažiteraapia A.2.6 Ravimassaažiteraapia 1. Anamneesi kogumine ja teraapiaplaani koostamine. 2. Ravimassaaži tegemine. 3. Ravimassaaži tulemuste hindamine. Massaažiterapeudi töökeskkond peab olema ergonoomiline, puhas, valgustatud, õhutatud ja soe. Töö eripäraks on vältimatu kehaline kontakt kliendiga, mis loob delikaatse situatsiooni, kus klient peab tundma end turvaliselt. Massaažiterapeut töötab tervishoiu-, sotsiaal-, haridusasutuses või erapraksises. Lastemassaažiterapeudil tuleb arvestada oma kabineti sisustamisel lapse arenguetappide erisustega. Spordimassaažiterapeut töötab spordi- või terviseklubides. Spordimassaažiterapeut töötab sportlasega individuaalselt või meeskonnaliikmena. Ravimassaažiterapeut töötab iseseisvalt või meeskonnas, haiglas või taastusravikeskuses. Massaažiterapeut kasutab massaaži tegemisel massaažilauda, massaažimatti, patju, tekke, linasid, õlisid, puhastusvahendeid jms. Sobiva keskkonna loomiseks kasutab erinevaid värve, lõhnu, helisid ja valgustust. Massaažiterapeudi töö eeldab motoorset võimekust, analüüsi- ja sünteesivõimet ning teenindusvalmidust. Massaažiterapeut on empaatiavõimeline, usaldusväärne, koostöö- ja kohanemisvõimeline, loominguline, kõrge füüsilise- ja vaimse pingetaluvusega, tähelepanelik ja delikaatne. Tavaliselt on massaažiterapeut keskharidusega erialase koolituse läbinud ja töökogemusega isik. Massaažiterapeut, lastemassaažiterapeut, spordimassaažiterapeut, ravimassaažiterapeut. Põhikutse (massaažiterapeut, tase 6) taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1-B.2.3. ja läbiv kompetents B.2.7. Spetsialiseerumisel tuleb lisaks kohustuslikele kompetentsidele tõendada järgmised kompetentsid: lastemassaažiterapeut - kompetents B.2.4, spordimassaažiterapeut - kompetents B.2.5, ravimassaažiterapeut - kompetents B.2.6. Kliendi teenindamine, teenuste ja toodete tutvustamine 6 Massaažiteraapia ja selle läbiviimist toetavad tegevused 6 Massaažialane ettevõtlus 6 Spetsialiseerumisel tuleb lisaks tõendada järgmised kompetentsid: lastemassaažiterapeut - kompetents B.2.4, spordimassaažiterapeut - kompetents B.2.5, ravimassaažiterapeut - kompetents B.2.6. Massööri kutset läbiv kompetents 5 Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 Diploma Engineer in Water Supply and Sewerage, EstQF Level 7 11 Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 1) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 2) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 3) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 4) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 6) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 9) Hoone veevarustus ja kanalisatsioon Välisveevarustus ja kanalisatsioon Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener 18 2018-11-29 2018-11-29 2023-11-13 7 7 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Heiki Meos EstKonsult OÜ Ants Raja Ants Raja Ehituskorraldus FIE Andres Piirsalu OÜ Entec Eesti Andres Piir Projektbüroo KODA OÜ Peeter Parre IB Aksiaal OÜ Aleksander Grünstam Allux SG OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener (edaspidi VK insener) tegutseb spetsialistina hoonete veevarustuse ja kanalisatsiooni ning välisveevarustuse, väliskanalisatsiooni ehitiste ja -seadmete rajamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel ning veevarustus- ja kanalisatsiooniehitiste ning seadmete lammutamisel. VK inseneri ülesanne on ettenähtud tehniliste lahenduste väljatöötamine ja projektlahenduste realiseerimine, pidades silmas sotsiaalseid, majanduslikke ja eetilisi aspekte, keskkonnahoidu, tööohutust ja töötervishoidu. VK insener teeb koostööd teiste sidusvaldkondade spetsialistidega. VK inseneri kutsealal on välja töötatud järgmised kutsestandardid: - Veevarustuse ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 - Diplomeeritud veevarustuse ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 - Volitatud veevarustuse ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 VK inseneri kutse koosneb kahest spetsialiseerumisest: 1) hoone veevarustus ja kanalisatsioon 2) välisveevarustus ja -kanalisatsioon Sõltuvalt spetsialiseerumisest on vajalik valida vähemalt üks järgnevatest ametialadest: 1) Hoone veevarustus ja -kanalisatsioon - hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitusprojekti koostamine - ehitusjuhtimine - ehitustegevuse juhtimine - omanikujärelevalve - hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitusprojekti ekspertiis - hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni audit - projekteerimise juhtimine¹ 2) Välisveevarustus ja -kanalisatsioon - välisveevarustuse ja -kanalisatsiooni ehitusprojekti koostamine - ehitusjuhtimine - ehitustegevuse juhtimine - omanikujärelevalve - välisveevarustuse ja -kanalisatsiooni ehitusprojekti ekspertiis - välisveevarustuse ja -kanalisatsiooni audit - projekteerimise juhtimine¹ Diplomeeritud veevarustuse ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 on spetsialist, kes vastutab nii iseenda kui enda poolt juhitud töörühma töö tulemuste eest. Diplomeeritud VK insener, tase 7 kutsetunnistus annab selle omanikule seadusest tulenevatel alustel õiguse tegutseda pädeva isikuna iseseisvalt ja omal vastutusel järgnevalt kirjeldatud piirangute ulatuses: I HOONE VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI EHITUSPROJEKTI KOOSTAMINE Kõik hooned köetava pinnaga kuni 10 000 m², välja arvatud: - hooned, mis arhitektuursest eripärast on jagatud kahte või enamasse veevarustuse rõhutsooni - veekeskused, ujulad - uurimis- ja teaduslaborid - tunnelid ja allmaarajatised - kõrgendatud tuleohuga hooned II VÄLISVEEVARUSTUSE JA -KANALISATSIOONI EHITUSPROJEKTI KOOSTAMINE a) välisveevarustus (ka ühisveevärk), torustiku siseläbimõõduga kuni 300mm; b) väliskanalisatsioon (ka ühiskanalisatsioon), torustiku siseläbimõõduga kuni 300mm survekanalisatsiooni puhul ning siseläbimõõduga kuni 1 000mm isevoolsekanalisatsiooni puhul; c) kraavid ja kanalid vooluhulgaga kuni 1,5 m³/s d) reoveepuhastid koormusega kuni 50 000 ie, e) veepuhastusjaamad tootlikkusega kuni 10 000 m³/d. III HOONE VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI EHITAMINE, EHITUSJUHTIMINE Kõik hooned avatud brutopinnaga kuni 20 000m², mis ei ole kõrgendatud tuleohuga ehitised. IV VÄLISVEEVARUSTUSE JA -KANALISATSIOONI EHITAMINE, EHITUSJUHTIMINE a) välisveevarustus (ka ühisveevärk) torustiku siseläbimõõduga kuni 600mm; b) väliskanalisatsioon (ka ühiskanalisatsioon) torustiku siseläbimõõduga kuni 1 500 mm; c) kraavid ja kanalid vooluhulgaga kuni 3 m³/s; d) reoveepuhastid koormusega kuni 100 000 ie; e) veepuhastusjaamad tootlikkusega kuni 20 000 m³/d. V OMANIKUJÄRELEVALVE 1) Hoonesisene või selle juurde kuuluv veevarustuse ja kanalisatsioon Kõik hooned köetava pinnaga kuni 10 000 m², välja arvatud: - hooned, mis arhitektuursest eripärast on jagatud kahte või enamasse veevarustuse rõhutsooni - veekeskused, ujulad - uurimis- ja teaduslaborid - tunnelid ja allmaarajatised - kõrgendatud tuleohuga hooned 2) Välisveevarustus ja -kanalisatsioon - välisveevarustus (ka ühisveevärk), torustiku siseläbimõõduga kuni 300mm; - väliskanalisatsioon (ka ühiskanalisatsioon), torustiku siseläbimõõduga kuni 300mm survekanalisatsiooni puhul ning siseläbimõõduga kuni 1 000mm isevoolsekanalisatsiooni puhul; - kraavid ja kanalid vooluhulgaga kuni 1,5 m³/s - reoveepuhastid koormusega kuni 50 000 ie; - veepuhastusjaamad tootlikkusega kuni 10 000 m³/d. VI HOONE VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI EHITUSPROJEKTI EKSPERTIIS Kõik hooned köetava pinnaga kuni 10 000 m², välja arvatud: - hooned, mis arhitektuursest eripärast on jagatud kahte või enamasse veevarustuse rõhutsooni - veekeskused, ujulad - uurimis- ja teaduslaborid - tunnelid ja allmaarajatised - kõrgendatud tuleohuga hooned VII VÄLISVEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI EHITUSPROJEKTI EKSPERTIIS a) välisveevarustus (ka ühisveevärk), torustiku siseläbimõõduga kuni 300mm; b) väliskanalisatsioon (ka ühiskanalisatsioon), torustiku siseläbimõõduga kuni 300mm survekanalisatsiooni puhul ning siseläbimõõduga kuni 1 000mm isevoolsekanalisatsiooni puhul; c) kraavid ja kanalid vooluhulgaga kuni 1,5 m³/s d) reoveepuhastid koormusega kuni 50 000 ie; e) veepuhastusjaamad tootlikkusega kuni 10 000 m³/d. VIII HOONE VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI AUDIT Kõik hooned köetava pinnaga kuni 10 000 m², välja arvatud: - hooned, mis arhitektuursest eripärast on jagatud kahte või enamasse veevarustuse rõhutsooni - veekeskused, ujulad - uurimis- ja teaduslaborid - tunnelid ja allmaarajatised - kõrgendatud tuleohuga hooned IX VÄLISVEEVARUSTUSE JA -KANALISATSIOONI AUDIT a) välisveevarustus (ka ühisveevärk), torustiku siseläbimõõduga kuni 300mm; b) väliskanalisatsioon (ka ühiskanalisatsioon), torustiku siseläbimõõduga kuni 300mm survekanalisatsiooni puhul ning siseläbimõõduga kuni 1 000mm isevoolsekanalisatsiooni puhul; c) kraavid ja kanalid vooluhulgaga kuni 1,5 m³/s d) reoveepuhastid koormusega kuni 50 000 ie, e) veepuhastusjaamad tootlikkusega kuni 10 000 m³/d. X PROJKTEERIMISE JUHTIMINE Võrdne samal tasemel hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni (I) ning välisveevarustuse ja kanalisatsiooni (II) ehitusprojektide koostamise pädevusega. __________ ¹ - projekteerimise juhtimise tegevuse all peetakse silmas mitte kitsa eriala, vaid kogu tervikprojekti projekteerimise projektijuhtimist. A.2.1 Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinseneri tööd läbiv kohustuslik kompetents 1. Kutse-eetika nõuete järgimine 2. Erialane enesearendamine 3. Meeskonnatöös osalemine, meeskonna juhtimine 4. Keskkonnahoidlikkuse ja energiatõhususe põhimõtete rakendamine 5. Valdkondlike teadmiste rakendamine töös 6. Digipädevus ja keeleoskus HOONE VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON A.2.2 Hoone veevarustus ja kanalisatsioon 1. Tööde juhtimine ja korraldamine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Valminud tööde ja nende osade kvaliteedi kontrollimine 3. Valminud tööde kompleksse vastavuse ja sobivuse kontrollimine 4. Valminud tööde tellijale esitamise ja üleandmise korraldamine VÄLISVEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON A.2.3 Välisveevarustus ja kanalisatsioon 1. Tööde juhtimine ja korraldamine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Valminud tööde ja nende osade kvaliteedi kontrollimine 3. Valminud tööde kompleksse vastavuse ja sobivuse kontrollimine 4. Valminud tööde tellijale esitamise ja üleandmise korraldamine A.2.4 Hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitusprojekti koostamine 1. Projekti koostamine kutsetasemega ettenähtud pädevuse piires 2. Lähteandmete kogumine ja analüüs 3. Tehniliste lahenduste kavandamine 4. Lähteandmete edastamine teistele projekti osapooltele 5. Seletuskirja koostamine 6. Hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni projekti koostamine ja vormistamine 7. Koostöö projekteerimismeeskonnaga 8. Projekteerija järelevalve tegemine 9. Täiendavate dokumentide koostamine A.2.5 Välisveevarustuse ja -kanalisatsiooni ehitusprojekti koostamine 1. Projekti koostamine kutsetasemega ettenähtud pädevuse piires 2. Lähteandmete kogumine ja analüüs 3. Tehniliste lahenduste kavandamine 4. Lähteandmete edastamine teistele projekti osapooltele 5. Seletuskirja koostamine 6. Välisveevarustuse ja -kanalisatsiooni projekti koostamine ja vormistamine 7. Koostöö projekteerimismeeskonnaga 8. Projekteerija järelevalve tegemine 9. Täiendavate dokumentide koostamine A.2.6 Ehitustegevuse juhtimine 1. Ehitustegevuse juhtimine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Ehituspakkumise koostamine 3. Ehitamise kavandamine 4. Ehituse ressursside kavandamine 5. Alltööhangete korraldamine ja lepingute sõlmimine 6. Ehitustoodete hankimine 7. Ehitustegevuse korraldamine ehitustööde kestel 8. Kvaliteedikontrolli ja mõõdistustööde tegemise korraldamine 9. Objekti üleandmisdokumentatsiooni koostamine 10. Objekti üleandmise korraldamine A.2.7 Ehitusjuhtimine 1. Ehitusjuhtimine kutsetasemega ettenähtud pädevuse piires 2. Vajadusuuringu läbiviimine 3. Hanke ettevalmistamine ja hankedokumentatsiooni koostamine 4. Ehitise elutsükli kavandamine 5. Ehitusmaksumuse arvutamine 6. Projekteerimise ettevalmistamine ja tööde korraldamine 7. Projekteerijate valimine ja lepingute ettevalmistamine 8. Ehitustööde ettevalmistamine 9. Pakkumusdokumentatsiooni ettevalmistamine 10. Alltöövõtjate valimine 11. Ehitusprotsessi koordineerimine tellija esindajana 12. Objekti üleandmine ja kasutuselevõtmine 13. Garantiiperioodi toimingud A.2.8 Omanikujärelevalve 1. Omanikujärelevalve tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Järelevalveprogrammi koostamine 3. Ehitusprojekti nõuetele vastavuse kontrollimine 4. Ehitustegevuse lepingule vastavuse kontrollimine 5. Kvaliteedi vastavuse kontrollimine ja hindamine 6. Ohutusele vastavuse kontrollimine 7. Vajaliku dokumentatsiooni kontrollimine 8. Ehitise vastuvõtmine 9. Teavitustegevus 10. Ettepanekute tegemine A.2.9 Hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitusprojekti ekspertiis 1. Ehitusprojekti ekspertiisi tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Projektiga tutvumine, lähteandmete kogumine ja analüüsimine 3. Projekti mahulise vastavuse kontrollimine 4. Projekti lahenduste eesmärgile ja nõuetele vastavuse kontrollimine 5. Ekspertiisi aruande koostamine A.2.10 Välisveevarustuse ja -kanalisatsiooni ehitusprojekti ekspertiis 1. Ehitusprojekti ekspertiisi tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Projektiga tutvumine, lähteandmete kogumine ja analüüsimine 3. Projekti mahulise vastavuse kontrollimine 4. Projekti lahenduste eesmärgile ja nõuetele vastavuse kontrollimine 5. Ekspertiisi aruande koostamine A.2.11 Hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni audit 1. Ehitise auditi tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Süsteemiga tutvumine, lähteandmete kogumine ja analüüsimine 3. Täiendavate uuringute ja testide korraldamine 4. Kontrollarvutuste ja täiendavate mõõtmiste tegemine 5. Auditi aruande koostamine A.2.12 Välisveevarustuse ja kanalisatsiooni audit 1. Ehitise auditi tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Süsteemiga tutvumine, lähteandmete kogumine ja analüüsimine 3. Täiendavate uuringute ja testide korraldamine 4. Kontrollarvutuste ja täiendavate mõõtmiste tegemine 5. Auditi aruande koostamine A.2.13 Projekteerimise juhtimine 1. Projekteerimislepingu ettevalmistamine 2. Projekteerimismeeskonna komplekteerimine 3. Infovahetuse korraldamine 4. Projekteerimise koordineerimine ja kvaliteedijuhtimine 5. Projekteerija järelevalve korraldamine Ehitusvaldkonna insenerid töötavad nii siseruumides kui ka väliobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Üldjuhul vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud 5-aastase integreeritud kõrghariduse diplom Vabariigi Valitsuse 25.10.2004 määruse nr 312 mõistes veevarustuse ja kanalisatsiooni või muul tehnilisel erialal, mille õpe sisaldab etteantud mahus erialaaineid. Lisaks kutse taotlemiseks ettenähtud mahus praktilist töökogemust ja läbitud täienduskoolitusi. Kõik nõuded on detailsemalt kirjas kutse andmise korra dokumentatsioonis. projekteerija, omanikujärelevalve tegija, ehitusjuht, objektijuht, konsultant. Ehitusseadustik ja selle asjakohased rakendusaktid Muud erialased standardid, juhendmaterjalid ja normid Kutse saamiseks on vaja tõendada üldine (B.2.1) kompetents ja vähemalt ühe spetsialiseerumise (B.2.2. – B.2.3) juurde kuuluv üks või mitu valitavat kompetentsi (B.2.4 – B.2.13). Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinseneri tööd läbiv kohustuslik kompetents 7 Kutse saamiseks peab valima ühe spetsialiseerumise (B.2.2. – B.2.3). Kutse saamiseks peab tõendama vähemalt ühe valitavatest kompetentsidest (B.2.4 – B.2.13). Hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni projekti koostamine 7 Välisveevarustuse ja kanalisatsiooni projekti koostamine 7 Ehitustegevuse juhtimine 7 Ehitusjuhtimine 7 Omanikujärelevalve 7 Hoone veevarustuse ja kanalisatsiooniprojekti ekspertiis 7 Välisveevarustuse ja kanalisatsiooni projekti ekspertiis 7 Hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni audit 7 Välisveevarustuse ja kanalisatsiooni audit 7 Projekteerimise juhtimine 7 Toitumisterapeut, tase 6 Nutritional therapist, level 6 2 Toitumisterapeut, tase 6 (versioon 1) Toitumisterapeut, tase 6 (versioon 3) Toitumisterapeut, tase 6 (versioon 4) Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Psühholoogia Toitumisnõustaja 13 2018-11-28 2018-11-28 2023-11-27 6 6 2265 Dieedi ja toitumise tippspetsialistid 0313 Psühholoogia 86 Tervishoid Keelte oskustasemete kirjeldused Taimi Ainjärv Eesti Personaaltreenerite Liit Liis Lepp Eesti Kliinilise Toitmise Selts Triin Muiste Eesti Toitumisnõustajate Ühendus Siret Saarsalu Eesti Tervisedenduse Ühing Anneli Sammel Tervise Arengu Instituut Annely Soots Eesti Toitumisteraapia Assotsiatsioon Anna-Liisa Tamm Tartu Tervishoiu Kõrgkool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Toitumisteraapia on haigusi ennetav, ravi toetav ja tagasilangusi ennetav tegevus. Toitumisterapeut ei diagnoosi haigusi ega ravi klienti. Toitumisterapeut on tervishoiuspetsialist, kes rakendab tõenduspõhiseid teadmisi toitumisest inimeste tervise edendamiseks ja terviseprobleemide korral patsiendi/kliendi (edaspidi klient) heaolu ja toimetulekuvõime suurendamiseks. Ta lähtub Eesti kehtivatest toidu-, toitumis- ja liikumissoovitustest ning toitumist puudutavatest ravi ja tegevusjuhenditest, tunneb nõustamise põhimõtteid. Toitumisterapeut selgitab välja toitumuslikud probleemid, lähtudes omandatud teadmistest toidu ja toitumise mõjust tervisele, sh haiguste tekkele ja olemasolevate haiguste kulule. Ta töötab kliendiga personaalselt, aidates vältida haiguse süvenemist ning suurendades heaolu krooniliste haigusseisundite korral. Toitumisterapeut täiendab ennast pidevalt erialaselt, rakendab teadmisi praktikas, hoiab ennast kursis uuemate tõenduspõhiste teadusuuringutega ja mõistab enesetäiendamise olulisust oma tegevuses. Vastava lisaväljaõppe olemasolul võib toitumisterapeut tegeleda ka operatsioonieelsete ja -järgsete klientidega, haiglaravil olevate, k.a intensiivravi patsientidega. Vajadusel nõustab toitumisterapeut meditsiinipersonali haiguspuhuse toitumise osas. A.2.1 Kliendi toitumise ja eluviisi hindamine 1. Kontakti loomine. 2. Üldandmete kogumine. 3. Söömise ja toitumuse andmete kogumine. 4. Kogutud andmete analüüsimine ja hindamine. A.2.2 Toitumise- ja eluviisi muutmise eesmärkide püstitamine ja sekkumisplaani koostamine 1. Eesmärkide püstitamine. 2. Toitumuslike sekkumiste valimine ja edasise tegevuskava koostamine. A.2.3 Toitumisnõustamine ja/või -teraapia 1. Tervisliku tasakaalustatud toitumise soovitamine, juhiste andmine ja juhendamine. 2. Toidutõhustamise meetodite soovitamine. 3. Toitumise ja piirangutega dieetide tasakaalustamine. 4. Kliendi juhendamine valikute tegemisel. 5. Kliendi nõustamine tervislike eluviiside järgimisel. 6. Kliendi teavitamine teabeallikatest. 7. Kliendi ja tema sotsiaalvõrgustiku toetamine ja võimestamine. 8. Kliinilise toitumise vajaduse hindamine. 9. Koostöö teiste spetsialistide ja kliendi tugivõrgustikuga. A.2.4 Toitumuslike sekkumiste mõju ja tulemuste hindamine 1. Tulemuste analüüsimine ja kokkuvõtete tegemine. 2. Enda tegevuse analüüsimine ja hindamine. A.2.5 Toitumisnõustamine tervislikuks liikumiseks 1. Kliendi toitumise, söömisharjumuste ja füüsilise koormuse hindamine. 2. Kliendi vajaduste määratlemine ja tegevuskava koostamine. 3. Kliendi nõustamine toitumise osas. 4. Toidutõhustamise meetodite soovitamine tervislikuks liikumiseks. Toitumisterapeut töötab tervishoiu- või sotsiaalteenust osutavas asutuses, erapraksises jm. Toitumisterapeut töötab klientide vastuvõtuks sobivas ruumis, mis võib olla erakabinet või asuda lasteasutuses, hooldekodus, haiglas, spordihoones jne. Toitumisteraapiat võib läbi viia ka veebikeskkonnas. Enamkasutatavad töövahendid on kaal ja mõõdulint, kliendile mõeldud jaotusmaterjalid ja teavikud, ea- ja kognitsioonikohased näitlikud abivahendid, toitumisterapeudile mõeldud juhendmaterjalid ja käsiraamatud, erialane tarkvara. Toitumisterapeudi kutse eeldab suhtlemisvalmidust, empaatiavõimet, otsustusvõimet, positiivset ellusuhtumist, analüütilist mõtlemist, võimet omandada uusi teadmisi, korrektsust, täpsust ja diskreetsust. Toitumisterapeut on kõrgharidusega (soovitavalt tervishoius või loodusteadustes) ja toitumisteraapia täiendkoolituse läbinud või toitumisteraapiaalase kõrgharidusega töökogemusega spetsialist. Toitumisterapeut, dietoloog. Kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Kliendi toitumise ja eluviisi hindamine 6 Toitumise- ja eluviisi muutmise eesmärkide püstitamine ja sekkumisplaani koostamine 6 Toitumisnõustamine ja/või -teraapia 6 Toitumuslike sekkumiste mõju ja tulemuste hindamine 5 Toitumisnõustamine tervislikuks liikumiseks 6 Toitumisterapeut, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 Chartered Engineer in Water Supply and Sewerage, EstQF Level 8 11 Volitatud ehitusinsener V (versioon 1) Volitatud ehitusinsener V (versioon 2) Volitatud ehitusinsener V (versioon 3) Volitatud ehitusinsener V (versioon 4) Volitatud ehitusinsener V (versioon 6) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 9) Hoone veevarustus ja kanalisatsioon Välisveevarustus ja kanalisatsioon Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener 18 2018-11-29 2018-11-29 2023-11-13 8 8 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Heiki Meos EstKonsult OÜ Ants Raja Ants Raja Ehituskorraldus FIE Andres Piirsalu OÜ Entec Eesti Andres Piir Projektbüroo KODA OÜ Peeter Parre IB Aksiaal OÜ Aleksander Grünstam Allux SG OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener (edaspidi VK insener) tegutseb spetsialistina hoonete veevarustuse ja kanalisatsiooni ning välisveevarustuse, väliskanalisatsiooni ehitiste ja -seadmete rajamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel ning veevarustus- ja kanalisatsiooniehitiste ning seadmete lammutamisel. VK inseneri ülesanne on ettenähtud tehniliste lahenduste väljatöötamine ja projektlahenduste realiseerimine, pidades silmas sotsiaalseid, majanduslikke ja eetilisi aspekte, keskkonnahoidu, tööohutust ja töötervishoidu. VK insener teeb koostööd teiste sidusvaldkondade spetsialistidega. VK inseneri kutsealal on välja töötatud järgmised kutsestandardid: - Veevarustuse ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 - Diplomeeritud veevarustuse ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 - Volitatud veevarustuse ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 VK inseneri kutse koosneb kahest spetsialiseerumisest: 1) hoone veevarustus ja kanalisatsioon 2) välisveevarustus ja -kanalisatsioon Sõltuvalt spetsialiseerumisest on vajalik valida vähemalt üks järgnevatest ametialadest: 1) Hoone veevarustus ja -kanalisatsioon - hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitusprojekti koostamine - ehitusjuhtimine - ehitustegevuse juhtimine - omanikujärelevalve - hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitusprojekti ekspertiis - hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni audit - projekteerimise juhtimine¹ - inseneride koolitamine ja arendustöö 2) Välisveevarustus ja -kanalisatsioon - välisveevarustuse ja -kanalisatsiooni ehitusprojekti koostamine - ehitusjuhtimine - ehitustegevuse juhtimine - omanikujärelevalve - välisveevarustuse ja -kanalisatsiooni ehitusprojekti ekspertiis - välisveevarustuse ja -kanalisatsiooni audit - projekteerimise juhtimine¹ - inseneride koolitamine ja arendustöö Volitatud veevarustuse ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 on spetsialist, kes vastutab nii iseenda kui enda poolt juhitud töörühma töö tulemuste eest. Volitatud VK insener, tase 8 kutsetunnistus annab selle omanikule seadusest tulenevatel alustel õiguse tegutseda pädeva isikuna iseseisvalt ja omal vastutusel: I HOONE VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI EHITUSPROJEKTI KOOSTAMINE Tehniliste piiranguteta II VÄLISVEEVARUSTUSE JA -KANALISATSIOONI EHITUSPROJEKTI KOOSTAMINE Tehniliste piiranguteta III HOONE VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI EHITAMINE, EHITUSJUHTIMINE Tehniliste piiranguteta IV VÄLISVEEVARUSTUSE JA -KANALISATSIOONI EHITAMINE, EHITUSJUHTIMINE Tehniliste piiranguteta V OMANIKUJÄRELEVALVE 1) Hoonesisene või selle juurde kuuluv veevarustuse ja kanalisatsioon Tehniliste piiranguteta 2) Välisveevarustus ja -kanalisatsioon Tehniliste piiranguteta VI HOONE VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI EHITUSPROJEKTI EKSPERTIIS Tehniliste piiranguteta VII VÄLISVEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI EHITUSPROJEKTI EKSPERTIIS Tehniliste piiranguteta VIII HOONE VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI AUDIT Tehniliste piiranguteta IX VÄLISVEEVARUSTUSE JA -KANALISATSIOONI AUDIT Tehniliste piiranguteta X PROJKTEERIMISE JUHTIMINE Tehniliste piiranguteta __________ ¹ - projekteerimise juhtimise tegevuse all peetakse silmas mitte kitsa eriala, vaid kogu tervikprojekti projekteerimise projektijuhtimist. A.2.1 Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinseneri tööd läbiv kohustuslik kompetents 1. Kutse-eetika nõuete järgimine 2. Erialane enesearendamine 3. Meeskonnatöös osalemine, meeskonna juhtimine 4. Keskkonnahoidlikkuse ja energiatõhususe põhimõtete rakendamine 5. Valdkondlike teadmiste rakendamine töös 6. Digipädevus ja keeleoskus HOONE VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON A.2.2 Hoone veevarustus ja kanalisatsioon 1. Tööde juhtimine ja korraldamine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Valminud tööde ja nende osade kvaliteedi kontrollimine 3. Valminud tööde kompleksse vastavuse ja sobivuse kontrollimine 4. Valminud tööde tellijale esitamise ja üleandmise korraldamine VÄLISVEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON A.2.3 Välisveevarustus ja kanalisatsioon 1. Tööde juhtimine ja korraldamine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Valminud tööde ja nende osade kvaliteedi kontrollimine 3. Valminud tööde kompleksse vastavuse ja sobivuse kontrollimine 4. Valminud tööde tellijale esitamise ja üleandmise korraldamine A.2.4 Hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitusprojekti koostamine 1. Projekti koostamine kutsetasemega ettenähtud pädevuse piires 2. Lähteandmete kogumine ja analüüs 3. Tehniliste lahenduste kavandamine 4. Lähteandmete edastamine teistele projekti osapooltele 5. Seletuskirja koostamine 6. Hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni projekti koostamine ja vormistamine 7. Koostöö projekteerimismeeskonnaga 8. Projekteerija järelevalve tegemine 9. Täiendavate dokumentide koostamine A.2.5 Välisveevarustuse ja -kanalisatsiooni ehitusprojekti koostamine 1. Projekti koostamine kutsetasemega ettenähtud pädevuse piires 2. Lähteandmete kogumine ja analüüs 3. Tehniliste lahenduste kavandamine 4. Lähteandmete edastamine teistele projekti osapooltele 5. Seletuskirja koostamine 6. Välisveevarustuse ja -kanalisatsiooni projekti koostamine ja vormistamine 7. Koostöö projekteerimismeeskonnaga 8. Projekteerija järelevalve tegemine 9. Täiendavate dokumentide koostamine A.2.6 Ehitustegevuse juhtimine 1. Ehitustegevuse juhtimine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Ehituspakkumise koostamine 3. Ehitamise kavandamine 4. Ehituse ressursside kavandamine 5. Alltööhangete korraldamine ja lepingute sõlmimine 6. Ehitustoodete hankimine 7. Ehitustegevuse korraldamine ehitustööde kestel 8. Kvaliteedikontrolli ja mõõdistustööde tegemise korraldamine 9. Objekti üleandmisdokumentatsiooni koostamine 10. Objekti üleandmise korraldamine A.2.7 Ehitusjuhtimine 1. Ehitusjuhtimine kutsetasemega ettenähtud pädevuse piires 2. Vajadusuuringu läbiviimine 3. Hanke ettevalmistamine ja hankedokumentatsiooni koostamine 4. Ehitise elutsükli kavandamine 5. Ehitusmaksumuse arvutamine 6. Projekteerimise ettevalmistamine ja tööde korraldamine 7. Projekteerijate valimine ja lepingute ettevalmistamine 8. Ehitustööde ettevalmistamine 9. Pakkumusdokumentatsiooni ettevalmistamine 10. Alltöövõtjate valimine 11. Ehitusprotsessi koordineerimine tellija esindajana 12. Objekti üleandmine ja kasutuselevõtmine 13. Garantiiperioodi toimingud A.2.8 Omanikujärelevalve 1. Omanikujärelevalve tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Järelevalveprogrammi koostamine 3. Ehitusprojekti nõuetele vastavuse kontrollimine 4. Ehitustegevuse lepingule vastavuse kontrollimine 5. Kvaliteedi vastavuse kontrollimine ja hindamine 6. Ohutusele vastavuse kontrollimine 7. Vajaliku dokumentatsiooni kontrollimine 8. Ehitise vastuvõtmine 9. Teavitustegevus 10. Ettepanekute tegemine A.2.9 Hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitusprojekti ekspertiis 1. Ehitusprojekti ekspertiisi tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Projektiga tutvumine, lähteandmete kogumine ja analüüsimine 3. Projekti mahulise vastavuse kontrollimine 4. Projekti lahenduste eesmärgile ja nõuetele vastavuse kontrollimine 5. Ekspertiisi aruande koostamine A.2.10 Välisveevarustuse ja -kanalisatsiooni ehitusprojekti ekspertiis 1. Ehitusprojekti ekspertiisi tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Projektiga tutvumine, lähteandmete kogumine ja analüüsimine 3. Projekti mahulise vastavuse kontrollimine 4. Projekti lahenduste eesmärgile ja nõuetele vastavuse kontrollimine 5. Ekspertiisi aruande koostamine A.2.11 Hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni audit 1. Ehitise auditi tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Süsteemiga tutvumine, lähteandmete kogumine ja analüüsimine 3. Täiendavate uuringute ja testide korraldamine 4. Kontrollarvutuste ja täiendavate mõõtmiste tegemine 5. Auditi aruande koostamine A.2.12 Välisveevarustuse ja kanalisatsiooni audit 1. Ehitise auditi tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Süsteemiga tutvumine, lähteandmete kogumine ja analüüsimine 3. Täiendavate uuringute ja testide korraldamine 4. Kontrollarvutuste ja täiendavate mõõtmiste tegemine 5. Auditi aruande koostamine A.2.13 Projekteerimise juhtimine 1. Projekteerimislepingu ettevalmistamine 2. Projekteerimismeeskonna komplekteerimine 3. Infovahetuse korraldamine 4. Projekteerimise koordineerimine ja kvaliteedijuhtimine 5. Projekteerija järelevalve korraldamine A.2.14 Inseneride koolitamine ja ehitusalane uurimistöö 1. Koolitustegevus 2. Õppe- ja juhendmaterjalide koostamine 3. Teaduslike või rakenduslike uurimistööde tegemine Ehitusvaldkonna insenerid töötavad nii siseruumides kui ka väliobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud 5-aastase integreeritud kõrghariduse diplom Vabariigi Valitsuse 25.10.2004 määruse nr 312 mõistes veevarustuse ja kanalisatsiooni erialal või muul tehnilisel erialal, mille õpe sisaldab etteantud mahus erialaaineid. Lisaks kutse taotlemiseks ettenähtud mahus praktilist töökogemust ja läbitud täienduskoolitusi. Kõik nõuded on detailsemalt kirjas kutse andmise korra dokumentatsioonis. projekteerija, omanikujärelevalve tegija, ehitusjuht, objektijuht, konsultant. Ehitusseadustik ja selle asjakohased rakendusaktid Muud erialased standardid, juhendmaterjalid ja normid Kutse saamiseks on vaja tõendada üldine (B.2.1) kompetents ja vähemalt ühe spetsialiseerumise (B.2.2. – B.2.3) juurde kuuluv üks või mitu valitavat kompetentsi (B.2.4 – B.2.14). Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinseneri tööd läbiv kohustuslik kompetents 7 Kutse saamiseks peab valima ühe spetsialiseerumise (B.2.2. – B.2.3). Kutse saamiseks peab tõendama vähemalt ühe valitavatest kompetentsidest (B.2.4 – B.2.14). Hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni projekti koostamine 8 Välisveevarustuse ja kanalisatsiooni projekti koostamine 8 Ehitustegevuse juhtimine 8 Ehitusjuhtimine 8 Omanikujärelevalve 8 Hoone veevarustuse ja kanalisatsiooniprojekti ekspertiis 8 Välisveevarustuse ja kanalisatsiooni projekti ekspertiis 8 Hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni audit 8 Välisveevarustuse ja kanalisatsiooni audit 8 Projekteerimise juhtimine 8 Inseneride koolitamine ja arendustöö 8 Raietööline, tase 2 Logger, level 2 2 Metsatööline, tase 2 (versioon 3) Raietööline, tase 2 (versioon 1) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Metsandus Raietööline 13 2018-12-06 2018-12-06 2023-11-29 2 2 6210 Metsanduse jms oskustöölised 0821 Metsandus 02 Metsamajandus ja metsavarumine Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Eve Viktoria Lasberg OÜ Sõbra Lilled Sulev Järve Tallinna Keskkonnaamet Aino Mölder Luua Metsanduskool Piia Kivisild OÜ Kivikodu, Viljandi Kutseõppekeskus Arpo Põld Revatrin Grupp OÜ Tiit Pajuste Vesilõigu OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Raietööline, tase 2 on oskustöötaja, kes teeb raietöid etteantud tööülesande järgi. Ta töötab põhiliselt trasside raietel nagu nt sihid, teeservad, kraavid, liinikoridorid jm. Ta võib osaleda ka puuhooldustöödel, sooritades etteantud tööülesandeid maapinnalt. Raietööline kasutab vilunult võsa- ja kettsaage ning viib läbi vajalikud hooldused. Ta töötab ohutult ja ergonoomiliselt ning hoiab korras oma turvavarustuse ja muu tööks vajaliku varustuse. A.2.1 Võsa- ja kettsaagidega töötamine 1. Töö ettevalmistamine ja planeerimine 2. Töötamine võsasaega 3. Töötamine kettsaega 4. Tüvede järkamine ja raidmete käitlemine 5. Töö- ja turvavarustuse hooldamine 6. Tegutsemine õnnetusjuhtumi korral A.2.2 Esmaabi osutamine 1. Olukorra hindamine 2. Kannatanu seisundi hindamine 3. Esmaabi andmine 4. Õnnetusest teavitamine Raietööline töötab välitingimustes, vibratsiooni ja müra keskkonnas. Töö on keskmisest kõrgema ohtlikkusega ja nõuab füüsilist vastupidavust ning töötamist sundasendites. Raietööline on kohustatud kasutama asjakohast turva- ja töövarustust ning järgima tööohutusnõudeid. Oma töös puutub ta kokku heitgaasidega. Võsa- ja kettsaed, raietel vajalik turva- ja töövarustus. Kutse eeldab keskendumisvõimet, kiiret reageerimist ning füüsilist vastupidavust. Tavapäraselt saadakse raietööline, tase 2 esmakutse kutseharidusliku õppekava läbimise järel kutseõppeasutuses. Kutseoskused võivad olla omandatud ka praktilise töö käigus. Raietööline, saemotorist, saemees Raietööline, tase 2 kutse saamiseks tuleb tõendada kõik kompetentsid (B.2.1 – B.2.3). Võsa- ja kettsaagidega töötamine 2 Esmaabi andmine 2 Raietööline, tase 2 kutset läbiv kompetents 2 Arboristi maatugi, tase 3 Groundsman, EstQF Level 3 1 Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Metsandus Arborist 14 2019-02-14 2019-02-14 2024-02-13 3 3 6210 Metsanduse jms oskustöölised 0821 Metsandus 02 Metsamajandus ja metsavarumine Arboristi eetikakoodeks Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Eve-Viktoria Lasberg OÜ Sõbra Lilled Sulev Järve Tallinna Keskkonnaamet Aino Mölder Luua Metsanduskool Piia Kivisild OÜ Kivikodu, Viljandi Kutseõppekeskus Arpo Põld Revatrin Grupp OÜ Tiit Pajuste Vesilõigu OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Arboristi maatugi kuulub puuronimisvõimekust omava liikmena puuhooldusülesandeid sooritavasse töögruppi ja täidab arboristi juhendamisel ning etteantud tööülesannetest lähtudes erinevaid puuhooldus- ja istutustöödega seotud ülesandeid. Tema peamiseks eesmärgiks on tõstukil või rakmetel töötava arboristi igakülgne abistamine ning möödakäijate ja vara turvalisuse tagamine maapinnal. Arboristi maatoena töötamine eeldab päästevõimekuse ning elupäästva esmaabi andmise oskuse olemasolu. A.2.1 Võsa- ja kettsaagidega töötamine 1. Töö ettevalmistamine ja planeerimine 2. Töötamine võsasaega 3. Töötamine kettsaega 4. Tüvede järkamine ja raidmete käitlemine 5. Töö- ja turvavarustuse hooldamine 6. Tegutsemine õnnetusjuhtumi korral A.2.2 Arboristi abistamine 1. Tööala ettevalmistamine 2. Ohutuse tagamine töömaal töötamise ajal 3. Koostöö arboristiga 4. Tööala korrashoid A.2.3 Esmaabi osutamine ja päästevõimekus 1. Olukorra hindamine 2. Kannatanu seisundi hindamine 3. Kannatanu toomine maapinnale 4. Esmaabi andmine 5. Õnnetusest teavitamine Arboristi maatugi töötab välitingimustes, vajadusel võib töö toimuda ka kõrgustes. Sageli tuleb töötada avalikus ruumis möödakäijate tähelepanu all, kus tema ülesandeks on tagada töötsoonis ja selle vahetus läheduses viibivate isikute turvalisus. Võsa- ja kettsaed, oksasaed ja sekaatorid, ronimisvarustus, vintsid jm., asjakohane ja nõuetele vastav turvavarustus. Töö nõuab kõrgusetaluvust, koordinatsioonivõimet, kiiret reageerimist ning füüsilist vastupidavust. Olulised on ka tähelepanu- ja keskendumisvõime ning hea suhtlemisoskus, kuna töö käigus tuleb kõrvalised isikud (nt möödakäijad, autojuhid jne) ohutsoonist turvalisse piirkonda suunata. Tavapäraselt saadakse arboristi maatugi, tase 3 kutse kutsehariduse vastava õppekava läbimise järel kutseõppeasutuses, aga kutseoskused võivad olla omandatud ka praktilise töö käigus. Arboristi abiline, abiarborist Kohalikel omavalitsustel on õigus oma territooriumil kehtestada arboristi kutsealal tegutsevatele isikutele kutsetunnistuse nõue. Arboristi maatugi, tase 3 kutse saamiseks tuleb tõendada kõik kompetentsid (B.2.1 – B.2.4). Võsa- ja kettsaagidega töötamine 2 Arboristi abistamine 3 Esmaabi andmine ja päästevõimekus 4 Arboristi maatugi, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Arborist, tase 4 Arborist, EstQF Level 4 5 Arborist II (versioon 1) Arborist II (versioon 2) Arborist, tase 4 (versioon 3) Arborist, tase 4 (versioon 4) Arborist, tase 4 (versioon 6) Tõstukil töötav arborist, tase 4 Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Metsandus Arborist 13 2018-12-06 2018-12-06 2023-11-29 4 4 6210 Metsanduse jms oskustöölised 0821 Metsandus 02 Metsamajandus ja metsavarumine Arboristi eetikakoodeks Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Eve-Viktoria Lasberg OÜ Sõbra Lilled Sulev Järve Tallinna Keskkonnaamet Aino Mölder Luua Metsanduskool Piia Kivisild OÜ Kivikodu, Viljandi Kutseõppekeskus Arpo Põld Revatrin Grupp OÜ Tiit Pajuste Vesilõigu OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Arborist, tase 4 on oskustöötaja, kes istutab puid tiheasustusega aladel ning hooldab neid kogu nende elukaare jooksul. Arboristi töö eesmärgiks on tagada puude võimalikult hea tervislik seisund ning turvaline ja esteetiline elukeskkond inimestele. Arborist langetab iseseisvalt puuhooldustööga seotud otsuseid, lähtudes tööülesandest või projektist, puu bioloogiast ning arboristi kutse-eetikast (lisa 1). Arboristitöö on keskmisest kõrgema ohtlikkusega ja nõuab füüsilist vastupidavust, töötamist sundasendites ning kõrgustaluvust. Arborist on kohustatud kasutama asjakohast turva- ja töövarustust ning järgima tööohutusnõudeid. A.2.1 Võsa- ja kettsaagidega töötamine 1. Töö ettevalmistamine ja planeerimine 2. Töötamine võsasaega 3. Töötamine kettsaega 4. Töö- ja turvavarustuse hooldamine 5. Tegutsemine õnnetusjuhtumi korral A.2.2 Puittaimede istutamine ja ümberistutamine 1. Töökoha tähistamine ja ettevalmistamine 2. Istikute valik ja istutuseelne säilitamine 3. Puittaimede istutamine 4. Puude ümberistutamine 5. Istutatud puittaimede järelhooldamine 6. Objekti korrastamine A.2.3 Puittaimede lõikamine ja raie 1. Riskianalüüsi koostamine 2. Lõikustööde planeerimine 3. Kujunduslõikuse tegemine 4. Hoolduslõikuse tegemine 5. Puude raie 6. Parkmetsade hooldamine 7. Objekti korrastamine A.2.4 Viljapuude hooldamine 1. Lõikustööde planeerimine 2. Viljapuude hoolduslõikuse tegemine 3. Tüvede ja võrade kaitsmine 4. Väetamine 5. Taimekaitsetööde tegemine A.2.5 Puittaimede erihooldustööde tegemine 1. Riskianalüüsi koostamine 2. Puittaimede ehitusaegne kaitsmine 3. Puudele tugivööde paigaldamine 4. Kasvupinnaste hooldamine 5. Puittaimede kaitsmine kahjustavate mõjude eest 6. Taimekaitsetööde tegemine 7. Objekti korrastamine A.2.6 Tõstukilt töötamine 1. Riskianalüüsi koostamine 2. Tõstuki valimine ja tellimine 3. Tõstuki ettevalmistamine tööks 4. Tõstukilt töötamine A.2.7 Ronimisköitega töötamine 1. Riskianalüüsi koostamine 2. Ronimisvarustuse ja töövahendite valimine 3. Tellitud töö tegemine 4. Ronimisvarustuse korrasoleku kontrollimine ja hooldamine A.2.8 Esmaabi osutamine ja päästmine 1. Olukorra hindamine 2. Kannatanu seisundi hindamine 3. Kannatanu toomine maapinnale 4. Esmaabi andmine 5. Õnnetusest teavitamine A.2.9 Juhtimine, juhendamine ja majandamine 1. Kulude kalkuleerimine 2. Lepingute sõlmimine 3. Klientide nõustamine 4. Lubade ja kooskõlastuste olemasolu kontrollimine 5. Töötajate juhtimine ja juhendamine Osakutse tõstukil töötav arborist, tase 4 koosneb tööosadest A.2.1, A.2.2, A.2.3, A.2.4, A.2.5, A.2.6, A.2.8 ja A.2.9. Arborist töötab välitingimustes. Märkimisväärne osa tööst toimub maapinnast kõrgemal, kas tõstukil või ronimismeetodil. Töö nõuab füüsilist vastupidavust, valmisolekut töötada kõrgustes ja sundasendites ning avalikus ruumis möödakäijate tähelepanu all. Töötamisel kõrgustes on nõutav asjakohane julgestus maapinnal tegutseva, päästevõimekust omava isiku poolt. Võsa- ja kettsaed, oksasaed ja sekaatorid, ronimisvarustus, vintsid jm. Arborist peab töö ajal kandma nõuetele vastavat turvavarustust. Arboristi töö nõuab kõrgusetaluvust, koordinatsioonivõimet, kiiret reageerimist ning füüsilist vastupidavust. Olulised on ka tähelepanu- ja keskendumisvõime. Arboristi kutse saadakse a) kutsehariduse vastava õppekava läbimise järel kutseõppeasutuse lõpetamisel või b) metsandusalase kutsehariduse ja erialase praktilise töökogemuse olemasolu korral. Arborist, puuhooldusspetsialist, kõrghaljastusspetsialist. Kohalikel omavalitsustel on õigus oma territooriumil kehtestada arboristi kutsealal tegutsevatele isikutele kutsetunnistuse nõue. Arborist, tase 4 kutse saamiseks tuleb tõendada kõik kompetentsid (B.2.1 – B.2.10). Tõstukil töötav arborist, tase 4 osakutse saamiseks on vajalik tõendada kompetentsid B.2.1 – B.2.6 ning B.2.8 – B.2.10. Võsa- ja kettsaagidega töötamine 2 Puittaimede istutamine ja ümberistutamine 4 Puittaimede raie 4 Viljapuude hooldamine 4 Puittaimede erihooldustööde tegemine 4 Tõstukilt töötamine 4 Ronimisköitega töötamine 4 Esmaabi andmine ja päästevõimekus 4 Juhtimine, juhendamine ja majandamine 4 Arborist, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Hüdrotehnikainsener, tase 6 Engineer in Hydrotechnical engineering, level 6 11 Ehitusinsener IV (versioon 1) Ehitusinsener IV (versioon 2) Ehitusinsener IV (versioon 3) Ehitusinsener IV (versioon 4) Ehitusinsener IV (versioon 6) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 10) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 11) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 12) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 13) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 5) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 7) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 8) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 9) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 10) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 12) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 13) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 5) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 7) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 8) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 9) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 10) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 11) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 12) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 13) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 5) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 7) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 8) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 9) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 10) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 11) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 12) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 13) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 5) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 7) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 8) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Hüdrotehnikainsener 18 2018-11-29 2018-11-29 2023-11-13 6 6 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Heiki Meos EstKonsult OÜ Ants Raja Ants Raja Ehituskorraldus FIE Andres Piirsalu OÜ Entec Eesti Andres Piir Projektbüroo KODA OÜ Peeter Parre IB Aksiaal OÜ Aleksander Grünstam Allux SG OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Hüdrotehnikainsener (edaspidi HT-insener) tegutseb spetsialistina hüdrotehniliste rajatiste ning nendega seonduvate paigaldiste kavandamisel, püstitamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel, samuti HT-süsteemide lammutustöödel (ehitusseaduse mõistes). HT-insenerid arvestavad oma ametialaste ülesannete täitmisel sotsiaalsete, majanduslike, keskkonnahoiu, tööohutuse, töötervishoiu ja eetiliste aspektidega ning teevad koostööd sidusvaldkondade spetsialistidega. HT-inseneri kutsealal on välja töötatud järgmised kutsestandardid: - Hüdrotehnikainsener, tase 6 - Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 - Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 Hüdrotehnikainsener, tase 6 on spetsialist, kes on võimeline töötama iseseisvalt keerulistes ja ettearvamatutes olukordades ning kes vastutab nii iseenda kui enda poolt juhitud töörühma töö tulemuste eest. HT-inseneri 6. taseme kutse saamiseks tuleb valida vähemalt üks järgmistest ametialadest: a) ehitustegevuse juhtimine b) ehitusjuhtimine c) hooldamine ja käitamine HT-insener, tase 6 kutsetunnistus annab selle omanikule seadusest tulenevatel alustel õiguse tegutseda pädeva isikuna iseseisvalt ja omal vastutusel järgnevalt kirjeldatud piirangute ulatuses: I EHITUSLOAKOHUSTUSLIKU HÜDROTEHNILISE RAJATISE EHITAMINE, EHITUSJUHTIMINE a) tavapärase konstruktsioonilahendusega, kuni 10 m paisutuskõrgusega hüdrotehnilised rajatised b) tammi või muu hüdrotehnilise rajatise juurde kuuluv, avalikkusele mittekasututatav sild, kandeavaga kuni 4 m c) 1. ja 2. geotehnilise kategooriaga¹ ehitised d) hüdrotehnilise rajatise juurde kuuluv, avalikkusele mittekasutatav tee, plats või transpordirajatis e) maaparandusrajatised f) siseveekogude väikesadamad II HÜDROTEHNILISE RAJATISE HOOLDAMINE JA KÄITAMINE a) kuni 10 m paisutuskõrgusega tavapärase konstruktsioonilahendusega hüdrotehniline rajatis b) tammide ja hüdrotehniliste rajatiste juurde kuuluv, avalikus kasutuses mitteolev, kandeavaga kuni 4 m sild c) 1. ja 2. geotehnilise kategooriaga¹ ehitis d) hüdrotehnilise rajatise juurde kuuluv, avalikkusele mittekasutatav tee, plats või transpordirajatis e) maaparandusrajatised f) siseveekogude väikesadamad _____________________________________________ ¹ - EVS-NE 1997-1 liigituse järgi A.2.1 Hüdrotehnikainseneri tööd läbiv kohustuslik kompetents 1. Kutse-eetika nõuete järgimine 2. Erialane enesearendamine 3. Meeskonnatöös osalemine, meeskonna juhtimine 4. Keskkonnahoidlikkuse ja energiatõhususe põhimõtete rakendamine 5. Valdkondlike teadmiste rakendamine töös 6. Digipädevus ja keeleoskus A.2.2 Ehitustegevuse juhtimine 1. Ehitustegevuse juhtimine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Ehituspakkumise koostamine 3. Ehitamise kavandamine 4. Ehituse ressursside kavandamine 5. Alltööhangete korraldamine ja lepingute sõlmimine 6. Ehitustoodete hankimine 7. Ehitustegevuse korraldamine ehitustööde kestel 8. Kvaliteedikontrolli ja mõõdistustööde tegemise korraldamine 9. Objekti üleandmisdokumentatsiooni koostamine 10. Objekti üleandmise korraldamine A.2.3 Ehitusjuhtimine 1. Ehitusjuhtimine kutsetasemega ettenähtud pädevuse piires 2. Vajadusuuringu läbiviimine 3. Hanke ettevalmistamine ja hankedokumentatsiooni koostamine 4. Ehitise elutsükli kavandamine 5. Ehitusmaksumuse arvutamine 6. Projekteerimise ettevalmistamine ja tööde korraldamine 7. Projekteerijate valimine ja lepingute ettevalmistamine 8. Ehitustööde ettevalmistamine 9. Pakkumus-dokumentatsiooni ettevalmistamine 10. Alltöövõtjate valimine 11. Ehitusprotsessi koordineerimine tellija esindajana 12. Objekti üleandmine ja kasutuselevõtmine 13. Garantiiperioodi toimingud A.2.4 Hooldamine ja käitamine 1. Hooldamine ja käitamine kutsetasemega etteantud piires 2. Hooldus- ja kasutusjuhendite koostamine 3. Rajatisele rakenduvate mõjude määratlemine Ehitusvaldkonna insenerid töötavad nii siseruumides kui ka väliobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Hüdrotehnika eriala diplomeeritud ehitusinseneril peab üldjuhul olema bakalaureuse kraad või rakenduskõrghariduse diplom hüdrotehnika erialal. Lisaks on vajalikud taotletavale kutsetasemele vastava eri- ja ametialase töökogemuse olemasolu ning etteantud mahus läbitud täiendusõpe. Kõik nõuded on detailsemalt kirjas kutse andmise korras ja selle lisades. projektijuht, objektijuht, konsultant. Ehitusseadustik ja selle asjakohased rakendusaktid Muud erialased standardid, juhendmaterjalid ja normid Kutse saamiseks on vaja tõendada üldine (B.2.1) kompetents ja vähemalt üks valitavatest kompetentsidest (B.2.2 – B.2.4). Hüdrotehnikainseneri tööd läbiv kohustuslik kompetents 7 Kutse saamiseks peab tõendama vähemalt ühe valitavatest kompetentsidest (B.2.2 – B.2.4). Ehitustegevuse juhtimine 6 Ehitusjuhtimine 6 Hooldamine ja käitamine 6 Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 Diploma Engineer in Hydrotechnical Engineering, EstQF Level 7 11 Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 1) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 2) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 3) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 4) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 6) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Hüdrotehnikainsener 18 2018-11-29 2018-11-29 2023-11-13 7 7 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Heiki Meos EstKonsult OÜ Ants Raja Ants Raja Ehituskorraldus FIE Andres Piirsalu OÜ Entec Eesti Andres Piir Projektbüroo KODA OÜ Peeter Parre IB Aksiaal OÜ Aleksander Grünstam Allux SG OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Hüdrotehnikainsener tegutseb spetsialistina hüdrotehniliste ehitiste ja seadmete kavandamisel, rajamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel ning hüdrotehniliste ehitiste ja seadmete lammutamisel. Hüdrotehnikainseneride ülesanne on ehitustehniliste ja tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ning projektlahenduste realiseerimine, pidades silmas sotsiaalseid, majanduslikke ja eetilisi aspekte, keskkonnahoidu, tööohutust ja töötervishoidu. Hüdrotehnikainsener teeb koostööd teiste sidusvaldkondade spetsialistidega. Hüdrotehnikainseneri kutsealal on välja töötatud järgmised kutsestandardid: - Hüdrotehnikainsener, tase 6 - Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 - Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 on spetsialist, kes vastutab nii iseenda kui enda poolt juhitud töörühma töö tulemuste eest. Diplomeeritud hüdrotehnikainseneri 7. taseme kutse saamiseks on vajalik valida vähemalt üks järgnevatest ametialadest: a) hüdrotehnilise ehitise ehitusprojekti koostamine b) ehitustegevuse juhtimine c) ehitusjuhtimine d) omanikujärelevalve e) hüdrotehnilise ehitise ehitusprojekti ekspertiis f) hüdrotehnilise ehitise audit g) hooldamine ja käitamine h) projekteerimise juhtimine¹ Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 kutsetunnistus annab selle omanikule seadusest tulenevatel alustel õiguse tegutseda pädeva isikuna iseseisvalt ja omal vastutusel järgnevalt kirjeldatud piirangute ulatuses: I EHITUSLOAKOHUSTUSLIKU HÜDROTEHNILISE EHITISE EHITAMINE ja EHITUSJUHTIMINE a) tavapärase konstruktsioonilahendusega, kuni 14 m paisutuskõrgusega hüdrotehnilised rajatised b) tammi või muu hüdrotehniliste rajatise juurde kuuluv avalikkusele mittekasutatav sild, kandeavaga kuni 8 m c) 1., 2. ja 3. geotehnilise kategooriaga² ehitised d) hüdrotehnilise rajatise juurde kuuluvad, avalikkusele mittekasutatavad teed, platsid või transpordirajatised e) maaparandusrajatised f) siseveekogude väikesadamad II EHITUSLOAKOHUSTUSLIKU HÜDROTEHNILISE EHITISE EHITUSPROJEKTI KOOSTAMINE a) tavapärase konstruktsioonilahendusega, kuni 8 m paisutuskõrgusega hüdrotehnilised rajatised b) tammi või muu hüdrotehnilise rajatise juurde kuuluv avalikkusele mittekasutatav sild, kandeavaga kuni 6 m c) 1. ja 2. geotehnilise kategooriaga² ehitised d) hüdrotehniliste rajatiste juurde kuuluvad, avalikkusele mittekasutatavad teed, platsid või transpordirajatised e) maaparandusrajatised f) siseveekogude väikesadamad III OMANIKUJÄRELEVALVE a) tavapärase konstruktsioonilahendusega, kuni 8 m paisutuskõrgusega hüdrotehnilised rajatised b) tammide ja hüdrotehniliste rajatiste juurde kuuluv avalikkusele mittekasutatav sild, kandeavaga kuni 6 m c) 1. ja 2. geotehnilise kategooriaga² ehitised d) hüdrotehniliste rajatiste juurde kuuluvad, avalikkusele mittekasutatavad teed, platsid või transpordirajatised e) maaparandusrajatised f) siseveekogude väikesadamad IV HOOLDAMINE JA KÄITAMINE a) tavapärase konstruktsioonilahendusega, kuni 14 m paisutuskõrgusega hüdrotehnilised rajatised b) tammide ja hüdrotehniliste rajatiste juurde kuuluv avalikkusele mittekasutatav sild, kandeavaga kuni 8 m c) 1., 2. ja 3. geotehnilise kategooriaga² ehitised d) hüdrotehniliste rajatiste juurde kuuluvav, avalikkusele mittekasutatavad teed, platsid või transpordirajatised e) maaparandusrajatised f) siseveekogude väikesadamad V HÜRDOTEHNILISE EHITISE EHITUSPROJEKTI EKSPERTIIS VI HÜDROTEHNILISE EHITISE AUDIT VII PROJEKTEERIMISE JUHTIMINE1 Hüdrotehnilise ehitise ehitusprojekti ekspertiiside, hüdrotehniliste rajatiste auditite ja projekteerimise projektijuhtimise ametialade piirangud on analoogsed ehitusloakohustusliku hüdrotehnilise ehitise ehitusprojekti koostamisele kohalduvatega. _____________________________________________ ¹ - projekteerimise juhtimise tegevuse all peetakse silmas mitte kitsa eriala, vaid kogu tervikprojekti projekteerimise projektijuhtimist 2 - EVS-NE 1997-1:2006 liigituse järgi A.2.1 Hüdrotehnikainseneri tööd läbiv kohustuslik kompetents 1. Kutse-eetika nõuete järgimine 2. Erialane enesearendamine 3. Meeskonnatöös osalemine, meeskonna juhtimine 4. Keskkonnahoidlikkuse ja energiatõhususe põhimõtete rakendamine 5. Valdkondlike teadmiste rakendamine töös 6. Digipädevus ja keeleoskus A.2.2 Hüdrotehnilise ehitise ehitusprojekti koostamine 1. Ehitusprojekti koostamine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Lähteandmete kogumine ja analüüs 3. Lahenduse skeemi ja liigi valimine, arvutamine ja dimensioneerimine 4. Voolusängide ja -hulkade määramine 5. Seletuskirja koostamine 6. Koostöö projekteerimismeeskonnaga 7. Hüdrotehnilise ehitise projekti vormistamine 8. Hüdrotehnilise ehitise lammutusprojekti koostamine 9. Hüdrotehnilise ehitise kasutus- ja hooldusjuhendi koostamine 10. Projekteerija järelevalve tegemine A.2.3 Ehitustegevuse juhtimine 1. Ehitustegevuse juhtimine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Ehituspakkumise koostamine 3. Ehitamise kavandamine 4. Ehituse ressursside kavandamine 5. Alltööhangete korraldamine ja lepingute sõlmimine 6. Ehitustoodete hankimine 7. Ehitustegevuse korraldamine ehitustööde kestel 8. Kvaliteedikontrolli ja mõõdistustööde tegemise korraldamine 9. Objekti üleandmisdokumentatsiooni koostamine 10. Objekti üleandmise korraldamine A.2.4 Ehitusjuhtimine 1. Ehitusjuhtimine kutsetasemega ettenähtud pädevuse piires 2. Vajadusuuringu läbiviimine 3. Hanke ettevalmistamine ja hankedokumentatsiooni koostamine 4. Ehitise elutsükli kavandamine 5. Ehitusmaksumuse arvutamine 6. Projekteerimise ettevalmistamine ja tööde korraldamine 7. Projekteerijate valimine ja lepingute ettevalmistamine 8. Ehitustööde ettevalmistamine 9. Pakkumus-dokumentatsiooni ettevalmistamine 10. Alltöövõtjate valimine 11. Ehitusprotsessi koordineerimine tellija esindajana 12. Objekti üleandmine ja kasutuselevõtmine 13. Garantiiperioodi toimingud A.2.5 Omanikujärelevalve 1. Omanikujärelevalve tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Järelevalveprogrammi koostamine 3. Ehitusprojekti nõuetele vastavuse kontrollimine 4. Ehitustegevuse lepingule vastavuse kontrollimine 5. Kvaliteedi vastavuse kontrollimine ja hindamine 6. Ohutusele vastavuse kontrollimine 7. Vajaliku dokumentatsiooni kontrollimine 8. Ehitise vastuvõtmine 9. Teavitustegevus 10. Ettepanekute tegemine A.2.6 Ehitusprojekti ekspertiis 1. Projekti ekspertiisi tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Projektiga tutvumine, lähteandmete kogumine ja analüüsimine 3. Projekti mahulise vastavuse kontrollimine 4. Projekti lahenduste eesmärgile ja nõuetele vastavuse kontrollimine 5. Ekspertiisi aruande koostamine A.2.7 Hüdrotehnilise rajatise audit 1. Ehitise auditi tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Süsteemiga tutvumine, lähteandmete kogumine ja analüüsimine 3. Täiendavate uuringute ja testide korraldamine 4. Kontrollarvutuste ja täiendavate mõõtmiste tegemine 5. Auditi aruande koostamine A.2.8 Hooldamine ja käitamine 1. Hooldamine ja käitamine kutsetasemega etteantud piires 2. Hooldus- ja kasutusjuhendite koostamine 3. Rajatisele rakenduvate mõjude määratlemine 4. Rekonstrueerimis-/taastamisprojekti lähteülesande koostamine A.2.9 Projekteerimise juhtimine 1. Projekteerimislepingu ettevalmistamine 2. Projekteerimismeeskonna komplekteerimine 3. Infovahetuse korraldamine 4. Projekteerimise koordineerimine ja kvaliteedijuhtimine 5. Projekteerija järelevalve korraldamine Ehitusvaldkonna insenerid töötavad nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Hüdrotehnika eriala diplomeeritud ehitusinseneril peab üldjuhul olema magistrikraad või sellega võrdsustatud 5-aastase integreeritud kõrghariduse diplom hüdrotehnika erialal Vabariigi Valitsuse 25.10.2004 määruse nr 312 „Arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe, ämmaemandaõppe, õeõppe, arhitektiõppe ja ehitusinseneriõppe raamnõuded“ mõistes. Lisaks on vajalikud taotletavale kutsetasemele vastava eri- ja ametialase töökogemuse olemasolu ning etteantud mahus läbitud täiendusõpe. Kõik nõuded on detailsemalt kirjas kutse andmise korras ja selle lisades. projektijuht, objektijuht, projekteerija, järelevalve tegija, konsultant, ekspert Ehitusseadustik ja selle asjakohased rakendusaktid. Muud erialased standardid, juhendmaterjalid ja normid. Kutse saamiseks on vaja tõendada üldine (B.2.1) kompetents ja vähemalt üks valitavatest kompetentsidest (B.2.2 – B.2.9). Hüdrotehnikainseneri tööd läbiv kohustuslik kompetents 7 Kutse saamiseks peab tõendama vähemalt ühe valitavatest kompetentsidest (B.2.2 – B.2.9). Hüdrotehnilise ehitise ehitusprojekti koostamine 7 Ehitustegevuse juhtimine 7 Ehitusjuhtimine 7 Omanikujärelevalve 7 Hüdrotehnilise ehitise ehitusprojekti ekspertiis 7 Hüdrotehnilise ehitise audit 7 Hooldamine ja käitamine 7 Projekteerimise juhtimine 7 Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 Chartered Engineer in Hydrotechnical Engineering, EstQF Level 8 11 Volitatud ehitusinsener V (versioon 1) Volitatud ehitusinsener V (versioon 2) Volitatud ehitusinsener V (versioon 3) Volitatud ehitusinsener V (versioon 4) Volitatud ehitusinsener V (versioon 6) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Hüdrotehnikainsener 18 2018-11-29 2018-11-29 2023-11-13 8 8 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Heiki Meos EstKonsult OÜ Ants Raja Ants Raja Ehituskorraldus FIE Andres Piirsalu OÜ Entec Eesti Andres Piir Projektbüroo KODA OÜ Peeter Parre IB Aksiaal OÜ Aleksander Grünstam Allux SG OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Hüdrotehnikainsener tegutseb spetsialistina hüdrotehniliste ehitiste ja seadmete kavandamisel, rajamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel ning hüdrotehniliste ehitiste ja seadmete lammutamisel. Hüdrotehnikainseneride ülesanne on ehitustehniliste ja tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ning projektlahenduste realiseerimine, pidades silmas sotsiaalseid, majanduslikke ja eetilisi aspekte, keskkonnahoidu, tööohutust ja töötervishoidu. Hüdrotehnikainsener teeb koostööd teiste sidusvaldkondade spetsialistidega. Hüdrotehnikainseneri kutsealal on välja töötatud järgmised kutsestandardid: - Hüdrotehnikainsener, tase 6 - Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, - tase 7 - Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 on spetsialist ja pädev isik ehitusseadustiku mõistes, kes vastutab nii iseenda kui enda poolt juhitud töörühma töö tulemuste eest. Volitatud hüdrotehnikainseneri 8. taseme kutse saamiseks on vajalik valida vähemalt üks järgnevatest ametialadest: a) hüdrotehnilise ehitise ehitusprojekti koostamine b) ehitustegevuse juhtimine c) ehitusjuhtimine d) omanikujärelevalve e) hüdrotehnilise ehitise ehitusprojekti ekspertiis f) hüdrotehnilise ehitise audit g) hooldamine ja käitamine h) projekteerimise juhtimine¹ i) inseneride koolitamine ja uurimistöö Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 kutsetunnistus annab selle omanikule seadusest tulenevatel alustel õiguse tegutseda pädeva isikuna iseseisvalt ja omal vastutusel järgnevalt kirjeldatud ulatuses: I HÜDROTEHNILISE EHITISE EHITUSPROJEKTI KOOSTAMINE Ilma tehniliste piiranguteta II HÜDROTEHNILISE EHITISE EHITAMINE, EHITUSJUHTIMINE Ilma tehniliste piiranguteta III OMANIKUJÄRELEVALVE Ilma tehniliste piiranguteta IV HOOLDAMINE JA KÄITAMINE Ilma tehniliste piiranguteta V HÜDROTEHNILISE EHITISE EHITUSPROJEKTI EKSPERTIIS VI HÜDROTEHNILISE EHITISE AUDIT VII PROJEKTEERIMISE JUHTIMINE1 Ilma tehniliste piiranguteta _____________________________________________ ¹ - projekteerimise juhtimise tegevuse all peetakse silmas mitte kitsa eriala, vaid kogu tervikprojekti projekteerimise projektijuhtimist A.2.1 Hüdrotehnikainseneri tööd läbiv kohustuslik kompetents 1. Kutse-eetika nõuete järgimine 2. Erialane enesearendamine 3. Meeskonnatöös osalemine, meeskonna juhtimine 4. Keskkonnahoidlikkuse ja energiatõhususe põhimõtete rakendamine 5. Valdkondlike teadmiste rakendamine töös 6. Digipädevus ja keeleoskus A.2.2 Hüdrotehnilise ehitise ehitusprojekti koostamine 1. Ehitusprojekti koostamine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Lähteandmete kogumine ja analüüs 3. Lahenduse skeemi ja liigi valimine, arvutamine ja dimensioneerimine 4. Voolusängide ja -hulkade määramine 5. Seletuskirja koostamine 6. Koostöö projekteerimismeeskonnaga 7. Hüdrotehnilise ehitise ehitusprojekti vormistamine 8. Hüdrotehnilise ehitise lammutusprojekti koostamine 9. Hüdrotehnilise ehitise kasutus- ja hooldusjuhendi koostamine 10. Projekteerija järelevalve tegemine A.2.3 Ehitustegevuse juhtimine 1. Ehitustegevuse juhtimine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Ehituspakkumise koostamine 3. Ehitamise kavandamine 4. Ehituse ressursside kavandamine 5. Alltööhangete korraldamine ja lepingute sõlmimine 6. Ehitustoodete hankimine 7. Ehitustegevuse korraldamine ehitustööde kestel 8. Kvaliteedikontrolli ja mõõdistustööde tegemise korraldamine 9. Objekti üleandmisdokumentatsiooni koostamine 10. Objekti üleandmise korraldamine A.2.4 Ehitusjuhtimine 1. Ehitusjuhtimine kutsetasemega ettenähtud pädevuse piires 2. Vajadusuuringu läbiviimine 3. Hanke ettevalmistamine ja hankedokumentatsiooni koostamine 4. Ehitise elutsükli kavandamine 5. Ehitusmaksumuse arvutamine 6. Projekteerimise ettevalmistamine ja tööde korraldamine 7. Projekteerijate valimine ja lepingute ettevalmistamine 8. Ehitustööde ettevalmistamine 9. Pakkumus-dokumentatsiooni ettevalmistamine 10. Alltöövõtjate valimine 11. Ehitusprotsessi koordineerimine tellija esindajana 12. Objekti üleandmine ja kasutuselevõtmine 13. Garantiiperioodi toimingud A.2.5 Omanikujärelevalve 1. Omanikujärelevalve tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Järelevalveprogrammi koostamine 3. Ehitusprojekti nõuetele vastavuse kontrollimine 4. Ehitustegevuse lepingule vastavuse kontrollimine 5. Kvaliteedi vastavuse kontrollimine ja hindamine 6. Ohutusele vastavuse kontrollimine 7. Vajaliku dokumentatsiooni kontrollimine 8. Ehitise vastuvõtmine 9. Teavitustegevus 10. Ettepanekute tegemine A.2.6 Hüdrotehnilise ehitise ehitusprojekti ekspertiis 1. Ehitusprojekti ekspertiisi tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Projektiga tutvumine, lähteandmete kogumine ja analüüsimine 3. Projekti mahulise vastavuse kontrollimine 4. Projekti lahenduste eesmärgile ja nõuetele vastavuse kontrollimine 5. Ekspertiisi aruande koostamine A.2.7 Hüdrotehnilise ehitise audit 1. Ehitise auditi tegemine kutsetasemega etteantud pädevuse piires 2. Süsteemiga tutvumine, lähteandmete kogumine ja analüüsimine 3. Täiendavate uuringute ja testide korraldamine 4. Kontrollarvutuste ja täiendavate mõõtmiste tegemine 5. Auditi aruande koostamine A.2.8 Hooldamine ja käitamine 1. Hooldamine ja käitamine kutsetasemega etteantud piires 2. Hooldus- ja kasutusjuhendite koostamine 3. Rajatisele rakenduvate mõjude määratlemine 4. Rekonstrueerimis-/taastamisprojekti lähteülesande koostamine A.2.9 Projekteerimise juhtimine 1. Projekteerimislepingu ettevalmistamine 2. Projekteerimismeeskonna komplekteerimine 3. Infovahetuse korraldamine 4. Projekteerimise koordineerimine ja kvaliteedijuhtimine 5. Projekteerija järelevalve korraldamine A.2.10 Inseneride koolitamine ja uurimistöö 1. Koolitustegevus 2. Õppe- ja juhendmaterjalide koostamine 3. Teaduslike või rakenduslike uurimistööde tegemine Ehitusvaldkonna insenerid töötavad nii siseruumides kui ka väliobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Hüdrotehnika eriala volitaud inseneril peab üldjuhul olema magistrikraad või sellega võrdsustatud 5-aastase integreeritud kõrghariduse diplom hüdrotehnika erialal Vabariigi Valitsuse 25.10.2004 määruse nr 312 „Arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe, ämmaemandaõppe, õeõppe, arhitektiõppe ja ehitusinseneriõppe raamnõuded“ mõistes. Lisaks on vajalikud taotletavale kutsetasemele vastava eri- ja ametialase töökogemuse olemasolu ning etteantud mahus läbitud täiendusõpe. Kõik nõuded on detailsemalt kirjas kutse andmise korras ja selle lisades. projektijuht, objektijuht, projekteerija, järelevalve tegija, konsultant, ekspert Ehitusseadustik ja selle asjakohased rakendusaktid Muud erialased standardid, juhendmaterjalid ja normid Kutse saamiseks on vaja tõendada üldine (B.2.1) kompetents ja vähemalt üks valitavatest kompetentsidest (B.2.2 – B.2.10). Hüdrotehnikainseneri tööd läbiv kohustuslik kompetents 7 Kutse saamiseks peab tõendama vähemalt ühe valitavatest kompetentsidest (B.2.2 – B.2.10). Hüdrotehnilise ehitise ehitusprojekti koostamine 8 Ehitustegevuse juhtimine 8 Ehitusjuhtimine 8 Omanikujärelevalve 8 Hüdrotehnilise ehitise ehitusprojekti ekspertiis 8 Hüdrotehnilise ehitise audit 8 Hooldamine ja käitamine 8 Projekteerimise juhtimine 8 Inseneride koolitamine ja uurimistöö 8 Puittaimede hindaja, tase 5 Dendrologist, EstQF Level 5 5 Arborist III (versioon 1) Arborist III (versioon 2) Arborist, tase 5 (versioon 3) Meisterarborist, tase 5 (versioon 4) Puittaimede spetsialist, tase 5 (versioon 6) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Metsandus Arborist 13 2018-12-06 2018-12-06 2023-11-29 5 5 6210 Metsanduse jms oskustöölised 0821 Metsandus 02 Metsamajandus ja metsavarumine Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Eve-Viktoria Lasberg OÜ Sõbra Lilled Sulev Järve Tallinna Keskkonnaamet Aino Mölder Luua Metsanduskool Piia Kivisild OÜ Kivikodu, Viljandi Kutseõppekeskus Arpo Põld Revatrin Grupp OÜ Tiit Pajuste Vesilõigu OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Puittaimede hindaja, tase 5 on ulatusliku kogemusega spetsialist, kes juhendab puuhooldustööde, sh istutustööde läbiviimist, annab erialast nõu hangete korraldamisel ning teostab järelevalvet puuhooldus- ja istutustööde üle ning puude kaitsemeetmete rakendamise üle ehitusobjektidel. Ta hindab puittaimede seisundit ja väärtust ning dokumenteerib hindamistulemusi, annab puuhooldusega seotud soovitusi ning koostab eksperthinnanguid. A.2.1 Üksikpuude seisundi ja pargipuistute hindamine 1. Puittaimede väärtuse hindamine 2. Puittaimede seisundi hindamine 3. Hindamistulemuste tõlgendamine 4. Alusplaani kasutamine hindamisel 5. Asendusväärtuse hindamine 6. Hindamisaruande koostamine A.2.2 Järelevalve tegemine ja nõustamine 1. Järelevalve tegemine haljastus- ja ehitusobjektidel 2. Nõustamine 3. Eksperthinnangute koostamine Puittaimede hindaja töökeskkond on mitmekesine ja vaheldusrikas. Hindamisandmete kogumine toimub välitingimustes, samas kui andmete töötlemine, tõlgendamine ja dokumenteerimine eeldab tööd siseruumides. Puittaimede hindajal on laialdased võimalused planeerida ja jaotada ise oma tööaega välitööde ning sisetööde vahel, sh arvestada ilmastikutingimustega. Mitmesugused mõõteriistad, nagu nt kõrgusmõõtja, talmeeter, klupp, juurdekasvupuur, GPS-seadmed, arvuti ning mitmed kaasaegsed elektroonilised mõõteriistad. Puittaimede hindaja töö nõuab analüüsivõimet, täpsust, vastutustunnet ja planeerimisoskust. Puittaimede hindaja, tase 5 omab tavapäraselt erialast kutseharidust või on oma kutseoskused omandatud praktilise töö käigus. Puittaimede hindaja, dendroloog. Kutse saamiseks on vajalik tõendada kõik kompetentsid (B.2.1 – B.2.3). Üksikpuude seisundi ja pargipuistute hindamine 5 Järelevalve tegemine ja nõustamine 5 Puittaimede hindaja, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Koorijuht, tase 4 Conductor, level 4 3 Koorijuht, tase 4 (versioon 1) Koorijuht, tase 4 (versioon 2) Koorijuht, tase 4 (versioon 4) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Koorijuht 14 2019-01-16 2019-01-16 2024-01-11 4 4 2652 Muusikud, lauljad ja heliloojad 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Koorijuhtide kutse-eetika Keelte oskustasemete kirjeldused Digioskused Ksenija Grabova G. Otsa nim Tallinna Muusikakool, Kalamaja Segakoor Heli Jürgenson Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Estonia Seltsi Segakoor Kristel Pedak Tallinna Kultuuriamet Indrek Vijard Eesti Meestelaulu Selts, Nõmme Muusikakool Varje Vürst Eesti Koorijuhtide Liit, Eesti Kooriühing Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kooridirigendi töö on loominguline, mis eeldab muusikalist ettevalmistust. Kooridirigent on vokaalmuusika interpreet, kelle tööülesanneteks on laulude õpetamine koorile ja esitamine kontserdil. Töö eesmärk on koori kunstiline juhtimine ning publikule kõrgetasemelise muusikaelamuse pakkumine. Kooridirigendi töö on oma olemuselt pedagoogiline ning eeldab lisaks muusikalistele oskustele ka iseseisvat tööd kooriga ning metoodika ja psühholoogia tundmist. Koorijuhi kutsealal on viis kutset: Koorijuht, tase 4 töötab dirigendi või abidirigendina. Koorijuht, tase 5 töötab dirigendi või abidirigendina. Ta osaleb oma koori(de)ga konkurssidel, festivalidel ja annab kontserte. Koorijuht, tase 6 töötab dirigendina oma koori või abidirigendina mahuka repertuaariga kõrgetasemelise kontsertkoori juures. Ta osaleb oma koori(de)ga konkurssidel, festivalidel ja annab kontserte. Tema koorid osalevad aktiivselt kontserttegevuses. 6. taseme koorijuht koolitab vajadusel madalama taseme koorijuhte ja muusikaõpetajaid piirkonna tasandil. Koorijuht, tase 7 on tunnustatud dirigent, kes juhatab ühendkoore laulupäevadel ja/või laulupidudel, üleriigilisel laulupeol või on liigijuht/kunstiline juht, juhib muusikalisi projekte (kunstilise juhi töö laulupidudel, laulupäevadel, galakontsertidel). Ta võib olla ka koori hääleseadja ja koori vokaaltöö spetsialist. 7. taseme koorijuht osaleb oma koori(de)ga konkurssidel, festivalidel ja annab kontserte. Tema koori(de)l on aktiivne kontserttegevus. Ta viib läbi seminare, koolitusi mentorina, leiab koolituste läbiviimiseks vajaliku metoodika ning vajadusel koostab õppematerjale. Koorijuht, tase 8 on professionaalse koorimuusika tippinterpreet ja ekspert, rahvusvaheliselt tunnustatud dirigent, keda kutsutakse dirigendina ja/või koolitajana mainekatele rahvusvahelistele koorimuusika suursündmustele. Ta on kunstiline juht ja arvamusliider erinevatel rahvusvahelistel kõrgetasemelistel koorimuusikasündmustel, juhatab vokaal-sümfoonilisi suurvorme orkestriga. A.2.1 Repertuaari ettevalmistamine 1. Repertuaari valimine ja esinemiskava koostamine. 2. Muusikalise materjali ettevalmistamine. A.2.2 Repertuaari omandamine ja harjutamine 1. Repertuaari omandamine/ettevalmistamine harjutamiseks. 2. Iseseisev harjutamine. 3. Ettevalmistus esinemiseks. A.2.3 Töö kooriga 1. Repertuaari ettevalmistamine. 2. Repertuaari õpetamine. 3. Kooriansambli kujundamine. A.2.4 Koori loominguline juhtimine 1. Kontserttegevus. 2. Laulupeoprotsessis osalemine. 3. Koori kui organisatsiooni juhtimine. A.2.5 Muusika loomine 1. Arranžeerimine. 2. Komponeerimine. A.2.6 Noodigraafika- ja muusikaprogrammide kasutamine 1. Noodigraafika-programmide kasutamine. 2. Muusikasalvestus-programmide kasutamine. Kooridirigendi tööaeg on paindlik, töötatakse ka puhkepäevadel ja pühade ajal. Töötatakse üldjuhul siseruumides, kuid esinetakse ka väljas. Noodimaterjal. Töös dirigendina on olulised muusikalised võimed, loomingulisus, empaatiavõime, valmisolek meeskonnatööks, pingetaluvus, enesedistsipliin, tulemusele orienteeritus. 4. taseme koorijuhiks saab õppida kutseõppeasutuses või töökohal (sh läbides ka koorijuhtimisalase koolituse). Dirigent, kooridirigent, koorijuht, abidirigent, koormeister. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid B.2.1 – B.2.4 ja B.2.7 (läbiv kompetents). Lisaks võib tõendada valitavaid kompetentse B.2.5 ja B.2.6. Repertuaari ettevalmistamine 4 Repertuaari omandamine ja harjutamine 4 Töö kooriga 4 Koori loominguline juhtimine 4 Lisaks võib tõendada valitavaid kompetentse B.2.5 ja B.2.6. Muusika loomine 4 Noodigraafika- ja muusikaprogrammide kasutamine 4 Koorijuht, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Bürootöötaja, tase 4 Clerical staff, level 4 7 Bürooassistent, tase 4 (versioon 8) Bürootöötaja, tase 4 (versioon 6) Sekretär I (versioon 1) Sekretär I (versioon 2) Sekretär I (versioon 3) Sekretär I (versioon 4) Sekretär I (versioon 5) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Bürootöö Sekretär 11 2018-12-31 2018-12-31 2022-05-04 4 4 4120 Asjaajamise tugitöötajad 0415 Sekretäri- ja kontoritöö 82 Büroohaldus, büroode ja muu äritegevuse abitegevused Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Ülle Moks Haapsalu Kutsehariduskeskus Külli Song Pärnumaa Kutsehariduskeskus Mirjam-Merike Sõmer Tartu Kutsehariduskeskus Anu Moosel SA Innove Janne Kerdo Eesti Juhi Abi Ühing Piret Veski Tschudi Ship Management AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Bürootöötaja tegeleb organisatsioonis bürootöö ladusa toimimise tagamise, sise- ja välisklientide teenindamise ning dokumenditööga oma pädevuse piirides, pakkudes tehnilist tuge (sh andmete sisestamine, dokumentide paljundamine, skaneerimine). Bürootöötaja täpsemad tööülesanded sõltuvad konkreetsest organisatsioonist ja eeldavad enamasti head suhtlemisoskust ja kiiret, paindlikku ning korrektset tegutsemist. Tüüpilisteks bürootöödeks on info edastamine, telefonisuhtlus, dokumentide koostamine, andmesisestus, ametikohtumiste teenindamine jms. Bürootöötaja teadmised, oskused ja hoiakud mõjutavad organisatsiooni mainet, mistõttu enda pidev erialane täiendamine on väga oluline. A.2.1 Bürootöö toimimise tagamine 1. Bürooruumide korrashoiu korraldamine 2. Ametikohtumiste ettevalmistamine 3. Perioodika tellimine 4. Bürootehnika haldamine A.2.2 Sise- ja välisklientide teenindamine 1. Info vahendamine 2. Ametikohtumiste teenindamine A.2.3 Töö dokumentidega 1. Dokumentide loomine ja vormistamine 2. Dokumentide vastuvõtmine ja registreerimine 3. Dokumentide hoidmine 4. Ilukirjutamine Üldjuhul on bürootöötaja tööaeg fikseeritud. Töörütm võib olla nii vahelduv kui ka rutiinne ning sisaldada mitmesuguseid tööülesandeid. Bürootöötaja töötab siseruumides. Tööga võib kaasneda psüühiline pinge ja sundasend, mis võivad põhjustada tervisekahjustusi. Büroo-, esitlus- ja sidetehnika. Bürootöötaja töö eeldab süsteemsust ja korrektsust, kohuse- ja vastutustundlikkust ning analüütilise mõtlemisvõime olemasolu. Uued tehnoloogiad ja muutuvad tööolud eeldavad õppimis- ja kohanemisvõimet. Meeskonnatöötajana, kelle töö sisaldab palju klienditeenindusega seotud tegevusi on olulisel kohal ka koostöövõime, tolerantsus, usaldusväärsus, tasakaalukus ja empaatiavõime. 4. taseme bürootöötajaks saab õppida kutseõppeasutuses või läbides kutsealase täienduskoolituse. Büroospetsialist, bürooametnik, bürootöötaja, andmesisestaja, kontorispetsialist, tehniline sekretär, üldsekretär. Bürootöötaja, tase 4 kutse saamiseks tuleb tõendada kõik (B.2.1 – B.2.4) kompetentsid. Bürootöö toimimise tagamine 4 Sise- ja välisklientide teenindamine 4 Töö dokumentidega 4 Bürootöötaja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Kvaliteedispetsialist, tase 5 Quality Specialist, level 5 2 Kvaliteedispetsialist, tase 5 (versioon 1) Kvaliteedispetsialist, tase 5 (versioon 3) Kvaliteedispetsialist, tase 5 (versioon 4) Kvaliteedispetsialist, tase 5 (versioon 5) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Juhtimine ja haldus Kvaliteedijuht 11 2018-12-31 2018-12-31 2019-11-25 5 5 3339 Äriteenuste agendid, mujal liigitamata 0413 Juhtimine ja haldus 82 Büroohaldus, büroode ja muu äritegevuse abitegevused Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Terminid Enno Aermates OÜ Smileoffice Toomas Arula Nixor Eesti AS Siret Kegel Incap Corporation Jari Kukkonen, ekspert/koolitaja Neeme Kärbo Tartu Teaduspark Üllar Lainela ERGO Eesti / Balti kindlustusseltsid Kristel Leisalu Elisa Eesti AS Tauno-Jussi Onoper TJO Konsultatsioonid Kadi Prants Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool Heli Rannik Tallinna Majanduskool Tiia Tammaru Tallinna Tehnikaülikool Eneken Titov Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kvaliteedijuhtimine on keskkonna loomine ning arendamine muutuste juhtimiseks organisatsioonis ja subjektiivsete hinnangute-arvamuste formuleerimine läbipaistvaks juhtimisinfo vooks, millele saab seada mõõdetavaid eesmärke. See on süsteemne teadvustatud tegevus organisatsiooni tulemuslikkuse parandamiseks, jätkusuutlikkuse ja konkurentsivõime tagamiseks. Kvaliteedispetsialisti ja kvaliteedijuhi ülesannete täitmine on oluline kõikides organisatsioonides, sõltumata organisatsiooni suurusest, ametikoha olemasolust, sektorist, omandivormist jms. Vastava ametikoha puudumisel täidab neid ülesandeid tegevjuht või tema poolt määratud isik. 5. taseme kvaliteedispetsialist haldab järjepidevalt organisatsiooni kvaliteedijuhtimissüsteemi oma volituste piires ja vastutab selle tulemuslikkuse eest. Kvaliteeti puudutavas tegevuses lähtub ta organisatsiooni kvaliteedipoliitikast ja kvaliteedijuhi ja protsessiomanike asjakohastest suunistest ja korraldustest ning talle kehtestatud töökirjeldusest. Võib vajada töö tegemisel juhendamist. Kvaliteedispetsialisti töö eesmärk on saavutada koos kolleegidega organisatsiooni kõigi osade jätkusuutlik ja terviklik klientide kvaliteedinõuete rahuldamine. A.2.1 Kvaliteedijuhtimissüsteemi haldamine 1. Kvaliteedijuhtimissüsteemi sisseseadmine ja ohjamine A.2.2 Organisatsioonile kohalduvate nõuete ohjamine 1. Nõuete integreerimine juhtimissüsteemi A.2.3 Protsesside juhtimise toetamine ja koordineerimine 1. (Põhi)protsessi(de) kaardistamine 2. (Põhi)protsessi(de) analüüsimine A.2.4 Kvaliteedialaste koolituste koordineerimine (koostöös personalitöö eest vastutava isikuga) 1. Koolituste planeerimine ja läbiviimine 2. Koolitustulemuste hindamine A.2.5 Andmete kogumine ja analüüsimine 1. Mõõtmissüsteemi loomine ja rakendamine 2. Tulemuste seire, analüüsimine ja hindamine 3. Tulemuste esitamine A.2.6 Kliendisuhete süsteemi ohjamine 1. Klientidele lubaduste andmise süsteemi sisseseadmine 2. Klientide vajaduste ja soovide väljaselgitamise süsteemi sisseseadmine 3. Teenuse osutamise/toote tarnimise käigus kliendisuhtluse protsesside ja süsteemi sisseseadmine 4. Kliendikaebuste ja reklamatsioonide ning vaidluste käsitlemise süsteemi sisseseadmine 5. Kliendi arvamus- ja rahulolu-uuringute läbiviimise süsteemi sisseseadmine A.2.7 Juhtimissüsteemi hindamise korraldamine ja protsessi arendamine 1. Organisatsiooni juhtimiskvaliteedi terviklik enesehindamine 2. Organisatsiooni juhtimiskvaliteedi terviklik välishindamine 3. Siseaudit 4. Väline kvaliteediaudit (lähtuvalt organisatsiooni spetsiifikast) A.2.8 Protsesside muudatusprojektide juhtimine 1. Probleemi/väljakutse sõnastamine 2. Probleemse olukorra piiritlemine 3. Juurpõhjus(t)e tuvastamine 4. Korrigeerivate tegevuste sõnastamine ja testimine 5. Probleemi korrigeerimine ja tulemuse kinnitamine 6. Analoogse probleemi välistamine tulevikus A.2.9 Organisatsiooni arengu toetamine ja nõustamine (koostöös juhtkonnaga) 1. Arendus (sh parendamise) ettepanekute süsteemi loomine ja ohjamine 2. Parima praktika tuvastamine ja sellest õppimine A.2.10 Kvaliteedijuhtimise sise-ja väliskommunikatsiooni korraldamine (koostöös kommunikatsioonijuhiga ) 1. Kvaliteedijuhtimise sise- ja väliskommunikatsiooni läbiviimine Kvaliteedispetsialisti tööaeg võib olla fikseeritud või paindlik. Töötamine on ruumis või välitingimustes sõltuvalt organisatsiooni eripärast. Igapäevatööst moodustab suure osa suhtlemine kolleegide ja juhtkonnaga. Väljaspool organisatsiooni tuleb suhelda klientide, tarnijate, riigiametite esindajate jt. Töörütm on vahelduv, ka tööülesanded vahelduvad. Probleemsete olukordade lahendamise ajal võib töö olla vaimselt ja emotsionaalselt pingeline. Personaalarvuti; Operatsiooni süsteem (näit. Windows); Kontoritarkvara pakett (näit. Word, Excel, Powerpoint, Outlook; Side – telefon, internet, intranet; Asjakohased mõõtmisseadmed; Visuaalse sündmuse salvestamise vahendid – foto- ja videokaamera; Faktide kogumise andmebaas ja analüüsi keskkond (näit. Excel); Faktide põhjal analüüsitud informatsiooni esitlemise vahendid – tahvel, dataprojektor, esitlustarkvara, meedia (sise TV, intranet, perioodika, teadete tahvlid). Analüüsivõime ja oskus näha tervikut ning seoseid, tunnetusvõimed (mõtete soravus, loogiline mõtlemine, visuaalne mälu, ruumiline kujutlusvõime, kontsentreerumisvõime), matemaatiline võimekus (numbrite ja kvantitatiivsete seoste mõistmine), täpsus, korrektsus, saavutusvajadus, usaldatavus, enesedistsipliin, koostöövõime, vastutusvõime, õppimisvõime, kohanemisvõime, uuenduste ja ideede genereerimisvõime, empaatiavõime, sõbralikkus. 5. taseme kvaliteedispetsialisti kutse taotlemiseks on soovitatav kutsestandardi nõuetele vastava 5. taseme õppekava läbimine või erialane töökogemus kvaliteedijuhtimise valdkonnas. Kvaliteedispetsialist, kvaliteediinspektor, kvaliteedikontrolör, kvaliteedikontrollija (ka tehnoloog-kvaliteedikontrollija), kvaliteeditehnik, tarneahela kvaliteedispetsialist, kvaliteediaudiitor (ka kvaliteedi- ja siseaudiitor), kvaliteedianalüütik. Kvaliteedispetsialist, tase 5 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1- B.2.10 ja B.2.11 (läbivad kompetentsid) tõendamine. Kvaliteedijuhtimissüsteemi haldamine 5 Organisatsioonile kohalduvate nõuete ohjamine 5 Protsesside juhtimise toetamine ja koordineerimine 5 Kvaliteedi koolituste koordineerimine (koostöös personalijuhiga) 5 Andmete kogumine ja analüüsimine 5 Kliendisuhete süsteemi ohjamine 5 Juhtimissüsteemi hindamiste korraldamine ja protsessi arendamine 5 Protsesside muudatusprojektide juhtimine 5 Organisatsiooni arengu toetamine ja nõustamine (koostöös juhtkonnaga) 5 Kvaliteedijuhtimise sise-ja väliskommunikatsiooni korraldamine (koostöös kommunikatsioonijuhiga) 5 Kvaliteedispetsialist, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Kvaliteedispetsialist, tase 6 Quality Specialist, level 6 2 Kvaliteedijuht, tase 6 (versioon 4) Kvaliteedijuht, tase 6 (versioon 5) Kvaliteedispetsialist, tase 6 (versioon 1) Kvaliteedispetsialist, tase 6 (versioon 3) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Juhtimine ja haldus Kvaliteedijuht 11 2018-12-31 2018-12-31 2019-11-25 6 6 2421 Juhtimis- ja organisatsioonianalüütikud 0413 Juhtimine ja haldus 82 Büroohaldus, büroode ja muu äritegevuse abitegevused Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Terminid Enno Aermates OÜ Smileoffice Toomas Arula Nixor Eesti AS Siret Kegel Incap Corporation Jari Kukkonen, ekspert/koolitaja Neeme Kärbo Tartu Teaduspark Üllar Lainela ERGO Eesti / Balti kindlustusseltsid Kristel Leisalu Elisa Eesti AS Tauno-Jussi Onoper TJO Konsultatsioonid Kadi Prants Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool Heli Rannik Tallinna Majanduskool Tiia Tammaru Tallinna Tehnikaülikool Eneken Titov Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kvaliteedijuhtimine on keskkonna loomine ning arendamine muutuste juhtimiseks organisatsioonis ja subjektiivsete hinnangute-arvamuste formuleerimine läbipaistvaks juhtimisinfo vooks, millele saab seada mõõdetavaid eesmärke. See on süsteemne teadvustatud tegevus organisatsiooni tulemuslikkuse parandamiseks, jätkusuutlikkuse ja konkurentsivõime tagamiseks. Kvaliteedispetsialisti ja kvaliteedijuhi ülesannete täitmine on oluline kõikides organisatsioonides, sõltumata organisatsiooni suurusest, ametikoha olemasolust, sektorist, omandivormist jms. Vastava ametikoha puudumisel täidab neid ülesandeid tegevjuht või tema poolt määratud isik. 6. taseme kvaliteedispetsialist haldab järjepidevalt organisatsiooni kvaliteedijuhtimissüsteemi oma volituste piires ja vastutab selle tulemuslikkuse eest. Kvaliteeti puudutavates otsustes lähtub ta organisatsiooni kvaliteedipoliitikast ja kvaliteedijuhi ning protsessiomanike asjakohastest suunistest ja korraldustest. Kvaliteedispetsialisti töö eesmärk on saavutada koos kolleegidega organisatsiooni kõigi osade jätkusuutlik ja terviklik klientide kvaliteedinõuete rahuldamine. Kvaliteedispetsialisti tähelepanu fookuses on organisatsioonis toimuvad protsessid, mis mõjutavad otseselt või kaudselt kliendile pakutavat kvaliteeti. Ta osaleb protsesside võimalikes parendustegevustes, kaasates nende protsessidega kokkupuutuvaid kolleege. Ta korraldab vajaduse korral protsesside seiret ja analüüsi ning tegevuste dokumenteerimist. Kvaliteedispetsialist hoiab ennast ja teisi asjaosalisi kursis kõigi asjakohaste metoodikate ja lähenemisviiside arenguga maailmas. Kvaliteedispetsialist panustab oma kutseala arengusse, osaledes erialaühingute töös ja muudes eriala võrgustikes. A.2.1 Kvaliteedijuhtimissüsteemi haldamine: 1) kvaliteedipoliitika kujundamine; 2) kvaliteedijuhtimissüsteemi sisseseadmine ja ohjamine. A.2.2 Organisatsioonile kohalduvate nõuete ohjamine: 1) nõuete kaardistamine; 2) nõuete integreerimine juhtimissüsteemi. A.2.3 Protsesside juhtimise toetamine ja koordineerimine: 1) (põhi)protsessi(de) kaardistamine; 2) (põhi)protsessi(de) analüüsimine; 3) (põhi)protsessi(de) arendamine. A.2.4 Kvaliteedialaste koolituste koordineerimine (koostöös personalijuhiga): 1) koolitusvajaduse kaardistamine; 2) koolituste planeerimine ja läbiviimine; 3) koolitustulemuste hindamine. A.2.5 Andmete kogumine ja analüüsimine: 1) juhtimise eesmärkide joondamine ja mõõdikute määratlemine; 2) mõõtmissüsteemi loomine ja rakendamine; 3) tulemuste seire, analüüsimine ja hindamine; 4) tulemuste tagasisidestamine. A.2.6 Kliendisuhete süsteemi ohjamine: 1) klientidele lubaduste andmise süsteemi sisseseadmine; 2) klientide vajaduste ja soovide väljaselgitamise süsteemi sisseseadmine; 3) teenuse osutamise/toote tarnimise käigus kliendisuhtluse protsesside ja süsteemi sisseseadmine; 4) kliendikaebuste ja reklamatsioonide ning vaidluste käsitlemise süsteemi sisseseadmine; 5) kliendi arvamus- ja rahulolu-uuringute läbiviimise süsteemi sisseseadmine. A.2.7 Juhtimissüsteemi hindamise korraldamine ja protsessi arendamine: 1) organisatsiooni juhtimiskvaliteedi terviklik enesehindamine; 2) organisatsiooni juhtimiskvaliteedi terviklik välishindamine; 3) siseaudit; 4) väline kvaliteediaudit (lähtuvalt organisatsiooni spetsiifikast). A.2.8 Protsesside muudatusprojektide juhtimine: 1) projektimeeskonna formeerimine; 2) probleemi/väljakutse sõnastamine; 3) probleemse olukorra piiritlemine; 4) juurpõhjus(t)e tuvastamine; 5) korrigeerivate tegevuste sõnastamine ja testimine; 6) probleemi korrigeerimine ja tulemuse kinnitamine; 7) analoogse probleemi välistamine tulevikus; 8) projekti lõpetamine. A.2.9 Organisatsiooni arengu toetamine ja nõustamine (koostöös juhtkonnaga): 1) organisatsiooni arendamise (sh parendamise) kvaliteedijuhtimise tööriistade planeerimine ja rakendamine; 2) arendus- (sh parendamise) ettepanekute süsteemi loomine ja ohjamine; 3) parimate praktikate tuvastamine ja nendest õppimine. A.2.10 Kvaliteedijuhtimise sise-ja väliskommunikatsiooni korraldamine (koostöös kommunikatsioonijuhiga): 1) kvaliteedijuhtimise sise- ja väliskommunikatsioonivajaduse kaardistamine; 2) kvaliteedijuhtimise sise- ja väliskommunikatsiooni läbiviimine; 3) kvaliteedijuhtimise sise- ja väliskommunikatsiooni hindamine. Kvaliteedispetsialisti tööaeg võib olla fikseeritud või paindlik. Töötamine on ruumis või välitingimustes sõltuvalt organisatsiooni eripärast. Igapäevatööst moodustab suure osa suhtlemine kolleegide ja juhtkonnaga. Väljaspool organisatsiooni tuleb suhelda klientide, tarnijate, riigiametite esindajate jt. Töörütm on vahelduv, ka tööülesanded vahelduvad. Probleemsete olukordade lahendamise ajal võib töö olla vaimselt ja emotsionaalselt pingeline. Personaalarvuti; Operatsiooni süsteem (näit. Windows); Kontoritarkvara pakett (näit. Word, Excel, Powerpoint, Outlook); Side – telefon, internet, intranet; Asjakohased mõõtmisseadmed; Visuaalse sündmuse salvestamise vahendid – foto- ja videokaamera; Faktide kogumise andmebaas ja analüüsi keskkond (näit. Excel); Faktide põhjal analüüsitud informatsiooni esitlemise vahendid – tahvel, dataprojektor, esitlustarkvara, meedia (sise TV, intranet, perioodika, teadete tahvlid). Analüüsivõime ja oskus näha tervikut ning seoseid, tunnetusvõimed (mõtete soravus, loogiline mõtlemine, visuaalne mälu, ruumiline kujutlusvõime, kontsentreerumisvõime), matemaatiline võimekus (numbrite ja kvantitatiivsete seoste mõistmine), täpsus, korrektsus, saavutusvajadus, usaldatavus, enesedistsipliin, koostöövõime, vastutusvõime, õppimisvõime, kohanemisvõime, uuenduste ja ideede genereerimisvõime, empaatiavõime, sõbralikkus. 6. taseme kvaliteedispetsialisti kutse taotlemiseks on soovitatav kutsestandardi nõuetele vastava õppekava läbimine ja töökogemus või kutsestandardi nõuetele vastava 5. taseme õppekava läbimine ja/või kutsestandardi nõuetele vastavate täienduskoolituste läbimine ja erialane töökogemus kvaliteedijuhtimise valdkonnas. Kvaliteedispetsialist, kvaliteediinspektor, kvaliteediinsener, protsessijuht, tarneahela kvaliteedispetsialist, kvaliteediaudiitor (ka kvaliteedi- ja siseaudiitor), kvaliteedianalüütik. Kvaliteedispetsialist, tase 6 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1- B.2.10 ja B.2.11 (läbivad kompetentsid) tõendamine. Kvaliteedijuhtimissüsteemi haldamine 6 Organisatsioonile kohalduvate nõuete ohjamine 6 Protsesside juhtimise toetamine ja koordineerimine 6 Kvaliteedi koolituste koordineerimine (koostöös personalijuhiga) 6 Andmete kogumine ja analüüsimine 6 Kliendisuhete süsteemi ohjamine 6 Juhtimissüsteemi hindamiste korraldamine ja protsessi arendamine 6 Protsesside muudatusprojektide juhtimine 6 Organisatsiooni arengu toetamine ja nõustamine (koostöös juhtkonnaga) 6 Kvaliteedijuhtimise sise-ja väliskommunikatsiooni korraldamine (koostöös kommunikatsioonijuhiga) 6 Kvaliteedispetsialist, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Kvaliteedijuht, tase 7 Quality Manager, level 7 2 Kvaliteedijuht, tase 7 (versioon 1) Kvaliteedijuht, tase 7 (versioon 3) Kvaliteedijuht, tase 7 (versioon 4) Kvaliteedijuht, tase 7 (versioon 5) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Juhtimine ja haldus Kvaliteedijuht 11 2018-12-31 2018-12-31 2019-11-25 7 7 2421 Juhtimis- ja organisatsioonianalüütikud 0413 Juhtimine ja haldus 82 Büroohaldus, büroode ja muu äritegevuse abitegevused Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Terminid Enno Aermates OÜ Smileoffice Toomas Arula Nixor Eesti AS Siret Kegel Incap Corporation Jari Kukkonen, ekspert/koolitaja Neeme Kärbo Tartu Teaduspark Üllar Lainela ERGO Eesti / Balti kindlustusseltsid Kristel Leisalu Elisa Eesti AS Tauno-Jussi Onoper TJO Konsultatsioonid Kadi Prants Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool Heli Rannik Tallinna Majanduskool Tiia Tammaru Tallinna Tehnikaülikool Eneken Titov Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kvaliteedijuhtimine on keskkonna loomine ning arendamine muutuste juhtimiseks organisatsioonis ja subjektiivsete hinnangute-arvamuste formuleerimine läbipaistvaks juhtimisinfo vooks, millele saab seada mõõdetavaid eesmärke. See on süsteemne teadvustatud tegevus organisatsiooni tulemuslikkuse parandamiseks, jätkusuutlikkuse ja konkurentsivõime tagamiseks. Kvaliteedispetsialisti ja kvaliteedijuhi ülesannete täitmine on oluline kõikides organisatsioonides, sõltumata organisatsiooni suurusest, ametikoha olemasolust, sektorist, omandivormist jms. Vastava ametikoha puudumisel täidab neid ülesandeid tegevjuht või tema poolt määratud isik. Kvaliteedijuht arendab organisatsiooni kõigi liikmete koostööd, et kliendid saaksid oma vajadustele ja ootustele vastavaid tooteid või teenuseid. Kvaliteedijuht peab põhjalikult tundma firma töökorraldust ning oskama seda analüüsida ja arendada. 7. taseme kvaliteedijuht korraldab ja juhib organisatsiooni kvaliteedijuhtimissüsteemi haldamist, vastutades selle tulemuslikkuse eest. Ta on kvaliteeti puudutavates otsustes iseseisev, kaasates nende väljatöötamisse huvipooli. Kvaliteedijuhil võib olla otseseid alluvaid (kvaliteedispetsialist, -assistent), kelle asjakohast tegevust ta suunab. Kvaliteedijuhi töö eesmärk on saavutada koos kolleegidega organisatsiooni kõigi osade jätkusuutlik ja terviklik klientide kvaliteedinõuete rahuldamine. Kvaliteedijuhi tähelepanu fookuses on organisatsioonis toimuvad protsessid, mis mõjutavad otseselt või kaudselt kvaliteeti. Olukorra parendamiseks (protsessi muutmiseks) on tema koostööpartneriteks protsesside omanikud. Ta kasutab asjakohast oskusteavet vajaminevatest lähenemisviisidest (meeskonna- ja projektijuhtimismeetodid, andmekogumis- ja analüüsimeetodid, otsustusprotsessi metoodikad, suhtlus- ja esitlustehnikad jne). Kvaliteedijuht hoiab ennast ja teisi asjaosalisi kursis kvaliteedialaste metoodikate ja lähenemisviiside arenguga maailmas. Kvaliteedijuht panustab oma kutseala arengusse, osaledes erialaühingute töös ja muudes eriala- võrgustikes. A.2.1 Kvaliteedijuhtimissüsteemi haldamine 1. Kvaliteedipoliitika kujundamine 2. Kvaliteedijuhtimissüsteemi sisseseadmine ja ohjamine A.2.2 Organisatsioonile kohalduvate nõuete ohjamine 1. Nõuete kaardistamine 2. Nõuete integreerimine juhtimissüsteemi A.2.3 Protsesside juhtimise toetamine ja koordineerimine 1. (Põhi)protsessi(de) kaardistamine 2. (Põhi)protsessi(de) analüüsimine 3. (Põhi)protsessi(de) arendamine A.2.4 Kvaliteedialaste koolituste koordineerimine (koostöös personalijuhiga) 1. Koolitusvajaduse kaardistamine 2. Koolituste planeerimine ja läbiviimine 3. Koolitustulemuste hindamine A.2.5 Andmete kogumine ja analüüsimine 1. Juhtimise eesmärkide joondamine ja mõõdikute määratlemine 2. Mõõtmissüsteemi loomine ja rakendamine 3. Tulemuste seire, analüüsimine ja hindamine 4. Tulemuste esitamine A.2.6 Kliendisuhete süsteemi ohjamine 1. Klientidele lubaduste andmise süsteemi sisseseadmine 2. Klientide vajaduste ja soovide väljaselgitamise süsteemi sisseseadmine 3. Teenuse osutamise/toote tarnimise käigus kliendisuhtluse protsesside ja süsteemi sisseseadmine 4. Kliendikaebuste ja reklamatsioonide ning vaidluste käsitlemise süsteemi sisseseadmine 5. Kliendi arvamus- ja rahulolu-uuringute läbiviimise süsteemi sisseseadmine A.2.7 Juhtimissüsteemi hindamise korraldamine ja protsessi arendamine 1. Organisatsiooni juhtimiskvaliteedi terviklik enesehindamine 2. Organisatsiooni juhtimiskvaliteedi terviklik välishindamine 3. Siseaudit 4. Väline kvaliteediaudit (lähtuvalt organisatsiooni spetsiifikast) A.2.8 Protsesside muudatusprojektide juhtimine 1. Projektimeeskonna formeerimine 2. Probleemi/väljakutse sõnastamine 3. Probleemse olukorra piiritlemine 4. Juurpõhjus(t)e tuvastamine 5. Korrigeerivate tegevuste sõnastamine ja testimine 6. Probleemi korrigeerimine ja tulemuse kinnitamine 7. Analoogse probleemi võimaluse välistamine tulevikus 8. Projekti lõpetamine A.2.9 Organisatsiooni arengu toetamine ja nõustamine (koostöös juhtkonnaga) 1. Organisatsiooni arendamise (sh parendamise) kvaliteedijuhtimise tööriistade planeerimine ja rakendamine 2. Arendus (sh parendamise) ettepanekute süsteemi loomine ja ohjamine 3. Parima praktika tuvastamine ja sellest õppimine A.2.10 Kvaliteedijuhtimise sise-ja väliskommunikatsiooni korraldamine (koostöös kommunikatsioonijuhiga ) 1. Kvaliteedijuhtimise sise- ja väliskommunikatsioonivajaduse kaardistamine 2. Kvaliteedijuhtimise sise- ja väliskommunikatsiooni läbiviimine 3. Kvaliteedijuhtimise sise- ja väliskommunikatsiooni hindamine. Kvaliteedijuhi tööaeg võib olla fikseeritud või paindlik. Töötamine on ruumis või välitingimustes sõltuvalt organisatsiooni eripärast. Igapäevatööst moodustab suure osa suhtlemine kolleegide ja juhtkonnaga. Väljaspool organisatsiooni tuleb suhelda klientide, tarnijate, riigiametite esindajate jt. Töörütm on vahelduv, ka tööülesanded vahelduvad. Probleemsete olukordade lahendamise ajal võib töö olla vaimselt ja emotsionaalselt pingeline. Personaalarvuti; Operatsiooni süsteem (näit. Windows); Kontoritarkvara pakett (näit. Word, Excel, Powerpoint, Outlook); Side – telefon, internet, intranet; Asjakohased mõõtmisseadmed; Visuaalse sündmuse salvestamise vahendid – foto- ja videokaamera; Faktide kogumise andmebaas ja analüüsi keskkond (näit. Excel); Faktide põhjal analüüsitud informatsiooni esitlemise vahendid – tahvel, dataprojektor, esitlustarkvara, meedia (sise TV, intranet, perioodika, teadete tahvlid). Analüüsivõime ja oskus näha tervikut ning seoseid, tunnetusvõimed (mõtete soravus, loogiline mõtlemine, visuaalne mälu, ruumiline kujutlusvõime, kontsentreerumisvõime), matemaatiline võimekus (numbrite ja kvantitatiivsete seoste mõistmine), täpsus, korrektsus, saavutusvajadus, usaldatavus, enesedistsipliin, koostöövõime, vastutusvõime, õppimisvõime, kohanemisvõime, uuenduste ja ideede genereerimisvõime, empaatiavõime, sõbralikkus. 7. taseme kvaliteedijuhi kutse taotlemiseks on soovitatav kõrgharidus (magistrikraad või sellega võrdsustatud haridus) ja meeskonnajuhtimise ning kvaliteedijuhtimise kogemus või kvaliteedijuhi täienduskoolituse läbimine ja lisaks pikaajaline töökogemus, mis hõlmab protsesside juhtimist ja/või organisatsioonide kvaliteedihindamist. Kvaliteedijuht, tarneahela kvaliteedijuht, kvaliteediinspektor, kvaliteediinsener, protsessijuht, kvaliteediaudiitor (ka kvaliteedi- ja siseaudiitor), OPEX-juht (operational excellence/äritäiuslikkuse juht). Kvaliteedijuht, tase 7 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1- B.2.10 ja B.2.11 (läbivad kompetentsid) tõendamine. Kvaliteedijuhtimissüsteemi haldamine 7 Organisatsioonile kohalduvate nõuete ohjamine 7 Protsesside juhtimise toetamine ja koordineerimine 7 Kvaliteedi koolituste koordineerimine (koostöös personalijuhiga) 7 Andmete kogumine ja analüüsimine 7 Kliendisuhete süsteemi ohjamine 7 Juhtimissüsteemi hindamiste korraldamine ja protsessi arendamine 7 Protsesside muudatusprojektide juhtimine 7 Organisatsiooni arengu toetamine ja nõustamine (koostöös juhtkonnaga) 7 Kvaliteedijuhtimise sise-ja väliskommunikatsiooni korraldamine (koostöös kommunikatsioonijuhiga) 7 Kvaliteedijuht, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Koorijuht, tase 5 Conductor, level 5 7 Koorijuht III (versioon 1) Koorijuht III (versioon 2) Koorijuht III (versioon 3) Koorijuht III (versioon 4) Koorijuht, tase 5 (versioon 5) Koorijuht, tase 5 (versioon 6) Koorijuht, tase 5 (versioon 8) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Koorijuht 14 2019-01-16 2019-01-16 2024-01-11 5 5 2652 Muusikud, lauljad ja heliloojad 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Koorijuhtide kutse-eetika Keelte oskustasemete kirjeldused Digioskused Ksenija Grabova G. Otsa nim Tallinna Muusikakool, Kalamaja Segakoor Heli Jürgenson Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Estonia Seltsi Segakoor Kristel Pedak Tallinna Kultuuriamet Indrek Vijard Eesti Meestelaulu Selts, Nõmme Muusikakool Varje Vürst Eesti Koorijuhtide Liit, Eesti Kooriühing Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kooridirigendi töö on loominguline, mis eeldab muusikalist ettevalmistust. Kooridirigent on vokaalmuusika interpreet, kelle tööülesanneteks on laulude õpetamine koorile ja esitamine kontserdil. Töö eesmärk on koori kunstiline juhtimine ning publikule kõrgetasemelise muusikaelamuse pakkumine. Kooridirigendi töö on oma olemuselt pedagoogiline ning eeldab lisaks muusikalistele oskustele ka iseseisvat tööd kooriga ning metoodika ja psühholoogia tundmist. Koorijuhi kutsealal on viis kutset: Koorijuht, tase 4 töötab dirigendi või abidirigendina. Koorijuht, tase 5 töötab dirigendi või abidirigendina. Ta osaleb oma koori(de)ga konkurssidel, festivalidel ja annab kontserte. Koorijuht, tase 6 töötab dirigendina oma koori või abidirigendina mahuka repertuaariga kõrgetasemelise kontsertkoori juures. Ta osaleb oma koori(de)ga konkurssidel, festivalidel ja annab kontserte. Tema koorid osalevad aktiivselt kontserttegevuses. 6. taseme koorijuht koolitab vajadusel madalama taseme koorijuhte ja muusikaõpetajaid piirkonna tasandil. Koorijuht, tase 7 on tunnustatud dirigent, kes juhatab ühendkoore laulupäevadel ja/või laulupidudel, üleriigilisel laulupeol või on liigijuht/kunstiline juht, juhib muusikalisi projekte (kunstilise juhi töö laulupidudel, laulupäevadel, galakontsertidel). Ta võib olla ka koori hääleseadja ja koori vokaaltöö spetsialist. 7. taseme koorijuht osaleb oma koori(de)ga konkurssidel, festivalidel ja annab kontserte. Tema koori(de)l on aktiivne kontserttegevus. Ta viib läbi seminare, koolitusi mentorina, leiab koolituste läbiviimiseks vajaliku metoodika ning vajadusel koostab õppematerjale. Koorijuht, tase 8 on professionaalse koorimuusika tippinterpreet ja ekspert, rahvusvaheliselt tunnustatud dirigent, keda kutsutakse dirigendina ja/või koolitajana mainekatele rahvusvahelistele koorimuusika suursündmustele. Ta on kunstiline juht ja arvamusliider erinevatel rahvusvahelistel kõrgetasemelistel koorimuusikasündmustel, juhatab vokaal-sümfoonilisi suurvorme orkestriga. A.2.1 Repertuaari ettevalmistamine 1. Repertuaari valimine ja esinemiskava koostamine. 2. Muusikalise materjali ettevalmistamine. A.2.2 Repertuaari omandamine ja harjutamine 1. Repertuaari omandamine/ettevalmistamine harjutamiseks. 2. Iseseisev harjutamine. 3. Ettevalmistus esinemiseks. A.2.3 Töö kooriga 1. Repertuaari ettevalmistamine. 2. Repertuaari õpetamine. 3. Kooriansambli kujundamine. A.2.4 Koori loominguline juhtimine 1. Kontserttegevus. 2. Laulupeoprotsessis osalemine. 3. Koori kui organisatsiooni juhtimine. A.2.5 Töö vokaaliga 1. Hääleseade rühmades. 2. Individuaalne hääleseade. A.2.6 Solfedžo õpetamine 1. Noodilugemisoskuse arendamine. 2. Laadi ja astmetaju arendamine. A.2.7 Muusika loomine 1. Arranžeerimine. 2. Komponeerimine. A.2.8 Noodigraafika- ja muusikaprogrammide kasutamine 1. Noodigraafika-programmide kasutamine. 2. Muusikasalvestus-programmide kasutamine. Kooridirigendi tööaeg on paindlik, töötatakse ka puhkepäevadel ja pühade ajal. Töötatakse üldjuhul siseruumides, kuid esinetakse ka väljas. Noodimaterjal. Töös dirigendina on olulised muusikalised võimed, loomingulisus, empaatiavõime, valmisolek meeskonnatööks, pingetaluvus, enesedistsipliin, tulemusele orienteeritus. Üldjuhul on 5. taseme koorijuhil keskharidus, kutseoskused on omandatud töö käigus (sh läbitud koorijuhtimisalane koolitus) või kutseõppeasutuses. Kutseõppeasutusse sisseastumine eeldab 4. taseme kompetentside olemasolu. Dirigent, kooridirigent, koorijuht, abidirigent, koormeister. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid B.2.1 – B.2.4 ja B.2.9 (läbiv kompetents). Lisaks võib tõendada valitavaid kompetentse B.2.5 – B.2.8. Repertuaari ettevalmistamine 5 Repertuaari omandamine ja harjutamine 4 Töö kooriga 5 Koori loominguline juhtimine 5 Lisaks võib tõendada valitavaid kompetentse B.2.5 – B.2.8. Töö vokaaliga 5 Solfedžo õpetamine 6 Muusika loomine 5 Noodigraafika- ja muusikaprogrammide kasutamine 4 Koorijuht, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Koorijuht, tase 6 Conductor, level 6 7 Koorijuht IV (versioon 1) Koorijuht IV (versioon 2) Koorijuht IV (versioon 3) Koorijuht IV (versioon 4) Koorijuht, tase 6 (versioon 5) Koorijuht, tase 6 (versioon 6) Koorijuht, tase 6 (versioon 8) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Koorijuht 14 2019-01-16 2019-01-16 2024-01-11 6 6 2652 Muusikud, lauljad ja heliloojad 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Koorijuhtide kutse-eetika Keelte oskustasemete kirjeldused Digioskused Ksenija Grabova G. Otsa nim Tallinna Muusikakool, Kalamaja Segakoor Heli Jürgenson Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Estonia Seltsi Segakoor Kristel Pedak Tallinna Kultuuriamet Indrek Vijard Eesti Meestelaulu Selts, Nõmme Muusikakool Varje Vürst Eesti Koorijuhtide Liit, Eesti Kooriühing Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kooridirigendi töö on loominguline, mis eeldab muusikalist ettevalmistust. Kooridirigent on vokaalmuusika interpreet, kelle tööülesanneteks on laulude õpetamine koorile ja esitamine kontserdil. Töö eesmärk on koori kunstiline juhtimine ning publikule kõrgetasemelise muusikaelamuse pakkumine. Kooridirigendi töö on oma olemuselt pedagoogiline ning eeldab lisaks muusikalistele oskustele ka iseseisvat tööd kooriga ning metoodika ja psühholoogia tundmist. Koorijuhi kutsealal on viis kutset: Koorijuht, tase 4 töötab dirigendi või abidirigendina. Koorijuht, tase 5 töötab dirigendi või abidirigendina. Ta osaleb oma koori(de)ga konkurssidel, festivalidel ja annab kontserte. Koorijuht, tase 6 töötab dirigendina oma koori või abidirigendina mahuka repertuaariga kõrgetasemelise kontsertkoori juures. Ta osaleb oma koori(de)ga konkurssidel, festivalidel ja annab kontserte. Tema koorid osalevad aktiivselt kontserttegevuses. 6. taseme koorijuht koolitab vajadusel madalama taseme koorijuhte ja muusikaõpetajaid piirkonna tasandil. Koorijuht, tase 7 on tunnustatud dirigent, kes juhatab ühendkoore laulupäevadel ja/või laulupidudel, üleriigilisel laulupeol või on liigijuht/kunstiline juht, juhib muusikalisi projekte (kunstilise juhi töö laulupidudel, laulupäevadel, galakontsertidel). Ta võib olla ka koori hääleseadja ja koori vokaaltöö spetsialist. 7. taseme koorijuht osaleb oma koori(de)ga konkurssidel, festivalidel ja annab kontserte. Tema koori(de)l on aktiivne kontserttegevus. Ta viib läbi seminare, koolitusi mentorina, leiab koolituste läbiviimiseks vajaliku metoodika ning vajadusel koostab õppematerjale. Koorijuht, tase 8 on professionaalse koorimuusika tippinterpreet ja ekspert, rahvusvaheliselt tunnustatud dirigent, keda kutsutakse dirigendina ja/või koolitajana mainekatele rahvusvahelistele koorimuusika suursündmustele. Ta on kunstiline juht ja arvamusliider erinevatel rahvusvahelistel kõrgetasemelistel koorimuusikasündmustel, juhatab vokaal-sümfoonilisi suurvorme orkestriga. A.2.1 Repertuaari ettevalmistamine 1. Repertuaari valimine ja esinemiskava koostamine. 2. Muusikalise materjali ettevalmistamine. A.2.2 Repertuaari omandamine ja harjutamine 1. Repertuaari omandamine/ettevalmistamine harjutamiseks. 2. Iseseisev harjutamine. 3. Ettevalmistus esinemiseks. 4. Töö orkestri partituuriga. A.2.3 Töö kooriga 1. Repertuaari ettevalmistamine. 2. Repertuaari õpetamine. 3. Kooriansambli kujundamine. A.2.4 Koori loominguline juhtimine 1. Kontserttegevus. 2. Laulupeoprotsessis osalemine. 3. Koori kui organisatsiooni juhtimine. 4. Kooriliikumise edendamine. A.2.5 Töö vokaaliga 1. Hääleseade rühmades. 2. Individuaalne hääleseade. A.2.6 Solfedžo õpetamine 1. Noodilugemisoskuse arendamine. 2. Laadi ja astmetaju arendamine. A.2.7 Muusika loomine 1. Arranžeerimine. 2. Komponeerimine. A.2.8 Noodigraafika- ja muusikaprogrammide kasutamine 1. Noodigraafika-programmide kasutamine. 2. Muusikasalvestus-programmide kasutamine. Kooridirigendi tööaeg on paindlik, töötatakse ka puhkepäevadel ja pühade ajal. Töötatakse üldjuhul siseruumides, kuid esinetakse ka väljas. Noodimaterjal. Töös dirigendina on olulised muusikalised võimed, loomingulisus, empaatiavõime, valmisolek meeskonnatööks, pingetaluvus, enesedistsipliin, analüüsivõime, tulemusele orienteeritus. Üldjuhul on 6. taseme koorijuht muusikalise kutse- või kõrgharidusega spetsialist, kes on läbinud koorijuhtimisalase(d) koolituse(d) ja arendanud oma kompetentse töö käigus. Dirigent, kooridirigent, koorijuht, abidirigent, koormeister. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid B.2.1 – B.2.4 ja B.2.9 (läbiv kompetents). Lisaks võib tõendada valitavaid kompetentse B.2.5 – B.2.8. Repertuaari ettevalmistamine 6 Repertuaari omandamine ja harjutamine 6 Töö kooriga 6 Koori loominguline juhtimine 6 Lisaks võib tõendada valitavaid kompetentse B.2.5 – B.2.8. Töö vokaaliga 6 Solfedžo õpetamine 6 Muusika loomine 6 Noodigraafika- ja muusikaprogrammide kasutamine 4 Koorijuht, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Koorijuht, tase 7 Conductor, level 7 7 Koorijuht V (versioon 1) Koorijuht V (versioon 2) Koorijuht V (versioon 3) Koorijuht V (versioon 4) Koorijuht, tase 7 (versioon 5) Koorijuht, tase 7 (versioon 6) Koorijuht, tase 7 (versioon 8) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Koorijuht 14 2019-01-16 2019-01-16 2024-01-11 7 7 2652 Muusikud, lauljad ja heliloojad 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Koorijuhtide kutse-eetika Keelte oskustasemete kirjeldused Digioskused Ksenija Grabova G. Otsa nim Tallinna Muusikakool, Kalamaja Segakoor Heli Jürgenson Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Estonia Seltsi Segakoor Kristel Pedak Tallinna Kultuuriamet Indrek Vijard Eesti Meestelaulu Selts, Nõmme Muusikakool Varje Vürst Eesti Koorijuhtide Liit, Eesti Kooriühing Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kooridirigendi töö on loominguline, mis eeldab muusikalist ettevalmistust. Kooridirigent on vokaalmuusika interpreet, kelle tööülesanneteks on laulude õpetamine koorile ja esitamine kontserdil. Töö eesmärk on koori kunstiline juhtimine ning publikule kõrgetasemelise muusikaelamuse pakkumine. Kooridirigendi töö on oma olemuselt pedagoogiline ning eeldab lisaks muusikalistele oskustele ka iseseisvat tööd kooriga ning metoodika ja psühholoogia tundmist. Koorijuhi kutsealal on viis kutset: Koorijuht, tase 4 töötab dirigendi või abidirigendina. Koorijuht, tase 5 töötab dirigendi või abidirigendina. Ta osaleb oma koori(de)ga konkurssidel, festivalidel ja annab kontserte. Koorijuht, tase 6 töötab dirigendina oma koori või abidirigendina mahuka repertuaariga kõrgetasemelise kontsertkoori juures. Ta osaleb oma koori(de)ga konkurssidel, festivalidel ja annab kontserte. Tema koorid osalevad aktiivselt kontserttegevuses. 6. taseme koorijuht koolitab vajadusel madalama taseme koorijuhte ja muusikaõpetajaid piirkonna tasandil. Koorijuht, tase 7 on tunnustatud dirigent, kes juhatab ühendkoore laulupäevadel ja/või laulupidudel, üleriigilisel laulupeol või on liigijuht/kunstiline juht, juhib muusikalisi projekte (kunstilise juhi töö laulupidudel, laulupäevadel, galakontsertidel). Ta võib olla ka koori hääleseadja ja koori vokaaltöö spetsialist. 7. taseme koorijuht osaleb oma koori(de)ga konkurssidel, festivalidel ja annab kontserte. Tema koori(de)l on aktiivne kontserttegevus. Ta viib läbi seminare, koolitusi mentorina, leiab koolituste läbiviimiseks vajaliku metoodika ning vajadusel koostab õppematerjale. Koorijuht, tase 8 on professionaalse koorimuusika tippinterpreet ja ekspert, rahvusvaheliselt tunnustatud dirigent, keda kutsutakse dirigendina ja/või koolitajana mainekatele rahvusvahelistele koorimuusika suursündmustele. Ta on kunstiline juht ja arvamusliider erinevatel rahvusvahelistel kõrgetasemelistel koorimuusikasündmustel, juhatab vokaal-sümfoonilisi suurvorme orkestriga. A.2.1 Repertuaari ettevalmistamine 1. Repertuaari valimine ja esinemiskava koostamine. 2. Muusikalise materjali ettevalmistamine. A.2.2 Repertuaari omandamine ja harjutamine 1. Repertuaari omandamine/ettevalmistamine harjutamiseks. 2. Iseseisev harjutamine. 3. Ettevalmistus esinemiseks. 4. Töö orkestri partituuriga. A.2.3 Töö kooriga 1. Repertuaari ettevalmistamine. 2. Repertuaari õpetamine. 3. Kooriansambli kujundamine. A.2.4 Koori loominguline juhtimine 1. Kontserttegevus. 2. Laulupeoprotsessis osalemine. 3. Koori kui organisatsiooni juhtimine. 4. Kooriliikumise edendamine. A.2.5 Töö vokaaliga 1. Hääleseade rühmades. 2. Individuaalne hääleseade. A.2.6 Solfedžo õpetamine 1. Noodilugemisoskuse arendamine. 2. Laadi ja astmetaju arendamine. A.2.7 Muusika loomine 1. Arranžeerimine. 2. Komponeerimine. A.2.8 Noodigraafika- ja muusikaprogrammide kasutamine 1. Noodigraafika-programmide kasutamine. 2. Muusikasalvestus-programmide kasutamine. Kooridirigendi tööaeg on paindlik, töötatakse ka puhkepäevadel ja pühade ajal. Töötatakse üldjuhul siseruumides, kuid esinetakse ka väljas. Noodimaterjal. Töös dirigendina on olulised muusikalised võimed, loomingulisus, empaatiavõime, valmisolek meeskonnatööks, pingetaluvus, enesedistsipliin, analüüsivõime, tulemusele orienteeritus. 7. taseme koorijuht on muusikalise kõrgharidusega spetsialist, kes on läbinud koorijuhtimisalase(d) koolituse(d) ja arendanud oma kompetentse töö käigus. Dirigent, koorijuht, kooridirigent, koormeister, peadirigent. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid B.2.1 – B.2.4 ja B.2.9 (läbiv kompetents). Lisaks võib tõendada valitavaid kompetentse B.2.5 – B.2.8. Repertuaari ettevalmistamine 7 Repertuaari omandamine ja harjutamine 7 Töö kooriga 7 Koori loominguline juhtimine 7 Lisaks võib tõendada valitavaid kompetentse B.2.5 – B.2.8. Töö vokaaliga 7 Solfedžo õpetamine 6 Muusika loomine 6 Noodigraafika- ja muusikaprogrammide kasutamine 4 Koorijuht, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Koorijuht, tase 8 Conductor, level 8 3 Koorijuht, tase 8 (versioon 1) Koorijuht, tase 8 (versioon 2) Koorijuht, tase 8 (versioon 4) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Koorijuht 14 2019-01-16 2019-01-16 2024-01-11 8 8 2652 Muusikud, lauljad ja heliloojad 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Koorijuhtide kutse-eetika Keelte oskustasemete kirjeldused Digioskused Ksenija Grabova G. Otsa nim Tallinna Muusikakool, Kalamaja Segakoor Heli Jürgenson Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Estonia Seltsi Segakoor Kristel Pedak Tallinna Kultuuriamet Indrek Vijard Eesti Meestelaulu Selts, Nõmme Muusikakool Varje Vürst Eesti Koorijuhtide Liit, Eesti Kooriühing Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kooridirigendi töö on loominguline, mis eeldab muusikalist ettevalmistust. Kooridirigent on vokaalmuusika interpreet, kelle tööülesanneteks on laulude õpetamine koorile ja esitamine kontserdil. Töö eesmärk on koori kunstiline juhtimine ning publikule kõrgetasemelise muusikaelamuse pakkumine. Kooridirigendi töö on oma olemuselt pedagoogiline ning eeldab lisaks muusikalistele oskustele ka iseseisvat tööd kooriga ning metoodika ja psühholoogia tundmist. Koorijuhi kutsealal on viis kutset: Koorijuht, tase 4 töötab dirigendi või abidirigendina. Koorijuht, tase 5 töötab dirigendi või abidirigendina. Ta osaleb oma koori(de)ga konkurssidel, festivalidel ja annab kontserte. Koorijuht, tase 6 töötab dirigendina oma koori või abidirigendina mahuka repertuaariga kõrgetasemelise kontsertkoori juures. Ta osaleb oma koori(de)ga konkurssidel, festivalidel ja annab kontserte. Tema koorid osalevad aktiivselt kontserttegevuses. 6. taseme koorijuht koolitab vajadusel madalama taseme koorijuhte ja muusikaõpetajaid piirkonna tasandil. Koorijuht, tase 7 on tunnustatud dirigent, kes juhatab ühendkoore laulupäevadel ja/või laulupidudel, üleriigilisel laulupeol või on liigijuht/kunstiline juht, juhib muusikalisi projekte (kunstilise juhi töö laulupidudel, laulupäevadel, galakontsertidel). Ta võib olla ka koori hääleseadja ja koori vokaaltöö spetsialist. 7. taseme koorijuht osaleb oma koori(de)ga konkurssidel, festivalidel ja annab kontserte. Tema koori(de)l on aktiivne kontserttegevus. Ta viib läbi seminare, koolitusi mentorina, leiab koolituste läbiviimiseks vajaliku metoodika ning vajadusel koostab õppematerjale. Koorijuht, tase 8 on professionaalse koorimuusika tippinterpreet ja ekspert, rahvusvaheliselt tunnustatud dirigent, keda kutsutakse dirigendina ja/või koolitajana mainekatele rahvusvahelistele koorimuusika suursündmustele. Ta on kunstiline juht ja arvamusliider erinevatel rahvusvahelistel kõrgetasemelistel koorimuusikasündmustel, juhatab vokaal-sümfoonilisi suurvorme orkestriga. A.2.1 Repertuaari ettevalmistamine 1. Repertuaari valimine ja esinemiskava koostamine. 2. Muusikalise materjali ettevalmistamine. A.2.2 Repertuaari omandamine ja harjutamine 1. Repertuaari omandamine/ettevalmistamine harjutamiseks. 2. Iseseisev harjutamine. 3. Ettevalmistus esinemiseks. 4. Töö orkestri partituuriga. A.2.3 Töö kooriga 1. Repertuaari ettevalmistamine. 2. Repertuaari õpetamine. 3. Kooriansambli kujundamine. A.2.4 Koori loominguline juhtimine 1. Kontserttegevus. 2. Laulupeoprotsessis osalemine. 3. Koori kui organisatsiooni juhtimine. 4. Kooriliikumise edendamine. A.2.5 Töö vokaaliga 1. Hääleseade rühmades. 2. Individuaalne hääleseade. A.2.6 Solfedžo õpetamine 1. Noodilugemisoskuse arendamine. 2. Laadi ja astmetaju arendamine. A.2.7 Muusika loomine 1. Arranžeerimine. 2. Komponeerimine. A.2.8 Noodigraafika- ja muusikaprogrammide kasutamine 1. Noodigraafika-programmide kasutamine. 2. Muusikasalvestus-programmide kasutamine. Kooridirigendi tööaeg on paindlik, töötatakse ka puhkepäevadel ja pühade ajal. Töötatakse üldjuhul siseruumides, kuid esinetakse ka väljas. Noodimaterjal. Töös dirigendina on olulised muusikalised võimed, loomingulisus, empaatiavõime, valmisolek meeskonnatööks, pingetaluvus, enesedistsipliin, analüüsivõime, tulemusele orienteeritus. 8. taseme koorijuht on muusikalise kõrgharidusega spetsialist, kes on läbinud koorijuhtimisalase(d) koolituse(d) ja arendanud oma kompetentse töö käigus. Dirigent, koorijuht, kooridirigent, koormeister, peadirigent. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid B.2.1 – B.2.4 ja B.2.9 (läbiv kompetents). Lisaks võib tõendada valitavaid kompetentse B.2.5 – B.2.8. Repertuaari ettevalmistamine 8 Repertuaari omandamine ja harjutamine 8 Töö kooriga 8 Koori loominguline juhtimine 8 Lisaks võib tõendada valitavaid kompetentse B.2.5 – B.2.8. Töö vokaaliga 7 Solfedžo õpetamine 6 Muusika loomine 6 Noodigraafika- ja muusikaprogrammide kasutamine 4 Koorijuht, tase 8 kutset läbiv kompetents 8 Diplomeeritud lennundusinsener V Diploma Aviation Engineer V 2 Diplomeeritud lennundusinsener V (versioon 1) Diplomeeritud lennundusinsener, tase 7 (versioon 3) Transport ja Logistika Inseneride Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Inseneeria (transport) Lennundusinsener 4 2010-12-03 2010-12-03 2013-12-31 V 7 7 2144 Mehaanikainsenerid 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Avioonikaseadmed Lennuliiklusteenindus Lennunduse andmeside- ja infotöötlus Lennunduse side-, seire- ja navigatsiooniseadmed Õhusõiduki juhtimine Õhusõidukid ja mootorid inseneride koolitus, täiendõppe ja kutsekorraldus teadus-, uurimis- ja arendustöö Volitatud lennundusinsener V Chartered Aviation Engineer V 2 Volitatud lennundusinsener V (versioon 1) Volitatud lennundusinsener, tase 8 (versioon 3) Transport ja Logistika Inseneride Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Inseneeria (transport) Lennundusinsener 5 2011-06-07 2011-06-07 2013-12-31 V 8 8 2144 Mehaanikainsenerid 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Avioonikaseadmed Lennuliiklusteenindus Lennunduse andmeside- ja infotöötlus Lennunduse side-, seire- ja navigatsiooniseadmed Õhusõiduki juhtimine Õhusõidukid ja mootorid avioonikasüsteemide testimine inseneride koolitus, täiendõppe ja kutsekorraldus konsultatsioon, nõustamine lennuliikluse riiklik juhtimine, lennuliiklusteeninduste töö korraldus lennuohutuse, õhuruumi kasutamise korraldus lennuohutust mõjutavad juhtumid ja nende lahendamine lennundus-infrastruktuuri ja ettevõtluse planeerimine, käitamine ja juhtimine lennunduse andmeside- ja infotöötlustehnika korrasoleku ja töö korraldus lennundusteabe süsteemi korraoleku tagamine ja -teabe teeninduse korraldus teadus-, uurimis- ja arendustöö õhusõiduki mehitamine ja käitamistingimuste tagamine õhusõidukite lennu- ja keskkonnakõlblikkuse ning keskkonnakaitse tagamine õhusõidukite mootori näidikusüsteemide ehitus ja hoolduskorraldus õhusõidukite, mootorite ning navigatsiooni-, avioonika-, side-, seireseadmete korrasoleku ja hooldustööde korraldus Infosüsteemi analüütik III Information System Analyst III 1 Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA Analüüs ja disain IT analüütik 12 2006-11-30 2006-11-30 2010-11-30 III 2511 Süsteemianalüütikud 0613 Tarkvara ja rakenduste arendus ning analüüs 62 Programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused Infosüsteemi tugispetsialist III IT Support Specialist III 2 Infosüsteemi tugispetsialist III (versioon 1) Infosüsteemi tugispetsialist III (versioon 3) Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA IT süsteemid ja teenused IT spetsialist 9 2004-12-16 2004-12-16 2008-11-18 III 3512 IKT kasutajatoe tehnikud 0611 Arvutikasutus 62 Programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused Infosüsteemi tugispetsialist III IT Support Specialist III 1 Infosüsteemi tugispetsialist III (versioon 2) Infosüsteemi tugispetsialist III (versioon 3) Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA IT süsteemid ja teenused IT spetsialist 30 2000-12-21 2000-12-21 2004-12-15 III 3512 IKT kasutajatoe tehnikud 0611 Arvutikasutus 62 Programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused Infotehnoloogia juht V Chief Information Officer V 2 Infotehnoloogia juht V (versioon 1) Infotehnoloogia juht V (versioon 3) Infotehnoloogia juht V (versioon 4) IT juht, tase 7 (versioon 5) IT juht, tase 7 (versioon 6) IT juht, tase 7 (versioon 7) IT-juht, tase 7 (versioon 8) Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA IT süsteemid ja teenused IT spetsialist 9 2004-12-16 2004-12-16 2006-04-23 V 1330 IKT-juhid 0611 Arvutikasutus 62 Programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused Infosüsteemi analüütik IV Information System Analyst IV 1 Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA Analüüs ja disain IT analüütik 12 2006-11-30 2006-11-30 2010-11-30 IV 2511 Süsteemianalüütikud 0613 Tarkvara ja rakenduste arendus ning analüüs 62 Programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused Infotehnoloogia tugispetsialist I IT Support Specialist I 1 Infotehnoloogia spetsialist I (versioon 2) Infotehnoloogia spetsialist I (versioon 3) IT tugiisik, tase 3 (versioon 5) IT-süsteemide nooremspetsialist, tase 3 (versioon 4) Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA IT süsteemid ja teenused IT spetsialist 3 2000-12-21 2000-12-21 2004-04-25 I 3512 IKT kasutajatoe tehnikud 0611 Arvutikasutus 62 Programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused Infotehnoloogia tugispetsialist II IT Support Specialist II 1 Infotehnoloogia spetsialist II (versioon 2) Infotehnoloogia spetsialist II (versioon 3) IT-süsteemide nooremspetsialist, tase 4 (versioon 5) IT-süsteemide nooremspetsialist, tase 4 (versioon 6) IT-süsteemide nooremspetsialist, tase 4 (versioon 7) IT-süsteemide spetsialist, tase 4 (versioon 4) Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA IT süsteemid ja teenused IT spetsialist 3 2000-12-21 2000-12-21 2004-04-25 II 3511 IKT operaatorid 0611 Arvutikasutus 62 Programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused Infosüsteemi projektijuht III Certificated Information Technology/Systems Project Manager III 1 Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA Tarkvaraarendus IT projektijuht 11 2006-04-24 2006-04-24 2010-04-24 III 2519 Tarkvara ja rakenduste arendajad ning analüütikud, mujal liigitamata 0613 Tarkvara ja rakenduste arendus ning analüüs 62 Programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused Infosüsteemi projektijuht IV Certificated Information Technology/Systems Project Manager IV 1 Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA Tarkvaraarendus IT projektijuht 11 2006-04-24 2006-04-24 2010-04-24 IV 2519 Tarkvara ja rakenduste arendajad ning analüütikud, mujal liigitamata 0613 Tarkvara ja rakenduste arendus ning analüüs 62 Programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused Infosüsteemi projektijuht V Certificated Information Technology/Systems Projects Director V 1 Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA Tarkvaraarendus IT projektijuht 11 2006-04-24 2006-04-24 2010-04-24 V 2519 Tarkvara ja rakenduste arendajad ning analüütikud, mujal liigitamata 0613 Tarkvara ja rakenduste arendus ning analüüs 62 Programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused Infosüsteemi tugispetsialist III IT system support specialists III 3 Infosüsteemi tugispetsialist III (versioon 1) Infosüsteemi tugispetsialist III (versioon 2) Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA IT süsteemid ja teenused IT spetsialist 15 2008-11-19 2008-11-19 2012-12-31 III 3512 IKT kasutajatoe tehnikud 0611 Arvutikasutus 62 Programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused Infotehnoloogia juht V Chief Information Officer V 4 Infotehnoloogia juht V (versioon 1) Infotehnoloogia juht V (versioon 2) Infotehnoloogia juht V (versioon 3) IT juht, tase 7 (versioon 5) IT juht, tase 7 (versioon 6) IT juht, tase 7 (versioon 7) IT-juht, tase 7 (versioon 8) Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA IT süsteemid ja teenused IT spetsialist 6 2010-12-27 2010-12-27 2013-05-24 V 1330 IKT-juhid 0611 Arvutikasutus 62 Programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused Infotehnoloogia spetsialist I IT Specialist I 3 Infotehnoloogia spetsialist I (versioon 2) Infotehnoloogia tugispetsialist I (versioon 1) IT tugiisik, tase 3 (versioon 5) IT-süsteemide nooremspetsialist, tase 3 (versioon 4) Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA IT süsteemid ja teenused IT spetsialist 14 2008-04-22 2008-04-22 2011-06-20 I 3 3 3512 IKT kasutajatoe tehnikud 0611 Arvutikasutus 62 Programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused Infotehnoloogia spetsialist II IT Specialist II 2 Infotehnoloogia spetsialist II (versioon 3) Infotehnoloogia tugispetsialist II (versioon 1) IT-süsteemide nooremspetsialist, tase 4 (versioon 5) IT-süsteemide nooremspetsialist, tase 4 (versioon 6) IT-süsteemide nooremspetsialist, tase 4 (versioon 7) IT-süsteemide spetsialist, tase 4 (versioon 4) Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA IT süsteemid ja teenused IT spetsialist 8 2004-04-26 2004-04-26 2008-04-21 II 3511 IKT operaatorid 0611 Arvutikasutus 62 Programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused Infotehnoloogia spetsialist II IT Specialist II 3 Infotehnoloogia spetsialist II (versioon 2) Infotehnoloogia tugispetsialist II (versioon 1) IT-süsteemide nooremspetsialist, tase 4 (versioon 5) IT-süsteemide nooremspetsialist, tase 4 (versioon 6) IT-süsteemide nooremspetsialist, tase 4 (versioon 7) IT-süsteemide spetsialist, tase 4 (versioon 4) Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA IT süsteemid ja teenused IT spetsialist 14 2008-04-22 2008-04-22 2011-06-20 II 4 4 3511 IKT operaatorid 0611 Arvutikasutus 62 Programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused Tarkvara arendaja III Software Delveloper III 2 Noorem tarkvaraarendaja, tase 4 (versioon 4) Noorem tarkvaraarendaja, tase 4 (versioon 5) Noorem tarkvaraarendaja, tase 4 (versioon 6) Noorem-tarkvaraarendaja, tase 4 (versioon 7) Tarkvara arendaja III (versioon 1) Tarkvaraarendaja, tase 4 (versioon 3) Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA Tarkvaraarendus Tarkvara arendaja 15 2008-11-19 2008-11-19 2012-12-31 III 2519 Tarkvara ja rakenduste arendajad ning analüütikud, mujal liigitamata 0613 Tarkvara ja rakenduste arendus ning analüüs 62 Programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused Modelleerija IV Patternmaker IV 3 Konstruktor-modelleerija, tase 6 (versioon 5) Konstruktor-modelleerija, tase 6 (versioon 6) Modelleerija IV (versioon 1) Modelleerija IV (versioon 2) Modelleerija IV (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Kergetööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Rõivatootmine Modelleerija 15 2008-05-21 2008-05-21 2012-04-23 IV 7532 Rõiva- jms lekaalide valmistajad ning juurdelõikajad 0723 Tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha töötlemine 14 Rõivatootmine Moedisaineri assistent IV Assistant of Fashion Designer IV 2 Moedisaineri assistent IV (versioon 1) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Kergetööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Rõivatootmine Moedisainer 16 2008-12-08 2008-12-08 2012-01-04 IV 2163 Toote- ja rõivadisainerid 0723 Tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha töötlemine 14 Rõivatootmine Moedisainer V Fashion Designer V 3 Moedisainer V (versioon 1) Moedisainer V (versioon 2) Moedisainer V (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Kergetööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Rõivatootmine Moedisainer 16 2008-12-08 2008-12-08 2012-04-23 V 2163 Toote- ja rõivadisainerid 0723 Tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha töötlemine 14 Rõivatootmine Rõiva- ja tekstiiliala ostu- ja müügispetsialist III Selling and purchasing specialist in textile and sewing sector III 2 Rõiva- ja tekstiiliala ostu- ja müügispetsialist III (versioon 1) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Kergetööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Rõivatootmine Rõiva- ja tekstiiliala ostu- ja müügispetsialist 2008-12-08 2008-12-08 2012-12-31 III 3323 Varustajad 0416 Hulgi- ja jaekaubandus 14 Rõivatootmine Rõiva- ja tekstiiliala ostu- ja müügispetsialist IV Selling and purchasing specialist in textile and sewing sector IV 2 Rõiva- ja tekstiiliala ostu- ja müügispetsialist IV (versioon 1) Rõiva- ja tekstiiliala ostu- ja müügispetsialist IV (versioon 3) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Kergetööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Rõivatootmine Rõiva- ja tekstiiliala ostu- ja müügispetsialist 16 2008-12-08 2008-12-08 2012-01-04 IV 3323 Varustajad 0416 Hulgi- ja jaekaubandus 14 Rõivatootmine Tekstiiliseadmete operaator I Textile machinery operator I 3 Tekstiiliseadmete operaator I (versioon 1) Tekstiiliseadmete operaator I (versioon 2) Tekstiiliseadmete operaator, tase 4 (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Kergetööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Tekstiilitööstus Tekstiiliseadmete operaator 16 2008-12-08 2008-12-08 2012-12-31 I 4 4 8152 Kudumismasinate operaatorid 0723 Tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha töötlemine 13 Tekstiilitootmine Ehitusplekksepp, tase 4 Whitesmith, level 4 4 Ehitusplekksepp III (versioon 1) Ehitusplekksepp III (versioon 2) Ehitusplekksepp III (versioon 3) Ehitusplekksepp, tase 4 (versioon 5) Ehitusplekksepp, tase 4 (versioon 6) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Ehitusplekksepp 36 2015-11-17 2015-11-17 2020-06-07 4 4 7121 Katusekatjad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Tööosad ja tööülesanded Kaupo Jälle AS Jälle ja Ko Kalvi Kondio OÜ Eksklusiivehitus Peeter Kärp Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liit Leho Lilleorg Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool Erki Loigom AS Toode Villu Vapper Haapsalu Kutsehariduskeskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Kutsestandardi kasutusalad Ehitusplekksepa 4. taseme kutsestandard on välja töötatud: 1) täiendkoolituse õppekavade aluseks; 2) isikute kutsealase kompetentsuse hindamiseks. Ehitusplekksepad töötavad ehitusmaterjale tootvates ja ehitusettevõtetes. Nad ehitavad nõuetekohaseid valts- ja profiilplekk-katuseid ja fassaade ning paigaldavad plekkdetaile. Tööülesannete hulka kuulub ka aluskatuse ehitamine, vihmaveesüsteemide paigaldamine ja olemasolevate katuste hooldamine ja remont. Ehitusplekksepa kutsealal on kutsealased kompetentsid kirjeldatud kahel EKR-i tasemel: 1) ehitusplekksepp, tase 3; 2) ehitusplekksepp, tase 4. Käesolevas kutsestandardis on kirjeldatud 4. taseme ehitusplekksepa kutsealaseid kompetentse. 4. taseme ehitusplekksepp omab eelnevat töökogemust. Ta töötab iseseisvalt, täidab keerukamaid tööoperatsioone ning juhendab vajadusel vähem kogenud kolleege. Selle taseme ehitusplekksepp omab lisaks kaasaegsete materjalide ja tehnoloogiate tundmisele baasteadmisi ja –oskusi ka traditsioonilisematest katuseehituse tehnoloogiatest, meetoditest ja materjalidest. Lähtub oma töös kehtivatest EVS standarditest. A.2.1 Plekkdetailide valmistamine 2.1.1 Detaili tööeskiisi või šablooni koostamine 2.1.2 Töökojas või objektil plekkdetailide valmistamine 2.1.3 Detailide ühendamine omavahel A.2.2 Aluskatte ja roovituse paigaldamine katustele ja seintele 2.2.1 Aluskatte paigaldamine katustele ja seintele 2.2.2 Roovituse paigaldamine katustele ja seintele A.2.3 Tööplatsi ettevalmistamine ja vajalike materjalide ladustamine 2.3.1 Tööplatsi ettevalmistamine, materjalide tõstmine katusele ja ladustamine 2.3.2 Materjalide koormamine ja kinnitamine 2.3.3 Materjalide katmine A.2.4 Ripprennidega vihmaveesüsteemide paigaldamine 2.4.1 Vajalike detailide koguse määramine 2.4.2 Mõõdistustööde tegemine 2.4.3 Vihmaveesüsteemide paigaldamine A.2.5 Profiilplekk-katuste ja fassaadielementide paigaldamine 2.5.1 Valmisdetailide paigaldamine profiilplekk-katustele 2.5.2 Plekkdetailide paigaldamine fassaadidele A.2.6 Valtsplekk-katuste paigaldamine 2.6.1 Vajaliku materjalikoguse arvestamine 2.6.2 Eelvaltsitud paanide ja käsivaltsdetailide töötlemine 2.6.3 Eelvaltsitud paanide paigaldamine 2.6.4 Käsivaltsdetailide paigaldamine 2.6.5 Katusepealsete rennide paigaldamine A.2.7 Madalama kvalifikatsiooniga ehitusplekksepa nõustamine ja juhendamine 2.7.1 Tööga seotud keskkonnariskide hindamine ja juhendatava nõustamine 2.7.2 Töö tegemisel ilmnenud vigade analüüsimise ja parandamise nõustamine 2.7.3 Madalama kvalifikatsiooniga ehituplekksepa juhendamine ja nõustamine tööülesannete täitmisel A.2.8 Energiatõhus ehitamine Ehitusplekksepad töötavad üldjuhul viis päeva nädalas, kaheksa tundi päevas. Sõltuvalt objektist, ilmastikust ja valmimistähtaegadest võib tööaeg muutuda. Töö tempo ja tööülesanded on vahelduvad. Ehitusplekksepa töö on füüsiliselt raske ja pingeline. Töötatakse peamiselt välitingimustes ja erinevatel kõrgustel. Töötades tuleb sageli tõsta ja teisaldada raskeid ehitusmaterjale ning tegutseda sundasendites, nt põlvitades või kükitades. Suvel kuumaga töötades võib tekkida ülekuumenemisoht, sest päikese käes on katusel temperatuurid kõrgemad. Ehitusplekksepad peavad hoolega jälgima ohutustehnikat, kasutama töökindaid, kiivrit, vajadusel kaitseprille (päikese peegeldus plekk-katusel). Ohupiirkondades või katuseservadel töötades tuleb kasutada spetsiaalset turvavarustust (turvarakmed vm). Turvanõuete eiramise ning hooletu käitumise tagajärjel võivad juhtuda raskete kehavigastuste või lausa surmaga lõppevad tööõnnetused. Mitmesugused mehaanilised- ja elektritööriistad: plekikäärid, valtsitangid, pihid, mõõte- ja märkevahendid, plekksepahaamrid, valtsirauad, jootmisvahendid jne. Ehitusplekksepa töö eeldab head füüsilist vormi, head koordinatsiooni ja nägemist ning käelist osavust. Kasuks tuleb ruumiline kujutlusvõime ja kõrgustaluvuse olemasolu. Ehitusplekksepa töös tuleb olla hoolikas, kannatlik ja vastutustundlik, kuna tehtud eksimused võivad põhjustada suuri materiaalseid kahjusid (vee-, tule- või tormikahjustused) ehitisele ja/või selle osadele. 4. taseme ehitusplekksepana töötavad inimesed, kellel on olemas erialane kutseharidus ja töökogemus või kes on oma kutseoskused omandanud täiendkoolitustes ja praktilises töös. Katuseplekksepp, ehitusplekksepp. Ehitusplekksepa 4. taseme kutsestandard koosneb kaheksast kohustuslikust (B.2.1-B.2.8) ja kahest kutset läbivast (B.2.9 ja B.2.10) kompetentsist. 4. taseme ehitusplekksepa kutse saamiseks on vaja tõendada kõik kompetentsid. Plekkdetailide valmistamine 4 Aluskatte ja roovituse paigaldamine katustele ja seintele 4 Tööplatsi ettevalmistamine ja vajalike materjalide ladustamine 3 Ripprennidega vihmaveesüsteemide paigaldamine 4 Profiilplekk-katuste ja fassaadielementide paigaldamine 3 Valtsplekk-katuste paigaldamine 4 Madalama kvalifikatsiooniga ehitusplekkseppade nõustamine ja juhendamine 4 Energiatõhus ehitamine 4 Ehitusplekksepp, tase 4 – kutset läbivad üldised kompetentsid 4 Ehitusplekksepp, tase 4 - kutset läbivad kutsespetsiifilised kompetentsid 4 Ehitusjuht, tase 6 Construction Site Manager, level 6 8 Ehitusjuht III (versioon 1) Ehitusjuht III (versioon 2) Ehitusjuht III (versioon 3) Ehitusjuht III (versioon 4) Ehitusjuht III (versioon 5) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 10) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 11) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 12) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 13) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 6) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 7) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 9) Jahutussüsteemide ehitamine Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide ehitamise omanikujärelevalve tegemine Küttesüsteemide ehitamine Veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide ehitamistööde omanikujärelevalve tegemine Veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitamine Ventilatsioonisüsteemide ehitamine Üldehituslik ehitamine Üldehitusliku ehitamise omanikujärelevalve tegemine Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Ehitusjuht 36 2015-11-17 2015-11-17 2018-04-02 6 6 3123 Ehituse töödejuhatajad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 41 Hoonete ehitus Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liit Enn Tammaru Tallinna Tehnikakõrgkool Meelis Kann AS Nordecon Enno Põder Merko Ehitus Eesti AS Ago Rehand OÜ Viljandi Õhumeister Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. 6. taseme ehitusjuhi kutsestandard on välja töötatud täiendkoolituse õppekavade aluseks ja isikute kutsealase kompetentsuse hindamiseks. 6. taseme ehitusjuht töötab ehitustööde korraldajana ja vastutava spetsialistina ehitusobjektidel. Ehitusjuhina tegutsedes on lisaks ehitusalastele teadmistele ja oskustele oluline juhtimisoskus. Ehitusjuht on vastutav objekti tehnilise ja majandusliku tegevuse eest ning vajadusel ka tööohutuse eest objektil. Ta juhib ehitustöid, korraldab koosolekuid (alltöövõtjate, hankijate, tellijate, projekteerijatega) ja kontrollib, kas tööd on tehtud vastavalt projektdokumentatsioonile ja ehitusnormidele. Ehitusjuhiks on võimalik spetsialiseeruda järgmistel tegevusaladel: 1. Üldehituslik ehitamine 1) Maapinnast kuni 30 m kõrguste ja 5 m sügavuste hoonete ja nende konstruktsioonide ehitamine arvestades järgmisi sillete piiranguid: a) monoliitsed betoonkonstruktsioonid kuni 18 m; b) monteeritavad betoonkonstruktsioonid kuni 25 m; c) kivikonstruktsioonid; d) teraskonstruktsioonid kuni 36 m; e) puitkonstruktsioonid kuni 18 m. 2) Kuni teise geotehnilise kategooriaga¹ ehitiste ehitamine. 3) Mitte üldises kasutuses olevate krundisiseste teede-platside ja transpordirajatiste ehitamine mittekeerukates ehitusgeoloogilistes tingimustes. 2. Tehnosüsteemide ehitamine 1) Hoone ja selle juurde kuuluva küttesüsteemide ehitamine, sh katlasüsteemide ehitamine 2) Ventilatsioonisüsteemide ehitamine 3) Jahutussüsteemide ehitamine 4) Hoone ja selle juurde kuuluvate veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemide ehitamine 3. Omanikujärelevalve tegemine 1) Üldehitusliku ehitamise omanikujärelevalve tegemine 2) Kütte-, ventilatsiooni-, jahutussüsteemide ehitamise omanikujärelevalve tegemine 3) Veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemide ehitamise omanikujärelevalve tegemine 6. taseme ehitusjuhile tehnosüsteemide ehitamisel kehivad pädevuspiirangud: 1. küttesüsteemide ehitamine Elamud (kood 11000²), v.a. kõrghooned; lihtsad kuni 5-korruselised ja kuni 25 m kõrged ilma erinõueteta hooned (mitteelamud²) köetava pinnaga kuni 3000 m². 2. jahutussüsteemide ehitamine Elamud (kood 11000²), v.a. kõrghooned; lihtsad, kuni 5-korruselised ja kuni 25 m kõrged ilma erinõueteta hooned (mitteelamud²) köetava pinnaga kuni 3000 m². 3. ventilatsioonisüsteemide ehitamine Elamud (kood 11000²), v.a. kõrghooned; lihtsad, kuni 5-korruselised ja kuni 25 m kõrged ilma erinõueteta hooned (mitteelamud²) köetava pinnaga kuni 3000 m². 4. veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitamine Hoone ja selle juurde kuuluva veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitamine: Elamud (kood 11000²), v.a. kõrghooned; lihtsad, kuni 5-korruselised ja kuni 25 m kõrged ilma erinõueteta hooned (mitteelamud²) köetava pinnaga kuni 3000 m² ja sinna juurde kuuluvad kinnistusisesed torustikud ja seadmed (sh omapuhastid, kinnistu pumplad ja puurkaev-pumplad, mille projektikohane tootlikkus on alla 10 m³/ ööpäevas ühe kinnisasja või kuni 50 inimese vajaduseks). 6.taseme ehitusjuhile omanikujärelevalve tegemisel kehtivad pädevuspiirangud: 1. üldehitusliku ehitamise omanikujärelevalve tegemine Elamute (koodid 11100 ja 11210²) ja tagajärgede klassi CC1 (EVS-EN 1990:2002+NA:2002 järgi) liigituvad hooned. 2. kütte-, ventilatsiooni-, jahutussüsteemide omanikujärelevalve tegemine Elamute (koodid 11100 ja 11210²) ja tagajärgede klassi CC1 (EVS-EN 1990:2002+NA:2002 järgi) liigituvate hoonete kütte-, ventilatsiooni-, jahutussüsteemid. 3. veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemide omanikujärelevalve tegemine Elamute (koodid 11100 ja 11210²) ja tagajärgede klassi CC1 (EVS-EN 1990:2002+NA:2002 järgi) liigituvate hoonete veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemid ning sinna juurde kuuluvad kinnistusisesed torustikud ja seadmed. Ehitusjuhi 6. taseme kutse annab õiguse juhtida ehitustegevust ainult kutsestandardis kirjeldatud piirangute ulatuses. ________________________________ ¹ EVS-EN 1997-1:2006 liigituse järgi. ² Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr 51 (02.06.2015) „Ehituse kasutamise otstarvete loetelu“ A.2.1 Ehituspakkumuse koostamine 2.1.1 Hankedokumentatsiooni läbitöötamine 2.1.2 Materjalide, seadmete ja alltöövõtutööde hinnapakkumiste küsimine 2.1.3 Ehitustööde ajagraafiku koostamine 2.1.4 Ehitustööde omahinna arvutamine 2.1.5 Ehitustööde üld- ja isikustatud kulude määratlemine ja kalkulatsiooni koostamine 2.1.6 Ehitustööde finantsplaani koostamine 2.1.7 Pakkumuse koostamine ja esitamine A.2.2 Ehitamise ettevalmistamine ja kavandamine 2.2.1 Ehitustöövõtulepingu sõlmimine 2.2.2 Hangete ja ehitustööde ajagraafiku koostamine 2.2.3 Projekti organisatsiooniskeemi määratlemine 2.2.4 Alltöövõtu- ja allhankelepingute ettevalmistamine ja sõlmimine 2.2.5 Tööprojekti tellimine 2.2.6 Ehituseks vajalike lubade hankimine 2.2.7 Ehitusplatsi organiseerimise skeemi koostamine A.2.3 Ressursside juhtimine 2.3.1 Materjalikulu planeerimine 2.3.2 Töömahu ja tööaja arvestamine 2.3.3 Ehitusmehhanismide ja transpordivahendite töö planeerimine 2.3.4 Ehitusobjekti üldkulude planeerimine 2.3.5 Tegelike ehituskulude võrdlemine finantsplaaniga A.2.4 Ehitustööde juhtimine, korraldamine ja koordineerimine ehitusplatsil kooskõlas tööde tegemise ajagraafikuga 2.4.1 Vajaliku projektdokumentatsiooni ohjamine 2.4.2 Ehituslike mõõtmete mahamärkimine ja kõrgusmärkide ülekandmine 2.4.3 Töökoosolekute juhtimine 2.4.4 Ehitustööde nõuetekohane dokumenteerimine 2.4.5 Lisa- ja muudatustööde kooskõlastamine ja korraldamine A.2.5 Ohutu töö korraldamine ehitustöödel 2.5.1 Ehitusobjektidel olevate põhiliste ohuallikate äratundmine ja määratlemine 2.5.2 Töötervishoiu- ja tööohutusnõuete täitmise tagamine 2.5.3 Ehitusplatsi korrashoiu ja keskkonnaohutuse tagamine 2.5.4 Tegutsemine hädaolukorras (tööõnnetus, avarii, tulekahju, konstruktsiooni lagunemine vm) A.2.6 Kvaliteedi tagamine ehitustöödel 2.6.1 Kontrolltegevuste planeerimine ehitustööde kvaliteedi tagamiseks 2.6.2 Ehitustööde kvaliteedinõuetele vastavuse kontrollimine 2.6.3 Kaetavate tööde ja ehitise osade ülevaatuse korraldamine A.2.7 Ehitustööde üleandmine ja ehitise kasutusele võtmine 2.7.1 Ehitise üleandmise- ja vastuvõtmise kavandamine ja juhtimine 2.7.2 Ehitise täitedokumentatsiooni komplekteerimine 2.7.3 Ehitustööde, sh tehnosüsteemide lõppülevaatuse korraldamine 2.7.4 Ehitise haldajale vajalike kasutuskoolituste korraldamine 2.7.5 Garantiiperioodi toimingute korraldamine A.2.8 Energiatõhus ehitamine A.2.9 Üldehituslik ehitamine 2.9.1 Tööde juhtimine ehitustehnoloogiast lähtuvalt 2.9.2 Ehitustööde kvaliteedi tagamine 2.9.3 Üldehitustöödega seotud tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõuete täitmine 2.9.4 Lammutatava objekti riskianalüüsi koostamine 2.9.5 Lammutustööde tegemine A.2.10 Küttesüsteemide ehitamine 2.10.1 Tööde juhtimine ehitustehnoloogiast lähtuvalt 2.10.2 Ehitustööde kvaliteedi tagamine 2.10.3 Küttesüsteemide ehitamisega seotud tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõuete täitmine A.2.11 Jahutussüsteemide ehitamine 2.11.1 Tööde juhtimine ehitustehnoloogiast lähtuvalt 2.11.2 Ehitustööde kvaliteedi tagamine 2.11.3 Jahutussüsteemide ehitamisega seotud tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõuete täitmine A.2.12 Ventilatsioonisüsteemide ehitamine 2.12.1 Tööde juhtimine ehitustehnoloogiast lähtuvalt 2.12.2 Ehitustööde kvaliteedi tagamine 2.12.3 Ventilatsioonisüsteemide ehitamisega seotud tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõuete täitmine A.2.13 Hoone ja selle juurde kuuluva veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemi ehitamine 2.13.1 Tööde juhtimine ehitustehnoloogiast lähtuvalt 2.13.2 Ehitustööde kvaliteedi tagamine 2.13.3 Veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemi ehitamisega seotud tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõuete täitmine A.2.14 Omanikujärelevalve tegemine üldehitusliku ehitamise valdkonnas 2.14.1 Järelevalve programmi koostamine 2.14.2 Ehitusprojekti terviklikkuse kontrollimine 2.14.3 Ehitise mahamärkimisega seotud geodeetiliste tööde kontrollimine 2.14.4 Reaalsete vundeerimistingimuste kontrollimine 2.14.5 Ehitustegevuse vastavuse kontrollimine 2.14.6 Ehitamise tehniliste dokumentide nõuetekohase ja õigeaegse täitmise kontrollimine 2.14.7 Kaetavate tööde kontrollimine 2.14.8 Ehitustööde akteerimine 2.14.9 Ehitise üleandmise-vastuvõtmise protsessis osalemine 2.14.10 Keskkonnaohutuse nõuete täitmise kontrollimine 2.14.11 Tööohutusnõuete järgimise kontrollimine A.2.15 Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide ehitamistööde omanikujärelevalve tegemine 2.15.1 Järelevalve programmi koostamine 2.15.2 Ehitusprojekti terviklikkuse kontrollimine 2.15.3 Ehitise mahamärkimisega seotud geodeetiliste tööde kontrollimine 2.15.4 Ehitustegevuse vastavuse kontrollimine 2.15.5 Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide ehitamise tehniliste dokumentide nõuetekohase ja õigeaegse täitmise kontrollimine 2.15.6 Kaetavate tööde kontrollimine 2.15.7 Ehitustööde akteerimine 2.15.8 Ehitise üleandmise-vastuvõtmise protsessis osalemine 2.15.9 Keskkonnaohutuse nõuete täitmise kontrollimine 2.15.10 Tööohutusnõuete järgimise kontrollimine A.2.16 Veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide ehitustööde omanikujärelevalve tegemine 2.16.1 Järelevalve programmi koostamine 2.16.2 Ehitusprojekti terviklikkuse kontrollimine 2.16.3 Ehitise mahamärkimisega seotud geodeetiliste tööde kontrollimine 2.16.4 Ehitustegevuse vastavuse kontrollimine 2.16.5 Veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide ehitamise tehniliste dokumentide nõuetekohase ja õigeaegse täitmise kontrollimine 2.16.6 Kaetavate tööde kontrollimine 2.16.7 Ehitustööde akteerimine 2.16.8 Ehitise üleandmise-vastuvõtmise protsessis osalemine 2.16.9 Keskkonnaohutuse nõuete täitmise kontrollimine 2.16.10 Tööohutusnõuete järgimise kontrollimine Ehitusjuhi põhitööd tehakse ehitusobjektil ja kontoris. Tööaeg on paindlik – üldjuhul töötatakse viiel päeval nädalas, kuid vajadusel tuleb töötada ka nädalavahetusel. Töö rütm võib sõltuvalt ehitustehnoloogilistest vajadusest, hooajalisusest või tööde ajagraafikust olla intensiivne, töötada tuleb sõltuvalt ehitusobjektist suurtel kõrgustel või süvendis. Töökeskkond ehitusobjektil on seotud kõrgendatud riskidega, mistõttu ehitusjuht peab järgima keskkonna-, tööohutuse- ja töötervishoiunõudeid. Ehitusjuht kasutab oma töös kontoritehnikat (arvutid, kommunikatsiooniseadmed jne) ja nõuetekohasuse esmaseks tõendamiseks vastavat mõõtetehnikat. Ehitusjuht peab suutma langetada otsuseid iseseisvalt, juhtima meeskonda ja töötama meeskonnas. Tal peab olema kõrge pingetaluvus, hea suhtlemisoskus ja võime ennast kehtestada. Tööks on vajalikud ka analüüsivõime, algatusvõime ja nii suuline kui kirjalik eneseväljendusoskus. Ehitusjuht peab olema kohusetundlik ja korrektne. 6. taseme ehitusjuhina töötavad inimesed, kellel on ehitusalane või muu tehniline kõrgharidus või ehitustehniline keskeriharidus (TEMT), läbitud täiendkoolitus(ed) ja olemas kutse eeldustele vastav praktiline töökogemus. Objektijuht, projektijuht Ehitusseadustik Ehitusjuht, tase 6 kutsestandard koosneb kaheksast kohustuslikust (B.2.1 – B.2.8), kaheksast spetsialiseerumisega seotud (B.2.9 – B.2.16) ja kuuest ehitusjuhi kutset läbivast (B.2.17 – B.2.22) kompetentsist. Ehitusjuhi kutse on spetsialiseerumispõhine. Kutse taotleja peab vastavalt spetsialiseerumisele tõendama järgmised kompetentsid: 1) Ehitusjuht, tase 6, üldehituslik ehitamine: B.2.1 – B.2.8, B.2.9 ja B.2.17 – B.2.22; 2) Ehitusjuht, tase 6, küttesüsteemide ehitamine: B.2.1 – B.2.8, B.2.10 ja B.2.17 – B.2.22; 3) Ehitusjuht, tase 6, jahutussüsteemide ehitamine: B.2.1 – B.2.8, B.2.11 ja B.2.17 – B.2.22; 4) Ehitusjuht, tase 6, ventilatsioonisüsteemide ehitamine: B.2.1 – B.2.8, B.2.12 ja B.2.17 – B.2.22; 5) Ehitusjuht, tase 6, veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitamine: B.2.1 – B.2.8, B.2.13 ja B.2.17 – B.2.22; 6) Ehitusjuht, tase 6, üldehitusliku ehitamise omanikujärelevalve tegemine: B.2.1 – B.2.8, B.2.14 ja B.2.17 – B.2.22; 7) Ehitusjuht, tase 6, kütte-, ventilatsiooni-, jahutussüsteemide omanikujärelevalve tegemine: B.2.1 – B.2.8, B.2.15 ja B.2.17 – B.2.22; 8) Ehitusjuht, tase 6, veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide omanikujärelevalve tegemine: B.2.1 – B.2.8, B.2.16 ja B.2.17 – B.2.22. Ehituspakkumuse koostamine 6 Ehitamise ettevalmistamine ja kavandamine 6 Ressursside juhtimine 6 Ehitustööde juhtimine, korraldamine ja koordineerimine ehitusplatsil kooskõlas tööde tegemise ajagraafikuga 6 Ohutu töö korraldamine ehitustöödel 6 Kvaliteedi tagamine ehitustöödel 6 Ehitustööde üleandmine ja ehitise kasutusele võtmine 6 Energiatõhus ehitamine 5 Ehitusjuhi kutse on spetsialiseerumispõhine. Spetsialiseerumisega seotud kompetentsid on: 1) Ehitusjuht, tase 6, üldehituslik ehitamine: B.2.9 2) Ehitusjuht, tase 6, küttesüsteemide ehitamine: B.2.10 3) Ehitusjuht, tase 6, jahutussüsteemide ehitamine: B.2.11 4) Ehitusjuht, tase 6, ventilatsioonisüsteemide ehitamine: B.2.12 5) Ehitusjuht, tase 6, veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitamine: B.2.13 6) Ehitusjuht, tase 6, üldehitusliku ehitamise omanikujärelevalve tegemine: B.2.14 7) Ehitusjuht, tase 6, kütte-, ventilatsiooni-, jahutussüsteemide omanikujärelevalve tegemine: B.2.15 8) Ehitusjuht, tase 6, veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide omanikujärelevalve tegemine: B.2.16 Kutse-eetika põhimõtete järgimine 6 Meeskonnatöös osalemine 6 Enesearendamine ja elukestva õppe protsessis osalemine 6 Keskkonnasäästlike tööpõhimõtete järgimine 6 Keelteoskus 6 Arvuti kasutamise oskused 6 Koostelukksepp, tase 5 Assembler, level 5 6 Koostelukksepp III (versioon 1) Koostelukksepp III (versioon 2) Koostelukksepp III (versioon 3) Koostelukksepp III (versioon 4) Koostelukksepp, tase 5 (versioon 5) Koostelukksepp, tase 5 (versioon 7) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Koostelukksepp 12 2015-12-07 2015-12-07 2020-04-16 5 5 7222 Tööriistavalmistajad jms töölised 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Tööosad ja tööülesanded Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Jüri Riives IMECC Allan Märk AS Norma Juhan Anvelt Norcar-BSB Eesti AS Grigori Geršman Ensto Ensek AS Anu Tuuksam SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Koostelukksepp, tase 5 kutsestandard on välja töötatud: 1) täiendkoolituse õppekavade aluseks ja 2) isikute kutsealase kompetentsuse hindamiseks kutse andmisel. Koostelukksepp töötab tavaliselt masina-, metalli- ja aparaaditööstuse, ehitusmaterjalide tootmise või laevaehituse ettevõttes. Koostelukksepa põhilised tööülesanded on toorikute ettevalmistamine, detailide mõõtmine, märkimine, töötlemine, puhastamine ning koostude koostamine ja reguleerimine. Koostelukksepa töö eeldab jooniste lugemise oskust, masinaehitustehnoloogia ja kasutatavate materjalide tundmist. Koostelukksepa kutsealal on kutsestandardid välja töötatud järgmistel tasemetel: Koostelukksepp, tase 3 Koostelukksepp, tase 4 Koostelukksepp, tase 5 Käesolevas kutsestandardis on kirjeldatud 5. taseme koostelukksepa kutsealaseid kompetentse. Selle taseme koostelukksepp on pikaajalise praktilise töökogemusega meister, kes koostab erineva keerukuseastmega koostusid. Lisaks kutsealastele oskustele võib ta vajadusel korraldada ja juhendada ka väiksema töörühma tööd, jälgida tellimuse tähtaegadest ja kvaliteedinõuetest kinnipidamist ning teha ettepanekuid töökorralduse parendamiseks. A.2.1 Töökoha korraldamine, tootmise- ja abivahendite valimine ja ettevalmistamine 2.1.1 Nõuetekohase töökoha korraldamine 2.1.2 Tehnilise dokumentatsiooniga tutvumine 2.1.3 Töövahendite valimine ja seadistamine 2.1.4 Isikukaitsevahendite valimine A.2.2 Detailide ja koostude ettevalmistamine 2.2.1 Detailide ettevalmistamine ja kontrollimine 2.2.2 Toote koostamiseks ettevalmistamine A.2.3 Toote koostamine ja jooksev kontroll 2.3.1 Toote koostamine 2.3.2 Operatsioonisisese kontrolli tegemine A.2.4 Kvaliteedikontroll ja defektide parandamine 2.4.1 Koostu või alamkoostu kvaliteedi kontrollimine 2.4.2 Defektide parandamine 2.4.3 Lõppkontrolli tegemine A.2.5 Troppimistööde tegemine 2.5.1 Materjalide peale- ja mahalaadimine, ladustamine ja paigaldamine 2.5.2 Mehitamata tõsteseadmete töö juhtimine A.2.6 Töö korraldamine ja töötajate juhendamine 2.6.1 Tegevuste planeerimine 2.6.2 Ressursside kavandamine ja organiseerimine 2.6.3 Materjalikulu minimeerimine 2.6.4 Tähtaegadest kinnipidamise jälgimine 2.6.5 Tööpingi mitmesuguste võimaluste kasutamine 2.6.6 Töö delegeerimine 2.6.7 Töötajate juhendamine, ettepanekute tegemine täiendõppeks 2.6.8 Ettepanekute tegemine töökorralduse parendamiseks Koostelukksepad tööpäeva pikkuseks on üldjuhul kaheksa tundi. Töö tempo on üldiselt stabiilne, tegevused vaheldusrikkad. Koostelukksepa tervis peab olema piisavalt hea, et täita sageli ka füüsiliselt raskeid tööülesandeid. Tööd tuleb teha nii seistes kui ka istudes, kuid tema seljale ja jalgadele langev koormus võib ikkagi olla üsna suur. Töös kasutatavad töövahendid ja -materjalid võivad vääral käsitsemisel olla inimese tervisele ohtlikud. Väga tähtis on järgida tööohutusnõudeid ning kanda töörõivaid ja kaitsevahendeid. Metallide töötlemisel tekib rohkesti saastet, seepärast kantakse spetsiaalseid tööriideid. Töö etapist olenevalt kantakse nii kaitseprille (nt keevitustöödel) kui ka kõrvaklappe, mis aitavad summutada töös tekkivat müra. Tööülesannete täitmisel kasutab koostelukksepp käsi- ja mehhaniseeritud tööriistu, lukksepatöö seadmeid ja pinke, mõõtevahendeid ning tõsteseadmeid. Kuna detailide ja koostude koostamine on väga täpne töö, peab koostelukksepp olema hea keskendumisvõimega, rutiinitaluvusega, kannatlik, täpne ja hoolas. Vajalikud on ka hea nägemine, kuulmine ja koordinatsioon. Kasuks tuleb ruumiline kujutlusvõime. 5. taseme koostelukksepana töötaval inimesel on üldjuhul pikaajaline töökogemus, erialane kutseharidus ja läbitud täiendkoolitused. Lukksepp, koostelukksepp. Koostelukksepp, tase 5 kutse saamiseks on vajalik tõendada kõik kompetentsid (B.2.1 - B.2.7). Töökoha korraldamine, tootmise- ja abivahendite valimine ja ettevalmistamine 5 Detailide ja koostude ettevalmistamine ja koostamine 5 Toote koostamine ja jooksev kontroll 5 Kvaliteedikontroll ja defektide parandamine 5 Troppimistööde tegemine 4 Töö korraldamine ja töötajate juhendamine 5 Koostelukksepp, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Koostelukksepp, tase 3 Assembler, level 3 7 Koostelukksepp I (versioon 1) Koostelukksepp I (versioon 2) Koostelukksepp I (versioon 3) Koostelukksepp I (versioon 4) Koostelukksepp I (versioon 5) Koostelukksepp, tase 3 (versioon 6) Koostelukksepp, tase 3 (versioon 8) Metalltoodete koostaja, tase 3 (versioon 9) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Koostelukksepp 12 2015-12-07 2015-12-07 2020-04-16 3 3 7222 Tööriistavalmistajad jms töölised 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Tööosad ja tööülesanded Jüri Riives IMECC Allan Märk AS Norma Juhan Anvelt Norcar-BSB Eesti AS Grigori Geršman Ensto Ensek AS Anu Tuuksam SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Koostelukksepp, tase 3 kutsestandard on välja töötatud: 1) kutsehariduse vastava taseme õppekavade aluseks ja 2) isikute kutsealase kompetentsuse hindamiseks kutse andmisel. Koostelukksepp töötab tavaliselt masina-, metalli- ja aparaaditööstuse, ehitusmaterjalide tootmise või laevaehituse ettevõttes. Koostelukksepa põhilised tööülesanded on toorikute ettevalmistamine, detailide mõõtmine, märkimine, töötlemine, puhastamine ning koostude koostamine ja reguleerimine. Koostelukksepa töö eeldab jooniste lugemise oskust, masinaehitustehnoloogia ja kasutatavate materjalide tundmist. Koostelukksepa kutsealal on kutsestandardid välja töötatud järgmistel tasemetel: Koostelukksepp, tase 3 Koostelukksepp, tase 4 Koostelukksepp, tase 5 Käesolevas kutsestandardis on kirjeldatud 3. taseme koostelukksepa kutsealaseid kompetentse. Selle taseme koostelukksepp koostab lihtsamaid koostusid ning vastutab enda töö kvaliteedi eest. Keerulisemate tööde (kontrolli nõudvad tooted) puhul vajab juhendamist. A.2.1 Töökoha korraldamine, tootmise- ja abivahendite valimine ja ettevalmistamine 2.1.1 Nõuetekohase töökoha korraldamine 2.1.2 Tehnilise dokumentatsiooniga tutvumine 2.1.3 Töövahendite valimine ja seadistamine 2.1.4 Isikukaitsevahendite valimine A.2.2 Detailide ja koostude ettevalmistamine 2.2.1 Detailide ettevalmistamine ja kontrollimine 2.2.2 Toote koostamiseks ettevalmistamine A.2.3 Toote koostamine ja jooksev kontroll 2.3.1 Toote koostamine 2.3.2 Operatsioonisisese kontrolli tegemine A.2.4 Kvaliteedikontroll ja defektide parandamine 2.4.1 Koostu või alamkoostu kvaliteedi kontrollimine 2.4.2 Defektide parandamine A.2.5 Troppimistööde tegemine 2.5.1 Materjalide peale- ja mahalaadimine, ladustamine ja paigaldamine 2.5.2 Mehitamata tõsteseadmete töö juhtimine Koostelukksepad töötavad üldjuhul vahetustega, tööpäeva pikkuseks on kaheksa tundi. Töö tempo on üldiselt stabiilne, tegevused vaheldusrikkad. Koostelukksepa tervis peab olema piisavalt hea, et täita sageli ka füüsiliselt raskeid tööülesandeid. Tööd tuleb teha nii seistes kui ka istudes, kuid tema seljale ja jalgadele langev koormus võib ikkagi olla üsna suur. Töös kasutatavad töövahendid ja -materjalid võivad vääral käsitsemisel olla inimese tervisele ohtlikud. Väga tähtis on järgida tööohutusnõudeid ning kanda töörõivaid ja kaitsevahendeid. Metallide töötlemisel tekib rohkesti saastet, seepärast kantakse spetsiaalseid tööriideid. Töö etapist olenevalt kantakse nii kaitseprille (nt keevitustöödel) kui ka kõrvaklappe, mis aitavad summutada töös tekkivat müra. Tööülesannete täitmisel kasutab koostelukksepp käsi- ja mehhaniseeritud tööriistu, lukksepatöö seadmeid ja pinke, mõõtevahendeid ning tõsteseadmeid. Kuna detailide ja koostude koostamine on väga täpne töö, peab koostelukksepp olema hea keskendumisvõimega, rutiinitaluvusega, kannatlik, täpne ja hoolas. Vajalikud on ka hea nägemine, kuulmine ja koordinatsioon. Kasuks tuleb ruumiline kujutlusvõime. 3. taseme koostelukksepal on üldjuhul erialane kutseharidus või ta on oma kutsealased oskused omandanud praktilise töökogemuse käigus. 3. taseme koostelukksepa esmane kutse saadakse vastava kutsehariduse õppe lõpetamisel. Selle taseme kutsetunnistust võivad taotleda ka juba koostelukksepana töötavad inimesed, kellel on eelnevalt olemas erialane haridus või ka need, kes on oma kutsealased kompetentsid omandanud praktilise töökogemuse käigus. Lukksepp, koostelukksepp. Koostelukksepp, tase 3 kutse saamiseks on vajalik tõendada kõik kompetentsid (B.2.1 – B.2.11). Töökoha korraldamine, tootmise- ja abivahendite valimine ja ettevalmistamine 3 Detailide ja koostude ettevalmistamine ja koostamine 3 Toote koostamine ja jooksev kontroll 3 Kvaliteedikontroll ja defektide parandamine 3 Troppimistööde tegemine 4 Tööjuhiste, tehnoloogiate ja kvaliteedinõuete järgimine 3 Töötervishoiu- ja tööohutusnõuete järgimine 3 Meeskonnatöös osalemine 4 Kohanemine muutuvate oludega 3 Täiendõppes osalemine 3 Töövahendite kasutamine ja hoiustamine 3 Koostelukksepp, tase 4 Assembler, level 4 6 Koostelukksepp II (versioon 1) Koostelukksepp II (versioon 2) Koostelukksepp II (versioon 3) Koostelukksepp II (versioon 4) Koostelukksepp, tase 4 (versioon 5) Koostelukksepp, tase 4 (versioon 7) Metalltoodete koostaja, tase 4 (versioon 8) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Koostelukksepp 12 2015-12-07 2015-12-07 2020-04-16 4 4 7222 Tööriistavalmistajad jms töölised 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Tööosad ja tööülesanded Jüri Riives IMECC Allan Märk AS Norma Juhan Anvelt Norcar-BSB Eesti AS Grigori Geršman Ensto Ensek AS Anu Tuuksam SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Koostelukksepp, tase 4 kutsestandard on välja töötatud: 1) kutsehariduse vastava taseme õppekavade aluseks ja 2) isikute kutsealase kompetentsuse hindamiseks kutse andmisel. Koostelukksepp töötab tavaliselt masina-, metalli- ja aparaaditööstuse, ehitusmaterjalide tootmise või laevaehituse ettevõttes. Koostelukksepa põhilised tööülesanded on toorikute ettevalmistamine, detailide mõõtmine, märkimine, töötlemine, puhastamine ning koostude koostamine ja reguleerimine. Koostelukksepa töö eeldab jooniste lugemise oskust, masinaehitustehnoloogia ja kasutatavate materjalide tundmist. Koostelukksepa kutsealal on kutsestandardid välja töötatud järgmistel tasemetel: Koostelukksepp, tase 3 Koostelukksepp, tase 4 Koostelukksepp, tase 5 Käesolevas kutsestandardis on kirjeldatud 4. taseme koostelukksepa kutsealaseid kompetentse. Selle taseme koostelukksepp koostab erineva keerukuseastmega koostusid ning vastutab enda töö kvaliteedi eest. Ta töötab iseseisvalt, võtab oma töö piires vastu otsuseid ja teeb parendusettepanekuid ning vajadusel juhendab ka madalama taseme ning vähesema töökogemusega koostelukkseppi. A.2.1 Töökoha korraldamine, tootmise- ja abivahendite valimine ja ettevalmistamine 2.1.1 Nõuetekohase töökoha korraldamine 2.1.2 Tehnilise dokumentatsiooniga tutvumine 2.1.3 Töövahendite valimine ja seadistamine 2.1.4 Isikukaitsevahendite valimine A.2.2 Detailide ja koostude ettevalmistamine 2.2.1 Detailide ettevalmistamine ja kontrollimine 2.2.2 Toote koostamiseks ettevalmistamine A.2.3 Toote koostamine ja jooksev kontroll 2.3.1 Toote koostamine 2.3.2 Operatsioonisisese kontrolli tegemine A.2.4 Kvaliteedikontroll ja defektide parandamine 2.4.1 Koostu või alamkoostu kvaliteedi kontrollimine 2.4.2 Defektide parandamine 2.4.3 Lõppkontrolli tegemine A.2.5 Troppimistööde tegemine 2.5.1 Materjalide peale- ja maha laadimine, ladustamine ja paigaldamine 2.5.2 Mehitamata tõsteseadmete töö juhtimine Koostelukksepa tööpäeva pikkuseks on üldjuhul kaheksa tundi. Töö tempo on üldiselt stabiilne, tegevused vaheldusrikkad. Koostelukksepa tervis peab olema piisavalt hea, et täita sageli ka füüsiliselt raskeid tööülesandeid. Tööd tuleb teha nii seistes kui ka istudes, kuid tema seljale ja jalgadele langev koormus võib ikkagi olla üsna suur. Töös kasutatavad töövahendid ja -materjalid võivad vääral käsitsemisel olla inimese tervisele ohtlikud. Väga tähtis on järgida tööohutusnõudeid ning kanda töörõivaid ja kaitsevahendeid. Metallide töötlemisel tekib rohkesti saastet, seepärast kantakse spetsiaalseid tööriideid. Töö etapist olenevalt kantakse nii kaitseprille (nt keevitustöödel) kui ka kõrvaklappe, mis aitavad summutada töös tekkivat müra. Tööülesannete täitmisel kasutab koostelukksepp käsi- ja mehhaniseeritud tööriistu, lukksepatöö seadmeid ja pinke, mõõtevahendeid ning tõsteseadmeid. Kuna detailide ja koostude koostamine on väga täpne töö, peab koostelukksepp olema hea keskendumisvõimega, rutiinitaluvusega, kannatlik, täpne ja hoolas. Vajalikud on ka hea nägemine, kuulmine ja koordinatsioon. Kasuks tuleb ruumiline kujutlusvõime. 4. taseme koostelukksepana töötaval inimesel on üldjuhul erialane kutseharidus ja töökogemus või ta on oma kutsealased oskused omandanud praktilise töökogemuse käigus. 4. taseme koostelukksepa esmase kutse võib saada kutsekeskhariduse vastava tasemeõppe lõpetamisel. Selle taseme kutsetunnistust võivad taotleda ka juba koostelukksepana töötavad inimesed, kellel on eelnevalt olemas erialane haridus või ka need, kes on oma kutsealased kompetentsid omandanud praktilise töökogemuse käigus. Lukksepp, koostelukksepp. Koostelukksepp, tase 4 kutse saamiseks on vajalik tõendada kõik kompetentsid (B.2.1 – B.2.11). Töökoha korraldamine, tootmise- ja abivahendite valimine ja ettevalmistamine 4 Detailide ja koostude ettevalmistamine ja koostamine 4 Toote koostamine ja jooksev kontroll 4 Kvaliteedikontroll ja defektide parandamine 4 Troppimistööde tegemine 4 Tööjuhiste, tehnoloogiate ja kvaliteedinõuete järgimine 3 Töötervishoiu- ja tööohutusnõuete järgimine 3 Meeskonnatöös osalemine 4 Kohanemine muutuvate oludega 3 Täiendõppes osalemine 3 Töövahendite kasutamine ja hoiustamine 3 Tööriistalukksepp, tase 4 Toolmaker, level 4 5 Tööriistalukksepp II (versioon 1) Tööriistalukksepp II (versioon 2) Tööriistalukksepp II (versioon 3) Tööriistalukksepp, tase 4 (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Tööriistalukksepp 12 2015-12-07 2015-12-07 2020-06-14 4 4 7222 Tööriistavalmistajad jms töölised 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Tööosad ja tööülesanded Kutsestandardis kasutatud mõisted Jüri Riives IMECC Allan Märk AS Norma Juhan Anvelt Norcar-BSB Eesti AS Grigori Geršman Ensto Ensek AS Anu Tuuksam SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Tööriistalukksepp, tase 4 kutsestandard on välja töötatud: 1) kutsehariduse vastava taseme õppekavade aluseks ja 2) isikute kutsealase kompetentsuse hindamiseks kutse andmisel. Tööriistalukksepp töötab valdavalt tööriistade valmistamisele spetsialiseerunud ettevõttes, samuti metalli-, elektri-, elektroonika- ja plastmassitööstuse kui ka aparaadiehituse ettevõttes. Tööriistalukksepp valmistab, viimistleb, hooldab, remondib ja katsetab seeriatootmises vajaminevaid tööriistu ja rakiseid: stantse, pressvorme, konduktoreid, mõõte- ja kinnitusrakiseid. Kutsealal töötamist toetav lisaoskus on lihvimine tasalihvpingil. Töö nõuab tehnilise dokumentatsiooni lugemise ja sellest arusaamist oskust, tööriista detailide töötlustehnoloogia ja kasutatavate materjalide põhiomaduste tundmist. Tööriistalukksepa kutsealal on kutsestandardid välja töötatud järgmistel tasemetel: tööriistalukksepp, tase 4 tööriistalukksepp, tase 5 Käesolevas kutsestandardis on kirjeldatud 4. taseme tööriistalukksepa kutsealaseid kompetentse. Selle taseme tööriistalukksepp koostab lihtsamaid pressvorme, stantse ja rakiseid. Ta töötab iseseisvalt ja vastutab oma töö kvaliteedi eest. Keerulisemate tööriistade koostamise osas võib vajada juhendamist. A.2.1 Töökoha korraldamine, tootmise- ja abivahendite valimine ja ettevalmistamine 2.1.1 Nõuetekohase töökoha korraldamine 2.1.2 Tehnilise dokumentatsiooniga tutvumine 2.1.3 Töövahendite valimine ja seadistamine 2.1.4 Isikukaitsevahendite valimine A.2.2 Detailide ja koostude ettevalmistamine 2.2.1 Detailide ettevalmistamine ja kontrollimine 2.2.2 Tööriista koostamiseks ettevalmistamine A.2.3 Tööriista valmistamine ja jooksev kontroll 2.3.1 Tööriista valmistamine 2.3.2 Operatsioonisisese kontrolli tegemine A.2.4 Kvaliteedikontroll ja defektide parandamine 2.4.1 Koostu või alamkoostu kvaliteedi kontrollimine 2.4.2 Defektide parandamine 2.4.3 Lõppkontrolli tegemine A.2.5 Troppimistööde tegemine 2.5.1 Materjalide peale- ja maha laadimine, ladustamine ja paigaldamine 2.5.2 Mehitamata tõsteseadmete töö juhtimine Tööriistalukksepad töötavad ühes vahetuses, tööriista hooldelukksepad aga vahetustega, tööpäeva pikkuseks on üldjuhul kaheksa tundi. Töö tempo on üldiselt stabiilne, tööülesanded vahelduvad. Tööriistalukksepa tervis peab olema piisavalt hea, et täita sageli ka füüsiliselt raskeid tööülesandeid. Tööd tuleb teha nii seistes kui ka istudes, kuid tema seljale ja jalgadele langev koormus võib ikkagi olla üsna suur. Töös kasutatavad töövahendid ja -materjalid võivad vääral käsitsemisel olla inimese tervisele ohtlikud. Väga tähtis on järgida tööohutusnõudeid ning kanda töörõivaid ja kaitsevahendeid, järgida töövahendite ja materjalide kasutusjuhendeid. Metallide töötlemisel tekib rohkesti saastet, seepärast kantakse spetsiaalseid tööriideid. Töö etapist olenevalt kantakse nii kaitseprille kui ka kõrvaklappe, mis aitavad summutada töös tekkivat müra. Tööülesannete täitmisel kasutab tööriistalukksepp vajalikke seadmeid ja instrumente, sh suruõhu- ja elektrikäsiinstrumente, termilise töötlemise ahjusid, klaaskuulipritse, poleerimis- ja mõõtevahendeid ning tõsteseadmeid. Tööriistalukksepa kutse eeldab arenenud vastutustunnet, kuna töötatakse väärtuslike materjalidega ning töö tulemus (tööriistad ja rakised) on rahaliselt kallis. Tööriistalukksepp peab oskama iseseisvalt oma tööd planeerida ja korraldada ning olema võimeline meeskonnatööks. Eeldatavad isikuomadused on kannatlikkus ja keskendumisvõime, täpsus ning hoolikus. Vajalikud on ka hea nägemine, kuulmine ja koordinatsioon. Kasuks tuleb ruumiline kujutlusvõime. 4. taseme tööriistalukksepa esmakutse võib saada kutsekeskhariduse vastava tasemeõppe lõpetamisel. Selle taseme kutsetunnistust on võimalik taotleda ka juba tööriistalukksepana töötavatel inimestel, kellel on eelnevalt olemas erialane haridus või ka neil, kes on oma kutsealased kompetentsid omandanud praktilise töökogemuse käigus. Lukksepp, tööriistalukksepp, pressvormi või stantsi hooldelukksepp Tööriistalukksepp, tase 4 kutse saamiseks on vajalik tõendada kõik kutsespetsiifilised (B.2.1 – B.2.5) ja läbivad kompetentsid (B.2.6 – B.2.11). Töökoha korraldamine, tootmise- ja abivahendite valimine ja ettevalmistamine 4 Detailide ja koostude ettevalmistamine ja koostamine 4 Tööriista valmistamine ja jooksev kontroll 4 Kvaliteedikontroll ja defektide parandamine 4 Troppimistööde tegemine 4 Tööjuhiste, tehnoloogiate ja kvaliteedinõuete järgimine 3 Töötervishoiu- ja tööohutusnõuete järgimine 3 Meeskonnatöös osalemine 4 Kohanemine muutuvate oludega 3 Täiendõppes osalemine 3 Töövahendite kasutamine ja hoiustamine 3 Kujundaja, tase 4 Designer, level 4 2 Disainer, tase 4 (versioon 6) Kujundaja, tase 4 (versioon 1) Kujundaja, tase 4 (versioon 3) Kujundaja, tase 4 (versioon 4) Kujundaja, tase 4 (versioon 5) 3D animaator, tase 4 3D kunstnik-kujundaja, tase 4 3D modelleerija, tase 4 3D tekstuurija, tase 4 Dekoraator, tase 4 Digiskulptor, tase 4 Illustraator, tase 4 Interaktiivse graafika kujundaja, tase 4 Kujundusgraafik, tase 4 Liikuva graafika kujundaja, tase 4 Stilist, tase 4 Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Kunst, fotograafia ja disain Kujundaja 27 2015-11-18 2015-11-18 2018-11-13 4 4 2166 Kujundajad ja multimeediadisainerid 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Mõisted Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Markko Karu Brand Manual OÜ Kadi Kreis Tartu Kunstikool Katrin Kull OÜ Dreamers Ruth-Helene Melioranski Meliorad OÜ Anu Moosel SA Innove Madis Nurms Tartu Kunstikool Peeter Parker Pärnu Saksa Tehnoloogiakool Janika Nõmmela Semjonov Tartu Kunstikool Maila Juns-Veldre Kuressaare Ametikool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kujundaja, tase 4 kutsestandard on aluseks kutsehariduse ja täiendusõppe õppekavade koostamisele. Kujundaja töö sisuks on info loominguline visualiseerimine ja modelleerimine erialaste teadmiste ning oskuste abil. Kujundaja töö eesmärgiks on keskkonna ja objektide kujundamine ning teabe esitamine esteetiliselt, korrastatud ja mõtestatud moel. Ta lähtub etteantud ülesandest ja loob eesmärgipärase lahenduse. Kujundaja lähtub oma töös erialastest teadmistest, tellijaga kooskõlastatud lähteülesandest, autorikaitse seadustest, heast tavast ning annab erialaseid oskusi, tehnoloogiaid ja töövahendeid kasutades oma panuse teabe, keskkonna ja objektide esteetiliseks, korrastatuks ja mõtestatuks kujundamiseks. Kujundaja, tase 4 on erialase ettevalmistusega töötaja, kes järgib oma tööülesannete täitmisel etteantud juhiseid ning võib vajada vahetut juhendamist. Kogub ja analüüsib erialast informatsiooni. Tegutseb ja korraldab töid plaanipäraselt, kestlikult ja tulemuslikult. Vastutab talle antud tööülesannete täitmise eest. A.1 Lähteülesande analüüsimine, kujunduse eelarvestamine ja ressursside kooskõlastamine: A.1.1 lähteülesande analüüsimine; A.1.2 tööprotsessi kavandamine. A.2 Kujunduse loomine: A.2.1 info kogumine ja analüüs; A.2.2 idee loomine ja arendamine ideekavandiks; A.2.3 ideekavandi arendamine kujunduskavandiks; A.2.4 kujunduskavandi arendamine kujunduslahenduseks; A.2.5 kujunduslahenduse vormistamine. A.3 Kujunduslahenduse kooskõlastamine tellija, meeskonna ja partneritega A.3.1 idee-, kujunduskavandi ja kujunduslahenduse kooskõlastamine tellijaga; A.3.2 meeskonna ja partnerite kaasamine kujunduslahenduse teostamisse või tootmisprotsessi; A.3.3 teostatud töö üleandmine; A.3.4 arhiveerimine. A.2.4 Kujundusgraafika loomine A.2.5 Liikuva graafika loomine A.2.6 Interaktiivse graafika loomine A.2.7 Dekoreerimine A.2.8 Stiliseerimine A.2.9 3D modelleerimine A.2.10 3D animeerimine A.2.11 3D tekstuuride ja faktuuride loomine A.2.12 3D kujunduse loomine A.2.13 Digitaalsete miniatuuride loomine A.2.14 Illustreerimine Tööaeg võib olla paindlik või fikseeritud, erandkorras ööd, puhkepäevad ja pühad. Kujundusülesannetel võivad olla lühikesed tähtajad ja kaasneda tööstress. Töö rütm on muutuv (võib olla nii aeglane kui kiire). Töö sisaldab nii loomingulisi kui ka rutiinseid ülesandeid. Töötamine võib toimuda nii sise- kui välitingimustes. Töökeskkond võib ühe ülesande lahendamisel muutuda. Töötamine võib kohati toimuda ohtlikes oludes, nt kõrgustes (dekoraator). Töötamine võib kohati toimuda sundasendis (nt kujundusgraafik päev otsa arvuti taga, dekoraatoril erinevad sundasendid). Töötamisel võib kohati kokku puutuda tervistkahjustavate (sh allergiat tekitavate) faktoritega, mis võivad olla riskiteguriks töötaja tervisele, nt kemikaalid, toksilised ained, tolm, müra, vibratsioon. Spetsiifiline mööbel: reguleeritav kontoritool, laud ja valgusti; valguslaud, montaažilaud, joonestuslaud, tööpind jne. Kunsti-ja kirjatarbed, mõõtmis- ja lõikamistarbed (joonlaud, käärid, paberinuga, lõikematt jms), kinnitusvahendid ja –materjalid. Riistvara: arvuti (ekraan, hiir, klaviatuur, digilaud, ergonoomiline käetugi), foto-, filmi- ja skaneerimisvarustus, eritüübilised printer ja lõikurid (laserprinter, plotter, kilelõikur, 3D printer, kuumpress jms). Tarkvara: vektorgraafika programmid (Adobe Illustrator, Corel, Inscape jms), fototöötlusprogrammid (Adobe Photoshop, GIMP jms), küljendusprogrammid (InDesign jms), montaaži- ja filmitöötlusprogrammid (FinalCut, Premiere, After Effects, Motion jms), 3D modelleerimistrakvara (Blender, SkechUp, 3DMax jne), komposiitimis- ja eritarkvaraga (Nuke, SynthEyes, Silhouette). • loomingulisus (loov mõtlemine, uuenduste ja ideede väljatöötamise võime); • visuaalse väljenduse võime (ilumeel, ruumiline kujutlusvõime, detailide märkamine); • analüütiline mõtlemine, kontsentreerumisvõime, üldistusvõime; • koostöövõime (delegeerimine, läbirääkimisvõime); • suhtlemisvalmidus (aktiivne kuulamine, veenev eneseväljendamine); • vastutusvõime (usaldatavus, korrektsus, täpsus, kohusetunne, enesedistsipliin); • otsusutusvõime ja iseseisvus; • kohanemisvõime (pinge- ja stressitaluvus, õppimisvõime) • nägemine ja värvitaju; • liigutuste täpsus ja käeline osavus. 4. taseme kujundaja kutse saadakse vastava kutsekeskhariduse või keskkoolijärgse kutseõppe lõpetamisel. Disainer, graafiline disainer, kujundaja, küljendaja, trükiettevalmistaja, desktopper, dekoraator, stilist, arvutigraafik. Selle kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1-B.2.3 ja B.2.15 (läbiv kompetents) tõendamine ning vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsi B.2.4 – B.2.14 tõendamine. Lähteülesande analüüsimine, kujunduse eelarvestamine ja ressursside kooskõlastamine 4 Kujunduse loomine 4 Kujunduslahenduse kooskõlastamine tellija, meeskonna ja partneritega 4 Kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsi B.2.4 – B.2.14 tõendamine. Kujundaja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Tekstiiliseadmete operaator II Textile machinery operator II 3 Tekstiiliseadmete operaator II (versioon 1) Tekstiiliseadmete operaator II (versioon 2) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Kergetööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Tekstiilitööstus Tekstiiliseadmete operaator 16 2008-12-08 2008-12-08 2012-12-31 II 8152 Kudumismasinate operaatorid 0723 Tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha töötlemine 13 Tekstiilitootmine Tekstiilitootmise meister III Supervisor of textile III 3 Tekstiiliseadmete operaator III (versioon 1) Tekstiilitootmise meister III (versioon 2) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Kergetööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Tekstiilitööstus Tekstiilitehnoloog 16 2008-12-08 2008-12-08 2012-01-04 III 8152 Kudumismasinate operaatorid 0723 Tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha töötlemine 13 Tekstiilitootmine Tekstiilitehnoloog IV Textile technologist IV 2 Tekstiilitehnoloog IV (versioon 1) Tekstiilitehnoloog IV (versioon 3) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Kergetööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Tekstiilitööstus Tekstiilitehnoloog 15 2008-05-21 2008-05-21 2012-04-23 IV 2163 Toote- ja rõivadisainerid 0723 Tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha töötlemine 13 Tekstiilitootmine Õmblusala juht V Manager in the sewing field V 2 Õmblusala juht V (versioon 1) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Kergetööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Rõivatootmine Õmblusala juht 16 2008-12-08 2008-12-08 2012-01-04 V 1321 Töötleva tööstuse juhid 0723 Tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha töötlemine 14 Rõivatootmine Õmblusmeister III Supervisor III 3 Oskusõmbleja, tase 4 (versioon 4) Õmblusmeister III (versioon 1) Õmblusmeister III (versioon 2) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Kergetööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Rõivatootmine Õmbleja 6 2010-12-02 2010-12-20 2013-12-15 III 4 4 7533 Õmblejad, tikkijad jms töölised 0723 Tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha töötlemine 14 Rõivatootmine Õmblustehnoloog IV Sewing Technologist IV 3 Õmblustehnoloog IV (versioon 1) Õmblustehnoloog IV (versioon 2) Õmblustehnoloog, tase 6 (versioon 4) Õmblustehnoloog, tase 6 (versioon 5) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Kergetööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Rõivatootmine Õmblustehnoloog 6 2010-12-02 2010-12-20 2013-12-15 IV 5 5 3122 Töötleva tööstuse töödejuhatajad 0723 Tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha töötlemine 14 Rõivatootmine Helindaja III Audio Recordist III 3 Helindaja III (versioon 1) Helindaja III (versioon 2) Helindaja, tase 4 (versioon 4) Helindaja, tase 4 (versioon 5) Helindaja, tase 4 (versioon 6) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Helindaja 8 2010-12-29 2010-12-29 2013-12-31 III 3521 Audiovisuaal- ja ringhäälingutehnikud 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Laulja III Vocalist III 3 Instrumentalist III (versioon 1) Interpreet-instrumentalist III (versioon 2) Interpreet-instrumentalist III (versioon 3) Interpreet-instrumentalist III (versioon 4) Interpreet, tase 4 (versioon 10) Interpreet, tase 4 (versioon 5) Interpreet, tase 4 (versioon 6) Interpreet, tase 4 (versioon 7) Interpreet, tase 4 (versioon 8) Interpreet, tase 4 (versioon 9) Laulja III (versioon 1) Laulja III (versioon 2) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Laulja 8 2010-12-29 2010-12-29 2013-12-31 III 2652 Muusikud, lauljad ja heliloojad 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Laulja IV Vocalist IV 2 Laulja IV (versioon 1) Laulja IV (versioon 3) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Laulja 16 2007-12-05 2007-12-05 2010-12-28 IV 2652 Muusikud, lauljad ja heliloojad 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Laulja IV Vocalist IV 3 Laulja IV (versioon 1) Laulja IV (versioon 2) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Laulja 8 2010-12-29 2010-12-29 2013-12-31 IV 2652 Muusikud, lauljad ja heliloojad 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Laulja V Vocalist V 3 Laulja V (versioon 1) Laulja V (versioon 2) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Laulja 8 2010-12-29 2010-12-29 2013-12-31 V 2652 Muusikud, lauljad ja heliloojad 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Muusikateoreetik III Music Theorist III 2 Muusikateoreetik III (versioon 1) Muusikateoreetik III (versioon 3) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Muusikateoreetik 19 2008-12-10 2008-12-10 2012-11-19 III 2652 Muusikud, lauljad ja heliloojad 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Muuseumispetsialist III Museum professional III 2 Muuseumispetsialist III (versioon 1) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muuseumitöö Muuseumispetsialist 19 2008-12-10 2008-12-10 2012-01-04 III 2621 Arhivaarid ja kuraatorid 0322 Raamatukogundus, teave, arhiivindus 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Muuseumispetsialist IV Museum professional IV 2 Muuseumispetsialist IV (versioon 1) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muuseumitöö Muuseumispetsialist 19 2008-12-10 2008-12-10 2012-01-04 IV 2621 Arhivaarid ja kuraatorid 0322 Raamatukogundus, teave, arhiivindus 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Muuseumispetsialist V Museum professional V 2 Muuseumispetsialist V (versioon 1) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muuseumitöö Muuseumispetsialist 19 2008-12-10 2008-12-10 2012-01-04 V 2621 Arhivaarid ja kuraatorid 0322 Raamatukogundus, teave, arhiivindus 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Teleajakirjanik III Television journalist III 2 Teleajakirjanik III (versioon 1) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Film ja televisioon Teleajakirjanik 19 2008-12-10 2008-12-10 2012-01-04 III 2656 Raadio, televisiooni jms saatejuhid 0321 Ajakirjandus 60 Programmid ja ringhääling Valgustaja II Lighting technician II 2 Valgustaja II (versioon 1) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Valgustaja 8 2010-12-29 2010-12-29 2013-12-31 II 3521 Audiovisuaal- ja ringhäälingutehnikud 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Filmi ja televisooni valgusmeister V Gaffer V 1 Filmi ja televisooni valgusmeister V (versioon 2) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Film ja televisioon Valguskujundaja 14 2007-06-13 2007-06-13 2010-12-28 V 3521 Audiovisuaal- ja ringhäälingutehnikud 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 60 Programmid ja ringhääling Valgustaja III Lighting technician III 2 Valgustaja III (versioon 1) Valgustaja, tase 4 (versioon 3) Valgustaja, tase 4 (versioon 4) Valgustaja, tase 4 (versioon 5) Valgustaja, tase 4 (versioon 6) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Valgustaja 8 2010-12-29 2010-12-29 2013-12-31 III 5 5 3521 Audiovisuaal- ja ringhäälingutehnikud 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Filmi ja televisooni valgusmeister IV Gaffer IV 1 Filmi ja televisooni valgusmeister IV (versioon 2) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Film ja televisioon Valguskujundaja 14 2007-06-13 2007-06-13 2010-12-28 IV 3521 Audiovisuaal- ja ringhäälingutehnikud 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 60 Programmid ja ringhääling Valguskujundaja IV Stage lighting designer IV 2 Valguskujundaja IV (versioon 1) Valguskujundaja, tase 6 (versioon 3) Valgusmeister, tase 6 (versioon 3) Valgusmeister, tase 6 (versioon 4) Valgusmeister, tase 6 (versioon 5) Valgusmeister, tase 6 (versioon 6) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Valgustaja 8 2010-12-29 2010-12-29 2013-12-31 IV 6 6 3521 Audiovisuaal- ja ringhäälingutehnikud 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Valguskujundaja V Stage lighting designer V 1 Valguskujundaja V (versioon 2) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Valgustaja 14 2007-06-13 2007-06-13 2010-12-28 V 3521 Audiovisuaal- ja ringhäälingutehnikud 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Valguskujundaja V Stage lighting designer V 2 Valguskujundaja V (versioon 1) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Valgustaja 8 2010-12-29 2010-12-29 2013-12-31 V 3521 Audiovisuaal- ja ringhäälingutehnikud 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Valguskujundaja IV Stage lighting designer IV 1 Valguskujundaja IV (versioon 2) Valguskujundaja, tase 6 (versioon 3) Valgusmeister, tase 6 (versioon 3) Valgusmeister, tase 6 (versioon 4) Valgusmeister, tase 6 (versioon 5) Valgusmeister, tase 6 (versioon 6) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Valgustaja 14 2007-06-13 2007-06-13 2010-12-28 IV 3521 Audiovisuaal- ja ringhäälingutehnikud 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Filmi ja televisooni valgusmeister IV Gaffer IV 2 Filmi ja televisooni valgusmeister IV (versioon 1) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Film ja televisioon Valguskujundaja 8 2010-12-29 2010-12-29 2013-12-31 IV 3521 Audiovisuaal- ja ringhäälingutehnikud 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 60 Programmid ja ringhääling Valgustaja II Lighting technician II 1 Valgustaja II (versioon 2) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Valgustaja 14 2007-06-13 2007-06-13 2010-12-28 II 3521 Audiovisuaal- ja ringhäälingutehnikud 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Filmi ja televisooni valgusmeister V Gaffer V 2 Filmi ja televisooni valgusmeister V (versioon 1) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Film ja televisioon Valguskujundaja 8 2010-12-29 2010-12-29 2013-12-31 V 3521 Audiovisuaal- ja ringhäälingutehnikud 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 60 Programmid ja ringhääling Volitatud arhitekt V Chartered/Principal Architect V 3 Volitatud arhitekt V (versioon 1) Volitatud arhitekt V (versioon 2) Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 10) Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 4) Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 5) Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 6) Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 7) Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 8) Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Kultuuri Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Arhitektuur Arhitekt 8 2010-12-29 2010-12-29 2013-12-31 V 7 7 2161 Ehitusarhitektid 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Fotograaf I Professional Photographer I 2 Fotograaf I (versioon 1) Fotograaf I (versioon 3) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Kunst, fotograafia ja disain Fotograaf 19 2008-12-10 2008-12-10 2012-11-19 I 7322 Trükkalid 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Fotograaf II Professional Photographer II 2 Fotograaf II (versioon 1) Fotograaf II (versioon 3) Fotograaf, tase 4 (versioon 4) Fotograaf, tase 4 (versioon 5) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Kunst, fotograafia ja disain Fotograaf 19 2008-12-10 2008-12-10 2012-11-19 II 3431 Fotograafid 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Fotograaf III Professional Photographer III 2 Fotograaf III (versioon 1) Fotograaf III (versioon 3) Fotograaf, tase 5 (versioon 4) Fotograaf, tase 5 (versioon 5) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Kunst, fotograafia ja disain Fotograaf 19 2008-12-10 2008-12-10 2012-11-19 III 3431 Fotograafid 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Fotograaf IV Professional Photographer IV 2 Fotograaf IV (versioon 1) Fotograaf IV (versioon 3) Fotograaf, tase 6 (versioon 4) Fotograaf, tase 6 (versioon 5) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Kunst, fotograafia ja disain Fotograaf 19 2008-12-10 2008-12-10 2012-11-19 IV 3431 Fotograafid 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Fotograaf V Professional Photographer V 2 Fotograaf V (versioon 1) Fotograaf V (versioon 3) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Kunst, fotograafia ja disain Fotograaf 19 2008-12-10 2008-12-10 2012-11-19 V 3431 Fotograafid 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Jumestaja I Beauty Make-up Artist I 4 Jumestaja I (versioon 2) Jumestaja I (versioon 3) Jumestaja II (versioon 1) Jumestaja, tase 4 (versioon 5) Jumestaja, tase 4 (versioon 6) Jumestaja, tase 4 (versioon 7) Jumestaja, tase 4 (versioon 8) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Grimeerija 8 2010-12-29 2010-12-29 2013-12-31 I 4 4 5142 Iluteenindajad (v.a juuksurid) 1012 Juuksuritöö ja iluteenindus 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Grimeerija II Make up artist II 2 Grimeerija II (versioon 1) Grimeerija II (versioon 3) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Grimeerija 16 2007-12-05 2007-12-05 2010-12-28 II 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0213 Kujutav kunst ja kunstiteadus 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Jumestaja II Beauty Make-up Artist II 4 Jumestaja II (versioon 2) Jumestaja II (versioon 3) Jumestuskunstnik III (versioon 1) Jumestuskunstnik, tase 6 (versioon 2) Jumestuskunstnik, tase 6 (versioon 3) Jumestuskunstnik, tase 6 (versioon 4) Jumestuskunstnik, tase 6 (versioon 5) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Grimeerija 8 2010-12-29 2010-12-29 2013-12-31 II 5 5 5142 Iluteenindajad (v.a juuksurid) 1012 Juuksuritöö ja iluteenindus 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Grimeerija II Make up artist II 3 Grimeerija II (versioon 1) Grimeerija II (versioon 2) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Grimeerija 8 2010-12-29 2010-12-29 2013-12-31 II 5 5 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0213 Kujutav kunst ja kunstiteadus 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Jumestaja II Beauty Make-up Artist II 3 Jumestaja II (versioon 2) Jumestaja II (versioon 4) Jumestuskunstnik III (versioon 1) Jumestuskunstnik, tase 6 (versioon 2) Jumestuskunstnik, tase 6 (versioon 3) Jumestuskunstnik, tase 6 (versioon 4) Jumestuskunstnik, tase 6 (versioon 5) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Grimeerija 16 2007-12-05 2007-12-05 2010-12-28 II 5142 Iluteenindajad (v.a juuksurid) 1012 Juuksuritöö ja iluteenindus 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Grimeerija III Make up artist III 3 Grimeerija III (versioon 1) Grimeerija III (versioon 2) Grimeerija, tase 5 (versioon 4) Grimeerija, tase 5 (versioon 5) Grimeerija, tase 5 (versioon 6) Grimeerija, tase 5 (versioon 7) Grimeerija, tase 5 (versioon 8) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Grimeerija 8 2010-12-29 2010-12-29 2013-12-31 III 6 6 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0213 Kujutav kunst ja kunstiteadus 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Grimmikunstnik IV Make up designer IV 3 Grimmikunstnik IV (versioon 1) Grimmikunstnik IV (versioon 2) Grimmikunstnik, tase 6 (versioon 4) Grimmikunstnik, tase 6 (versioon 5) Grimmikunstnik, tase 6 (versioon 6) Grimmikunstnik, tase 6 (versioon 7) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Grimeerija 8 2010-12-29 2010-12-29 2013-12-31 IV 2659 Loomingulised töötajad, mujal liigitamata 0213 Kujutav kunst ja kunstiteadus 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Koorijuht III Choir conductor III 3 Koorijuht III (versioon 1) Koorijuht III (versioon 2) Koorijuht III (versioon 4) Koorijuht, tase 5 (versioon 5) Koorijuht, tase 5 (versioon 6) Koorijuht, tase 5 (versioon 7) Koorijuht, tase 5 (versioon 8) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Koorijuht 19 2008-12-10 2008-12-10 2012-11-19 III 2652 Muusikud, lauljad ja heliloojad 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Koorijuht IV Choir conductor IV 3 Koorijuht IV (versioon 1) Koorijuht IV (versioon 2) Koorijuht IV (versioon 4) Koorijuht, tase 6 (versioon 5) Koorijuht, tase 6 (versioon 6) Koorijuht, tase 6 (versioon 7) Koorijuht, tase 6 (versioon 8) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Koorijuht 19 2008-12-10 2008-12-10 2012-11-19 IV 2652 Muusikud, lauljad ja heliloojad 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Koorijuht V Choir conductor V 3 Koorijuht V (versioon 1) Koorijuht V (versioon 2) Koorijuht V (versioon 4) Koorijuht, tase 7 (versioon 5) Koorijuht, tase 7 (versioon 6) Koorijuht, tase 7 (versioon 7) Koorijuht, tase 7 (versioon 8) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Koorijuht 19 2008-12-10 2008-12-10 2012-11-19 V 2652 Muusikud, lauljad ja heliloojad 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Orkestrijuht III Conductor III 2 Orkestrijuht III (versioon 1) Orkestrijuht III (versioon 4) Puhkpilliorkestri juht, tase 5 (versioon 5) Puhkpilliorkestri juht, tase 5 (versioon 6) Puhkpilliorkestrijuht, tase 5 (versioon 3) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Puhkpilliorkestri juht 19 2008-12-10 2008-12-10 2012-11-19 III 2652 Muusikud, lauljad ja heliloojad 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Orkestrijuht IV Conductor IV 1 Orkestrijuht IV (versioon 2) Orkestrijuht IV (versioon 4) Puhkpilliorkestri juht, tase 6 (versioon 5) Puhkpilliorkestri juht, tase 6 (versioon 6) Puhkpilliorkestrijuht, tase 6 (versioon 3) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Puhkpilliorkestri juht 9 2006-06-13 2006-06-13 2008-12-09 IV 2652 Muusikud, lauljad ja heliloojad 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Orkestrijuht V Conductor V 1 Orkestrijuht V (versioon 2) Orkestrijuht V (versioon 4) Puhkpilliorkestri juht, tase 7 (versioon 5) Puhkpilliorkestri juht, tase 7 (versioon 6) Puhkpilliorkestrijuht, tase 7 (versioon 3) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Puhkpilliorkestri juht 9 2006-06-13 2006-06-13 2008-12-09 V 2652 Muusikud, lauljad ja heliloojad 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Orkestrijuht IV Conductor IV 2 Orkestrijuht IV (versioon 1) Orkestrijuht IV (versioon 4) Puhkpilliorkestri juht, tase 6 (versioon 5) Puhkpilliorkestri juht, tase 6 (versioon 6) Puhkpilliorkestrijuht, tase 6 (versioon 3) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Puhkpilliorkestri juht 19 2008-12-10 2008-12-10 2012-11-19 IV 2652 Muusikud, lauljad ja heliloojad 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Orkestrijuht V Conductor V 2 Orkestrijuht V (versioon 1) Orkestrijuht V (versioon 4) Puhkpilliorkestri juht, tase 7 (versioon 5) Puhkpilliorkestri juht, tase 7 (versioon 6) Puhkpilliorkestrijuht, tase 7 (versioon 3) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Puhkpilliorkestri juht 19 2008-12-10 2008-12-10 2012-11-19 V 2652 Muusikud, lauljad ja heliloojad 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Treener I Coach I 9 Abitreener, tase 3 (versioon 11) Abitreener, tase 3 (versioon 12) Abitreener, tase 3 (versioon 13) Abitreener, tase 3 (versioon 14) Abitreener, tase 3 (versioon 15) Abitreener, tase 3 (versioon 16) Abitreener, tase 3 (versioon 17) Abitreener, tase 3 (versioon 18) Abitreener, tase 3 (versioon 19) Abitreener, tase 3 (versioon 20) Abitreener, tase 3 (versioon 21) Abitreener, tase 3 (versioon 22) Abitreener, tase 3 (versioon 23) Treener I (versioon 1) Treener I (versioon 10) Treener I (versioon 2) Treener I (versioon 3) Treener I (versioon 4) Treener I (versioon 5) Treener I (versioon 6) Treener I (versioon 7) Treener I (versioon 8) Aeroobikatreener I Aerutamistreener I Aikidotreener I Akrobaatilise võimlemise treener I Allveesporditreener I Alpinismitreener I Ammulaskmistreener I Automudelismitreener I Autosporditreener I Bowlingutreener I Capoeiratreener I Curlingu treener I Fitnessitreener I Golfitreener I Hapkido treener I Iaidotreener I Ilu- ja rühmvõimlemise treener I Iluuisutamistreener I Iluvõimlemise treener I Indiaca treener I Jahisporditreener I Jalgpallitreener I Jalgrattamatkatreener I Jalgrattatreener I Jalgsimatkatreener I Ju-jutsu treener I Judotreener I Jõusaalitreener I Jäähokitreener I Jääpallitreener I Jääpurjetamistreener I Kabetreener I Kahevõistluse ja suusahüpete treener I Karatetreener I Keeglitreener I Kepikõnnitreener I Kergejõustikutreener I Kickboxingutreener I Kiikingutreener I Kiiruisutamise treener I Kirimaletreener I Kobudotreener I Koroonamängutreener I Korvpallitreener I Kudotreener I Kulturismi ja fitnessi treener I Kurnimängutreener I Käsipallitreener I Laevamudelismitreener I Laskesuusatamistreener I Laskmistreener I Lauatennisetreener I Lennusporditreener I Liikumisharrastuse treener I Lumelauatreener I Maadlustreener I Maletreener I Matkatreener I Minigolfitreener I Moodsa viievõistluse treener I Mootorrattasporditreener I Motospordi treener I Murdmaasuusatamise treener I Mäesuustamise treener I Mägimatkatreener I Mälumängutreener I Orienteerumistreener I Pentaquetreener I Piljarditreener I Poksitreener I Poolitreener I Purjetamistreener I Põhivõimlemise treener I Ragbitreener I Ratsutamistreener I Rulluisutamistreener I Rühmvõimlemise treener I Saalihokitreener I Sambotreener I Sport Chanbara treener I Sportkeeglitreener I Squashitreener I Sulgpallitreener I Sumotreener I Suusahüppe treener I Sõudmistreener I Taekwon-do ITF treener I Taekwondo WTF treener I Taipoksitreener I Tennisetreener I Triatloni treener I Turniiribridžitreener I Tõstesporditreener I Uisutamistreener I Ujumistreener I Veematkatreener I Veemototreener I Vehklemistreener I Vesiaeroobikatreener I Vibulaskmistreener I Võimlemistreener I Võistlustantsutreener I Võrkpallitreener I Wu-shu treener I Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 9 2011-06-08 2011-06-08 2013-03-13 I 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treener II Coach II 10 Nooremtreener, tase 4 (versioon 11) Nooremtreener, tase 4 (versioon 12) Nooremtreener, tase 4 (versioon 13) Nooremtreener, tase 4 (versioon 14) Nooremtreener, tase 4 (versioon 15) Nooremtreener, tase 4 (versioon 16) Nooremtreener, tase 4 (versioon 17) Nooremtreener, tase 4 (versioon 18) Nooremtreener, tase 4 (versioon 19) Nooremtreener, tase 4 (versioon 20) Nooremtreener, tase 4 (versioon 21) Nooremtreener, tase 4 (versioon 22) Nooremtreener, tase 4 (versioon 23) Treener II (versioon 1) Treener II (versioon 2) Treener II (versioon 3) Treener II (versioon 4) Treener II (versioon 5) Treener II (versioon 6) Treener II (versioon 7) Treener II (versioon 8) Treener II (versioon 9) Aeroobikatreener II Aerutamistreener II Aikidotreener II Akrobaatilise võimlemise treener II Allveesporditreener II Alpinismitreener II Ammulaskmistreener II Automudelismitreener II Autosporditreener II Bowlingutreener II Capoeiratreener II Curlingu treener II Fitnessitreener II Golfitreener II Hapkido treener II Iaidotreener II Ilu- ja rühmvõimlemise treener II Iluuisutamistreener II Iluvõimlemise treener II Indiaca treener II Jahisporditreener II Jalgpallitreener II Jalgrattamatkatreener II Jalgrattatreener II Jalgsimatkatreener II Ju-jutsu treener II Judotreener II Jõusaalitreener II Jäähokitreener II Jääpallitreener II Jääpurjetamistreener II Kabetreener II Kahevõistluse ja suusahüpete treener II Karatetreener II Keeglitreener II Kepikõnnitreener II Kergejõustikutreener II Kickboxingutreener II Kiikingutreener II Kiiruisutamise treener II Kirimaletreener II Kobudotreener II Koroonamängutreener II Korvpallitreener II Kudotreener II Kujundujumise treener II Kulturismi ja fitnessi treener II Kurnimängutreener II Käsipallitreener II Laevamudelismitreener II Laskesuusatamistreener II Laskmistreener II Lauatennisetreener II Lennusporditreener II Liikumisharrastuse treener II Lumelauatreener II Maadlustreener II Maletreener II Matkatreener II Minigolfitreener II Moodsa viievõistluse treener II Mootorrattasporditreener II Motospordi treener II Murdmaasuusatamise treener II Mäesuustamise treener II Mägimatkatreener II Mälumängutreener II Orienteerumistreener II Pentaquetreener II Personaaltreener II Piljarditreener II Poksitreener II Poolitreener II Purjetamistreener II Põhivõimlemise treener II Ragbitreener II Ratsutamistreener II Rulluisutamistreener II Rühmvõimlemise treener II Saalihokitreener II Sambotreener II Sport Chanbara treener II Sportkeeglitreener II Squashitreener II Sulgpallitreener II Sumotreener II Suusahüppe treener II Sõudmistreener II Taekwon-do ITF treener II Taekwondo WTF treener II Taipoksitreener II Tennisetreener II Triatloni treener II Turniiribridžitreener II Tõstesporditreener II Uisutamistreener II Ujumistreener II Veematkatreener II Veemototreener II Vehklemistreener II Vesiaeroobikatreener II Vibulaskmistreener II Võimlemistreener II Võistlustantsutreener II Võrkpallitreener II Wu-shu treener II Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 14 2013-03-14 2013-03-14 2013-12-31 II 4 4 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treener II Coach II 8 Nooremtreener, tase 4 (versioon 11) Nooremtreener, tase 4 (versioon 12) Nooremtreener, tase 4 (versioon 13) Nooremtreener, tase 4 (versioon 14) Nooremtreener, tase 4 (versioon 15) Nooremtreener, tase 4 (versioon 16) Nooremtreener, tase 4 (versioon 17) Nooremtreener, tase 4 (versioon 18) Nooremtreener, tase 4 (versioon 19) Nooremtreener, tase 4 (versioon 20) Nooremtreener, tase 4 (versioon 21) Nooremtreener, tase 4 (versioon 22) Nooremtreener, tase 4 (versioon 23) Treener II (versioon 1) Treener II (versioon 10) Treener II (versioon 2) Treener II (versioon 3) Treener II (versioon 4) Treener II (versioon 5) Treener II (versioon 6) Treener II (versioon 7) Treener II (versioon 9) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 8 2010-12-29 2010-12-29 2011-06-07 II 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treener III Coach III 10 Treener III (versioon 1) Treener III (versioon 2) Treener III (versioon 3) Treener III (versioon 4) Treener III (versioon 5) Treener III (versioon 6) Treener III (versioon 7) Treener III (versioon 8) Treener III (versioon 9) Treener, tase 5 (versioon 11) Treener, tase 5 (versioon 12) Treener, tase 5 (versioon 13) Treener, tase 5 (versioon 14) Treener, tase 5 (versioon 15) Treener, tase 5 (versioon 16) Treener, tase 5 (versioon 17) Treener, tase 5 (versioon 18) Treener, tase 5 (versioon 19) Treener, tase 5 (versioon 20) Treener, tase 5 (versioon 21) Treener, tase 5 (versioon 22) Treener, tase 5 (versioon 23) Aeroobikatreener III Aerutamistreener III Aikidotreener III Akrobaatilise võimlemise treener III Allveesporditreener III Alpinismitreener III Ammulaskmistreener III Automudelismitreener III Autosporditreener III Bowlingutreener III Capoeiratreener III Curlingu treener III Fitnessitreener III Golfitreener III Hapkido treener III Iaidotreener III Ilu- ja rühmvõimlemise treener III Iluuisutamistreener III Iluvõimlemise treener III Indiaca treener III Jahisporditreener III Jalgpallitreener III Jalgrattamatkatreener III Jalgrattatreener III Jalgsimatkatreener III Ju-jutsu treener III Judotreener III Jõusaalitreener III Jäähokitreener III Jääpallitreener III Jääpurjetamistreener III Kabetreener III Kahevõistluse ja suusahüpete treener III Karatetreener III Keeglitreener III Kepikõnnitreener III Kergejõustikutreener III Kickboxingutreener III Kiikingutreener III Kiiruisutamise treener III Kirimaletreener III Kobudotreener III Koroonamängutreener III Korvpallitreener III Kudotreener III Kujundujumise treener III Kulturismi ja fitnessi treener III Kurnimängutreener III Käsipallitreener III Laevamudelismitreener III Laskesuusatamistreener III Laskmistreener III Lauatennisetreener III Lennusporditreener III Liikumisharrastuse treener III Lumelauatreener III Maadlustreener III Maletreener III Matkatreener III Minigolfitreener III Moodsa viievõistluse treener III Mootorrattasporditreener III Motospordi treener III Murdmaasuusatamise treener III Mäesuustamise treener III Mägimatkatreener III Mälumängutreener III Orienteerumistreener III Pentaquetreener III Personaaltreener III Piljarditreener III Poksitreener III Poolitreener III Purjetamistreener III Põhivõimlemise treener III Raadiosporditreener III Ragbitreener III Ratsutamistreener III Rulluisutamistreener III Rühmvõimlemise treener III Saalihokitreener III Sambotreener III Sport Chanbara treener III Sportkeeglitreener III Squashitreener III Sulgpallitreener III Sumotreener III Suusahüppe treener III Sõudmistreener III Taekwon-do ITF treener III Taekwondo WTF treener III Taipoksitreener III Tennisetreener III Triatloni treener III Turniiribridžitreener III Tõstesporditreener III Uisutamistreener III Ujumistreener III Veematkatreener III Veemototreener III Vehklemistreener III Vesiaeroobikatreener III Vibulaskmistreener III Võimlemistreener III Võistlustantsutreener III Võrkpallitreener III Wu-shu treener III Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 14 2013-03-14 2013-03-14 2013-12-31 III 5 5 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treener IV Coach IV 10 Treener IV (versioon 1) Treener IV (versioon 2) Treener IV (versioon 3) Treener IV (versioon 4) Treener IV (versioon 5) Treener IV (versioon 6) Treener IV (versioon 7) Treener IV (versioon 8) Treener IV (versioon 9) Vanemtreener, tase 6 (versioon 11) Vanemtreener, tase 6 (versioon 12) Vanemtreener, tase 6 (versioon 13) Vanemtreener, tase 6 (versioon 14) Vanemtreener, tase 6 (versioon 15) Vanemtreener, tase 6 (versioon 16) Vanemtreener, tase 6 (versioon 17) Vanemtreener, tase 6 (versioon 18) Vanemtreener, tase 6 (versioon 19) Vanemtreener, tase 6 (versioon 20) Vanemtreener, tase 6 (versioon 21) Vanemtreener, tase 6 (versioon 22) Vanemtreener, tase 6 (versioon 23) Aeroobikatreener IV Aerutamistreener IV Aikidotreener IV Akrobaatilise võimlemise treener IV Allveesporditreener IV Alpinismitreener IV Ammulaskmistreener IV Automudelismitreener IV Autosporditreener IV Bowlingutreener IV Capoeiratreener IV Curlingu treener IV Fitnessitreener IV Golfitreener IV Hapkido treener IV Iaidotreener IV Ilu- ja rühmvõimlemise treener IV Iluuisutamistreener IV Iluvõimlemise treener IV Indiaca treener IV Jahisporditreener IV Jalgpallitreener IV Jalgrattamatkatreener IV Jalgrattatreener IV Jalgsimatkatreener IV Ju-jutsu treener IV Judotreener IV Jõusaalitreener IV Jäähokitreener IV Jääpallitreener IV Jääpurjetamistreener IV Kabetreener IV Kahevõistluse ja suusahüpete treener IV Karatetreener IV Keeglitreener IV Kepikõnnitreener IV Kergejõustikutreener IV Kickboxingutreener IV Kiikingutreener IV Kiiruisutamise treener IV Kirimaletreener IV Kobudotreener IV Koroonamängutreener IV Korvpallitreener IV Kudotreener IV Kujundujumise treener IV Kulturismi ja fitnessi treener IV Kurnimängutreener IV Käsipallitreener IV Laevamudelismitreener IV Laskesuusatamistreener IV Laskmistreener IV Lauatennisetreener IV Lennusporditreener IV Liikumisharrastuse treener IV Lumelauatreener IV Maadlustreener IV Maletreener IV Matkatreener IV Minigolfitreener IV Moodsa viievõistluse treener IV Mootorrattasporditreener IV Motospordi treener IV Murdmaasuusatamise treener IV Mäesuustamise treener IV Mägimatkatreener IV Mälumängutreener IV Orienteerumistreener IV Pentaquetreener IV Personaaltreener IV Piljarditreener IV Poksitreener IV Poolitreener IV Purjetamistreener IV Põhivõimlemise treener IV Ragbitreener IV Ratsutamistreener IV Rulluisutamistreener IV Rühmvõimlemise treener IV Saalihokitreener IV Sambotreener IV Sport Chanbara treener IV Sportkeeglitreener IV Squashitreener IV Sulgpallitreener IV Sumotreener IV Suusahüppe treener IV Sõudmistreener IV Taekwon-do ITF treener IV Taekwondo WTF treener IV Taipoksitreener IV Tennisetreener IV Triatloni treener IV Turniiribridžitreener IV Tõstesporditreener IV Uisutamistreener IV Ujumistreener IV Veematkatreener IV Veemototreener IV Vehklemistreener IV Vesiaeroobikatreener IV Vibulaskmistreener IV Võimlemistreener IV Võistlustantsutreener IV Võrkpallitreener IV Wu-shu treener IV Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 14 2013-03-14 2013-03-14 2013-12-31 IV 6 6 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Müürsepp III Mason III 4 Müürsepp III (versioon 1) Müürsepp III (versioon 2) Müürsepp III (versioon 3) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Müürsepp 24 2013-04-12 2013-04-12 2013-12-31 III 5 5 7112 Müürsepad jms töölised 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Treener V Coach V 10 Meistertreener, tase 7 (versioon 11) Meistertreener, tase 7 (versioon 12) Meistertreener, tase 7 (versioon 13) Meistertreener, tase 7 (versioon 14) Meistertreener, tase 7 (versioon 15) Meistertreener, tase 7 (versioon 16) Meistertreener, tase 7 (versioon 17) Meistertreener, tase 7 (versioon 18) Meistertreener, tase 7 (versioon 19) Meistertreener, tase 7 (versioon 20) Meistertreener, tase 7 (versioon 21) Meistertreener, tase 7 (versioon 22) Meistertreener, tase 7 (versioon 23) Treener V (versioon 1) Treener V (versioon 2) Treener V (versioon 3) Treener V (versioon 4) Treener V (versioon 5) Treener V (versioon 6) Treener V (versioon 7) Treener V (versioon 8) Treener V (versioon 9) Aeroobikatreener V Aerutamistreener V Aikidotreener V Akrobaatilise võimlemise treener V Allveesporditreener V Alpinismitreener V Ammulaskmistreener V Automudelismitreener V Autosporditreener V Bowlingutreener V Capoeiratreener V Curlingu treener V Fitnessitreener V Golfitreener V Hapkido treener V Iaidotreener V Ilu- ja rühmvõimlemise treener V Iluuisutamistreener V Iluvõimlemise treener V Indiaca treener V Jahisporditreener V Jalgpallitreener V Jalgrattamatkatreener V Jalgrattatreener V Jalgsimatkatreener V Ju-jutsu treener V Judotreener V Jõusaalitreener V Jäähokitreener V Jääpallitreener V Jääpurjetamistreener V Kabetreener V Kahevõistluse ja suusahüpete treener V Karatetreener V Keeglitreener V Kepikõnnitreener V Kergejõustikutreener V Kickboxingutreener V Kiikingutreener V Kiiruisutamise treener V Kirimaletreener V Kobudotreener V Koroonamängutreener V Korvpallitreener V Kudotreener V Kujundujumise treener V Kulturismi ja fitnessi treener V Kurnimängutreener V Käsipallitreener V Laevamudelismitreener V Laskesuusatamistreener V Laskmistreener V Lauatennisetreener V Lennusporditreener V Liikumisharrastuse treener V Lumelauatreener V Maadlustreener V Maletreener V Matkatreener V Minigolfitreener V Moodsa viievõistluse treener V Mootorrattasporditreener V Motospordi treener V Murdmaasuusatamise treener V Mäesuustamise treener V Mägimatkatreener V Mälumängutreener V Orienteerumistreener V Pentaquetreener V Personaaltreener V Piljarditreener V Poksitreener V Poolitreener V Purjetamistreener V Põhivõimlemise treener V Ragbitreener V Ratsutamistreener V Rulluisutamistreener V Rühmvõimlemise treener V Saalihokitreener V Sambotreener V Sport Chanbara treener V Sportkeeglitreener V Squashitreener V Sulgpallitreener V Sumotreener V Suusahüppe treener V Sõudmistreener V Taekwon-do ITF treener V Taekwondo WTF treener V Taipoksitreener V Tennisetreener V Triatloni treener V Turniiribridžitreener V Tõstesporditreener V Uisutamistreener V Ujumistreener V Veemototreener V Vehklemistreener V Vesiaeroobikatreener V Vibulaskmistreener V Võimlemistreener V Võistlustantsutreener V Võrkpallitreener V Wu-shu treener V Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 14 2013-03-14 2013-03-14 2013-12-31 V 7 7 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treener I Coach I 8 Abitreener, tase 3 (versioon 11) Abitreener, tase 3 (versioon 12) Abitreener, tase 3 (versioon 13) Abitreener, tase 3 (versioon 14) Abitreener, tase 3 (versioon 15) Abitreener, tase 3 (versioon 16) Abitreener, tase 3 (versioon 17) Abitreener, tase 3 (versioon 18) Abitreener, tase 3 (versioon 19) Abitreener, tase 3 (versioon 20) Abitreener, tase 3 (versioon 21) Abitreener, tase 3 (versioon 22) Abitreener, tase 3 (versioon 23) Treener I (versioon 1) Treener I (versioon 10) Treener I (versioon 2) Treener I (versioon 3) Treener I (versioon 4) Treener I (versioon 5) Treener I (versioon 6) Treener I (versioon 7) Treener I (versioon 9) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 8 2010-12-29 2010-12-29 2011-06-07 I 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Raamatukoguhoidja III Librarian III 3 Raamatukoguhoidja III (versioon 1) Raamatukoguhoidja III (versioon 2) Raamatukoguhoidja III (versioon 5) Raamatukoguhoidja, tase 6 (versioon 4) Raamatukoguhoidja, tase 6 (versioon 6) Raamatukoguhoidja, tase 6 (versioon 7) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Raamatukogundus Raamatukoguhoidja 8 2010-12-29 2010-12-29 2013-11-19 III 2622 Raamatukoguhoidjad jms teabe tippspetsialistid 0322 Raamatukogundus, teave, arhiivindus 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Raamatukoguhoidja IV Librarian IV 3 Raamatukoguhoidja IV (versioon 1) Raamatukoguhoidja IV (versioon 2) Raamatukoguhoidja IV (versioon 5) Raamatukoguhoidja, tase 7 (versioon 4) Raamatukoguhoidja, tase 7 (versioon 6) Raamatukoguhoidja, tase 7 (versioon 7) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Raamatukogundus Raamatukoguhoidja 8 2010-12-29 2010-12-29 2013-11-19 IV 2622 Raamatukoguhoidjad jms teabe tippspetsialistid 0322 Raamatukogundus, teave, arhiivindus 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Raamatukoguhoidja IV Librarian IV 2 Raamatukoguhoidja IV (versioon 1) Raamatukoguhoidja IV (versioon 3) Raamatukoguhoidja IV (versioon 5) Raamatukoguhoidja, tase 7 (versioon 4) Raamatukoguhoidja, tase 7 (versioon 6) Raamatukoguhoidja, tase 7 (versioon 7) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Raamatukogundus Raamatukoguhoidja 16 2007-12-05 2007-12-05 2010-12-28 IV 2622 Raamatukoguhoidjad jms teabe tippspetsialistid 0322 Raamatukogundus, teave, arhiivindus 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Raamatukoguhoidja V Librarian V 3 Raamatukoguhoidja V (versioon 1) Raamatukoguhoidja V (versioon 2) Raamatukoguhoidja V (versioon 5) Raamatukoguhoidja, tase 8 (versioon 4) Raamatukoguhoidja, tase 8 (versioon 6) Raamatukoguhoidja, tase 8 (versioon 7) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Raamatukogundus Raamatukoguhoidja 8 2010-12-29 2010-12-29 2013-11-19 V 2622 Raamatukoguhoidjad jms teabe tippspetsialistid 0322 Raamatukogundus, teave, arhiivindus 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Raamatukoguhoidja III Librarian III 2 Raamatukoguhoidja III (versioon 1) Raamatukoguhoidja III (versioon 3) Raamatukoguhoidja III (versioon 5) Raamatukoguhoidja, tase 6 (versioon 4) Raamatukoguhoidja, tase 6 (versioon 6) Raamatukoguhoidja, tase 6 (versioon 7) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Raamatukogundus Raamatukoguhoidja 16 2007-12-05 2007-12-05 2010-12-28 III 2622 Raamatukoguhoidjad jms teabe tippspetsialistid 0322 Raamatukogundus, teave, arhiivindus 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Sisearhitekt IV Interior Architect IV 2 Diplomeeritud sisearhitekt, tase 7 (versioon 3) Diplomeeritud sisearhitekt, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud sisearhitekt, tase 7 (versioon 6) Diplomeeritud sisearhitekt, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud sisearhitekt, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud sisearhitekt, tase 7 (versioon 9) Sisearhitekt IV (versioon 1) Sisearhitekt IV (versioon 4) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Kultuuri Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Arhitektuur Sisearhitekt 19 2008-12-10 2008-12-10 2012-11-19 IV 2161 Ehitusarhitektid 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Sisearhitekt V Interior Architect V 2 Sisearhitekt V (versioon 1) Sisearhitekt V (versioon 4) Volitatud sisearhitekt, tase 7 (versioon 3) Volitatud sisearhitekt, tase 7 (versioon 5) Volitatud sisearhitekt, tase 7 (versioon 6) Volitatud sisearhitekt, tase 7 (versioon 7) Volitatud sisearhitekt, tase 7 (versioon 8) Volitatud sisearhitekt, tase 7 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Kultuuri Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Arhitektuur Sisearhitekt 19 2008-12-10 2008-12-10 2012-11-19 V 2161 Ehitusarhitektid 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Dekoraator III Property (prop) Builder III 3 Dekoraator III (versioon 1) Dekoraator III (versioon 2) Dekoraator III (versioon 4) Dekoraator III (versioon 5) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Dekoraator 19 2008-12-10 2008-12-10 2012-11-19 III 3432 Sisekujundajad ja dekoraatorid 0213 Kujutav kunst ja kunstiteadus 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Dekoraator IV Property (prop) Builder IV 3 Dekoraator IV (versioon 1) Dekoraator IV (versioon 2) Dekoraator IV (versioon 4) Dekoraator IV (versioon 6) Dekoraator-butafoor, tase 6 (versioon 5) Dekoraator-butafoor, tase 6 (versioon 7) Dekoraator-butafoor, tase 6 (versioon 8) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Dekoraator 19 2008-12-10 2008-12-10 2012-11-19 IV 3432 Sisekujundajad ja dekoraatorid 0213 Kujutav kunst ja kunstiteadus 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Dekoraator-kunstnik V Property (prop) master V 3 Dekoraator-butafoor, tase 7 (versioon 7) Dekoraator-butafoor, tase 7 (versioon 8) Dekoraator-kunstnik V (versioon 1) Dekoraator-kunstnik V (versioon 2) Dekoraator-kunstnik V (versioon 4) Dekoraator-kunstnik V (versioon 6) Kunstnik-dekoraator, tase 7 (versioon 5) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Dekoraator 19 2008-12-10 2008-12-10 2012-11-19 V 3432 Sisekujundajad ja dekoraatorid 0213 Kujutav kunst ja kunstiteadus 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Lavatöötaja I Stage worker I 2 Lavamees, tase 3 (versioon 5) Lavatehnik, tase 3 (versioon 6) Lavatehnik, tase 3 (versioon 7) Lavatehnik, tase 3 (versioon 8) Lavatöötaja I (versioon 1) Lavatöötaja I (versioon 3) Lavatöötaja I (versioon 4) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Lavatöötaja 19 2008-12-10 2008-12-10 2012-11-19 I 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Lavameister II Stage manager II 2 Lavameister II (versioon 1) Lavameister II (versioon 3) Lavameister II (versioon 4) Lavameister, tase 4 (versioon 5) Lavameister, tase 4 (versioon 6) Lavameister, tase 4 (versioon 7) Lavameister, tase 4 (versioon 8) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Lavatöötaja 19 2008-12-10 2008-12-10 2012-11-19 II 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Lavameister III Stage manager III 2 Juhtiv lavameister, tase 5 (versioon 5) Juhtiv lavameister, tase 5 (versioon 6) Juhtiv lavameister, tase 5 (versioon 7) Juhtiv lavameister, tase 5 (versioon 8) Lavameister III (versioon 1) Lavameister III (versioon 3) Lavameister III (versioon 4) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Lavatöötaja 19 2008-12-10 2008-12-10 2012-11-19 III 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Tantsuspetsialist III Dance expert III 2 Tantsuspetsialist III (versioon 1) Tantsuspetsialist III (versioon 3) Tantsuspetsialist, tase 5 (versioon 4) Tantsuspetsialist, tase 5 (versioon 5) Tantsuspetsialist, tase 5 (versioon 6) Tantsuspetsialist, tase 5 (versioon 7) Tantsuspetsialist, tase 5 (versioon 8) Kaasaegse tantsu spetsialist III Koreograaf-lavastaja III Rahvatantsuspetsialist III Tantsija III Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Tantsuspetsialist 19 2008-12-10 2008-12-10 2012-11-19 III 2653 Tantsijad ja koreograafid 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Tantsuspetsialist IV Dance expert IV 2 Tantsuspetsialist IV (versioon 1) Tantsuspetsialist IV (versioon 3) Tantsuspetsialist, tase 6 (versioon 4) Tantsuspetsialist, tase 6 (versioon 5) Tantsuspetsialist, tase 6 (versioon 6) Tantsuspetsialist, tase 6 (versioon 7) Tantsuspetsialist, tase 6 (versioon 8) Kaasaegse tantsu spetsialist IV Koreograaf-lavastaja IV Rahvatantsuspetsialist IV Tantsija IV Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Tantsuspetsialist 19 2008-12-10 2008-12-10 2012-11-19 IV 2653 Tantsijad ja koreograafid 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Tantsuspetsialist V Dance expert V 2 Tantsuspetsialist V (versioon 1) Tantsuspetsialist V (versioon 3) Tantsuspetsialist, tase 7 (versioon 4) Tantsuspetsialist, tase 7 (versioon 5) Tantsuspetsialist, tase 7 (versioon 6) Tantsuspetsialist, tase 7 (versioon 7) Tantsuspetsialist, tase 7 (versioon 8) Kaasaegse tantsu spetsialist V Koreograaf-lavastaja V Rahvatantsuspetsialist V Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Tantsuspetsialist 19 2008-12-10 2008-12-10 2012-11-19 V 2653 Tantsijad ja koreograafid 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Arhitektuuri konservaator III Conservator/Preservator of Architecture III 2 Arhitektuuri konservaator III (versioon 1) Arhitektuuri konservaator III (versioon 3) Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 6 (versioon 4) Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 6 (versioon 5) Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 6 (versioon 6) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Restaureerimine-konserveerimine Arhitektuuripärandi spetsialist 19 2008-12-10 2008-12-10 2012-11-19 III 2621 Arhivaarid ja kuraatorid 0222 Ajalugu ja arheoloogia 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Arhitektuuri konservaator IV Conservator/Preservator of Architecture IV 2 Arhitektuuri konservaator IV (versioon 1) Arhitektuuri konservaator IV (versioon 3) Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 7 (versioon 4) Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 7 (versioon 5) Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 7 (versioon 6) Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 7 (versioon 7) Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 7 (versioon 8) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Restaureerimine-konserveerimine Arhitektuuripärandi spetsialist 19 2008-12-10 2008-12-10 2012-11-19 IV 2621 Arhivaarid ja kuraatorid 0222 Ajalugu ja arheoloogia 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Arhitektuuri konservaator V Conservator/Preservator of Architecture V 2 Arhitektuuri konservaator V (versioon 1) Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 8 (versioon 3) Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 8 (versioon 4) Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 8 (versioon 5) Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 8 (versioon 6) Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 8 (versioon 7) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Restaureerimine-konserveerimine Arhitektuuripärandi spetsialist 19 2008-12-10 2008-12-10 2012-01-04 V 2621 Arhivaarid ja kuraatorid 0222 Ajalugu ja arheoloogia 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Konservaator III Conservator III 2 Konservaator III (versioon 1) Konservaator III (versioon 3) Konservaator, tase 5 (versioon 4) Konservaator, tase 5 (versioon 5) Konservaator, tase 5 (versioon 6) Konservaator, tase 6 (versioon 7) Konservaator, tase 6 (versioon 8) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Restaureerimine-konserveerimine Konservaator 19 2008-12-10 2008-12-10 2012-11-19 III 2621 Arhivaarid ja kuraatorid 0222 Ajalugu ja arheoloogia 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Arheoloogiline materjal Film Foto Keraamika Kips Kivim Klaas Köide Maal Metall Monumentaalmaal Nahk Objekt Paber Polükroomne puit Puit Tekstiil Konservaator IV Conservator IV 2 Konservaator IV (versioon 1) Konservaator IV (versioon 3) Konservaator, tase 6 (versioon 4) Konservaator, tase 6 (versioon 5) Konservaator, tase 6 (versioon 6) Konservaator, tase 7 (versioon 7) Konservaator, tase 7 (versioon 8) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Restaureerimine-konserveerimine Konservaator 19 2008-12-10 2008-12-10 2012-11-19 IV 2621 Arhivaarid ja kuraatorid 0222 Ajalugu ja arheoloogia 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Arheoloogiline materjal Film Foto Keraamika Kips Kivim Klaas Köide Maal Metall Monumentaalmaal Nahk Objekt Paber Polükroomne puit Puit Tekstiil Konservaator V Conservator V 2 Konservaator V (versioon 1) Konservaator V (versioon 3) Konservaator, tase 7 (versioon 4) Konservaator, tase 7 (versioon 5) Konservaator, tase 7 (versioon 6) Konservaator, tase 8 (versioon 7) Konservaator, tase 8 (versioon 8) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Restaureerimine-konserveerimine Konservaator 19 2008-12-10 2008-12-10 2012-11-19 V 2621 Arhivaarid ja kuraatorid 0222 Ajalugu ja arheoloogia 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Arheoloogiline materjal Film Foto Keraamika Kips Kivim Klaas Köide Maal Metall Monumentaalmaal Nahk Objekt Paber Polükroomne puit Puit Tekstiil Teleoperaator I TV Cameraman I 5 Teleoperaator I (versioon 3) Teleoperaator I (versioon 4) Teleoperaator, tase 4 (versioon 6) Teleoperaator, tase 4 (versioon 7) Teleoperaatori assistent I (versioon 1) Teleoperaatori assistent I (versioon 2) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Film ja televisioon Teleoperaator 8 2010-12-29 2010-12-29 2013-12-31 I 4 4 3521 Audiovisuaal- ja ringhäälingutehnikud 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 60 Programmid ja ringhääling Kaameramees Teleoperaator II TV Cameraman II 4 Teleoperaator II (versioon 1) Teleoperaator II (versioon 2) Teleoperaator II (versioon 3) Välioperaator, tase 5 (versioon 5) Välioperaator, tase 5 (versioon 6) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Film ja televisioon Teleoperaator 8 2010-12-29 2010-12-29 2013-12-31 II 5 5 3521 Audiovisuaal- ja ringhäälingutehnikud 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 60 Programmid ja ringhääling Kraana-operaator Välioperaator Teleoperaator III Senior TV cameraman III 5 Juhtoperaator, tase 6 (versioon 6) Juhtoperaator, tase 6 (versioon 7) Teleoperaator III (versioon 3) Teleoperaator III (versioon 4) Vanemteleoperaator III (versioon 1) Vanemteleoperaator III (versioon 2) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Film ja televisioon Teleoperaator 8 2010-12-29 2010-12-29 2013-12-31 III 5 5 3521 Audiovisuaal- ja ringhäälingutehnikud 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 60 Programmid ja ringhääling Juhtoperaator Kraana-operaator Teleoperaator IV Creative TV operator IV 5 Operaator-lavastaja, tase 6 (versioon 6) Teleoperaator IV (versioon 3) Teleoperaator IV (versioon 4) Teleoperaator-Lavastaja IV (versioon 1) Teleoperaator-Lavastaja IV (versioon 2) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Film ja televisioon Teleoperaator 8 2010-12-29 2010-12-29 2013-12-31 IV 6 6 2654 Filmi-, teatri- jms lavastajad ja -produtsendid 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 60 Programmid ja ringhääling Operaator-lavastaja Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator I CNC Machine tool operator I 3 Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator I (versioon 1) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator I (versioon 2) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator I (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Metallilõikepinkidel töötaja 4 2010-12-29 2010-12-29 2012-09-18 I 3 3 8121 Metallitootmisseadmete operaatorid 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja II Machine tool operator II 3 Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja II (versioon 1) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja II (versioon 2) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja II (versioon 4) CNC metallilõikepingi operaator, tase 4 (versioon 8) CNC metallilõikepingi operaator, tase 4 (versioon 9) Freesija III (versioon 1) Freesija III (versioon 2) Freesija III (versioon 3) Freesija III (versioon 4) Lihvija III (versioon 1) Lihvija III (versioon 2) Lihvija III (versioon 3) Metallilõikepinkidel töötaja, tase 4 (versioon 5) Metallilõikepinkidel töötaja, tase 4 (versioon 6) Metallilõikepinkidel töötaja, tase 4 (versioon 7) Treial III (versioon 1) Treial III (versioon 2) Treial III (versioon 3) Treial III (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Metallilõikepinkidel töötaja 4 2010-12-29 2010-12-29 2012-09-18 II 4 4 8121 Metallitootmisseadmete operaatorid 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-meister III Machine tool operator III 3 Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-meister III (versioon 1) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-meister III (versioon 2) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-meister III (versioon 4) CNC metallilõikepingi operaator-seadistaja, tase 5 (versioon 8) CNC metallilõikepingi operaator-seadistaja, tase 5 (versioon 9) Metallilõikepinkidel töötaja, tase 5 (versioon 5) Metallilõikepinkidel töötaja, tase 5 (versioon 6) Metallilõikepinkidel töötaja, tase 5 (versioon 7) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Metallilõikepinkidel töötaja 4 2010-12-29 2010-12-29 2012-09-18 III 5 5 8121 Metallitootmisseadmete operaatorid 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Automaaler I Carpainter I 4 Automaaler I (versioon 1) Automaaler I (versioon 2) Automaaler I (versioon 3) Automaaler, tase 4 (versioon 5) Automaaler, tase 4 (versioon 6) Automaaler, tase 4 (versioon 7) Automaaler, tase 4 (versioon 8) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Sõidukite hooldus ja remont Automaaler 7 2011-06-09 2011-06-09 2013-12-31 I 4 4 7132 Pihustusseadmetega värvijad-lakkijad 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 45 Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont Tööriistalukksepp, tase 5 Toolmaker, level 5 5 Tööriistalukksepp III (versioon 1) Tööriistalukksepp III (versioon 2) Tööriistalukksepp III (versioon 3) Tööriistalukksepp, tase 5 (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Tööriistalukksepp 12 2015-12-07 2015-12-07 2020-06-14 5 5 7222 Tööriistavalmistajad jms töölised 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Tööosad ja tööülesanded Kutsestandardis kasutatud mõisted Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Jüri Riives IMECC Allan Märk AS Norma Juhan Anvelt Norcar-BSB Eesti AS Grigori Geršman Ensto Ensek AS Anu Tuuksam SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Tööriistalukksepp, tase 5 kutsestandard on välja töötatud: 1) täiendkoolituse õppekavade aluseks ja 2) isikute kutsealase kompetentsuse hindamiseks kutse andmisel. Tööriistalukksepp töötab valdavalt tööriistade valmistamisele spetsialiseerunud ettevõttes, samuti metalli-, elektri-, elektroonika- ja plastmassitööstuse kui ka aparaadiehituse ettevõttes. Tööriistalukksepp valmistab, viimistleb, hooldab, remondib ja katsetab seeriatootmises vajaminevaid tööriistu ja rakiseid: stantse, pressvorme, konduktoreid, mõõte- ja kinnitusrakiseid. Kutsealal töötamist toetav lisaoskus on lihvimine tasalihvpingil. Töö nõuab tehnilise dokumentatsiooni lugemise ja sellest arusaamist oskust, tööriistadetailide töötlustehnoloogia ja kasutatavate materjalide põhiomaduste tundmist. Tööriistalukksepa kutsealal on kutsestandardid välja töötatud järgmistel tasemetel: tööriistalukksepp, tase 4 tööriistalukksepp, tase 5 Käesolevas kutsestandardis on kirjeldatud 5. taseme tööriistalukksepa kutsealaseid kompetentse. Selle taseme tööriistalukksepp on pikaajalise praktilise töökogemusega meister, kes koostab erineva keerukuseastmega tööriistu. Lisaks kutsealastele oskustele võib ta vajadusel korraldada ja juhendada ka väiksema töörühma tööd, jälgida tellimuse tähtaegadest ja kvaliteedinõuetest kinnipidamist ning teha ettepanekuid töökorralduse parendamiseks. A.2.1 Töökoha korraldamine, tootmise- ja abivahendite valimine ja ettevalmistamine 2.1.1 Nõuetekohase töökoha korraldamine 2.1.2 Tehnilise dokumentatsiooniga tutvumine 2.1.3 Töövahendite valimine ja seadistamine 2.1.4 Isikukaitsevahendite valimine A.2.2 Detailide ja koostude ettevalmistamine 2.2.1 Detailide ettevalmistamine ja kontrollimine 2.2.2 Tööriista koostamiseks ettevalmistamine A.2.3 Tööriista valmistamine ja jooksev kontroll 2.3.1 Tööriista valmistamine 2.3.2 Operatsioonisisese kontrolli tegemine A.2.4 Kvaliteedikontroll ja defektide parandamine 2.4.1 Koostu või alamkoostu kvaliteedi kontrollimine 2.4.2 Defektide parandamine 2.4.3 Lõppkontrolli tegemine A.2.5 Troppimistööde tegemine 2.5.1 Materjalide peale- ja maha laadimine, ladustamine ja paigaldamine 2.5.2 Mehitamata tõsteseadmete töö juhtimine A.2.6 Töö korraldamine ja töötajate juhendamine 2.6.1 Tegevuste planeerimine 2.6.2 Ressursside kavandamine ja organiseerimine 2.6.3 Materjalikulu minimeerimine 2.6.4 Tähtaegadest kinnipidamise jälgimine 2.6.5 Tööpingi mitmesuguste võimaluste kasutamine 2.6.6 Töö delegeerimine 2.6.7 Töötajate juhendamine, ettepanekute tegemine täiendõppeks 2.6.8 Ettepanekute tegemine töökorralduse parendamiseks Tööriistalukksepad töötavad ühes vahetuses, tööriista hooldelukksepad aga vahetustega, tööpäeva pikkuseks on üldjuhul kaheksa tundi. Töö tempo on üldiselt stabiilne, tööülesanded vahelduvad. Tööriistalukksepa tervis peab olema piisavalt hea, et täita sageli ka füüsiliselt raskeid tööülesandeid. Tööd tuleb teha nii seistes kui ka istudes, kuid tema seljale ja jalgadele langev koormus võib ikkagi olla üsna suur. Töös kasutatavad töövahendid ja -materjalid võivad vääral käsitsemisel olla inimese tervisele ohtlikud. Väga tähtis on järgida tööohutusnõudeid ning kanda töörõivaid ja kaitsevahendeid, järgida töövahendite ja materjalide kasutusjuhendeid. Metallide töötlemisel tekib rohkesti saastet, seepärast kantakse spetsiaalseid tööriideid. Töö etapist olenevalt kantakse nii kaitseprille kui ka kõrvaklappe, mis aitavad summutada töös tekkivat müra. Tööülesannete täitmisel kasutab tööriistalukksepp vajalikke seadmeid ja instrumente, sh suruõhu- ja elektrikäsiinstrumente, termilise töötlemise ahjusid, klaaskuulipritse, poleerimis- ja mõõtevahendeid ning tõsteseadmeid. Tööriistalukksepa kutse eeldab arenenud vastutustunnet, kuna töötatakse väärtuslike materjalidega ning töö tulemus (tööriistad ja rakised) on rahaliselt kallis. Tööriistalukksepp peab oskama iseseisvalt oma tööd planeerida ja korraldada ning olema võimeline meeskonnatööks. Eeldatavad isikuomadused on kannatlikkus ja keskendumisvõime, täpsus ning hoolikus. Vajalikud on ka hea nägemine, kuulmine ja koordinatsioon. Kasuks tuleb ruumiline kujutlusvõime. 5. taseme tööriistalukksepana töötaval inimesel on üldjuhul pikaajaline töökogemus, erialane kutseharidus ja läbitud täiendkoolitused. Lukksepp, tööriistalukksepp, pressvormi või stantsi hooldelukksepp Tööriistalukksepp, tase 5 kutse saamiseks on vajalik tõendada kõik kutsespetsiifilised kompetentsid (B.2.1 – B.2.7). Töökoha korraldamine, tootmise- ja abivahendite valimine ja ettevalmistamine 5 Detailide ja koostude ettevalmistamine ja koostamine 5 Tööriista valmistamine ja jooksev kontroll 5 Kvaliteedikontroll ja defektide parandamine 5 Troppimistööde tegemine 4 Töö korraldamine ja töötajate juhendamine 5 Tööriistalukksepp, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Muusikaterapeut, tase 6 Music therapist, level 6 1 Muusikaterapeut, tase 6 (versioon 2) Muusikaterapeut, tase 6 (versioon 3) Muusikaterapeut, tase 6 (versioon 4) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Tegevusteraapia Muusikaterapeut 27 2015-12-15 2015-12-15 2020-09-30 6 6 2269 Tervishoiu tippspetsialistid, mujal liigitamata 0313 Psühholoogia 86 Tervishoid Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Alice Pehk Eesti Muusikateraapia Ühing, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Muusikateraapia keskus Eve Lukk Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus, Tallinna Ülikool Kaili Inno Eesti Muusikateraapia Ühing Muusikateraapia Keskus Merit Rossner Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus Sirje Rass Marienthali Psühhiaatria ja Psühholoogia Keskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Muusikateraapia on teraapiavorm, milles professionaalne muusikaterapeut rakendab muusikat ja muusikalisi tegevusi teraapilises suhtes süstemaatiliselt ja eesmärgipäraselt inimese füüsilise, psüühilise ja/või vaimse tervise säilitamiseks või parandamiseks või haiguste või häirete ennetamiseks. Muusikateraapia on praktikale orienteeritud tõenduspõhine teraapiavorm, mis on tihedalt seotud teiste teaduslike distsipliinidega nagu psühholoogia, meditsiin, sotsiaalteadused, kasvatusteadused, muusikateadus. Muusikateraapia meetodid põhinevad erinevatele psühholoogilistele, psühhoterapeutilistele või filosoofilistele traditsioonidele nagu näiteks eksistentsiaal-humanistlik, biheivioristlik, psühhodünaamiline või süsteemne lähenemine. Muusikateraapias kasutatakse nii muusika kuulamisel kui musitseerimisel põhinevaid tehnikaid ja meetodeid vastavalt konkreetse kliendi/patsiendi näidustusele ja terapeudi pädevusele. Muusikateraapiat rakendatakse nii individuaalselt kui grupiviisiliselt töös vaimsete ja füüsiliste puuetega inimestega, eripedagoogikas, taastusravis, geriaatrias ja mitmetes teistes meditsiini-valdkondades, samuti stressiga toimetuleku parandamisel, kriisiseisundite leevendamisel jms. Muusikaterapeut rakendab oma kutseoskusi ja teadmisi iga inimese või grupi eripärast ja vajadustest lähtudes. Muusikaterapeut kannab hoolt oma pideva erialase arengu eest, on kursis uusimate uurimistulemustega, järgib oma töös eetilisi põhimõtteid ja konfidentsiaalsuse nõudeid. A.2.1 Kliendi/patsiendi seisundi hindamine 1. Usaldussuhte loomine. 2. Kliendi/patsiendi pöördumise põhjuse väljaselgitamine. 3. Muusikateraapia vajaduse väljaselgitamine. 4. Hindamistulemuste analüüsimine ning alghinnangu vormistamine. 5. Muusikateraapia sobivuse hindamine. 6. Enda kompetentsi hindamine. A.2.2 Muusikateraapia planeerimine 1. Muusikateraapia eesmärkide püstitamine. 2. Teraapiaplaani koostamine ja sobivate muusikaterapeutiliste sekkumisviiside valimine. 3. Teraapialepingu sõlmimine. A.2.3 Muusikateraapia läbiviimine 1. Teraapiaprotsessi juhtimine ja analüüsimine. 2. Muusikateraapia tehnikate kasutamine. 3. Dokumenteerimine ja salvestamine. 4. Kliendi/patsiendi seisundi hindamine muusikateraapiaprotsessi lõpetamisel või peatamisel. 5. Teiste spetsialistide kaasamine. 6. Kutse-eetika järgimine. 7. Õigusaktide järgimine. A.2.4 Suhtlemine 1. Kliendile/patsiendile keskendumine. 2. Erialase terminoloogia kasutamine. 3. Suhtlemismeetodi ja stiili valimine. 4. Konfliktsituatsioonides toimetulek. 5. Viisakalt ja eetiliselt suhtlemine. 6. Riigikeele kasutamine. A.2.5 Dokumenteerimine 1. Muusikateraapia aruande koostamine. 2. Erialase terminoloogia kasutamine. 3. Kirjalike materjalide esitamine. 4. Arvuti kasutamine. A.2.6 Meeskonnatöö 1. Meeskonnatöös osalemine. 2. Kolleegidega teadmiste ja valdkonnaspetsiifika jagamine. 3. Ühise eesmärgi nimel töötamine. Muusikaterapeut töötab meeskonnas nii laste kui ka täiskasvanutega sotsiaal-, tervishoiu- või haridusasutustes. Muusikaterapeudi töö on vaimne ning eeldab pidevat suhtlemist ja lähikontakti kliendi/patsiendiga. Töö on psühholoogiliselt pingeline. Muusikaterapeut töötab pidevalt muutuvas olukorras, mis tuleneb klientide/patsientide erinevatest probleemidest ja motivatsioonist. Muusikaterapeut peab oma töös tagama kliendi konfidentsiaalsuse. Tööks on vaja eraldi hea heliisolatsiooniga ruumi, mille sisustus võimaldab inimestega läbi viia muusikateraapiat nii individuaalselt kui ka grupis. Muusikaterapeutiline sekkumine võib olla nii lühi- kui pikaajaline. Muusikaterapeut kasutab oma töös muusikainstrumente, muusikakeskust jm töövahendeid. Empaatiavõime, tolerantsus, vastutusvõime, koostöövõime, analüüsivõime, pingetaluvus, loovus, kohanemisvõime, iseseisvus, püsivus. Tavaliselt on muusikaterapeudil erialane kõrgharidus. Muusikaterapeut. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Kliendi/patsiendi seisundi hindamine 6 Muusikateraapia planeerimine 6 Muusikateraapia läbiviimine 6 Suhtlemine 7 Dokumenteerimine 6 Meeskonnatöö 6 Muusikaterapeut, tase 7 Music therapist, level 7 1 Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Tegevusteraapia Muusikaterapeut 27 2015-12-15 2015-12-15 2020-12-14 7 7 2269 Tervishoiu tippspetsialistid, mujal liigitamata 0313 Psühholoogia 86 Tervishoid Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Alice Pehk Eesti Muusikateraapia Ühing, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Muusikateraapia keskus Eve Lukk Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus, Tallinna Ülikool Kaili Inno Eesti Muusikateraapia Ühing Muusikateraapia Keskus Merit Rossner Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus Sirje Rass Marienthali Psühhiaatria ja Psühholoogia Keskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Muusikateraapia on teraapiavorm, milles professionaalne muusikaterapeut rakendab muusikat ja muusikalisi tegevusi teraapilises suhtes süstemaatiliselt ja eesmärgipäraselt inimese füüsilise, psüühilise ja/või vaimse tervise säilitamiseks või parandamiseks või haiguste või häirete ennetamiseks. Muusikateraapia on praktikale orienteeritud tõenduspõhine teraapiavorm, mis on tihedalt seotud teiste teaduslike distsipliinidega nagu psühholoogia, meditsiin, sotsiaalteadused, kasvatusteadused, muusikateadus. Muusikateraapia meetodid põhinevad erinevatele psühholoogilistele, psühhoterapeutilistele või filosoofilistele traditsioonidele nagu näiteks eksistentsiaal-humanistlik, biheivioristlik, psühhodünaamiline või süsteemne lähenemine. Muusikateraapias kasutatakse nii muusika kuulamisel kui musitseerimisel põhinevaid tehnikaid ja meetodeid vastavalt konkreetse kliendi/patsiendi näidustusele ja terapeudi pädevusele. Muusikateraapiat rakendatakse nii individuaalselt kui grupiviisiliselt töös vaimsete ja füüsiliste puuetega inimestega, eripedagoogikas, psüühikahäirete ravis, taastusravis, geriaatrias ja mitmetes teistes meditsiinivaldkondades, samuti stressiga toimetuleku parandamisel, kriisiseisundite leevendamisel jms. Muusikaterapeut rakendab oma kutseoskusi ja teadmisi iga inimese või grupi eripärast ja vajadustest lähtudes. Muusikaterapeut kannab hoolt oma pideva erialase arengu eest, on kursis uusimate uurimistulemustega, järgib oma töös eetilisi põhimõtteid ja konfidentsiaalsuse nõudeid. Muusikaterapeut viib läbi erialaseid koolitusi ja supervisioone, juhendab muusikateraapia õppureid ja tegeleb eriala arendamisega. A.2.1 Kliendi/patsiendi seisundi hindamine 1. Usaldussuhte loomine. 2. Kliendi/patsiendi pöördumise põhjuse väljaselgitamine. 3. Muusikateraapia vajaduse väljaselgitamine. 4. Hindamistulemuste analüüsimine ning alghinnangu vormistamine. 5. Muusikateraapia sobivuse hindamine. 6. Enda kompetentsi hindamine. A.2.2 Muusikateraapia planeerimine 1. Muusikateraapia eesmärkide püstitamine. 2. Teraapiaplaani koostamine ja sobivate muusikaterapeutiliste sekkumisviiside ja meetodite valimine. 3. Teraapialepingu sõlmimine. A.2.3 Muusikateraapia läbiviimine 1. Teraapiaprotsessi juhtimine ja analüüsimine. 2. Muusikateraapia meetodite kasutamine. 3. Dokumenteerimine ja salvestamine. 4. Kliendi/patsiendi seisundi hindamine muusikateraapiaprotsessi lõpetamisel või peatamisel. 5. Teiste spetsialistide kaasamine. 6. Kutse-eetika järgimine. 7. Õigusaktide järgimine. A.2.4 Suhtlemine 1. Kliendile/patsiendile keskendumine. 2. Erialase terminoloogia kasutamine. 3. Suhtlemismeetodi ja stiili valimine. 4. Konfliktsituatsioonides toimetulek. 5. Viisakalt ja eetiliselt suhtlemine. 6. Riigikeele kasutamine. A.2.5 Dokumenteerimine 1. Muusikateraapia aruande koostamine. 2. Erialase terminoloogia kasutamine. 3. Kirjalike materjalide esitamine. 4. Arvutikasutamine. A.2.6 Meeskonnatöö 1. Meeskonnatöös osalemine. 2. Kolleegidega teadmiste ja valdkonnaspetsiifika jagamine. 3. Ühise eesmärgi nimel töötamine. A.2.7 Muusikateraapia alane teavitustegevus 1. Muusikateraapia tutvustamine. 2. Enesetäiendamine. 3. Erialaste materjalide koostamine ja avaldamine. A.2.8 Muusikaterapeutide koolitamine 1. Õppematerjalide koostamine. 2. Muusikaterapeutide õpetamine. 3. Loengute pidamine ja praktiliste koolituste juhtimine. 4. Muusikaterapeudi väljaõppesse kandideerija sobivuse hindamine. 5. Õppija arengu toetamine. 6. Tagasiside analüüsimine ja õpitulemuste hindamine. 7. Hindamissüsteemide arendamine. 8. Õppeprotsessi korraldamine. 9. Õppijate juhendamine. A.2.9 Muusikaterapeutide superviseerimine 1. Koostöösuhte loomine superviseeritavaga. 2. Erinevate rollide kasutamine supervisiooniprotsessis. 3. Supervisiooniseansside struktureerimine. 4. Erinevate meetodite kasutamine. 5. Erinevate hindamismeetodite kasutamine. 6. Erinevates kontekstides superviseerimine. 7. Superviseeritava praktilise töökogemuse ja erinevate muusikateraapia teooriate seostamine. Muusikaterapeut töötab nii laste kui ka täiskasvanutega sotsiaal-, tervishoiu- või haridusasutustes või erapraksises. Muusikaterapeudi töö on vaimne ning eeldab pidevat suhtlemist ja lähikontakti kliendi/patsiendiga. Töö on psühholoogiliselt pingeline. Muusikaterapeut töötab pidevalt muutuvas olukorras, mis tuleneb klientide/patsientide erinevatest probleemidest ja motivatsioonist. Muusikaterapeut peab oma töös tagama kliendi/patsiendi konfidentsiaalsuse. Tööks on vaja eraldi hea heliisolatsiooniga ruumi, mille sisustus võimaldab inimestega läbi viia muusikateraapiat nii individuaalselt kui ka grupis. Muusikaterapeutiline sekkumine võib olla nii lühi- kui pikaajaline. Muusikaterapeut kasutab oma töös muusikainstrumente, muusikakeskust jm töövahendeid. Empaatiavõime, tolerantsus, vastutusvõime, koostöövõime, analüüsivõime, pingetaluvus, loovus, kohanemisvõime, iseseisvus, püsivus. Tavaliselt on muusikaterapeudil erialane kõrgharidus. Muusikaterapeut. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1 – B.2.7. Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.8 ja B.2.9. Kliendi/patsiendi seisundi hindamine 7 Muusikateraapia planeerimine 7 Muusikateraapia läbiviimine 7 Suhtlemine 7 Dokumenteerimine 6 Meeskonnatöö 6 Muusikateraapia alane teavitustegevus 7 Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.8 ja B.2.9. Muusikaterapeutide koolitamine 7 Muusikaterapeutide superviseerimine 7 Ehitusinsener, tase 6 Civil Engineer in Buildings and Structures, level 6 8 Ehitusinsener IV (versioon 1) Ehitusinsener IV (versioon 2) Ehitusinsener IV (versioon 3) Ehitusinsener IV (versioon 4) Ehitusinsener IV (versioon 6) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 10) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 11) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 12) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 13) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 5) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 7) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 9) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 10) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 11) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 12) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 13) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 5) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 7) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 8) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 9) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 10) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 11) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 12) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 13) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 5) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 7) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 8) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 9) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 10) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 11) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 12) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 13) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 5) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 7) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 8) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 9) Alleriala: Geotehnika Alleriala: Hoonete ehitus Alleriala: Sadamaehitus Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Inseneride Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Ehitusinsener 21 2015-12-16 2015-12-16 2017-01-22 6 6 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust ning määratakse kompetentsusnõuded kutse taotlejale või selle pikendajale. Üldehituse eriala rakenduskõrgharidusõppe läbinud isikule antakse lõpetamisel ehitusinseneri esmakutse akadeemilisel õiendil tehtava märkega juhul, kui õppekava vastab üldehitusinseneri kutsestandardi järgmistele osadele: • Teadmised ja oskused (lisa 5) • Inseneritööks vajalikud hoiakud (B 2.3) Õppekava peab olema riiklikult tunnustatud. Esmase kutse omanik võib üldehituse erialal tegutseda selle eriala ehitusinseneri, diplomeeritud ehitusinseneri või volitatud ehitusinseneri kutsega spetsialisti juhendamisel. Esmase kutse andmisel ei ole praktiline töökogemus nõutav, mistõttu ametialasid ei määratleta. Esmane kutse on tähtajatu. Ehitusvaldkonna insenerid tegutsevad kesktaseme- või tippjuhina hoonete ja rajatiste püstitamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel, samuti hoonete lammutus- ja restaureerimistöödel. Ehitusinseneride ülesandeks on väljatöötatud projektlahenduste realiseerimine, arvestades sotsiaalsete, majanduslike, keskkonnahoiu, tööohutuse, töötervishoiu ja eetiliste aspektidega. See kutsestandard sisaldab 6. taseme ehitusinseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi ehitusvaldkonna inseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2. Ehitusinsener (EKR 6. tase) töötab iseseisvalt keerulistes ja ettearvamatutes olukordades, vastutades nii enda kui ka töörühmade töö tulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine ja teiste töö juhtimine. Ehitusinsenerid üldehituse erialal spetsialiseeruvad hoonete ehituse, sadamaehituse või geotehnika allerialadele. Ehituseinseneride tööosad ja -ülesanded üldehituse erialal on loetletud standardi avalehel toodud erialade ja ametialade lõikes. Vastav tööosade ja –ülesannete loetelu on esitatud lisas 3. Ehitusvaldkonna insenerid töötavad nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad tööosadest ja -ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadused. Üldehituse eriala ehitusinseneril peab olema rakenduskõrghariduse diplom või bakalaureuse kraad üldehituse erialal. Eelduste vastavust on võimalik tõendada ka VÕTA 1) kaudu. Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5. Lisaks sellele tuleb täita täiendusõppe nõuded vastavalt lisale 7. Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava eri- ja ametialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõudeid vt lisast 6. Kutse taotlemise ja taastõendamise eeldused on esitatud lisas 7. Kutse taotlemise erijuht on kirjeldatud lisas 8. Märkus: 1. VÕTA = Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine (inglise keeles: APEL = Accreditation of Prior and Experiential Learning). Ehitusinsenerid üldehituse erialal töötavad kesktaseme-, tippjuhi või spetsialistina erinevatel ametikohtadel, mille nimetused on näiteks ehitusjuht, objektijuht jms. Üldehituse eriala ehitusinseneri kutse tõendab isiku pädevust töötada üldehituse erialal iseseisvalt ja enda vastutusel tõendatud kompetentsuse piires ehitusvaldkonda reguleerivate õigusaktide mõistes. Ehitusinseneri volituste ulatus üldehituse erialal vt lisast 11. Ametiala: Ehitustegevuse juhtimine 6 Ametiala: Ehitusmaksumuse hindamine 6 Ametiala: Ehitusjuhtimine 6 Ametiala: Omanikujärelevalve 6 Ametiala: Ehitusgeoloogilised uuringud 6 Automaaler II Carpainter II 4 Automaaler II (versioon 1) Automaaler II (versioon 2) Automaaler II (versioon 3) Sõidukite kere- ja värvitööde meister, tase 5 (versioon 5) Sõidukite kere- ja värvitööde meister, tase 5 (versioon 6) Sõidukite kere- ja värvitööde meister, tase 5 (versioon 7) Sõidukite kere- ja värvitööde meister, tase 5 (versioon 8) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Sõidukite hooldus ja remont Automaaler 7 2011-06-09 2011-06-09 2013-12-31 II 4 4 7132 Pihustusseadmetega värvijad-lakkijad 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 45 Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont Autoplekksepp I Carplumber I 4 Autoplekksepp I (versioon 1) Autoplekksepp I (versioon 2) Autoplekksepp I (versioon 3) Autoplekksepp-komplekteerija, tase 3 (versioon 5) Autoplekksepp-komplekteerija, tase 4 (versioon 6) Autoplekksepp-komplekteerija, tase 4 (versioon 7) Autoplekksepp, tase 4 (versioon 8) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Sõidukite hooldus ja remont Autoplekksepp 7 2011-06-09 2011-06-09 2013-12-31 I 3 3 7213 Lehtmetallitöölised 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 45 Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont Autoplekksepp II Carplumber II 4 Autokeretehnik, tase 4 (versioon 5) Autokeretehnik, tase 4 (versioon 6) Autokeretehnik, tase 4 (versioon 7) Autokeretehnik, tase 5 (versioon 8) Autoplekksepp II (versioon 1) Autoplekksepp II (versioon 2) Autoplekksepp II (versioon 3) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Sõidukite hooldus ja remont Autoplekksepp 7 2011-06-09 2011-06-09 2013-12-31 II 4 4 7213 Lehtmetallitöölised 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 45 Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont Elektroerosionist II EDM (Electrical discharge machine) operator II 2 Elektroerosionist II (versioon 1) Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA Elektroonika Elektroerosionist 10 2004-12-06 2004-12-06 2008-12-05 II 7212 Keevitajad ja leeklõikajad 0715 Mehaanika ja metallitöö 24 Metallitootmine Elektroerosionist III EDM (Electrical discharge machine) operator III 2 Elektroerosionist III (versioon 1) Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA Elektroonika Elektroerosionist 10 2004-12-06 2004-12-06 2008-12-05 III 7212 Keevitajad ja leeklõikajad 0715 Mehaanika ja metallitöö 24 Metallitootmine Freesija II Miller II 3 Freesija II (versioon 1) Freesija II (versioon 2) Freesija II (versioon 4) Konventsionaalsetel metallilõikepinkidel töötaja, tase 3 (versioon 6) Konventsionaalsetel metallilõikepinkidel töötaja, tase 3 (versioon 7) Konventsionaalsetel metallilõikepinkidel töötaja, tase 3 (versioon 8) Lihvija II (versioon 1) Lihvija II (versioon 2) Lihvija II (versioon 3) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 1) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 2) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 3) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 4) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 5) Treial II (versioon 1) Treial II (versioon 2) Treial II (versioon 3) Treial II (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Freesija 17 2008-09-23 2008-09-22 2012-09-18 II 7223 Metallitöötluspinkide seadistajad ja operaatorid 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Freesija III Miller III 2 Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja II (versioon 1) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja II (versioon 2) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja II (versioon 3) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja II (versioon 4) CNC metallilõikepingi operaator, tase 4 (versioon 8) CNC metallilõikepingi operaator, tase 4 (versioon 9) Freesija III (versioon 1) Freesija III (versioon 3) Freesija III (versioon 4) Lihvija III (versioon 1) Lihvija III (versioon 2) Lihvija III (versioon 3) Metallilõikepinkidel töötaja, tase 4 (versioon 5) Metallilõikepinkidel töötaja, tase 4 (versioon 6) Metallilõikepinkidel töötaja, tase 4 (versioon 7) Treial III (versioon 1) Treial III (versioon 2) Treial III (versioon 3) Treial III (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Freesija 10 2004-12-06 2004-12-06 2008-09-22 III 7223 Metallitöötluspinkide seadistajad ja operaatorid 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Freesija III Miller III 3 Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja II (versioon 1) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja II (versioon 2) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja II (versioon 3) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja II (versioon 4) CNC metallilõikepingi operaator, tase 4 (versioon 8) CNC metallilõikepingi operaator, tase 4 (versioon 9) Freesija III (versioon 1) Freesija III (versioon 2) Freesija III (versioon 4) Lihvija III (versioon 1) Lihvija III (versioon 2) Lihvija III (versioon 3) Metallilõikepinkidel töötaja, tase 4 (versioon 5) Metallilõikepinkidel töötaja, tase 4 (versioon 6) Metallilõikepinkidel töötaja, tase 4 (versioon 7) Treial III (versioon 1) Treial III (versioon 2) Treial III (versioon 3) Treial III (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Freesija 19 2008-09-23 2008-09-22 2012-09-18 III 7223 Metallitöötluspinkide seadistajad ja operaatorid 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Keevitaja I Welder I 5 Keevitaja I (versioon 1) Keevitaja I (versioon 2) Keevitaja I (versioon 3) Keevitaja I (versioon 4) Keevitaja I (versioon 6) Keevitaja, tase 3 (versioon 10) Keevitaja, tase 3 (versioon 7) Keevitaja, tase 3 (versioon 8) Keevitaja, tase 3 (versioon 9) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Keevitaja 5 2011-06-09 2011-06-09 2012-09-18 I 7212 Keevitajad ja leeklõikajad 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Keevitaja II Welder II 4 Keevitaja II (versioon 1) Keevitaja II (versioon 2) Keevitaja II (versioon 3) Keevitaja II (versioon 5) Keevitaja, tase 4 (versioon 6) Keevitaja, tase 4 (versioon 7) Keevitaja, tase 4 (versioon 8) Keevitaja, tase 4 (versioon 9) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Keevitaja 5 2011-06-09 2011-06-09 2012-09-18 II 7212 Keevitajad ja leeklõikajad 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Keevitaja III Welder III 4 Keevitaja III (versioon 1) Keevitaja III (versioon 2) Keevitaja III (versioon 3) Keevitaja III (versioon 5) Keevitaja, tase 5 (versioon 6) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Keevitaja 5 2011-06-09 2011-06-09 2012-09-18 III 7212 Keevitajad ja leeklõikajad 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Koostelukksepp I Assembler I 4 Koostelukksepp I (versioon 1) Koostelukksepp I (versioon 2) Koostelukksepp I (versioon 3) Koostelukksepp I (versioon 5) Koostelukksepp, tase 3 (versioon 6) Koostelukksepp, tase 3 (versioon 7) Koostelukksepp, tase 3 (versioon 8) Metalltoodete koostaja, tase 3 (versioon 9) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Koostelukksepp 5 2011-06-09 2011-06-09 2012-09-18 I 7222 Tööriistavalmistajad jms töölised 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Koostelukksepp II Assembler II 2 Koostelukksepp II (versioon 1) Koostelukksepp II (versioon 3) Koostelukksepp II (versioon 4) Koostelukksepp, tase 4 (versioon 5) Koostelukksepp, tase 4 (versioon 6) Koostelukksepp, tase 4 (versioon 7) Metalltoodete koostaja, tase 4 (versioon 8) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Koostelukksepp 16 2007-12-18 2007-12-18 2011-09-08 II 7222 Tööriistavalmistajad jms töölised 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Koostelukksepp II Assembler II 3 Koostelukksepp II (versioon 1) Koostelukksepp II (versioon 2) Koostelukksepp II (versioon 4) Koostelukksepp, tase 4 (versioon 5) Koostelukksepp, tase 4 (versioon 6) Koostelukksepp, tase 4 (versioon 7) Metalltoodete koostaja, tase 4 (versioon 8) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Koostelukksepp 5 2011-06-09 2011-06-09 2012-09-18 II 7222 Tööriistavalmistajad jms töölised 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Koostelukksepp III Assembler III 3 Koostelukksepp III (versioon 1) Koostelukksepp III (versioon 2) Koostelukksepp III (versioon 4) Koostelukksepp, tase 5 (versioon 5) Koostelukksepp, tase 5 (versioon 6) Koostelukksepp, tase 5 (versioon 7) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Koostelukksepp 5 2011-06-09 2011-06-09 2012-09-18 III 7222 Tööriistavalmistajad jms töölised 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Lihvija II Grinder II 3 Freesija II (versioon 1) Freesija II (versioon 2) Freesija II (versioon 3) Freesija II (versioon 4) Konventsionaalsetel metallilõikepinkidel töötaja, tase 3 (versioon 6) Konventsionaalsetel metallilõikepinkidel töötaja, tase 3 (versioon 7) Konventsionaalsetel metallilõikepinkidel töötaja, tase 3 (versioon 8) Lihvija II (versioon 1) Lihvija II (versioon 2) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 1) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 2) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 3) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 4) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 5) Treial II (versioon 1) Treial II (versioon 2) Treial II (versioon 3) Treial II (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Lihvija 17 2008-09-23 2008-09-23 2012-09-22 II 7224 Metallilihvijad, -poleerijad ja tööriistateritajad 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Lihvija III Grinder III 3 Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja II (versioon 1) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja II (versioon 2) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja II (versioon 3) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja II (versioon 4) CNC metallilõikepingi operaator, tase 4 (versioon 8) CNC metallilõikepingi operaator, tase 4 (versioon 9) Freesija III (versioon 1) Freesija III (versioon 2) Freesija III (versioon 3) Freesija III (versioon 4) Lihvija III (versioon 1) Lihvija III (versioon 2) Metallilõikepinkidel töötaja, tase 4 (versioon 5) Metallilõikepinkidel töötaja, tase 4 (versioon 6) Metallilõikepinkidel töötaja, tase 4 (versioon 7) Treial III (versioon 1) Treial III (versioon 2) Treial III (versioon 3) Treial III (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Lihvija 17 2008-09-23 2008-09-23 2012-09-22 III 7224 Metallilihvijad, -poleerijad ja tööriistateritajad 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Mehhatroonik II Mechatronic II 5 Mehhatroonik II (versioon 1) Mehhatroonik II (versioon 2) Mehhatroonik II (versioon 3) Mehhatroonik II (versioon 4) Mehhatroonik, tase 4 (versioon 6) Mehhatroonik, tase 4 (versioon 7) Mehhatroonik, tase 4 (versioon 8) Mehhatroonik, tase 4 (versioon 9) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Mehhatroonik 5 2011-06-09 2011-06-09 2013-12-31 II 4 4 7421 Elektroonikaseadmete mehaanikud ja hooldajad 0715 Mehaanika ja metallitöö 26 Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine Selle kutsestandardi alusel võib jätkuda kutse andmine kuni 31. detsembrini 2016 neile isikutele, kes on õppinud vastava kutsestandardi põhjal koostatud kutseõppe õppekaval. Mehhatroonik III Mechatronic III 5 Mehhatroonik III (versioon 1) Mehhatroonik III (versioon 2) Mehhatroonik III (versioon 3) Mehhatroonik III (versioon 4) Mehhatroonik-tehnik, tase 5 (versioon 6) Mehhatroonik-tehnik, tase 5 (versioon 7) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Mehhatroonik 5 2011-06-09 2011-06-09 2013-12-31 III 5 5 7421 Elektroonikaseadmete mehaanikud ja hooldajad 0715 Mehaanika ja metallitöö 26 Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine Metallitöötlemispinkidel töötaja I Machine-tool Worker I 4 Freesija II (versioon 1) Freesija II (versioon 2) Freesija II (versioon 3) Freesija II (versioon 4) Konventsionaalsetel metallilõikepinkidel töötaja, tase 3 (versioon 6) Konventsionaalsetel metallilõikepinkidel töötaja, tase 3 (versioon 7) Konventsionaalsetel metallilõikepinkidel töötaja, tase 3 (versioon 8) Lihvija II (versioon 1) Lihvija II (versioon 2) Lihvija II (versioon 3) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 1) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 2) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 3) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 5) Treial II (versioon 1) Treial II (versioon 2) Treial II (versioon 3) Treial II (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Metallitöötlemispinkidel töötaja 18 2008-12-09 2008-12-09 2012-09-18 I 7223 Metallitöötluspinkide seadistajad ja operaatorid 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Treial II Turner II 3 Freesija II (versioon 1) Freesija II (versioon 2) Freesija II (versioon 3) Freesija II (versioon 4) Konventsionaalsetel metallilõikepinkidel töötaja, tase 3 (versioon 6) Konventsionaalsetel metallilõikepinkidel töötaja, tase 3 (versioon 7) Konventsionaalsetel metallilõikepinkidel töötaja, tase 3 (versioon 8) Lihvija II (versioon 1) Lihvija II (versioon 2) Lihvija II (versioon 3) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 1) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 2) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 3) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 4) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 5) Treial II (versioon 1) Treial II (versioon 2) Treial II (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Treial 17 2008-09-23 2008-09-23 2012-09-18 II 7223 Metallitöötluspinkide seadistajad ja operaatorid 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Treial III Turner III 2 Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja II (versioon 1) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja II (versioon 2) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja II (versioon 3) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja II (versioon 4) CNC metallilõikepingi operaator, tase 4 (versioon 8) CNC metallilõikepingi operaator, tase 4 (versioon 9) Freesija III (versioon 1) Freesija III (versioon 2) Freesija III (versioon 3) Freesija III (versioon 4) Lihvija III (versioon 1) Lihvija III (versioon 2) Lihvija III (versioon 3) Metallilõikepinkidel töötaja, tase 4 (versioon 5) Metallilõikepinkidel töötaja, tase 4 (versioon 6) Metallilõikepinkidel töötaja, tase 4 (versioon 7) Treial III (versioon 1) Treial III (versioon 3) Treial III (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Treial 10 2004-12-06 2004-12-06 2008-09-22 III 7223 Metallitöötluspinkide seadistajad ja operaatorid 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Treial III Turner III 3 Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja II (versioon 1) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja II (versioon 2) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja II (versioon 3) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja II (versioon 4) CNC metallilõikepingi operaator, tase 4 (versioon 8) CNC metallilõikepingi operaator, tase 4 (versioon 9) Freesija III (versioon 1) Freesija III (versioon 2) Freesija III (versioon 3) Freesija III (versioon 4) Lihvija III (versioon 1) Lihvija III (versioon 2) Lihvija III (versioon 3) Metallilõikepinkidel töötaja, tase 4 (versioon 5) Metallilõikepinkidel töötaja, tase 4 (versioon 6) Metallilõikepinkidel töötaja, tase 4 (versioon 7) Treial III (versioon 1) Treial III (versioon 2) Treial III (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Treial 17 2008-09-23 2008-09-23 2012-09-18 III 7223 Metallitöötluspinkide seadistajad ja operaatorid 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Tööriistalukksepp I Toolmaker I 4 Tööriistalukksepp I (versioon 1) Tööriistalukksepp I (versioon 2) Tööriistalukksepp I (versioon 3) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Tööriistalukksepp 17 2008-09-23 2008-09-23 2012-09-23 I 7222 Tööriistavalmistajad jms töölised 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Tööriistalukksepp III Toolmaker III 2 Tööriistalukksepp III (versioon 1) Tööriistalukksepp III (versioon 3) Tööriistalukksepp, tase 5 (versioon 4) Tööriistalukksepp, tase 5 (versioon 5) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Tööriistalukksepp 10 2004-12-06 2004-12-06 2008-09-22 III 7222 Tööriistavalmistajad jms töölised 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Tööriistalukksepp II Toolmaker II 3 Tööriistalukksepp II (versioon 1) Tööriistalukksepp II (versioon 2) Tööriistalukksepp, tase 4 (versioon 4) Tööriistalukksepp, tase 4 (versioon 5) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Tööriistalukksepp 17 2008-09-23 2008-09-23 2012-09-23 II 7222 Tööriistavalmistajad jms töölised 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Tööriistalukksepp II Toolmaker II 2 Tööriistalukksepp II (versioon 1) Tööriistalukksepp II (versioon 3) Tööriistalukksepp, tase 4 (versioon 4) Tööriistalukksepp, tase 4 (versioon 5) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Tööriistalukksepp 10 2004-12-06 2004-12-06 2008-09-22 II 7222 Tööriistavalmistajad jms töölised 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Tööriistalukksepp III Toolmaker III 3 Tööriistalukksepp III (versioon 1) Tööriistalukksepp III (versioon 2) Tööriistalukksepp, tase 5 (versioon 4) Tööriistalukksepp, tase 5 (versioon 5) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Tööriistalukksepp 17 2008-09-23 2008-09-23 2012-09-23 III 7222 Tööriistavalmistajad jms töölised 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Arborist II Arborist II 2 Arborist II (versioon 1) Arborist, tase 4 (versioon 3) Arborist, tase 4 (versioon 4) Arborist, tase 4 (versioon 5) Arborist, tase 4 (versioon 6) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Metsandus Arborist 7 2011-04-28 2011-04-28 2013-12-04 II 4 4 6210 Metsanduse jms oskustöölised 0821 Metsandus 02 Metsamajandus ja metsavarumine Volitatud arhitekt V Chartered Architect V 1 Volitatud arhitekt V (versioon 2) Volitatud arhitekt V (versioon 3) Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 10) Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 4) Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 5) Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 6) Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 7) Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 8) Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Kultuuri Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Arhitektuur Arhitekt 4 2004-05-28 2004-05-28 2007-12-04 V 2161 Ehitusarhitektid 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Arborist III Arborist III 2 Arborist III (versioon 1) Arborist, tase 5 (versioon 3) Meisterarborist, tase 5 (versioon 4) Puittaimede hindaja, tase 5 (versioon 5) Puittaimede spetsialist, tase 5 (versioon 6) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Metsandus Arborist 7 2011-04-28 2011-04-28 2013-12-04 III 5 5 6210 Metsanduse jms oskustöölised 0821 Metsandus 02 Metsamajandus ja metsavarumine Puidutöötlemise CNC masina operaator I Puidutöötlemise CNC masina operaator I 3 CNC puidutöötlemiskeskuse operaator, tase 4 (versioon 6) CNC puidutöötlemiskeskuse operaator, tase 4 (versioon 7) CNC puidutöötlemiskeskuse operaator, tase 4 (versioon 8) CNC töötlemiskeskuse operaator, tase 4 (versioon 4) CNC töötlemiskeskuse operaator, tase 4 (versioon 5) Puidutöötlemise CNC masina operaator I (versioon 1) Puidutöötlemise CNC masina operaator I (versioon 2) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Puidutöötlemine CNC töötlemiskeskuse operaator 8 2011-11-02 2011-11-02 2013-12-31 I 3 3 8172 Puidutöötlemisseadmete operaatorid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 16 Puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine, v.a mööbel; õlest ja punumismaterjalist toodete tootmine Puidutöötlemise CNC masina operaator II Puidutöötlemise CNC masina operaator II 3 CNC töötlemiskeskuse operaator, tase 5 (versioon 4) Puidutöötlemise CNC masina operaator II (versioon 1) Puidutöötlemise CNC masina operaator II (versioon 2) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Puidutöötlemine CNC töötlemiskeskuse operaator 8 2011-11-02 2011-11-02 2013-12-31 II 4 4 8172 Puidutöötlemisseadmete operaatorid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 16 Puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine, v.a mööbel; õlest ja punumismaterjalist toodete tootmine Puidutöötlemise CNC masina operaator III Puidutöötlemise CNC masina operaator III 3 Puidutöötlemise CNC masina operaator III (versioon 1) Puidutöötlemise CNC masina operaator III (versioon 2) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Puidutöötlemine CNC töötlemiskeskuse operaator 8 2011-11-02 2011-11-02 2013-12-31 III 5 5 8172 Puidutöötlemisseadmete operaatorid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 16 Puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine, v.a mööbel; õlest ja punumismaterjalist toodete tootmine Sadulsepp I Upholsterer I 3 Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 4) Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 5) Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 6) Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 7) Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 8) Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 9) Pehme mööbli valmistaja, tase 5 (versioon 4) Sadulsepp I (versioon 1) Sadulsepp I (versioon 2) Sadulsepp II (versioon 1) Sadulsepp II (versioon 2) Sadulsepp II (versioon 3) Sadulsepp III (versioon 1) Sadulsepp III (versioon 2) Sadulsepp III (versioon 3) Sadulsepp-restauraator IV (versioon 1) Sadulsepp-restauraator IV (versioon 2) Sadulsepp-restauraator IV (versioon 3) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Mööbli tootmine Sadulsepp 8 2011-11-02 2011-11-02 2013-05-08 I 7534 Polsterdajad jms töölised 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 31 Mööblitootmine Sadulsepp II Upholsterer II 3 Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 4) Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 5) Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 6) Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 7) Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 8) Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 9) Pehme mööbli valmistaja, tase 5 (versioon 4) Sadulsepp I (versioon 1) Sadulsepp I (versioon 2) Sadulsepp I (versioon 3) Sadulsepp II (versioon 1) Sadulsepp II (versioon 2) Sadulsepp III (versioon 1) Sadulsepp III (versioon 2) Sadulsepp III (versioon 3) Sadulsepp-restauraator IV (versioon 1) Sadulsepp-restauraator IV (versioon 2) Sadulsepp-restauraator IV (versioon 3) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Mööbli tootmine Sadulsepp 8 2011-11-02 2011-11-02 2013-05-08 II 7534 Polsterdajad jms töölised 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 31 Mööblitootmine Sadulsepp III Upholsterer III 3 Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 4) Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 5) Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 6) Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 7) Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 8) Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 9) Pehme mööbli valmistaja, tase 5 (versioon 4) Sadulsepp I (versioon 1) Sadulsepp I (versioon 2) Sadulsepp I (versioon 3) Sadulsepp II (versioon 1) Sadulsepp II (versioon 2) Sadulsepp II (versioon 3) Sadulsepp III (versioon 1) Sadulsepp III (versioon 2) Sadulsepp-restauraator IV (versioon 1) Sadulsepp-restauraator IV (versioon 2) Sadulsepp-restauraator IV (versioon 3) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Mööbli tootmine Sadulsepp 8 2011-11-02 2011-11-02 2013-05-08 III 7534 Polsterdajad jms töölised 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 31 Mööblitootmine Sadulsepp-restauraator IV Upholsterer renovator IV 3 Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 4) Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 5) Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 6) Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 7) Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 8) Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 9) Pehme mööbli valmistaja, tase 5 (versioon 4) Sadulsepp I (versioon 1) Sadulsepp I (versioon 2) Sadulsepp I (versioon 3) Sadulsepp II (versioon 1) Sadulsepp II (versioon 2) Sadulsepp II (versioon 3) Sadulsepp III (versioon 1) Sadulsepp III (versioon 2) Sadulsepp III (versioon 3) Sadulsepp-restauraator IV (versioon 1) Sadulsepp-restauraator IV (versioon 2) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Mööbli tootmine Sadulsepp 8 2011-11-02 2011-11-02 2013-05-08 IV 7534 Polsterdajad jms töölised 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 31 Mööblitootmine Käsitsi palkmajaehitaja I Handcrafted Log Builders I 2 Käsitsi palkmajaehitaja I (versioon 1) Palkmaja ehitaja I (versioon 1) Palkmaja ehitaja I (versioon 2) Palkmaja ehitaja I (versioon 3) Palkmaja ehitaja I (versioon 4) Palkmaja ehitaja I (versioon 5) Palkmajaehitaja, tase 3 (versioon 6) Palkmajaehitaja, tase 3 (versioon 7) Palkmajaehitaja, tase 3 (versioon 8) Puitmajaehitaja, tase 3 (versioon 10) Puitmajaehitaja, tase 3 (versioon 9) Puitmajaehitaja, tase 4 esmane kutse (versioon 11) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Metsanduse Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Palkmajaehitus Palkmaja ehitaja 7 2011-04-28 2011-04-28 2013-12-31 I 7111 Üldehitajad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 41 Hoonete ehitus Erivajadusega inimese abivahendi spetsialist, tase 5 Assistive Technology Specialist (ATS), level 5 1 Abivahendi spetsialist, tase 5 (versioon 2) Abivahendi spetsialist, tase 5 (versioon 3) Abivahendispetsialist, tase 5 (versioon 4) Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Rehabilitatsioonitöö Abivahendi spetsialist 5 2010-12-08 2010-12-08 2013-10-15 5 5 3253 Kohalike omavalitsuste tervishoiutöötajad 0921 Eakate ja puudega täiskasvanute hooldamine 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Abivahendite loetelu ISO klassifikaatori alusel Tööosad ja tööülesanded Piret Tamme Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Auli Lõoke Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit Andrus Ilves Adeli Eesti OÜ Hille Maas Eesti Füsioterapeutide Liit Marge Green Sotsiaalministeerium Karin Lilienberg Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Ligita Haavik Tervise Abi OÜ Sander Sirp Ortoosimeister OÜ Erivajadusega inimese abivahendi spetsialist hindab isiku tegevusvõimet, abivahendite vajadust ja efektiivsust, määrab abivahendi ning vajadusel kohandab ja/või valmistab abivahendi. Abivahendi spetsialisti tegevuse peamine eesmärk on kompenseerida inimese funktioonihäireid abivahenditega. (Abivahendite loetelu vt. lisa 1). 5. taseme erivajadusega inimese abivahendi spetsialist täidab tööülesandeid, mis eeldavad uuenduslikku lähenemist ja meisterlikkust, korraldab töid plaanipäraselt, säästlikult ja tulemuslikult. Erivajadusega inimese abivahendi spetsialist võib töötada abivahendi spetsialisti teenust pakkuvas ettevõttes, rehabilitatsiooni-, tervishoiu-, hooldekande- või haridusasutuses. Erivajadusega inimese abivahendi spetsialist töötab erivajadustega inimestega, teeb koostööd tervishoiu-, hariduse- ja sotsiaalvaldkonna spetsialistidega ning kliendi lähisugulastega. Töö keskkonnaks võib olla ettevõte või isiku kodu-, töö-, õpikeskkond. Erivajadusega inimese abivahendi spetsialisti peamisteks töövahenditeks on hindamisvahendid, mõõtmisvahendid, testimisvahendid ja kommunikatsioonivahendid. Erivajadusega inimese abivahendi spetsialisti peamisteks töövahenditeks on hindamisvahendid, mõõtmisvahendid, testimisvahendid ja kommunikatsioonivahendid. Erivajadusega inimese abivahendi spetsialisti kutse eeldab keskharidust või rakenduslikku kõrgharidust ja kutsestandardis olevate kompetentside omandamist praktilise töö kaudu, vähemalt 5-aastast abivahendi spetsialisti töökogemust ning erialase täienduskoolituse läbimist vähemalt 5 AP ulatuses. Ametinimetused: ortoosi/proteesimeister, nägemislangust kompenseerivate abivahendite spetsialist, kuulmislangust kompenseerivate abivahendite spetsialist, liikumispuuet kompenseerivate abivahendite spetsialist, kommunikatsioonivahendite spetsialist, nägemisabivahendite spetsialist, kuulmisabivahendite spetsialist, inkonõustaja, keskkonnakohanduste spetsialist). Selle kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside (B.2.1 – B.2.6) tõendamine. Abivahendi vajaduse hindamine 5 Abivahendi soetamine 5 Abivahendi ja tegevuskeskkonna kohandamine 5 Töö abivahendi kasutajaga 5 Abivahendi hooldamine ja remont 5 Töötamine võrgustikus 5 Perelepitaja, tase 6 Family Mediator, level 6 1 Perelepitaja, tase 6 (versioon 2) Perelepitaja, tase 6 (versioon 3) Perelepitaja, tase 6 (versioon 4) Perelepitaja, tase 6 (versioon 5) Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaaltöö ja nõustamine Perelepitaja 5 2010-12-08 2010-12-08 2015-11-25 6 6 2635 Sotsiaaltöötajad ja nõustajad 0923 Sotsiaaltöö ja nõustamine 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Tööosad ja tööülesanded Anneli Liivamägi Eesti Lepitajate Ühing Anu Ammer Viru Maakohus Marika Kivik Tallinna Psühholoogiline Kriisiabi Helle Niit Eesti Lepitajate Ühing Arno Baltin Tallinna Ülikool Anne Rähn Sotsiaalministeerium Perelepitaja pakub konfliktilahendusteenust abielu- ja perekonna vaidlustes, sealhulgas abielulahutus ja lastega seonduv elukorraldust. Ta aitab erinevatel seisukohtadel olevatel partneritel sõlmida mõlemaid osapooli rahuldavaid kokkuleppeid. Perelepitaja kutsestandard on välja töötatud kahel kutsetasemel: 6. taseme perelepitaja juhib pooltevahelist läbirääkimisprotsessi, tagades toetava keskkonna, soodustades üksteisemõistmist, arusaamist ja koostööd. Ta võimaldab leida lahendusi probleemidele kohtuväliselt, aitab lapsevanematel sõlmida lapse arengulisest vajadustest lähtuvaid kokkuleppeid. Teeb vajadusel koostööd teiste erialade spetsialistidega. Perelepitaja töötab sotsiaalteenuseid või õigusabi pakkuvates asutustes, erapraksises. Perelepitajal on tööks sobiva sisustusega eraldi tööruum (istekohad, laud, lukustatav kapp jms.). Perelepitaja tööaeg on paindlik ja jaguneb tööks klientidega tööruumides, iseseisvaks tööks, koostööks teiste erialade spetsialistidega ja enesetäiendamiseks. Töö nõuab vaimset pingutust, head pingetaluvust, konfliktijuhtimisoskust, keskendumisoskust ja paindlikku reageerimist olukorrale. Perelepitaja järgib oma töös kutse-eetika põhimõtteid ning tagab oma klientide eraeluandmete ning protsessis selgunud informatsiooni konfidentsiaalsuse. Perelepitaja peamisteks töövahenditeks on sekkumist toetavad abi- ja sidevahendid Perelepitaja töös on oluline perfektne kirjalik ja suuline eneseväljendusoskus, kehtestamisoskus, usaldusväärsus, analüüsioskus, empaatilisus, tolerantsus, pingetaluvus, ausus, iseseisvus, paindlikkus ja loovus. Perelepitajana töötamine eeldab kõrgharidust, soovitavalt psühholoogia, sotsiaalteaduste või õigusteaduste erialalt ning perelepitusalast väljaõpet. Lisaks eeldab 6. taseme perelepitaja erialast täiendkoolitust ning vähemalt kolme superviseeritud juhtumi lahendit. Levinud on järgmised ametinimetused: perelepitaja ja lepitaja. Lepitusseadus Selle kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside (B.2.1 – B.2.3) tõendamine. Perelepituse kavandamine 6 Perelepituse läbiviimine 6 Laste intervjueerimine 6 Käsitsi palkmajaehitaja II Handcrafted Log Builders II 2 Käsitsi palkmajaehitaja II (versioon 1) Palkmaja ehitaja II (versioon 1) Palkmaja ehitaja II (versioon 2) Palkmaja ehitaja II (versioon 3) Palkmaja ehitaja II (versioon 4) Palkmaja ehitaja II (versioon 5) Palkmajaehitaja, tase 4 (versioon 6) Palkmajaehitaja, tase 4 (versioon 7) Palkmajaehitaja, tase 4 (versioon 8) Puitmajaehitaja, tase 4 (versioon 10) Puitmajaehitaja, tase 4 (versioon 11) Puitmajaehitaja, tase 4 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Metsanduse Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Palkmajaehitus Palkmaja ehitaja 7 2011-04-28 2011-04-28 2013-12-31 II 7111 Üldehitajad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 41 Hoonete ehitus Käsitsi palkmajaehitaja II Handcrafted Log Builders II 1 Käsitsi palkmajaehitaja II (versioon 2) Palkmaja ehitaja II (versioon 1) Palkmaja ehitaja II (versioon 2) Palkmaja ehitaja II (versioon 3) Palkmaja ehitaja II (versioon 4) Palkmaja ehitaja II (versioon 5) Palkmajaehitaja, tase 4 (versioon 6) Palkmajaehitaja, tase 4 (versioon 7) Palkmajaehitaja, tase 4 (versioon 8) Puitmajaehitaja, tase 4 (versioon 10) Puitmajaehitaja, tase 4 (versioon 11) Puitmajaehitaja, tase 4 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Metsanduse Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Palkmajaehitus Palkmaja ehitaja 21 2007-06-07 2007-06-07 2011-04-27 II 7111 Üldehitajad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 41 Hoonete ehitus Käsitsi palkmajaehitaja III Handcrafted Log Builders III 2 Käsitsi palkmajaehitaja III (versioon 1) Palkmaja ehitaja III (versioon 1) Palkmaja ehitaja III (versioon 2) Palkmaja ehitaja III (versioon 3) Palkmaja ehitaja III (versioon 4) Palkmaja ehitaja III (versioon 6) Palkmajaehitaja, tase 5 (versioon 5) Palkmajaehitaja, tase 5 (versioon 7) Palkmajaehitaja, tase 5 (versioon 8) Puitmajaehitaja, tase 5 (versioon 10) Puitmajaehitaja, tase 5 (versioon 11) Puitmajaehitaja, tase 5 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Metsanduse Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Palkmajaehitus Palkmaja ehitaja 7 2011-04-28 2011-04-28 2013-12-31 III 7111 Üldehitajad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 41 Hoonete ehitus Forwarderioperaator III Forwarder operator III 4 Forvarderioperaator, tase 4 (versioon 5) Forvarderioperaator, tase 4 (versioon 6) Forvarderioperaator, tase 4 (versioon 7) Forvarderioperaator, tase 4 (versioon 8) Forwarderioperaator II (versioon 1) Forwarderioperaator III (versioon 2) Forwarderioperaator III (versioon 3) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Metsandus Forvarderioperaator 7 2011-04-28 2011-05-18 2013-12-31 III 4 4 8341 Põllu- ja metsamasinate juhid 0821 Metsandus 02 Metsamajandus ja metsavarumine Ehitusplekksepp, tase 3 Whitesmith, level 3 4 Ehitusplekksepp II (versioon 1) Ehitusplekksepp II (versioon 2) Ehitusplekksepp II (versioon 3) Ehitusplekksepp, tase 3 (versioon 5) Ehitusplekksepp, tase 4 esmane kutse (versioon 6) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Ehitusplekksepp 36 2015-11-17 2015-11-17 2020-06-07 3 3 7121 Katusekatjad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Tööosad ja tööülesanded Kaupo Jälle AS Jälle ja Ko Kalvi Kondio OÜ Eksklusiivehitus Peeter Kärp Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liit Leho Lilleorg Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool Erki Loigom AS Toode Villu Vapper Haapsalu Kutsehariduskeskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Kutsestandardi kasutusalad Ehitusplekksepa 3. taseme kutsestandard on välja töötatud: 1) kutsehariduse vastava taseme õppekavade aluseks ja 2) isikute kutsealase kompetentsuse hindamiseks kutse andmisel. Ehitusplekksepad töötavad ehitusmaterjale tootvates ja ehitusettevõtetes. Nad ehitavad nõuetekohaseid valts- ja profiilplekk-katuseid ja fassaade ning paigaldavad erinevaid plekkdetaile. Tööülesannete hulka kuulub ka aluskatuse ehitamine, vihmaveesüsteemide paigaldamine ja olemasolevate katuste hooldamine ja remont. Ehitusplekksepa kutsealal on kutsealased kompetentsid kirjeldatud kahel EKR-i tasemel: 1) ehitusplekksepp, tase 3; 2) ehitusplekksepp, tase 4. Käesolevas kutsestandardis on kirjeldatud 3. taseme ehitusplekksepa kutsealaseid kompetentse. 3. taseme ehitusplekksepp teostab lihtoperatsioone ning töötab juhendamisel või meeskonnas, täites iseseisvalt või juhendamisel temale tööjuhi poolt ette antud tööülesandeid. A.2.1 Plekkdetailide valmistamine. 2.1.1 Töökojas või objektil plekkdetailide valmistamine 2.1.2 Detailide ühendamine omavahel A.2.2 Aluskatte ja roovituse paigaldamine katustele ja seintele. 2.2.1 Aluskatte paigaldamine katustele ja seintele 2.2.2 Roovituse paigaldamine katustele ja seintele A.2.3 Tööplatsi ettevalmistamine ja vajalike materjalide ladustamine. 2.3.1 Tööplatsi ettevalmistamine, materjalide tõstmine katusele ja ladustamine 2.3.2 Materjalide koormamine ja kinnitamine 2.4.3 Materjalide katmine A.2.4 Ripprennidega vihmaveesüsteemide paigaldamine. 2.4.1 Vajalike detailide koguse määramine 2.4.2 Mõõdistustööde tegemine 2.4.3 Vihmaveesüsteemide paigaldamine A.2.5 Profiilplekk-katuste ja fassaadielementide paigaldamine. 2.5.1 Profiilplekk-katustele valmisdetailide paigaldamine 2.5.2 Plekkdetailide paigaldamine fassaadidele A.2.6 Valtsplekk-katuste paigaldamine. 2.6.1 Vajaliku materjalikoguse arvestamine 2.6.2 Eelvaltsitud paanide ja käsivaltsdetailide töötlemine 2.6.3 Eelvaltsitud paanide paigaldamine 2.6.4 Käsivaltsdetailide paigaldamine 2.5.5 Katusepealsete rennide paigaldamine A.2.7 Energiatõhus ehitamine. Ehitusplekksepad töötavad üldjuhul viis päeva nädalas, kaheksa tundi päevas. Sõltuvalt objektist, ilmastikust ja valmimistähtaegadest võib tööaeg muutuda. Töö tempo ja tööülesanded on vahelduvad. Ehitusplekksepa töö on füüsiliselt raske ja pingeline. Töötatakse peamiselt välitingimustes ja erinevatel kõrgustel. Töötades tuleb sageli tõsta ja teisaldada raskeid ehitusmaterjale ning tegutseda sundasendites, nt põlvitades või kükitades. Suvel kuumaga töötades võib tekkida ülekuumenemisoht, sest päikese käes on katusel temperatuurid kõrgemad. Ehitusplekksepad peavad hoolega jälgima ohutustehnikat, kasutama töökindaid, kiivrit, vajadusel kaitseprille (päikese peegeldus plekk-katusel). Ohupiirkondades või katuseservadel töötades on vajalik kasutada spetsiaalset turvavarustust (turvarakmed vm). Turvanõuete eiramise ning hooletu käitumise tagajärjel võivad juhtuda raskete kehavigastuste või lausa surmaga lõppevad tööõnnetused. Mitmesugused mehaanilised- ja elektritööriistad: plekikäärid, valtsitangid, pihid, mõõte- ja märkevahendid, plekksepahaamrid, valtsirauad, jootmisvahendid jne. Ehitusplekksepa töö eeldab head füüsilist vormi, head koordinatsiooni ja nägemist ning käelist osavust. Kasuks tuleb ruumilise kujutlusvõime ja kõrgustaluvuse olemasolu. Ehitusplekksepa töös tuleb olla hoolikas, kannatlik ja vastutustundlik, kuna tehtud eksimused võivad põhjustada suuri materiaalseid kahjusid (vee-, tule- või tormikahjustused) ehitisele ja/või selle osadele. 3. taseme ehitusplekkseppadena töötavad tavapäraselt inimesed, kes on: a) oma kutsealased oskused omandanud kutsealaste täienduskoolituste ja tööpraktikaga; b) kes on kutseõppeasutuses läbinud täies mahus vastava õppekava. Katuseplekksepp, ehitusplekksepp. Ehitusplekksepa 3. taseme kutsestandard koosneb seitsmest kohustuslikust (B.2.1-B.2.7) ja kahest kutset läbivast (B.2.8 ja B.2.9) kompetentsist. 3. taseme ehitusplekksepa kutse saamiseks on vaja tõendada kõik kompetentsid. Plekkdetailide valmistamine 3 Aluskatte ja roovituse paigaldamine katustele ja seintele 3 Tööplatsi ettevalmistamine ja vajalike materjalide ladustamine 3 Ripprennidega vihmaveesüsteemide paigaldamine 3 Profiilplekk-katuste ja fassaadielementide paigaldamine 3 Valtsplekk-katuste paigaldamine 3 Energiatõhus ehitamine 4 Ehitusplekksepp, tase 3 – kutset läbivad üldised kompetentsid 3 Ehitusplekksepp, tase 3 - kutset läbivad kutsespetsiifilised kompetentsid 3 Harvesterioperaator III Harvester operator III 4 Harvesterioperaator III (versioon 1) Harvesterioperaator III (versioon 2) Harvesterioperaator III (versioon 3) Harvesterioperaator, tase 4 (versioon 5) Harvesterioperaator, tase 4 (versioon 6) Harvesterioperaator, tase 4 (versioon 7) Harvesterioperaator, tase 4 (versioon 8) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Metsandus Harvesterioperaator 7 2011-04-28 2011-05-18 2013-12-31 III 4 4 8341 Põllu- ja metsamasinate juhid 0821 Metsandus 02 Metsamajandus ja metsavarumine Metsandusettevõtja III Forestry entrepreneur III 4 Metsandusettevõtja III (versioon 1) Metsandusettevõtja III (versioon 2) Metsandusettevõtja III (versioon 3) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Metsandus Metsandusettevõtja 7 2011-04-28 2011-05-18 2013-12-31 III 1311 Põllumajandus- ja metsandusjuhid 0821 Metsandus 02 Metsamajandus ja metsavarumine Metsandustehnik III Forest technician III 3 Metsandustehnik III (versioon 1) Metsandustehnik III (versioon 2) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Metsandus Metsandustehnik 7 2011-04-28 2011-05-18 2013-12-31 III 3143 Metsandustehnikud 0821 Metsandus 02 Metsamajandus ja metsavarumine Metsandustehnik IV Forest technician IV 4 Metsamajanduse spetsialist, tase 5 (versioon 8) Metsamajanduse spetsialist, tase 5 (versioon 9) Metsanduse spetsialist, tase 5 (versioon 5) Metsanduse spetsialist, tase 5 (versioon 6) Metsanduse spetsialist, tase 5 (versioon 7) Metsandustehnik IV (versioon 1) Metsandustehnik IV (versioon 2) Metsandustehnik IV (versioon 3) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Metsandus Metsandustehnik 7 2011-04-28 2011-05-18 2013-12-31 IV 3143 Metsandustehnikud 0821 Metsandus 02 Metsamajandus ja metsavarumine Metsur II Forest worker II 4 Metsur II (versioon 1) Metsur II (versioon 2) Metsur II (versioon 3) Metsur, tase 4 (versioon 5) Metsur, tase 4 (versioon 6) Metsur, tase 4 (versioon 7) Metsur, tase 4 (versioon 8) Metsur, tase 4 (versioon 9) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Metsandus Metsur 7 2011-04-28 2011-05-18 2013-12-31 II 4 4 6210 Metsanduse jms oskustöölised 0821 Metsandus 02 Metsamajandus ja metsavarumine Puidukaubanduse spetsialist III Timber merchant III 3 Puidukaubanduse spetsialist III (versioon 1) Puidukaubanduse spetsialist III (versioon 2) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Metsandus Puidukaubanduse spetsialist 24 2008-11-20 2008-11-20 2012-12-31 III 1311 Põllumajandus- ja metsandusjuhid 0821 Metsandus 02 Metsamajandus ja metsavarumine Puidukaubanduse spetsialist IV Timber merchant IV 3 Puidukaubanduse spetsialist IV (versioon 1) Puidukaubanduse spetsialist IV (versioon 2) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Metsandus Puidukaubanduse spetsialist 24 2008-11-20 2008-11-20 2012-12-31 IV 1311 Põllumajandus- ja metsandusjuhid 0821 Metsandus 02 Metsamajandus ja metsavarumine Puidukuivati operaator II Kiln dry operator II 3 Puidukuivati operaator II (versioon 1) Puidukuivati operaator II (versioon 2) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Puidutöötlemine Puidukuivati operaator 8 2011-11-02 2011-11-02 2013-12-31 II 4 4 8172 Puidutöötlemisseadmete operaatorid 0821 Metsandus 02 Metsamajandus ja metsavarumine Raietööline I Logger I 5 Raietööline I (versioon 1) Raietööline I (versioon 2) Raietööline I (versioon 3) Raietööline I (versioon 4) Raietööline, tase 3 (versioon 10) Raietööline, tase 3 (versioon 6) Raietööline, tase 3 (versioon 7) Raietööline, tase 3 (versioon 8) Raietööline, tase 3 (versioon 9) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Metsandus Raietööline 8 2011-11-02 2011-11-02 2013-12-31 I 3 3 6210 Metsanduse jms oskustöölised 0821 Metsandus 02 Metsamajandus ja metsavarumine Raietööline I Logger I 4 Raietööline I (versioon 1) Raietööline I (versioon 2) Raietööline I (versioon 3) Raietööline I (versioon 5) Raietööline, tase 3 (versioon 10) Raietööline, tase 3 (versioon 6) Raietööline, tase 3 (versioon 7) Raietööline, tase 3 (versioon 8) Raietööline, tase 3 (versioon 9) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Metsandus Raietööline 7 2011-04-28 2011-04-28 2011-11-01 I 6210 Metsanduse jms oskustöölised 0821 Metsandus 02 Metsamajandus ja metsavarumine Saeliini operaator II Sawline operator II 3 Saeliini operaator II (versioon 1) Saeliini operaator II (versioon 2) Saematerjali tootja ja töötleja, tase 4 (versioon 5) Saematerjalide järeltöötlemisliini operaator II (versioon 1) Saematerjalide järeltöötlemisliini operaator II (versioon 2) Saematerjalide järeltöötlemisliini operaator II (versioon 3) Saematerjalide sorteerimisliini operaator II (versioon 1) Saematerjalide sorteerimisliini operaator II (versioon 2) Saematerjalide sorteerimisliini operaator II (versioon 3) Saematerjalide tootja ja töötleja, tase 4 (versioon 4) Ümarmetsamaterjalide sorteerimisliini operaator II (versioon 1) Ümarmetsamaterjalide sorteerimisliini operaator II (versioon 2) Ümarmetsamaterjalide sorteerimisliini operaator II (versioon 3) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Puidutöötlemine Saematerjalide töötleja 8 2011-11-02 2011-11-02 2013-12-31 II 4 4 8172 Puidutöötlemisseadmete operaatorid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 16 Puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine, v.a mööbel; õlest ja punumismaterjalist toodete tootmine Saematerjalide järeltöötlemisliini operaator II Further processing line operator II 3 Saeliini operaator II (versioon 1) Saeliini operaator II (versioon 2) Saeliini operaator II (versioon 3) Saematerjali tootja ja töötleja, tase 4 (versioon 5) Saematerjalide järeltöötlemisliini operaator II (versioon 1) Saematerjalide järeltöötlemisliini operaator II (versioon 2) Saematerjalide sorteerimisliini operaator II (versioon 1) Saematerjalide sorteerimisliini operaator II (versioon 2) Saematerjalide sorteerimisliini operaator II (versioon 3) Saematerjalide tootja ja töötleja, tase 4 (versioon 4) Ümarmetsamaterjalide sorteerimisliini operaator II (versioon 1) Ümarmetsamaterjalide sorteerimisliini operaator II (versioon 2) Ümarmetsamaterjalide sorteerimisliini operaator II (versioon 3) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Puidutöötlemine Saematerjalide töötleja 8 2011-11-02 2011-11-02 2013-12-31 II 4 4 8172 Puidutöötlemisseadmete operaatorid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 16 Puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine, v.a mööbel; õlest ja punumismaterjalist toodete tootmine Saematerjalide sorteerimisliini operaator II Grading operator of sawmaterials II 3 Saeliini operaator II (versioon 1) Saeliini operaator II (versioon 2) Saeliini operaator II (versioon 3) Saematerjali tootja ja töötleja, tase 4 (versioon 5) Saematerjalide järeltöötlemisliini operaator II (versioon 1) Saematerjalide järeltöötlemisliini operaator II (versioon 2) Saematerjalide järeltöötlemisliini operaator II (versioon 3) Saematerjalide sorteerimisliini operaator II (versioon 1) Saematerjalide sorteerimisliini operaator II (versioon 2) Saematerjalide tootja ja töötleja, tase 4 (versioon 4) Ümarmetsamaterjalide sorteerimisliini operaator II (versioon 1) Ümarmetsamaterjalide sorteerimisliini operaator II (versioon 2) Ümarmetsamaterjalide sorteerimisliini operaator II (versioon 3) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Puidutöötlemine Saematerjalide töötleja 8 2011-11-02 2011-11-02 2013-12-31 II 4 4 8172 Puidutöötlemisseadmete operaatorid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 16 Puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine, v.a mööbel; õlest ja punumismaterjalist toodete tootmine Ümarmetsamaterjalide sorteerimisliini operaator II Log sorting operator II 3 Saeliini operaator II (versioon 1) Saeliini operaator II (versioon 2) Saeliini operaator II (versioon 3) Saematerjali tootja ja töötleja, tase 4 (versioon 5) Saematerjalide järeltöötlemisliini operaator II (versioon 1) Saematerjalide järeltöötlemisliini operaator II (versioon 2) Saematerjalide järeltöötlemisliini operaator II (versioon 3) Saematerjalide sorteerimisliini operaator II (versioon 1) Saematerjalide sorteerimisliini operaator II (versioon 2) Saematerjalide sorteerimisliini operaator II (versioon 3) Saematerjalide tootja ja töötleja, tase 4 (versioon 4) Ümarmetsamaterjalide sorteerimisliini operaator II (versioon 1) Ümarmetsamaterjalide sorteerimisliini operaator II (versioon 2) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Puidutöötlemine Saematerjalide töötleja 8 2011-11-02 2011-11-02 2013-12-31 II 4 4 8172 Puidutöötlemisseadmete operaatorid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 16 Puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine, v.a mööbel; õlest ja punumismaterjalist toodete tootmine Palkmaja ehitaja I Log house builder I 4 Käsitsi palkmajaehitaja I (versioon 1) Käsitsi palkmajaehitaja I (versioon 2) Palkmaja ehitaja I (versioon 1) Palkmaja ehitaja I (versioon 2) Palkmaja ehitaja I (versioon 3) Palkmaja ehitaja I (versioon 5) Palkmajaehitaja, tase 3 (versioon 6) Palkmajaehitaja, tase 3 (versioon 7) Palkmajaehitaja, tase 3 (versioon 8) Puitmajaehitaja, tase 3 (versioon 10) Puitmajaehitaja, tase 3 (versioon 9) Puitmajaehitaja, tase 4 esmane kutse (versioon 11) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Metsanduse Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Palkmajaehitus Palkmaja ehitaja 8 2011-11-02 2011-11-02 2012-10-16 I 3 3 7111 Üldehitajad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 41 Hoonete ehitus Palkmaja ehitaja II Log house builder II 4 Käsitsi palkmajaehitaja II (versioon 1) Käsitsi palkmajaehitaja II (versioon 2) Palkmaja ehitaja II (versioon 1) Palkmaja ehitaja II (versioon 2) Palkmaja ehitaja II (versioon 3) Palkmaja ehitaja II (versioon 5) Palkmajaehitaja, tase 4 (versioon 6) Palkmajaehitaja, tase 4 (versioon 7) Palkmajaehitaja, tase 4 (versioon 8) Puitmajaehitaja, tase 4 (versioon 10) Puitmajaehitaja, tase 4 (versioon 11) Puitmajaehitaja, tase 4 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Metsanduse Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Palkmajaehitus Palkmaja ehitaja 8 2011-11-02 2011-11-02 2012-10-16 II 4 4 7111 Üldehitajad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 41 Hoonete ehitus Palkmaja ehitaja III Log house builder III 4 Käsitsi palkmajaehitaja III (versioon 1) Käsitsi palkmajaehitaja III (versioon 2) Palkmaja ehitaja III (versioon 1) Palkmaja ehitaja III (versioon 2) Palkmaja ehitaja III (versioon 3) Palkmaja ehitaja III (versioon 6) Palkmajaehitaja, tase 5 (versioon 5) Palkmajaehitaja, tase 5 (versioon 7) Palkmajaehitaja, tase 5 (versioon 8) Puitmajaehitaja, tase 5 (versioon 10) Puitmajaehitaja, tase 5 (versioon 11) Puitmajaehitaja, tase 5 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Metsanduse Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Palkmajaehitus Palkmaja ehitaja 8 2011-11-02 2011-11-02 2012-10-16 III 5 5 7111 Üldehitajad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 41 Hoonete ehitus Tisler I Cabinetmaker I 4 Tisler I (versioon 1) Tisler I (versioon 2) Tisler I (versioon 3) Tisler, tase 3 (versioon 5) Tisler, tase 3 (versioon 6) Tisler, tase 3 (versioon 7) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Mööbli tootmine Tisler 24 2008-11-20 2008-11-20 2010-11-22 I 3 3 7522 Tislerid jms töölised 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 31 Mööblitootmine Kutseõpetaja, tase 5 Vocational teacher, level 5 6 Kutseõpetaja III (versioon 1) Kutseõpetaja III (versioon 2) Kutseõpetaja III, EKR tase 5 (versioon 3) Kutseõpetaja III, EKR tase 5 (versioon 4) Kutseõpetaja, tase 5 (versioon 5) Kutseõpetaja, tase 5 (versioon 7) Kutseõpetaja, tase 5 (versioon 8) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Õpetamine Kutseõpetaja 20 2019-04-17 2019-04-17 2020-12-31 5 5 2320 Kutseõpetajad 0114 Aineõpetajate koolitus 85 Haridus Keelte oskustasemete kirjeldused Külli All HTM Täiskasvanuhariduse osakond Riina Müürsepp Pärnumaa Kutsehariduskeskus Kaie Piiskop SA Innove õppekavakeskus Liivi Raudsepp Tartu Kutsehariduskeskus Sirje Rekkor Tallinna Ülikool Varje Tipp Pärnumaa Kutsehariduskeskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kutseõpetaja loob oma tegevusega tingimused ja suunab õppeprotsessi õppija tööks vajalike teadmiste ja oskuste omandamiseks. Ta toetab õppija isiksuse arengut ning kujundab tema valmisolekut elukestvaks õppeks. Kutseõpetaja lähtub oma töös õpetaja kutse-eetikast, enese arenguvajadustest ja oma füüsilise, vaimse ja emotsionaalse tervise hoidmise vajadusest. 5. taseme kutseõpetaja õpetab põhiliselt praktilisi töövõtteid, kujundades õpilastes tööharjumusi ja praktilisi tööoskusi. Kutseõpetaja kutsealal on ka kutseõpetaja, tase 6 ja kutseõpetaja, tase 7 kutsed. 6. taseme kutseõpetaja loob õppijale tingimused teadmiste, oskuste ja hoiakute arendamiseks õpetatavas valdkonnas. Koostöös ettevõtetega ja erialaliitudega arendab erialast väljaõpet õppeasutuses. 7. taseme kutseõpetaja annab edasi nii teoreetilisi teadmisi kui õpetab praktilisi tööoskusi. Koostöös ettevõtetega ja erialaliitudega arendab erialast väljaõpet õppeasutuses ning osaleb eriala arendamises väljaspool õppeasutust. Ta analüüsib, nõustab ja juhendab metoodiliselt teisi kolleege ning kujundab kutseõppe mainet. A.2.1 Õppeprotsessi planeerimine 1. Enda töö kavandamine õppeaastaks 2. Õppetegevuse kavandamine 3. Õppetunni ettevalmistamine A.2.2 Õpikeskkonna kujundamine 1. Õpikeskkonna loomine 2. Grupiprotsesside suunamine 3. Töötervishoiu ja tööohutuse nõuete järgimine A.2.3 Õppimise ja õppija arengu toetamine 1. Õppija arengu- ja õpivajaduste väljaselgitamine 2. Õppijate teavitamine õppe eesmärkidest, oodatavatest õpiväljunditest, õppesisust ja hindamisest 3. Õppijate arengu toetamine õpieesmärkide saavutamisel 4. Õppimist ja õppija arengut toetav tagasiside ja hindamine A.2.4 Refleksioon ja professionaalne enesearendamine 1. Õpetaja oma töö refleksioon, analüüsimine ja enesehindamine 2. Arengumapi/portfoolio koostamine ja regulaarne täiendamine 3. Eri- ja kutsealane enesearendamine 4. Pedagoogilise kogemuse ja parema praktika jagamine A.2.5 Erialaõppe arendamine 1. Osalemine õppekavarühma, kooli arendustegevustes ja kvaliteeditagamise protsessis 2. Erialaste kompetentside täiendamine ja kaasajastamine A.2.6 Kutseõppe maine kujundamine 1. Avalikkuse teavitamine oma eriala kutseõppe võimalustest, eriala ja kutsehariduse populariseerimine 2. Organisatsiooni kultuuri kujundamine A.2.7 Praktika korraldamine 1. Praktika ettevalmistamine 2. Praktika juhendamine 3. Praktika hindamine A.2.8 Juhtimine ja eestvedamine 1. Grupi või meeskonna juhtimine ja eestvedamine 2. Tegevuste juhtimine A.2.9 Täiskasvanute täienduskoolituse läbiviimine 1. Koolitusvajaduse selgitamine 2. Koolituse planeerimine 3. Täienduskoolituse läbiviimine 4. Tagasiside analüüs A.2.10 Hariduslike erivajadustega (HEV) õppija toetamine õppeprotsessis 1. Õppija erivajaduste märkamine 2. HEV õppija erialaste võimete ja huvide väljaselgitamine 3. HEV õppija individuaalse eripäraga arvestamine 4. Õpikeskkonna kohandamine vastavalt HEV õppija vajadusele Kutseõpetaja töökeskkond sõltub õpetatavast erialast. Töö võib toimuda nii siseruumides kui välitingimustes. Siseruumides kehtivad üldised õpperuumidele esitatavad tervisekaitsenõuded. Töökodades, erialalaborites kehtivad erialaspetsiifilised ohutus- ning tervisekaitsenõuded. Välitingimustes töötades tuleb jälgida kehtivaid töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid, samuti on oluline õppijates keskkonnasäästlike põhimõtete kujundamine. Kutseõpetaja töö on vaheldusrikas ja väljakutseid pakkuv, nõuab head suhtlemisoskust. Töö on füüsiliselt ja vaimselt pingeline, nõuab majanduslikku mõtlemist ja ressursside säästlikku kasutamist. Töö kutseõpetajana eeldab head pingetaluvust ning võimet kontrollida oma emotsioone. Kutseõpetaja peab suutma käituda adekvaatselt probleem- ja kriisisituatsioonides. Kutseõpetaja kasutab oma töös erialaõppes vajalikke õppevahendeid (digivahendid, õppevara, töövahendid, tehnoloogilised vahendid jne), vastavalt vajadusele eririietust ja isikukaitsevahendeid. Kutseõpetaja töös on olulised ennastjuhtivus, koostöövõime, ettevõtlikkus, vastutustundlikkus, enesekindlus, loomingulisus, tolerantsus, empaatiavõime, ausus ja positiivsus. Üldjuhul on 5. taseme kutseõpetajal keskharidus või keskeriharidus või kutsekeskharidus või kutseeriharidus. Tal on erialane töökogemus õpetatavas valdkonnas või ta omab kehtivat kutsetunnistust õpetatavas valdkonnas. Kutseõpetaja. Kutseõpetaja, tase 5 kutse koosneb üheteistkümnest kompetentsist. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.6 ja B.2.11 (läbiv kompetents) tõendamine. Lisaks on võimalik täiendavalt tõendada valitavaid kompetentse B.2.7 – B 2.10. Õppeprotsessi planeerimine 5 Õpikeskkonna kujundamine 5 Õppimise ja õppija arengu toetamine 5 Refleksioon ja professionaalne enesearendamine 5 Erialaõppe arendamine 5 Kutseõppe maine kujundamine 5 Kutse taotlemisel on lisaks võimalik täiendavalt tõendada valitavaid kompetentse B.2.7 – B 2.10. Praktika korraldamine 5 Juhtimine ja eestvedamine 6 Täiskasvanute täienduskoolituse läbiviimine 5 Hariduslike erivajadustega õppija toetamine õppeprotsessis 5 Kutseõpetaja kutset läbiv kompetents 6 Kutseõpetaja, tase 6 Vocational teacher, level 6 6 Kutseõpetaja IV (versioon 1) Kutseõpetaja IV (versioon 2) Kutseõpetaja IV, EKR tase 6 (versioon 3) Kutseõpetaja IV, EKR tase 6 (versioon 4) Kutseõpetaja, tase 6 (versioon 5) Kutseõpetaja, tase 6 (versioon 7) Kutseõpetaja, tase 6 (versioon 8) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Õpetamine Kutseõpetaja 20 2019-04-17 2019-04-17 2020-12-31 6 6 2320 Kutseõpetajad 0114 Aineõpetajate koolitus 85 Haridus Keelte oskustasemete kirjeldused Külli All HTM Täiskasvanuhariduse osakond Riina Müürsepp Pärnumaa Kutsehariduskeskus Kaie Piiskop SA Innove õppekavakeskus Liivi Raudsepp Tartu Kutsehariduskeskus Sirje Rekkor Tallinna Ülikool Varje Tipp Pärnumaa Kutsehariduskeskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kutseõpetaja loob oma tegevusega tingimused ja suunab õppeprotsessi õppija tööks vajalike teadmiste ja oskuste omandamiseks. Ta toetab õppija isiksuse arengut ning kujundab tema valmisolekut elukestvaks õppeks. Kutseõpetaja lähtub oma töös õpetaja kutse-eetikast, enese arenguvajadustest ja oma füüsilise, vaimse ja emotsionaalse tervise hoidmise vajadusest. 6. taseme kutseõpetaja loob õppijale tingimused teadmiste, oskuste ja hoiakute arendamiseks õpetatavas valdkonnas. Koostöös ettevõtetega ja erialaliitudega arendab erialast väljaõpet õppeasutuses. Kutseõpetaja kutsealal on ka kutseõpetaja, tase 5 ja kutseõpetaja, tase 7 kutsed. 5. taseme kutseõpetaja õpetab põhiliselt praktilisi töövõtteid, kujundades õpilastes tööharjumusi ja praktilisi tööoskusi. 7. taseme kutseõpetaja annab edasi nii teoreetilisi teadmisi kui õpetab praktilisi tööoskusi. Koostöös ettevõtetega ja erialaliitudega arendab erialast väljaõpet õppeasutuses ning osaleb eriala arendamises väljaspool õppeasutust. Ta analüüsib, nõustab ja juhendab metoodiliselt teisi kolleege ning kujundab kutseõppe mainet. A.2.1 Õppeprotsessi planeerimine 1. Enda töö kavandamine õppeaastaks 2. Õppetegevuse kavandamine 3. Õppetunni ettevalmistamine A.2.2 Õpikeskkonna kujundamine 1. Õpikeskkonna loomine 2. Grupiprotsesside suunamine 3. Töötervishoiu ja tööohutuse nõuete järgimine A.2.3 Õppimise ja õppija arengu toetamine 1. Õppija arengu- ja õpivajaduste väljaselgitamine 2. Õppijate teavitamine õppe eesmärkidest, oodatavatest õpiväljunditest, õppesisust ja hindamisest 3. Õppijate arengu toetamine õpieesmärkide saavutamisel 4. Õppimist ja õppija arengut toetav tagasiside ja hindamine 5. Osapoolte teavitamine ja kaasamine A.2.4 Refleksioon ja professionaalne enesearendamine 1. Õpetaja oma töö refleksioon, analüüsimine ja enesehindamine 2. Arengumapi/portfoolio koostamine ja regulaarne täiendamine 3. Eri- ja kutsealane enesearendamine 4. Pedagoogilise kogemuse ja parema praktika jagamine A.2.5 Erialaõppe arendamine 1. Õppekava, sh rakenduskava koostamine ja arendamine 2. Erialaste võistluste ja konkursside korraldamine ning õppija ettevalmistamine 3. Õpivara kohandamine ja uuendamine 4. Osalemine erialastes koostööprojektides 5. Kaasaegsete tehnoloogiate kasutusvõimaluste tutvustamine ja rakendamine erialaõppes 6. Osalemine õppekavarühma, kooli arendustegevustes ja kvaliteeditagamise protsessis 7. Osalemine erialastes võrgustikes 8. Erialaste kompetentside täiendamine ja kaasajastamine A.2.6 Kutseõppe maine kujundamine 1. Avalikkuse teavitamine oma eriala kutseõppe võimalustest, eriala ja kutsehariduse populariseerimine 2. Organisatsiooni kultuuri kujundamine A.2.7 Praktika korraldamine 1. Praktika ettevalmistamine 2. Praktika juhendamine 3. Praktika hindamine A.2.8 Juhtimine ja eestvedamine 1. Grupi või meeskonna juhtimine ja eestvedamine 2. Tegevuste juhtimine A.2.9 Kolleegide toetamine 1. Õpetajakoolituse praktika juhendamine 2. Kolleegide nõustamine 3. Kolleegide mentorlus A.2.10 Täiskasvanute täienduskoolituse läbiviimine 1. Koolitusvajaduse selgitamine 2. Koolituse planeerimine 3. Täienduskoolituse läbiviimine 4. Tagasiside analüüs A.2.11 Hariduslike erivajadustega (HEV) õppija toetamine õppeprotsessis 1. Õppija erivajaduste märkamine 2. HEV õppija erialaste võimete ja huvide väljaselgitamine 3. HEV õppija individuaalse eripäraga arvestamine 4. Õpikeskkonna kohandamine vastavalt HEV õppija vajadusele Kutseõpetaja töökeskkond sõltub õpetatavast erialast. Töö võib toimuda nii siseruumides kui välitingimustes. Siseruumides kehtivad üldised õpperuumidele esitatavad tervisekaitsenõuded. Töökodades, erialalaborites kehtivad erialaspetsiifilised ohutus- ning tervisekaitsenõuded. Välitingimustes töötades tuleb jälgida kehtivaid töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid, samuti on oluline õppijates keskkonnasäästlike põhimõtete kujundamine. Kutseõpetaja töö on vaheldusrikas ja väljakutseid pakkuv, nõuab head suhtlemisoskust. Töö on füüsiliselt ja vaimselt pingeline, nõuab majanduslikku mõtlemist ja ressursside säästlikku kasutamist. Töö kutseõpetajana eeldab head pingetaluvust ning võimet kontrollida oma emotsioone. Kutseõpetaja peab suutma käituda adekvaatselt probleem- ja kriisisituatsioonides. Kutseõpetaja kasutab oma töös erialaõppes vajalikke õppevahendeid (digivahendid, õppevara, töövahendid, tehnoloogilised vahendid jne), vastavalt vajadusele eririietust ja isikukaitsevahendeid. Kutseõpetaja töös on olulised ennastjuhtivus, koostöövõime, ettevõtlikkus, vastutustundlikkus, enesekindlus, loomingulisus, tolerantsus, empaatiavõime, ausus ja positiivsus. Üldjuhul on 6. taseme kutseõpetajal kõrgharidus õpetatavas valdkonnas või kõrgharidus ja erialane töökogemus õpetatavas valdkonnas. Kutseõpetaja, tase 6 on pedagoogilise ettevalmistusega, mis on saadud tasemeõppes või täienduskoolitusel. Kutseõpetaja. Kutseõpetaja, tase 6 kutse koosneb kaheteistkümnest kompetentsist. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B 2.6 ja B.2.12 (läbiv kompetents) tõendamine. Lisaks on võimalik täiendavalt tõendada valitavaid kompetentse B.2.7 – B 2.11. Õppeprotsessi planeerimine 6 Õpikeskkonna kujundamine 6 Õppimise ja õppija arengu toetamine 6 Refleksioon ja professionaalne enesearendamine 6 Erialaõppe arendamine 6 Kutseõppe maine kujundamine 6 Kutse taotlemisel on lisaks võimalik täiendavalt tõendada valitavaid kompetentse B.2.7 – B 2.11. Praktika korraldamine 6 Juhtimine ja eestvedamine 6 Kolleegide toetamine 6 Täiskasvanute täienduskoolituse läbiviimine 6 Hariduslike erivajadustega õppija toetamine õppeprotsessis 6 Kutseõpetaja kutset läbiv kompetents 6 Kutseõpetaja, tase 7 Vocational teacher, level 7 6 Kutseõpetaja V (versioon 1) Kutseõpetaja V (versioon 2) Kutseõpetaja V, EKR tase 7 (versioon 3) Kutseõpetaja V, EKR tase 7 (versioon 4) Kutseõpetaja, tase 7 (versioon 5) Kutseõpetaja, tase 7 (versioon 7) Kutseõpetaja, tase 7 (versioon 8) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Õpetamine Kutseõpetaja 20 2019-04-17 2019-04-17 2020-12-31 7 7 2320 Kutseõpetajad 0114 Aineõpetajate koolitus 85 Haridus Keelte oskustasemete kirjeldused Külli All HTM Täiskasvanuhariduse osakond Riina Müürsepp Pärnumaa Kutsehariduskeskus Kaie Piiskop SA Innove õppekavakeskus Liivi Raudsepp Tartu Kutsehariduskeskus Sirje Rekkor Tallinna Ülikool Varje Tipp Pärnumaa Kutsehariduskeskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kutseõpetaja loob oma tegevusega tingimused ja suunab õppeprotsessi õppija tööks vajalike teadmiste ja oskuste omandamiseks. Ta toetab õppija isiksuse arengut ning kujundab tema valmisolekut elukestvaks õppeks. Kutseõpetaja lähtub oma töös õpetaja kutse-eetikast, enese arenguvajadustest ja oma füüsilise, vaimse ja emotsionaalse tervise hoidmise vajadusest. Kutseõpetaja, tase 7 annab edasi nii teoreetilisi teadmisi kui õpetab praktilisi tööoskusi. Koostöös ettevõtetega ja erialaliitudega arendab erialast väljaõpet õppeasutuses ning osaleb eriala arendamises väljaspool õppeasutust. Ta analüüsib, nõustab ja juhendab metoodiliselt teisi kolleege ning kujundab kutseõppe mainet. Kutseõpetaja kutsealal on ka kutseõpetaja, tase 5 ja kutseõpetaja, tase 6 kutsed. 5. taseme kutseõpetaja õpetab põhiliselt praktilisi töövõtteid, kujundades õpilastes tööharjumusi ja praktilisi tööoskusi. 6. taseme kutseõpetaja loob õppijale tingimused teadmiste, oskuste ja hoiakute arendamiseks õpetatavas valdkonnas. Koostöös ettevõtetega ja erialaliitudega arendab erialast väljaõpet õppeasutuses. A.2.1 Õppeprotsessi planeerimine 1. Enda töö kavandamine õppeaastaks 2. Õppetegevuse kavandamine 3. Õppetunni ettevalmistamine A.2.2 Õpikeskkonna kujundamine 1. Õpikeskkonna loomine 2. Grupiprotsesside suunamine 3. Töötervishoiu ja tööohutuse nõuete järgimine A.2.3 Õppimise ja õppija arengu toetamine 1. Õppija arengu- ja õpivajaduste väljaselgitamine 2. Õppijate teavitamine õppe eesmärkidest, oodatavatest õpiväljunditest, õppesisust ja hindamisest 3. Õppijate arengu toetamine õpieesmärkide saavutamisel 4. Õppimist ja õppija arengut toetav tagasiside ja hindamine 5. Osapoolte teavitamine ja kaasamine A.2.4 Refleksioon ja professionaalne enesearendamine 1. Õpetaja oma töö refleksioon, analüüsimine ja enesehindamine 2. Arengumapi/portfoolio koostamine ja regulaarne täiendamine 3. Eri- ja kutsealane enesearendamine 4. Pedagoogilise kogemuse ja parema praktika jagamine A.2.5 Erialaõppe arendamine 1. Õppekava, sh rakenduskava koostamine ja arendamine 2. Erialaste võistluste ja konkursside korraldamine ning õppija ettevalmistamine 3. Õpivara koostamine, kohandamine ja uuendamine 4. Metoodiliste materjalide koostamine ja uuendamine 5. Osalemine erialastes koostööprojektides 6. Kaasaegsete tehnoloogiate kasutusvõimaluste tutvustamine ja rakendamine erialaõppes 7. Osalemine õppekavarühma, kooli arendustegevustes ja kvaliteeditagamise protsessis 8. Osalemine erialastes võrgustikes 9. Erialaste kompetentside täiendamine ja kaasajastamine A.2.6 Kutseõppe maine kujundamine 1. Avalikkuse teavitamine oma eriala kutseõppe võimalustest, eriala ja kutsehariduse populariseerimine 2. Organisatsiooni kultuuri kujundamine A.2.7 Kolleegide toetamine 1. Õpetajakoolituse praktika juhendamine 2. Kolleegide nõustamine ja koolitamine 3. Kolleegide mentorlus A.2.8 Praktika korraldamine 1. Praktika ettevalmistamine 2. Praktika juhendamine 3. Praktika hindamine A.2.9 Juhtimine ja eestvedamine 1. Grupi või meeskonna juhtimine ja eestvedamine 2. Tegevuste juhtimine A.2.10 Täiskasvanute täienduskoolituse läbiviimine 1. Koolitusvajaduse selgitamine 2. Koolituse planeerimine 3. Täienduskoolituse läbiviimine 4. Tagasiside analüüs A.2.11 Hariduslike erivajadustega (HEV) õppija toetamine õppeprotsessis 1. Õppija erivajaduste märkamine 2. HEV õppija erialaste võimete ja huvide väljaselgitamine 3. HEV õppija individuaalse eripäraga arvestamine 4. Õpikeskkonna kohandamine vastavalt HEV õppija vajadusele Kutseõpetaja töökeskkond sõltub õpetatavast erialast. Töö võib toimuda nii siseruumides kui välitingimustes. Siseruumides kehtivad üldised õpperuumidele esitatavad tervisekaitsenõuded. Töökodades, erialalaborites kehtivad erialaspetsiifilised ohutus- ning tervisekaitsenõuded. Välitingimustes töötades tuleb jälgida kehtivaid töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid, samuti on oluline õppijates keskkonnasäästlike põhimõtete kujundamine. Kutseõpetaja töö on vaheldusrikas ja väljakutseid pakkuv, nõuab head suhtlemisoskust. Töö on füüsiliselt ja vaimselt pingeline, nõuab majanduslikku mõtlemist ja ressursside säästlikku kasutamist. Töö kutseõpetajana eeldab head pingetaluvust ning võimet kontrollida oma emotsioone. Kutseõpetaja peab suutma käituda adekvaatselt probleem- ja kriisisituatsioonides. Kutseõpetaja kasutab oma töös erialaõppes vajalikke õppevahendeid (digivahendid, õppevara, töövahendid, tehnoloogilised vahendid jne), vastavalt vajadusele eririietust ja isikukaitsevahendeid. Kutseõpetaja töös on olulised ennastjuhtivus, koostöövõime, ettevõtlikkus, vastutustundlikkus, enesekindlus, loomingulisus, tolerantsus, empaatiavõime, ausus ja positiivsus. Üldjuhul on 7. taseme kutseõpetajal kõrgharidus õpetatavas valdkonnas, magistrikraad ja erialane töökogemus õpetatavas valdkonnas. Kui õpetataval erialal puudub kõrghariduse saamise võimalus, asendab seda kõrgharidus muus valdkonnas, kehtiv kutsetunnistus õpetatavas valdkonnas ja pikaajaline töökogemus kutseõpetajana. Kutseõpetaja, tase 7 on pedagoogilise ettevalmistusega, mis on saadud tasemeõppes või täienduskoolitusel. Kutseõpetaja. Kutseõpetaja, tase 7 kutse koosneb kaheteistkümnest kompetentsist. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B 2.7 ja B.2.12 (läbiv kompetents) tõendamine. Lisaks on võimalik täiendavalt tõendada valitavaid kompetentse B.2.8 – B 2.11. Õppeprotsessi planeerimine 7 Õpikeskkonna kujundamine 7 Õppimise ja õppija arengu toetamine 7 Refleksioon ja professionaalne enesearendamine 7 Erialaõppe arendamine 7 Kutseõppe maine kujundamine 7 Kolleegide toetamine 7 Kutse taotlemisel on lisaks võimalik täiendavalt tõendada valitavaid kompetentse B.2.8 – B 2.11. Praktika korraldamine 7 Juhtimine ja eestvedamine 7 Täiskasvanute täienduskoolituse läbiviimine 7 Hariduslike erivajadustega õppija toetamine õppeprotsessis 7 Kutseõpetaja kutset läbiv kompetents 6 Giid, tase 5 Tourist Guide, EstQF Level 5 7 Giid II (versioon 1) Giid II (versioon 2) Giid II (versioon 3) Giid II (versioon 4) Giid, tase 5 (versioon 5) Giid, tase 5 (versioon 6) Giid, tase 5 (versioon 8) Kultuurigiid, tase 5 Loodusgiid, tase 5 Reisijuht, tase 5 Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Reisiteenindus Giid 19 2019-06-05 2019-06-05 2024-04-08 5 5 5113 Giidid 1015 Reisimine, turism ja vabaajaveetmine 79 Reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus, reserveerimine ning sellega seotud tegevus Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Marion Bobkov Accessible Baltics OÜ Reeli Engelbrecht Tartu Kutsehariduskeskus Helle Gern EAS Turismiarenduskeskus Kauri Kivipõld Eesti Loodusgiidide Ühendus Marika Kose Eesti Maaülikool Liis Läte Tallinna Ettevõtlusamet Külliki Pikk Tartu Giidide Ühing Maaja Silm Eesti Turismifirmade Liit Monika Sooneste Eesti Giidide Liit Laura Taul Tallinna Giidide Ühing Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Giid juhib külastajaid valitud keeles, vahendab kultuuri- ja loodusväärtusi oma piirkonnas, omades piirkonnaspetsiifilisi teadmisi. Giidi töö on seotud klientide teenindamisega, mis eeldab eetilist käitumist, head suhtlemisoskust, kultuurierinevuste arvestamist ja korrektset välimust. Loodusgiidi töö on looduse ja pärandkultuurmaastike tutvustamine ja vahendamine ning keskkonnateadliku eluvaate kujundamine loodusekskursioonidel, mis ei eelda kliendilt füüsilist ega erialast ettevalmistust. Kultuurigiidi töö on kultuurikeskkonna vahendamine. Reisijuhi tööks on klientide saatmine varem kokku lepitud marsruudil; reisijuht on marsruudi administreerija, kes korraldab reisipaketti kuuluvate teenuste osutamise. Giidi kutsealal on ka Meistergiid, tase 6 kutsestandard. A.2.1 Marsruudi planeerimine 1. Marsruudi kohandamine. 2. Riskianalüüsi ja -plaani koostamine. 3. Giiditekstide koostamine. A.2.2 Ekskursiooni ettevalmistamine 1. Kliendi vajaduste väljaselgitamine. 2. Materjalidega tutvumine ja info kogumine. A.2.3 Reisi juhtimine 1. Grupile reisiinfo jagamine. 2. Koostöö partneritega. 3. Grupi haldamine. 4. Grupi turvalisuse tagamine. 5. Probleemide ja ettepanekute käsitlemine. 6. Töö analüüsimine ja parendamine. A.2.4 Ekskursiooni läbiviimine 1. Ekskursiooni sissejuhatamine. 2. Info vahendamine (interpreteerimine). 3. Grupi juhtimine. 4. Grupi võimekuse hindamine. Loodusgiid A.2.5 Ekskursiooni läbiviimine looduskeskkonnas 1. Loodusekskursiooni ettevalmistamine. 2. Loodus- ja pärandkultuurmaastike vahendamine. 3. Grupi juhtimine loodus- ja pärandkultuurmaastike keskkonnas. Kultuurigiid A.2.6 Ekskursiooni läbiviimine kultuurikeskkonnas 1. Kultuuriekskursiooni ettevalmistamine. 2. Kultuurikeskkonna vahendamine. A.2.7 Ettevõtlus 1. Äriplaani koostamine. 2. Ettevõtlusvormi valimine ja oma tegevuse korraldamine. 3. Hinnakujundusja eelarvestamine. 4. Turunduse planeerimine ja müügipakkumiste koostamine 5. Kliendibaasi haldamine. Reisijuhi osakutse taotlemisel tuleb tõendada kompetents B.2.3. Giid võib olla ettevõtja või lepinguline töötaja nt muuseumis, reisibüroos või teistes turismivaldkonna ettevõtetes. Giidi tööd iseloomustab ebakorrapärane töörütm ja sageli vahelduvad töösituatsioonid, giid töötab nii sise- kui ka välitingimustes. Näitlikustavad abivahendid (nt fotod, filmid, näidised, kaardid, raamatud), looduses luup ja binokkel, orienteerumisvahendid, audioseadmed, esmaabipakk. Giidi töö eeldab loovust, distsiplineeritust, otsustus- ja vastutusvõimet, empaatiavõimet. Giidi töö on seotud klientide teenindamisega, mille jaoks on vajalik elujaatav hoiak, esinemisoskus, suhtlemis- ja koostööoskus. Giidiks saab õppida iseseisvalt, meistergiidi juhendamisel, tasemeõppes või koolitustel. Giidilt eeldatakse keskharidust. Giid, reisijuht, loodusgiid, kultuurigiid, muuseumigiid. Kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1-B.2.4, üks spetsialiseerumisega seotud kompetentsidest B.2.5 või B.2.6 ning läbiv kompetents B.2.8. Reisijuhi osakutse taotlemisel tuleb tõendada kompetents B.2.3. Lisaks on võimalik tõendada valitav kompetents B.2.7. Marsruudi planeerimine 5 Ekskursiooni ettevalmistamine 5 Reisi juhtimine 5 Ekskursiooni läbiviimine 5 Kutse taotlemisel tuleb tõendada üks spetsialiseerumisega seotud kompetentsidest B.2.5 või B.2.6 Lisaks on võimalik tõendada valitav kompetents B.2.7. Ettevõtlus 5 Giidi kutset läbiv kompetents 5 Jumestaja, tase 4 Beauty Make-up Artist, level 4 7 Jumestaja I (versioon 2) Jumestaja I (versioon 3) Jumestaja I (versioon 4) Jumestaja II (versioon 1) Jumestaja, tase 4 (versioon 5) Jumestaja, tase 4 (versioon 6) Jumestaja, tase 4 (versioon 8) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Grimeerija 15 2019-04-10 2019-04-10 2024-03-25 4 4 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 1012 Juuksuritöö ja iluteenindus 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Grimeerija ja jumestaja kutse-eetika Aimi Etverk NUKU teater Meelis Krik GlamEst OÜ Liina Pihel Pihelliina makeup OÜ Liisi Roht Le Kino OÜ Liia Viitas Eesti Meigikunstnike Ühendus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Jumestaja, tase 4 töö eesmärk on muuta kliendi välimus jumestusega isikupäraseks, kasutades klassikalist jumestusstiili. Jumestaja töös oluline klientidele jumestustoodete tutvustamine ja soovitamine. Jumestaja assisteerib jumestuskunstnikku mahukamate tööde tegemisel. Ta vastutab isiklikult oma töö tulemuste eest ning hoiab end pidevalt kursis moesuundade ja uute toodete ning tehnoloogiatega. Jumestaja täiendab ennast pidevalt ja hoiab end kursis erialaste uuendustega. Kutsealal tegutseb ka jumestuskunstnik, tase 6, kes teeb keerukamaid ja loomingulisemaid jumestustöid, loob tervikliku visuaali, korraldab ning juhendab jumestusmeeskonna tööd. A.2.1 Ettevalmistumine karakteri loomiseks 1. Ettevalmistav töö. 2. Kliendi, tema eripära ja soovidega tutvumine. 3. Kliendi ettevalmistamine. A.2.2 Jumestustoodete nahale kandmine ja eemaldamine 1. Jumestuse eesmärgiga arvestamine. 2. Meigipõhja nahale kandmine ja näo modelleerimine. 3. Põseruuži kasutamine. 4. Silmade ja kulmude jumestamine. 5. Huulte kujundamine. 6. Viimistlemine. 7. Jumestuse eemaldamine. 8. Reageerimine allergilise reaktsiooni puhul. A.2.3 Kliendisuhtlus 1. Tööks ettevalmistumine. 2. Suhte loomine. 3. Professionaalne käitumine. 4. Ülevaate andmine. Jumestaja töö on vahelduva iseloomuga, tööaeg sõltub etenduste/sündmuste ajast, töötatakse ka õhtuti/öösiti ja nädalavahetustel. Jumestaja töös kasutatavad ained võivad põhjustada allergiat. Takistuseks jumestajana töötamisel võib olla värvipimedus. Jumestustooted ja -vahendid. Töös jumestajana on olulised suhtlemisvalmidus, koostöövõime, korrektsus, diskreetsus, kunsti- ja ilumeel, värvitunnetus ning pingetaluvus. Üldjuhul on jumestajal keskharidus ja ta on läbinud erialase koolituse. Jumestaja. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Ettevalmistumine karakteri loomiseks 4 Jumestustoodete nahale kandmine ja eemaldamine 4 Kliendisuhtlus 5 Jumestaja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Jumestuskunstnik, tase 6 Beauty Make-up Artist, level 6 4 Jumestaja II (versioon 2) Jumestaja II (versioon 3) Jumestaja II (versioon 4) Jumestuskunstnik III (versioon 1) Jumestuskunstnik, tase 6 (versioon 2) Jumestuskunstnik, tase 6 (versioon 3) Jumestuskunstnik, tase 6 (versioon 5) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Grimeerija 15 2019-04-10 2019-04-10 2024-03-25 6 6 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 1012 Juuksuritöö ja iluteenindus 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Grimeerija ja jumestaja kutse-eetika Aimi Etverk NUKU teater Meelis Krik GlamEst OÜ Liina Pihel Pihelliina makeup OÜ Liisi Roht Le Kino OÜ Liia Viitas Eesti Meigikunstnike Ühendus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Jumestuskunstnik, tase 6 teeb keerukamaid ja loomingulisemaid jumestustöid, loob tervikliku visuaali, korraldab ning juhendab jumestusmeeskonna tööd. Ta vastutab isiklikult oma töö tulemuste eest ning hoiab end pidevalt kursis moesuundade ja uute toodete ja tehnoloogiatega. Kavandi loomisel suudab jumestuskunstnik näha tervikpilti, läheneda oma tööle loominguliselt ja anda edasi visuaalse terviku. Jumestuskunstnik töötab fotostuudiotes, ilusalongides, televisioonis, moeshow'del jm, tehes koostööd stilistide, fotograafide, artistide, režissööride/lavastajate jt-ga. Kutsealal tegutseb ka jumestaja, tase 4, kes teeb klassikalist ilujumestust. A.2.1 Ettevalmistumine karakteri loomiseks 1. Ettevalmistav töö. 2. Tööprotsessi korraldamine. 3. Kliendi, tema eripära ja soovidega tutvumine. 4. Kliendi ettevalmistamine. A.2.2 Jumestustoodete nahale kandmine ja eemaldamine 1. Jumestuse eesmärgiga arvestamine. 2. Meigipõhja nahale kandmine ja näo modelleerimine. 3. Põseruuži kasutamine. 4. Silmade ja kulmude jumestamine. 5. Huulte kujundamine. 6. Viimistlemine. 7. Küünte kujundamine. 8. Stiliseeritud jumestuse tegemine. 9. Jumestuse eemaldamine. 10. Reageerimine allergilise reaktsiooni puhul. A.2.3 Visuaali loomine 1. Kontseptsiooniga tutvumine. 2. Kavandi loomine. 3. Ressursi korraldamine. A.2.4 Kliendisuhtlus 1. Tööks ettevalmistumine. 2. Suhte loomine. 3. Professionaalne käitumine. 4. Ülevaate andmine. A.2.5 Meeskonna juhtimine 1. Meeskonna loomine. 2. Juhendamine. 3. Professionaalsete oskuste arendamine. 4. Ressursside haldamine. Jumestuskunstniku töö on vahelduva iseloomuga, tööaeg sõltub etenduste/sündmuste ajast, töötatakse ka õhtuti/öösiti ja nädalavahetustel. Jumestaja töös kasutatavad ained võivad põhjustada allergiat. Takistuseks jumestuskunstnikuna töötamisel võib olla värvipimedus. Jumestustooted ja -vahendid. Töös jumestuskunstnikuna on olulised suhtlemisvalmidus, koostöövõime, korrektsus, diskreetsus, loovus, kunsti- ja ilumeel, värvitunnetus ning pingetaluvus. Üldjuhul on jumestuskunstnikul kesk- või kõrgharidus, ta on läbinud erialase täienduskoolituse ja omab töökogemust. Jumestuskunstnik. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Ettevalmistumine karakteri loomiseks 6 Jumestustoodete nahale kandmine ja eemaldamine 6 Visuaali loomine 6 Kliendisuhtlus 5 Meeskonna juhtimine 6 Jumestuskunstnik, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Grimeerija, tase 5 Make-up Artist, level 5 7 Grimeerija III (versioon 1) Grimeerija III (versioon 2) Grimeerija III (versioon 3) Grimeerija, tase 5 (versioon 4) Grimeerija, tase 5 (versioon 5) Grimeerija, tase 5 (versioon 6) Grimeerija, tase 5 (versioon 8) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Grimeerija 15 2019-04-10 2019-04-10 2024-03-25 5 5 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0213 Kujutav kunst ja kunstiteadus 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Grimeerija ja jumestaja kutse-eetika Aimi Etverk NUKU teater Meelis Krik GlamEst OÜ Liina Pihel Pihelliina makeup OÜ Liisi Roht Le Kino OÜ Liia Viitas Eesti Meigikunstnike Ühendus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Grimeerija, tase 5 töö eesmärk on karakteri loomine. Ta loob mitmesuguseid kaunistavaid ja korrigeerivaid jumestusi ning rolligrimme, sh ruumilisi ja proteesgrimme. Grimeerija viimistleb ka juukseid ja näokarvu ning kasutab erinevaid karvlisandeid. Grimeerija töö eeldab koostööd kostüümikunstniku, artisti, lavastaja ja teiste töötajatega. Grimeerija töö tulemus on isiku visuaalse välimuse rõhutamine, karakteri loomine ja rolli välise lahenduse teostamine. Ta toetab oma tööga lavastuse eesmärgi saavutamist. Grimeerija töötab teatrites, filmistuudiotes, televisioonis jm etendusasutustes. Kutsealal tegutseb ka grimmikunstnik, tase 6, kes teeb keerukamaid ja loomingulisemaid grimeerimistöid, loob tervikliku karakteri, korraldab ning juhendab grimmimeeskonna tööd. A.2.1 Ettevalmistumine karakteri loomiseks 1. Ettevalmistav töö. 2. Kliendi, tema eripära ja soovidega tutvumine. 3. Kliendi ettevalmistamine. A.2.2 Jumestustoodete nahale kandmine ja eemaldamine 1. Grimmi eesmärgiga arvestamine. 2. Grimmipõhja nahale kandmine ja näo modelleerimine. 3. Põseruuži kasutamine. 4. Silmade ja kulmude jumestamine. 5. Huulte kujundamine. 6. Viimistlemine. 7. Paruka ja karvlisandite paigaldamine ning soengusse seadmine. 8. Juuste ja habeme kujundamine. 9. Stiliseeritud grimmi tegemine. 10. Grimmi eemaldamine. 11. Reageerimine allergilise reaktsiooni puhul. A.2.3 Kliendisuhtlus 1. Tööks ettevalmistumine. 2. Suhte loomine. 3. Professionaalne käitumine. 4. Ülevaate andmine. Grimeerija töö on vahelduva iseloomuga, tööaeg sõltub etenduste/sündmuste ajast, töötatakse ka õhtuti/öösiti ja nädalavahetustel. Jumestaja töös kasutatavad ained võivad põhjustada allergiat. Takistuseks grimeerijana töötamisel võib olla värvipimedus. Jumestamis- ja grimeerimistooted ja -vahendid ning karvtööde ja proteesgrimmi vahendid. Töös grimeerijana on olulised suhtlemisvalmidus, koostöövõime, korrektsus, diskreetsus, loovus, kunsti- ja ilumeel, värvitunnetus ning pingetaluvus. Üldjuhul on jumestuskunstnikul kesk- või kõrgharidus, ta on läbinud erialase täienduskoolituse ja omab töökogemust. Grimeerija. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Ettevalmistumine karakteri loomiseks 5 Jumestustoodete nahale kandmine ja eemaldamine 5 Kliendisuhtlus 5 Grimeerija, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Grimmikunstnik, tase 6 Make-up Designer, level 6 6 Grimmikunstnik IV (versioon 1) Grimmikunstnik IV (versioon 2) Grimmikunstnik IV (versioon 3) Grimmikunstnik, tase 6 (versioon 4) Grimmikunstnik, tase 6 (versioon 5) Grimmikunstnik, tase 6 (versioon 7) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Grimeerija 15 2019-04-10 2019-04-10 2024-03-25 6 6 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0213 Kujutav kunst ja kunstiteadus 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Grimeerija ja jumestaja kutse-eetika Aimi Etverk NUKU teater Meelis Krik GlamEst OÜ Liina Pihel Pihelliina makeup OÜ Liisi Roht Le Kino OÜ Liia Viitas Eesti Meigikunstnike Ühendus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Grimmikunstnik, tase 6 teeb keerukamaid ja loomingulisemaid grimeerimistöid, loob tervikliku karakteri, korraldab ning juhendab grimmimeeskonna tööd. Grimmikunstnik valmistab proteeslisandeid, teeb postiche-töid ja loob kavandeid. Kavandi loomisel suudab grimmikunstnik näha tervikpilti, läheneda tööle loominguliselt ja anda edasi visuaalset tervikut. Grimmikunstnik töötab teatrites, filmistuudiotes, televisioonis jm etendusasutustes, tehes koostööd režissööri/lavastaja, stilisti, fotograafi, artisti jt-ga. Kutsealal tegutseb ka grimeerija, tase 5, kes teeb mitmesuguseid kaunistavaid ja korrigeerivaid jumestusi ning rolligrimme, sh ruumilisi ja proteesgrimme, viimistleb juukseid ja näokarvu ning kasutab erinevaid karvlisandeid. A.2.1 Ettevalmistumine karakteri loomiseks 1. Ettevalmistav töö. 2. Tööprotsessi korraldamine. 3. Kliendi, tema eripära ja soovidega tutvumine. 4. Kliendi ettevalmistamine. A.2.2 Jumestustoodete nahale kandmine ja eemaldamine 1. Grimmi eesmärgiga arvestamine. 2. Grimmipõhja nahale kandmine ja näo modelleerimine. 3. Põseruuži kasutamine. 4. Silmade ja kulmude jumestamine. 5. Huulte kujundamine. 6. Viimistlemine. 7. Paruka ja karvlisandite paigaldamine ning soengusse seadmine. 8. Juuste ja habeme kujundamine. 9. Küünte kujundamine. 10. Grimmi tegemine. 11. Grimmi eemaldamine. 12. Reageerimine allergilise reaktsiooni puhul. A.2.3 Visuaali loomine 1. Kontseptsiooniga tutvumine. 2. Kavandi loomine. 3. Ressursi korraldamine. A.2.4 Kliendisuhtlus 1. Tööks ettevalmistumine. 2. Suhte loomine. 3. Professionaalne käitumine. 4. Ülevaate andmine. A.2.5 Meeskonna juhtimine 1. Meeskonna loomine. 2. Juhendamine. 3. Professionaalsete oskuste arendamine. 4. Ressursside haldamine. Grimmikunstniku töö on vahelduva iseloomuga, tööaeg sõltub etenduste/sündmuste ajast, töötatakse ka õhtuti/öösiti ja nädalavahetustel. Jumestaja töös kasutatavad ained võivad põhjustada allergiat. Takistuseks grimmikunstnikuna töötamisel võib olla värvipimedus. Jumestamis- ja grimeerimistooted ja -vahendid ning karvtööde ja proteesgrimmi valmistamise vahendid. Töös grimmikunstnikuna on olulised suhtlemisvalmidus, koostöövõime, korrektsus, diskreetsus, loovus, kunsti- ja ilumeel, värvitunnetus ning pingetaluvus. Üldjuhul on grimmikunstnikul kesk- või kõrgharidus, ta on läbinud erialase täienduskoolituse ja omab töökogemust. Grimmikunstnik. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Ettevalmistumine karakteri loomiseks 6 Jumestustoodete nahale kandmine ja eemaldamine 6 Visuaali loomine 6 Kliendisuhtlus 5 Meeskonna juhtimine 6 Grimmikunstnik, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Meistergiid, tase 6 Master Tourist Guide, EstQF Level 6 6 Meistergiid III (versioon 1) Meistergiid III (versioon 2) Meistergiid III (versioon 3) Meistergiid III (versioon 4) Meistergiid, tase 6 (versioon 5) Meistergiid, tase 6 (versioon 7) Kultuurigiid, tase 6 Loodusgiid, tase 6 Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Reisiteenindus Giid 19 2019-06-05 2019-06-05 2024-04-08 6 6 5113 Giidid 1015 Reisimine, turism ja vabaajaveetmine 79 Reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus, reserveerimine ning sellega seotud tegevus Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Marion Bobkov Accessible Baltics OÜ Reeli Engelbrecht Tartu Kutsehariduskeskus Helle Gern EAS Turismiarenduskeskus Kauri Kivipõld Eesti Loodusgiidide Ühendus Marika Kose Eesti Maaülikool Liis Läte Tallinna Ettevõtlusamet Külliki Pikk Tartu Giidide Ühing Maaja Silm Eesti Turismifirmade Liit Monika Sooneste Eesti Giidide Liit Laura Taul Tallinna Giidide Ühing Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Giid juhib külastajaid valitud keeles, vahendab kultuuri- ja loodusväärtusi oma piirkonnas, omades piirkonnaspetsiifilisi teadmisi. Lisaks sellele on meistergiidi tööks kutseoskuste edasiandmine, kolleegide juhendamine ja teenuste arendamine. Meistergiidilt eeldatakse pidevat enesearengut ja terviklikku (holistlikku) maailmakäsitlust. Meistergiid on spetsialiseerunud loodus- ja/või kultuurigiidiks, ta võib tegeleda koolitamise ja valdkonna arendamisega. Giidi kutsealal on ka Giid, tase 5 kutsestandard. A.2.1 Marsruudi koostamine 1. Marsruudi loomine. 2. Riskianalüüsi ja -plaani koostamine. 3. Giiditekstide koostamine. A.2.2 Ekskursiooni ettevalmistamine 1. Kliendi vajaduste väljaselgitamine. 2. Materjalidega tutvumine ja info kogumine. A.2.3 Reisi juhtimine 1. Grupile reisiinfo jagamine. 2. Koostöö partneritega. 3. Grupi haldamine. 4. Grupi turvalisuse tagamine. 5. Probleemide ja ettepanekute käsitlemine. 6. Töö analüüsimine ja parendamine. A.2.4 Ekskursiooni läbiviimine 1. Ekskursiooni sissejuhatamine. 2. Info vahendamine (interpreteerimine). 3. Grupi juhtimine. 4. Grupi võimekuse hindamine. A.2.5 Juhendamine 1. Nõustamine ja konsulteerimine. 2. Erialane juhendamine. 3. Turismiteeninduslik ettevalmistamine. A.2.6 Ekskursiooni läbiviimine looduskeskkonnas 1. Loodusekskursiooni ettevalmistamine. 2. Loodus- ja pärandkultuurmaastike vahendamine. 3. Grupi juhtimine loodus- ja pärandkultuurmaastike keskkonnas. A.2.7 Ekskursiooni läbiviimine kultuurikeskkonnas 1. Kultuuriekskursiooni ettevalmistamine. 2. Kultuurikeskkonna vahendamine. A.2.8 Ettevõtlus 1. Äriplaani koostamine. 2. Ettevõtlusvormi valimine ja oma tegevuse korraldamine. 3. Hinnakujundus ja eelarvestamine. 4. Turunduse planeerimine ja müügipakkumiste koostamine. 5. Kliendibaasi haldamine. A.2.9 Koolitamine 1. Koolituste disainimine ja õppekava koostamine. 2. Koolitusmaterjalide koostamine. 3. Koolituste läbiviimine. 4. Tulemuste hindamine ja tagasiside kogumine. A.2.10 Valdkonna arendamine 1. Kutseala arendamine. 2. Teadus- ja arendustegevus. Giid võib olla ettevõtja või lepinguline töötaja nt muuseumis, reisibüroos või teistes turismivaldkonna ettevõtetes. Giidi tööd iseloomustab ebakorrapärane töörütm ja sageli vahelduvad töösituatsioonid, giid töötab nii sise- kui ka välitingimustes. Näitlikustavad abivahendid (nt fotod, filmid, näidised, kaardid, raamatud), looduses luup ja binokkel, orienteerumisvahendid, audioseadmed, esmaabipakk. Giidi töö eeldab loovust, distsiplineeritust, otsustus- ja vastutusvõimet, empaatiavõimet. Giidi töö on seotud klientide teenindamisega, mille jaoks on vajalik elujaatav hoiak, esinemisoskus, suhtlemis- ja koostööoskus. Giidiks saab õppida iseseisvalt, meistergiidi juhendamisel, tasemeõppes või koolitustel. Meistergiidilt eeldatakse kõrgharidust. Giid, reisijuht, loodusgiid, kultuurigiid, muuseumigiid. Kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1-B.2.5, üks spetsialiseerumisega seotud kompetentsidest B.2.6 või B.2.7 ning läbiv kompetents B.2.11. Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.8 - B.2.10. Marsruudi koostamine 6 Ekskursiooni ettevalmistamine 5 Reisi juhtimine 5 Ekskursiooni läbiviimine 6 Juhendamine 6 Kutse taotlemisel tuleb tõendada üks spetsialiseerumisega seotud kompetentsidest B.2.6 või B.2.7. Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.8 - B.2.10. Ettevõtlus 5 Koolitamine 7 Valdkonna arendamine 6 Giidi kutset läbiv kompetents 5 Mesinik, tase 4 Beekeeper, level 4 2 Mesinik, tase 4 (versioon 1) Mesinik, tase 4 (versioon 3) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Mesindus Mesinik 12 2019-05-06 2019-06-05 2024-04-03 4 4 6123 Mesinikud ja siidiussikasvatajad 0811 Põllundus ja loomakasvatus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Digipädevuste enesehindamise skaala Liina Jürgenson Maaeluministeerium Aimar Lauge Muhu mesi OÜ Erki Naumanis Tallinna Mesinike Selts Aivar Raudmets Mesinduskoda OÜ Marje Riis Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Aili Taal OÜ Taali Mesila Liana Trahv Eesti Kutseliste Mesinike Ühing Jaanus Tull Meveda OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. 4. taseme mesinik on oskustöötaja, kelle töö on mesilasperede aastaringne hooldamine, mesinduseinventari korrasoleku tagamine ning osalemine tootmis- ja turustamisprotsessis. Mesinik, tase 4 on võimeline töötama iseseisvalt ja vastutab oma töölõigu eest. Mesindussaaduste tootmise protsessis aitab mesinik kaasa looduse taastootmisele, liigirikkuse säilitamisele ja keskkonna säästmisele. Mesiniku kutsed on kahel tasemel: mesinik, tase 4 ja mesinik, tase 5. A.2.1 Mesilasperede hooldamine 1. Mesilaste puhastuslennu hindamine ja soodustamine. 2. Kevadise pearevisjoni läbiviimine. 3. Töö nõrkade ja väikeste mesilaperedega. 4. Perede ümbertõstmine. 5. Täiend- ja ergutussöötmine ja jootmine. 6. Perede laiendamine. 7. Sülemlemise ennetamine. 8. Mesilaspere talveks ettevalmistamine. 9. Mesilasperede vahelise varguse ennetamine. 10. Talvitumise jälgimine. A.2.2 Mesilasperede moodustamine 1. Uute mesilasperede moodustamine. 2. Sülemist pere moodustamine. A.2.3 Inventari ettevalmistamine 1. Korrastamine, puhastamine ja desinfitseerimine. 2. Suitsiku materjali varumine ja ettevalmistamine. 3. Raamide ettevalmistamine. A.2.4 Kärjemajandus 1. Kärgede hindamine ja säilitamine. 2. Kärgede vajaduse planeerimine. A.2.5 Mesilasemade kasvatamine 1. Emakasvatusperede valimine. 2. Vageldamine. 3. Ammpere moodustamine. 4. Paarumispere moodustamine ja likvideerimine. 5. Mesilasemade paarumise kontrollimine. 6. Mesilasema otsimine ja puuristamine. 7. Mesilasema andmine peresse. 8. Mesilasema vahetamine ja vana ema kõrvaldamine. A.2.6 Mee käitlemine 1. Mee küpsuse hindamine ja meekärgede võtmine. 2. Mee töötlemine. 3. Meeproovide võtmine. 4. Pakendamine, märgistamine ja säilitamine. 5. Meekäitlusseadmete hooldamine. 6. Korjeala kaardistamine. 7. Mesilasperede transportimine korjele ja tagasi. A.2.7 Vaha tootmine 1. Kärjepõhjade ülesehitamise soodustamine. 2. Kärgede sulatamine vahaks. A.2.8 Mesilaspere terviseseisundi hindamine, haiguste ravimine ja kahjurite tõrje 1. Mesilaspere terviseseisundi hindamine ja ravi. 2. Varroalesta tuvastamine ja tõrje. 3. Proovide võtmine. 4. Mesila tervisekaardi ja ravimiarvestuse täitmine. 5. Kahjurite tõrje. A.2.9 Mesila majandamine 1. Äriplaani koostamine. 2. Ettevõtlusvormi valimine ja oma tegevuse korraldamine. 3. Mesila juhtimine. 4. Turundustegevuste planeerimine. 5. Tööajakulu optimeerimine. Töö eripäraks on üksinda töötamine ja iseseisvalt otsuste vastuvõtmine. Mesiniku töö sõltub aastaaegadest ja ilmastikust. Töö toimub nii väli- kui sisetingimustes, vajadusel ka puhkepäevadel ja pühade ajal. Mesinik talub mesilaste nõelamist ja oskab arvestada sellega seonduva allergiaohuga. Mesiniku töö on füüsiliselt raske ning eeldab ergonoomiliste töövõtete kasutamist. Enamlevinud mesindusinventar: konkspeitel, suitsik, taruhari, puhur, taru-, vurri- ja söötmissüsteemid ning mee pakendamis- ja vahasulatussüsteemid. Isikukaitsevahendid: näovari ja muu kaitseriietus. Mesiniku töö eeldab ettevõtlikkust, innovaatilist mõtlemist, iseseisvust, korrektsust, otsustus ja vastutusvõimet. Oluline on füüsiline vastupidavus ja stressitaluvus. Soovitavateks iseloomuomadusteks on rahulikkus ja kannatlikkus. Mesinikuks saab õppida kutseõppeasutuses, täienduskoolitusel või kogenud mesiniku juhendamisel. Soovitatav on keskharidus. Mesinik. Töötamiseks loomadega on vaja tervisetõendit vastavalt loomatauditõrje seadusele ja nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadusele. Töötamiseks liikurmasinatega on vaja juhtimisõigust vastavalt liiklusseadusele. Mesinik, tase 4 kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside B.2.1–B.2.10 tõendamine. Mesilasperede hooldamine 4 Mesilasperede moodustamine 4 Inventari ettevalmistamine 4 Kärjemajandus 5 Mesilasemade kasvatamine 5 Mee käitlemine 4 Vaha tootmine 4 Mesilaspere terviseseisundi hindamine, haiguste ravimine ja kahjurite tõrje 4 Mesila majandamine 5 Mesiniku kutset läbiv kompetents 4 Mesinik, tase 5 Beekeeper, level 5 3 Mesinik, tase 5 (versioon 1) Mesinik, tase 5 (versioon 2) Mesinik, tase 5 (versioon 4) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Mesindus Mesinik 12 2019-05-06 2019-06-05 2024-04-03 5 5 6123 Mesinikud ja siidiussikasvatajad 0811 Põllundus ja loomakasvatus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Digipädevuste enesehindamise skaala Liina Jürgenson Maaeluministeerium Aimar Lauge Muhu mesi OÜ Erki Naumanis Tallinna Mesinike Selts Aivar Raudmets Mesinduskoda OÜ Marje Riis Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Aili Taal OÜ Taali Mesila Liana Trahv Eesti Kutseliste Mesinike Ühing Jaanus Tull Meveda OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. 5. taseme mesiniku töö on mesilasperede pidamine, mesindussaaduste tootmine ja turustamine. Ta hooldab mesilasperesid aastaringselt ja tagab mesindusinventari olemasolu ning korrasoleku. Mesinik töötab iseseisvalt, on oma töös jätkusuutlik, innovatiivne, planeerib ise oma tööaega ja ülesandeid. Mesiniku töö eeldab mesila majandamiseks vajalikke teadmisi ja ettevõtlikkust. Mesindussaaduste tootmise protsessis aitab mesinik kaasa looduse taastootmisele, liigirikkuse säilitamisele ja keskkonna säästmisele. Mesiniku kutseid on kahel tasemel: mesinik, tase 4 ja mesinik tase 5. A.2.1 Mesilasperede hooldamine 1. Mesilaste puhastuslennu hindamine ja soodustamine. 2. Kevadise pearevisjoni läbiviimine. 3. Töö nõrkade ja väikeste mesilaperedega. 4. Perede ümbertõstmine. 5. Täiend- ja ergutussöötmine ja jootmine. 6. Perede laiendamine. 7. Sülemlemise ennetamine. 8. Mesilaspere talveks ettevalmistamine. 9. Mesilasperede vahelise varguse ennetamine. 10. Talvitumise jälgimine. A.2.2 Mesilasperede moodustamine 1. Uute mesilasperede moodustamine. 2. Sülemist pere moodustamine. A.2.3 Inventari ettevalmistamine 1. Korrastamine, puhastamine ja desinfitseerimine. 2. Suitsiku materjali varumine ja ettevalmistamine. 3. Raamide ettevalmistamine. A.2.4 Kärjemajandus 1. Kärgede hindamine ja säilitamine. 2. Kärgede vajaduse planeerimine. A.2.5 Mesilasemade kasvatamine 1. Emakasvatusperede valimine. 2. Vageldamine. 3. Stardipere ja ammpere moodustamine. 4. Paarumispere moodustamine ja likvideerimine. 5. Mesilasemade paarumise kontrollimine. 6. Mesilasema otsimine, puuristamine ja märgistamine 7. Mesilasema andmine peresse. 8. Mesilasema vahetamine ja vana ema kõrvaldamine. 9. Noore mesilasema produktiivsuse kontrollimine A.2.6 Mee käitlemine 1. Mee küpsuse hindamine ja meekärgede võtmine. 2. Mee töötlemine. 3. Meeproovide võtmine. 4. Pakendamine, märgistamine ja säilitamine. 5. Meekäitlusseadmete hooldamine. 6. Korjeala kaardistamine ja mesilasperede optimaalse arvu hindamine 7. Mesilasperede transportimine korjele ja tagasi. A.2.7 Õietolmu tootmine 1. Õietolmu kogumine. 2. Õietolmu töötlemine. 3. Õietolmu säilitamine A.2.8 Mesilasema toitepiima tootmine 1. Mesilasema toitepiima kogumine. 2. Mesilasema toitepiima säilitamine. A.2.9 Taruvaigu tootmine 1. Taruvaigu kogumine. 2. Taruvaigu säilitamine. A.2.10 Suira tootmine 1. Suira kogumine ja töötlemine. 2. Suira säilitamine. A.2.11 Vaha tootmine 1. Kärjepõhjade ülesehitamise soodustamine. 2. Kärgede sulatamine vahaks. A.2.12 Põllumajanduskultuuride tolmeldamine 1. Mesilasperede valimine ja paigutamine tolmeldamiseks. 2. Mesilasperede hooldamine ja dresseerimine põllu- ja aiakultuuride tolmeldamisel. A.2.13 Mesilaspere terviseseisundi hindamine, haiguste ravimine ja kahjurite tõrje 1. Mesilaspere terviseseisundi hindamine ja ravi. 2. Varroalesta tuvastamine ja tõrje. 3. Proovide võtmine. 4. Mesila tervisekaardi ja ravimiarvestuse täitmine. 5. Kahjurite tõrje. A.2.14 Mesila majandamine 1. Äriplaani koostamine. 2. Ettevõtlusvormi valimine ja oma tegevuse korraldamine. 3. Mesila juhtimine. 4. Turundustegevuste planeerimine. 5. Tööajakulu optimeerimine. Töö eripäraks on üksinda töötamine ja iseseisvalt otsuste vastuvõtmine. Mesiniku töö sõltub aastaaegadest ja ilmastikust. Töö toimub nii väli- kui sisetingimustes, vajadusel ka puhkepäevadel ja pühade ajal. Mesinik talub mesilaste nõelamist ja oskab arvestada sellega seonduva allergiaohuga. Mesiniku töö on füüsiliselt raske ning eeldab ergonoomiliste töövõtete kasutamist. Enamlevinud mesindusinventar: konkspeitel, suitsik, taruhari, puhur, taru-, vurri- ja söötmissüsteemid ning mee pakendamis- ja vahasulatussüsteemid. Isikukaitsevahendid: näovari ja muu kaitseriietus. Mesiniku töö eeldab ettevõtlikkust, innovaatilist mõtlemist, iseseisvust, korrektsust, otsustus ja vastutusvõimet. Oluline on füüsiline vastupidavus ja stressitaluvus. Soovitavateks iseloomuomadusteks on rahulikkus ja kannatlikkus. Mesinikuks saab õppida kutseõppeasutuses, täienduskoolitusel või kogenud mesiniku juhendamisel. Soovitatav on keskharidus. Mesinik. Töötamiseks loomadega on vaja tervisetõendit vastavalt loomatauditõrje seadusele ja nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadusele. Töötamiseks liikurmasinatega on vaja juhtimisõigust vastavalt liiklusseadusele. Mesinik, tase 5 kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside B.2.1–B.2.15 tõendamine. Mesilasperede hooldamine 5 Mesilasperede moodustamine 5 Inventari ettevalmistamine 4 Kärjemajandus 5 Mesilasemade kasvatamine 6 Mee käitlemine 5 Õietolmu tootmine 5 Mesilasema toitepiima tootmine 6 Taruvaigu tootmine 5 Suira tootmine 5 Vaha tootmine 5 Põllumajanduskultuuride tolmeldamine 5 Mesilaspere terviseseisundi hindamine, haiguste ravimine ja kahjurite tõrje 5 Mesila majandamine 5 Mesiniku kutset läbiv kompetents 4 Õpetaja, tase 6 Teacher, EstQF Level 6 4 Õpetaja, tase 6 (versioon 1) Õpetaja, tase 6 (versioon 2) Õpetaja, tase 6 (versioon 3) Õpetaja, tase 6 (versioon 5) Õpetaja, tase 6 (versioon 6) Õpetaja, tase 6 (versioon 7) Õpetaja, tase 6 (versioon 8) Õpetaja, tase 6 (versioon 9) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Õpetamine Õpetaja 20 2019-04-17 2020-01-01 2020-04-27 6 6 2342 Koolieelse lasteasutuse õpetajad 0112 Koolieelikute õpetajate koolitus 85 Haridus Kutsestandardis kasutatud terminid Keelte oskustasemete kirjeldused Hille Ilves Eesti Linnade Liit Aivi Jürgenson Haridus-ja Teadusministeerium Karin Klemmer Eesti Haridustöötajate Liit Äli Leijen Tartu Ülikooli Pedagogicum Ruuda Lind Eesti Eripedagoogide Liit Ele Nugis Eesti Lasteaednike Liit Margus Pedaste Tartu Ülikooli Pedagogicum Mehis Pever Eesti Koolijuhtide Ühendus Katrin Poom-Valickis Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituut Margit Timakov Eesti Õpetajate Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Õpetaja peamine roll on võimestada õppijat (vt lisa 1 Kutsestandardis kasutatud terminid) ja olla tema arengupartner, nii et saaks toimuda tähenduslik õppimine ja kujuneda selle õppija potentsiaali avav õpitee, arvestades riiklikes õppekavades seatud eesmärke. Õpetaja ülesandeks on süsteemselt arendada oma kutseoskusi ja olla kursis haridusuuendustega. Õpetaja, tase 6 kutse saadakse kas lasteaiaõpetaja esmakoolituse (rakenduskõrghariduse või bakalaureuseõppe) läbimisel kõrgkoolis või kutseeksami sooritamisel kutse andja juures; 6. taseme õpetaja töötab koolieelses lasteasutuses. Õpetaja kutsealal on lisaks õpetaja, tase 6 kutsele ka - õpetaja, tase 7 kutse, mis saadakse õpetaja esmakoolituse (magistriõppe) läbimisel kõrgkoolis või kutseeksami sooritamisel kutse andja juures; - vanemõpetaja, tase 7, kes lisaks õpitegevuste läbiviimisele toetab teiste õpetajate ning organisatsiooni arengut ja arendab valdkonna metoodikat oma organisatsioonis; vanemõpetaja, tase 7 kutse saadakse kutseeksami läbimisel kutse andja juures; - meisterõpetaja, tase 8, kes lisaks õpitegevuste läbiviimisele juhendab kolleege ning juhib arendustegevusi nii organisatsioonis kui ka väljaspool seda; meisterõpetaja, tase 8 kutse saadakse kutseeksami läbimisel kutse andja juures. A.2.1 Õppija toetamine 1. Teadlikkus õppija arengust ja õppimisest. 2. Õppija tundmaõppimine. 3. Õppija individuaalsete õpivajaduste toetamine. 4. Koostöise õppija kujundamine. A.2.2 Õpi- ja õpetamistegevuse kavandamine 1. Õpetaja töö kavandamine. 2. Õpivara valimine, kohandamine või koostamine. 3. Õpikeskkonna kujundamine. A.2.3 Õpetamine 1. Õppija arengu toetamine. 2. Klassi/rühma juhtimine. 3. Õppimise toetamine. 4. Õpimotivatsiooni toetamine. 5. Digitehnoloogiate mõtestatud kasutamise toetamine. 6. Tagasisidestamine ja arengut toetav hindamine. A.2.4 Refleksioon ja professionaalne enesearendamine 1. Õpetaja oma töö reflekteerimine ja enesearendamine. 2. Õpetamise ja õppimise uurimine ning pedagoogilise teadmuse levitamine. 3. Oma füüsilise, vaimse ja emotsionaalse heaolu tagamine. A.2.5 Koostöö ja juhendamine 1. Kaasamine. 2. Lapsevanema nõustamine õppimise valdkonnas. 3. Õpikogukonnas tegutsemine. A.2.6 Arendus-, loome- ja teadustegevus 1. Erialase teadmuse arendamine. 2. Haridusvaldkonna poliitika kujundamine ja arengu kavandamine. B.2.9 Õpetaja, tase 6 kutset läbiv kompetents 1. Enesemääratlemine. 2. Eriala/ainevaldkonna tundmine. 3. Õppesisu pedagoogiline teadmine. 4. Motiveerimine. 5. Koostöö. 6. Sotsiaalne pädevus, suhtlemine. 7. Väärtuspädevus, kutse-eetika järgimine. 8. Matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane mõtlemine. 9. Ettevõtlikkus. 10. Keele kasutamine. 11. Digioskuste hindamine ja arendamine. A.2.7 Hariduslike erivajadustega õppija toetamine 1. Teadlikkus kaasava hariduse rakendamise põhimõtetest. 2. Õppe kohandamine. 3. Nõustamine. A.2.8 Digipedagoogika rakendamine 1. Koolitamine ja nõustamine. 2. Õpikeskkonna kujundamine. 3. Arendustegevus. Õpetaja töö eeldab orienteerumist haridusvaldkonna õigusaktides. Tööaeg ja puhkus on reguleeritud töölepingu seadusega, töötingimused võivad täiendavalt olla reguleeritud töökorraldusreeglite või muude organisatsioonis kehtestatud normdokumentidega. Õpetaja töö on vaheldusrikas ja väljakutseid pakkuv, eeldab elukestvat õppimist, head suhtlemisoskust ja pingetaluvust, oluline on vaimse ja füüsilise tervise, sh hääle hoidmise oskus. Õpetaja peamised töövahendid on õpivara, kooli- ja kontoritarbed, digivahendid jm vastavalt õpetatavale valdkonnale. Õpetajatöös on olulised ausus, empaatia, ennastjuhtivus, ettevõtlikkus, koostöövõime, loomingulisus, positiivsus, tolerantsus, vastutustundlikkus ja õppimisvõime. Õpetaja hariduslik ettevalmistus on reguleeritud haridus(- ja teadus)ministri määrusega. Õpetaja, pedagoog. Haridus- ja teadusministri määrus Koolieelse lasteasutuse pedagoogide kvalifikatsiooninõuded. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid B.2.1 – B.2.6 ja B.2.9 (läbiv kompetents). Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.7 ja B.2.8. Õppija toetamine 6 Õpi- ja õpetamistegevuse kavandamine 6 Õpetamine 6 Refleksioon ja professionaalne enesearendamine 6 Koostöö ja juhendamine 6 Arendus-, loome- ja teadustegevus 6 Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.7 ja B.2.8. Hariduslike erivajadustega õppija toetamine 6 Digipedagoogika rakendamine 7 Õpetaja kutset läbiv kompetents 7 Abipagar, tase 3 Assistant Baker, level 3 8 Abipagar, tase 3 (versioon 10) Abipagar, tase 3 (versioon 6) Abipagar, tase 3 (versioon 7) Abipagar, tase 3 (versioon 9) Pagar I (versioon 1) Pagar I (versioon 2) Pagar I (versioon 3) Pagar I (versioon 4) Pagar I (versioon 5) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Pagar 12 2019-05-06 2019-05-06 2019-11-13 3 3 7512 Pagarid, kondiitrid ja maiustustevalmistajad 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Katrin Kapten-Leppik OÜ Vilmix Kairit Luhakooder AS Eesti Pagar Viiu Magnus Eesti Pagarite Selts Eha Martma Tallinna Teeninduskool Ülle Parbo SA Innove Inga Rahnu OÜ Vilmix Janno Semidor Fazer Food OÜ Raivo Vilbaste Eesti Leivaliit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Pagari kutseala koosneb kolmest kutsest: abipagar, tase 3; pagar, tase 4 ja pagar, tase 5, milles 3. taseme abipagar töötab põhiliselt juhendamisel kindlates kitsastes töölõikudes, 4. taseme pagar töötab iseseisvalt kõikides töölõikudes ja 5. taseme meisterpagar planeerib ja ohjab tootmist kogu tootmisprotsessi ulatuses, osaleb uute toodete kavandamisel ja arendamisel ning organiseerib töögrupi tööd. Abipagar, tase 3 on oskustöötaja, kes töötab pagari või kondiitri juhendamisel ettevõttes, kus valmistatakse pagari- ja/või kondiitritooteid. Ta täidab temale antud erialaseid töökorraldusi vastavalt ettevõtte eripärale. Tema põhilisteks tööülesanneteks on toorainete ladustamine ja ettevalmistamine; taina vormimine, valmistoodete pakendamine ja ladustamine ning puhastus- ja koristustööde tegemine. Abipagar osaleb meeskonnatöös. A.2.1 Toorainete ettevalmistamine 1. Toodete ja/või kaunistusmaterjalide ettevalmistamine. 2. Lihtsamate soolaste ja magusate täidiste valmistamine. A.2.2 Tainaste vormimine ning küpsetuseelne ja -järgne viimistlemine 1. Tainaste tükeldamine ja kaalu jälgimine. 2. Lihtpagaritoodete ja valikpagaritoodete viimistlemine. A.2.3 Toodete jahutamine ning lihtsamate pagaritoodete viimistlemine ja külmutamine 1. Toodete jahutamine ja lõppviimistlemine. 2. Tainaste, eelküpsetatud toodete ja valmistoodete külmutamine. A.2.4 Toodete pakendamine ja ladustamine 1. Toodete pakendamine. 2. Toodete ladustamine. A.2.5 Masinate ja seadmete kasutamine 1. Masina või seadme osade seisukorra kontrollimine. 2. Masina või seadme käivitamine. 3. Toote valmistamine. 4. Masina või seadme veateadete eristamine. 5. Masina või seadme veateadete salvestamine. 6. Masina või seadme seiskamine. 7. Masina või seadme korrastamine ja puhastamine. Pagar töötab enamasti seistes või liikudes, mis nõuab füüsilise koormuse taluvust ja head tervist. Oma igapäevatöös puutub pagar kokku toorainetega, mis võivad ülitundlikel inimestel põhjustada allergiat. Töö eripära nõuab valmisolekut töötada ka öisel ajal, samuti nädalavahetustel ja riiklikel pühadel. Pagari tööks on enamasti vajalikud järgmised töövahendid, masinad ja seadmed: 1) töövahendid: kaalud, krabad, noad, spaatlid, visplid, vahustajad, kausid, sõelad, ahjuplaadid, termomeetrid, lõikelauad, mõõtevahendid, käsikärud (togid), riivid, ahju- ja küpsetusvormid jm, 2) masinad ja seadmed: kaalud, tainasegamismasinad, tainatükeldajad ja -ümardajad, vormimismasinad, kerkekapid, ahjud, jahutamisseadmed, pakkimismasinad, külmutamisseadmed jm, 3) koristusvahendid ja -seadmed. Pagari töö eeldab füüsilise pingutuse võimet, kohusetundlikkust, täpsust, koostöövõimet, õpivalmidust ja korrektsust. Abipagari kutseoskused on enamasti omandatud töökohal või kutse- või täiendusõppes. Pagar, pagar-kondiiter, abipagar. Abipagar, tase 3 kutse saamiseks on vajalik kohustuslike kompetentside B.2.1-B.2.4 ja B.2.6 (läbiv kompetents) tõendamine. Täiendavalt on võimalik tõendada valitav kompetents B.2.5. Toorainete ettevalmistamine 3 Tainaste vormimine ning küpsetuseelne ja -järgne viimistlemine 3 Toodete jahutamine ning lihtsamate pagaritoodete viimistlemine ja külmutamine 3 Toodete pakendamine ja ladustamine 3 Täiendavalt on võimalik tõendada valitav kompetents B.2.5. Masinate ja seadmete kasutamine 3 Abipagar, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Pagar, tase 4 Baker, level 4 7 Pagar II (versioon 1) Pagar II (versioon 2) Pagar II (versioon 3) Pagar II (versioon 4) Pagar, tase 4 (versioon 5) Pagar, tase 4 (versioon 6) Pagar, tase 4 (versioon 8) Pagar, tase 4 (versioon 9) Tainavalmistaja, tase 4 Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Pagar 12 2019-05-06 2019-05-06 2019-11-13 4 4 7512 Pagarid, kondiitrid ja maiustustevalmistajad 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Katrin Kapten-Leppik OÜ Vilmix Kairit Luhakooder AS Eesti Pagar Viiu Magnus Eesti Pagarite Selts Eha Martma Tallinna Teeninduskool Ülle Parbo SA Innove Inga Rahnu OÜ Vilmix Janno Semidor Fazer Food OÜ Raivo Vilbaste Eesti Leivaliit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Pagari kutseala koosneb kolmest kutsest: abipagar, tase 3; pagar, tase 4 ja pagar, tase 5, milles 3. taseme abipagar töötab põhiliselt juhendamisel kindlates kitsastes töölõikudes, 4. taseme pagar töötab iseseisvalt kõikides töölõikudes ja 5. taseme meisterpagar planeerib ja ohjab tootmist kogu tootmisprotsessi ulatuses, osaleb uute toodete kavandamisel ja arendamisel ning organiseerib töögrupi tööd. Pagar, tase 4 on oskustöötaja, kes töötab ettevõttes, kus valmistatakse pagari- ja/või kondiitritooteid. Pagari töö eeldab soovi valmistada kvaliteetseid pagaritooteid. Pagari tööülesanded on toorainete vastuvõtmine, toorainete ja toodete kvaliteedi kontrollimine (sh sensoorne hindamine, füüsikalis-keemiline hindamine jm), ladustamine ja ettevalmistamine; retsepti järgi taina valmistamine, vormimine, kergitamine, küpsetamine; valmistoodete pakendamine, ladustamine ja väljastamine. Pagar kasutab tööks vajalikke seadmeid ja töövahendeid. Ta organiseerib iseseisvalt oma tööd ning osaleb meeskonnatöös. Vajalik on pidev erialane enesetäiendamine. Pagar, tase 4 kutse sisaldab järgmist osakutset: Töö osad A.2.2 ja A.2.3 moodustavad tainavalmistaja, tase 4 osakutse. A.2.1 Pooltoodete ja/või kaunistusmaterjalide valmistamine 1. Tootmisseadmete ettevalmistamine. 2. Toorainete ettevalmistamine. 3. Soolaste ja magusate täidiste valmistamine. 4. Rasvaglasuuride kasutamine. A.2.2 Tainaste valmistamine, sh juuretise ja keedu valmistamine 1. Tootmisseadmete ettevalmistamine. 2. Toorainete ettevalmistamine. 3. Komponentide lisamine ja tainaste segamine. 4. Tainaste kvaliteedi ja valmiduse hindamine (sh sensoorne hindamine). A.2.3 Tainaste kääritamine, vormimine, kergitamine 1. Tainaste kääritamine. 2. Tainaste tükeldamine ja kaalu jälgimine. 3. Tainaste kergitamine. A.2.4 Toodete küpsetamine 1. Tootmisseadmete seadistamine. 2. Lihtpagaritoodete ja lihtsamate valikpagaritoodete küpsetuseelne viimistlemine. 3. Toodete küpsetamine erinevates ahjutüüpides ja küpsetusseadmetes. 4. Kvaliteedi jälgimine. A.2.5 Toodete jahutamine ja viimistlemine 1. Toodete jahutamine. 2. Toodete lõppviimistlemine. A.2.6 Toodete külmutamine 1. Pooltoodete külmutamine 1.1 Tainaste külmutamine 1.2 Eelküpsetatud toodete külmutamine 2. Valmistoodete külmutamine A.2.7 Toodete pakendamine ja ladustamine 1. Toodete pakendamine 2. Toodete ladustamine A.2.8 Juhtimine ja majandamine 1. Müügi ja turundustöös osalemine 2. Kaastöötajate juhendamine ja nõustamine 3. Oma töölõigu töö korraldamine A.2.9 Masinate ja seadmete kasutamine 1. Tegevuse kavandamine 2. Masinate ja seadmete seisukorra kontrollimine 3. Masinate ja seadmete käivitamine 4. Toote valmistamine 5. Toote kvaliteedi hindamine 6. Masinate ja seadmete veateadete eristamine 7. Masinate ja seadmete veateadete salvestamine 8. Masinate või seadmete seiskamine 9. Masinate või seadmete korrastamine ja puhastamine Pagar töötab enamasti seistes või liikudes, mis nõuab füüsilise koormuse taluvust ja head tervist. Oma igapäevatöös puutub pagar kokku toorainetega, mis võivad ülitundlikel inimestel põhjustada allergiat. Töö eripära nõuab valmisolekut töötada ka öisel ajal, samuti nädalavahetustel ja riiklikel pühadel. Pagari tööks on enamasti vajalikud järgmised töövahendid, masinad ja seadmed: 1) töövahendid: kaalud, krabad, noad, spaatlid, visplid, vahustajad, kausid, sõelad, ahjuplaadid, termomeetrid, lõikelauad, mõõtevahendid, käsikärud (togid), riivid, ahju- ja küpsetusvormid jm, 2) masinad ja seadmed: kaalud, tainasegamismasinad, tainatükeldajad ja -ümardajad, vormimismasinad, kerkekapid, ahjud, jahutamisseadmed, pakkemasinad, külmutamisseadmed jm, 3) koristusvahendid ja -seadmed. Pagari töö eeldab füüsilise pingutuse võimet, kohusetundlikkust, täpsust, koostöövõimet, õpivalmidust ja korrektsust. 4. taseme pagari esmataseme kutse saadakse kutsekeskhariduse õppekava läbimise järel. 4. taseme kutsetunnistusega pagaril on enamasti erialane kutsekeskharidus, kutseoskused on omandatud töökohal või täiendusõppes ja tal on vähemalt kuue kuune erialane töökogemus. Pagar, pagar-kondiiter. Pagar, tase 4 kutse saamiseks on vajalik kohustuslike kompetentside B.2.1-B.2.8 ja B.2.10 (läbiv kompetents) tõendamine. Täiendavalt on võimalik tõendada valitav kompetents B.2.9. Kompetentside B.2.2, B.2.3 ja B.2.10 tõendamisel on võimalik saada tainavalmistaja, tase 4 osakutse. Pooltoodete ja/või kaunistusmaterjalide valmistamine 4 Tainaste valmistamine, sh juuretise ja keedu valmistamine 4 Tainaste kääritamine, vormimine, kergitamine 4 Toodete küpsetamine 4 Toodete jahutamine ja viimistlemine 4 Toodete külmutamine 4 Toodete pakendamine ja ladustamine 4 Juhtimine ja majandamine 4 Täiendavalt on võimalik tõendada valitav kompetents B.2.9. Masinate ja seadmete kasutamine 4 Pagar, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Meisterpagar, tase 5 Baker, level 5 7 Meisterpagar, tase 5 (versioon 5) Meisterpagar, tase 5 (versioon 6) Pagar III (versioon 1) Pagar III (versioon 2) Pagar III (versioon 3) Pagar III (versioon 4) Vanempagar, tase 5 (versioon 8) Vanempagar, tase 5 (versioon 9) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Pagar 12 2019-05-06 2019-05-06 2019-11-13 5 5 7512 Pagarid, kondiitrid ja maiustustevalmistajad 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Katrin Kapten-Leppik OÜ Vilmix Kairit Luhakooder AS Eesti Pagar Viiu Magnus Eesti Pagarite Selts Eha Martma Tallinna Teeninduskool Ülle Parbo SA Innove Inga Rahnu OÜ Vilmix Janno Semidor Fazer Food OÜ Raivo Vilbaste Eesti Leivaliit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Pagari kutseala koosneb kolmest kutsest: abipagar, tase 3; pagar, tase 4 ja meisterpagar, tase 5, milles 3. taseme abipagar töötab põhiliselt juhendamisel kindlates kitsastes töölõikudes, 4. taseme pagar töötab iseseisvalt kõikides töölõikudes ja 5. taseme meisterpagar planeerib ja ohjab tootmist kogu tootmisprotsessi ulatuses, osaleb uute toodete kavandamisel ja arendamisel ning organiseerib töögrupi tööd. Meisterpagar, tase 5 on kogemusega spetsialist, kes töötab ettevõttes, kus valmistatakse pagari- ja/või kondiitritooteid. Ta planeerib ja ohjab tootmist kogu tootmisprotsessi ulatuses, vajadusel arendab uusi pagaritooteid. Vastutab töörühma liikmete töö eest ja vajadusel juhendab neid. Meisterpagari tööülesanded on toorainete vastuvõtmine, kvaliteedi kontrollimine, ladustamine ja ettevalmistamine; retsepti järgi taina valmistamine, vormimine, kergitamine, küpsetamine; pool- ja valmistoodete kvaliteedi kontrollimine (sh sensoorne hindamine, füüsikalis-keemiline hindamine jm), pakendamine, ladustamine ja väljastamine. Ta kasutab tööks vajalikke seadmeid ja töövahendeid. Ta hoiab ennast kursis valdkonna arengutega Eestis ja teistes riikides, täiendab oma kompetentsust järjepidevalt. 5. taseme meisterpagar organiseerib enda ja töögrupi tööd ning töötab meeskonnas. A.2.1 Toodete kavandamine ja arendamine 1. Toodete kavandamine ja arendamine. 2. Toote hinna kujundamine ning retseptide ja tehnoloogiliste juhendite koostamine. A.2.2 Pooltoodete ja/või kaunistusmaterjalide valmistamine 1. Tootmisseadmete seadistamine. 2. Toorainete ettevalmistamine. 3. Soolaste ja magusate täidiste valmistamine. 4. Rasvaglasuuride kasutamine. A.2.3 Tainaste valmistamine, sh juuretise ja keedu valmistamine 1. Tootmisseadmete seadistamine. 2. Toorainete ettevalmistamine. 3. Komponentide lisamine ja tainaste segamine. 4. Tainaste kvaliteedi ja valmiduse hindamine (sh sensoorne hindamine). A.2.4 Tainaste kääritamine, vormimine, kergitamine 1. Tainaste kääritamine. 2. Tainaste tükeldamine ja kaalu jälgimine. 3. Tainaste kergitamine. A.2.5 Toodete küpsetamine 1. Tootmisseadmete seadistamine. 2. Liht- ja valikpagaritoodete küpsetuseelne viimistlemine. 3. Toodete küpsetamine erinevates ahjutüüpides ja küpsetusseadmetes. 4. Kvaliteedi jälgimine. A.2.6 Toodete jahutamine ja viimistlemine 1. Toodete jahutamine. 2. Toodete lõppviimistlemine. A.2.7 Toodete külmutamine 1. Pooltoodete külmutamine. 1.1 Tainaste külmutamine. 1.2 Eelküpsetatud toodete külmutamine. 2. Valmistoodete külmutamine. A.2.8 Toodete pakendamine ja ladustamine 1. Toodete pakendamine 2. Toodete ladustamine A.2.9 Juhtimine ja majandamine 1. Äriplaani koostamisel osalemine. 2. Enesekontrolli plaani koostamisel osalemine. 3. Ettevõtte töö korraldamine. 4. Kaastöötajate juhendamine ja nõustamine. 5. Müügi ja turundustöö korraldamine. A.2.10 Masinate ja seadmete kasutamine 1. Tegevuse kavandamine 2. Masinate ja seadmete seisukorra kontrollimine 3. Masinate ja seadmete käivitamine 4. Toote valmistamine 5. Toote kvaliteedi hindamine 6. Masinate ja seadmete veateadete eristamine 7. Masinate ja seadmete veateadete salvestamine 8. Masinate või seadmete seiskamine 9. Masinate või seadmete korrastamine ja puhastamine Pagar töötab enamasti seistes või liikudes, mis nõuab füüsilise koormuse taluvust ja head tervist. Oma igapäevatöös puutub pagar kokku toorainetega, mis võivad ülitundlikel inimestel põhjustada allergiat. Töö eripära nõuab valmisolekut töötada ka öisel ajal, samuti nädalavahetustel ja riiklikel pühadel. Pagari tööks on enamasti vajalikud järgmised töövahendid, masinad ja seadmed: 1) töövahendid: kaalud, krabad, noad, spaatlid, visplid, vahustajad, kausid, sõelad, ahjuplaadid, termomeetrid, lõikelauad, mõõtevahendid, käsikärud (togid), riivid, ahju- ja küpsetusvormid jm, 2) masinad ja seadmed: kaalud, tainasegamismasinad, tainatükeldajad, -ümardajad, vormimismasinad, kerkekapid, ahjud, jahutamisseadmed, pakkemasinad, külmutamisseadmed jm, 3) koristusvahendid ja -seadmed. Meisterpagari töö eeldab loovust, füüsilise pingutuse võimet, kohusetundlikkust, täpsust, koostöövõimet, õpivalmidust ja korrektsust. 5. taseme meisterpagaril on enamasti erialane kutsekeskharidus või kutseoskused on omandatud töökohal või täiendusõppes ja vähemalt viieaastane erialane töökogemus pagari- või kondiitritooteid valmistatavas ettevõttes. Pagar, pagar-kondiiter. Meisterpagar, tase 5 kutse saamiseks on vajalik kohustuslike kompetentside B.2.1-B.2.9 ja B.2.11 (läbiv kompetents) tõendamine. Täiendavalt on võimalik tõendada valitav kompetents B.2.10. Toodete kavandamine ja arendamine 5 Pooltoodete ja/või kaunistusmaterjalide valmistamine 5 Tainaste valmistamine, sh juuretise ja keedu valmistamine 5 Tainaste kääritamine, vormimine, kergitamine 5 Toodete küpsetamine 5 Toodete jahutamine ja viimistlemine 5 Toodete külmutamine 5 Toodete pakendamine ja ladustamine 5 Juhtimine ja majandamine 5 Täiendavalt on võimalik tõendada valitav kompetents B.2.10. Masinate ja seadmete kasutamine 4 Meisterpagar, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Õpetaja, tase 7 Teacher, EstQFLlevel 7 8 Õpetaja V (versioon 1) Õpetaja V (versioon 2) Õpetaja V (versioon 3) Õpetaja, tase 7 (versioon 10) Õpetaja, tase 7 (versioon 11) Õpetaja, tase 7 (versioon 12) Õpetaja, tase 7 (versioon 5) Õpetaja, tase 7 (versioon 6) Õpetaja, tase 7 (versioon 7) Õpetaja, tase 7 (versioon 9) Õpetaja, tase 7-1 (versioon 4) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Õpetamine Õpetaja 20 2019-04-17 2020-01-01 2020-04-27 7 7 2330 Gümnaasiumiõpetajad 0113 Klassiõpetaja koolitus 85 Haridus Kutsestandardis kasutatud terminid Keelte oskustasemete kirjeldused Hille Ilves Eesti Linnade Liit Aivi Jürgenson Haridus-ja Teadusministeerium Karin Klemmer Eesti Haridustöötajate Liit Äli Leijen Tartu Ülikooli Pedagogicum Ruuda Lind Eesti Eripedagoogide Liit Ele Nugis Eesti Lasteaednike Liit Margus Pedaste Tartu Ülikooli Pedagogicum Mehis Pever Eesti Koolijuhtide Ühendus Katrin Poom-Valickis Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituut Margit Timakov Eesti Õpetajate Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Õpetaja peamine roll on võimestada õppijat (vt lisa 1 Kutsestandardis kasutatud terminid) ja olla tema arengupartner, nii et saaks toimuda tähenduslik õppimine ja kujuneda selle õppija potentsiaali avav õpitee, arvestades riiklikes õppekavades seatud eesmärke. Õpetaja ülesandeks on süsteemselt arendada oma kutseoskusi ja olla kursis haridusuuendustega. Õpetaja, tase 7 kutse omandatakse kas õpetaja esmakoolituse (magistriõppe) läbimisel kõrgkoolis või kutseeksami sooritamisel kutse andja juures. Õpetaja kutsealal on lisaks õpetaja, tase 7 kutsele ka - õpetaja, tase 6 kutse, mis saadakse kas lasteaiaõpetaja esmakoolituse (rakenduskõrghariduse või bakalaureuseõppe) läbimisel kõrgkoolis või kutseeksami sooritamisel kutse andja juures; - vanemõpetaja, tase 7, kes lisaks õpitegevuste läbiviimisele toetab teiste õpetajate ning organisatsiooni arengut ja arendab valdkonna metoodikat oma organisatsioonis; vanemõpetaja, tase 7 kutse saadakse kutseeksami läbimisel kutse andja juures; - meisterõpetaja, tase 8, kes lisaks õpitegevuste läbiviimisele juhendab kolleege ning juhib arendustegevusi nii organisatsioonis kui ka väljaspool seda; meisterõpetaja, tase 8 kutse saadakse kutseeksami läbimisel kutse andja juures. A.2.1 Õppija toetamine 1. Teadlikkus õppija arengust ja õppimisest. 2. Õppija tundmaõppimine. 3. Õppija individuaalsete õpivajaduste toetamine. 4. Koostöise õppija kujundamine. A.2.2 Õpi- ja õpetamistegevuse kavandamine 1. Õpetaja töö kavandamine. 2. Õpivara valimine, kohandamine või koostamine. 3. Õpikeskkonna kujundamine. A.2.3 Õpetamine 1. Õppija arengu toetamine. 2. Klassi/rühma juhtimine. 3. Õppimise toetamine. 4. Õpimotivatsiooni toetamine. 5. Digitehnoloogiate mõtestatud kasutamise toetamine. 6. Tagasisidestamine ja arengut toetav hindamine. A.2.4 Refleksioon ja professionaalne enesearendamine 1. Õpetaja oma töö reflekteerimine ja enesearendamine. 2. Õpetamise ja õppimise uurimine ning pedagoogilise teadmuse levitamine. 3. Oma füüsilise, vaimse ja emotsionaalse heaolu tagamine. A.2.5 Koostöö ja juhendamine 1. Kaasamine. 2. Lapsevanema nõustamine õppimise valdkonnas. 3. Õpikogukonnas tegutsemine. A.2.6 Arendus-, loome- ja teadustegevus 1. Erialase teadmuse arendamine. 2. Haridusvaldkonna poliitika kujundamine ja arengu kavandamine. B.2.9 Õpetaja, tase 7 kutset läbiv kompetents 1. Enesemääratlemine. 2. Eriala/ainevaldkonna tundmine. 3. Õppesisu pedagoogiline teadmine. 4. Motiveerimine. 5. Koostöö. 6. Sotsiaalne pädevus, suhtlemine. 7. Väärtuspädevus, kutse-eetika järgimine. 8. Matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane mõtlemine. 9. Ettevõtlikkus. 10. Keele kasutamine. 11. Digioskuste hindamine ja arendamine. A.2.7 Hariduslike erivajadustega õppija toetamine 1. Teadlikkus kaasava hariduse rakendamise põhimõtetest. 2. Õppe kohandamine. 3. Nõustamine. A.2.8 Digipedagoogika rakendamine 1. Koolitamine ja nõustamine. 2. Õpikeskkonna kujundamine. 3. Arendustegevus. Õpetaja töö eeldab orienteerumist haridusvaldkonna õigusaktides. Tööaeg ja puhkus on reguleeritud töölepingu seadusega, töötingimused võivad täiendavalt olla reguleeritud töökorraldusreeglite või muude organisatsioonis kehtestatud normdokumentidega. Õpetaja töö on vaheldusrikas ja väljakutseid pakkuv, eeldab elukestvat õppimist, head suhtlemisoskust ja pingetaluvust, oluline on vaimse ja füüsilise tervise, sh hääle hoidmise oskus. Õpetaja peamised töövahendid on õpivara, kooli- ja kontoritarbed, digivahendid jm vastavalt õpetatavale valdkonnale. Õpetajatöös on olulised ausus, empaatia, ennastjuhtivus, ettevõtlikkus, koostöövõime, loomingulisus, positiivsus, tolerantsus, vastutustundlikkus ja õppimisvõime. Õpetaja hariduslik ettevalmistus on reguleeritud haridus(- ja teadus)ministri määrusega. Õpetaja, pedagoog. Haridus- ja teadusministri määrus Direktori, õppealajuhataja, õpetajate ja tugispetsialistide kvalifikatsiooninõuded. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid B.2.1 – B.2.6 ja B.2.9 (läbiv kompetents). Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.7 ja B.2.8. Õppija toetamine 7 Õpi- ja õpetamistegevuse kavandamine 7 Õpetamine 7 Refleksioon ja professionaalne enesearendamine 7 Koostöö ja juhendamine 7 Arendus-, loome- ja teadustegevus 7 Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.7 ja B.2.8. Hariduslike erivajadustega õppija toetamine 7 Digipedagoogika rakendamine 7 Õpetaja, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Kondiiter, tase 4 Pastry-cook, level 4 7 Kondiiter II (versioon 1) Kondiiter II (versioon 2) Kondiiter II (versioon 3) Kondiiter II (versioon 4) Kondiiter, tase 4 (versioon 5) Kondiiter, tase 4 (versioon 6) Kondiiter, tase 4 (versioon 8) Kondiiter, tase 4 (versioon 9) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Kondiiter 12 2019-05-06 2019-05-06 2019-11-13 4 4 7512 Pagarid, kondiitrid ja maiustustevalmistajad 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Katrin Kapten-Leppik OÜ Vilmix Kairit Luhakooder AS Eesti Pagar Viiu Magnus Eesti Pagarite Selts Eha Martma Tallinna Teeninduskool Ülle Parbo SA Innove Inga Rahnu OÜ Vilmix Janno Semidor Fazer Food OÜ Raivo Vilbaste Eesti Leivaliit Kondiiter, tase 4 kutsestandard on aluseks kutsekeskhariduse ja täiendusõppe õppekavade koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Selle kutsestandardi alusel antakse nii esmast kutset kui kutset: a) esmane kutse saadakse riiklikult tunnustatud, käesolevale kutsestandardile vastava õppekava täitmisel. Lõputunnistusele/diplomi lisale kantud märge esmase kutse saamise kohta tõendab, et isik on saanud ettevalmistuse ja omab valmisolekut vastaval tasemel kutsealal tegutsema asumiseks. b) kutse saadakse, kui kutset andev organ on hinnanud isiku reaalses tööelus tõendatud kompetentside vastavust kutsestandardile ning väljastanud kutsetunnistuse. Kondiitri kutseala koosneb kahest kutsest: kondiiter, tase 4 ja meisterkondiiter, tase 5, milles 4. taseme kondiiter töötab iseseisvalt kõikides töölõikudes ja 5. taseme meisterkondiiter planeerib ja ohjab tootmist kogu tootmisprotsessi ulatuses, osaleb uute toodete kavandamisel ja arendamisel ning organiseerib töögrupi tööd. Kondiiter, tase 4 on oskustöötaja, kes töötab ettevõttes, kus valmistatakse valikpagari- ja/või kondiitritooteid. Kondiitri tööülesanded on toorainete vastuvõtmine, kontrollimine, ladustamine ja ettevalmistamine; retsepti järgi taina valmistamine, küpsetamine; täidiste, katete ja kaunistuste valmistamine; toodete kokkupanemine, kaunistamine ja viimistlemine; valmistoodete pakendamine, ladustamine ja väljastamine. Kondiitri töö on suures osas käsitöö, mis eeldab käte osavust, loovust ja ilumeelt. Kondiiter kasutab tööks vajalikke seadmeid ja töövahendeid. Ta organiseerib iseseisvalt oma tööd ning osaleb meeskonnatöös. Vajalik on pidev erialane enesetäiendamine. A.2.1 Pooltoodete ja/või kaunistusmaterjalide valmistamine 1. Tootmisseadmete ettevalmistamine. 2. Toorainete ettevalmistamine. 3. Soolaste ja magusate täidiste valmistamine. 4. Küpsetatud pooltoodete valmistamine. 5. Suhkruliste pooltoodete valmistamine ja kasutamine. 6. Šokolaadi ja rasvaglasuuride kasutamine. A.2.2 Tainaste valmistamine 1. Tootmisseadmete ettevalmistamine. 2. Toorainete ettevalmistamine. 3. Komponentide lisamine ja tainaste segamine. 4. Tainaste kvaliteedi ja valmiduse hindamine. A.2.3 Tainaste vormimine ja kergitamine 1. Tainaste tükeldamine ja kaalu jälgimine. 2. Toodete kergitamine. A.2.4 Toodete küpsetamine 1. Tootmisseadmete seadistamine. 2. Valikpagaritoodete küpsetuseelne viimistlemine. 3. Toodete küpsetamine erinevates ahjutüüpides ja küpsetusseadmetes. 4. Kvaliteedi jälgimine. A.2.5 Toodete jahutamine ja viimistlemine 1. Toodete jahutamine. 2. Toodete lõppviimistlemine. A.2.6 Valikpagaritoodete külmutamine 1. Pooltoodete külmutamine. 1.1 Tainaste külmutamine 1.2 Eelküpsetatud toodete külmutamine 2. Valmistoodete külmutamine. A.2.7 Toodete pakendamine ja ladustamine 1. Toodete pakendamine. 2. Toodete ladustamine. A.2.8 Juhtimine ja majandamine 1. Müügi ja turundustöös osalemine. 2. Kaastöötajate juhendamine ja nõustamine. 3. Oma töölõigu töö korraldamine. A.2.9 Masinate ja seadmete kasutamine 1. Tegevuse kavandamine. 2. Masinate ja seadmete seisukorra kontrollimine. 3. Masinate ja seadmete käivitamine. 4. Toote valmistamine. 5. Toote kvaliteedi hindamine. 6. Masinate ja seadmete veateadete eristamine. 7. Masinate ja seadmete veateadete salvestamine. 8. Masinate või seadmete seiskamine. 9. Masinate või seadmete korrastamine ja puhastamine. Kondiiter töötab enamasti seistes või liikudes, mis nõuab füüsilise koormuse taluvust ja head tervist. Oma igapäevatöös puutub kondiiter kokku toorainetega, mis võivad ülitundlikel inimestel põhjustada allergiat. Töö eripära nõuab valmisolekut töötada ka öisel ajal, samuti nädalavahetustel ja riiklikel pühadel. Kondiitri tööks on enamasti vajalikud järgmised töövahendid, masinad ja seadmed: 1) töövahendid: kaalud, krabad, noad, spaatlid, visplid, vahustajad, kausid, sõelad, ahjuplaadid, termomeetrid, lõikelauad, mõõtevahendid, käsikärud (togid), riivid, ahju- ja küpsetusvormid jm; 2) masinad ja seadmed: kaalud, tainasegamismasinad, tainatükeldajad ja -ümardajad, vormimismasinad, kerkekapid, ahjud, jahutamisseadmed, pakkemasinad, külmutamisseadmed jm; 3) koristusvahendid ja -seadmed. Kondiitri töö eeldab füüsilise pingutuse võimet, kohusetundlikkust, täpsust, koostöövõimet, õpivalmidust ja korrektsust ning loovust ja ilumeelt. 4. taseme kondiitri esmataseme kutse saadakse kutsekeskhariduse õppekava läbimise järel. 4. taseme kutsetunnistusega kondiitril on enamasti erialane kutsekeskharidus, kutseoskused on omandatud töökohal või täiendusõppes ja tal on vähemalt kuue kuune erialane töökogemus. Kondiiter, pagar-kondiiter. Kondiiter, tase 4 kutse saamiseks on vajalik kohustuslike kompetentside B.2.1-B.2.8 ja B.2.10 (läbiv kompetents) tõendamine. Täiendavalt on võimalik tõendada valitav kompetents B.2.9. Pooltoodete ja/või kaunistusmaterjalide valmistamine 4 Tainaste valmistamine 4 Tainaste vormimine ja kergitamine 4 Toodete küpsetamine 4 Toodete jahutamine ja viimistlemine 4 Valikpagaritoodete külmutamine 4 Toodete pakendamine ja ladustamine 4 Juhtimine ja majandamine 4 Täiendavalt on võimalik tõendada valitav kompetents B.2.9. Masinate ja seadmete kasutamine 4 Kondiiter, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Meisterkondiiter, tase 5 Pastry Chef, level 5 7 Kondiiter III (versioon 1) Kondiiter III (versioon 2) Kondiiter III (versioon 3) Kondiiter III (versioon 4) Meisterkondiiter, tase 5 (versioon 5) Meisterkondiiter, tase 5 (versioon 6) Vanemkondiiter, tase 5 (versioon 8) Vanemkondiiter, tase 5 (versioon 9) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Kondiiter 12 2019-05-06 2019-05-06 2019-11-13 5 5 7512 Pagarid, kondiitrid ja maiustustevalmistajad 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Katrin Kapten-Leppik OÜ Vilmix Kairit Luhakooder AS Eesti Pagar Viiu Magnus Eesti Pagarite Selts Eha Martma Tallinna Teeninduskool Ülle Parbo SA Innove Inga Rahnu OÜ Vilmix Janno Semidor Fazer Food OÜ Raivo Vilbaste Eesti Leivaliit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kondiitri kutseala koosneb kahest kutsest: kondiiter, tase 4 ja meisterkondiiter, tase 5, milles 4. taseme kondiiter töötab iseseisvalt kõikides töölõikudes ja 5. taseme meisterkondiiter planeerib ja ohjab tootmist kogu tootmisprotsessi ulatuses, osaleb uute toodete kavandamisel ja arendamisel ning organiseerib töögrupi tööd. Meisterkondiiter, tase 5 on kogemusega spetsialist, kes töötab ettevõttes, kus valmistatakse valikpagari- ja/või kondiitritooteid. Ta planeerib ja ohjab tootmist kogu tootmisprotsessi ulatuses, vajadusel arendab uusi kondiitritooteid. Vastutab töögrupi liikmete töö eest ja vajadusel juhendab neid. Meisterkondiitri tööülesanded on toorainete vastuvõtmine; toorainete ja toodete kvaliteedi kontrollimine, ladustamine ja ettevalmistamine; retsepti järgi taina valmistamine, küpsetamine; täidiste, katete ja kaunistuste valmistamine; toodete kokkupanemine, kaunistamine ja viimistlemine; valmistoodete pakendamine, ladustamine ja väljastamine. Kondiitri töö on suures osas käsitöö, mis eeldab käte osavust, loovust ja ilumeelt. Kondiiter kasutab tööks vajalikke seadmeid ja töövahendeid. 5. taseme kondiiter organiseerib enda ja töögrupi tööd ning töötab meeskonnas. Ta hoiab ennast kursis valdkonna arengutega Eestis ja teistes riikides ja täiendab oma kompetentsust järjepidevalt. 5. taseme meisterkondiiter organiseerib enda ja töögrupi tööd ning töötab meeskonnas. A.2.1 Toodete kavandamine ja arendamine 1. Toodete kavandamine ja arendamine. 2. Toote hinna kujundamine ning retseptide ja tehnoloogiliste juhendite koostamine. A.2.2 Pooltoodete ja/või kaunistusmaterjalide valmistamine 1. Tootmisseadmete seadistamine. 2. Toorainete ettevalmistamine. 3. Soolaste ja magusate täidiste valmistamine. 4. Küpsetatud pooltoodete valmistamine. 5. Suhkruliste pooltoodete valmistamine ja kasutamine. 6. Šokolaadi ja rasvaglasuuride kasutamine. A.2.3 Tainaste valmistamine 1. Tootmisseadmete seadistamine. 2. Toorainete ettevalmistamine. 3. Komponentide lisamine ja tainaste segamine. 4. Tainaste kvaliteedi ja valmiduse hindamine. A.2.4 Tainaste vormimine ja kergitamine 1. Tainaste tükeldamine ja kaalu jälgimine. 2. Tainaste kergitamine. A.2.5 Toodete küpsetamine 1. Tootmisseadmete seadistamine. 2. Valikpagaritoodete küpsetuseelne viimistlemine. 3. Toodete küpsetamine erinevates ahjutüüpides ja küpsetusseadmetes. 4. Kvaliteedi jälgimine. A.2.6 Toodete jahutamine ja viimistlemine 1. Toodete jahutamine. 2. Toodete lõppviimistlemine. A.2.7 Valikpagaritoodete külmutamine 1. Pooltoodete külmutamine. 1.1 Tainaste külmutamine. 1.2 Eelküpsetatud toodete külmutamine. 2. Valmistoodete külmutamine. A.2.8 Toodete pakendamine ja ladustamine 1. Toodete pakendamine. 2. Toodete ladustamine. A.2.9 Juhtimine ja majandamine 1. Äriplaani koostamisel osalemine. 2. Enesekontrolli plaani koostamisel osalemine. 3. Ettevõtte töö korraldamine. 4. Kaastöötajate juhendamine ja nõustamine. 5. Müügi ja turundustöö korraldamine. A.2.9 Masinate ja seadmete kasutamine 1. Tegevuse kavandamine. 2. Masinate ja seadmete seisukorra kontrollimine. 3. Masinate ja seadmete käivitamine. 4. Toote valmistamine. 5. Toote kvaliteedi hindamine. 6. Masinate ja seadmete veateadete eristamine. 7. Masinate ja seadmete veateadete salvestamine. 8. Masinate või seadmete seiskamine. 9. Masinate või seadmete korrastamine ja puhastamine. Kondiiter töötab enamasti seistes või liikudes, mis nõuab füüsilise koormuse taluvust ja head tervist. Oma igapäevatöös puutub kondiiter kokku toorainetega, mis võivad ülitundlikel inimestel põhjustada allergiat. Töö eripära nõuab valmisolekut töötada ka öisel ajal, samuti nädalavahetustel ja riiklikel pühadel. Kondiitri tööks on enamasti vajalikud järgmised töövahendid, masinad ja seadmed: 1) töövahendid: kaalud, krabad, noad, spaatlid, visplid, vahustajad, kausid, sõelad, ahjuplaadid, termomeetrid, lõikelauad, mõõtevahendid, käsikärud (togid), riivid, ahju- ja küpsetusvormid jm; 2) masinad ja seadmed: kaalud, tainasegamismasinad, tainatükeldajad ja -ümardajad, vormimismasinad, kerkekapid, ahjud, jahutamisseadmed, pakkimismasinad, külmutamisseadmed jm; 3) koristusvahendid ja -seadmed. 5. taseme meisterkondiitri töö eeldab loovust ja ilumeelt, kohusetundlikkust, täpsust, koostöövõimet, õpivalmidust ja korrektsust ning loovust ja füüsilise pingutuse võimet. 5. taseme meisterkondiitril on enamasti erialane kutsekeskharidus või kutseoskused on omandatud töökohal või täiendusõppes ja vähemalt viieaastane erialane töökogemus valikpagari- või kondiitritooteid valmistatavas ettevõttes. Kondiiter, pagar-kondiiter. Kondiiter, tase 5 kutse saamiseks on vajalik kohustuslike kompetentside B.2.1-B.2.9 ja B.2.11 (läbiv kompetents) tõendamine. Täiendavalt on võimalik tõendada valitav kompetents B.2.10. Toodete kavandamine ja arendamine 5 Pooltoodete ja/või kaunistusmaterjalide valmistamine 5 Tainaste valmistamine 5 Tainaste vormimine ja kergitamine 5 Toodete küpsetamine 5 Toodete jahutamine ja viimistlemine 5 Valikpagaritoodete külmutamine 5 Toodete pakendamine ja ladustamine 5 Juhtimine ja majandamine 5 Täiendavalt on võimalik tõendada valitav kompetents B.2.10. Masinate ja seadmete kasutamine 4 Meisterkondiiter, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Vanemõpetaja, tase 7 Senior Teacher, EstQF Level 7 5 Vanemõpetaja, tase 7 (versioon 2) Vanemõpetaja, tase 7 (versioon 3) Vanemõpetaja, tase 7 (versioon 4) Vanemõpetaja, tase 7 (versioon 6) Vanemõpetaja, tase 7 (versioon 7) Vanemõpetaja, tase 7 (versioon 8) Vanemõpetaja, tase 7 (versioon 9) Õpetaja, tase 7-2 (versioon 1) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Õpetamine Õpetaja 20 2019-04-17 2020-01-01 2020-04-27 7 7 2330 Gümnaasiumiõpetajad 0113 Klassiõpetaja koolitus 85 Haridus Kutsestandardis kasutatud terminid Keelte oskustasemete kirjeldused Hille Ilves Eesti Linnade Liit Aivi Jürgenson Haridus-ja Teadusministeerium Karin Klemmer Eesti Haridustöötajate Liit Äli Leijen Tartu Ülikooli Pedagogicum Ruuda Lind Eesti Eripedagoogide Liit Ele Nugis Eesti Lasteaednike Liit Margus Pedaste Tartu Ülikooli Pedagogicum Mehis Pever Eesti Koolijuhtide Ühendus Katrin Poom-Valickis Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituut Margit Timakov Eesti Õpetajate Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Õpetaja peamine roll on võimestada õppijat (vt lisa 1 Kutsestandardis kasutatud terminid) ja olla tema arengupartner, nii et saaks toimuda tähenduslik õppimine ja kujuneda selle õppija potentsiaali avav õpitee, arvestades riiklikes õppekavades seatud eesmärke. Õpetaja ülesandeks on süsteemselt arendada oma kutseoskusi ja olla kursis haridusuuendustega. Vanemõpetaja, tase 7 toetab lisaks õpitegevuste läbiviimisele teiste õpetajate ning organisatsiooni arengut ja arendab valdkonna metoodikat oma organisatsioonis; vanemõpetaja, tase 7 kutse saadakse kutseeksami läbimisel kutse andja juures. Õpetaja kutsealal on lisaks vanemõpetaja, tase 7 kutsele ka - õpetaja, tase 6 kutse, mis saadakse kas lasteaiaõpetaja esmakoolituse (rakenduskõrghariduse või bakalaureuseõppe) läbimisel kõrgkoolis või kutseeksami sooritamisel kutse andja juures; 6. taseme õpetaja töötab koolieelses lasteasutuses; - õpetaja, tase 7 kutse, mis saadakse õpetaja esmakoolituse (magistriõppe) läbimisel kõrgkoolis või kutseeksami sooritamisel kutse andja juures; - meisterõpetaja, tase 8, kes lisaks õpitegevuste läbiviimisele juhendab kolleege ning juhib arendustegevusi nii organisatsioonis kui ka väljaspool seda; meisterõpetaja, tase 8 kutse saadakse kutseeksami läbimisel kutse andja juures. A.2.1 Õppija toetamine 1. Teadlikkus õppija arengust ja õppimisest. 2. Õppija tundmaõppimine. 3. Õppija individuaalsete õpivajaduste toetamine. 4. Koostöise õppija kujundamine. A.2.2 Õpi- ja õpetamistegevuse kavandamine 1. Õpetaja töö kavandamine. 2. Õpivara valimine, kohandamine või koostamine. 3. Õpikeskkonna kujundamine. A.2.3 Õpetamine 1. Õppija arengu toetamine. 2. Klassi/rühma juhtimine. 3. Õppimise toetamine. 4. Õpimotivatsiooni toetamine. 5. Digitehnoloogiate mõtestatud kasutamise toetamine. 6. Tagasisidestamine ja arengut toetav hindamine. A.2.4 Refleksioon ja professionaalne enesearendamine 1. Õpetaja oma töö reflekteerimine ja enesearendamine. 2. Õpetamise ja õppimise uurimine ning pedagoogilise teadmuse levitamine. 3. Oma füüsilise, vaimse ja emotsionaalse heaolu tagamine. A.2.5 Koostöö ja juhendamine 1. Kaasamine. 2. Lapsevanema nõustamine õppimise valdkonnas. 3. Õpikogukonnas tegutsemine. A.2.6 Arendus-, loome- ja teadustegevus 1. Erialase teadmuse arendamine. 2. Haridusvaldkonna poliitika kujundamine ja arengu kavandamine. B.2.12 Vanemõpetaja, tase 7 kutset läbiv kompetents 1. Enesemääratlemine. 2. Eriala/ainevaldkonna tundmine. 3. Õppesisu pedagoogiline teadmine. 4. Motiveerimine. 5. Koostöö. 6. Sotsiaalne pädevus, suhtlemine. 7. Väärtuspädevus, kutse-eetika järgimine. 8. Matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane mõtlemine. 9. Ettevõtlikkus. 10. Keele kasutamine. 11. Digioskuste hindamine ja arendamine. A.2.7 Juhtimine 1. Meeskonna juhtimine. 2. Protsesside juhtimine. 3. Võrgustiku või õpikogukonna juhtimine. A.2.8 Õpetajate juhendamine ja koolitamine 1. Kolleegide mentorlus ja koolitamine. 2. Õpetajakoolituse praktika juhendamine või koordineerimine. A.2.9 Metoodika ja õpivara arendamine 1. Metoodikate väljatöötamine. 2. Õpivara loomine ja arendamine. A.2.10 Hariduslike erivajadustega õppija toetamine 1. Teadlikkus kaasava hariduse rakendamise põhimõtetest. 2. Õppe kohandamine. 3. Nõustamine. A.2.11 Digipedagoogika rakendamine 1. Koolitamine ja nõustamine. 2. Õpikeskkonna kujundamine. 3. Arendustegevus. Õpetaja töö eeldab orienteerumist haridusvaldkonna õigusaktides. Tööaeg ja puhkus on reguleeritud töölepingu seadusega, töötingimused võivad täiendavalt olla reguleeritud töökorraldusreeglite või muude organisatsioonis kehtestatud normdokumentidega. Õpetaja töö on vaheldusrikas ja väljakutseid pakkuv, eeldab elukestvat õppimist, head suhtlemisoskust ja pingetaluvust, oluline on vaimse ja füüsilise tervise, sh hääle hoidmise oskus. Õpetaja peamised töövahendid on õpivara, kooli- ja kontoritarbed, digivahendid jm vastavalt õpetatavale valdkonnale. Õpetajatöös on olulised ausus, empaatia, ennastjuhtivus, ettevõtlikkus, koostöövõime, loomingulisus, positiivsus, tolerantsus, vastutustundlikkus ja õppimisvõime. Õpetaja hariduslik ettevalmistus on reguleeritud haridus(- ja teadus)ministri määrusega. Õpetaja, pedagoog. Haridus- ja teadusministri määrus Direktori, õppealajuhataja, õpetajate ja tugispetsialistide kvalifikatsiooninõuded. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid B.2.1 – B.2.6 ja B.2.12 (läbiv kompetents). Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.7 – B.2.11. Õppija toetamine 7 Õpi- ja õpetamistegevuse kavandamine 7 Õpetamine 7 Refleksioon ja professionaalne enesearendamine 7 Koostöö ja juhendamine 7 Arendus-, loome- ja teadustegevus 7 Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.7 – B.2.11. Juhtimine 8 Õpetajate juhendamine ja koolitamine 7 Metoodika ja õpivara arendamine 7 Hariduslike erivajadustega õppija toetamine 7 Digipedagoogika rakendamine 7 Vanemõpetaja, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Meisterõpetaja, tase 8 Master Teacher, EstQF Level 8 4 Meisterõpetaja, tase 8 (versioon 1) Meisterõpetaja, tase 8 (versioon 2) Meisterõpetaja, tase 8 (versioon 3) Meisterõpetaja, tase 8 (versioon 5) Meisterõpetaja, tase 8 (versioon 6) Meisterõpetaja, tase 8 (versioon 7) Meisterõpetaja, tase 8 (versioon 8) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Õpetamine Õpetaja 20 2019-04-17 2020-01-01 2020-04-27 8 8 2330 Gümnaasiumiõpetajad 0113 Klassiõpetaja koolitus 85 Haridus Kutsestandardis kasutatud terminid Keelte oskustasemete kirjeldused Hille Ilves Eesti Linnade Liit Aivi Jürgenson Haridus-ja Teadusministeerium Karin Klemmer Eesti Haridustöötajate Liit Äli Leijen Tartu Ülikooli Pedagogicum Ruuda Lind Eesti Eripedagoogide Liit Ele Nugis Eesti Lasteaednike Liit Margus Pedaste Tartu Ülikooli Pedagogicum Mehis Pever Eesti Koolijuhtide Ühendus Katrin Poom-Valickis Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituut Margit Timakov Eesti Õpetajate Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Õpetaja peamine roll on võimestada õppijat (vt lisa 1 Kutsestandardis kasutatud terminid) ja olla tema arengupartner, nii et saaks toimuda tähenduslik õppimine ja kujuneda selle õppija potentsiaali avav õpitee, arvestades riiklikes õppekavades seatud eesmärke. Õpetaja ülesandeks on süsteemselt arendada oma kutseoskusi ja olla kursis haridusuuendustega. Meisterõpetaja, tase 8 juhendab lisaks õpitegevuste läbiviimisele kolleege ning juhib arendustegevusi nii organisatsioonis kui ka väljaspool seda; meisterõpetaja, tase 8 kutse saadakse kutseeksami läbimisel kutse andja juures. Õpetaja kutsealal on lisaks meisterõpetaja, tase 8 kutsele ka - õpetaja, tase 6 kutse, mis saadakse kas lasteaiaõpetaja esmakoolituse (rakenduskõrghariduse või bakalaureuseõppe) läbimisel kõrgkoolis või kutseeksami sooritamisel kutse andja juures; 6. taseme õpetaja töötab koolieelses lasteasutuses; - õpetaja, tase 7 kutse, mis saadakse õpetaja esmakoolituse (magistriõppe) läbimisel kõrgkoolis või kutseeksami sooritamisel kutse andja juures; - vanemõpetaja, tase 7, kes lisaks õpitegevuste läbiviimisele toetab teiste õpetajate ning organisatsiooni arengut ja arendab valdkonna metoodikat oma organisatsioonis; vanemõpetaja, tase 7 kutse saadakse kutseeksami läbimisel kutse andja juures. A.2.1 Õppija toetamine 1. Teadlikkus õppija arengust ja õppimisest. 2. Õppija tundmaõppimine. 3. Õppija individuaalsete õpivajaduste toetamine. 4. Koostöise õppija kujundamine. A.2.2 Õpi- ja õpetamistegevuse kavandamine 1. Õpetaja töö kavandamine. 2. Õpivara valimine, kohandamine või koostamine. 3. Õpikeskkonna kujundamine. A.2.3 Õpetamine 1. Õppija arengu toetamine. 2. Klassi/rühma juhtimine. 3. Õppimise toetamine. 4. Õpimotivatsiooni toetamine. 5. Digitehnoloogiate mõtestatud kasutamise toetamine. 6. Tagasisidestamine ja arengut toetav hindamine. A.2.4 Refleksioon ja professionaalne enesearendamine 1. Õpetaja oma töö reflekteerimine ja enesearendamine. 2. Õpetamise ja õppimise uurimine ning pedagoogilise teadmuse levitamine. 3. Oma füüsilise, vaimse ja emotsionaalse heaolu tagamine. A.2.5 Koostöö ja juhendamine 1. Kaasamine. 2. Lapsevanema nõustamine õppimise valdkonnas. 3. Õpikogukonnas tegutsemine. A.2.6 Arendus-, loome- ja teadustegevus 1. Erialase teadmuse arendamine. 2. Õpetajahariduse valdkonna teadus- ja arendustöö. 3. Haridusvaldkonna poliitika kujundamine ja arengu kavandamine. A.2.7 Juhtimine 1. Meeskonna juhtimine. 2. Protsesside juhtimine. 3. Võrgustiku või õpikogukonna juhtimine. B.2.12 Meisterõpetaja, tase 8 kutset läbiv kompetents 1. Enesemääratlemine. 2. Eriala/ainevaldkonna tundmine. 3. Õppesisu pedagoogiline teadmine. 4. Motiveerimine. 5. Koostöö. 6. Sotsiaalne pädevus, suhtlemine. 7. Väärtuspädevus, kutse-eetika järgimine. 8. Matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane mõtlemine. 9. Ettevõtlikkus. 10. Keele kasutamine. 11. Digioskuste hindamine ja arendamine. A.2.8 Õpetajate juhendamine ja koolitamine 1. Kolleegide mentorlus ja koolitamine. 2. Õpetajakoolituse praktika juhendamine või koordineerimine. 3. Koostöö õpetajakoolituse arendamisel. A.2.9 Metoodika ja õpivara arendamine 1. Metoodikate väljatöötamine. 2. Metoodikate ja õpivara uurimine. 3. Õpivara loomine ja arendamine. A.2.10 Hariduslike erivajadustega õppija toetamine 1. Teadlikkus kaasava hariduse rakendamise põhimõtetest. 2. Õppe kohandamine. 3. Nõustamine. A.2.11 Digipedagoogika rakendamine 1. Koolitamine ja nõustamine. 2. Õpikeskkonna kujundamine. 3. Arendustegevus. Õpetaja töö eeldab orienteerumist haridusvaldkonna õigusaktides. Tööaeg ja puhkus on reguleeritud töölepingu seadusega, töötingimused võivad täiendavalt olla reguleeritud töökorraldusreeglite või muude organisatsioonis kehtestatud normdokumentidega. Õpetaja töö on vaheldusrikas ja väljakutseid pakkuv, eeldab elukestvat õppimist, head suhtlemisoskust ja pingetaluvust, oluline on vaimse ja füüsilise tervise, sh hääle hoidmise oskus. Õpetaja peamised töövahendid on õpivara, kooli- ja kontoritarbed, digivahendid jm vastavalt õpetatavale valdkonnale. Õpetajatöös on olulised ausus, empaatia, ennastjuhtivus, ettevõtlikkus, koostöövõime, loomingulisus, positiivsus, tolerantsus, vastutustundlikkus ja õppimisvõime. Õpetaja hariduslik ettevalmistus on reguleeritud haridus(- ja teadus)ministri määrusega. Õpetaja, pedagoog. Haridus- ja teadusministri määrus Direktori, õppealajuhataja, õpetajate ja tugispetsialistide kvalifikatsiooninõuded. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid B.2.1 – B.2.7 ja B.2.12 (läbiv kompetents) ning vähemalt üks valitavatest kompetentsidest B.2.8 ja B.2.9. Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.10 ja B.2.11. Õppija toetamine 8 Õpi- ja õpetamistegevuse kavandamine 8 Õpetamine 8 Refleksioon ja professionaalne enesearendamine 8 Koostöö ja juhendamine 8 Arendus-, loome- ja teadustegevus 8 Juhtimine 8 Kutse taotlemisel tuleb tõendada vähemalt üks valitavatest kompetentsidest. Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.10 – B.2.11. Õpetajate juhendamine ja koolitamine 8 Metoodika ja õpivara arendamine 8 Hariduslike erivajadustega õppija toetamine 8 Digipedagoogika rakendamine 8 Meisterõpetaja, tase 8 kutset läbiv kompetents 7 Päikeseelektrisüsteemide paigaldaja, tase 4 Photovoltaic system installer, level 4 3 Fotoelektriliste elektritootmissüsteemide paigaldaja, tase 4 (versioon 1) Fotoelektriliste elektritootmissüsteemide paigaldaja, tase 4 (versioon 2) Päikeseelektrisüsteemide paigaldaja, tase 4 (versioon 4) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektri, sooja- ja gaasivarustus Päikeseelektrisüsteemide paigaldaja 13 2019-04-24 2019-04-24 2024-03-13 4 4 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 0713 Elektrienergia ja energeetika 43 Eriehitustööd Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Anti Tiik Bakeri OÜ Priit Kaselaan Bakeri OÜ Andres Meesak Eesti Päikeseelektri Assotsiatsioon MTÜ Ander Pukk Naps Solar Estonia OÜ Aulika Riisenberg SA Innove Argo Rosin TalTech Tuuliki Kasonen Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon Indrek Gregor Tuge energia Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. 4. taseme päikeseelektrisüsteemide paigaldaja töö eesmärk on tagada paigaldatud päikeseelektrisüsteemide töökindlus ja projektile (sh tarbija vajadustele) vastavus. Päikeseelektrisüsteemide paigaldaja paigaldab ja hooldab paneele, kilpe (jaotus- ja juhtimiskeskusi), invertereid jm seadmeid ning süsteeme, millega toodetakse taastuvast energiaallikast - päikesest - elektrit. Töö eeldab paneelide kinnitus- ja katusekonstruktsioonide montaažitööde ning kõrgtööde oskusi. Päikeseelektrisüsteemide paigaldaja töötab iseseisvalt või töörühma liikmena täites tööülesandeid vähe muutuvates olukordades keskkonnahoidlikult ja ressursse säästvalt. Lähedane kutse: Sisetööde elektrik, tase 4 A.2.1 Paigaldustööd 1. Paigaldamistööde ettevalmistus 2. Konstruktsioonide paigaldamine 3. Seadmete ja ühenduste paigaldamine A.2.2 Kontroll ja seadistamine 1. Elektriliste ja mehhaaniliste ühenduste kontrollimine 2. Paigaldatud seadmete töövalmiduse kontroll 3. Seadmete seadistamine 4. Süsteemi kontrollkäivitamine ja peatamine A.2.3 Paigaldustööde dokumenteerimine 1. Paigaldamisega seotud tegevuste dokumenteerimine 2. Kasutusjuhendi tutvustamine kliendile A.2.4 Seadmete hooldus 1. Seadmete hooldamine 2. Hooldustoimingute dokumenteerimine. Töötatakse sise- ja välistingimustes, vajadusel kõrgustes (katustel ja tõstukitel). Arvestama peab võimalikku kokkupuudet müra, tolmu ning pingestatud seadmetega. Kohustus on kasutada isiku- ja kaitsevahendeid. Käsi- ja spetsiaaltööriistad, mehhanismid (nt tõstukid, talid) ja mõõte- ja häälestusseadmed (testrid, ampermeetrid, arvuti koos lisaseadmetega jt). Töö eeldab füüsilist vastupidavust. Töös on oluline keskendumis- ja kohanemisvõime, analüüsivõime, käeline osavus, koostöövõime, keskkonnataluvus ja vastutusvõime. Kutseoskused omandatakse töö käigus või jätkuõppes, mis eeldab elektriala kutseoskusi ja erialast töökogemust. Selle kutsestandardi järgse koolituse läbimist tõendav tunnistus tõendab isiku pädevust paigaldada päikeseenergiasüsteeme ehitus- ja elektripaigaldiste valdkondi reguleeriva EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2009/28/EÜ kohaselt. 4. taseme päikeseelektrisüsteemide paigaldaja töötab vastutava spetsialisti juhtimisel. Alus: Ehitusseadustik, Seadme ohutuse seadus. 4. taseme päikeseelektrisüsteemide paigaldaja kutsestandardi järgse õppekava läbimisel omandatakse kompetentsid B.2.1–B.2.5 Paigaldustööd 4 Kontroll ja seadistamine 4 Paigaldustööde dokumenteerimine 4 Seadmete hooldus 5 Päikeseelektrisüsteemide paigaldaja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Elektrituuliku tehnik, tase 5 Wind turbine Technician, level 5 3 Elektrituuliku tehnik, tase 5 (versioon 4) Elektrituulikute tehnik, tase 5 (versioon 1) Elektrituulikute tehnik, tase 5 (versioon 2) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektri, sooja- ja gaasivarustus Elektrituulikute tehnik 13 2019-04-24 2019-04-24 2024-03-13 5 5 3113 Elektrotehniliste alade tehnikud 0713 Elektrienergia ja energeetika 43 Eriehitustööd Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Tuuliki Kasonen Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon Tanel Kutsar Empower 4Wind OÜ Kristo Vaher Tallinna Tehnikakõrgkool Tauri Avila GE Renewables Enda Pärisma 3D Wind Service OY Erkki Kallas Enefit Green AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Elektrituuliku tehnik, tase 5, hooldab ja remondib tuuleelektrijaamades elektrit tootvaid suuri, alates 51 kW elektrituulikuid. Tema tööks on diagnoosida elektrilisi rikkeid ning paigaldada, remontida ja vahetada elektrituulikute seadmeid. Töö eeldab automaatika-, hüdraulika-, mehaanika-, elektri- , tõste- ja kõrgtöö oskusi. Elektrituuliku tehnik on kogenud töötaja, kes täidab mitmekülgseid tööülesandeid iseseisvalt või töörühma liikmena. Töörühma juhi rollis on valmis korraldama teiste tööd ning vastutama töörühma töötulemuse eest. 5. taseme elektrituuliku tööülesanded võivad osaliselt kattuda sidusvaldkondade oskustöötajate (mehhatroonikute, elektrikute, mehaanikute ja automaatikute) tööülesannetega. A.2.1 Töö korraldamine 1. Tõrgete ja veateadete vastuvõtmine 2. Töö kavandamine 3. Töövahendite ja seadmete komplekteerimine 4. Materjalide valimine ja ettevalmistamine A.2.2 Ohutuse tagamine 1. Tule- ja elektriohutuse nõuete täitmine 2. Ohutu töökoha korraldamine 3. Ohutus- ja isikukaitse­vahendite kasutamine A.2.3 Tõrgete ja vigade tuvastamine 1. Tõrgete ja vigade tuvastamine 2. Tõrgete ja vigade põhjuste kindlaksmääramine 3. Järgnevate tegevuste otsustamine A.2.4 Remont 1. Remonditööde kavandamine 2. Seadmete ja komponentide parandamine ja asendamine 3. Kontroll ja käivitamine 4. Dokumenteerimine A.2.5 Seadmete hooldus 1. Hoolduskava ja tööjuhendiga tutvumine 2. Seadmete plaaniline hooldus 3. Kontroll ja käivitamine 4. Dokumenteerimine Töö on liikuva iseloomuga, nõudes valmisolekut lähetusteks. Vajalik on omada sõiduki juhtimisõigust. Töö toimub kõrgustes nii sise- kui välitingimustes ning eeldab füüsilist ja vaimset pingutust. Arvestada tuleb ekstreemsete ilmastikuolude, vibratsiooni, müra ja tolmuga. Võimalik on kokkupuude pingestatud seadmetega. Kohustus on kasutada isiku- ja kaitsevahendeid. Töötempo on periooditi kiire ja pingeline, vajadusel tuleb töötada üle tavatööaja, puhkepäevadel ja pühade ajal. Turvavööd, käsi- ja elektrilised tööriistad, mehhanismid (nt tõstukid, talid), mõõte- ja häälestusseadmed (testrid, ampermeetrid), arvuti koos lisaseadmetega, IKT seadmed, tarkvara. Töö eeldab füüsilist vastupidavust ja võimet töötada kõrgustes. Töös on oluline kiire reageerimine, tehniline taip, tulemustele orienteerumine, tasakaalukus, keskendumis- ja kohanemisvõime, analüüsivõime, käeline osavus ja koostöövõime. Kutseoskused omandatakse töö käigus, kursustel või jätkuõppes, mis eeldab elektri- ja mehaanikaalaseid kutseoskusi ning erialast töökogemust. Tuulikutehnik, hooldustehnik. Nõutav on isiku elektriohuteadlikkuse kontrolli ja kõrgtööde koolituse läbimist tõendav tõend. Alus: seadme ohutuse seadus, töötervishoiu ja tööohutuse seadus. Elektritööde korraldust reguleerib standard EVS-EN50110-1 „Elektripaigaldiste käit“. Tuletöid reguleerib siseministri määrus „Tuletöö tegemisele esitatavad nõuded“. Tööohutuse nõuded, töötajate õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel reguleerib „Töötervishoiu ja tööohutuse seadus“. Rahvusvahelistes ettevõtetes või globaalsel turul töötades tuleb arvestada nii sihtriigi kui rahvusvaheliselt tunnustatud standarditega, nt Global Wind Organisation (GWO) standardid. 5. taseme elektrituuliku tehniku kutsestandardi järgse õppekava läbimisel omandatakse kompetentsid B.2.1 - B.2.6. Töö kavandamine ja korraldamine 5 Ohutuse tagamine 5 Tõrgete ja vigade tuvastamine 5 Remont 5 Seadmete hooldus 5 Elektrituuliku tehnik, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Metallilõikepinkidel töötaja, tase 4 CNC machine operator, level 4 6 Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja II (versioon 1) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja II (versioon 2) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja II (versioon 3) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja II (versioon 4) CNC metallilõikepingi operaator, tase 4 (versioon 8) CNC metallilõikepingi operaator, tase 4 (versioon 9) Freesija III (versioon 1) Freesija III (versioon 2) Freesija III (versioon 3) Freesija III (versioon 4) Lihvija III (versioon 1) Lihvija III (versioon 2) Lihvija III (versioon 3) Metallilõikepinkidel töötaja, tase 4 (versioon 5) Metallilõikepinkidel töötaja, tase 4 (versioon 7) Treial III (versioon 1) Treial III (versioon 2) Treial III (versioon 3) Treial III (versioon 4) Freesija, tase 4 Treial, tase 4 Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Metallilõikepinkidel töötaja 12 2019-05-08 2019-05-08 2021-04-26 4 4 7223 Metallitöötluspinkide seadistajad ja operaatorid 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Andres Pählapuu Hissmekano Eesti OÜ Allan Märk AS NORMA Anu Kull Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool Veiko Põldmaa Tallinna Tööstushariduskeskus Anu Tuuksam SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Metallilõikepinkidel töötajad on ametis peamiselt masinaehitusettevõtetes, mis tegelevad metallide töötlemisega treimise või freesimise teel. Töö toimub sõltuvalt töötaja kutsealasest ettevalmistusest trei- või freespingil, kus ta töötleb joonise ja juhtprogrammi järgi detaile. Metallilõikepinkidel töötaja põhiline tööülesanne on mitmesuguste kujupindade töötlemine, keermestamine ja puurimine nii konventsionaalsel kui ka APJ- tööpingil. (APJ on ingl. k. CNC - Computer Numerical Control). Ta seadistab tööpingi lähtudes etteantud tehnilisest dokumentatsioonist või töötab eelnevalt seadistatud tööpinkidel. Metallilõikepinkidel töötaja tagab töödeldava detaili kvaliteedi. Metallilõikepinkidel töötajal on võimalik spetsialiseeruda kahel erialal: a) freesija b) treial Spetsialiseerumised sisaldavad vajalikke oskusi ja teadmisi nii konventsionaalse kui APJ-tööpingil töötamiseks. Freesija peamine tööülesanne on detailide valmistamine pindade, avade, astmete ja soonte töötlemise teel freespingil. Treiali peamine tööülesanne on valdavalt pöördkeha-tüüpi detailide valmistamine: pindade, astmete, avade ja soonte töötlemine ja keermestamine treipingil. A.2.1 Tööprotsessi ettevalmistamine 1. Tööjooniste ja dokumentidega tutvumine. 2. Nõuetekohase töökoha korraldamine. 3. Tööpingi korrasoleku kontrollimine. 4. Tooriku vastavuse kontrollimine. A.2.2 Tööpingi hooldustööde tegemine 1. Regulaarsete hooldus- ja puhastustööde tegemine. 2. Tehniliste probleemide registreerimine. A.2.3 Detailide töötlemine konventsionaalsel ja APJ-freespingil 1. Konventsionaalse freespingi seadistamine detailide valmistamiseks. 2. Detailide valmistamine konventsionaalsel freespingil. 3. APJ-freespingi seadistamine ja ettevalmistamine tööks. 4. Detailide valmistamine APJ-freespingil. 5. Detailide järeltöötlemine ja ladustamine oma töökoha piires. A.2.4 Detailide töötlemine konventsionaalsel ja APJ-treipingil 1. Konventsionaalse treipingi seadistamine detailide valmistamiseks. 2. Detailide valmistamine konventsionaalsel treipingil. 3. APJ-treipingi seadistamine ja ettevalmistamine tööks. 4. Detailide valmistamine APJ-treipingil. 5. Detailide järeltöötlemine ja ladustamine oma töökoha piires. APJ-metallilõikepinkidel töötajate tööaeg on üldjuhul fikseeritud, ettevõtte töökorraldusest lähtudes võib töö toimuda ka paindliku töögraafiku alusel. Sõltuvalt ettevõtte tootmissegmendist (seeriatootmine või individuaaltootmine) võib töö olla nii rutiinne kui vahelduv, töötempo on üldjuhul mõõdukas. Töökeskkond paikneb siseruumides ning on mürarikas. Töökeskkonnas esinevad metallitolm ja jahutusvedelike aurud võivad tekitada allergilisi reaktsioone. Kuna töötatakse masinatega, siis võib ohutusnõuete eiramine endaga kaasa tuua tööõnnetuse, mistõttu on kohustuslik järgida täpselt tööohutusnõudeid ja kasutada ettenähtud isikukaitsevahendeid. Universaal- ja erirakised, mõõtmisvahendid, käsitööriistad (nt viil, laasturoop, abrasiivkivi jne), tõsteseadmed, isikukaitsevahendid. Vastutustunne ja ausus, hoolikus, täpsus, iseseisva töö planeerimise oskus, ruumiline kujutlusvõime, rahulikkus, hea nägemine ja kuulmine, hea füüsiline vorm. Keskendumisvõime, rutiinitaluvus, koordinatsioon, matemaatiline võimekus. Tavapäraselt töötavad sellel kutsealal inimesed, kellel on erialane haridus või kes on oma kutsealased oskused omandanud praktilise töökogemuse ja erialase täiendkoolitusega. Treial, freesija. Metallilõikepinkidel töötaja, tase 4 kutsestandard koosneb kahest kohustuslikust (B.2.1 ja B.2.2), kahest spetsialiseerumisega seotud (B.2.3, B.2.4) ja kutset läbivast (B.2.5) kompetentsist. Metallilõikepinkidel töötaja kutse on spetsialiseerumispõhine, võimalik on spetsialiseeruda kahel suunal: a) konventsionaalsetel ja APJ-metallilõikepinkidel töötaja, freesija; b) konventsionaalsetel ja APJ-metallilõikepinkidel töötaja, treial. Freesija, tase 4 kutse saamiseks tuleb taotlejal tõendada kompetentsid B.2.1, B.2.2, B.2.3 ja B.2.5. Treial, tase 4 kutse saamiseks tuleb taotlejal tõendada kompetentsid B.2.1, B.2.2, B.2.4 ja B.2.5. Tööprotsessi ettevalmistamine 4 Tööpingi hooldustööde tegemine 4 Metallilõikepinkidel töötaja kutse on spetsialiseerumispõhine, võimalik on spetsialiseeruda kahel suunal: a) konventsionaalsetel ja APJ-metallilõikepinkidel töötaja, freesija; b) konventsionaalsetel ja APJ-metallilõikepinkidel töötaja, treial. Freesija, tase 4 kutse saamiseks tuleb taotlejal tõendada kompetentsid B.2.1, B.2.2, B.2.3 ja B.2.5. Treial, tase 4 kutse saamiseks tuleb taotlejal tõendada kompetentsid B.2.1, B.2.2, B.2.4 ja B.2.5. Metallilõikepinkidel töötaja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Metallilõikepinkidel töötaja, tase 5 CNC machine operator, level 5 6 Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-meister III (versioon 1) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-meister III (versioon 2) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-meister III (versioon 3) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-meister III (versioon 4) CNC metallilõikepingi operaator-seadistaja, tase 5 (versioon 8) CNC metallilõikepingi operaator-seadistaja, tase 5 (versioon 9) Metallilõikepinkidel töötaja, tase 5 (versioon 5) Metallilõikepinkidel töötaja, tase 5 (versioon 7) APJ-freespinkidel töötaja, tase 5 APJ-treipinkidel töötaja, tase 5 Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Metallilõikepinkidel töötaja 12 2019-05-08 2019-05-08 2021-04-26 5 5 7223 Metallitöötluspinkide seadistajad ja operaatorid 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Andres Pählapuu Hissmekano Eesti OÜ Allan Märk AS NORMA Anu Kull Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool Veiko Põldmaa Tallinna Tööstushariduskeskus Anu Tuuksam SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Metallilõikepinkidel töötajad on ametis peamiselt masinaehitusettevõtetes, mis tegelevad metallide töötlemisega treimise või freesimise teel. Töö toimub sõltuvalt töötaja spetsialiseerumisest APJ-freespingil või APJ-treipingil (APJ on inglise k CNC - Computer Numerical Control, kus ta töötleb joonise ja juhtprogrammi järgi detaile. Metallilõikepinkidel töötaja põhiline tööülesanne on mitmesuguste kujupindade töötlemine, keermestamine ja puurimine. 5. taseme metallilõikepinkidel töötaja seadistab etteantud tehnilisest dokumentatsioonist lähtudes tööpingi või töötab eelnevalt seadistatud tööpinkidel. Vajadusel teeb olemasolevates seadistustes muudatusi või koostab ise CAD/CAM-süsteemis juhtprogrammid. Sõltuvalt töökorraldusest võib juhendada ka vähem kogenud kolleege või korraldada väiksema meeskonna tööd. 5. taseme metallilõikepinkidel töötaja kutse on spetsialiseerumispõhine: - APJ freespinkidel töötaja, tase 5 - APJ treipinkidel töötaja, tase 5 Freesija tööülesanne on detailide valmistamine freespingil pindade, astmete ja soonte töötlemise teel. Treiali tööülesanne on valdavalt pöördkeha-tüüpi detailide valmistamine treipingil pindade, astmete ja soonte töötlemise ja keermestamise teel. A.2.1 Tööprotsessi ettevalmistamine 1. Tööjooniste ja dokumentidega tutvumine. 2. Nõuetekohase töökoha korraldamine. 3. Tööpingi korrasoleku kontrollimine. 4. Tooriku vastavuse kontrollimine. A.2.2 Tööpingi hooldustööde tegemine 1. Regulaarsete hooldus- ja puhastustööde tegemine. 2. Tehniliste probleemide registreerimine. A.2.3 Töö korraldamine ja juhendamine 1. Tegevuste planeerimine. 2. Ressursside kavandamine ja organiseerimine. 3. Materjalikulu minimeerimine. 4. Tähtaegadest kinnipidamise jälgimine. 5. Tööpingi mitmesuguste võimaluste kasutamine. 6. Töö delegeerimine. 7. Töötajate juhendamine, ettepanekute tegemine täiendõppe. 8. Ettepanekute tegemine töökorralduse parendamiseks. A.2.4 Detailide töötlemine APJ-freespingil 1. APJ-freespingi seadistamine detailide valmistamiseks. 2. Detailide valmistamine APJ-freespingil. 3. Detailide järeltöötlemine ja ladustamine oma töökoha piires. A.2.5 Detailide töötlemine APJ-treipingil 1. APJ-treipingi seadistamine detailide valmistamiseks. 2. Detailide valmistamine APJ-treipingil. 3. Detailide järeltöötlemine ja ladustamine oma töökoha piires. APJ-metallilõikepinkidel töötajate tööaeg on üldjuhul fikseeritud, ettevõtte töökorraldusest lähtudes võib töö toimuda ka paindliku töögraafiku alusel. Sõltuvalt ettevõtte tootmissegmendist (seeriatootmine või individuaaltootmine) võib töö olla nii rutiinne kui vahelduv, töötempo on üldjuhul mõõdukas. Töökeskkond paikneb siseruumides ning on mürarikas. Töökeskkonnas esinevad metallitolm ja jahutusvedelike aurud võivad tekitada allergilisi reaktsioone. Kuna töötatakse masinatega, siis võib ohutusnõuete eiramine endaga kaasa tuua tööõnnetuse, mistõttu on kohustuslik järgida täpselt tööohutusnõudeid ja kasutada ettenähtud isikukaitsevahendeid. Universaal- ja erirakised, mõõtmisvahendid, käsitööriistad (nt viil, laasturoop, abrasiivkivi jne), tõsteseadmed, isikukaitsevahendid. Vastutustunne ja ausus, hoolikus, täpsus, iseseisva töö planeerimise oskus, ruumiline kujutlusvõime, rahulikkus, hea nägemine ja kuulmine, hea füüsiline vorm. Keskendumisvõime, rutiinitaluvus, koordinatsioon, matemaatiline võimekus. Üldjuhul on selle taseme metallilõikepinkidel töötajatel erialane baasharidus ja läbitud vastav täiendõpe, kuid kutsealased oskused võivad olla omandanud ka pikaajalise praktilise töökogemuse ja erialase täiendkoolitusega. Treial, freesija. Metallilõikepinkidel töötaja, tase 5 kutsestandard koosneb kolmest kohustuslikust (B.2.1 – B.2.3), neljast spetsialiseerumisega seotud (B.2.4 – B.2.5) ja kutset läbivast (B.2.6) kompetentsist. 5. taseme metallilõikepinkidel töötaja kutse on spetsialiseerumispõhine, võimalik on spetsialiseeruda kahel suunal: 1. APJ-freespinkidel töötaja, tase 5 2. APJ-treipinkidel töötaja, tase 5 APJ-freespinkidel töötaja, tase 5 kutse saamiseks tuleb taotlejal tõendada kompetentsid B.2.1, B.2.2, B.2.3, B.2.4 ja B.2.6 APJ-treipinkidel töötaja, tase 5 kutse saamiseks tuleb taotlejal tõendada kompetentsid B.2.1, B.2.2, B.2.3, B.2.5 ja B.2.6 Tööprotsessi ettevalmistamine 4 Tööpingi hooldustööde tegemine 4 Töö korraldamine ja töötajate juhendamine 5 5. taseme metallilõikepinkidel töötaja kutse on spetsialiseerumispõhine, võimalik on spetsialiseeruda kahel suunal: 1. APJ-freespinkidel töötaja, tase 5 2. APJ-treipinkidel töötaja, tase 5 APJ-freespinkidel töötaja, tase 5 kutse saamiseks tuleb taotlejal tõendada kompetentsid B.2.1, B.2.2, B.2.3, B.2.4 ja B.2.6 APJ-treipinkidel töötaja, tase 5 kutse saamiseks tuleb taotlejal tõendada kompetentsid B.2.1, B.2.2, B.2.3, B.2.5 ja B.2.6 Metallilõikepinkidel töötaja, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Keevitaja, tase 3 Welder, EstQF Level 3 8 Keevitaja I (versioon 1) Keevitaja I (versioon 2) Keevitaja I (versioon 3) Keevitaja I (versioon 4) Keevitaja I (versioon 5) Keevitaja I (versioon 6) Keevitaja, tase 3 (versioon 10) Keevitaja, tase 3 (versioon 7) Keevitaja, tase 3 (versioon 9) Käsikaarkeevitaja, tase 3 Poolautomaatkeevitaja, tase 3 Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Keevitaja 12 2019-05-08 2019-05-08 2021-04-26 3 3 7212 Keevitajad ja leeklõikajad 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Kutsestandardis kasutatud mõisted Tatjana Karaganova Tallinna Tööstushariduskeskus Tarvo Krapp Contractor OÜ Toomas Reha Inspecta Eesti OÜ Enn Orav Inspecta Eesti OÜ Vladimir Belõi Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool Andres Laansoo Tallinna Tehnikaülikool Anu Tuuksam SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Keevitaja töötab põhiliselt metalltooteid ja -konstruktsioone valmistavas ettevõttes ning ehitus-, paigaldus-, hoolde- ja remonditöödel. Keevitaja põhitöö on keevitustööde ettevalmistamine, tarindi koostamine vastavalt joonisele, keevisliidete teostamine ning järeltöötlus ja tulemuse kontroll. Töö nõuab jooniste lugemise oskust, töötlemistehnoloogia ja materjalide omaduste tundmist. Käesolevas kutsestandardis on kirjeldatud 3. taseme keevitaja kutsealaseid kompetentse. Selle taseme keevitaja on võimeline koostama ja keevitama lihtsamaid keevistooteid, detaile ning ehituskonstruktsioone. Keerulisemate tööde (kontrolli nõudvad tooted) puhul vajab juhendamist. 3. taseme keevitaja kasutab oma töös järgmisi keevitusviise: käsikaarkeevitus (MMA 111) ja poolautomaatkeevitus (MAG 135). Keevitaja, tase 3 kutsestandardis sisaldub ka kaks osakutset: Käsikaarkeevitaja, tase 3 Poolautomaatkeevitaja, tase 3 A.2.1 Töökoha korraldamine, tootmis- ja abivahendite valimine ja ettevalmistamine 1. Tööjoonise, tööjuhendi ja tehnoloogilise kaardiga (WPS) tutvumine. 2. Töövahendite valimine. 3. Keevitusvahendite valimine. 4. Keevitusseadmete seadistamine ja režiimi valimine. 5. Nõuetekohase töökoha korraldamine. 6. Isikukaitsevahendite valimine. A.2.2 Detailide ja koostude ettevalmistamine ja koostamine 1. Detailide ettevalmistamine ja kontrollimine. 2. Koostude ülesseadmine keevitamiseks ja nende kontrollimine. A.2.3 Kvaliteedi kontrollimine ja defektide parandamine 1. Keevisõmbluste kontrollimine. 2. Koostu kontrollimine. 3. Defektide parandamine. 4. Lõppkontrolli tegemine. A.2.4 Käsikaarkeevitustööde tegemine ja detailide järeltöötlemine 1. Käsikaarkeevitustööde tegemine. 2. Vahekontrolli tegemine. 3. Valmis toote järeltöötlemine. A.2.5 Poolautomaatsete keevitustööde tegemine ja detailide järeltöötlemine 1. Poolautomaatsete keevitustööde tegemine. 2. Vahekontrolli tegemine. 3. Valmis toote järeltöötlemine. Keevitaja 3. taseme kutse sisaldab järgmisi osakutseid: Käsikaarkeevitaja, tase 3 A.2.1 Töökoha korraldamine, tootmis- ja abivahendite valimine ja ettevalmistamine 1. Tööjoonise, tööjuhendi ja tehnoloogilise kaardiga (WPS) tutvumine. 2. Töövahendite valimine. 3. Keevitusvahendite valimine. 4. Keevitusseadmete seadistamine ja režiimi valimine. 5. Nõuetekohase töökoha korraldamine. 6. Isikukaitsevahendite valimine. A.2.2 Detailide ja koostude ettevalmistamine ja koostamine 1. Detailide ettevalmistamine ja kontrollimine. 2. Koostude ülesseadmine keevitamiseks ja nende kontrollimine. A.2.3 Kvaliteedi kontrollimine ja defektide parandamine 1. Keevisõmbluste kontrollimine. 2. Koostu kontrollimine. 3. Defektide parandamine. 4. Lõppkontrolli tegemine. A.2.4 Käsikaarkeevitustööde tegemine ja detailide järeltöötlemine 1. Käsikaarkeevitustööde tegemine. 2. Vahekontrolli tegemine. 3. Valmis toote järeltöötlemine. Poolautomaatkeevitaja, tase 3 A.2.1 Töökoha korraldamine, tootmis- ja abivahendite valimine ja ettevalmistamine 1. Tööjoonise, tööjuhendi ja tehnoloogilise kaardiga (WPS) tutvumine. 2. Töövahendite valimine. 3. Keevitusvahendite valimine. 4. Keevitusseadmete seadistamine ja režiimi valimine. 5. Nõuetekohase töökoha korraldamine. 6. Isikukaitsevahendite valimine. A.2.2 Detailide ja koostude ettevalmistamine ja koostamine 1. Detailide ettevalmistamine ja kontrollimine. 2. Koostude ülesseadmine keevitamiseks ja nende kontrollimine. A.2.3 Kvaliteedi kontrollimine ja defektide parandamine 1. Keevisõmbluste kontrollimine. 2. Koostu kontrollimine. 3. Defektide parandamine. 4. Lõppkontrolli tegemine. A.2.5 Poolautomaatsete keevitustööde tegemine ja detailide järeltöötlemine 1. Poolautomaatsete keevitustööde tegemine. 2. Vahekontrolli tegemine. 3. Valmis toote järeltöötlemine. Keevitaja töötab nii sise- kui ka välistingimustes, tööaeg on üldjuhul fikseeritud, kuid sõltuvalt ettevõtte eripärast võib olla korraldatud ka vahetustega töötamine. Töö on mõõduka tempoga, tööülesanded vahelduvad. Keevitaja peab olema valmis töötama ebamugavas või sundasendis, taluma temperatuurikõikumisi, kõrgusi, vibratsiooni, müra ja tolmu. Töö võib toimuda ohtlikes keskkondades, nt mahutites, ehitus- või tööstusobjektil kõrgustes jne. Ta peab tundma kutsealast ohutustehnikat, elektriseadmete kasutamisega kaasnevat ohutustehnikat, kasutama asjakohaseid kaitsevahendeid ning teadma keevitusega kaasnevaid kahjulikke toimeid inimorganismile (põletusoht, nägemiskahjustused jne). Keevitamisel eralduvad gaasid ja töökeskkonnas olev kivi- ja metallitolm võivad esile kutsuda allergilisi reaktsioone. Keevitaja kasutab oma töös keevitus-, gaaslõike-, metallilõike- ja tõsteseadmeid, elektrilisi, mehaanilisi ja pneumaatilisi käsitööriistu (frees, meisel, haamer, käi jne) ning abivahendeid (rakised, pöördlauad, mehhaniseeritud keevitusseadmed, söeelektroodid jne) ja mõõteriistu (šabloonid, nurgik, mõõdulint, nihik jne). Keevitaja peab oskama oma tööd iseseisvalt planeerida ja olema valmis meeskonnatööks. Töö eeldab arenenud vastutustunnet, hoolikust ja täpsust, kuna töötatakse väärtuslike materjalidega. Vajalik on ruumiline kujutlusvõime, hea koordinatsioon ja liigutuste täpsus, normaalne füüsiline vorm ja nägemine, kontsentreerumisvõime ja püsivus. 3. taseme keevitajatel on üldjuhul põhiharidus. Neil on kas erialane kutseharidus või nad on oma tööalase kompetentsuse omandanud erialase täiendkoolituse või praktilise töökogemusega. Keevitaja, keevitaja-koostelukksepp, keevitaja-koostaja. Tuleohutuse seadus § 12 ja § 14. Keevitaja, tase 3 kutse saamiseks peab taotleja tõendama kõik kutsestandardis kirjeldatud kompetentsid (B.2.1–B.2.11). Käsikaarkeevitaja 3. taseme osakutse saamiseks tuleb taotlejal tõendada kompetentsid: B.2.1 Töökoha korraldamine, tootmis- ja abivahendite valimine ja ettevalmistamine B.2.2 Detailide ja koostude ettevalmistamine ja koostamine B.2.3 Kvaliteedi kontrollimine ja defektide parandamine B.2.4 Käsikaarkeevitustööde tegemine ja detailide järeltöötlemine B.2.6–B.2.11 (kõik kutset läbivad kompetentsid) Poolautomaatkeevitaja 3. taseme osakutse saamiseks tuleb taotlejal tõendada kompetentsid: B.2.1 Töökoha korraldamine, tootmis- ja abivahendite valimine ja ettevalmistamine B.2.2 Detailide ja koostude ettevalmistamine ja koostamine B.2.3 Kvaliteedi kontrollimine ja defektide parandamine B.2.5 Poolautomaatsete keevitustööde tegemine ja järeltöötlemine B.2.6 – B.2.11 (kõik kutset läbivad kompetentsid) Töökoha korraldamine, tootmis- ja abivahendite valimine ja ettevalmistamine 3 Detailide ja koostude ettevalmistamine ja koostamine 3 Kvaliteedi kontrollimine ja defektide parandamine 3 Käsikaarkeevitustööde tegemine ja detailide järeltöötlemine 3 Poolautomaatsete keevitustööde tegemine ja detailide järeltöötlemine 3 Tööjuhiste, tehnoloogiate ja kvaliteedinõuete järgimine 3 Töötervishoiu- ja tööohutusnõuete järgimine 3 Meeskonnatöös osalemine 3 Kohanemine muutuvate oludega 3 Täiendõppes osalemine 3 Töövahendite kasutamine ja hoiustamine 3 Rõiva- ja tekstiilispetsialist, tase 6 Garment, Textile and Product Specialist, level 6 1 Rõiva- ja tekstiilispetsialist, tase 6 (versioon 2) Konstrueerimine Ost ja müük Tootearendus ja tootmine Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Rõivatootmine Rõiva- ja tekstiilispetsialist 12 2019-05-08 2019-05-08 2024-03-26 6 6 3118 Joonestajad 0723 Tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha töötlemine 14 Rõivatootmine Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Anelle Juuse Kaubamaja AS Anneli Reinok Hilding Anders Baltic AS Anželika Mullaste Protex Baltic As Diana Tuulik Tallinna Tehnikakõrgkool Pille Nilp Baltika Grupp Sirje Riimaa Baltika Grupp Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. 6. taseme rõiva- ja tekstiilispetsialist töötab tootmis- ja äriettevõttes, kus tema tegevuse tulemusena tagatakse toodete ja tehnoloogiate koostoime, ostutegevus ning lisandväärtuse loomine. Rõiva- ja tekstiilispetsialist täidab tööülesandeid iseseisvalt või meeskonnas. Töö eeldab koolituste (sh väljaõppe) läbiviimist ning koostööd disainerite jt sidusvaldkondade spetsialistidega. Rõiva- ja tekstiilispetsialist spetsialiseerub konstrueerimisele , tootearendusele ja tootmisele või ostule ja müügile. Konstrueerimisele spetsialiseerunud rõiva- ja tekstiilispetsialist (konstruktor, tehniline disainer) töötab välja uute mudelite lõigete konstruktsiooni ja tehnilise dokumentatsiooni. Tootearendusele ja tootmisele spetsialiseerunud rõiva- ja tekstiilispetsialist (tootearendus- või tootmistehnoloog) tegeleb tootearendusega või ohjab tootmisprotsessi. Tootmistehnoloog tõstab tootmisprotsessi efektiivsust tööoperatsioonide standardiseerimise ja seadmepargi täiustamise kaudu. Sageli on tootearendus- ja tootmistehnoloog ettevõttes üks ja seesama inimene. Ostule ja müügile spetsialiseerunud rõiva- ja tekstiilispetsialist ostab sisse tootmis- ja äritegevuseks vajalikke materjale- ja tooteid ning loob ettevõttele lisandväärtust toodete müügi kasvatamisega. A.2.1 Valdkondlik spetsialistitöö 1. Rõiva- ja tekstiiltoodete valmistamine ideest müügini 2. Nõustamine, juhendamine, koolitamine 3. Koostöö ja suhtlemine 4. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT) kasutamine 5. Võõrkeel(t)e kasutamine A.2.2 Rõiva- ja tekstiiltoodete konstrueerimine 1. Toote tehnilise joonise ja dokumentatsiooni koostamine 2. Moejoonise ja skeemi järgi lõigete konstrueerimine 3. Toote lekaalide valmistamine 4. Toote korrigeerimine 5. Toote ettevalmistamine tootmiseks A.2.3 Rõiva- ja tekstiiltoodete tootearendus ja tootmine 1. Uute toodete väljatöötamine 2. Tootmisprotsessi planeerimine ja korraldamine 3. Tootmisprotsessi ja toote parendamine A.2.4 Rõiva- ja tekstiiltoodete ost ja müük 4. Müügi ja ostuvajaduse planeerimine 5. Ostu- ja müügitoimingute läbiviimine 6. Tarnija- ja kliendisuhete juhtimine Töö toimub peamiselt siseruumides. Töö on emotsionaalselt pingeline, vastutusrikas ja stressirohke. Sõltuvalt töökohast ja kasutatavatest materjalidest võivad riskiteguriteks osutuda töökeskkonnas esinev tekstiilitolm, müra ja toote valmistamisel kasutatavad kemikaalid (liimid, kuumtöötlemisel või puhastamisel eralduvad toksilised aurud jne). Ostu ja müügi spetsialisti töö nõuab head väljendus- ja suhtlemisoskust ning valmisolekut töötada hooajaliselt väljaspool põhitööaega ja töölähetustes. Konstruktori töös on palju sundasendis töötamist. IKT vahendid, erialased tarkvaraprogrammid ning spetsiifilised seadmed ja töövahendid. Sõltuvalt spetsialiseerumisest eeldab töö insenerlikku loogilist mõtlemist, ruumilist kujutlusvõimet, vormi-, stiili- ja värvitaju, loovust, iseseisvust, täpsust, analüüsi-, otsustus-, vastutus-, organiseerimis- ja kohanemisvõimet, suhtlemis- ja koostöövalmidust, läbirääkimisoskust, õpitahet ja stressitaluvust. Eelistatud on erialane rakenduskõrgharidus. Tööuurija, normeerija, tootearendustehnoloog, tootmistehnoloog, tehnoloog, tööõpetaja, kvaliteedispetsialist, kvaliteedijuht, tööjuht, tootmisjuht, tootmisvõimsuse sisseostja, tootmise planeerija, tehniline disainer, konstruktor, rõivaste konstruktor, tekstiiltoodete konstruktor, konstruktor-modelleerija, ostuspetsialist, ostujuht, e-poe spetsialist, müügispetsialist, müügijuht, kategooriajuht, tootejuht, e-poe spetsialist jm. Rõiva- ja tekstiiltoodete konstrueerimisele spetsialiseerumisel omandatakse kompetentsid B.2.1 ja B.2.2. Rõiva- ja tekstiiltoodete tootearendusele ja tootmisele spetsialiseerumisel omandatakse kompetentsid B.2.1 ja B.2.3. Rõiva- ja tekstiiltoodete ostu ja müügile spetsialiseerumisel omandatakse kompetentsid B.2.1 ja B.2.4. Valdkondlik spetsialistitöö 6 Rõiva- ja tekstiiltoodete konstrueerimisele spetsialiseerumisel omandatakse kompetentsid B.2.1 ja B.2.2. Rõiva- ja tekstiiltoodete tootearendusele ja tootmisele spetsialiseerumisel omandatakse kompetentsid B.2.1 ja B.2.3. Rõiva- ja tekstiiltoodete ostu ja müügile spetsialiseerumisel omandatakse kompetentsid B.2.1 ja B.2.4. Keevitaja, tase 4 Welder, EstQF Level 4 7 Keevitaja II (versioon 1) Keevitaja II (versioon 2) Keevitaja II (versioon 3) Keevitaja II (versioon 4) Keevitaja II (versioon 5) Keevitaja, tase 4 (versioon 6) Keevitaja, tase 4 (versioon 8) Keevitaja, tase 4 (versioon 9) Käsikaarkeevitaja, tase 4 Poolautomaatkeevitaja, tase 4 TIG-keevitaja, tase 4 Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Keevitaja 12 2019-05-08 2019-05-08 2021-04-26 4 4 7212 Keevitajad ja leeklõikajad 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Kutsestandardis kasutatud mõisted Tatjana Karaganova Tallinna Tööstushariduskeskus Tarvo Krapp Contractor OÜ Toomas Reha Inspecta Eesti OÜ Enn Orav Inspecta Eesti OÜ Vladimir Belõi Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool Andres Laansoo Tallinna Tehnikaülikool Anu Tuuksam SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Keevitaja töötab põhiliselt metalltooteid ja -konstruktsioone valmistavas ettevõttes ning ehitus-, paigaldus-, hoolde- ja remonditöödel. Keevitaja põhitöö on keevitustööde ettevalmistamine, tarindi koostamine vastavalt joonisele, keevisliidete teostamine ning järeltöötlus ja tulemuse kontroll. Töö nõuab jooniste lugemise oskust, töötlemistehnoloogia ja materjalide omaduste tundmist. Keevitaja kutsealal on välja töötatud kutsed kahel tasemel: Keevitaja, tase 3 Keevitaja, tase 4 Käesolevas kutsestandardis on kirjeldatud 4. taseme keevitaja kutsealaseid kompetentse. Selle taseme keevitaja koostab ja keevitab mitmesuguseid keevistooteid, detaile ning ehituskonstruktsioone. Vastutusrikkamate tööde (kontrolli nõudvad tooted) puhul konsulteerib ja teeb koostööd vahetu juhi või koordinaatori või meistriga. 4. taseme keevitaja kasutab oma töös järgmisi keevitusviise: käsikaarkeevitus (MMA 111), poolautomaatkeevitus (MIG 131, MAG 135, 136, 138) ja TIG-keevitus (141, 142). Keevitaja 4. taseme kutse raames on võimalik omandada ka järgmisi piiratud pädevusega osakutseid: Käsikaarkeevitaja, tase 4 Poolautomaatkeevitaja, tase 4 TIG-keevitaja, tase 4 A.2.1 Töökoha korraldamine, tootmis- ja abivahendite valimine ja ettevalmistamine 1. Tööjoonise, tööjuhendi ja tehnoloogilise kaardiga (WPS) tutvumine. 2. Töövahendite valimine. 3. Keevitusvahendite valimine. 4. Keevitusseadmete seadistamine ja režiimi valimine. 5. Nõuetekohase töökoha korraldamine. 6. Isikukaitsevahendite valimine. A.2.2 Detailide ja koostude ettevalmistamine ja koostamine 1. Detailide ettevalmistamine ja kontrollimine. 2. Koostude ülesseadmine keevitamiseks ja nende kontrollimine. A.2.3 Kvaliteedi kontrollimine ja defektide parandamine 1. Keevisõmbluste kontrollimine. 2. Koostu kontrollimine. 3. Defektide parandamine. 4. Lõppkontrolli tegemine. A.2.4 Käsikaarkeevitustööde tegemine ja detailide järeltöötlemine 1. Käsikaarkeevitustööde tegemine. 2. Vahekontrolli tegemine. 3. Valmis toote järeltöötlemine. A.2.5 Poolautomaatsete keevitustööde tegemine ja detailide järeltöötlemine 1. Poolautomaatsete keevitustööde tegemine. 2. Vahekontrolli tegemine. 3. Valmis toote järeltöötlemine. A.2.6 TIG-keevitamine ja detailide järeltöötlemine 1. Metallide keevitamine TIG-tehnoloogiat kasutades. 2. Vahekontrolli tegemine. 3. Valmis toote järeltöötlemine. Keevitaja, tase 4 kutse sisaldab järgmisi osakutseid: KÄSIKAARKEEVITAJA A.2.1 Töökoha korraldamine, tootmis- ja abivahendite valimine ja ettevalmistamine 1. Tööjoonise, tööjuhendi ja tehnoloogilise kaardiga (WPS) tutvumine. 2. Töövahendite valimine. 3. Keevitusvahendite valimine. 4. Keevitusseadmete seadistamine ja režiimi valimine. 5. Nõuetekohase töökoha korraldamine. 6. Isikukaitsevahendite valimine. A.2.2 Detailide ja koostude ettevalmistamine ja koostamine 1. Detailide ettevalmistamine ja kontrollimine. 2. Koostude ülesseadmine keevitamiseks ja nende kontrollimine. A.2.3 Kvaliteedi kontrollimine ja defektide parandamine 1. Keevisõmbluste kontrollimine. 2. Koostu kontrollimine. 3. Defektide parandamine. 4. Lõppkontrolli tegemine. A.2.4 Käsikaarkeevitustööde tegemine ja detailide järeltöötlemine 1. Käsikaarkeevitustööde tegemine. 2. Vahekontrolli tegemine. 3. Valmis toote järeltöötlemine. POOLAUTOMAATKEEVITAJA A.2.1 Töökoha korraldamine, tootmis- ja abivahendite valimine ja ettevalmistamine 1. Tööjoonise, tööjuhendi ja tehnoloogilise kaardiga (WPS) tutvumine. 2. Töövahendite valimine. 3. Keevitusvahendite valimine. 4. Keevitusseadmete seadistamine ja režiimi valimine. 5. Nõuetekohase töökoha korraldamine. 6. Isikukaitsevahendite valimine. A.2.2 Detailide ja koostude ettevalmistamine ja koostamine 1. Detailide ettevalmistamine ja kontrollimine. 2. Koostude ülesseadmine keevitamiseks ja nende kontrollimine. A.2.3 Kvaliteedi kontrollimine ja defektide parandamine 1. Keevisõmbluste kontrollimine. 2. Koostu kontrollimine. 3. Defektide parandamine. 4. Lõppkontrolli tegemine. A.2.5 Poolautomaatsete keevitustööde tegemine ja detailide järeltöötlemine 1. Poolautomaatsete keevitustööde tegemine. 2. Vahekontrolli tegemine. 3. Valmis toote järeltöötlemine. TIG-KEEVITAJA A.2.1 Töökoha korraldamine, tootmis- ja abivahendite valimine ja ettevalmistamine 1. Tööjoonise, tööjuhendi ja tehnoloogilise kaardiga (WPS) tutvumine. 2. Töövahendite valimine. 3. Keevitusvahendite valimine. 4. Keevitusseadmete seadistamine ja režiimi valimine. 5. Nõuetekohase töökoha korraldamine. 6. Isikukaitsevahendite valimine. A.2.2 Detailide ja koostude ettevalmistamine ja koostamine 1. Detailide ettevalmistamine ja kontrollimine. 2. Koostude ülesseadmine keevitamiseks ja nende kontrollimine. A.2.3 Kvaliteedi kontrollimine ja defektide parandamine 1. Keevisõmbluste kontrollimine. 2. Koostu kontrollimine. 3. Defektide parandamine. 4. Lõppkontrolli tegemine. A.2.6 TIG-keevitamine ja detailide järeltöötlemine 1. Metallide keevitamine TIG-tehnoloogiat kasutades. 2. Vahekontrolli tegemine. 3. Valmis toote järeltöötlemine. Keevitaja töötab nii sise- kui ka välistingimustes, tööaeg on üldjuhul fikseeritud, kuid sõltuvalt ettevõtte eripärast võib olla korraldatud ka vahetustega töötamine. Töö on mõõduka tempoga, tööülesanded vahelduvad. Keevitaja peab olema valmis töötama ebamugavas või sundasendis, taluma temperatuurikõikumisi, kõrgusi, vibratsiooni, müra ja tolmu. Töö võib toimuda ohtlikes keskkondades, nt mahutites, ehitus- või tööstusobjektil kõrgustes jne. Ta peab tundma kutsealast ohutustehnikat, elektriseadmete kasutamisega kaasnevat ohutustehnikat, kasutama asjakohaseid kaitsevahendeid ning teadma keevitusega kaasnevaid kahjulikke toimeid inimorganismile (põletusoht, nägemiskahjustused jne). Keevitamisel eralduvad gaasid ja töökeskkonnas olev kivi- ja metallitolm võivad esile kutsuda allergilisi reaktsioone. Keevitaja kasutab oma töös keevitus-, gaasilõike-, metallilõike- ja tõsteseadmeid, elektrilisi, mehaanilisi ja pneumaatilisi käsitööriistu (frees, meisel, haamer, käi jne) ning abivahendeid (rakised, pöördlauad, mehhaniseeritud keevitusseadmed, söeelektroodid jne) ja mõõteriistu (šabloonid, nurgik, mõõdulint, nihik jne). Keevitaja peab oskama oma tööd iseseisvalt planeerida ja olema valmis meeskonnatööks. Töö eeldab arenenud vastutustunnet, hoolikust ja täpsust, kuna töötatakse väärtuslike materjalidega. Vajalik on ruumiline kujutlusvõime, hea koordinatsioon ja liigutuste täpsus, normaalne füüsiline vorm ja nägemine, kontsentreerumisvõime ja püsivus. 4. taseme keevitajatel on üldjuhul erialane kutseharidus. Tööalane kompetentsus võib olla omandatud ka erialase täiendkoolituse ja/või praktilise töökogemusega. Keevitaja, keevitaja-koostelukksepp, keevitaja-koostaja. Tuleohutuse seadus § 12 ja § 14. Keevitaja, tase 4 kutse saamiseks peab taotleja tõendama kohustuslikud (B.2.1–B.2.3), läbivad (B.2.7–B.2.12) ja vähemalt kaks valitavat (kompetentside B.2.4 – B.2.6 hulgast) kompetentsi. Käsikaarkeevitaja 4. taseme osakutse saamiseks tuleb taotlejal tõendada kompetentsid: - kõik kohustuslikud kompetentsid (B.2.1–B.2.3); - kõik läbivad kompetentsid (B.2.7–B.2.12); - kompetents B.2.4 Käsikaarkeevitustööde tegemine ja detailide järeltöötlemine. Poolautomaatkeevitaja 4. taseme osakutse saamiseks tuleb taotlejal tõendada kompetentsid: - kõik kohustuslikud kompetentsid (B.2.1–B.2.3); - kõik läbivad kompetentsid (B.2.7–B.2.12); - kompetents B.2.5 Poolautomaatkeevitustööde tegemine ja detailide järeltöötlemine. TIG-keevitaja 4. taseme osakutse saamiseks tuleb taotlejal tõendada kompetentsid: - kõik kohustuslikud kompetentsid (B.2.1 – B.2.3); - kõik läbivad kompetentsid (B.2.7 – B.2.12); - kompetents B.2.6 TIG-keevitamine ja detailide järeltöötlemine. Töökoha korraldamine, tootmis- ja abivahendite valimine ja ettevalmistamine 4 Detailide ja koostude ettevalmistamine ja koostamine 4 Kvaliteedi kontrollimine ja defektide parandamine 3 Käsikaarkeevitustööde tegemine ja detailide järeltöötlemine 4 Poolautomaatsete keevitustööde tegemine ja detailide järeltöötlemine 4 TIG-keevitamine ja detailide järeltöötlemine 4 Tööjuhiste, tehnoloogiate ja kvaliteedinõuete järgimine 3 Töötervishoiu- ja tööohutusnõuete järgimine 4 Meeskonnatöös osalemine 4 Kohanemine muutuvate oludega 3 Täiendõppes osalemine 3 Töövahendite kasutamine ja hoiustamine 4 Konventsionaalsetel metallilõikepinkidel töötaja, tase 3 Conventional machine operator, level 3 7 Freesija II (versioon 1) Freesija II (versioon 2) Freesija II (versioon 3) Freesija II (versioon 4) Konventsionaalsetel metallilõikepinkidel töötaja, tase 3 (versioon 6) Konventsionaalsetel metallilõikepinkidel töötaja, tase 3 (versioon 8) Lihvija II (versioon 1) Lihvija II (versioon 2) Lihvija II (versioon 3) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 1) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 2) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 3) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 4) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 5) Treial II (versioon 1) Treial II (versioon 2) Treial II (versioon 3) Treial II (versioon 4) Freesija, tase 3 Lihvija, tase 3 Treial, tase 3 Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Metallilõikepinkidel töötaja 12 2019-05-08 2019-05-08 2021-04-26 3 3 7223 Metallitöötluspinkide seadistajad ja operaatorid 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Andres Pählapuu Hissmekano Eesti OÜ Allan Märk AS NORMA Anu Kull Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool Veiko Põldmaa Tallinna Tööstushariduskeskus Anu Tuuksam SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Konventsionaalsetel metallilõikepinkidel töötajad on ametis peamiselt ettevõtetes, mis tegelevad metallide töötlemisega treimise, freesimise või lihvimise teel. Töö toimub sõltuvalt töötaja kutsealasest ettevalmistusest trei-, frees- või lihvpingil, kus ta töötleb joonise või näidise järgi detaile. Konventsionaalsetel metallitöötlemispinkidel töötaja põhilised tööülesanded on pindade, astmete, avade ja soonte töötlemine, puurimine ja keermestamine. Konventsionaalsetel metallilõikepinkidel töötaja kutse sisaldab järgmisi osakutseid: a) freesija b) treial c) lihvija Freesija peamised tööülesanded on detailide valmistamine pindade, avade, astmete ja soonte töötlemise teel konventsionaalsel freespingil. Treiali tööülesanded detailide valmistamisel on lisaks pindade, astmete, avade ja soonte töötlemisele ka keermestamine ja tükeldamine. Lihvija tööülesanded on detailide töötlemine pindade ja astmete lihvimise teel konventsionaalsel lihvpingil. A.2.1 Tööprotsessi ettevalmistamine 1. Tööjooniste ja dokumentidega tutvumine. 2. Nõuetekohase töökoha korraldamine. 3. Tööpingi korrasoleku kontrollimine. 4. Tooriku vastavuse kontrollimine. A.2.2 Tööpingi hooldustööde tegemine 1. Regulaarsete hooldus- ja puhastustööde tegemine. 2. Tehniliste probleemide registreerimine. A.2.3 Detailide töötlemine konventsionaalsel freespingil 1. Konventsionaalse freespingi seadistamine detailide valmistamiseks. 2. Detailide valmistamine konventsionaalsel freespingil. 3. Detailide järeltöötlemine ja ladustamine oma töökoha piires. A.2.4 Detailide töötlemine konventsionaalsel treipingil 1. Konventsionaalse treipingi seadistamine detailide valmistamiseks. 2. Detailide valmistamine konventsionaalse treipingil. 3. Detailide järeltöötlemine ja ladustamine oma töökoha piires. A.2.5 Detailide töötlemine konventsionaalsel lihvpingil 1. Konventsionaalse lihvpingi seadistamine detailide valmistamiseks. 2. Detailide valmistamine konventsionaalsel lihvpingil. 3. Detailide järeltöötlemine ja ladustamine oma töökoha piires. Konventsionaalsetel metallilõikepinkidel töötaja 3. taseme kutse sisaldab järgmisi osakutseid: Freesija, tase 3 A.2.1 Tööprotsessi ettevalmistamine 1. Tööjooniste ja dokumentidega tutvumine. 2. Nõuetekohase töökoha korraldamine. 3. Tööpingi korrasoleku kontrollimine. 4. Tooriku vastavuse kontrollimine. A.2.2 Tööpingi hooldustööde tegemine 1. Regulaarsete hooldus- ja puhastustööde tegemine. 2. Tehniliste probleemide registreerimine. A.2.3 Detailide töötlemine konventsionaalsel freespingil 1. Konventsionaalse freespingi seadistamine detailide valmistamiseks. 2. Detailide valmistamine konventsionaalsel freespingil. 3. Detailide järeltöötlemine ja ladustamine oma töökoha piires. Treial, tase 3 A.2.1 Tööprotsessi ettevalmistamine 1. Tööjooniste ja dokumentidega tutvumine. 2. Nõuetekohase töökoha korraldamine. 3. Tööpingi korrasoleku kontrollimine. 4. Tooriku vastavuse kontrollimine. A.2.2 Tööpingi hooldustööde tegemine 1. Regulaarsete hooldus- ja puhastustööde tegemine. 2. Tehniliste probleemide registreerimine. A.2.4 Detailide töötlemine konventsionaalsel treipingil 1. Konventsionaalse treipingi seadistamine detailide valmistamiseks. 2. Detailide valmistamine konventsionaalse treipingil. 3. Detailide järeltöötlemine ja ladustamine oma töökoha piires. Lihvija, tase 3 A.2.1 Tööprotsessi ettevalmistamine 1. Tööjooniste ja dokumentidega tutvumine. 2. Nõuetekohase töökoha korraldamine. 3. Tööpingi korrasoleku kontrollimine. 4. Tooriku vastavuse kontrollimine. A.2.2 Tööpingi hooldustööde tegemine 1. Regulaarsete hooldus- ja puhastustööde tegemine. 2. Tehniliste probleemide registreerimine. A.2.5 Detailide töötlemine konventsionaalsel lihvpingil 1. Konventsionaalse lihvpingi seadistamine detailide valmistamiseks. 2. Detailide valmistamine konventsionaalsel lihvpingil. 3. Detailide järeltöötlemine ja ladustamine oma töökoha piires. Konventsionaalsetel metallilõikepinkidel töötajate tööaeg on üldjuhul fikseeritud, ettevõtte töökorraldusest lähtudes võib töö toimuda ka paindliku töögraafiku alusel. Sõltuvalt ettevõtte tootmissegmendist (seeriatootmine või individuaaltootmine) võib töö olla nii rutiinne kui vahelduv, töötempo on üldjuhul mõõdukas. Töökeskkond paikneb siseruumides ning on mürarikas. Töökeskkonnas esinevad metallitolm ja jahutusvedelike aurud võivad tekitada allergilisi reaktsioone. Kuna töötatakse masinatega, siis võib ohutusnõuete eiramine endaga kaasa tuua tööõnnetuse, mistõttu on kohustuslik järgida täpselt tööohutusnõudeid ja kasutada ettenähtud isikukaitsevahendeid. Universaal- ja erirakised, mõõtmisvahendid, käsi-tööriistad (nt viil, laasturoop, abrasiivkivi jne), tõsteseadmed, isikukaitsevahendid. Vastutustunne ja ausus, hoolikus, täpsus, iseseisev töö planeerimise oskus, ruumiline kujutlusvõime, rahulikkus, hea nägemine ja kuulmine, hea füüsiline vorm. Keskendumisvõime, rutiinitaluvus, koordinatsioon, matemaatiline võimekus. Tavapäraselt töötavad sellel kutsealal inimesed, kellel on erialane haridus või kes on oma kutsealased oskused omandanud praktilise töökogemuse ja erialase täiendkoolitusega. Treial, freesija, lihvija. Konventsionaalsetel lõikepinkidel töötaja, tase 3 kutse saamiseks on kutse taotlejal vajalik tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1, B.2.2 ja B.2.6 ning vähemalt kaks kompetentsi valitavate kompetentside (B.2.3, B.2.4 ja B.2.5) hulgast. Freesija 3. taseme osakutse saamiseks peab taotleja tõendama kompetentsid B.2.1, B.2.2, B.2.6 ja B.2.3. Treiali 3. taseme osakutse saamiseks peab taotleja tõendama kompetentsid B.2.1, B.2.2, B.2.6 ja B.2.4. Lihvija 3. taseme osakutse saamiseks peab taotleja tõendama kompetentsid B.2.1, B.2.2, B.2.6 ja B.2.5. Tööprotsessi ettevalmistamine 3 Tööpingi hooldustööde tegemine 3 Kutse saamiseks peab taotleja tõendama vähemalt kaks kompetentsi valitavate kompetentside (B.2.3, B.2.4 ja B.2.5) hulgast. Detailide töötlemine konventsionaalsel freespingil 3 Detailide töötlemine konventsionaalsel treipingil 3 Detailide töötlemine konventsionaalsel lihvpingil 3 Konventsionaalsetel metallilõikepinkidel töötaja, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Logopeed, tase 7 Speech and Language Therapist, EstQF Level 7 11 Logopeed IV (versioon 1) Logopeed IV (versioon 2) Logopeed IV (versioon 3) Logopeed IV (versioon 4) Logopeed IV (versioon 5) Logopeed IV (versioon 7) Logopeed, tase 7 (versioon 10) Logopeed, tase 7 (versioon 12) Logopeed, tase 7 (versioon 6) Logopeed, tase 7 (versioon 8) Logopeed, tase 7 (versioon 9) Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Kõneravi Logopeed 15 2019-05-02 2019-05-02 2024-04-24 7 7 2266 Audioloogid ja logopeedid 0915 Teraapia ja taastusravi 86 Tervishoid Keelte oskustasemete kirjeldused Linnu-Lydia Mae Tallinna Tondi Põhikool Birgit Kaasik SA Tallinna Lastehaigla Marika Padrik Tartu Ülikool Anne Uriko SA Tartu Ülikooli Kliinikum Siiri Kliss Eesti Logopeedide Ühing Maret Jahu SA Tallinna Lastehaigla Ülle Lillipuu Tallinna Laagna Lasteaed-Põhikool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Logopeed on tippspetsialist, kelle töö on kliendi/patsiendi kommunikatsioonivõime ja neelamisfunktsiooni hindamine, kujundamine ja/või taastamine ning häire ennetamine. Logopeed nõustab ja teeb koostööd kommunikatsiooni- ja/või neelamishäirega isiku, tema lähedaste ja teiste erialade spetsialistidega. Logopeedilise töö eesmärk on aidata kliendil/patsiendil (re)integreeruda igapäeva ellu ja säilitada või tõsta tema elukvaliteeti. Käesoleva kutsestandardi kohustuslikud kompetentsid on vastavuses Logopeed, tase 7 versioonide 8-10 kliinilise logopeedi spetsialiseerumise kompetentsidega. Logopeedia kutsealal on ka Logopeed, tase 8 kutsestandard. A.2.1 Kommunikatsioonivõime ja neelamisfunktsiooni hindamine 1. Pöördumise põhjuse ja vajaduse väljaselgitamine. 2. Andmete kogumine tegevuse kavandamiseks. 3. Hindamismeetodite ja -vahendite valimine. 4. Kommunikatsioonivõime ja neelamisfunktsiooni uurimine ja materjali või võtte raskusaste muutmine. 5. Täiendava diagnostika vajaduse märkamine. A.2.2 Hindamistulemuste analüüsimine ja tõlgendamine 1. Kommunikatsiooni- ja/või neelamishäire tunnuste määratlemine. 2. Kommunikatsiooni- ja/või neelamishäire avaldumise kirjeldamine. 3. Kõnet asendavate ja toetavate vahendite vajaduse märkamine. A.2.3 Logopeedilise töö planeerimine, läbiviimine ja kokkuvõtte tegemine 1. Teraapiaplaani koostamine. 2. Tegevuste järjestamine. 3. Teraapia läbiviimine. 4. Logopeedilise töö tulemuslikkuse hindamine. A.2.4 Nõustamine ja juhendamine. 1. Kliendi/patsiendi, tema tugivõrgustiku ja teiste spetsialistide konsulteerimine. 2. Kliendi/patsiendi ja tugivõrgustiku nõustamine. 3. Juhendamine. Logopeed töötab nii laste kui täiskasvanutega haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalasutuses või erapraksises. Tööks on vaja eraldi ruumi, mille sisustus võimaldab töötada eriealiste ja -vajadustega inimestega nii individuaalselt kui ka grupis. Esemelised, pildilised, tekstilised, infotehnoloogilised ja instrumentaalsed hindamis- ja teraapiavahendid. Logopeedi töö nõuab head koostöö- ja suhtlemisoskust, analüüsivõimet, pingetaluvust, tolerantsust, pidevat enesearendamist, empaatilisust, kannatlikkust, loovust, paindlikkust. Logopeedil on erialane magistritasemel kõrgharidus. Logopeed. Logopeed, tase 7 kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Kommunikatsioonivõime ja neelamisfunktsiooni hindamine 7 Hindamistulemuste analüüsimine ja tõlgendamine 7 Logopeedilise töö planeerimine, läbiviimine ja kokkuvõtte tegemine 7 Nõustamine ja juhendamine 7 Logopeedi kutset läbiv kompetents 7 Logopeed, tase 8 Speech and Language Therapist, EstQF Level 8 11 Logopeed V (versioon 1) Logopeed V (versioon 2) Logopeed V (versioon 3) Logopeed V (versioon 4) Logopeed V (versioon 5) Logopeed V (versioon 7) Logopeed, tase 8 (versioon 10) Logopeed, tase 8 (versioon 12) Logopeed, tase 8 (versioon 6) Logopeed, tase 8 (versioon 8) Logopeed, tase 8 (versioon 9) Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Kõneravi Logopeed 15 2019-05-02 2019-05-02 2024-04-24 8 8 2266 Audioloogid ja logopeedid 0915 Teraapia ja taastusravi 86 Tervishoid Keelte oskustasemete kirjeldused Linnu-Lydia Mae Tallinna Tondi Põhikool Birgit Kaasik SA Tallinna Lastehaigla Marika Padrik Tartu Ülikool Anne Uriko SA Tartu Ülikooli Kliinikum Siiri Kliss Eesti Logopeedide Ühing Maret Jahu SA Tallinna Lastehaigla Ülle Lillipuu Tallinna Laagna Lasteaed-Põhikool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Logopeed on tippspetsialist, kelle töö on kliendi/patsiendi kommunikatsioonivõime ja neelamisfunktsiooni hindamine, kujundamine ja/või taastamine ning häire ennetamine. Logopeed nõustab kommunikatsiooni- ja/või neelamishäirega isikut, tema lähedasi ja teiste erialade spetsialiste. Ta teeb koostööd kliendi/patsiendi lähedaste ja teiste erialade spetsialistidega. Logopeedilise töö eesmärk on aidata kliendil/patsiendil (re)integreeruda igapäeva ellu ja säilitada või tõsta tema elukvaliteeti. 8. taseme logopeed viib läbi teraapiat ning nõustab komplekssete ja keerukate juhtumite korral, juhendab kolleege, teisi spetsialiste ja üliõpilasi, osaleb teadusuuringutes ja töötab välja uusi meetodeid. Logopeedia kutsealal on ka Logopeed, tase 7 kutsestandard. A.2.1 Kommunikatsioonivõime ja neelamisfunktsiooni hindamine 1. Pöördumise põhjuse ja vajaduse väljaselgitamine. 2. Andmete kogumine tegevuse kavandamiseks. 3. Hindamismeetodite ja -vahendite valimine. 4. Kommunikatsioonivõime ja neelamisfunktsiooni uurimine ja materjali või võtte raskusaste muutmine. 5. Täiendava diagnostika vajaduse märkamine. A.2.2 Hindamistulemuste analüüsimine ja tõlgendamine 1. Kommunikatsiooni- ja/või neelamishäire tunnuste määratlemine. 2. Kommunikatsiooni- ja/või neelamishäire avaldumise kirjeldamine. 3. Kõnet asendavate ja toetavate vahendite vajaduse märkamine. A.2.3 Logopeedilise töö planeerimine, läbiviimine ja kokkuvõtte tegemine 1. Teraapiaplaani koostamine. 2. Tegevuste järjestamine. 3. Teraapia läbiviimine. 4. Logopeedilise töö tulemuslikkuse hindamine A.2.4 Nõustamine ja juhendamine. 1. Kliendi/patsiendi, tema tugivõrgustiku ja teiste spetsialistide konsulteerimine. 2. Kliendi/patsiendi ja tugivõrgustiku nõustamine. 3. Juhendamine. 4. Logopeedide ja teiste spetsialistide nõustamine. 5. Üliõpilaste juhendamine. A.2.5 Teadus- ja arendustegevus. 1. Hindamis- ja teraapiameetodite ja -vahendite koostamine ja kohandamine. 2. Teadustegevus. 3. Eriala arendamine. A.2.6 Koolitamine 1. Koolituste disainimine ja õppekava koostamine. 2. Koolitusmaterjalide koostamine. 3. Koolituste läbiviimine. 4. Tulemuste hindamine ja tagasiside kogumine. A.2.7 Juhtimine 1. Meeskonna juhtimine. 2. Projektijuhtimine. Logopeed töötab nii laste kui täiskasvanutega haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalasutuses või erapraksises. Tööks on vaja eraldi ruumi, mille sisustus võimaldab töötada eriealiste ja -vajadustega inimestega nii individuaalselt kui ka grupis. Esemelised, pildilised, tekstilised, infotehnoloogilised ja instrumentaalsed hindamis- ja teraapiavahendid. Logopeedi töö nõuab head koostöö- ja suhtlemisoskust, analüüsivõimet, pingetaluvust, tolerantsust, pidevat enesearendamist, empaatilisust, kannatlikkust, loovust, paindlikkust. 8. taseme logopeedil on erialane magistritasemel kõrgharidus ja töökogemus. Logopeed. Logopeed, tase 8 kutse saamiseks tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1-B.2.6 ja läbiv kompetents B.2.8. Lisaks on võimalus tõendada valitav kompetents B.2.7. 8. taseme logopeedi kutse taotlemise eelduseks on tipptasemel teadmised ja oskused vähemalt ühes järgnevatest valdkondadest: logopeediline töö neelamishäirete korral; logopeediline töö häälehäirete korral; logopeediline töö kõnemotoorikahäirete (düsartria, kõneapraksia) korral; logopeediline töö pea- ja kaelapiirkonna patoloogilisest anatoomiast tingitud kõnehäirete korral; logopeediline töö kognitiivsetest, psüühika- ja käitumishäiretest tingitud kommunikatsioonihäirete korral; logopeediline töö nägemis- ja/või kuulmispuudest tingitud kommunikatsioonihäirete korral; logopeediline töö kõnesujuvushäirete korral; logopeediline töö arenguliste kõne- ja keelehäirete korral; logopeediline töö kirjaliku kõne häirete korral; logopeediline töö afaasia korral. Kommunikatsioonivõime ja neelamisfunktsiooni hindamine 8 Hindamistulemuste analüüsimine ja tõlgendamine 7 Logopeedilise töö planeerimine, läbiviimine ja kokkuvõtte tegemine 7 Nõustamine ja juhendamine 8 Teadus- ja arendustegevus 8 Koolitamine 7 Juhtimine 7 Logopeedi kutset läbiv kompetents 7 Lümfiterapeut, tase 6 Lymph massage therapist, level 6 6 Lümfiterapeut, tase 6 (versioon 5) Lümfiterapeut, tase 6 (versioon 7) Massaažiterapeut, tase 6 (versioon 10) Massaažiterapeut, tase 6 (versioon 11) Massaažiterapeut, tase 6 (versioon 5) Massaažiterapeut, tase 6 (versioon 6) Massaažiterapeut, tase 6 (versioon 7) Massaažiterapeut, tase 6 (versioon 8) Massaažiterapeut, tase 6 (versioon 9) Massöör III (versioon 1) Massöör III (versioon 2) Massöör III (versioon 3) Massöör III (versioon 4) Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Massaažiteenused Lümfimassöör 15 2019-05-02 2019-05-02 2024-04-24 6 6 3255 Abifüsioterapeudid 0915 Teraapia ja taastusravi 86 Tervishoid Kutse-eetika Digipädevuste enesehindamise skaala Keelte oskustasemete kirjeldused Kaja Elstein Eesti Taastusarstide Selts Katrin Kõre Põhja-Eesti Regionaalhaigla Raili Raik Eesti Lümfiteraapia Liit Kairi Saar Kairi Tervisetuba OÜ Merike Värik Eesti Vähiliit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Lümfiterapeut teeb manuaalset ja aparaatset lümfimassaaži ja kompressioonravi ning nõustab klienti/patsienti, selgitades tursete tekkepõhjusi ja tutvustab tursete vähendamise võimalusi, arvestades meditsiinilist diagnoosi. Lümfiterapeudi töö on kliendi/patsiendi füüsilise suutlikkuse säilitamine või häirunud funktsioonide taastamine, tervisehäirete ennetamine, organismi üldise vastupanuvõime tugevdamine ja hea enesetunde saavutamisele kaasaaitamine. Lümfiterapeudi töö eesmärgi saavutamiseks kasutab mitmesuguseid lümfiteraapia tehnikaid, sh kompressioonravi ja terapeutilisi harjutusi. Olulisel kohal lümfiterapeudi töös on keskendumine erinevatele näidustustele, mis on seotud tursetega. A.2.1 Lümfiteraapia ja seda toetavad tegevused 1. Tööks ettevalmistumine. 2. Töökeskkonna ja töövahendite ettevalmistamine ja korrashoidmine. 3. Lümfiterapeutilise anamneesi kogumine ja kliendi/patsiendi seisundi hindamine. 4. Eesmärgi püstitamine ja teraapiaplaani koostamine. 5. Kliendi teavitamine. 6. Lümfiteraapia tegemine. 7. Lümfiteraapia lõpetamine. 8. Lümfiteraapia tulemuste hindamine. A.2.2 Nõustamine 1. Tervishoiutöötajate ja kolleegide nõustamine. 2. Kliendi/patsiendi nõustamine. A.2.7 Ettevõtlus 1. Ettevõtlusvormi valimine ja oma tegevuse korraldamine. 2. Hinnakujundus ja eelarvestamine. 3. Turundus- ja müügikampaaniate planeerimine. 4. Meeskonna juhtimine. 5. Kolleegide juhendamine. Lümfiterapeudi töökeskkond peab olema ergonoomiline, puhas, valgustatud, õhutatud ja soe. Lümfiterapeudi töö eripära on vältimatu kehaline kontakt kliendiga/patsiendiga, mis loob delikaatse situatsiooni, kus klient/patsient peab tundma end turvaliselt. Lümfiterapeut töötab tervishoiuasutuses, kliendi/patsiendi kodus, spaakeskustes, erapraksises või mujal. Lümfiterapeut kasutab teraapia tegemisel massaažilauda, patju, tekke, linu, talki, puhastusvahendeid jms ning lümfiterapeutilisi abivahendeid (nt kompressioontooted, pneumaatiline lümfimassaažiaparaat, kinesioteip). Lümfiterapeudi töö eeldab manuaalset võimekust, analüüsi- ja sünteesivõimet ning teenindusvalmidust. Lümfiterapeut on empaatiavõimeline, usaldusväärne, koostöövõimeline, kohanemisvõimeline, kõrge füüsilise ja vaimse pingetaluvusega. Lümfiterapeut on tähelepanelik ja delikaatne. Tavaliselt on lümfiterapeut vähemalt keskhariduse baasil omandatud erialase haridusega massöör, füsioterapeut, tegevusterapeut või tervishoiutöötaja, kes on läbinud lümfiteraapia erikoolituse. Lümfiterapeut. Kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1-B.2.2 ja kutset läbiv kompetents B.2.4. Lisaks on võimalik tõendada valitav kompetents B.2.3 Lümfiteraapia ja seda toetavad tegevused 6 Nõustamine 6 Lisaks on võimalik tõendada valitav kompetents B.2.3 Ettevõtlus 6 Lümfiterapeudi kutset läbiv kompetents 6 Radioloogiatehnik, tase 6 esmane kutse Radiographer, level 6 high education qualification 2 Radioloogiatehnik, tase 6 esmane kutse (versioon 1) Radioloogiatehnik, tase 6 esmane kutse (versioon 3) Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Radioloogiateenindus Radioloogiatehnik 15 2019-05-02 2019-05-02 2024-04-24 6 6 3211 Meditsiiniliste kuvamis- ja raviseadmete tehnikud 0914 Meditsiinidiagnostika- ja ravitehnoloogia 86 Tervishoid Euroopa Radioloogiatehnikute Ühingu eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Eve Kliimann Eesti Radioloogiatehnikute Ühing Ruta Kuusk Pärnu Haigla Taivi Aun Ida-Tallinna Keskhaigla Olga Kustova Põhja-Eesti Regionaalhaigla Terje Markus SA Tartu Ülikooli Kliinikum Zinaida Läänelaid Tartu Tervishoiu Kõrgkool Katrin Kressel Eesti Radioloogia Ühing Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Radioloogiatehniku töö on kvaliteetsete radiodiagnostiliste ja radioterapeutiliste protseduuride teostamine, inimeste tervise edendamise, säilitamise ning haiguste ennetamise, diagnoosimise ja ravi eesmärgil. Radioloogiatehnik teeb protseduuride läbiviimisel koostööd radioloogide ja teiste tervishoiu- ning sotsiaalvaldkonna töötajatega. Kutsealal on kolm kutset: Radioloogiatehnik, tase 6 esmane kutse Radioloogiatehnik, tase 6 Radioloogiatehnik, tase 7 A.2.1 Kiirgusohutuse tagamine A.2.2 Radioloogiliste uuringute ja radioterapeutiliste protseduuride tegemine Radioloogiatehnik puutub oma töös kokku ioniseeriva kiirguse ja magnetväljaga. Töö eeldab kiirguskaitsevahendite kasutamist vastavalt töö iseloomule. Töö toimub graafiku alusel, sh öösiti ja puhkepäevadel ning riigipühadel. Radioloogiline ja muu meditsiiniline aparatuur, meditsiinilised tarvikud, kiirguskaitsevahendid, arvuti ja infosüsteemid. Täpsus, korrektsus, vastutus-, otsustus-, koostöö- ja empaatiavõime, suhtlemisvalmidus, pingetaluvus. Radioloogiatehnik on erialase rakendusliku kõrgharidusega või õe, velskri, ämmaemanda või laborandi haridusega radiograafiaalase väljaõppe läbinud töökogemusega isik. Radioloogiatehnik, radioloogiaõde. Kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Kiirgusohutuse tagamine 6 Radioloogiliste uuringute ja radioterapeutiliste protseduuride tegemine 6 Radioloogiatehniku kutset läbiv kompetents 6 Radioloogiatehnik, tase 6 Radiographer, level 6 7 Radioloogiatehnik III (versioon 1) Radioloogiatehnik III (versioon 2) Radioloogiatehnik III (versioon 3) Radioloogiatehnik III (versioon 4) Radioloogiatehnik III (versioon 5) Radioloogiatehnik, tase 6 (versioon 6) Radioloogiatehnik, tase 6 (versioon 8) Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Radioloogiateenindus Radioloogiatehnik 15 2019-05-02 2019-05-02 2024-04-24 6 6 3211 Meditsiiniliste kuvamis- ja raviseadmete tehnikud 0914 Meditsiinidiagnostika- ja ravitehnoloogia 86 Tervishoid Euroopa Radioloogiatehnikute Ühingu eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Eve Kliimann Eesti Radioloogiatehnikute Ühing Ruta Kuusk Pärnu Haigla Taivi Aun Ida-Tallinna Keskhaigla Olga Kustova Põhja-Eesti Regionaalhaigla Terje Markus SA Tartu Ülikooli Kliinikum Zinaida Läänelaid Tartu Tervishoiu Kõrgkool Katrin Kressel Eesti Radioloogia Ühing Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Radioloogiatehniku töö on kvaliteetsete radiodiagnostiliste ja radioterapeutiliste protseduuride teostamine, inimeste tervise edendamise, säilitamise ning haiguste ennetamise, diagnoosimise ja ravi eesmärgil. Radioloogiatehnik teeb protseduuride läbiviimisel koostööd radioloogide ja teiste tervishoiu- ning sotsiaalvaldkonna töötajatega. Kutsealal on kolm kutset: Radioloogiatehnik, tase 6 esmane kutse Radioloogiatehnik, tase 6 Radioloogiatehnik, tase 7 A.2.1 Kiirgusohutuse tagamine A.2.2 Radioloogiliste uuringute ja radioterapeutiliste protseduuride tegemine A.2.3 Arendustegevus A.2.4 Juhendamine A.2.5 Magnetresonantstomograafia A.2.6 Kompuutertomograafia A.2.7 Menetlusradioloogia/angiograafia A.2.8 Konventsionaalne radiograafia A.2.9 Mammograafia A.2.10 Kiiritusravi A.2.11 Nukleaarmeditsiin Radioloogiatehnik puutub oma töös kokku ioniseeriva kiirguse ja magnetväljaga. Töö eeldab kiirguskaitsevahendite kasutamist vastavalt töö iseloomule. Töö toimub graafiku alusel, sh öösiti ja puhkepäevadel ning riigipühadel. Radioloogiline ja muu meditsiiniline aparatuur, meditsiinilised tarvikud, kiirguskaitsevahendid, arvuti ja infosüsteemid. Täpsus, korrektsus, vastutus-, otsustus-, koostöö- ja empaatiavõime, suhtlemisvalmidus, pingetaluvus. Radioloogiatehnik on erialase rakendusliku kõrgharidusega või õe ,velskri, ämmaemanda või laborandi haridusega radiograafiaalase väljaõppe läbinud töökogemusega isik. Radioloogiatehnik, radioloogiaõde. Kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kohustuslikud kompetentsid, läbiv kompetents ja vähemalt 1 valitav kompetents. Kiirgusohutuse tagamine 6 Radioloogiliste uuringute ja radioterapeutiliste protseduuride tegemine 6 Arendustegevus 6 Juhendamine 6 Kutse taotlemisel tuleb tõendada vähemalt üks valitav kompetents. Magnetresonantstomograafia 6 Kompuutertomograafia 6 Konventsionaalne radiograafia 6 Mammograafia 6 Kiiritusravi 7 Nukleaarmeditsiin 7 Radioloogiatehniku kutset läbiv kompetents 6 Radioloogiatehnik, tase 7 Radiographer, level 7 6 Radioloogiatehnik IV (versioon 1) Radioloogiatehnik IV (versioon 2) Radioloogiatehnik IV (versioon 3) Radioloogiatehnik IV (versioon 4) Radioloogiatehnik, tase 7 (versioon 5) Radioloogiatehnik, tase 7 (versioon 7) Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Radioloogiateenindus Radioloogiatehnik 15 2019-05-02 2019-05-02 2024-04-24 7 7 3211 Meditsiiniliste kuvamis- ja raviseadmete tehnikud 0914 Meditsiinidiagnostika- ja ravitehnoloogia 86 Tervishoid Euroopa Radioloogiatehnikute Ühingu eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Eve Kliimann Eesti Radioloogiatehnikute Ühing Ruta Kuusk Pärnu Haigla Taivi Aun Ida-Tallinna Keskhaigla Olga Kustova Põhja-Eesti Regionaalhaigla Terje Markus SA Tartu Ülikooli Kliinikum Zinaida Läänelaid Tartu Tervishoiu Kõrgkool Katrin Kressel Eesti Radioloogia Ühing Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Radioloogiatehniku töö on kvaliteetsete radiodiagnostiliste ja radioterapeutiliste protseduuride teostamine, inimeste tervise edendamise, säilitamise ning haiguste ennetamise, diagnoosimise ja ravi eesmärgil. Radioloogiatehnik teeb protseduuride läbiviimisel koostööd radioloogide ja teiste tervishoiu- ning sotsiaalvaldkonna töötajatega. Kutsealal on kolm kutset: Radioloogiatehnik, tase 6 esmane kutse Radioloogiatehnik, tase 6 Radioloogiatehnik, tase 7 A.2.1 Kiirgusohutuse tagamine A.2.2 Radioloogiliste uuringute ja radioterapeutiliste protseduuride tegemine A.2.3 Arendustegevus A.2.4 Juhendamine A.2.5 Koolitamine A.2.6 Juhtimine A.2.7 Ultraheli A.2.8 Kiiritusravi A.2.9 Nukleaarmeditsiin Radioloogiatehnik puutub oma töös kokku ioniseeriva kiirguse ja magnetväljaga. Töö eeldab kiirguskaitsevahendite kasutamist vastavalt töö iseloomule. Töö toimub graafiku alusel, sh öösiti ja puhkepäevadel ning riigipühadel. Radioloogiline ja muu meditsiiniline aparatuur, meditsiinilised tarvikud, kiirguskaitsevahendid, arvuti ja infosüsteemid. Täpsus, korrektsus, vastutus-, otsustus-, koostöö- ja empaatiavõime, suhtlemisvalmidus, pingetaluvus. Radioloogiatehnik on erialase rakendusliku kõrgharidusega või õe ,velskri, ämmaemanda või laborandi haridusega radiograafiaalase väljaõppe läbinud töökogemusega isik. Radioloogiatehnik, radioloogiaõde. Kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kohustuslikud kompetentsid, läbiv kompetents ja vähemalt üks valitavatest kompetentsidest B.2.7-B.2.9. Lisaks on võimalik tõendada valitav kompetents B.2.6. Kiirgusohutuse tagamine 7 Radioloogiliste uuringute ja radioterapeutiliste protseduuride tegemine 7 Arendustegevus 7 Juhendamine 6 Kutse taotlemisel tuleb tõendada vähemalt üks valitavatest kompetentsidest B.2.7-B.2.9. Lisaks on võimalik tõendada valitav kompetents B.2.6. Juhtimine 7 Ultraheli 7 Kiiritusravi 7 Nukleaarmeditsiin 7 Radioloogiatehniku kutset läbiv kompetents 6 Tervisedendaja, tase 6 Health promoter, level 6 5 Tervisedendaja IV (versioon 1) Tervisedendaja IV (versioon 2) Tervisedendaja IV (versioon 3) Tervisedendaja, tase 6 (versioon 4) Tervisedendaja, tase 6 (versioon 6) Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Rahvatervis Tervisedendaja 15 2019-05-02 2019-05-02 2024-04-24 6 6 2263 Töötervishoiu ja tööohutuse tippspetsialistid 1022 Töötervishoid ja -kaitse 86 Tervishoid Rahvastiku tervise edendamise eetika koodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Kaidy Aljama Eesti Tervisedenduse Ühing Tiia Pertel Tervise Arengu Instituut Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Hele Leek-Ambur Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledz Nele Kunder Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Tervisedendaja töö eesmärk on tervist toetava keskkonna ja võrdsete võimaluste loomine erinevatele sotsiaalsetele gruppidele nende tervisepotentsiaali igakülgseks arendamiseks ja ebavõrdsuse vähendamiseks. Tervist edendavad tegevused koosnevad tõenduspõhistest programmidest, poliitikatest jm organiseeritud sekkumistest, mis on oma olemuselt võimestavad (st suurendavad üksikisikute, gruppide ja rahvastiku suutlikkust teha tervist toetavaid valikuid), terviklikud (holistlikud), intersektoraalsed, osalusel põhinevad, jätkusuutlikud ja multistrateegilised. Tervisedendaja töötab reeglina meeskonnas ning tema töö eeldab intensiivset suhtlemist paljude asjaosalistega erinevatest sektoritest. Ta töötab nii iseseisvalt kui ka juhib asjaosaliste tegevust ja osaleb kohalikes, regionaalsetes ja/või üleriiklikes planeerimis-, sekkumis- ja uuringurühmades. A.2.1 Tervist toetavateks muutusteks eelduste ja tingimuste loomine üksikisiku, kogukonna või ühiskonna tasandil A.2.2 Tervise eestseismine ehk huvikaitse A.2.3 Koostöö A.2.4 Kommunikatsioon A.2.5 Juhtimine A.2.6 Vajaduste ja ressursside analüüsimine A.2.7 Tervist edendavate tegevuste planeerimine A.2.8 Tervist edendavate tegevuste elluviimine A.2.9 Hindamine ja uuringud Tervisedendaja töö on mitmekesine ja sõltub tööandja spetsiifikast. Tervisedendaja võib töötada nii era-, avalikus kui kolmandas sektoris. Kommunikatsiooni- ja esitlusvahendid, andmeanalüüsi programmid, andmebaasid. Tervisedendajalt eeldatakse initsiatiivikust, kriitilise mõtlemise ja analüüsi oskust, empaatia- ja otsustusvõimet, usaldusväärsust, tolerantsust, pühendumust, pingetaluvust ning loovust. Tervisedendajal peavad olema hea meeskonnatöö- ja suhtlemisoskus ning vastutusvõime. Olulisel kohal on veenmis– ja motiveerimisvõime. Üldjuhul on tervisedendaja erialase või muu kõrgharidusega, erialase täienduskoolituse läbinud ja erialase töökogemusega isik. Tervisedendaja, tervisedenduse spetsialist, tervise edendamise spetsialist, rahvatervise spetsialist, ennetustöö spetsialist. Kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Tervisttoetavateks muutusteks eelduste ja tingimuste loomine üksikisiku, kogukonna või ühiskonna tasandil 6 Tervise eestseismine ehk huvikaitse 6 Koostöö 6 Kommunikatsioon 6 Juhtimine 6 Vajaduste ja ressursside analüüsimine 6 Tervistedendavate tegevuste planeerimine 6 Tervistedendavate tegevuste elluviimine 6 Hindamine ja uuringud 6 Tervisedendaja kutset läbiv kompetents 6 Tööjuht, tase 5 Construction Site Manager, level 5 2 Ehituse tööjuht, tase 5 (versioon 4) Ehituse tööjuht, tase 5 (versioon 5) Tööjuht, tase 5 (versioon 1) Tööjuht, tase 5 (versioon 3) Ehitusviimistlustööde tegemine Hoonesisese või selle juurde kuuluva veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemi ehitamine Sisekliima tagamise süsteemide ehitamine Üldehituslik ehitamine Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Ehitusjuht 20 2019-05-06 2019-05-06 2019-05-27 5 5 3123 Ehituse töödejuhatajad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 41 Hoonete ehitus Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liit Meelis Kann AS Nordecon Enno Põder Merko Ehitus Eesti AS Ago Rehand OÜ Viljandi Õhumeister Margus Keerutaja AS Sovek Tõnu Armulik Tallinna Ehituskool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Tööjuht on oma töövõtu ulatuses vastutav tehnilise ja majandusliku tegevuse ning tööohutuse eest objektil. Ta juhib ehitustöid ja tagab tehtud tööde vastavuse projektdokumentatsioonile ning ehitusnormidele. Tööjuhina tegutsedes on lisaks ehituse kutsealastele teadmistele ja oskustele oluline juhtimisoskus. Tööjuhi kutse on spetsialiseerumispõhine ja võimalik on spetsialiseeruvad ühele neljast tegevusalast: 1) Üldehitustööd 2) Ehitusviimistlustööde tegemine 3) Sisekliima tagamise süsteemi ehitamine 4) Hoonesisese ja selle juurde kuuluva vee- ja kanalisatsioonisüsteemide ehitamine Üldehitustööde tegemisele, ehitusviimistlustööde tegemisele ja sisekliima tagamise süsteemide ehitamisele spetsialiseerudes on vajalik valida vähemalt üks järgmistest kitsamatest valdkondadest (valikkompetentsidest): 1) Üldehitustööd - Puitkonstruktsioonide ehitamine - Kivikonstruktsioonide ehitamine - Monteeritavate ehituskonstruktsioonide ehitamine - Betoonkonstruktsioonide ehitamine 2) Ehitusviimistlustööd - Maalritööde tegemine - Plaatimistööde tegemine - Põrandakatmistööde tegemine - Krohvimistööde tegemine 3) Sisekliima tagamise süsteemide ehitamine - Küttesüsteemide ehitamine - Jahutussüsteemide ehitamine - Ventilatsioonisüsteemide ehitamine Tööjuht, tase 5 kutsetunnistus annab selle omanikule seadusest tulenevatel alustel õiguse tegutseda otsetöövõtu korral pädeva isikuna ehitusseadustiku mõistes. Selle kutsetunnistuse omanik võib iseseisvalt ja omal vastutusel tegutseda ainult järgnevalt kirjeldatud piirangute ulatuses: I ÜLDEHITUS- JA EHITUSVIIMISTLUSTÖÖD Eramute ja EVS-EN 1990:2002+NA:2002 standardi CC1 tagajärgede klassi liigituvad muud hooned II SISEKLIIMA TAGAMISE SÜSTEEMIDE EHITAMINE Eramute ja EVS-EN 1990:2002+NA:2002 standardi CC1 tagajärgede klassi liigituvad muud hooned III HOONESISESE JA SELLE JUURDE KUULUVA VEE- JA KANALISATSIOONISÜSTEEMIDE EHITAMINE: Eramute ja EVS-EN 1990:2002+NA:2002 standardi CC1 tagajärgede klassi liigituvad muud hooned Keerukamate objektide ehitamisel on 5. taseme tööjuhil õigus tegutseda ainult vastaval tegevusalal alltöövõtu korras kõrgemat pädevust (vähemalt EKR 6. taseme kutset) omava spetsialisti vastutusel. A.2.1 Ehituspakkumuse koostamine 1. Tellija esitatud dokumentatsiooni läbitöötamine 2. Tutvumine objektiga 3. Ehitustööde ajagraafiku koostamine 4. Ehitustööde omahinna arvutamine 5. Ehitustööde finantsplaani koostamine 6. Pakkumuse koostamine ja esitamine A.2.2 Ehitamise ettevalmistamine ja kavandamine 1. Ehitustöövõtulepingu sõlmimine 2. Projekti organisatsiooniskeemi määratlemine 3. Ehituseks vajalike lubade hankimine A.2.3 Ressursside juhtimine 1. Materjalikulu planeerimine 2. Töömahu ja tööaja arvestamine 3. Ehitusmehhanismide ja transpordivahendite töö planeerimine 4. Tegelike ehituskulude võrdlemine finantsplaaniga A.2.4 Ehitustööde juhtimine ja korraldamine 1. Ehituslike mõõtmete mahamärkimine ja kõrgusmärkide ülekandmine 2. Ehitustööde vahetu juhtimine objektil 3. Ehitustööde nõuetekohane dokumenteerimine 4. Lisa- ja muudatustööde kooskõlastamine ja korraldamine A.2.5 Ohutu töö korraldamine ehitustöödel 1. Töötervishoiu- ja tööohutusnõuete täitmise tagamine 2. Ehitusplatsi korrashoiu ja keskkonnaohutuse tagamine 3. Tegutsemine hädaolukorras (tööõnnetus, avarii, tulekahju, konstruktsiooni lagunemine vm) A.2.6 Kvaliteedi tagamine ehitustöödel 1. Ehitustööde kvaliteedinõuetele vastavuse kontrollimine 2. Kaetavate tööde ja ehitise osade ülevaatuse korraldamine A.2.7 Ehitustööde üleandmine 1. Tehtud tööde üleandmine-vastuvõtmine 2. Ehitise täitedokumentatsiooni komplekteerimine 3. Ehitise haldajale vajalike kasutuskoolituste korraldamine 4. Garantiiperioodi toimingute korraldamine A.2.8 Energiatõhus ehitamine Spetsialiseerumine toimub vastavalt ehitustegevuse valdkonnale kas üldehitustöödele, ehitusviimistlustöödele, sisekliima tagamise süsteemi ehitamisele või hoonesisese ja selle juurde kuuluva vee- ja kanalisatsioonisüsteemi ehitamisele. Kutsestandardis kirjeldatud kohustuslikud tööosad ja valikkompetentsid on otseselt seotud spetsialiseerumistega. A.2.9 Puitkonstruktsioonide ehitamine 1. Tööde juhtimine ehitustehnoloogiast lähtuvalt 2. Ehitustööde kvaliteedi tagamine 3. Tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõuete täitmine ehitustehnoloogiast lähtuvalt A.2.10 Kivikonstruktsioonide ehitamine 1. Tööde juhtimine ehitustehnoloogiast lähtuvalt 2. Ehitustööde kvaliteedi tagamine 3. Tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõuete täitmine ehitustehnoloogiast lähtuvalt A.2.11 Monteeritavate ehituskonstruktsioonide paigaldamine 1. Tööde juhtimine ehitustehnoloogiast lähtuvalt 2. Ehitustööde kvaliteedi tagamine 3. Tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõuete täitmine ehitustehnoloogiast lähtuvalt A.2.12 Betoonkonstruktsioonide ehitamine 1. Tööde juhtimine ehitustehnoloogiast lähtuvalt 2. Ehitustööde kvaliteedi tagamine 3. Tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõuete täitmine ehitustehnoloogiast lähtuvalt A.2.13 Maalritööde tegemine 1. Tööde juhtimine ehitustehnoloogiast lähtuvalt 2. Ehitustööde kvaliteedi tagamine 3. Tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõuete täitmine ehitustehnoloogiast lähtuvalt A.2.14 Plaatimistööde tegemine 1. Tööde juhtimine ehitustehnoloogiast lähtuvalt 2. Ehitustööde kvaliteedi tagamine 3. Tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõuete täitmine ehitustehnoloogiast lähtuvalt A.2.15 Põrandakatmistööde tegemine 1. Tööde juhtimine ehitustehnoloogiast lähtuvalt 2. Ehitustööde kvaliteedi tagamine 3. Tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõuete täitmine ehitustehnoloogiast lähtuvalt A.2.16 Krohvimistööde tegemine 1. Tööde juhtimine ehitustehnoloogiast lähtuvalt 2. Ehitustööde kvaliteedi tagamine 3. Tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõuete täitmine ehitustehnoloogiast lähtuvalt A.2.17 Küttesüsteemide ehitamine 1. Tööde juhtimine ehitustehnoloogiast lähtuvalt 2. Ehitustööde kvaliteedi tagamine 3. Tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõuete täitmine ehitustehnoloogiast lähtuvalt A.2.18 Jahutussüsteemide ehitamine 1. Tööde juhtimine ehitustehnoloogiast lähtuvalt 2. Ehitustööde kvaliteedi tagamine 3. Tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõuete täitmine ehitustehnoloogiast lähtuvalt A.2.19 Ventilatsioonisüsteemide ehitamine 1. Tööde juhtimine ehitustehnoloogiast lähtuvalt 2. Ehitustööde kvaliteedi tagamine 3. Tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõuete täitmine ehitustehnoloogiast lähtuvalt A.2.20 Hoonesisese ja selle juurde kuuluva vee- ja kanalisatsioonisüsteemi ehitamine 1. Tööde juhtimine ehitustehnoloogiast lähtuvalt 2. Ehitustööde kvaliteedi tagamine 3. Tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõuete täitmine ehitustehnoloogiast lähtuvalt Tööjuhi põhitööd tehakse ehitusobjektil. Tööaeg on paindlik – üldjuhul töötatakse viiel päeval nädalas, kuid vajadusel tuleb töötada ka nädalavahetusel. Töö rütm võib sõltuvalt ehitustehnoloogilistest vajadusest, hooajalisusest või tööde ajagraafikust olla intensiivne, töötada tuleb sõltuvalt ehitusobjektist suurtel kõrgustel või süvendis. Töökeskkond ehitusobjektil on seotud kõrgendatud riskidega, mistõttu tööjuht peab järgima keskkonna-, tööohutus- ja töötervishoiu nõudeid. Tööjuht kasutab oma töös vastavalt spetsialiseerumisele tööriistu- ja -vahendeid, kontoritehnikat (arvutid, kommunikatsiooniseadmed jne) ja nõuetekohasuse esmaseks tõendamiseks vastavat kontroll- ja mõõtetehnikat. Tööjuht peab suutma langetada otsuseid iseseisvalt, juhtima meeskonda ja töötama meeskonnas. Tema töös on vajalikud kõrge stressi- ja pingetaluvus, hea suhtlemisoskus ja võime ennast kehtestada. Kasuks tulevad ka analüüsi- ja algatusvõime ning hea suuline ja kirjalik eneseväljendusoskus. Tööjuhi kutse eeldab kohusetundlikkust ja korrektsust. Tööjuhina töötavad inimesed, kellel on kas ehitusalane kutseharidus ja praktiline töökogemus ehitusettevõttes või praktilise töökogemuse ja erialaste täiendkoolitustega omandatud kutsealased oskused. Lisaks on tööjuhina töötavad isikud läbinud täiendõppe tööjuhtimises. Meister, töödejuhataja, projektijuht (spetsialiseerumisvaldkonna raames) Ehitusseadustik ja selle asjakohased rakendusaktid Muud erialased standardid, juhendmaterjalid ja normid Tööjuht, tase 5 kutsestandard koosneb kaheksast kohustuslikust (B.2.1-B.2.8), viieteistkümnest spetsialiseerumisega seotud valitavast (B.2.9-B.2.20) ja viiest kutset läbivast (B.2.21-B.2.24) kompetentsist. Tööjuhi kutse on spetsialiseerumispõhine. Kutse saamiseks tuleb spetsialiseerumisele juurde valida vähemalt üks spetsialiseerumisele kohane valitav kompetents. Kompetentside hindamine toimub vastavalt spetsialiseerumisele ja valikkompetentsi(de)le. Lisaks tuleb taotlejal tõendada kõik kutset läbivad kompetentsid. Ehituspakkumuse koostamine 5 Ehitamise ettevalmistamine ja kavandamine 5 Ressursside juhtimine 5 Ehitustööde juhtimine ja korraldamine 5 Ohutu töö korraldamine ehitustöödel 5 Kvaliteedi tagamine ehitustöödel 5 Ehitustööde üleandmine 5 Energiatõhus ehitamine 4 Kutse saamiseks tuleb spetsialiseerumisele juurde valida vähemalt üks spetsialiseerumisele kohane valitav kompetents (B.2.9 – B.2.20). Puitkonstruktsioonide ehitamine 5 Kivikonstruktsioonide ehitamine 5 Monteeritavate ehituskonstruktsioonide paigaldamine 5 Betoonkonstruktsioonide ehitamine 5 Maalritööde tegemine 5 Plaatimistööde tegemine 5 Põrandakatmistööde tegemine 5 Krohvimistööde tegemine 5 Küttesüsteemide ehitamine 5 Jahutussüsteemide ehitamine 5 Ventilatsioonisüsteemide ehitamine 5 Hoonesisese ja selle juurde kuuluva vee- ja kanalisatsioonisüsteemi ehitamine 5 Kutse-eetika põhimõtete järgimine 5 Meeskonnatöös osalemine 5 Enesearendamine ja elukestva õppe protsessis osalemine 5 Keelteoskus 5 Arvuti kasutamise oskused 5 APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaator, tase 4 Sheet Metal, CNC Machine Operator, EstQF Level 4 4 APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaator, tase 4 (versioon 1) APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaator, tase 4 (versioon 2) APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaator, tase 4 (versioon 3) APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaator, tase 4 (versioon 5) Lehtmetalli APJ gaasi- ja plasmalõikepinkide operaator, tase 4 Lehtmetalli APJ laserlõikepinkide operaator, tase 4 Lehtmetalli APJ lehetöötlemiskeskuste operaator, tase 4 Lehtmetalli APJ painutuspinkide operaator, tase 4 Lehtmetalli APJ plastse deformeerimise seadmete operaator, tase 4 Lehtmetalli APJ vesilõikepinkide operaator, tase 4 Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaator 12 2019-05-08 2019-05-08 2021-04-26 4 4 7223 Metallitöötluspinkide seadistajad ja operaatorid 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Ivar Peedu FinEst Steel AS Peeter Kalmet Favor AS Henri Tabri Aider OÜ Aleksei Saareväli Tallinna Tööstushariduskeskus Veiko Põldmaa Tallinna Tööstushariduskeskus Katrin Tammjärv SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. APJ (CNC - Computer Numerical Control) lehtmetalli töötlemispinkide operaator on oskustööline, kes töötab lehtmetalli töötlemisega tegelevas ettevõttes. Tema peamisteks tööülesanneteks on lehtmetallist detailide valmistamine arvprogrammjuhtimisega seadmetel. Oma tööülesannete täitmisel juhindub APJ lehtmetalli töötlemispingi operaator temale ette antud töökäsust, tehnilistest- ja normdokumentidest ning üldistest kvaliteedinõuetest. APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaator, tase 4 koostab juhtimisprogramme lihtsamatele detailidele või kasutab tööpingi juhtimissüsteemi sisestatud eelnevalt koostatud juhtimisprogramme. Ta häälestab töökäsu alusel tööpingi ning tagab töödeldava detaili kvaliteetsuse, kasutades kontroll-mõõtevahendeid. APJ lehtmetalli töötlemispingi operaator, tase 4 tuleb oma tööülesannete täitmisega toime tavapärastes olukordades ning vastutab nende kvaliteetse täitmise eest. APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaatori kutse sisaldab järgmisi osakutseid: 1) Lehtmetalli APJ vesilõikepinkide operaator 2) Lehtmetalli APJ gaasi- ja plasmalõikepinkide operaator 3) Lehtmetalli APJ laserlõikepinkide operaator 4) Lehtmetalli APJ lehetöötlemiskeskuste operaator 5) Lehtmetalli APJ painutuspinkide operaator 6) Lehtmetalli APJ plastse deformeerimise seadmete operaator A.2.1 Tööprotsessi ettevalmistamine A.2.2 Tööpingi töö kontrollimine, jälgimine, kohandamine ja seadistamine A.2.3 Tööpingi hooldus- ja remonditööde tegemine A.2.4 Lehtmetallide lõikamine vesilõikuspinkidel 1. Vesilõikuspingi seadistamine detailide valmistamiseks. 2. Proovidetaili valmistamine. 3. Lehtmetallist detaili valmistamine vesilõikuspingil. A.2.5 Lehtmetallide lõikamine gaasilõikuspinkidel 1. Gaasilõikuspingi seadistamine detailide valmistamiseks. 2. Proovidetaili valmistamine. 3. Lehtmetallist detaili valmistamine gaasilõikuspingil. A.2.6 Lehtmetallide lõikamine plasmalõikuspinkidel 1. Plasmalõikuspingi seadistamine detailide valmistamiseks. 2. Proovidetaili valmistamine. 3. Lehtmetallist detaili valmistamine plasmalõikuspingil. A.2.7 Lehtmetallide lõikamine laserlõikusmasinatel 1. Laserlõikuspingi seadistamine detailide valmistamiseks. 2. Proovidetaili valmistamine. 3. Lehtmetallist detaili valmistamine laserlõikuspingil. A.2.8 Lehtmetallide lõikamine mehaanilise lõikamise masinatel 1. Tööpingi seadistamine detailide valmistamiseks. 2. Proovidetaili valmistamine. 3. Lehtmetallist detaili valmistamine mehaanilise lõikamise masinatel. A.2.9 Lehtmetallide stantsimine APJ lehetöötlemiskeskustel 1. APJ lehetöötlemiskeskuse seadistamine detailide valmistamiseks. 2. Proovidetaili valmistamine. 3. Lehtmetallist detaili stantsimine APJ lehetöötlemiskeskusel. A.2.10 Lehtmetallide stantsimine muudel stantsimisseadmetel 1. Stantsimisseadme seadistamine detailide valmistamiseks. 2. Proovidetaili valmistamine. 3. Lehtmetallist detaili stantsimine muudel stantsimisseadmetel. A.2.11 Lehtmetallide plastne deformeerimine APJ painutuspinkidel 1. Detailide plastne deformeerimine APJ painutuspinkidel. 2. Proovidetaili valmistamine APJ painutuspinkidel. 3. Tööpingi seadistamine lihtsamate detailide painutamiseks APJ painutuspinkidel. A.2.12 Lehtmetallide plastne deformeerimine rullpainutus- ja rullprofileerimisseadmetel 1. Detailide plastne deformeerimine APJ valtsimisseadmetel. 2. Proovidetaili valmistamine APJ valtsimisseadmetel. 3. Tööringi seadistamine lihtsamate detailide valtsimiseks APJ valtsimisseadmetel. A.2.13 Lehtmetallide plastne deformeerimine muudel vormimisseadmetel 1. Detailide plastne deformeerimine muudel lehtmetalli vormimise seadmetel. 2. Proovidetaili valmistamine muudel lehtmetalli vormimise seadmetel. 3. Tööpingi seadistamine lihtsamate detailide valmistamiseks muudel vormimisseadmetel. APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaatori kutse sisaldab järgmisi osakutseid: Lehtmetalli APJ vesilõikepinkide operaator A.2.1 Tööprotsessi ettevalmistamine A.2.2 Tööpingi töö kontrollimine, jälgimine, kohandamine ja seadistamine A.2.3 Tööpingi hooldus- ja remonditööde tegemine A.2.4 Lehtmetallide lõikamine vesilõikuspinkidel A.2.8 Lehtmetallide lõikamine mehaanilise lõikamise masinatel Lehtmetalli APJ gaasi- ja plasmalõikepinkide operaator A.2.1 Tööprotsessi ettevalmistamine A.2.2 Tööpingi töö kontrollimine, jälgimine, kohandamine ja seadistamine A.2.3 Tööpingi hooldus- ja remonditööde tegemine A.2.5 Lehtmetallide lõikamine gaasilõikuspinkidel A.2.6 Lehtmetallide lõikamine plasmalõikuspinkidel A.2.8 Lehtmetallide lõikamine mehaanilise lõikamise masinatel Lehtmetalli APJ laserlõikepinkide operaator A.2.1 Tööprotsessi ettevalmistamine A.2.2 Tööpingi töö kontrollimine, jälgimine, kohandamine ja seadistamine A.2.3 Tööpingi hooldus- ja remonditööde tegemine A.2.7 Lehtmetallide lõikamine laserlõikusmasinatel A.2.8 Lehtmetallide lõikamine mehaanilise lõikamise masinatel Lehtmetalli APJ lehetöötlemiskeskuste operaator A.2.1 Tööprotsessi ettevalmistamine A.2.2 Tööpingi töö kontrollimine, jälgimine, kohandamine ja seadistamine A.2.3 Tööpingi hooldus- ja remonditööde tegemine A.2.9 Lehtmetallide stantsimine APJ lehetöötlemiskeskustel A.2.10 Lehtmetallide stantsimine muudel stantsimisseadmetel Lehtmetalli APJ painutuspinkide operaator A.2.1 Tööprotsessi ettevalmistamine A.2.2 Tööpingi töö kontrollimine, jälgimine, kohandamine ja seadistamine A.2.3 Tööpingi hooldus- ja remonditööde tegemine A.2.8 Lehtmetallide lõikamine mehaanilise lõikamise masinatel A.2.11 Lehtmetallide plastne deformeerimine APJ painutuspinkidel Lehtmetalli APJ plastse deformeerimise seadmete operaator A.2.1 Tööprotsessi ettevalmistamine A.2.2 Tööpingi töö kontrollimine, jälgimine, kohandamine ja seadistamine A.2.3 Tööpingi hooldus- ja remonditööde tegemine A.2.8 Lehtmetallide lõikamine mehaanilise lõikamise masinatel A.2.12 Lehtmetallide plastne deformeerimine rullpainutus- ja rullprofileerimisseadmetel A.2.13 Lehtmetallide plastne deformeerimine muudel vormimisseadmetel APJ lehtmetalli töötlemispingi operaatori tööaeg võib sõltuvalt tööandjast olla vahetustega, töögraafiku alusel, hõlmates ka öist aega, nädalavahetusi ning riigipühasid. Töötempo võib periooditi olla kiire ja pingeline. Töökeskkond asub siseruumides ning võib olla mürarikas. Töökeskkonnas esineb metallitolmu, mis võib tekitada allergilisi reaktsioone. Töökeskkonnaohutuse nõuete eiramine võib endaga kaasa tuua tööõnnetuse. Mitmesugused mehitamata kraanad, kahveltõstukid, mõõteriistad (nihik, mõõdulint, nurgamõõteseade jne.), elektrilised ja pneumaatilised käsitööriistad (nurklihvija, meislid jne.) APJ lehtmetalli töötlemispingi operaatori töö eeldab matemaatilis-loogilist võimekust ja analüüsioskust, ruumilist kujutlusvõimet, visuaalset mälu ning kontsentreerumisvõimet. Töö eeldab liigutuste täpsust, koordinatsiooni ning füüsilise pingutuse võimet. Kasuks tulevad korrektsus, täpsus, õppimisvõime ja vastutustundlikkus. Tavapäraselt töötavad APJ lehtmetalli töötlemispinkide 4. taseme operaatorina erialase kutsehariduse või keskharidusega inimesed. Erialast haridust mitte omavad inimesed on oma tööks vajalikud oskused omandanud kas täiendkoolituste käigus või töökohal õppides. APJ lehetöötluspinkide operaator. APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaator, tase 4 kutse saamiseks tuleb tõendada kõik kohustuslikud (B.2.1 – B.2.3), kutset läbivad (B.2.14) ning a) üks vabalt valitav lehtmetalli lõiketehnoloogia rakendamise kompetents (B.2.4-B.2.8) b) üks vabalt valitav lehtmetalli stantsimistehnoloogia rakendamise kompetents (B.2.9 ja B.2.10) ja c) üks vabalt valitav lehtmetalli plastse deformeerimise rakendamise kompetents (B.2.11-B.2.13). Osakutsete saamiseks tuleb tõendada kompetentsid järgmiselt: a) Lehtmetalli APJ vesilõikepinkide operaatori osakutse: kompetentsid B.2.1 – 2.3, B.2.14, B.2.4 ja B.2.8; b) Lehtmetalli APJ gaasi- ja plasmalõikepinkide operaatori osakutse: kompetentsid B.2.1 – 2.3, B.2.14, B.2.5, B.2.6 ja B.2.8; c) Lehtmetalli APJ laserlõikepinkide operaatori osakutse: kompetentsid B.2.1 – 2.3, B.2.14, B.2.7 ja B.2.8; d) Lehtmetalli APJ lehetöötlemiskeskuste operaatori osakutse: kompetentsid B.2.1 – 2.3, B.2.14, B.2.9 ja B.2.10; e) Lehtmetalli APJ painutuspinkide operaatori osakutse: kompetentsid B.2.1 – 2.3, B.2.14, B.2.8 ja B.2.11; f) Lehtmetalli APJ plastse deformeerimise seadmete operaatori osakutse: kompetentsid B.2.1 – 2.3, B.2.14, B.2.8, B.2.12 ja B.2.13 Tööprotsessi ettevalmistamine 4 Tööpingi töö kontrollimine, jälgimine, kohandamine ja seadistamine 4 Tööpingi hooldus- ja remonditööd 4 Kutse saamiseks tuleb tõendada lisaks: a) üks vabalt valitav lehtmetalli lõiketehnoloogia rakendamise kompetents (B.2.4-B.2.8) b) üks vabalt valitav lehtmetalli stantsimistehnoloogia rakendamise kompetents (B.2.9 ja B.2.10) ja c) üks vabalt valitav lehtmetalli plastse deformeerimise rakendamise kompetents (B.2.11-B.2.13). Lehtmetalli lõikamine vesilõikuspinkidel 4 Lehtmetalli lõikamine gaasilõikuspingil 4 Lehtmetalli lõikamine plasmalõikuspingil 4 Lehtmetalli lõikamine laserlõikuspingil 4 Lehtmetalli lõikamine mehaanilise lõikamise masinatel 4 Lehtmetalli stantsimine APJ lehetöötlemiskeskustel 4 Lehtmetalli stantsimine erinevatel stantsimispress-seadmetel 4 Lehtmetallide plastne deformeerimine APJ painutuspinkidel 4 Lehtmetallide plastne deformeerimine rullpainutus- ja rullprofileerimis-seadmetel 4 Lehtmetalli plastne deformeerimine muudel vormimisseadmetel 4 APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaator, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaator, tase 5 Sheet Metal, CNC Machine Operator, EstQF Level 5 3 APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaator, tase 5 (versioon 1) APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaator, tase 5 (versioon 2) Lehtmetallist toodete valmistamine APJ painutuspressil Lehtmetallist toodete valmistamine APJ-lehetöötluskeskusel Lehtmetallist toodete valmistamine gaasi- ja plasmalõikustehnoloogia abil Lehtmetallist toodete valmistamine laserlõikustehnoloogia abil Lehtmetallist toodete valmistamine vesilõikustehnoloogia abil Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaator 12 2019-05-08 2019-05-08 2021-05-07 5 5 7223 Metallitöötluspinkide seadistajad ja operaatorid 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Keelte oskustasemete kirjeldused Digipädevuste enesehindamise skaala Ivar Peedu FinEst Steel AS Peeter Kalmet Favor AS Henri Tabri Aider OÜ Aleksei Saareväli Tallinna Tööstushariduskeskus Veiko Põldmaa Tallinna Tööstushariduskeskus Katrin Tammjärv SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. APJ (CNC - Computer Numerical Control) lehtmetalli töötlemispinkide operaator on erialase haridusega, täienduskoolitused läbinud ja töökogemusega oskustööline, kes töötab lehtmetalli töötlemisega tegelevas ettevõttes. Tema peamine tööülesanne on lehtmetallist detailide valmistamine arvjuhtimisega seadmetel. Tööülesannete täitmisel juhindub APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaator etteantud tehnilistest- ja normdokumentidest ning üldistest kvaliteedinõuetest. APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaator, tase 5 on sõltuvalt töökogemusest spetsialiseerunud ühele või mitmele tehnoloogiale. 5. kutsetaseme töötaja koostab juhtimisprogramme. Ta häälestab tööpinke ning tagab töödeldava detaili kvaliteetsuse, kasutades kontroll-mõõtevahendeid. Lehtmetallide arvjuhtimispingi taseme APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaator, tase 5 on võimeline juhendama väiksema meeskonna tööd ning vastutab oma tööülesannete kvaliteetse ning õigeaegse täitmise eest. A.2.1 Tööprotsessi ettevalmistamine A.2.2 Tööpingi töö kontrollimine, jälgimine, kohandamine ja seadistamine A.2.3 Tööpingi hooldus- ja remonditööde tegemine A.2.4 Ladustamine ja utiliseerimine A.2.5 Lehtmetallist toodete valmistamine gaasi- ja plasmalõikustehnoloogia abil 1. Töökoha ettevalmistamine. 2. Tööpingi seadistamine ja proovidetaili valmistamine. 3. Lehtmetallist detailide valmistamine gaasilõikuspinkidel. 4. Lehtmetallist detailide valmistamine plasmalõikuspinkidel. 5. Detailide puhastamine lõikejääkidest. A.2.6 Lehtmetallist toodete valmistamine vesilõikustehnoloogia abil 1. Töökoha ettevalmistamine. 2. Tööpingi seadistamine ja proovidetaili valmistamine. 3. Lehtmaterjalist detailide valmistamine vesilõikuspinkidel. 4. Valmis detailide järel töötlemine. A.2.7 Lehtmetallist toodete valmistamine laserlõikustehnoloogia abil 1. Töökoha ettevalmistamine. 2. Tööpingi seadistamine ja proovidetaili valmistamine. 3. Lehtmetallist detailide valmistamine laserlõikuspinkidel. 4. Detailide puhastamine lõikejääkidest. A.2.8 Lehtmetallist toodete valmistamine APJ-lehetöötluskeskusel 1. Töökoha ettevalmistamine. 2. Tööpingi seadistamine ja proovidetaili valmistamine. 3. Lehtmetallist detailide valmistamine APJ lehetöötluskeskusel. 4. Detailide puhastamine lõikejääkidest. A.2.9 Lehtmetallist toodete valmistamine APJ-painutuspressil 1. Töökoha ettevalmistamine. 2. Tööpingi seadistamine ja proovidetaili valmistamine. 3. Lehtmetallist detailide valmistamine APJ painutuspressil. APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaatori tööaeg võib sõltuvalt tööandjast olla vahetustega või töögraafiku alusel, hõlmates ka öist aega, nädalavahetusi ning riigipühasid. Töötempo võib periooditi olla kiire ja pingeline. Töökeskkond asub siseruumides ning võib olla mürarikas. Töökeskkonnas esineb metallitolmu, mis võib tekitada allergilisi reaktsioone. Töökeskkonnaohutuse nõuete eiramine võib endaga kaasa tuua tööõnnetuse. Mehitamata kraanad, kahveltõstukid, mõõteriistad (nihik, mõõdulint, nurgamõõteseade jne), elektrilised ja pneumaatilised käsitööriistad (nurklihvija, meislid jne). APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaatori töö eeldab matemaatilis-loogilist võimekust ja analüüsioskust, ruumilist kujutlusvõimet, visuaalset mälu ning kontsentreerumisvõimet. Töö eeldab liigutuste täpsust, koordinatsiooni ning füüsilist võimekust. Kasuks tulevad korrektsus, täpsus, õppimisvõime ja vastutustundlikkus. APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaator, tase 5 kutsealal töötavad inimesed omavad pikemaajalist töökogemust ja üldjuhul erialast või mõne lähedase valdkonna kutseharidust. Erialast haridust mitte omavad inimesed on oma kutseoskused omandanud tööpraktika käigus. Neil on tavapäraselt keskharidus ning nad on läbinud kutsealased täienduskoolitused. APJ-lehetöötluspinkide operaator APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaator, tase 5 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.4, B.2.10 ja vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsi (B.2.5 – B.2.9) tõendamine. Tööprotsessi ettevalmistamine 5 Tööpingi töö kontrollimine, jälgimine, kohandamine ja seadistamine 5 Tööpingi hooldus- ja remonditööd 5 Ladustamine ja utiliseerimine 5 Selle kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsi (B.2.5 – B.2.9) tõendamine. APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaator, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Trükiste järeltöötlusseadmete operaator, tase 4 Postpress operator, level 4 6 Trükiste järeltöötleja I (versioon 1) Trükiste järeltöötleja I (versioon 2) Trükiste järeltöötleja I (versioon 3) Trükiste järeltöötleja I (versioon 4) Trükiste järeltöötlusseadmete operaator, tase 4 (versioon 5) Trükiste järeltöötlusseadmete operaator, tase 4 (versioon 7) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Trükitööstus Trükiste järeltöötleja 12 2019-05-08 2019-05-08 2023-10-04 4 4 7323 Trükiste järeltöötlejad 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 18 Trükindus ja salvestiste paljundus Külli Tammes Eesti Trükitööstuse Liit Marko Levin Tallinna Polütehnikum Merle Okas Kroonpress AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Trükiste järeltöötlusseadmete operaator, tase 4 on oskustöötaja, kelle peamine tööülesanne on trükiste järeltöötlemine. Järeltöötlemise protsessi kuuluvad: köitmine (sh õmblemine, traatimine, liimimine), stantsimine, lõikamine, liimimine, lakkimine, numereerimine, perforeerimine, adresseerimine, liitmine, pakendamine, lamineerimine, augustamine ja ladustamine. Trükiste järeltöötlejad töötavad perioodika-, raamatu-, pakendi- ja reklaamtrükikodades. Ta jälgib ja kontrollib pidevalt kogu trükiste järeltöötlusprotsessi, tema kohustuste hulka võib kuuluda järeltöötlusseadmete hooldamine: puhastamine, seadmete töökorras hoidmiseks vajalike kulumaterjalide regulaarne vahetamine ja lisamine, sellega seotud arvestuse pidamine jms. Järeltöötlemise kõrval on trükiste järeltöötlusseadmete operaatori tööülesandeks järeltöötluseks vajaminevate materjalide ettevalmistamine. Trükiste järeltöötlusseadmete operaatori töö eeldab täpsust ja pühendumist ning keerulise seadmepargi käsitsemis- ja hooldusoskust. Tema töös on tähtis tootmise eripärast tingitud tööülesannete täpne tõlgendamine ja täitmine, töö planeerimine, töövahendite ratsionaalne ja keskkonnaohutu kasutamine. Kuigi oma põhiloomult on trükiste järeltöötlusseadmete operaatori töö individuaalne peab ta kogu tootmisprotsessi vältel olema valmis koostööks teiste meeskonnaliikmetega. Trükiste järeltöötlusseadmete operaator peab olema valmis ennast pidevalt arendama ja koolitama, et tulla toime areneva tehnoloogia, uute seadmete ja töövõtetega. A.2.1 Trükiste järeltöötlusprotsessi ettevalmistamine 1. Oma tegevuse planeerimine. 2. Järeltöötlusmasina korrasoleku kontrollimine. 3. Järeltöötlusprotsessi ettevalmistamine. A.2.2 Trükiste järeltöötlemine 1. Töötamine trükiste järeltöötlusseadmetel. 2. Toodangu kvaliteedi tagamine. 3. Trükiste järeltöötlusseadmete hooldamine. 4. Toodangu märgistamine, pakendamine, transportimine ja ladustamine . 5. Dokumentatsiooni täitmine. Trükiste järeltöötlusseadmete operaatori töökeskkonnas võivad esineda riskitegurid: müra, töötamine öösel, vibratsioon ja tolm. Oma igapäevatöös puutub trükiste järeltöötleja kokku ainetega, mis võivad ülitundlikel inimestel põhjustada allergiat. Töö eripära nõuab head stressitaluvust, füüsilist vastupidavust ning valmisolekut töötada öösel, nädalavahetustel ja riiklikel pühadel. Sel kutsealal töötaja peab olema valmis pidevaks füüsiliseks pingutuseks (raskuste teisaldamiseks). Trükiste järeltöötlusmasinad ja –seadmed nt köiteseadmed, voltimisseadmed, paberilõikur jm. Trükiste järeltöötlusseadmete operaatori töö eeldab süsteemsust, iseseisvust, vastutus- (täpsust, korrektsust, usaldatavust, kohusetunnet, enesedistsipliini), otsustus-, õppimis- ja arenemisvõimet, pinge- ja stressitaluvust ning suhtlemis- ja koostöövalmidust. Trükiste järeltöötlusseadmete operaatori kutseoskused on enamasti omandatud töökohal või kutse- või täiendusõppes. Järeltöötleja, operaator-seadistaja, köitja, operaator-tehnik. Trükiste järeltöötlusseadmete operaator, tase 4 kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside B.2.1 – B.2.3 tõendamine. Trükiste järeltöötlusprotsessi ettevalmistamine 4 Trükiste järeltöötlemine 4 Trükiste järeltöötlusseadmete operaator, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Diplomeeritud biomeditsiinitehnikainsener, tase 7 Diploma Biomedical Engineer, EstQF Level 7 4 Diplomeeritud biomeditsiiniinsener V (versioon 1) Diplomeeritud biomeditsiiniinsener V (versioon 2) Diplomeeritud biomeditsiinitehnikainsener, tase 7 (versioon 3) Diplomeeritud biomeditsiinitehnikainsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud biomeditsiinitehnikainsener, tase 7 (versioon 6) Diplomeeritud biomeditsiinitehnikainsener, tase 7 (versioon 7) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Biomeditsiiniinsener 12 2019-05-08 2019-05-08 2020-01-30 7 7 2111 Füüsikud ja astronoomid 0912 Meditsiin 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kutsetasemete kirjeldused ja profiilid Insenerikutsete taotlemise eeldused Inseneri täiendusõppe arvestus Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Jaanus Lass AB Medical Teeninduse OÜ Kalle Kepler Tartu Ülikool Tairi Täht Sotsiaalministeerium Ivo Fridolin Tallinna Tehnikaülikool Andrus Aavik SA Tartu Ülikooli Kliinikum Kristjan Pilt Eesti Biomeditsiinitehnika ja Meditsiinifüüsika Ühing Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Biomeditsiinitehnikainseneride töö eesmärk on bioloogiliste süsteemide uurimiseks, diagnostikaks ja raviks vajalike meditsiiniseadmete töökorras hoidmine ja arendamine inseneriteaduse ning meditsiinifüüsika rakenduste kaudu. Tegutsetakse abivajajate tervise ja elukvaliteedi parandamise nimel. Biomeditsiinitehnikainsenerid on erialase kõrgharidusega tehnika- ja/või tehnoloogiaspetsialistid või juhid, kes töötavad meditsiini ja bioloogiaga seotud inseneritegevuse valdkondades: tervishoiuasutustes ning projekteerimis-, tootmis-, remondi-, käitlemis- ja müügiettevõtetes, koolitusasutustes, meditsiinitehnoloogiaga seotud standardite ja õigusaktide arendustiimides jm. 7. taseme diplomeeritud biomeditsiinitehnikainseneri tööülesanded on seotud kõrgtehnoloogia käitamisega. Töö nõuab hakkamasaamist keerulistes ja uuenduslikku käsitlust nõudvates olukordades, ressursside haldamist ning vastutuse võtmist alluvate tegevuse eest. Seotud kutsed: Diplomeeritud biomeditsiinitehnikainsener, tase 7 esmakutse Volitatud biomeditsiinitehnikainsener, tase 8. Biomeditsiinitehnikainseneride kutsetasemete kirjeldusi ja profiile vt lisast 1. A.2.1 Meditsiiniseadmete ja -süsteemide käitamine. A.2.2 Juhtimine. A.2.3 Kutsealale pühendumine. A.2.4 Suhtlemine ja koostöö. A.2.5 Meditsiiniseadmete ja -süsteemide kavandamine ja valmistamine (tootmine). Töö toimub nii sise- kui välitingimustes. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Töögraafik võib olla paindlik. Tervishoiuasutuses töötades tuleb juhinduda kliinilises keskkonnas kehtivatest nõuetest. Biomeditsiinitehnikainsener kasutab oma töös kaasaegseid tehnilisi vahendeid (diagnostikaseadmed, mõõteriistad), inseneritarkvara ja infovõrgustikku. Biomeditsiinitehnikainseneri edukaks tegevuseks on vajalikud: insenerlik loogiline mõtlemine, visuaalne mälu, ruumiline kujutlusvõime, kontsentreerumisvõime, matemaatiline võimekus (kvantitatiivsete seoste mõistmine), otsustamisjulgus, täpsus, eetilisus, vastutus- ja kohusetunne, suhtlemis- ja koostöövalmidus, kohanemisvõime, kvaliteedikultuur, stressitaluvus. Diplomeeritud biomeditsiinitehnikainseneri kutse taotlemise eelduseks on üldjuhul biomeditsiinitehnika ja meditsiinifüüsika alane magistriõpe mahus 120 EAP-d ning vähemalt kaheaastane erialane töökogemus peale diplomi saamist. Kutse taotlemise eeldusi vt lisast 2 „Insenerikutsete taotlemise eeldused“. Inseneri täiendusõppe nõudeid vt lisast 3 „Inseneri täiendusõppe arvestus“. Biomeditsiinitehnikainsener, hooldusinsener, kvaliteediinsener, meditsiinifüüsik jm. 7. taseme diplomeeritud biomeditsiinitehnikainseneri kutse saamiseks on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.4 tõendamine. Valitav kompetents B.2.5 on diplomeeritud biomeditsiininseneri kutset laiendav kompetents, mille tõendamine on vabatahtlik. Meditsiiniseadmete ja -süsteemide käitamine 7 Juhtimine 7 Kutsealale pühendumine 7 Suhtlemine ja koostöö 7 Valitav kompetents B.2.5 on diplomeeritud biomeditsiininseneri kutset laiendav kompetents, mille tõendamine on vabatahtlik. Meditsiiniseadmete ja -süsteemide kavandamine ja valmistamine (tootmine) 7 Volitatud biomeditsiinitehnikainsener, tase 8 Chartered Biomedical Engineer, EstQF Level 8 4 Volitatud biomeditsiiniinsener V (versioon 1) Volitatud biomeditsiiniinsener V (versioon 2) Volitatud biomeditsiinitehnikainsener, tase 8 (versioon 3) Volitatud biomeditsiinitehnikainsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud biomeditsiinitehnikainsener, tase 8 (versioon 6) Volitatud biomeditsiinitehnikainsener, tase 8 (versioon 7) Diagnostilise radioloogia ja nukleaarmeditsiini tehnoloogia alased tööd Kiiritusravi planeerimine ja sellega kaasnevad toimingud Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Biomeditsiiniinsener 12 2019-05-08 2019-05-08 2020-01-30 8 8 2111 Füüsikud ja astronoomid 0912 Meditsiin 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kutsetasemete kirjeldused ja profiilid Insenerikutsete taotlemise eeldused Inseneri täiendusõppe arvestus Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Jaanus Lass AB Medical Teeninduse OÜ Kalle Kepler Tartu Ülikool Tairi Täht Sotsiaalministeerium Ivo Fridolin Tallinna Tehnikaülikool Andrus Aavik SA Tartu Ülikooli Kliinikum Kristjan Pilt Eesti Biomeditsiinitehnika ja Meditsiinifüüsika Ühing Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Biomeditsiinitehnikainseneride töö eesmärk on bioloogiliste süsteemide uurimiseks, diagnostikaks ja raviks vajalike meditsiiniseadmete töökorras hoidmine ja arendamine inseneriteaduse ning meditsiinifüüsika rakenduste kaudu. Tegutsetakse abivajajate tervise ja elukvaliteedi parandamise nimel. Biomeditsiinitehnikainsenerid on erialase kõrgharidusega tehnika- ja/või tehnoloogiaspetsialistid või juhid, kes töötavad meditsiini ja bioloogiaga seotud inseneritegevuse valdkondades: tervishoiuasutustes ning projekteerimis-, tootmis-, remondi-, käitlemis- ja müügiettevõtetes, koolitusasutustes, meditsiinitehnoloogiaga seotud standardite ja õigusaktide arendustiimides jm. 8. taseme volitatud biomeditsiinitehnikainsener on laiaulatuslike teadmiste ja kogemustega tippspetsialist (ekspert), kes töötab iseseisvalt keerulises, piiritlemata ja uut strateegilist käsitlust vajavates olukordades kõrgtehnoloogia ja/või tehnika ja tehnoloogia käitamise, parendamise ning arendamise alal. Töö hõlmab endas uute lahenduste ja meetodite väljatöötamist ning kutsealaste ideede iseseisvat analüüsimist ja sünteesimist. Volitatud biomeditsiinitehnikainsener vastutab organisatsiooni strateegilise tegevuse eest. Ta võib vastutava eksperdina juhtida hindamisi, auditeid ja ekspertiise. Volitatud biomeditsiinitehnikainseneride spetsialiseerumisalad on diagnostilise radioloogia ja nukleaarmeditsiini tehnoloogia alased tööd ning kiiritusravi planeerimine ja sellega kaasnevad toimingud. Seotud kutsed: Diplomeeritud biomeditsiinitehnikainsener, tase 7. Diplomeeritud biomeditsiinitehnikainsener, tase 7 esmane kutse Biomeditsiinitehnikainseneride kutsetasemete kirjeldusi ja profiile vt lisast 1. A.2.1 Meditsiiniseadmete ja -süsteemide käitamine. A.2.2 Meditsiiniseadmete ja -süsteemide arendamine. A.2.3 Juhtimine. A.2.4 Kutsealale pühendumine. A.2.5 Suhtlemine ja koostöö. A.2.6 Diagnostilise radioloogia ja nukleaarmeditsiini tehnoloogia alased tööd. A.2.7 Kiiritusravi planeerimine ja sellega kaasnevad toimingud. A.2.8 Meditsiiniseadmete ja-süsteemide alane teadus- ja koolitustegevus. A.2.9 Meditsiinitehnoloogia planeerimine, projekteerimine ja optimeerimine. A.2.10 Meditsiiniseadmete ja -süsteemide kavandamine ja valmistamine (tootmine). Töö toimub nii sise- kui välitingimustes. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Töögraafik võib olla paindlik. Tervishoiuasutuses töötades tuleb juhinduda kliinilises keskkonnas kehtivatest nõuetest. Biomeditsiinitehnikainsener kasutab oma töös kaasaegseid tehnilisi vahendeid (diagnostikaseadmed, mõõteriistad), inseneritarkvara ja infovõrgustikku. Biomeditsiinitehnikainseneri edukaks tegevuseks on vajalikud: insenerlik loogiline mõtlemine, visuaalne mälu, ruumiline kujutlusvõime, kontsentreerumisvõime, matemaatiline võimekus (kvantitatiivsete seoste mõistmine), otsustamisjulgus, täpsus, eetilisus, vastutus- ja kohusetunne, suhtlemis- ja koostöövalmidus, kohanemisvõime, kvaliteedikultuur, stressitaluvus. 8. taseme biomeditsiinitehnikainseneri kutsetunnistuse omamine on eeltingimuseks vastutava spetsialistina töötamisele diagnostilise radioloogia, nukleaarmeditsiini ja kiiritusravi alal. Alus: kiirgusseadus, 2013/59/Euratom ja 2013/35/EL ja nendega seotud õigusaktid, SM-määrus 15.05.2014 nr 29 „Kiirgusohutusnõuded meditsiiniradioloogia protseduuride teostamisel ja meditsiinikiiritust saavate isikute kaitse nõuded“. Biomeditsiinitehnikainsener, hooldusinsener, kvaliteediinsener, meditsiinifüüsik jm. 8. taseme biomeditsiinitehnikainseneri kutsetunnistuse omamine on eeltingimuseks vastutava spetsialistina töötamisele diagnostilise radioloogia, nukleaarmeditsiini ja kiiritusravi alal. Alus: kiirgusseadus, 2013/59/Euratom ja 2013/35/EL ja nendega seotud õigusaktid, SM-määrus 15.05.2014 nr 29 „Kiirgusohutusnõuded meditsiiniradioloogia protseduuride teostamisel ja meditsiinikiiritust saavate isikute kaitse nõuded“. 8. taseme volitatud biomeditsiinitehnikainseneri kutse saamiseks on nõutav kompetentside B.2.1– B.2.5 tõendamine. Diagnostilise radioloogia ja nukleaarmeditsiini tehnoloogia alastele töödele spetsialiseerunud volitatud biomeditsiinitehnikainseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentside B.2.1– B.2.5 tõendamine ja kompetentsi B.2.6 tõendamine. Kiiritusravi planeerimisele ja sellega kaasnevatele toimingutele spetsialiseerunud volitatud biomeditsiinitehnikainseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentside B.2.1– B.2.5 tõendamine ja kompetentsi B.2.7 tõendamine. Valitavad kompetentsid B.2.8-B.2.10 on volitatud biomeditsiininseneri kutset laiendavad kompetentsid, nende tõendamine on vabatahtlik. Meditsiiniseadmete ja -süsteemide käitamine 8 Meditsiiniseadmete ja -süsteemide arendamine 8 Juhtimine 8 Kutsealale pühendumine 8 Suhtlemine ja koostöö 8 Diagnostilise radioloogia ja nukleaarmeditsiini tehnoloogia alastele töödele spetsialiseerunud volitatud biomeditsiinitehnikainseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentside B.2.1– B.2.5 tõendamine ja kompetentsi B.2.6 tõendamine. Kiiritusravi planeerimisele ja sellega kaasnevatele toimingutele spetsialiseerunud volitatud biomeditsiinitehnikainseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentside B.2.1– B.2.5 tõendamine ja kompetentsi B.2.7 tõendamine. Valitavad kompetentsid B.2.8-B.2.10 on volitatud biomeditsiininseneri kutset laiendavad kompetentsid, nende tõendamine on vabatahtlik. Meditsiinisseadmete ja -süsteemide alane teadus-ja koolitustegevus 8 Meditsiinitehnoloogia planeerimine, projekteerimine ja optimeerimine 8 Meditsiiniseadmete ja -süsteemide kavandamine ja valmistamine (tootmine) 7 Betoonkonstruktsioonide ehitaja, tase 4 Concrete worker, level 4 6 Betoonkonstruktsioonide ehitaja II (versioon 1) Betoonkonstruktsioonide ehitaja II (versioon 2) Betoonkonstruktsioonide ehitaja II (versioon 3) Betoonkonstruktsioonide ehitaja, tase 4 (versioon 4) Betoonkonstruktsioonide ehitaja, tase 4 (versioon 5) Betoonkonstruktsioonide ehitaja, tase 4 (versioon 7) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Betoonkonstruktsioonide ehitaja 22 2019-05-06 2019-05-06 2022-05-05 4 4 7114 Betoneerijad, betoonpindade viimistlejad jms töölised 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 23 Muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liit Jaak Kleinberg Skanska EMV AS Kalev Ramjalg Roxor Ehitus Priit Alas Anmeri OÜ Tarmo Laaban Tallinna Ehituskool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Betoonkonstruktsioonide ehitaja on oskustöötaja, kes võib töötada nii ehitusettevõttes kui ka betoonelemente valmistavas tehases. Betoonkonstruktsioonide ehitaja peamised tööülesanded on raudbetoonkonstruktsioonide ehitamine ja valmistamine. 4. taseme betoonkonstruktsioonide ehitaja korraldab iseseisvalt oma töökoha ja vastutab tööülesannete kvaliteetse täitmise eest. Töökorraldusest lähtuvalt võib oma kutsealal juhendada ja nõustada vähem kogenud kolleege nende tavatöös. A.2.1 Vundamentide ehitamine 1. Aluspinnase ettevalmistamine vundamentide ehitamiseks 2. Hüdroisolatsiooni ja soojustusmaterjali paigaldamine 3. Vundamendi raketise detailide ülevaatus ja ettevalmistamine 4. Vundamendi raketiste paigaldamine ja toestamine 5. Sarrustamine 6. Betoneerimine ja betooni tihendamine 7. Lahtirakestamine 8. Betoonpindade järelhooldus A.2.2 Betoonpõrandate ehitamine 1. Aluspindade ettevalmistamine betoonpõrandate ehitamiseks 2. Raketiste ja vuugiprofiilide paigaldamine ja toestamine 3. Sarrustamine 4. Põranda betoneerimine 5. Betoonpinna viimistlemine 6. Lahtirakestamine 7. Mahukahanemisvuukide lõikamine ja täitmine 8. Betoonpõrandate järelhooldus A.2.3 Betoonitööde tegemine - seinte, vahelagede, postide ja treppide ehitamine 1. Aluspindade ettevalmistamine betoonitööde tegemiseks 2. Raketise detailide ülevaatus ja ettevalmistamine 3. Raketiste paigaldamine 4. Sarruste paigaldamine 5. Betoneerimistööde tegemine 6. Lahtirakestamine 7. Betoonipindade järeltöötlemine ja –hooldamine A.2.4 Energiatõhus ehitamine A.2.5 Madalama kvalifikatsiooniga betoonkonstruktsioonide ehitaja nõustamine ja juhendamine 1. Tööga seotud keskkonnariskide hindamine ja juhendatava nõustamine 2. Töö tegemisel ilmnenud vigade analüüsimise ja parandamise nõustamine 3. Madalama kvalifikatsiooniga betoonkonstruktsioonide ehitaja juhendamine ja nõustamine tööülesannete täitmisel A.2.6 Lõppviimistlusega betoonipindade tegemine 1. Lõppviimistlusega betoonpinna ettevalmistustööde tegemine 2. Betooni valamine 3. Betoonpinna lõppviimistlemine Betoonkonstruktsioonide ehitaja töö nõuab füüsilist pingutust. Sageli tuleb tõsta raskeid ehitusdetaile, töötada sundasendis, ronida tellingutel, redelitel ning konstruktsioonidel. Töö toimub erinevatel kõrgustel ja muutuvates keskkonnatingimustes, valdavalt välitingimustes. Betoonkonstruktsioonide ehitaja töökeskkonnaga on seotud kõrgendatud risk vigastuse tekkimiseks. Samuti võivad tervisekahjustusi põhjustada tolm, õhus lenduvad keemilised ühendid, müra, temperatuurikõikumised ja tuuletõmbus ning seetõttu on kohustuslik kasutada kaitseriietust ja -vahendeid. Betoonkonstruktsioonide ehitaja peab järgima tööeeskirju, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Betoonimikserid, betoonipumbad, betoonilaoturid, betoonitihendajad, laba-, teemant-, nurk- jm lihvijad, teemantlõikur, sarruse painutuspink, piikvasar, erinevad elektrilised ja mehaanilised käsitööriistad, erinevad mõõteriistad (loodid, nivelliirid jne). Vajalik on hea tervis, füüsiline vastupidavus ja kõrgusetaluvus. Töö eeldab kohuse- ja vastutustunnet, loogilist mõtlemist, ruumilist kujutlusvõimet, planeerimisoskust, liigutuste täpsust, koormustaluvust, õpivalmidust ning oskust töötada meeskonnas. Vajalik on tehniline taip ning hea koordinatsioon. 4. taseme betoonkonstruktsioonide ehitajana töötavatel inimestel on kas erialane kutsekeskharidus ja töökogemus ehitusettevõttes või keskharidus, erialane täiendkoolitus või töökogemus ehitusettevõttes. Betoneerija, armeerija, sarrustaja. 4. taseme betoonkonstruktsioonide ehitaja kutsestandardis on kirjeldatud viite kohustuslikku (B.2.1 – B.2.5) ja ühte valitavat kompetentsi (B.2.6), samuti betoonkonstruktsioonide ehitaja kutse üldisi läbivaid ja kutsespetsiifilisi läbivaid kompetentse (B.2.7 – B.2.8). Kutse saamiseks peavad olema tõendatud kõik kohustuslikud (B.2.1.-2.5), betoonkonstruktsioonide ehitaja kutse üldised läbivad (B.2.7) ja kutsespetsiifilised läbivad (B.2.8) kompetentsid. Valitava kompetentsi B 2.6 tõendamine sellel tasemel on vabatahtlik. Vundamentide ehitamine 4 Betoonpõrandate ehitamine 4 Betoonitööde tegemine - seinte, vahelagede, postide ja treppide ehitamine 4 Energiatõhus ehitamine 4 Madalama kvalifikatsiooniga betoonkonstruktsioonide ehitaja nõustamine ja juhendamine 4 Valitava kompetentsi B 2.6 tõendamine sellel tasemel on vabatahtlik. Lõppviimistlusega betoonipindade tegemine 4 Betoonkonstruktsioonide ehitaja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Betoonkonstruktsioonide ehitaja kutsespetsiifilised läbivad kompetentsid 4 Betoonkonstruktsioonide ehitaja, tase 4 esmane kutse Concrete worker, level 4 VET level 6 Betoonkonstruktsioonide ehitaja I (versioon 1) Betoonkonstruktsioonide ehitaja I (versioon 2) Betoonkonstruktsioonide ehitaja I (versioon 3) Betoonkonstruktsioonide ehitaja, tase 4 esmane kutse (versioon 4) Betoonkonstruktsioonide ehitaja, tase 4 esmane kutse (versioon 5) Betoonkonstruktsioonide ehitaja, tase 4 esmane kutse (versioon 7) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Betoonkonstruktsioonide ehitaja 22 2019-05-06 2019-05-06 2022-05-05 4 4 7114 Betoneerijad, betoonpindade viimistlejad jms töölised 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 23 Muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liit Jaak Kleinberg Skanska EMV AS Kalev Ramjalg Roxor Ehitus Priit Alas Anmeri OÜ Tarmo Laaban Tallinna Ehituskool Tõnu Peipman IB Printsiip OÜ Vahur Külm AS Columbia-Kivi KKutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Betoonkonstruktsioonide ehitaja on oskustöötaja, kes võib töötada nii ehitusettevõttes kui ka betoonelemente valmistavas tehases. Betoonkonstruktsioonide ehitaja peamised tööülesanded on raudbetoonkonstruktsioonide ehitamine ja valmistamine. Betoonkonstruktsioonide ehitaja 4. taseme esmane kutse annab isikule valmisoleku antud kutsealal tööd alustada. Selle taseme betoonkonstruktsioonide ehitaja korraldab iseseisvalt oma töökoha ning täidab kvaliteetselt tööülesandeid tavapärastes olukordades. Vastutust nõudvate otsuste vastuvõtmise ning keerulisemate tööde tegemise juures vajab esmast kutset omav betoonkonstruktsioonide ehitaja juhendamist. A.2.1 Vundamentide ehitamine 1. Aluspinnase ettevalmistamine vundamentide ehitamiseks 2. Hüdroisolatsiooni ja soojustusmaterjali paigaldamine 3. Vundamendi raketiste paigaldamine ja toestamine 4. Sarrustamine 5. Betoneerimine ja betooni tihendamine 6. Lahtirakestamine 7. Betoonpindade järelhooldus A.2.2 Betoonpõrandate ehitamine 1. Aluspindade ettevalmistamine betoonpõrandate ehitamiseks 2. Raketiste ja vuugiprofiilide paigaldamine ja toestamine 3. Sarrustamine 4. Põranda betoneerimine 5. Lahtirakestamine 6. Mahukahanemisvuukide lõikamine ja täitmine 7. Betoonpõrandate järelhooldus A.2.3 Betoonitööde tegemine - seinte, vahelagede, postide ja treppide ehitamine 1. Aluspindade ettevalmistamine betoonitööde tegemiseks 2. Raketiste paigaldamine 3. Sarruste paigaldamine 4. Betoneerimistööde tegemine 5. Lahtirakestamine 6. Betoonipindade järeltöötlemine ja –hooldamine A.2.4 Energiatõhus ehitamine Betoonkonstruktsioonide ehitaja töö nõuab füüsilist pingutust. Sageli tuleb tõsta raskeid ehitusdetaile, töötada sundasendis, ronida tellingutel, redelitel ning konstruktsioonidel. Töö toimub erinevatel kõrgustel ja muutuvates keskkonnatingimustes, valdavalt välitingimustes. Betoonkonstruktsioonide ehitaja töökeskkonnaga on seotud kõrgendatud risk vigastuste tekkimiseks. Samuti võivad tervisekahjustusi põhjustada tolm, õhus lenduvad keemilised ühendid, müra, temperatuurikõikumised ja tuuletõmbus ning seetõttu on kohustuslik kasutada kaitseriietust ja -vahendeid. Betoonkonstruktsioonide ehitaja peab järgima tööeeskirju, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Betoonimikserid, betoonipumbad, betoonilaoturid, betoonitihendajad, laba-, teemant-, nurk- jm lihvijad, teemantlõikur, sarruse painutuspink, piikvasar, erinevad elektrilised ja mehaanilised käsitööriistad, erinevad mõõteriistad (loodid, nivelliirid jne). Vajalik on hea tervis, füüsiline vastupidavus ja kõrgusetaluvus. Töö eeldab kohuse- ja vastutustunnet, loogilist mõtlemist, ruumilist kujutlusvõimet, planeerimisoskust, liigutuste täpsust, koormustaluvust, õpivalmidust ning oskust töötada meeskonnas. Vajalik on tehniline taip ning hea koordinatsioon. 4. taseme betoonkonstruktsioonide ehitaja esmane kutse saadakse üldjuhul kutseõppeasutuses vastava kutsehariduse õppekava täismahus lõpetamisel. Betoneerija, armeerija, sarrustaja. 4. taseme betoonkonstruktsioonide ehitaja esmase kutse kutsestandardis on kirjeldatud nelja kohustuslikku kompetentsi (B.2.1 – B.2.4), samuti betoonkonstruktsioonide ehitaja kutse üldisi läbivaid (B.2.5) ja kutsespetsiifilisi läbivaid kompetentse (B.2.6). Esmase kutse saamiseks peavad olema tõendatud kõik eelpoolnimetatud kompetentsid vahemikus B.2.1 – B.2.6. Vundamentide ehitamine 4 Betoonpõrandate ehitamine 4 Betoonitööde tegemine - seinte, vahelagede, postide ja treppide ehitamine 4 Energiatõhus ehitamine 4 Betoonkonstruktsioonide ehitaja, tase 4 esmast kutset läbiv kompetents 4 Betoonkonstruktsioonide ehitaja kutsespetsiifilised läbivad kompetentsid 4 Ehituspuusepp, tase 4 Carpenter, level 4 8 Ehituspuusepp II (versioon 1) Ehituspuusepp II (versioon 2) Ehituspuusepp II (versioon 3) Ehituspuusepp II (versioon 4) Ehituspuusepp II (versioon 6) Ehituspuusepp, tase 4 (versioon 5) Ehituspuusepp, tase 4 (versioon 7) Ehituspuusepp, tase 4 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Ehituspuusepp 22 2019-05-06 2019-05-06 2022-05-05 4 4 7115 Puusepad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liit Tõnu Peipman Inseneribüoo Printsiip OÜ Aare Latserus Q-Haus Baltic OÜ Sven Mäe Tallinna Ehituskool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Ehituspuusepp on oskustööline, kes töötab ehitus- või kinnisvara korrashoiu ettevõttes või puitkonstruktsioonide tööstusliku valmistamisega tegelevas ettevõttes. Ehituspuusepa peamised tööülesanded on puidust konstruktsioonielementide ja ehitusdetailide valmistamine ja monteerimine; puitkonstruktsioonidest seinte, vahelagede ja katuste ehitamine ja soojustamine, sageli ka taastamine ja ümberehitamine; ehitiste sise- ja väliselementide (uksed, aknad trepid jne) sobitamine ja paigaldamine. 4. taseme Ehituspuusepp korraldab iseseisvalt oma töökoha ja vastutab oma tööülesannete kvaliteetse täitmise eest. Töökorraldusest lähtuvalt võib oma kutsealal juhendada ja nõustada vähem kogenud kolleege nende tavatöös. A.2.1 Puitliidete valmistamine 1. Lihttappliidete valmistamine 2. Nael-, kruvi-, polt- ja naagelliidete valmistamine 3. Terasdetailidega liidete valmistamine A.2.2 Puitraketiste ehitamine ja paigaldamine 1. Taldmiku raketise ehitamine 2. Posti raketise ehitamine 3. Betoonvöö raketise ehitamine A.2.3 Puitkarkass-seinte ehitamine 1. Hüdroisolatsiooni paigaldamine vundamendile 2. Seinakarkasside ehitamine 3. Puit- ja terassilluste paigaldamine 4. Puitpostide paigaldamine siseruumidesse ja väliskeskkonda 5. Isolatsioonimaterjalide paigaldamine 6. Plaadistuse paigaldamine puitkarkass-seintele 7. Kuivkrohvplaatidest mittekandvate seinte ehitamine A.2.4 Puitvahelagede ehitamine 1. Puittalade paigaldamine 2. Vekselduste tegemine 3. Terastalade paigaldamine puitvahelakke 4. Isolatsioonimaterjalide paigaldamine 5. Plaadistuse paigaldamine 6. Trepi paigaldamine A.2.5 Katusekonstruktsioonide ehitamine 1. Katusesõrestike monteerimine 2. Sarikate ja pennidega katuse ehitamine 3. Pärlinitega katuse ehitamine 4. Lamekatuse puitkonstruktsiooni ehitamine 5. Isolatsioonimaterjalide paigaldamine 6. Plaadistuse paigaldamine 7. Katusele aluskatte, tuulutusliistude, roovitise ja/või laudise paigaldamine 8. Räästaste ehitamine 9. Katuse läbiviikude tegemine A.2.6 Puitkonstruktsioonide tööstuslik valmistamine 1. Puitdetailide ettevalmistamine 2. Seina-, katuse- ja vahelaeelementide tööstuslik valmistamine 3. Ogaplaatsõrestike (fermide) tööstuslik valmistamine A.2.7 Puitkonstruktsioonide montaažitööd 1. Hüdroisolatsiooni paigaldamine vundamendile 2. Alasidepuude paigaldamine vundamendile 3. Seina-, vahelae- ja katuseelementide monteerimine 4. Puuduvate soojustus- ja isolatsioonimaterjalide ning plaadistuste paigaldamine 5. Hoone katmine tuuletõkkekangaga A.2.8 Vooderdise paigaldamine 1. Roovitise paigaldamine 2. Sisemise voodrilaudise paigaldamine 3. Voodrilaudade paigaldamine A.2.9 Avatäidete paigaldamine 1. Ajutiste avatäidete valmistamine ja paigaldamine 2. Katuseakende paigaldamine 3. Katuse- ja laeluukide paigaldamine 4. Akende ja uste paigaldamine A.2.10 Leiliruumi ehitamine 1. Soojustus- ja niiskusisolatsioonimaterjali paigaldamine 2. Seina ja lae voodrilaudade paigaldamine 3. Lava ehitamine 4. Läbiviikude tegemine A.2.11 Põrandate ehitamine 1. Laagidel laudpõrandate ehitamine 2. Ujuvate puitpõrandate ehitamine 3. Rullmaterjalist põrandate ehitamine A.2.12 Muude välisrajatiste ehitamine 1. Terrassi ehitamine 2. Rõdu ehitamine 3. Puitaia ehitamine A.2.13 Renoveerimistööde tegemine 1. Konstruktsioonide avamine objekti seisukorra hindamiseks 2. Karkass-seinte parandamine 3. Palkseinte parandamine 4. Põrandate ja vahelagede konstruktsioonide parandamine 5. Katusekonstruktsiooni parandamine A.2.14 Troppimistööde tegemine 1. Materjalide peale- ja mahalaadimine, ladustamine ja paigaldamine 2. Mehitamata tõsteseadmete töö juhtimine A.2.15 Energiatõhus ehitamine A.2.16 Madalama kvalifikatsiooniga ehituspuuseppade nõustamine ja juhendamine 1. Tööga seotud keskkonnariskide hindamine ja juhendatava nõustamine 2. Töö teostamisel ilmnenud vigade analüüsimise ja parandamise nõustamine 3. Ehituspuuseppade juhendamine ja nõustamine tööülesannete täitmisel A.2.17 Parapetile ja fassaadipindadele plekkdetailide paigaldamine 1. Pinna ettevalmistamine plekkdetailide paigaldamiseks 2. Plekkdetailide paigaldamine, kinnitamine ja tihendamine 3. Plekkdetailide töötlemine A.2.18 Kaldkatusekatete paigaldamine 1. Katusekivide paigaldamine 2. Profiilpleki paigaldamine 3. SBS-katusekatete paigaldamine 4. Puidupõhiste katusekatete paigaldamine A.2.19 Palkseinte ehitamine 1. Freespalkseinte ehitamine 2. Vertikaalsete postide paigaldamine 3. Katusekonstruktsiooni paigaldamine 4. Avatäidete paigaldamine palkseina Puusepatöö nõuab suurt füüsilist pingutust. Töö võib toimuda nii siseruumides kui ka õues, erinevatel kõrgustel ja muutuvates ilmastikutingimustes. Ehituspuusepp peab järgima tööeeskirju, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Töökeskkonnaga on seotud kõrgendatud mehaaniliste vigastuste tekkimise risk. Tervisekahjustusi võivad põhjustada ka tolm ja lenduvad keemilised ühendid ning seetõttu on kohustuslik kasutada kaitseriietust ja -vahendeid. Ehituspuusepa peamised töövahendid on erinevad mehaanilised (vasarad, saed, kirved, höövlid, peitlid jne) ja elektrilised (trellid, lihvimismasinad jne.) käsitööriistad, kuid kasutusel võivad olla ka suuremad tööstuslikud seadmed. Ehituspuusepa töö eeldab kohanemisvõimet erinevate töökeskkonna tingimustega (kõrgus, ilmastikuolud jne), koostöö- ja meeskonnatöö valmidust, rutiinitaluvust, keskendumisvõimet ning hoolikust. Vajalik on hea koordinatsioon ja füüsiline vastupidavus. 4. taseme ehituspuuseppadena töötavatel inimestel on kas erialane kutseharidus ja reaalne töökogemus ehitusettevõttes või keskharidus ning reaalne töökogemus ehitusettevõttes. Puusepp, ehituspuusepp. Ehituspuusepp, tase 4 kutse taotlemisel peavad olema tõendatud kõik kohustuslikud (B.2.1 – 2.16) ja kutset läbivad (B.2.20) kompetentsid. Valitavate kompetentside (B.2.17 – 2.19) tõendamine 4. taseme kutse taotlemisel on vabatahtlik. Puitliidete valmistamine 4 Puitraketiste ehitamine ja paigaldamine 4 Puitkarkass-seinte ehitamine 4 Puitvahelagede ehitamine 4 Katusekonstruktsioonide ehitamine 4 Puitkonstruktsioonide tööstuslik valmistamine 4 Puitkonstruktsioonide montaažitööd 4 Vooderdise paigaldamine 4 Avatäidete paigaldamine 4 Leiliruumi ehitamine 4 Põrandate ehitamine 3 Muude välisrajatiste ehitamine 4 Puitkonstruktsioonide renoveerimine 4 Troppimistööde tegemine 3 Energiatõhus ehitamine 4 Madalama kvalifikatsiooniga ehituspuuseppade nõustamine ja juhendamine 4 Valitavate kompetentside (B.2.17 – 2.19) tõendamine 4. taseme kutse taotlemisel on vabatahtlik. Parapetile ja fassaadipindadele plekkdetailide paigaldamine 4 Kaldkatusekatete paigaldamine 4 Palkseinte ehitamine 4 Ehituspuusepp, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Ehituspuusepp, tase 4 esmane kutse Carpenter, level 4, VET level 7 Ehituspuusepp I (versioon 1) Ehituspuusepp I (versioon 2) Ehituspuusepp I (versioon 3) Ehituspuusepp I (versioon 5) Ehituspuusepp, tase 4 esmane kutse (versioon 4) Ehituspuusepp, tase 4 esmane kutse (versioon 6) Ehituspuusepp, tase 4 esmane kutse (versioon 8) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Ehituspuusepp 22 2019-05-06 2019-05-06 2022-05-05 4 4 7115 Puusepad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liit Tõnu Peipman Inseneribüoo Printsiip OÜ Aare Latserus Q-Haus Baltic OÜ Sven Mäe Tallinna Ehituskool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Ehituspuusepp on oskustööline, kes töötab ehitus- või kinnisvara korrashoiu ettevõttes või puitkonstruktsioonide tööstusliku valmistamisega tegelevas ettevõttes. Ehituspuusepa peamisteks tööülesanneteks on puidust konstruktsioonielementide ja ehitusdetailide valmistamine ja monteerimine; puitkonstruktsioonidest seinte, vahelagede ja katuste ehitamine ja soojustamine, sageli ka taastamine ja ümberehitamine; ehitiste sise- ja väliselementide (uksed, aknad trepid jne.) sobitamine ja paigaldamine. Ehituspuusepa 4. taseme esmane kutse annab isikule valmisoleku antud kutsealal tööd alustada. Selle taseme ehituspuusepp korraldab iseseisvalt oma töökoha ning täidab kvaliteetselt tööülesandeid tavapärastes olukordades. Vastutust nõudvate otsuste vastuvõtmise ning keerulisemate tööde tegemise juures vajab esmast kutset omav ehituspuusepp juhendamist. A.2.1 Puitliidete valmistamine 1. Lihttappliidete valmistamine 2. Nael-, kruvi-, polt- ja naagelliidete valmistamine 3. Terasdetailidega liidete valmistamine A.2.2 Puitraketiste ehitamine ja paigaldamine 1. Taldmiku raketise ehitamine 2. Posti raketise ehitamine 3. Betoonvöö raketise ehitamine A.2.3 Puitkarkass-seinte ehitamine 1. Hüdroisolatsiooni paigaldamine vundamendile 2. Seinakarkasside ehitamine 3. Puit- ja terassilluste paigaldamine 4. Puitpostide paigaldamine siseruumidesse ja väliskeskkonda 5. Isolatsioonimaterjalide paigaldamine 6. Plaadistuse paigaldamine puitkarkass-seintele 7. Kuivkrohvplaatidest mittekandvate seinte ehitamine A.2.4 Puitvahelagede ehitamine 1. Puittalade paigaldamine 2. Vekselduste tegemine 3. Terastalade paigaldamine puitvahelakke 4. Isolatsioonimaterjalide paigaldamine 5. Plaadistuse paigaldamine 6. Trepi paigaldamine A.2.5 Katusekonstruktsioonide ehitamine 1. Katusesõrestike monteerimine 2. Sarikate ja pennidega katuse ehitamine 3. Pärlinitega katuse ehitamine 4. Lamekatuse puitkonstruktsiooni ehitamine 5. Isolatsioonimaterjalide paigaldamine 6. Plaadistuse paigaldamine 7. Katusele aluskatte, tuulutusliistude, roovitise ja/või laudise paigaldamine 8. Räästaste ehitamine 9. Katuse läbiviikude tegemine A.2.6 Puitkonstruktsioonide tööstuslik valmistamine 1. Puitdetailide ettevalmistamine 2. Seina-, katuse- ja vahelaeelementide tööstuslik valmistamine 3. Ogaplaatsõrestike (fermide) tööstuslik valmistamine A.2.7 Puitkonstruktsioonide montaažitööd 1. Hüdroisolatsiooni paigaldamine vundamendile 2. Alasidepuude paigaldamine vundamendile 3. Seina-, vahelae- ja katuseelementide monteerimine 4. Puuduvate soojustus- ja isolatsioonimaterjalide ning plaadistuste paigaldamine 5. Hoone katmine tuuletõkkekangaga A.2.8 Vooderdise paigaldamine 1. Roovitise paigaldamine 2. Sisemise voodrilaudise paigaldamine 3. Voodrilaudade paigaldamine A.2.9 Avatäidete paigaldamine 1. Ajutiste avatäidete valmistamine ja paigaldamine 2. Katuseakende paigaldamine 3. Katuse- ja laeluukide paigaldamine 4. Akende ja uste paigaldamine A.2.10 Leiliruumi ehitamine 1. Soojustus- ja niiskusisolatsioonimaterjali paigaldamine 2. Seina ja lae voodrilaudade paigaldamine 3. Lava ehitamine 4. Läbiviikude tegemine A.2.11 Põrandate ehitamine 1. Laagidel laudpõrandate ehitamine 2. Ujuvate puitpõrandate ehitamine 3. Rullmaterjalist põrandate ehitamine A.2.12 Muude välisrajatiste ehitamine 1. Terrassi ehitamine 2. Rõdu ehitamine 3. Puitaia ehitamine A.2.13 Renoveerimistööde tegemine 1. Konstruktsioonide avamine objekti seisukorra hindamiseks 2. Karkass-seinte parandamine 3. Palkseinte parandamine 4. Põrandate ja vahelagede konstruktsioonide parandamine 5. Katusekonstruktsiooni parandamine A.2.14 Troppimistööde tegemine 1. Materjalide peale- ja mahalaadimine, ladustamine ja paigaldamine 2. Mehitamata tõsteseadmete töö juhtimine A.2.15 Energiatõhus ehitamine A.2.16 Parapetile ja fassaadipindadele plekkdetailide paigaldamine 1. Pinna ettevalmistamine plekkdetailide paigaldamiseks 2. Plekkdetailide paigaldamine, kinnitamine ja tihendamine 3. Plekkdetailide töötlemine A.2.17 Kaldkatusekatete paigaldamine 1. Katusekivide paigaldamine 2. Profiilpleki paigaldamine 3. SBS-katusekatete paigaldamine 4. Puidupõhiste katusekatete paigaldamine A.2.18 Palkseinte ehitamine 1. Freespalkseinte ehitamine 2. Vertikaalsete postide paigaldamine 3. Katusekonstruktsiooni paigaldamine 4. Avatäidete paigaldamine palkseina Puusepatöö nõuab suurt füüsilist pingutust. Töö võib toimuda nii siseruumides kui õues, erinevatel kõrgustel ja muutuvates ilmastikutingimustes. Ehituspuusepp peab järgima tööeeskirju, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Töökeskkonnaga on seotud vigastuste tekkimise kõrgendatud risk. Tervisekahjustusi võivad põhjustada ka tolm ja lenduvad keemilised ühendid ning seetõttu on kohustuslik kasutada kaitseriietust ja –vahendeid. Ehituspuusepa peamised töövahendid on erinevad mehaanilised ( vasarad, saed, kirved, höövlid, peitlid jne) ja elektrilised (drellid, lihvimismasinad jne.) käsitööriistad, kuid võivad olla ka suuremad tööstuslikud seadmed. Ehituspuusepa töö eeldab kohanemisvõimet erinevate töökeskkonnatingimustega (kõrgus, ilmastikuolud jne.), koostöö- ja meeskonnatöövalmidust, rutiinitaluvust, keskendumisvõimet ning hoolikust. Vajalik on hea koordinatsioon ja füüsiline vastupidavus. 4. taseme ehituspuusepa esmane kutse saadakse üldjuhul kutseõppeasutuses vastava kutsehariduse õppekava täismahus lõpetamisel. puusepp, ehituspuusepp Ehituspuusepa esmase kutse taotlemiseks peavad olema tõendatud kõik kohustuslikud (B.2.1 – 2.15), kutset läbivad (B.19) ning vähemalt üks valitav kompetents vahemikust (B.2.16 – B.2.18). Puitliidete valmistamine 4 Puitraketiste ehitamine ja paigaldamine 4 Puitkarkass-seinte ehitamine 4 Puitvahelagede ehitamine 4 Katusekonstruktsioonide ehitamine 4 Puitkonstruktsioonide tööstuslik valmistamine 4 Puitkonstruktsioonide montaažitööd 4 Vooderdise paigaldamine 4 Avatäidete paigaldamine 4 Leiliruumi ehitamine 4 Põrandate ehitamine 4 Muude välisrajatiste ehitamine 4 Renoveerimistööde tegemine 4 Troppimistööde tegemine 4 Energiatõhus ehitamine 4 Ehituspuusepa esmase kutse taotlemiseks tuleb tõendada vähemalt üks valitav kompetents vahemikust (B.2.16 – B.2.18). Parapetile ja fassaadipindadele plekkdetailide paigaldamine 4 Kaldkatusekatete paigaldamine 4 Palkseinte ehitamine 4 Ehituspuusepp, tase 4 esmast kutset läbiv kompetents 4 Müürsepp, tase 4 Bricklayer, level 4 8 Müürsepp II (versioon 1) Müürsepp II (versioon 2) Müürsepp II (versioon 3) Müürsepp II (versioon 4) Müürsepp II (versioon 6) Müürsepp, tase 4 (versioon 5) Müürsepp, tase 4 (versioon 7) Müürsepp, tase 4 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Müürsepp 22 2019-05-06 2019-05-06 2022-05-05 4 4 7112 Müürsepad jms töölised 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Priit Alas OÜ Anmeri Tarmo Laaban Tallinna Ehituskool Vahur Külm AS Columbia-Kivi Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liit Andrus Puju OÜ Andreco Haldus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Müürsepp on oskustööline, kes töötab ehitus- või kinnisvara korrashoiu ettevõttes. Müürsepa peamised tööülesanded on kandvate ja mittekandvate konstruktsioonide ladumine, erinevatest materjalidest müüritiste ladumine, taastamine ja ümberehitamine. 4. taseme müürsepp korraldab iseseisvalt oma töökoha ja vastutab oma tööülesannete kvaliteetse täitmise eest. Töökorraldusest lähtuvalt võib oma kutsealal juhendada ja nõustada vähem kogenud kolleege nende tavatöös. A.2.1 Kandvate ja mittekandvate konstruktsioonide ladumine 1. Vundamentide aluspinna ettevalmistamine 2. Erinevatest materjalidest väikeplokkidest müüritise ladumine 3. Erinevatest materjalidest tellismüüritise ladumine 4. Kandvatele konstruktsioonidele vajumis- ja temperatuurivuukide (kontroll-, mahukahanemisvuugid) ladumine 5. Kaarseinte ladumine 6. Avade ja silluste ladumine (kiil- ja kaarsillused) 7. Müüritise sarrustamine / armeerimine (ankurdamine) 8. Kohtbetoneerimine müüritöödel 9. Hüdroisolatsiooni paigaldamine 10. Soojustus- ja heliisolatsioonimaterjalide paigaldamine 11. Müüritiste vuukimine 12. Erinevatest kivimaterjalidest (sh loodus- kividest) fassaadimüüritise ja puhasvuuk- müüritise ladumine 13. Silluste, talade ja laepaneelide paigaldamine 14. Erinevatest materjalidest postide ja pilastrite ladumine, sarrustamine ja betoneerimine 15. Müüritiste hooldamine ja kaitsmine keskkonnamõjude eest 16. Tehtud töö kvaliteedile vastavuse kontrollimine ja hindamine A.2.2 Müüritise taastamine ja ümberehitamine 1. Müüritise seisukorra hindamine 2. Kandekonstruktsioonide toestamine 3. Pindade ettevalmistamine 4. Kohtbetoneerimistööde tegemine A.2.3 Troppimistööde tegemine 1. Materjalide peale- ja mahalaadimine, ladustamine ja paigaldamine 2. Mehitamata tõsteseadmete töö juhtimine A.2.4 Energiatõhus ehitamine A.2.5 Madalama kvalifikatsiooniga müürsepa nõustamine ja juhendamine 1. Tööga seotud keskkonnariskide hindamine ja juhendatava nõustamine 2. Töö teostamisel ilmnenud vigade analüüsimise ja parandamise nõustamine 3. Madalama kvalifikatsiooniga müürsepa juhendamine ja nõustamine tööülesannete täitmisel A.2.6 Paekivist, raudkivist ja segatüüpi kiviaedade ladumine 1. Aluspinnase ettevalmistamine ja/või vundamendi rajamine 2. Kivide paigaldamine 3. Katteplaatide ja lisatarvikute paigaldamine A.2.7 Kivisillutise rajamine 1. Aluspinnase ettevalmistamine 2. Sillutise ääriste paigaldamine 3. Aluskihtide rajamine 4. Sillutiskivide paigaldamine 5. Vuukide täitmine ja sillutise pinna tihendamine A.2.8 Pindade märgkrohvimine 1. Krohvitavate pindade ettevalmistamine ja mittekrohvitavate pindade kaitsmine 2. Pindade krohvimine 3. Krohvipindade parandamine A.2.9 Parapetile ja fassaadipindadele plekkdetailide paigaldamine 1. Pinna ettevalmistamine plekkdetailide paigaldamiseks 2. Plekkdetailide paigaldamine, kinnitamine ja tihendamine 3. Plekkdetailide töötlemine Müürsepa töö on raske ja nõuab füüsilist pingutust. Sageli tuleb tõsta raskeid ehitusmaterjale, töötada sundasendis või ronida ajutistel tellingutel ja konstruktsioonidel. Töö võib toimuda erinevatel kõrgustel ja muutuvates keskkonnatingimustes, valdavalt välitingimustes. Müürsepa töökeskkonnaga on seotud kõrgendatud vigastuste tekkimise risk. Samuti võivad tervisekahjustusi põhjustada tolm, õhus lenduvad keemilised ühendid, müra, temperatuurikõikumised ja tuuletõmbus ning seetõttu on kohustuslik kasutada kaitseriietust ja -vahendeid. Müürsepp peab järgima tööeeskirju, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Müürsepa peamised töövahendid on mitmesugused käsitööriistad (kellud, müürihaamrid, mõõteriistad: mõõdulindid, loodid, nivelliirid) ja elektrilised masinad (mootorsegistid, lõikurid, betoonisegumasinad jne). Müürsepa töö eeldab koostöövalmidust, rutiinitaluvust, keskendumisvõimet ning hoolikust. Vajalik on hea koordinatsioon, füüsiline vastupidavus ja kõrgusetaluvus. 4. taseme müürsepana töötavatel inimestel on üldjuhul erialane kutseharidus ja praktiline töökogemus ehitusettevõttes või keskharidus ning praktiline töökogemus ehitusettevõttes. Müürsepp Müürsepp, tase 4 kutse taotlemisel peab tõendama kõik kohustuslikud (B.2.1 – B.2.5) ja läbivad (B.2.10 ning B.2.11) kompetentsid. Lisaks on võimalik tõendada üks või mitu kompetentsi valitavate kompetentside (B.2.6 – 2.9) hulgast. Valitavate kompetentside tõendamine on vabatahtlik. Kandvate ja mittekandvate konstruktsioonide ladumine 4 Müüritise taastamine ja ümberehitamine 4 Troppimistööde tegemine 4 Energiatõhus ehitamine 4 Madalama kvalifikatsiooniga müürsepa nõustamine ja juhendamine 4 Lisaks on võimalik tõendada üks või mitu kompetentsi valitavate kompetentside (B.2.6 – 2.9) hulgast. Valitavate kompetentside tõendamine on vabatahtlik. Paekivist, raudkivist ja segatüüpi kiviaedade kuivladumine 4 Kivisillutiste rajamine 4 Pindade märgkrohvimine tsementkrohviseguga 4 Parapetile ja fassaadipindadele plekkdetailide paigaldamine 4 Müürsepp, tase 4 kutset läbivad üldised kompetentsid 4 Müürsepp, tase 4 kutsespetsiifilised läbivad kompetentsid 4 Müürsepp, tase 4 esmane kutse Bricklayer, level 4 VET level 7 Müürsepp I (versioon 1) Müürsepp I (versioon 2) Müürsepp I (versioon 3) Müürsepp I (versioon 5) Müürsepp, tase 4 esmane kutse (versioon 4) Müürsepp, tase 4 esmane kutse (versioon 6) Müürsepp, tase 4 esmane kutse (versioon 8) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Müürsepp 22 2019-05-06 2019-05-06 2022-05-05 4 4 7112 Müürsepad jms töölised 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Priit Alas OÜ Anmeri Tarmo Laaban Tallinna Ehituskool Vahur Külm AS Columbia-Kivi Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liit Andrus Puju OÜ Andreco Haldus Aulika Riisenberg Riiklik Eksami ja Kvalifikatsioonikeskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Müürsepp on oskustööline, kes töötab ehitus- või kinnisvara korrashoiu ettevõttes. Müürsepa peamised tööülesanded on kandvate ja mittekandvate konstruktsioonide ladumine, erinevatest materjalidest müüritiste ladumine, taastamine ja ümberehitamine. Müürsepa 4. taseme esmane kutse annab isikule valmisoleku antud kutsealal tööd alustada. Selle taseme müürsepp korraldab iseseisvalt oma töökoha ning täidab kvaliteetselt tööülesandeid tavapärastes olukordades. Vastutust nõudvate otsuste vastuvõtmise ning keerulisemate tööde tegemise juures vajab esmast kutset omav müürsepp juhendamist. A.2.1 Kandvate ja mittekandvate konstruktsioonide ladumine 1. Vundamentide aluspinna ettevalmistamine 2. Erinevatest materjalidest väikeplokkidest müüritise ladumine 3. Erinevatest materjalidest tellismüüritise ladumine 4. Kandvatele konstruktsioonidele vajumis- ja temperatuurivuukide (kontroll-, mahukahanemisvuugid) ladumine 5. Kaarseinte ladumine 6. Avade ja silluste ladumine (kiil- ja kaarsillused) 7. Müüritise sarrustamine / armeerimine (ankurdamine) 8. Kohtbetoneerimine müüritöödel 9. Hüdroisolatsiooni paigaldamine 10. Soojustus- ja heliisolatsioonimaterjalide paigaldamine 11. Müüritiste vuukimine 12. Erinevatest kivimaterjalidest (sh loodus- kividest) fassaadimüüritise ja puhasvuuk- müüritise ladumine 13. Silluste, talade ja laepaneelide paigaldamine 14. Erinevatest materjalidest postide ja pilastrite ladumine, sarrustamine ja betoneerimine 15. Müüritiste hooldamine ja kaitsmine keskkonnamõjude eest 16. Tehtud töö kvaliteedile vastavuse kontrollimine ja hindamine A.2.2 Müüritise taastamine ja ümberehitamine 1. Müüritise seisukorra hindamine 2. Kandekonstruktsioonide toestamine 3. Pindade ettevalmistamine 4. Kohtbetoneerimistööde tegemine A.2.3 Troppimistööde tegemine 1. Materjalide peale- ja mahalaadimine, ladustamine ja paigaldamine 2. Mehitamata tõsteseadmete töö juhtimine A.2.4 Energiatõhus ehitamine A.2.5 Paekivist, raudkivist ja segatüüpi kiviaedade ladumine 1. Aluspinnase ettevalmistamine ja/või vundamendi rajamine 2. Kivide paigaldamine 3. Katteplaatide ja lisatarvikute paigaldamine A.2.6 Kivisillutise rajamine 1. Aluspinnase ettevalmistamine 2. Sillutise ääriste paigaldamine 3. Aluskihtide rajamine 4. Sillutiskivide paigaldamine 5. Vuukide täitmine ja sillutise pinna tihendamine A.2.7 Pindade märgkrohvimine 1. Krohvitavate pindade ettevalmistamine ja mittekrohvitavate pindade kaitsmine 2. Pindade krohvimine 3. Krohvipindade parandamine A.2.8 Parapetile ja fassaadipindadele plekkdetailide paigaldamine 1. Pinna ettevalmistamine plekkdetailide paigaldamiseks 2. Plekkdetailide paigaldamine, kinnitamine ja tihendamine 3. Plekkdetailide töötlemine Müürsepa töö on raske ja nõuab füüsilist pingutust. Sageli tuleb tõsta raskeid ehitusmaterjale, töötada sundasendis või ronida ajutistel tellingutel ja konstruktsioonidel. Töö võib toimuda erinevatel kõrgustel ja muutuvates keskkonnatingimustes, valdavalt välitingimustes. Müürsepa töökeskkonnaga on seotud kõrgendatud vigastuste tekkimise risk. Samuti võivad tervisekahjustusi põhjustada tolm, õhus lenduvad keemilised ühendid, müra, temperatuurikõikumised ja tuuletõmbus ning seetõttu on kohustuslik kasutada kaitseriietust ja -vahendeid. Müürsepp peab järgima tööeeskirju, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Müürsepa peamised töövahendid on mitmesugused käsitööriistad (kellud, müürihaamrid, mõõteriistad: mõõdulindid, loodid, nivelliirid) ja elektrilised masinad (mootorsegistid, lõikurid, betoonisegumasinad jne). Müürsepa töö eeldab koostöövalmidust, rutiinitaluvust, keskendumisvõimet ning hoolikust. Vajalik on hea koordinatsioon, füüsiline vastupidavus ja kõrgusetaluvus. 4. taseme müürsepa esmane kutse saadakse üldjuhul kutseõppeasutuses vastava kutsehariduse õppekava täismahus lõpetamisel. Müürsepp Müürsepp, tase 4 esmase kutse saamiseks peab taotleja tõendama kohustuslikud (B.2.1 – B.2.4), lisaks müürsepa kutse üldised läbivad (B.2.9) ja kutsespetsiifilised läbivad (B.2.10) ning vähemalt ühe valitava kompetentsi vahemikust B.2.5 – B.2.8. Kandvate ja mittekandvate konstruktsioonide ladumine 4 Müüritise taastamine ja ümberehitamine 4 Troppimistööde tegemine 4 Energiatõhus ehitamine 4 Kutse taotlemisel tuleb tõendada vähemalt üks kompetents valitavate kompetentside (B.2.5 – B.2.8) hulgast. Paekivist, raudkivist ja segatüüpi kiviaedade kuivladumine 4 Kivisillutiste rajamine 4 Pindade märgkrohvimine tsementkrohviseguga 4 Parapetile ja fassaadipindadele plekkdetailide paigaldamine 4 Müürsepp, tase 4 esmase kutse üldised läbivad kompetentsid 4 Müürsepp, tase 4 esmase kutse kutsespetsiifilised läbivad kompetentsid 4 Monteerija, tase 4 Steelworker, level 4 3 Monteerija, tase 4 (versioon 1) Monteerija, tase 4 (versioon 2) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Monteerija 22 2019-05-06 2019-05-06 2022-05-05 4 4 7214 Metallkonstruktsioonide valmistajad ja monteerijad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liit Jaak Kleinberg Skanska EMV AS Kalev Ramjalg Roxor Ehitus Priit Alas Anmeri OÜ Tarmo Laaban Tallinna Ehituskool Tõnu Peipman IB Printsiip OÜ Vahur Külm AS Columbia-Kivi Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Monteerija on oskustöötaja, kes töötab ehitusettevõttes. Monteerija peamised tööülesanded on terasest ja raudbetoonist konstruktsioonielementide ja ehitusdetailide monteerimine. Töö toimub tihti kõrgustes. 4. taseme monteerija korraldab iseseisvalt oma töökoha ja vastutab tööülesannete kvaliteetse täitmise eest. Töökorraldusest lähtuvalt võib oma kutsealal juhendada ja nõustada vähem kogenud kolleege nende tavatöös. A.2.1 Metallkonstruktsioonide monteerimine 1. Aluspinna kontrollimine ja ettevalmistamine 2. Kinnitussõlmede ettevalmistamine 3. Montaažielementide eelmonteerimine 4. Montaažielementide paigale asetamine, rihtimine ja toestamine 5. Montaažielementide kinnitamine 6. Terasdetailide korrosioonitõrje teostamine A.2.2 Raudbetoondetailide monteerimine 1. Aluspinna kontrollimine ja ettevalmistamine 2. Kinnitussõlmede ettevalmistamine 3. Montaažielementide paigale asetamine, toestamine ja rihtimine 4. Montaažielementide liitekohtade monolitiseerimine ja kohtbetoneerimine 5. Terasdetailide korrosioonitõrje teostamine A.2.3 Troppimistööde tegemine 1. Materjalide peale- ja mahalaadimine, ladustamine ja paigaldamine 2. Mehitamata tõsteseadmete töö juhtimine A.2.4 Energiatõhus ehitamine A.2.5 Madalama kvalifikatsiooniga monteerija nõustamine ja juhendamine 1. Tööga seotud keskkonnariskide hindamine ja juhendatava nõustamine 2. Töö tegemisel ilmnenud vigade analüüsimise ja parandamise nõustamine 3. Madalama kvalifikatsiooniga monteerija juhendamine ja nõustamine tööülesannete täitmisel Monteerija töö on raske ja nõuab füüsilist pingutust. Sageli tuleb tõsta raskeid ehitusdetaile, töötada sundasendis, ronida tellingutel, redelitel ning konstruktsioonidel. Töö toimub erinevatel kõrgustel ja muutuvates keskkonnatingimustes, valdavalt välitingimustes. Monteerija töökeskkonnaga on seotud vigastuste tekkimise kõrgendatud risk. Samuti võivad tervisekahjustusi põhjustada tolm, õhus lenduvad keemilised ühendid, müra, temperatuurikõikumised ja tuuletõmbus ning seetõttu on kohustuslik kasutada kaitseriietust ja -vahendeid. Monteerija peab järgima tööeeskirju, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Monteerija kasutab oma töö tegemiseks erinevaid tõstemehhanisme, mehaanilisi (montaažikangid, haamer jne) ja elektrilisi (trellid, nurklihvijad, lõikurid, keevitusseadmed jne) tööriistu ning kontrollmõõteriistu (nivelliir, mõõdulint, loodid jne). Lisaks kuuluvad monteerija töövahendite hulka mitmesugused tellingud, redelid ja tõstukid. Vajalik on hea tervis, füüsiline vastupidavus ja kõrgusetaluvus. Töö eeldab kohuse- ja vastutustunnet, loogilist mõtlemist, ruumilist kujutlusvõimet, planeerimisoskust, liigutuste täpsust, koormustaluvust, õpivalmidust ning oskust töötada meeskonnas. Vajalik on tehniline taip ning hea koordinatsioon. 4. taseme monteerijana töötavatel inimestel on üldjuhul erialane kutseharidus ja praktiline töökogemus ehitusettevõttes või keskharidus ning praktiline töökogemus ehitusettevõttes. monteerija Monteerija, tase 4 kutse saamiseks peab taotleja tõendama kõik kohustuslikud (B.2.1 – B.2.5), samuti monteerija üldised läbivad (B.2.6) ja kutsespetsiifilised läbivad (B.2.7) kompetentsid. Metallkonstruktsioonide monteerimine 4 Raudbetoondetailide monteerimine 4 Troppimistööde tegemine 4 Energiatõhus ehitamine 4 Madalama kvalifikatsiooniga monteerija nõustamine ja juhendamine 4 Monteerija, tase 4 üldised läbivad kompetentsid 4 Monteerija, tase 4 kutsespetsiifilised läbivad kompetentsid 4 Monteerija, tase 4 esmane kutse Steelworker, level 4 VET level 3 Monteerija, tase 4 esmane kutse (versioon 1) Monteerija, tase 4 esmane kutse (versioon 2) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Monteerija 22 2019-05-06 2019-05-06 2022-05-05 4 4 7214 Metallkonstruktsioonide valmistajad ja monteerijad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liit Jaak Kleinberg Skanska EMV AS Kalev Ramjalg Roxor Ehitus Priit Alas Anmeri OÜ Tarmo Laaban Tallinna Ehituskool Tõnu Peipman IB Printsiip OÜ Vahur Külm AS Columbia-Kivi Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Monteerija on oskustöötaja, kes töötab ehitusettevõttes. Monteerija peamised tööülesanded on terasest ja raudbetoonist konstruktsioonielementide ja ehitusdetailide monteerimine. Töö toimub tihti kõrgustes. Monteerija 4. taseme esmane kutse annab isikule valmisoleku antud kutsealal tööd alustada. Selle taseme monteerija korraldab iseseisvalt oma töökoha ning täidab kvaliteetselt tööülesandeid tavapärastes olukordades. Vastutust nõudvate otsuste vastuvõtmise ning keerulisemate tööde tegemise juures vajab esmast kutset omav monteerija juhendamist. A.2.1 Metallkonstruktsioonide monteerimine 1. Aluspinna kontrollimine ja ettevalmistamine 2. Kinnitussõlmede ettevalmistamine 3. Montaažielementide eelmonteerimine 4. Montaažielementide paigale asetamine, rihtimine ja toestamine 5. Montaažielementide kinnitamine 6. Terasdetailide korrosioonitõrje teostamine A.2.2 Raudbetoondetailide monteerimine 1. Aluspinna kontrollimine ja ettevalmistamine 2. Kinnitussõlmede ettevalmistamine 3. Montaažielementide paigale asetamine, toestamine ja rihtimine 4. Montaažielementide liitekohtade monolitiseerimine ja kohtbetoneerimine 5. Terasdetailide korrosioonitõrje teostamine A.2.3 Troppimistööde tegemine 1. Materjalide peale- ja mahalaadimine, ladustamine ja paigaldamine 2. Mehitamata tõsteseadmete töö juhtimine A.2.4 Energiatõhus ehitamine A.2.5 Käsikaarkeevitustööde (elektrikeevitustööde) ja gaasikeevitustööde tegemine 1. Keevistööde ettevalmistamine 2. Keevisliidete tegemine 3. Keevisliidete järeltöötlemine ja tulemuse kontrollimine Monteerija töö on raske ja nõuab füüsilist pingutust. Sageli tuleb tõsta raskeid ehitusdetaile, töötada sundasendis, ronida tellingutel, redelitel ning konstruktsioonidel. Töö toimub erinevatel kõrgustel ja muutuvates keskkonnatingimustes, valdavalt välitingimustes. Monteerija töökeskkonnaga on seotud vigastuste tekkimise kõrgendatud risk. Samuti võivad tervisekahjustusi põhjustada tolm, õhus lenduvad keemilised ühendid, müra, temperatuurikõikumised ja tuuletõmbus ning seetõttu on kohustuslik kasutada kaitseriietust ja -vahendeid. Monteerija peab järgima tööeeskirju, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Monteerija kasutab oma töö tegemiseks erinevaid tõstemehhanisme, mehaanilisi (montaažikangid, haamer jne) ja elektrilisi (trellid, nurklihvijad, lõikurid, keevitusseadmed jne) tööriistu ning kontrollmõõteriistu (nivelliir, mõõdulint, loodid jne). Lisaks kuuluvad monteerija töövahendite hulka mitmesuguseid tellingud, redelid ja tõstukid. Vajalik on hea tervis, füüsiline vastupidavus ja kõrgusetaluvus. Töö eeldab kohuse- ja vastutustunnet, loogilist mõtlemist, ruumilist kujutlusvõimet, planeerimisoskust, liigutuste täpsust, koormustaluvust, õpivalmidust ning oskust töötada meeskonnas. Vajalik on tehniline taip ning hea koordinatsioon. 4. taseme monteerija esmane kutse saadakse üldjuhul kutseõppeasutuses vastava kutsehariduse õppekava täismahus lõpetamisel. Monteerija Monteerija, tase 4 esmase kutse saamiseks peab taotleja tõendama kõik kohustuslikud (B.2.1 – B.2.4), üldised läbivad (B.2.6) ja kutsespetsiifilised läbivad (B.2.7) kompetentsid. Valitava kompetentsi (B.2.5) tõendamine on vabatahtlik. Metallkonstruktsioonide monteerimine 4 Raudbetoondetailide monteerimine 4 Troppimistööde tegemine 4 Energiatõhus ehitamine 4 Valitava kompetentsi (B.2.5) tõendamine on vabatahtlik. Käsikaarkeevistööde (elektrikeevitustööde) ja gaasikeevitustööde tegemine 4 Monteerija, tase 4 esmase kutse üldised läbivad kompetentsid 4 Monteerija, tase 4 esmase kutse kutsespetsiifilised läbivad kompetentsid 4 Krohvija, tase 4 esmane kutse Plasterer, level 4 VET level 5 Krohvija, tase 3 (versioon 1) Krohvija, tase 4 esmane kutse (versioon 2) Krohvija, tase 4 esmane kutse (versioon 3) Krohvija, tase 4 esmane kutse (versioon 4) Krohvija, tase 4 esmane kutse (versioon 6) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Ehitusviimistlus Krohvija 22 2019-05-06 2019-05-06 2022-05-05 4 4 7123 Krohvijad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liit Timo Torni Edictum OÜ Jaan Vikat MTÜ Eesti Maalrite Liit Tõnu Armulik Tallinna Ehituskool Terje Jaksen Tallinna Ehituskool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Ehitusviimistlejad töötavad valdavalt ehitus- või kinnisvarahooldusettevõtetes. Krohvija peamine tööülesanne on hoonete ja rajatiste erinevate pindade soojustamine, krohvimine ja tasandamine. Tööülesanded hõlmavad ka krohvitavate pindade ettevalmistamist ja tööks vajalike materjalide arvestust. Krohvija 4. taseme esmane kutse annab isikule valmisoleku antud kutsealal tööd alustada. Selle taseme krohvija korraldab iseseisvalt oma töökoha ning täidab kvaliteetselt tööülesandeid tavapärastes olukordades. Vastutust nõudvate otsuste vastuvõtmise ning keerulisemate tööde tegemise juures vajab esmast kutset omav krohvija juhendamist. A.2.1 Hoonete ja rajatiste sise- ja välispindade krohvimine 1. Krohvitavate pindade ettevalmistamine 2. Pindade krohvimine 3. Krohvitud pindade värvimine A.2.2 Kuivkrohvplaatide paigaldamine 1. Kuivkrohvplaatidega kaetavate pindade ettevalmistamine 2. Pindade loodimine 3. Puit- või metallkarkassi ehitamine 4. Kuivkrohvplaatide paigaldamine 5. Kuivkrohvplaatide pahteldamine A.2.3 Soojusisolatsiooni liitsüsteemide paigaldamine 1. Soojusisolatsiooni liitsüsteemidega kaetavate pindade ettevalmistamine 2. Soojusisolatsiooniplaatide paigaldamine 3. Lisatarvikute paigaldamine 4. Armeeringu paigaldamine 5. Viimistluskrohvi ja -värvi pinnale kandmine A.2.4 Ehitise ehisdetailide parandamine 1. Ehisdetailide ja -pindade seisukorra hindamine 2. Pindade ettevalmistamine 3. Detailide algse kuju taastamine A.2.5 Parapetile ja fassaadipindadele plekkdetailide paigaldamine 1. Pinna ettevalmistamine plekkdetailide paigaldamiseks 2. Plekkdetailide töötlemine 3. Plekkdetailide paigaldamine, kinnitamine ja tihendamine 4. Paigaldatud plekkdetailide kaitsmine A.2.6 Energiatõhus ehitamine Üldjuhul töötavad krohvijad täistööajaga (kaheksa tundi päevas, viiel päeval nädalas). Töö toimub nii siseruumides kui ka välitingimustes, sõltuvalt krohvitavast pinnast (siseviimistlus või välisviimistlus). Krohvija töö on füüsiliselt koormav, töörütm on vahelduv ja sõltub täidetavatest tööülesannetest. Töötatakse sageli sundasendites: redelil või tellingutel seistes, kummargil, põlvili asendis. Käte asend võib olla ka pea kohal. Töö võib toimuda erinevatel kõrgustel ja muutuvates keskkonnatingimustes. Krohvija peab järgima tööeeskirju ja ohutusnõudeid, ettevaatlik tuleb olla komistamiste ja libastumistega. Krohvija töös tuleb kokku puutuda tolmu ja erinevate kemikaalidega, mis võivad tundlikel inimestel põhjustada tervisekahjustusi ning seetõttu on kohustuslik kasutada kaitseriietust ja vahendeid. Peamised töövahendid on krohvimistöödeks vajalikud käsi- ja elektrilised mõõteriistad ja töövahendid (loodid, mootorsegistid, kellud, hõõrutid, tasandus- ja rihtlatid, krohvisilurid jt). Krohvija töö eeldab lisaks erialastele oskustele korrektsust ja täpsust, hoolikust, kannatlikkust, liigutuste kiirust ja head koordinatsiooni. Oluline on võime töötada nii iseseisvalt kui ka meeskonnas. Vajalikud on ka hea nägemine ja kõrgusetaluvus. Väga olulised on hea tervis ja vastupidavus, sest suurem osa tööpäevast möödub sundasendites. 4. taseme krohvija esmane kutse saadakse üldjuhul kutseõppeasutuses vastava kutsehariduse õppekava täismahus lõpetamisel. Krohvija, viimistleja. Krohvija, tase 4 esmase kutse saamiseks peab taotleja tõendama kohustuslikud (B.2.1 – B.2.6) ja kutset läbivaid kutsespetsiifilised (B.2.7 – 2.11) ning kutset läbivad üldised (B.2.12 – B.2.19) kompetentsid. Hoonete ja rajatiste sise- ja välispindade krohvimine 4 Kuivkrohvplaatide paigaldamine 4 Soojusisolatsiooni liitsüsteemide paigaldamine 4 Ehitise ehisdetailide parandamine 4 Parapetile ja fassaadipindadele plekkdetailide paigaldamine 4 Energiatõhus ehitamine 4 Materjalide kulu ja tööaja määramine 4 Nõuetekohase töökoha korraldamine 4 Koostöö teiste töövõtjatega 4 Materjalide ja pinna omavahelise sobivuse määramine 4 Töövahendite kasutamine ja hoiustamine 4 Tööjuhiste, tehnoloogiate ja kvaliteedinõuete järgmine 4 Töötervishoiu ja tööohutusnõuete järgimine 4 Esmaabi osutamine 4 Ümbritseva keskkonna kaitsmine, jäätmekäitlusnõuete järgimine 4 Meeskonnatöös osalemine 4 Tööalaste otsuste vastuvõtmine ja kohanemine muutuvate oludega 4 Tööalaste tagasilöökidega toime tulemine 4 Tööalase tegevuse planeerimine, täiendõppes osalemine 4 Krohvija, tase 4 Plasterer, level 4 4 Krohvija, tase 4 (versioon 1) Krohvija, tase 4 (versioon 2) Krohvija, tase 4 (versioon 3) Krohvija, tase 4 (versioon 5) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Ehitusviimistlus Krohvija 22 2019-05-06 2019-05-06 2022-05-05 4 4 7123 Krohvijad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liit Timo Torni Edictum OÜ Jaan Vikat SIA Caparol Baltica Eesti filiaal Tõnu Armulik Tallinna Ehituskool Terje Jaksen Tallinna Ehituskool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Ehitusviimistlejad töötavad ehitus- ja kinnisvarahooldusettevõtetes. Krohvija tööülesanneteks on hoonete ja rajatiste erinevate pindade soojustamine, krohvimine ja tasandamine. Tööülesanded hõlmavad ka krohvitavate pindade ettevalmistust ja materjalide arvestust. Krohvija, tase 4 korraldab iseseisvalt oma töökoha ja vastutab oma tööülesannete kvaliteetse täitmise eest. Töökorraldusest lähtuvalt võib oma kutsealal juhendada ja nõustada vähem kogenud kolleege nende tavatöös. A.2.1 Hoonete ja rajatiste sise- ja välispindade krohvimine 1. Krohvitavate pindade ettevalmistamine 2. Pindade krohvimine 3. Krohvitud pindade värvimine 4. Krohvitud pindade parandamine A.2.2 Kuivkrohvplaatide paigaldamine 1. Kuivkrohvplaatidega kaetavate pindade ettevalmistamine 2. Pindade loodimine 3. Puit- või metallkarkassi ehitamine 4. Kuivkrohvplaatide paigaldamine 5. Kuivkrohvplaatide pahteldamine A.2.3 Soojusisolatsiooni liitsüsteemide paigaldamine 1. Soojusisolatsiooni liitsüsteemidega kaetavate pindade ettevalmistamine 2. Soojusisolatsiooniplaatide paigaldamine 3. Lisatarvikute paigaldamine 4. Armeeringu paigaldamine 5. Viimistluskrohvi ja -värvi pinnale kandmine A.2.4 Ehitise ehisdetailide parandamine 1. Ehisdetailide ja -pindade seisukorra hindamine 2. Tehnoloogia, materjalide ja töövahendite valimine 3. Pindade ettevalmistamine 4. Detailide algse kuju taastamine A.2.5 Parapetile ja fassaadipindadele plekkdetailide paigaldamine 1. Plekkdetailide tootmiseks vajalike tööjooniste visandamine 2. Pinna ettevalmistamine plekkdetailide paigaldamiseks 3. Plekkdetailide töötlemine 4. Plekkdetailide paigaldamine, kinnitamine ja tihendamine 5. Paigaldatud plekkdetailide kaitsmine A.2.6 Energiatõhus ehitamine A.2.7 Madalama kvalifikatsiooniga krohvijate nõustamine ja juhendamine 1. Tööga seotud keskkonnariskide hindamine ja juhendatava nõustamine 2. Töö teostamisel ilmnenud vigade analüüsimise ja parandamise nõustamine 3. Krohvijate juhendamine ja nõustamine tööülesannete täitmisel Üldjuhul töötavad krohvijad täistööajaga (kaheksa tundi päevas, viiel päeval nädalas). Töö toimub nii siseruumides kui ka välitingimustes, sõltuvalt krohvitavast pinnast (siseviimistlus või välisviimistlus). Krohvija töö on füüsiliselt koormav, töörütm on vahelduv ja sõltub täidetavatest tööülesannetest. Töötatakse sageli sundasendites: redelil või tellingutel seistes, kummargil, põlvili asendis. Käte asend võib olla ka pea kohal. Töö võib toimuda erinevatel kõrgustel ja muutuvates keskkonnatingimustes. Krohvija peab järgima tööeeskirju ja ohutusnõudeid, ettevaatlik tuleb olla komistamiste ja libastumistega. Krohvija töös tuleb kokku puutuda tolmu ja erinevate kemikaalidega, mis võivad tundlikel inimestel põhjustada tervisekahjustusi ning seetõttu on kohustuslik kasutada kaitseriietust ja vahendeid. Peamised töövahendid on krohvimistöödeks vajalikud käsi- ja elektrilised mõõteriistad ja töövahendid (loodid, mootorsegistid, kellud, hõõrutid, tasandus- ja rihtlatid, krohvisilurid jt) Krohvija töö eeldab lisaks erialastele oskustele korrektsust ja täpsust, hoolikust, kannatlikkust, liigutuste kiirust ja head koordinatsiooni. Oluline on võime töötada nii iseseisvalt kui ka meeskonnas. Vajalikud on ka hea nägemine ja kõrgusetaluvus. Väga olulised on hea tervis ja vastupidavus, sest suurem osa tööpäevast möödub sundasendites. 4. taseme krohvijana töötavatel inimestel on üldjuhul kas erialane kutsekeskharidus ja praktilise töö kogemus ehitusettevõttes või keskharidus ja praktiline töökogemus ehitusettevõttes. Krohvija, viimistleja. Krohvija, tase 4 kutse saamiseks peab taotleja tõendama kohustuslikud (B.2.1 – B.2.7) ja kutset läbivaid kutsespetsiifilised (B.2.8 – 2.14) ning kutset läbivad üldised (B.2.15 – B.2.22) kompetentsid. Hoonete ja rajatiste sise- ja välispindade krohvimine 4 Kuivkrohvplaatide paigaldamine 4 Soojusisolatsiooni liitsüsteemide paigaldamine 4 Ehitise ehisdetailide parandamine 4 Parapetile ja fassaadipindadele plekkdetailide paigaldamine 4 Energiatõhus ehitamine 4 Madalama kvalifikatsiooniga põrandakatjate nõustamine ja juhendamine 4 Materjalide kulu ja tööaja määramine 4 Hooldusvärvimispinna ulatuse määratlemine 4 Nõuetekohase töökoha korraldamine 4 Koostöö teiste töövõtjatega 4 Materjalide ja pinna omavahelise sobivuse määramine 4 Töövahendite kasutamine ja hoiustamine 4 Klientide teenindamine 4 Tööjuhiste, tehnoloogiate ja kvaliteedinõuete järgmine 4 Töötervishoiu ja tööohutusnõuete järgimine 4 Esmaabi osutamine 4 Ümbritseva keskkonna kaitsmine, jäätmekäitlusnõuete järgimine 4 Meeskonnatöös osalemine 4 Tööalaste otsuste vastuvõtmine ja kohanemine muutuvate oludega 4 Tööalaste tagasilöökidega toime tulemine 4 Tööalase tegevuse planeerimine, täiendõppes osalemine 4 Maaler, tase 4 esmane kutse Painter, level 4 VET level 3 Maaler, tase 4 esmane kutse (versioon 1) Maaler, tase 4 esmane kutse (versioon 2) Maaler, tase 4 esmane kutse (versioon 4) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Ehitusviimistlus Maaler 22 2019-05-06 2019-05-06 2022-05-05 4 4 7131 Ehitusmaalrid jms töölised 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liit Timo Torni Edictum OÜ Jaan Vikat MTÜ Eesti Maalrite Liit Tõnu Armulik Tallinna Ehituskool Terje Jaksen Tallinna Ehituskool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Ehitusviimistlejad töötavad valdavalt ehitus- ja kinnisvarahooldusettevõtetes. Maalri põhiliseks tööülesandeks on erinevate viimistletavate pindade lõppviimistluse teostamine (nt pindade värvimine, lakkimine, õlitamine jm) ja viimistletavate pindade katmine rullmaterjaliga (nt tapeedi, tekstiili jmt vimistlusmaterjaliga). Tööülesanne hõlmab viimistletavate pindade ettevalmistamist, materjalide arvestust, mõõtulõikamist ja paigaldamist. Maalri 4. taseme esmane kutse annab isikule valmisoleku antud kutsealal tööd alustada. Selle taseme maaler korraldab iseseisvalt oma töökoha ning täidab kvaliteetselt tööülesandeid tavapärastes olukordades. Vastutust nõudvate otsuste vastuvõtmise ning keerulisemate tööde tegemise juures vajab esmast kutset omav maaler juhendamist. A.2.1 Hoonete ja rajatiste sise- ja välispindade värvimine, lakkimine ja õlitamine 1. Viimistletavate pindade ettevalmistamine 2. Värvitavate pindade kruntimine, tasandamine ja pahteldamine ning järeltöötlemine 3. Vuukide ja ühenduskohtade hermetiseerimine 4. Sise- ja välispindade värvimine 5. Sise- ja välispindade lakkimine ja õlitamine A.2.2 Seina katmine rullmaterjaliga 1. Rullmaterjalidega kaetavate pindade ettevalmistamine 2. Rullmaterjaliga kaetavate pindade tasandamine, pahteldamine, kruntimine ja värvimine 3. Rullmaterjalide paigaldamine 4. Rullmaterjalide viimistlemine 5. Töö käigus tekkinud vigade parandamine A.2.3 Dekoratiiv-viimistlustehnikate teostamine dekoratiivvärvidega 1. Proovipinna teostamine ja kooskõlastamine tellijaga 2. Viimistletavate pindade ettevalmistamine 3. Dekoratiivvärvi või -värvisüsteemi pinnale kandmine A.2.4 Energiatõhus ehitamine Üldjuhul töötavad maalrid täistööajaga (kaheksa tundi päevas, viiel päeval nädalas). Töö toimub nii siseruumides kui ka välitingimustes, sõltuvalt viimistletavast pinnast (sisesviimistlus või välisviimistlus). Töö on füüsiliselt koormav, töörütm on vahelduv ja sõltub täidetavatest tööülesannetest. Töötatakse enamasti seistes, sageli tuleb töötada ebamugavates sundasendites: redelil või tellingul seistes, kummargil, põlviliasendis, käte asend võib olla ka pea kohal. Ettevaatlik tuleb olla komistamiste ja libastumistega. Maalritöös tuleb kokku puutuda tolmu ja erinevate kemikaalidega, mis võivad tundlikel inimestel põhjustada allergiat ning seetõttu on kohustuslik kasutada isikukaitsevahendeid ja kanda kaitseriietust. Vastunäidustatud on allergia värvainete ja lahustite suhtes. Maalri töövahendid on erinevad käsi-tööriistad (pahtlilabidad, pintslid, tapeedi- ja värvirullid jne), masinad ja seadmed (segutrellid, lihvimisseadmed, värvipritsid jne) ning materjalid (kuivsegud, värvid, lakid, liimid, lahustid, rullmaterjalid jne). Maalri töö eeldab lisaks erialastele oskustele korrektsust ja täpsust, hoolikust, kannatlikkust, ruumilist kujutlusvõimet, liigutuste kiirust ja head koordinatsiooni. Oluline on võime töötada nii iseseisvalt kui ka meeskonnas. Vajalikud on ka hea nägemine ja kõrgusetaluvus. Väga olulised on hea tervis ja vastupidavus, sest suurem osa tööpäevast möödub sundasendis. 4. taseme maalri esmane kutse saadakse üldjuhul kutseõppeasutuses vastava kutsehariduse õppekava täismahus lõpetamisel. Maaler, viimistleja. Maaler, tase 4 esmase kutse saamiseks peab taotleja tõendama kõik kohustuslikud (B.2.1 - 2.4), maalri kutset läbivad kutsespetsiifilised (B.2.5 - 2.10) ja kutset läbivad üldised (B.2.11 - 2.18) kompetentsid. Hoonete ja rajatiste sise- ja välispindade värvimine, lakkimine ja õlitamine 4 Seina katmine rullmaterjaliga 4 Dekoratiiv-viimistlus dekoratiivvärvidega 4 Energiatõhus ehitamine 4 Materjalide kulu ja tööaja määramine 4 Hooldusvärvimispinna ulatuse määratlemine 4 Nõuetekohase töökoha korraldamine 4 Koostöö teiste töövõtjatega 4 Töövahendite kasutamine ja hoiustamine 4 Tööjuhiste, tehnoloogiate ja kvaliteedinõuete järgmine 4 Töötervishoiu ja tööohutusnõuete järgimine 4 Esmaabi osutamine 4 Ümbritseva keskkonna kaitsmine, jäätmekäitlusnõuete järgimine 4 Meeskonnatöös osalemine 4 Tööalaste otsuste vastuvõtmine ja kohanemine muutuvate oludega 4 Tööalaste tagasilöökidega toime tulemine 4 Tööalase tegevuse planeerimine, täiendõppes osalemine 4 Maaler, tase 4 Painter, level 4 3 Maaler, tase 4 (versioon 1) Maaler, tase 4 (versioon 2) Maaler, tase 4 (versioon 4) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Ehitusviimistlus Maaler 22 2019-05-06 2019-05-06 2022-05-05 4 4 7131 Ehitusmaalrid jms töölised 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liit Timo Torni Edictum OÜ Jaan Vikat MTÜ Eesti Maalrite Liit Tõnu Armulik Tallinna Ehituskool Terje Jaksen Tallinna Ehituskool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Ehitusviimistlejad töötavad valdavalt ehitus- ja kinnisvarahooldusettevõtetes. Maalri põhiliseks tööülesandeks on erinevate viimistlevate pindade lõppviimistluse teostamine (nt värvimine, lakkimine, õlitamine jmt) ja viimistletavate pindade katmine rullmaterjaliga (nt tapeedi, tekstiili jmt viimistlusmaterjaliga). Tööülesanne hõlmab viimistlevate pindade ettevalmistamist, materjalide arvestust, mõõtulõikamist ja paigaldamist. Maaler, tase 4 korraldab iseseisvalt oma töökoha ja vastutab oma tööülesannete kvaliteetse täitmise eest. Töökorraldusest lähtuvalt võib oma kutsealal juhendada ja nõustada vähem kogenud kolleege nende tavatöös. A.2.1 Hoonete ja rajatiste sise- ja välispindade värvimine, lakkimine ja õlitamine 1. Viimistletavate pindade ettevalmistamine 2. Värvitavate pindade kruntimine, tasandamine ja pahteldamine ning järeltöötlemine 3. Vuukide ja ühenduskohtade hermetiseerimine 4. Sise- ja välispindade värvimine 5. Sise- ja välispindade lakkimine ja õlitamine A.2.2 Seina katmine rullmaterjaliga 1. Rullmaterjalidega kaetavate pindade ettevalmistamine 2. Rullmaterjaliga kaetavate pindade tasandamine, pahteldamine, kruntimine ja värvimine 3. Rullmaterjalide paigaldamine 4. Rullmaterjalide viimistlemine 5. Töö käigus tekkinud vigade parandamine A.2.3 Dekoratiiv-viimistlustehnikate teostamine dekoratiivvärvidega 1. Proovipinna teostamine ja kooskõlastamine tellijaga 2. Viimistletavate pindade ettevalmistamine 3. Dekoratiivvärvi või -värvisüsteemi pinnale kandmine 4. Jäljendustehnikate teostamine A.2.4 Energiatõhus ehitamine A.2.5 Madalama tasemega maalrite nõustamine ja juhendamine 1. Tööga seotud keskkonnariskide hindamine ja juhendatava nõustamine 2. Töö teostamisel ilmnenud vigade analüüsimine ja parandamise nõustamine 3. Maalrite juhendamine ja nõustamine tööülesannete täitmisel Üldjuhul töötavad maalrid täistööajaga (kaheksa tundi päevas, viiel päeval nädalas). Töö toimub nii siseruumides kui ka välitingimustes, sõltuvalt viimistletavast pinnast (siseviimistlus või välisviimistlus). Töö on füüsiliselt koormav, töörütm on vahelduv ja sõltub täidetavatest tööülesannetest. Töötatakse enamasti seistes, sageli tuleb töötada ebamugavates sundasendites: redelil seistes, kummargil, põlvili asendis, käte asend võib olla ka pea kohal. Ettevaatlik tuleb olla komistamiste ja libastumistega. Maalritöös tuleb kokku puutuda tolmu ja erinevate kemikaalidega, mis võivad tundlikel inimestel põhjustada allergiat ning seetõttu on kohustuslik kasutada isikukaitsevahendeid ja kanda kaitseriietust. Vastunäidustatud on allergia värvainete ja lahustite suhtes. Maalri töövahendid on erinevad käsi-tööriistad (pahtlilabidad, pintslid, tapeedi- ja värvirullid jne), masinad ja seadmed (segutrellid, lihvimisseadmed, värvipritsid jne) ning materjalid (kuivsegud, värvid, lakid, liimid, lahustid, rullmaterjalid jne). Maalri töö eeldab lisaks erialastele oskustele korrektsust ja täpsust, hoolikust, kannatlikkust, ruumilist kujutlusvõimet, liigutuste kiirust ja head koordinatsiooni. Oluline on võime töötada nii iseseisvalt kui ka meeskonnas. Vajalikud on ka hea nägemine ja kõrgusetaluvus. Väga olulised on hea tervis ja vastupidavus, sest suurem osa tööpäevast möödub sundasendis. 4. taseme maalrina töötavatel inimestel on üldjuhul kas erialane kutsekeskharidus ja praktilise töö kogemus ehitusettevõttes või keskharidus ja praktiline töökogemus ehitusettevõttes. Maaler, viimistleja. Maaler, tase 4 kutse saamiseks peab taotleja tõendama kõik kohustuslikud (B.2.1 - 2.5), maalri kutset läbivad kutsespetsiifilised (B.2.6 - 2.12) ja kutset läbivad üldised (B.2.13 - 2.20) kompetentsid. Hoonete ja rajatiste sise- ja välispindade värvimine, lakkimine ja õlitamine 4 Seina katmine rullmaterjaliga 4 Dekoratiivviimistlemine dekoratiivvärvidega 4 Energiatõhus ehitamine 4 Madalama kvalifikatsiooniga maalrite nõustamine ja juhendamine 4 Materjalide kulu ja tööaja määramine 4 Hooldusvärvimispinna ulatuse määratlemine 4 Nõuetekohase töökoha korraldamine 4 Koostöö teiste töövõtjatega 4 Materjalide ja pinna omavahelise sobivuse määramine 4 Töövahendite kasutamine ja hoiustamine 4 Klientide teenindamine 4 Tööjuhiste, tehnoloogiate ja kvaliteedinõuete järgmine 4 Töötervishoiu ja tööohutusnõuete järgimine 4 Esmaabi osutamine 4 Ümbritseva keskkonna kaitsmine, jäätmekäitlusnõuete järgimine 4 Meeskonnatöös osalemine 4 Tööalaste otsuste vastuvõtmine ja kohanemine muutuvate oludega 4 Tööalaste tagasilöökidega toime tulemine 4 Tööalase tegevuse planeerimine, täiendõppes osalemine 4 Plaatija, tase 4 Tiler, level 4 3 Plaatija, tase 4 (versioon 1) Plaatija, tase 4 (versioon 2) Plaatija, tase 4 (versioon 4) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Ehitusviimistlus Plaatija 22 2019-05-06 2019-05-06 2022-05-05 4 4 7122 Põrandategijad ja plaatijad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liit Timo Torni Edictum OÜ Jaan Vikat MTÜ Eesti Maalrite Liit Tõnu Armulik Tallinna Ehituskool Terje Jaksen Tallinna Ehituskool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Plaatijad töötavad valdavalt ehitus- ja kinnisvarahooldusettevõtetes. Plaatija põhilised tööülesanded on pindade ettevalmistamine plaatimistööde tegemiseks ja pindade plaatimine. 4. taseme plaatija korraldab iseseisvalt oma töökoha ja vastutab oma tööülesannete kvaliteetse täitmise eest. Töökorraldusest lähtuvalt võib oma kutsealal juhendada ja nõustada vähem kogenud kolleege nende tavatöös. A.2.1 Pindade ettevalmistamine 1. Pindade puhastamine 2. Põrandakallete valamine 3. Plaaditavatele pindadele krundi ja hüdroisolatsiooni paigaldamine A.2.2 Pindade plaatimine 1. Pindade ettevalmistamine 2. Plaadi jaotuskavandi koostamine 3. Pindade plaatimine keraamiliste- ja kiviplaatidega 4. Pindade plaatimine looduskividest materjalidega 5. Plaaditud pindade vuukimine 6. Plaaditud pindade kaitsmine võimalike kahjustuste eest 7. Plaaditud pindade remontimine 8. Töö käigus tekkinud vigade parandamine 9. Kliendi nõustamine plaaditud pindade hooldamiseks A.2.3 Energiatõhus ehitamine A.2.4 Madalama kvalifikatsiooniga plaatijate nõustamine ja juhendamine 1. Tööga seotud keskkonnariskide hindamine ja juhendatava nõustamine 2. Töö teostamisel ilmnenud vigade analüüsimise ja parandamise nõustamine 3. Plaatija juhendamine ja nõustamine tööülesannete täitmisel Üldjuhul töötavad plaatijad täistööajaga (kaheksa tundi päevas, viiel päeval nädalas). Töö toimub nii siseruumides kui ka välitingimustes, sõltuvalt plaaditavast pinnast. Töö on füüsiliselt koormav, töörütm on vahelduv ja sõltub täidetavatest tööülesannetest. Töötatakse sageli sundasendites: redelil seistes, põlvili asendis, käte asend võib olla ka pea kohal. Ettevaatlik tuleb olla komistamiste ja libastumistega. Vajalik on kasutada isikukaitsevahendeid: põlvekaitsmeid, tolmumaski, kaitseprille ja –kindaid ning turvajalatseid. Peamised ohud plaatija töös tulenevad kasutatavate elektriliste ja mehaaniliste tööriistade ettevaatamatust käsitsemisest ning seetõttu on kohustuslik kasutada isikukaitsevahendeid ja kanda kaitseriietust. Plaatijatöös puututakse kokku ka tolmu ja erinevate kemikaalidega, mis võivad ülitundlikel inimestel põhjustada allergiat. Plaatija töövahendid on erinevad käsitööriistad (plaadikamm, segukellu, vuugiraud, lõiketangid, plaadinuga, lood jne), seadmed ja mõõteriistad (segutrell, plaadilõikur, frees, laser jne) ning materjalid (kuivsegud, liimid, hermeetikud jne). Plaatija töö eeldab lisaks erialastele oskustele korrektsust ja täpsust, hoolikust, kannatlikkust, ruumilist kujutlusvõimet, liigutuste kiirust ja head koordinatsiooni. Oluline on võime töötada nii iseseisvalt kui ka meeskonnas. Väga olulised on hea tervis ja vastupidavus, sest suurem osa tööpäevast möödub sundasendis. 4. taseme plaatijatena töötavatel inimestel on üldjuhul erialane kutseharidus ja praktiline töökogemus ehitusettevõttes või keskharidus ning praktiline töökogemus ehitusettevõttes. plaatija Plaatija, tase 4 kutse saamiseks peab taotleja tõendama kohustuslikud (B.2.1 – B.2.4), lisaks plaatija kutset läbivad kutsespetsiifilised (B.2.5 – B.2.9) ja üldised läbivad (B.2.10 - 2.17) kompetentsid. Pindade ettevalmistamine 4 Pindade plaatimine 4 Energiatõhus ehitamine 4 Madalama kvalifikatsiooniga plaatijate nõustamine ja juhendamine 4 Materjalide kulu ja tööaja määramine 4 Nõuetekohase töökoha korraldamine 4 Koostöö teiste töövõtjatega 4 Materjalide ja pinna omavahelise sobivuse määramine 4 Töövahendite kasutamine ja hoiustamine 4 Tööjuhiste, tehnoloogiate ja kvaliteedinõuete järgmine 4 Töötervishoiu ja tööohutusnõuete järgimine 4 Esmaabi osutamine 4 Ümbritseva keskkonna kaitsmine, jäätmekäitlusnõuete järgimine 4 Meeskonnatöös osalemine 4 Tööalaste otsuste vastuvõtmine ja kohanemine muutuvate oludega 4 Tööalaste tagasilöökidega toime tulemine 4 Tööalase tegevuse planeerimine, täiendõppes osalemine 4 Plaatija, tase 4 esmane kutse Tiler, level 4 VET level 3 Plaatija, tase 4 esmane kutse (versioon 1) Plaatija, tase 4 esmane kutse (versioon 2) Plaatija, tase 4 esmane kutse (versioon 4) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Ehitusviimistlus Plaatija 22 2019-05-06 2019-05-06 2022-05-05 4 4 7122 Põrandategijad ja plaatijad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liit Timo Torni Edictum OÜ Jaan Vikat MTÜ Eesti Maalrite Liit Tõnu Armulik Tallinna Ehituskool Terje Jaksen Tallinna Ehituskool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. PPlaatijad töötavad valdavalt ehitus- ja kinnisvarahooldusettevõtetes. Plaatija põhilised tööülesanded on pindade ettevalmistamine plaatimistööde tegemiseks ja pindade plaatimine. Plaatija 4. taseme esmane kutse annab isikule valmisoleku antud kutsealal tööd alustada. Selle taseme plaatija korraldab iseseisvalt oma töökoha ning täidab kvaliteetselt tööülesandeid tavapärastes olukordades. Vastutust nõudvate otsuste vastuvõtmise ning keerulisemate tööde tegemise juures vajab esmast kutset omav plaatija juhendamist. A.2.1 Pindade ettevalmistamine 1. Pindade puhastamine 2. Plaaditavatele pindadele krundi ja hüdroisolatsiooni paigaldamine A.2.2 Pindade plaatimine 1. Pindade ettevalmistamine 2. Plaadi jaotuskavandi koostamine 3. Pindade plaatimine keraamiliste- ja kiviplaatidega 4. Plaaditud pindade vuukimine 5. Plaaditud pindade kaitsmine võimalike kahjustuste eest 6. Plaaditud pindade remontimine 7. Töö käigus tekkinud vigade parandamine A.2.3 Energiatõhus ehitamine Üldjuhul töötavad plaatijad täistööajaga (kaheksa tundi päevas, viiel päeval nädalas). Töö toimub nii siseruumides kui ka välitingimustes, sõltuvalt plaaditavast pinnast. Töö on füüsiliselt koormav, töörütm on vahelduv ja sõltub täidetavatest tööülesannetest. Töötatakse sageli sundasendites: redelil seistes, põlvili asendis, käte asend võib olla ka pea kohal. Ettevaatlik tuleb olla komistamiste ja libastumistega. Vajalik on kasutada isikukaitsevahendeid: põlvekaitsmeid, tolmumaski, kaitseprille ja –kindaid ning turvajalatseid. Peamised ohud plaatija töös tulenevad kasutatavate elektriliste ja mehaaniliste tööriistade ettevaatamatust käsitsemisest. Plaatijatöös puututakse kokku ka tolmu ja erinevate kemikaalidega, mis võivad ülitundlikel inimestel põhjustada allergiat ning seetõttu on kohustuslik kasutada isikukaitsevahendeid ja kanda kaitseriietust. Plaatija töövahendid on erinevad käsitööriistad (plaadikamm, segukellu, vuugiraud, lõiketangid, plaadinuga, lood jne), seadmed ja mõõteriistad (segutrell, plaadilõikur, frees, laser jne) ning materjalid (kuivsegud, liimid, hermeetikud jne). Plaatija töö eeldab lisaks erialastele oskustele korrektsust ja täpsust, hoolikust, kannatlikkust, ruumilist kujutlusvõimet, liigutuste kiirust ja head koordinatsiooni. Oluline on võime töötada nii iseseisvalt kui ka meeskonnas. Väga olulised on hea tervis ja vastupidavus, sest suurem osa tööpäevast möödub sundasendis. 4. taseme plaatija esmane kutse saadakse üldjuhul kutseõppeasutuses vastava kutsehariduse õppekava täismahus lõpetamisel. Plaatija Plaatija, tase 4 esmane kutse saamiseks peab taotleja tõendama kohustuslikud (B.2.1 – B.2.3), lisaks plaatija kutset läbivad kutsespetsiifilised (B.2.4 - 2.8) ja üldised (B.2.9 - 2.16) kompetentsid. Pindade ettevalmistamine 4 Pindade plaatimine 4 Energiatõhus ehitamine 4 Materjalide kulu ja tööaja määramine 4 Nõuetekohase töökoha korraldamine 4 Koostöö teiste töövõtjatega 4 Materjalide ja pinna omavahelise sobivuse määramine 4 Töövahendite kasutamine ja hoiustamine 4 Tööjuhiste, tehnoloogiate ja kvaliteedinõuete järgmine 4 Töötervishoiu ja tööohutusnõuete järgimine 4 Esmaabi osutamine 4 Ümbritseva keskkonna kaitsmine, jäätmekäitlusnõuete järgimine 4 Meeskonnatöös osalemine 4 Tööalaste otsuste vastuvõtmine ja kohanemine muutuvate oludega 4 Tööalaste tagasilöökidega toime tulemine 4 Tööalase tegevuse planeerimine, täiendõppes osalemine 4 Põrandakatja, tase 4 esmane kutse Floor Covering Installer, level 4 VET level 3 Põrandakatja, tase 4 esmane kutse (versioon 1) Põrandakatja, tase 4 esmane kutse (versioon 2) Põrandakatja, tase 4 esmane kutse (versioon 4) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Ehitusviimistlus Põrandakatja 22 2019-05-06 2019-05-06 2022-05-05 4 4 7122 Põrandategijad ja plaatijad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liit Timo Torni Edictum OÜ Jaan Vikat MTÜ Eesti Maalrite Liit Tõnu Armulik Tallinna Ehituskool Terje Jaksen Tallinna Ehituskool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Ehitusviimistlejad töötavad valdavalt ehitus- ja kinnisvarahooldusettevõtetes. Põrandakatja põhiliseks tööülesandeks on viimistletavate pindade katmine erinevate materjalidega (PVC, tekstiil, parketid jne). Tööülesanne hõlmab ka viimistlevate pindade ettevalmistamist, materjalide arvestust, mõõtulõikamist ja paigaldamist. Põrandakatja, 4. taseme esmane kutse annab isikule valmisoleku antud kutsealal tööd alustada. Selle taseme põrandakatja korraldab iseseisvalt oma töökoha ning täidab kvaliteetselt tööülesandeid tavapärastes olukordades. Vastutust nõudvate otsuste vastuvõtmise ning keerulisemate tööde tegemise juures vajab esmast kutset omav põrandakatja juhendamist. A.2.1 PVC plaat- ja rullmaterjalide paigaldamine 1. PVC plaat- ja rullmaterjalidega kaetavate pindade ettevalmistamine 2. Materjali jaotuskavandi koostamine ja mustri ja/või kujundi mahamärkimine 3. Materjalide mõõtulõikamine ja kokkusobitamine 4. PVC plaat- või rullmaterjalide paigaldamine 5. Liitekohtade vormistamine A. 2.2 Parkettide paigaldamine põrandatele 1. Parketiga kaetavate põrandapindade ettevalmistamine 2. Materjali jaotuskavandi koostamine ja mustri ja/või kujundi mahamärkimine 3. Ujuvparketi paigaldamine 4. Aluspõrandale liimitava parketi paigaldamine 5. Liitekohtade vormistamine A.2.3 Tekstiilist plaat- või rullmaterjali paigaldamine 1. Tekstiilist plaat- või rullmaterjaliga kaetavate pindade ettevalmistamine 2. Materjali jaotuskavandi koostamine ja mustri ja/või kujundi mahamärkimine 3. Materjalide mõõtulõikamine ja kokkusobitamine 4. Tekstiilist plaat- või rullmaterjali paigaldamine 5. Liitekohtade vormistamine A.2.4 Epoksüvaik pinnakatete paigaldamine 1. Tööde ettevalmistamine 2. Pindade ettevalmistamine ja kruntimine 3. Viimistluskihi/süsteemi pinnalekandmine 4. Mitmekihilise epoksüvaik viimistluskihi/süsteemi pinnalekandmine A.2.5 Energiatõhus ehitamine Üldjuhul töötavad põrandakatjad täistööajaga (kaheksa tundi päevas, viiel päeval nädalas). Töö toimub nii siseruumides kui ka välitingimustes, sõltuvalt kaetavatest pindadest. Töö on füüsiliselt koormav, töörütm on vahelduv ja sõltub täidetavatest tööülesannetest. Töötatakse sageli sundasendites: seistes, põlvili asendis või kükakil. Ettevaatlik tuleb olla komistamiste ja libastumistega. Vajalik on kasutada isikukaitsevahendeid: põlvekaitsmeid, tolmumaski, kaitseprille ja –kindaid ning turvajalatseid. Peamised ohud põrandakatja töös tulenevad kasutatavate elektriliste ja mehaaniliste tööriistade ettevaatamatust käsitsemisest. Põrandakatja töös puututakse kokku ka tolmu ja erinevate kemikaalidega, mis võivad ülitundlikel inimestel põhjustada allergiat ning seetõttu on kohustuslik kasutada isikukaitsevahendeid ja kanda kaitseriietust. Põrandakatja töövahendid on erinevad käsitööriistad (lood, käsilõikeriistad, liimikamm, haamrid jne), seadmed ja mõõteriistad (segutrell, frees, laser jne) ning materjalid kuivsegud, liimid, hermeetikud jne). Põrandakatja töö eeldab lisaks erialastele oskustele korrektsust ja täpsust, hoolikust, kannatlikkust, ruumilist kujutlusvõimet, liigutuste kiirust ja head koordinatsiooni. Oluline on võime töötada nii iseseisvalt kui ka meeskonnas. Väga olulised on hea tervis ja vastupidavus, sest suurem osa tööpäevast möödub sundasendis. 4. taseme põrandakatja esmane kutse saadakse üldjuhul kutseõppeasutuses vastava kutsehariduse õppekava täismahus lõpetamisel. Põrandakatja Põrandakatja esmase kutse saamiseks peab kutse taotleja tõendama kohustuslikud (B.2.1 – B.2.5), lisaks põrandakatja kutset läbivad kutsespetsiifilised (B.2.6 – B.2.10) ja üldised (B.2.11 – B.2.18) kompetentsid. PVC plaat- ja rullmaterjalide paigaldamine 4 Parkettide paigaldamine põrandatele 4 Tekstiilist plaat- või rullmaterjali paigaldamine 4 Epoksüvaik pinnakatete paigaldamine 4 Energiatõhus ehitamine 4 Materjalide kulu ja tööaja määramine 4 Nõuetekohase töökoha korraldamine 4 Koostöö teiste töövõtjatega 4 Materjalide ja pinna omavahelise sobivuse määramine 4 Töövahendite kasutamine ja hoiustamine 4 Tööjuhiste, tehnoloogiate ja kvaliteedinõuete järgmine 4 Töötervishoiu ja tööohutusnõuete järgimine 4 Esmaabi osutamine 4 Ümbritseva keskkonna kaitsmine, jäätmekäitlusnõuete järgimine 4 Meeskonnatöös osalemine 4 Tööalaste otsuste vastuvõtmine ja kohanemine muutuvate oludega 4 Tööalaste tagasilöökidega toime tulemine 4 Tööalase tegevuse planeerimine, täiendõppes osalemine 4 Põrandakatja, tase 4 Floor Covering Installer, level 4 3 Põrandakatja, tase 4 (versioon 1) Põrandakatja, tase 4 (versioon 2) Põrandakatja, tase 4 (versioon 4) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Ehitusviimistlus Põrandakatja 22 2019-05-06 2019-05-06 2022-05-05 4 4 7122 Põrandategijad ja plaatijad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liit Timo Torni Edictum OÜ Jaan Vikat MTÜ Eesti Maalrite Liit Tõnu Armulik Tallinna Ehituskool Terje Jaksen Tallinna Ehituskool Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Ehitusviimistlejad töötavad valdavalt ehitus- ja kinnisvarahooldusettevõtetes. Põrandakatja põhiliseks tööülesandeks on viimistletavate pindade katmine erinevate materjalidega (PVC, tekstiil, parketid jne). Tööülesanne hõlmab ka viimistlevate pindade ettevalmistamist, materjalide arvestust, mõõtulõikamist ja paigaldamist. 4. taseme põrandakatja korraldab iseseisvalt oma töökoha ja vastutab oma tööülesannete kvaliteetse täitmise eest. Töökorraldusest lähtuvalt võib oma kutsealal juhendada ja nõustada vähem kogenud kolleege nende tavatöös. A.2.1 PVC plaat- ja rullmaterjalide paigaldamine 1. PVC plaat- ja rullmaterjalidega kaetavate pindade ettevalmistamine 2. Materjali jaotuskavandi koostamine ja mustri ja/või kujundi mahamärkimine 3. Materjalide mõõtulõikamine ja kokkusobitamine 4. PVC plaat- või rullmaterjalide paigaldamine 5. Liitekohtade vormistamine A. 2.2 Parkettide paigaldamine põrandatele 1. Parketiga kaetavate põrandapindade ettevalmistamine 2. Materjali jaotuskavandi koostamine ja mustri ja/või kujundi mahamärkimine 3. Ujuvparketi paigaldamine 4. Aluspõrandale liimitava parketi paigaldamine 5. Liitekohtade vormistamine A.2.3 Tekstiilist plaat- või rullmaterjali paigaldamine 1. Tekstiilist plaat- või rullmaterjaliga kaetavate pindade ettevalmistamine 2. Materjali jaotuskavandi koostamine ja mustri ja/või kujundi mahamärkimine 3. Materjalide mõõtulõikamine ja kokkusobitamine 4. Tekstiilist plaat- või rullmaterjali paigaldamine 5. Liitekohtade vormistamine A.2.4 Epoksüvaik pinnakatete paigaldamine 1. Tööde ettevalmistamine 2. Pindade ettevalmistamine ja kruntimine 3. Viimistluskihi/süsteemi pinnalekandmine 4. Mitmekihilise epoksüvaik viimistluskihi/süsteemi pinnalekandmine A.2.5 Energiatõhus ehitamine A.2.6 Madalama kvalifikatsiooniga põrandakatjate nõustamine ja juhendamine 1. Tööga seotud keskkonnariskide hindamine ja juhendatava nõustamine 2. Töö teostamisel ilmnenud vigade analüüsimise ja parandamise nõustamine 3. Plaatija juhendamine ja nõustamine tööülesannete täitmisel Üldjuhul töötavad põrandakatjad täistööajaga (kaheksa tundi päevas, viiel päeval nädalas). Töö toimub nii siseruumides kui ka välitingimustes, sõltuvalt kaetavatest pindadest. Töö on füüsiliselt koormav, töörütm on vahelduv ja sõltub täidetavatest tööülesannetest. Töötatakse sageli sundasendites: seistes, põlvili asendis või kükakil. Ettevaatlik tuleb olla komistamiste ja libastumistega. Põrandakatja töös puututakse kokku ka tolmu ja erinevate kemikaalidega, mis võivad tundlikel inimestel põhjustada allergiat ning seetõttu on kohustuslik kasutada isikukaitsevahendeid ning kanda kaitseriietust. Põrandakatja töövahendid on erinevad käsitööriistad (lood, käsilõikeriistad, liimikamm, haamrid jne), seadmed ja mõõteriistad (segutrell, frees, laser jne) ning materjalid(kuivsegud, liimid, hermeetikud jne). Põrandakatja töö eeldab lisaks erialastele oskustele korrektsust ja täpsust, hoolikust, kannatlikkust, ruumilist kujutlusvõimet, liigutuste kiirust ja head koordinatsiooni. Oluline on võime töötada nii iseseisvalt kui ka meeskonnas. Väga olulised on hea tervis ja vastupidavus, sest suurem osa tööpäevast möödub püstiasendis. 4. taseme põrandakatjatena töötavatel inimestel on üldjuhul erialane kutseharidus ja praktiline töökogemus ehitusettevõttes või keskharidus ning praktiline töökogemus ehitusettevõttes. Põrandakatja Põrandakatja, tase 4 kutse saamiseks peab kutse taotleja tõendama kohustuslikud (B.2.1 – B.2.5), põrandakatja kutset läbivad kutsespetsiifilised (B.2.6 – B.2.11) ja üldised (B.2.12 – B.2.19) kompetentsid. PVC plaat- ja rullmaterjalide paigaldamine 4 Parkettide paigaldamine põrandatele 4 Tekstiilist plaat- või rullmaterjali paigaldamine 4 Epoksüvaik pinnakatete paigaldamine 4 Energiatõhus ehitamine 4 Madalama kvalifikatsiooniga põrandakatjate nõustamine ja juhendamine 4 Materjalide kulu ja tööaja määramine 4 Nõuetekohase töökoha korraldamine 4 Koostöö teiste töövõtjatega 4 Materjalide ja pinna omavahelise sobivuse määramine 4 Töövahendite kasutamine ja hoiustamine 4 Klientide teenindamine 4 Tööjuhiste, tehnoloogiate ja kvaliteedinõuete järgmine 4 Töötervishoiu ja tööohutusnõuete järgimine 4 Esmaabi osutamine 4 Ümbritseva keskkonna kaitsmine, jäätmekäitlusnõuete järgimine 4 Meeskonnatöös osalemine 4 Tööalaste otsuste vastuvõtmine ja kohanemine muutuvate oludega 4 Tööalaste tagasilöökidega toime tulemine 4 Tööalase tegevuse planeerimine, täiendõppes osalemine 4 Ventilatsioonilukksepp, tase 4 esmane kutse Ventilation duct fitter, level 4 VET level 6 Ventilatsioonilukksepp I (versioon 1) Ventilatsioonilukksepp I (versioon 2) Ventilatsioonilukksepp I (versioon 3) Ventilatsioonilukksepp I (versioon 4) Ventilatsioonilukksepp, tase 4 esmane kutse (versioon 5) Ventilatsioonilukksepp, tase 4 esmane kutse (versioon 7) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Keskkonnatehnika Ventilatsioonilukksepp 22 2019-05-06 2019-05-06 2022-05-05 4 4 7126 Torulukksepad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liit Margus Keerutaja AS Sovek Ago Rehandi OÜ Viljandi Õhumeister Jüri Naumov AS Clik Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Ventilatsioonilukksepad töötavad peamiselt ehituse või kinnisvara korrashoiuga tegelevates ettevõtetes. Nende peamine tööülesanne on ventilatsioonisüsteemide ning -seadmete paigaldamine. Põhilised tegevused on ventilatsioonikanalite ja -torude lõikamine, ühendamine ja painutamine, monteerimine, isoleerimine, mõõtmine ja katsetamine. Ventilatsioonisüsteemide lukksepad tegelevad ka ventilatsioonisüsteemide hooldamise ja remondiga. Nad lokaliseerivad ja likvideerivad avariisid ning teostavad torude ja süsteemide hooldustöid (sh torusüsteemide ja kanalite puhastamine, survemõõtmised jne). Ventilatsioonilukksepa 4. taseme esmane kutse annab isikule valmisoleku antud kutsealal tööd alustada. Selle taseme ventilatsioonilukksepp korraldab iseseisvalt oma töökoha ning täidab kvaliteetselt tööülesandeid tavapärastes olukordades. Vastutust nõudvate otsuste vastuvõtmise ning keerulisemate tööde tegemise juures vajab esmast kutset omav ventilatsioonilukksepp juhendamist. A.2.1 Hoonesiseste ventilatsioonisüsteemide ja –seadmete paigaldamine 1. Kandilise ristlõikega ventilatsioonikanalite paigaldamine 2. Ümmarguse ristlõikega ventilatsioonikanalite (torude) paigaldamine 3. Plastist ventilatsioonikanalite (torude) paigaldamine 4. Läbiviikude tegemine 5. Tule- ja suitsutõkkeklappide paigaldamine 6. Reguleerimisklappide ja mürasummutite paigaldamine 7. Õhujaotajate paigaldamine 8. Kubude ja tõmbekappide paigaldamine 9. Ventilatsiooniseadmete komplekteerimine, paigaldamine ja ühendamine ventilatsioonisüsteemi A.2.2 Ventilatsioonisüsteemide hooldamine 1. Ventilatsiooniseadmete hooldamine 2. Ventilatsioonisüsteemi kanalite (torude) hooldamine ja kontroll 3. Ventilatsioonisüsteemi kanalite (torude) puhastamine A.2.3 Isolatsioonitööde tegemine 1. Isolatsioonimaterjalide paigaldamine 2. Isolatsiooni katmine kattepleki või muu kattematerjaliga A.2.4 Energiatõhus ehitamine Ventilatsioonilukksepa tööaeg on üldjoontes fikseeritud, kuid hooajati võib töö tempo olla pingelisem ja töömahud suuremad. Ventilatsioonilukksepa töö on raske ja nõuab füüsilist pingutust. Sageli tuleb tõsta raskeid materjale ja detaile, töötada sundasendis ja tõstukitel, ronida ajutistel tellingutel ja konstruktsioonidel. Töö võib toimuda erinevatel kõrgustel ja muutuvates keskkonnatingimustes, nii sees kui väljas. Üldehitusobjektidel töötavate ventilatsioonilukkseppade töökeskkonnas on kõrgendatud vigastuste tekkimise risk. Tervisekahjustusi võivad põhjustada ka ehitustolm, õhus lenduvad keemilised ühendid, müra, temperatuurikõikumised ja tuuletõmbus, mistõttu on kohustuslik kasutada kaitseriietust ja -vahendeid. Ventilatsioonilukksepp peab oma tööd tehes järgima tööeeskirju ning tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Tõstukid, pinnasevibraator, ketaslõikur, akutrell, vibrotrell, teemantpuurmasin, pressid toruliitmike tegemiseks, keevitusagregaadid, plekikäärid, ehitusnuga, mõõtmisvahendid (mõõdulint, nivelliir, lasermõõtjad jne), tangid ja rakised jne. Ventilatsioonilukksepatöö töö eeldab koostöövalmidust ja meeskonnas töötamise oskust. Tööülesanded on vahelduvad, seetõttu on vajalik hea kohanemus- ja keskendumisvõime ning hoolikus ja korrektsus. Töö tegemisel aitavad kaasa hea koordinatsioon, ruumiline kujutlusvõime, füüsiline vastupidavus ja kõrgusetaluvus. 4. taseme ventilatsioonilukksepa esmane kutse saadakse üldjuhul kutseõppeasutuses vastava kutsehariduse õppekava täismahus lõpetamisel. Ventilatsioonilukksepp, isoleerija. Ventilatsioonilukksepp, tase 4 esmase kutse kutsestandard koosneb neljast kohustuslikust (B.2.1 – B.2.4) ja kaheksast kutset läbivast kompetentsist (B.2.5 – B.2.12). Ventilatsioonilukksepp, tase 4 esmase kutse saamiseks peab kutse taotleja tõendama kõik kompetentsid (B.2.1-B.2.12). Kutset läbivaid kompetentse (B.2.5 – 2.12) hinnatakse integreeritult kõigi teiste kutsestandardis toodud kompetentside hindamise käigus. Hoonesiseste ventilatsioonisüsteemide ja –seadmete paigaldamine 4 Ventilatsioonisüsteemide hooldamine 4 Isolatsioonitööde tegemine 4 Energiatõhus ehitamine 4 Tööks vajalike lähteandmetega tutvumine, tööjuhiste, tehnoloogiate ja kvaliteedinõuete järgmine 4 Tööplaani koostamine ja nõuetekohase töökoha korraldamine 4 Töötervishoiu ja tööohutusnõuete järgimine 4 Ümbritseva keskkonna kaitsmine, jäätmekäitlusnõuete järgimine 4 Vajalike mõõdistuste ja märketööde tegemine 4 Töövahendite, seadmete ja isikukaitsevahendite hooldamine 4 Koostöö teiste objektil töötavate töötajatega ja meeskonnatöös osalemine 4 Tööalaste otsuste vastuvõtmine ja kohanemine muutuvate oludega 4 Ventilatsioonilukksepp, tase 4 Ventilation duct fitter, level 4 7 Ventilatsioonilukksepp II (versioon 1) Ventilatsioonilukksepp II (versioon 2) Ventilatsioonilukksepp II (versioon 3) Ventilatsioonilukksepp II (versioon 4) Ventilatsioonilukksepp II (versioon 5) Ventilatsioonilukksepp, tase 4 (versioon 6) Ventilatsioonilukksepp, tase 4 (versioon 8) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Keskkonnatehnika Ventilatsioonilukksepp 22 2019-05-06 2019-05-06 2022-05-05 4 4 7126 Torulukksepad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liit Margus Keerutaja AS Sovek Ago Rehandi OÜ Viljandi Õhumeister Jüri Naumov AS Clik Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Ventilatsioonilukksepad töötavad peamiselt ehituse või kinnisvara korrashoiuga tegelevates ettevõtetes. Nende peamine tööülesanne on ventilatsioonisüsteemide ning -seadmete paigaldamine. Põhilised tegevused on ventilatsioonikanalite ja -torude lõikamine, ühendamine ja painutamine, monteerimine, isoleerimine, mõõtmine ja katsetamine. Ventilatsioonisüsteemide lukksepad tegelevad ka ventilatsioonisüsteemide hooldamise ja remondiga. Nad lokaliseerivad ja likvideerivad avariisid ning teostavad torude ja süsteemide hooldustöid (sh torusüsteemide ja kanalite puhastamine, survemõõtmised jne). Ventilatsioonilukksepp, tase 4 kutsestandard kirjeldab praktilise töökogemusega ja kogenud töötaja kutsealaseid oskusi ja teadmisi. Ventilatsioonilukksepp, tase 4 korraldab iseseisvalt oma töökoha ja vastutab oma tööülesannete kvaliteetse täitmise eest. Töökorraldusest lähtuvalt võib oma kutsealal juhendada ja nõustada vähem kogenud kolleege nende tavatöös. A.2.1 Hoonesiseste ventilatsioonisüsteemide ja –seadmete paigaldamine 1. Kandilise ristlõikega ventilatsioonikanalite paigaldamine 2. Ümmarguse ristlõikega ventilatsioonikanalite (torude) paigaldamine 3. Plastist ventilatsioonikanalite (torude) paigaldamine 4. Läbiviikude tegemine 5. Tule- ja suitsutõkkeklappide paigaldamine 6. Reguleerimisklappide ja mürasummutite paigaldamine 7. Õhujaotajate paigaldamine 8. Kubude ja tõmbekappide paigaldamine 9. Ventilatsiooniseadmete komplekteerimine, paigaldamine ja ühendamine ventilatsioonisüsteemi 10. Kvaliteedikontrolli tegemine A.2.2 Ventilatsioonisüsteemide hooldamine 1. Ventilatsiooniseadmete hooldamine 2. Ventilatsioonisüsteemi kanalite (torude) hooldamine ja kontroll 3. Ventilatsioonisüsteemi kanalite (torude) puhastamine A.2.3 Isolatsioonitööde tegemine 1. Isolatsioonimaterjalide paigaldamine 2. Isolatsiooni katmine kattepleki või muu kattematerjaliga A.2.4 Energiatõhus ehitamine A.2.5 Madalama tasemega ventilatsioonilukkseppade nõustamine ja juhendamine 1. Tööga seotud keskkonnariskide hindamine ja juhendatava nõustamine 2. Töö tegemisel ilmnenud vigade analüüsimine ja parandamise nõustamine 3. Ventilatsioonilukksepa juhendamine ja nõustamine tööülesannete täitmisel Ventilatsioonilukksepa tööaeg on üldjoontes fikseeritud, kuid hooajati võib töö tempo olla pingelisem ja töömahud suuremad. Ventilatsioonilukksepa töö on raske ja nõuab füüsilist pingutust. Sageli tuleb tõsta raskeid materjale ja detaile, töötada sundasendis ja tõstukitel, ronida ajutistel tellingutel ja konstruktsioonidel. Töö võib toimuda erinevatel kõrgustel ja muutuvates keskkonnatingimustes, nii sees kui väljas. Üldehitusobjektidel töötavate ventilatsioonilukkseppade töökeskkonnas on kõrgendatud vigastuste tekkimise risk. Tervisekahjustusi võivad põhjustada ka ehitustolm, õhus lenduvad keemilised ühendid, müra, temperatuurikõikumised ja tuuletõmbus, mistõttu on kohustuslik kasutada kaitseriietust ja -vahendeid. Ventilatsioonilukksepp peab oma tööd tehes järgima tööeeskirju ning tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Tõstukid, pinnasevibraator, ketaslõikur, akutrell, vibrotrell, teemantpuurmasin, pressid toruliitmike tegemiseks, keevitusagregaadid, plekikäärid, ehitusnuga, mõõtmisvahendid (mõõdulint, nivelliir, lasermõõtjad jne), tangid ja rakised jne. Ventilatsioonilukksepa töö eeldab koostöövalmidust ja meeskonnas töötamise oskust. Tööülesanded on vahelduvad, seetõttu on vajalik hea kohanemus- ja keskendumisvõime ning hoolikus ja korrektsus. Töö tegemisel aitavad kaasa hea koordinatsioon, ruumiline kujutlusvõime, füüsiline vastupidavus ja kõrgusetaluvus. 4. taseme ventilatsioonilukksepana töötavatel inimestel on üldjuhul erialane kutseharidus ja praktiline töökogemus ehitusettevõttes või keskharidus ning praktiline töökogemus ehitusettevõttes. Ventilatsioonilukksepp, isoleerija. Ventilatsioonilukksepp, tase 4 kutsestandard koosneb viiest kohustuslikust (B.2.1 – B.2.5) ja kaheksast kutset läbivast kompetentsist (B.2.6 – B.2.13). Ventilatsioonilukksepp, tase 4 kutse saamiseks peab kutse taotleja tõendama kõik kompetentsid (B.2.1-B.2.13). Kutset läbivaid kompetentse (B.2.5 – 2.13) hinnatakse integreeritult kõigi teiste kutsestandardis toodud kompetentside hindamise käigus. Hoonesiseste ventilatsioonisüsteemide ja –seadmete paigaldamine 4 Ventilatsioonisüsteemide hooldamine 4 Isolatsioonitööde tegemine 4 Energiatõhus ehitamine 4 Madalama kvalifikatsiooniga ventilatsioonilukkseppade nõustamine ja juhendamine 4 Tööks vajalike lähteandmetega tutvumine, tööjuhiste, tehnoloogiate ja kvaliteedinõuete järgmine 4 Tööplaani koostamine ja nõuetekohase töökoha korraldamine 4 Töötervishoiu ja tööohutusnõuete järgimine 4 Ümbritseva keskkonna kaitsmine, jäätmekäitlusnõuete järgimine 4 Vajalike mõõdistuste ja märketööde tegemine 4 Töövahendite, seadmete ja isikukaitsevahendite hooldamine 4 Koostöö teiste objektil töötavate töötajatega ja meeskonnatöös osalemine 4 Tööalaste otsuste vastuvõtmine ja kohanemine muutuvate oludega 4 Veevärgilukksepp, tase 4 Water system technician, level 4 2 Veevärgilukksepp, tase 4 (versioon 1) Veevärgilukksepp, tase 4 (versioon 3) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Keskkonnatehnika Veevärgilukksepp 22 2019-05-06 2019-05-06 2022-05-05 4 4 7126 Torulukksepad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liit Margus Keerutaja AS Sovek Ago Rehandi OÜ Viljandi Õhumeister Jüri Naumov AS Clik Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Veevärgilukksepad töötavad peamiselt ehituse või kinnisvara korrashoiuga tegelevates ettevõtetes. Nende peamiseks tööülesandeks on vee- ja kanalisatsioonisüsteemide ning -seadmete paigaldamine. Põhilised tegevused on torude lõikamine, ühendamine ja painutamine, monteerimine, isoleerimine, torude läbipesu, mõõtmine ja katsetamine. Välistrasside ja rajatiste ehitamisel lisanduvad torustike aluste rajamine ja kraavkaeviku tagasitäitmine. Veevärgilukksepad tegelevad ka vee- ja kanalisatsioonisüsteemide hooldamise ja remondiga. Nad lokaliseerivad ja likvideerivad avariisid ning teevad torude ja süsteemide hooldustöid. Veevärgilukksepp, tase 4 kutsestandard kirjeldab praktilise töökogemusega ja kogenud töötaja kutsealaseid oskusi ja teadmisi. Veevärgilukksepp, tase 4 korraldab iseseisvalt oma töökoha ja vastutab oma tööülesannete kvaliteetse täitmise eest. Töökorraldusest lähtuvalt võib oma kutsealal juhendada ja nõustada vähem kogenud kolleege nende tavatöös. A.2.1 Hoonesiseste vee- ja kanalisatsioonisüsteemide paigaldamine 1. Torude mõõtmine, lõikamine ja deformeerimine 2. Läbiviikude tegemine 3. Torulõigete tegemine, torude ja liitmike paigaldamine 4. Torustike paigaldamine 5. Survestamine ja kvaliteedikontroll 6. Isolatsioonitööde tegemine 7. Sanitaarseadmete, kodu- ja basseinitehnika paigaldamine 8. Veetöötlusseadmete paigaldamine 9. Sõlmede ja nende juurde kuuluvate seadmete paigaldamine 10. Hoonesiseste drenaaži- ja reoveepumplate ehitamine ja paigaldamine A.2.2 Välistrasside ja rajatiste ehitamine 1. Kraavkaevikusse torustiku liivaluse rajamine 2. Välisveetorustike ehitamine ja paigaldamine 3. Välisveetorustike seadmete paigaldamine 4. Kanalisatsioonitrasside ja trassiseadmete paigaldamine 5. Sadevee- ja drenaažisüsteemide paigaldamine 6. Survestamine ja mõõtmistööde tegemine 7. Kraavkaeviku tagasitäitmine A.2.3 Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide ja -seadmete remondi- ja hooldustööde tegemine 1. Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide hooldamine 2. Vee- ja kanalisatsiooniavariide lokaliseerimine ja remonditööde tegemine A.2.4 Energiatõhus ehitamine A.2.5 Madalama tasemega veevärgilukkseppade nõustamine ja juhendamine 1. Tööga seotud keskkonnariskide hindamine ja juhendatava nõustamine 2. Töö tegemisel ilmnenud vigade analüüsimine ja parandamise nõustamine 3. Veevärgilukksepa juhendamine ja nõustamine tööülesannete täitmisel Veevärgilukksepa tööaeg on üldjoontes fikseeritud, kuid hooajati võib töö tempo olla pingelisem ja töömahud suuremad. Veevärgilukksepa töö on raske ja nõuab füüsilist pingutust. Sageli tuleb tõsta raskeid materjale ja detaile, töötada sundasendis ja tõstukitel, ronida ajutistel tellingutel ja konstruktsioonidel. Töö võib toimuda erinevatel kõrgustel ja muutuvates keskkonnatingimustes, nii sees kui väljas. Üldehitusobjektidel töötavate veevärgilukkseppade töökeskkonnas on kõrgendatud vigastuste tekkimise risk. Tervisekahjustusi võivad põhjustada ka ehitustolm, õhus lenduvad keemilised ühendid, müra, temperatuurikõikumised ja tuuletõmbus, mistõttu on kohustuslik kasutada kaitseriietust ja -vahendeid. Veevärgilukksepp peab oma tööd tehes järgima tööeeskirju ning tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Tõstukid, pinnasevibraator, ketaslõikur, akutrell, vibrotrell, teemantpuurmasin, pressid toruliitmike tegemiseks, keevitusagregaadid, plekikäärid, ehitusnuga, mõõtmisvahendid (mõõdulint, nivelliir, lasermõõtjad jne), tangid ja rakised jne. Veevärgilukksepa töö eeldab koostöövalmidust, kohanemisvõimet, meeskonnas töötamise oskust, keskendumisvõimet ning hoolikust. Vajalik on hea koordinatsioon, ruumiline kujutlusvõime, korrektsus, füüsiline vastupidavus ja kõrgusetaluvus. 4. taseme veevärgilukksepana töötavatel inimestel on üldjuhul erialane kutseharidus ja praktiline töökogemus ehitusettevõttes või keskharidus ning praktiline töökogemus ehitusettevõttes. Santehnik, torulukksepp. Veevärgilukksepp, tase 4 kutsestandard koosneb viiest kohustuslikust (B.2.1 – B.2.5) ja kaheksast kutset läbivast kompetentsist (B.2.6 – B.2.13). Veevärgilukksepp, tase 4 kutse saamiseks peab kutse taotleja tõendama kõik kompetentsid (B.2.1-B.2.13). Kutset läbivaid kompetentse (B.2.5 – 2.13) hinnatakse integreeritult kõigi teiste kutsestandardis toodud kompetentside hindamise käigus. Hoonesiseste vee- ja kanalisatsioonisüsteemide paigaldamine 4 Välistrasside ja rajatiste ehitamine 4 Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide ja seadmete remondi- ja hooldustööde tegemine 4 Energiatõhus ehitamine 4 Madalama kvalifikatsiooniga veevärgilukkseppade nõustamine ja juhendamine 4 Tööks vajalike lähteandmetega tutvumine, tööjuhiste, tehnoloogiate ja kvaliteedinõuete järgmine 4 Tööplaani koostamine ja nõuetekohase töökoha korraldamine 4 Töötervishoiu ja tööohutusnõuete järgimine 4 Ümbritseva keskkonna kaitsmine, jäätmekäitlusnõuete järgimine 4 Vajalike mõõdistuste ja märketööde tegemine 4 Töövahendite, seadmete ja isikukaitsevahendite hooldamine 4 Koostöö teiste objektil töötavate töötajatega ja meeskonnatöös osalemine 4 Tööalaste otsuste vastuvõtmine ja kohanemine muutuvate oludega 4 Veevärgilukksepp, tase 4 esmane kutse Water system technician, level 4 VET level 2 Veevärgilukksepp, tase 4 esmane kutse (versioon 1) Veevärgilukksepp, tase 4 esmane kutse (versioon 3) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Keskkonnatehnika Veevärgilukksepp 22 2019-05-06 2019-05-06 2022-05-05 4 4 7126 Torulukksepad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liit Margus Keerutaja AS Sovek Ago Rehandi OÜ Viljandi Õhumeister Jüri Naumov AS Clik Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Veevärgilukksepad töötavad peamiselt ehituse või kinnisvara korrashoiuga tegelevates ettevõtetes. Nende peamine tööülesanne on vee- ja kanalisatsioonisüsteemide ning -seadmete paigaldamine. Põhilised tegevused on torude lõikamine, ühendamine ja painutamine, monteerimine, isoleerimine, torude läbipesu, mõõtmine ja katsetamine. Välistrasside ja rajatiste ehitamisel lisanduvad torustike aluste rajamine ja kraavkaeviku tagasitäitmine. Veevärgilukksepad tegelevad ka vee- ja kanalisatsioonisüsteemide hooldamise ja remondiga. Nad lokaliseerivad ja likvideerivad avariisid ning teevad torude ja süsteemide hooldustöid. Veevärgilukksepa 4. taseme esmane kutse annab isikule valmisoleku antud kutsealal tööd alustada. Selle taseme veevärgilukksepp korraldab iseseisvalt oma töökoha ning täidab kvaliteetselt tööülesandeid tavapärastes olukordades. Vastutust nõudvate otsuste vastuvõtmise ning keerulisemate tööde tegemise juures vajab esmast kutset omav veevärgilukksepp juhendamist. A.2.1 Hoonesiseste vee- ja kanalisatsioonisüsteemide paigaldamine 1. Torude mõõtmine, lõikamine ja deformeerimine 2. Läbiviikude tegemine 3. Torulõigete tegemine, torude ja liitmike paigaldamine 4. Torustike paigaldamine 5. Survestamine ja kvaliteedikontroll 6. Isolatsioonitööde tegemine 7. Sanitaarseadmete, kodu- ja basseinitehnika paigaldamine 8. Veetöötlusseadmete paigaldamine 9. Sõlmede ja nende juurde kuuluvate seadmete paigaldamine 10. Hoonesiseste drenaaži- ja reoveepumplate ehitamine ja paigaldamine A.2.2 Välistrasside ja rajatiste ehitamine 1. Kraavkaevikusse torustiku liivaluse rajamine 2. Välisveetorustike ehitamine ja paigaldamine 3. Välisveetorustike seadmete paigaldamine 4. Kanalisatsioonitrasside ja trassiseadmete paigaldamine 5. Sadevee- ja drenaažisüsteemide paigaldamine 6. Survestamine ja mõõtmistööde tegemine 7. Kraavkaeviku tagasitäitmine A.2.3 Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide ja -seadmete remondi- ja hooldustööde tegemine 1. Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide hooldamine 2. Vee- ja kanalisatsiooniavariide lokaliseerimine ja remonditööde tegemine A.2.4 Energiatõhus ehitamine Veevärgilukksepa tööaeg on üldjoontes fikseeritud, kuid hooajati võib töö tempo olla pingelisem ja töömahud suuremad. Veevärgilukksepa töö on raske ja nõuab füüsilist pingutust. Sageli tuleb tõsta raskeid materjale ja detaile, töötada sundasendis ja tõstukitel, ronida ajutistel tellingutel ja konstruktsioonidel. Töö võib toimuda erinevatel kõrgustel ja muutuvates keskkonnatingimustes, nii sees kui väljas. Üldehitusobjektidel töötavate veevärgilukkseppade töökeskkonnas on kõrgendatud vigastuste tekkimise risk. Tervisekahjustusi võivad põhjustada ka ehitustolm, õhus lenduvad keemilised ühendid, müra, temperatuurikõikumised ja tuuletõmbus, mistõttu on kohustuslik kasutada kaitseriietust ja -vahendeid. Veevärgilukksepp peab oma tööd tehes järgima tööeeskirju ning tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Tõstukid, pinnasevibraator, ketaslõikur, akutrell, vibrotrell, teemantpuurmasin, pressid toruliitmike tegemiseks, keevitusagregaadid, plekikäärid, ehitusnuga, mõõtmisvahendid (mõõdulint, nivelliir, lasermõõtjad jne), tangid ja rakised jne. Veevärgilukksepa töö eeldab koostöövalmidust, kohanemisvõimet, meeskonnas töötamise oskust, keskendumisvõimet ning hoolikust. Vajalik on hea koordinatsioon, ruumiline kujutlusvõime, korrektsus, füüsiline vastupidavus ja kõrgusetaluvus. 4. taseme veevärgilukksepa esmane kutse saadakse üldjuhul kutseõppeasutuses vastava kutsehariduse õppekava lõpetamisel täismahus. Santehnik, torulukksepp. Veevärgilukksepp, tase 4 esmase kutse kutsestandard koosneb neljast kohustuslikust (B.2.1 – B.2.4) ja kaheksast kutset läbivast kompetentsist (B.2.5 – B.2.12). Veevärgilukksepp, tase 4 esmase kutse saamiseks peab kutse taotleja tõendama kõik kompetentsid (B.2.1-B.2.12). Kutset läbivaid kompetentse (B.2.5 – 2.12) hinnatakse integreeritult kõigi teiste kutsestandardis toodud kompetentside hindamise käigus. Hoonesiseste vee- ja kanalisatsioonisüsteemide paigaldamine 4 Välistrasside ja rajatiste ehitamine 4 Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide ja seadmete remondi- ja hooldustööde tegemine 4 Energiatõhus ehitamine 4 Tööks vajalike lähteandmetega tutvumine, tööjuhiste, tehnoloogiate ja kvaliteedinõuete järgmine 4 Tööplaani koostamine ja nõuetekohase töökoha korraldamine 4 Töötervishoiu ja tööohutusnõuete järgimine 4 Ümbritseva keskkonna kaitsmine, jäätmekäitlusnõuete järgimine 4 Vajalike mõõdistuste ja märketööde tegemine 4 Töövahendite, seadmete ja isikukaitsevahendite hooldamine 4 Koostöö teiste objektil töötavate töötajatega ja meeskonnatöös osalemine 4 Tööalaste otsuste vastuvõtmine ja kohanemine muutuvate oludega 4 Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepp, tase 4 esmane kutse Cooling and heating system technician, level 4 VET level 2 Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepp, tase 4 esmane kutse (versioon 1) Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepp, tase 4 esmane kutse (versioon 3) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Keskkonnatehnika Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepp 22 2019-05-06 2019-05-06 2022-05-05 4 4 7126 Torulukksepad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liit Margus Keerutaja AS Sovek Ago Rehandi OÜ Viljandi Õhumeister Jüri Naumov AS Clik Alar Suurväli Soojuspumba Liit Marius Vahter OÜ Ait-Nord Priit Pärn ABC Kliima Tõnu Jõgi Energy Smart Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepad töötavad peamiselt ehituse või kinnisvara korrashoiuga tegelevates ettevõtetes. Nende peamine tööülesanne on kütte- ja jahutussüsteemide ning -seadmete paigaldamine. Põhilised tegevused on torude lõikamine, ühendamine ja painutamine, monteerimine, isoleerimine, torude läbipesu, mõõtmine ja katsetamine. Välistrasside ja rajatiste ehitamisel lisanduvad torustike aluste rajamine ja kraavkaeviku tagasitäitmine. Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepad tegelevad ka kütte- ja jahutussüsteemide hooldamise ja remondiga. Nad lokaliseerivad ja likvideerivad avariisid ning teevad torude ja süsteemide hooldustöid. Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepa 4. taseme esmane kutse annab isikule valmisoleku antud kutsealal tööd alustada. Selle taseme kütte- ja jahutussüsteemide lukksepp korraldab iseseisvalt oma töökoha ning täidab kvaliteetselt tööülesandeid tavapärastes olukordades. Vastutust nõudvate otsuste vastuvõtmise ning keerulisemate tööde tegemise juures vajab esmast kutset omav kütte- ja jahutussüsteemide lukksepp juhendamist. A.2.1 Hoonesiseste kütte- ja jahutussüsteemide paigaldamine 1. Torude mõõtmine, lõikamine ja deformeerimine 2. Läbiviikude tegemine 3. Torulõigete tegemine, torude ja liitmike paigaldamine 4. Torustike paigaldamine 5. Küttekehade paigaldamine 6. Soojussõlmede ja nende juurde kuuluvate seadmete paigaldamine 7. Katlasüsteemide paigaldamine 8. Soojuspumbasüsteemide paigaldamine 9. Päikeseküttesüsteemide paigaldamine 10. Survestamine ja kvaliteedikontroll 11. Isolatsioonitööde tegemine A.2.2 Välistrasside ja rajatiste ehitamine 1. Kraavkaevikusse torustiku liivaluse rajamine 2. Välisküttetorustike ehitamine ja paigaldamine 3. Välisküttetorustike seadmete paigaldamine 4. Survestamine ja mõõtmistööde tegemine 5. Kraavkaeviku tagasitäitmine A.2.3 Kütte- ja jahutussüsteemide ja seadmete remondi- ja hooldustööde tegemine 1. Kütte- ja jahutussüsteemide hooldamine 2. Kütte- ja jahutussüsteemide avariide lokaliseerimine ja remonditööde tegemine A.2.4 Energiatõhus ehitamine A.2.5 Õhk-õhk tüüpi soojuspumpade paigaldamine 1. Ettevalmistustööd õhk-õhk tüüpi soojuspumba paigaldamiseks 2. Õhk-õhk tüüpi soojuspumba paigaldamine A.2.6 Õhk-vesi tüüpi soojuspumba paigaldamine 1. Ettevalmistustööd õhk-vesi tüüpi soojuspumba paigaldamiseks 2. Välismooduliga õhk-vesi tüüpi soojuspumba paigaldamine 3. Siseruumidesse paigaldatava õhk-vesi tüüpi soojuspumba paigaldamine A.2.7 Maasoojuspumpade paigaldamine 1. Ettevalmistustööd maasoojuspumpade paigaldamiseks 2. Maasoojuspumpade paigaldamine A.2.8 Ventilatsioonisoojuspumpade paigaldamine 1. Ettevalmistustööd ventilatsioonisoojuspumba paigaldamiseks 2. Ventilatsioonisoojuspumba paigaldamine Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepa tööaeg on üldjoontes fikseeritud, kuid hooajati võib töö tempo olla pingelisem ja töömahud suuremad. Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepa töö on raske ja nõuab füüsilist pingutust. Sageli tuleb tõsta raskeid materjale ja detaile, töötada sundasendis ja tõstukitel, ronida ajutistel tellingutel ja konstruktsioonidel. Töö võib toimuda erinevatel kõrgustel ja muutuvates keskkonnatingimustes, nii sees kui väljas. Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepa töökeskkonnaga on seotud kõrgendatud vigastuste tekkimise risk. Tervisekahjustusi võivad põhjustada ka tolm, õhus lenduvad keemilised ühendid, müra, temperatuurikõikumised ja tuuletõmbus ning seetõttu on kohustuslik kasutada kaitseriietust ja -vahendeid. Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepp peab järgima tööeeskirju, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Tõstukid, pinnasevibraator, ketaslõikur, akutrell, vibrotrell, teemantpuurmasin, pressid toruliitmike tegemiseks, keevitusagregaadid, plekikäärid, ehitusnuga, mõõtmisvahendid (mõõdulint, nivelliir, lasermõõtjad jne), tangid ja rakised jne. Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepa töö eeldab koostöövalmidust, kohanemisvõimet, meeskonnas töötamise oskust, keskendumisvõimet ning hoolikust. Vajalik on hea koordinatsioon, ruumiline kujutlusvõime, korrektsus, füüsiline vastupidavus ja kõrgusetaluvus. Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepp, tase 4. esmane kutse saadakse üldjuhul kutseõppeasutuses vastava kutsehariduse õppekava täismahus lõpetamisel. Külmamees, torulukksepp, isoleerija. Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepp, tase 4 esmase kutse kutsestandard koosneb neljast kohustuslikust (B.2.1 – B.2.4), neljast valitavast (B.2.5 – B.2.8) ja kaheksast kutset läbivast kompetentsist (B.2.9 – B.2.16). Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepp, tase 4 esmase kutse saamiseks peab taotleja tõendama kõik kohustuslikud (B.2.1 – B.2.4), läbivad (B.2.9 – B.2.16) ja vähemalt ühe valitava (B.2.5 – B.2.8) kompetentsi. Kutset läbivaid kompetentse (B.2.9 – 2.16) hinnatakse integreeritult kõigi teiste kutsestandardis toodud kompetentside hindamise käigus. Hoonesiseste kütte-ja jahutussüsteemide paigaldamine 4 Välistrasside ja rajatiste ehitamine 4 Kütte-ja jahutussüsteemide ja seadmete remondi- ja hooldustööde tegemine 4 Energiatõhus ehitamine 4 Kutse saamiseks peab taotleja tõendama vähemalt ühe valitava (B.2.5 – B.2.8) kompetentsi. Õhk-õhk tüüpi soojuspumpade paigaldamine 4 Õhk-vesi tüüpi soojuspumba paigaldamine 4 Maasoojuspumpade paigaldamine 4 Ventilatsioonisoojuspumpade paigaldamine 4 Tööks vajalike lähteandmetega tutvumine, tööjuhiste, tehnoloogiate ja kvaliteedinõuete järgmine 4 Tööplaani koostamine ja nõuetekohase töökoha korraldamine 4 Töötervishoiu ja tööohutusnõuete järgimine 4 Ümbritseva keskkonna kaitsmine, jäätmekäitlusnõuete järgimine 4 Vajalike mõõdistuste ja märketööde tegemine 4 Töövahendite, seadmete ja isikukaitsevahendite hooldamine 4 Koostöö teiste objektil töötavate töötajatega ja meeskonnatöös osalemine 4 Tööalaste otsuste vastuvõtmine ja kohanemine muutuvate oludega 4 Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepp, tase 4 Cooling and heating system technician, level 4 2 Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepp, tase 4 (versioon 1) Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepp, tase 4 (versioon 3) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Keskkonnatehnika Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepp 22 2019-05-06 2019-05-06 2022-05-05 4 4 7126 Torulukksepad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liit Margus Keerutaja AS Sovek Ago Rehandi OÜ Viljandi Õhumeister Jüri Naumov AS Clik Alar Suurväli Soojuspumba Liit Marius Vahter OÜ Ait-Nord Priit Pärn ABC Kliima Tõnu Jõgi Energy Smart Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepad töötavad peamiselt ehituse või kinnisvara korrashoiuga tegelevates ettevõtetes. Nende peamine tööülesanne on kütte- ja jahutussüsteemide ning -seadmete paigaldamine. Põhilised tegevused on torude lõikamine, ühendamine ja painutamine, monteerimine, isoleerimine, torude läbipesu, mõõtmine ja katsetamine. Välistrasside ja rajatiste ehitamisel lisanduvad torustike aluste rajamine ja kraavkaeviku tagasitäitmine. Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepad tegelevad ka kütte- ja jahutussüsteemide hooldamise ja remondiga. Nad lokaliseerivad ja likvideerivad avariisid ning teevad torude ja süsteemide hooldustöid. Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepp, tase 4 kutsestandard kirjeldab praktilise töökogemusega ja kogenud töötaja kutsealaseid oskusi ja teadmisi. Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepp, tase 4 korraldab iseseisvalt oma töökoha ja vastutab oma tööülesannete kvaliteetse täitmise eest. Töökorraldusest lähtuvalt võib oma kutsealal juhendada ja nõustada vähem kogenud kolleege nende tavatöös. A.2.1 Hoonesiseste kütte- ja jahutussüsteemide paigaldamine 1. Torude mõõtmine, lõikamine ja deformeerimine 2. Läbiviikude tegemine 3. Torulõigete tegemine, torude ja liitmike paigaldamine 4. Torustike paigaldamine 5. Küttekehade paigaldamine 6. Soojussõlmede ja nende juurde kuuluvate seadmete paigaldamine 7. Katlasüsteemide paigaldamine 8. Soojuspumbasüsteemide paigaldamine 9. Päikeseküttesüsteemide paigaldamine 10. Survestamine ja kvaliteedikontroll 11. Isolatsioonitööde tegemine A.2.2 Välistrasside ja rajatiste ehitamine 1. Kraavkaevikusse torustiku liivaluse rajamine 2. Välisküttetorustike ehitamine ja paigaldamine 3. Välisküttetorustike seadmete paigaldamine 4. Survestamine ja mõõtmistööde tegemine 5. Kraavkaeviku tagasitäitmine A.2.3 Kütte- ja jahutussüsteemide ja seadmete remondi- ja hooldustööde tegemine 1. Kütte- ja jahutussüsteemide hooldamine 2. Kütte- ja jahutussüsteemide avariide lokaliseerimine ja remonditööde tegemine A.2.4 Energiatõhus ehitamine A.2.5 Madalama tasemega kütte- ja jahutussüsteemide lukkseppade nõustamine ja juhendamine 1. Tööga seotud keskkonnariskide hindamine ja juhendatava nõustamine 2. Töö tegemisel ilmnenud vigade analüüsimine ja parandamise nõustamine 3. Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepa juhendamine ja nõustamine tööülesannete täitmisel A.2.6 Õhk-õhk tüüpi soojuspumpade paigaldamine 1. Ettevalmistustööd õhk-õhk tüüpi soojuspumba paigaldamiseks 2. Õhk-õhk tüüpi soojuspumba paigaldamine A.2.7 Õhk-vesi tüüpi soojuspumba paigaldamine 1. Ettevalmistustööd õhk-vesi tüüpi soojuspumba paigaldamiseks 2. Välismooduliga õhk-vesi tüüpi soojuspumba paigaldamine 3. Siseruumidesse paigaldatava õhk-vesi tüüpi soojuspumba paigaldamine A.2.8 Maasoojuspumpade paigaldamine 1. Ettevalmistustööd maasoojuspumpade paigaldamiseks 2. Maasoojuspumpade paigaldamine A.2.9 Ventilatsioonisoojuspumpade paigaldamine 1. Ettevalmistustööd ventilatsioonisoojuspumba paigaldamiseks 2. Ventilatsioonisoojuspumba paigaldamine Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepa tööaeg on üldjoontes fikseeritud, kuid hooajati võib töö tempo olla pingelisem ja töömahud suuremad. Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepa töö on raske ja nõuab füüsilist pingutust. Sageli tuleb tõsta raskeid materjale ja detaile, töötada sundasendis ja tõstukitel, ronida ajutistel tellingutel ja konstruktsioonidel. Töö võib toimuda erinevatel kõrgustel ja muutuvates keskkonnatingimustes, nii sees kui väljas. Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepa töökeskkonnaga on seotud kõrgendatud vigastuste tekkimise risk. Tervisekahjustusi võivad põhjustada ka tolm, õhus lenduvad keemilised ühendid, müra, temperatuurikõikumised ja tuuletõmbus ning seetõttu on kohustuslik kasutada kaitseriietust ja -vahendeid. Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepp peab järgima tööeeskirju, tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Tõstukid, pinnasevibraator, ketaslõikur, akutrell, vibrotrell, teemantpuurmasin, pressid toruliitmike tegemiseks, keevitusagregaadid, plekikäärid, ehitusnuga, mõõtmisvahendid (mõõdulint, nivelliir, lasermõõtjad jne), tangid ja rakised jne. Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepa töö eeldab koostöövalmidust, kohanemisvõimet, meeskonnas töötamise oskust, keskendumisvõimet ning hoolikust. Vajalik on hea koordinatsioon, ruumiline kujutlusvõime, korrektsus, füüsiline vastupidavus ja kõrgusetaluvus. 4. taseme kütte- ja jahutussüsteemide lukksepana töötavatel inimestel on üldjuhul erialane kutseharidus ja praktiline töökogemus ehitusettevõttes või keskharidus ning praktiline töökogemus ehitusettevõttes. Külmamees, torulukksepp, isoleerija. Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepp, tase 4 kutsestandard koosneb viiest kohustuslikust (B.2.1 – B.2.5), neljast valitavast (B.2.6 – B.2.9) ja kaheksast kutset läbivast kompetentsist (B.2.10 –B.2.17). Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepp, tase 4 kutse saamiseks peab kutse taotleja tõendama kõik kohustuslikud (B.2.1 – B.2.5), läbivad (B.2.10 – B.2.17) ja vähemalt ühe valitava (B.2.6 – B.2.9) kompetentsi. Kutset läbivaid kompetentse (B.2.10 – 2.17) hinnatakse integreeritult kõigi teiste kutsestandardis toodud kompetentside hindamise käigus. Hoonesiseste kütte-ja jahutussüsteemide paigaldamine 4 Välistrasside ja rajatiste ehitamine 4 Kütte-ja jahutussüsteemide ja seadmete remondi- ja hooldustööde tegemine 4 Energiatõhus ehitamine 4 Madalama kvalifikatsiooniga kütte- ja jahutussüsteemide lukkseppade nõustamine ja juhendamine 4 Kutse saamiseks peab taotleja tõendama vähemalt ühe valitava (B.2.6 – B.2.9) kompetentsi. Õhk-õhk tüüpi soojuspumpade paigaldamine 4 Õhk-vesi tüüpi soojuspumba paigaldamine 4 Maasoojuspumpade paigaldamine 4 Ventilatsioonisoojuspumpade paigaldamine 4 Tööks vajalike lähteandmetega tutvumine, tööjuhiste, tehnoloogiate ja kvaliteedinõuete järgmine 4 Tööplaani koostamine ja nõuetekohase töökoha korraldamine 4 Töötervishoiu ja tööohutusnõuete järgimine 4 Ümbritseva keskkonna kaitsmine, jäätmekäitlusnõuete järgimine 4 Vajalike mõõdistuste ja märketööde tegemine 4 Töövahendite, seadmete ja isikukaitsevahendite hooldamine 4 Koostöö teiste objektil töötavate töötajatega ja meeskonnatöös osalemine 4 Tööalaste otsuste vastuvõtmine ja kohanemine muutuvate oludega 4 Ehitusinsener, tase 6 esmane kutse Civil Engineer in Buildings and Structures, level 6 high education qualification 3 Ehitusinsener, tase 6 esmane kutse (versioon 1) Ehitusinsener, tase 6 esmane kutse (versioon 2) Ehitusinsener, tase 6 esmane kutse (versioon 4) Ehitusinsener, tase 6 esmane kutse (versioon 5) Ehitusinsener, tase 6 esmane kutse (versioon 6) Ehitusinsener, tase 6 esmane kutse (versioon 7) Üldehitus Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Ehitusinsener 22 2019-05-06 2019-05-06 2021-04-19 6 6 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Üldehituse eriala rakenduskõrgharidusõppe läbinud isikule antakse lõpetamisel ehitusinseneri esmakutse akadeemilisel õiendil tehtava märkega juhul, kui õppekava vastab üldehitusinseneri kutsestandardi järgmistele osadele: • Teadmised ja oskused (lisa 5) • Inseneritööks vajalikud hoiakud (B.2.3) Õppekava peab olema riiklikult tunnustatud. Esmakutse omanik võib üldehituse erialal tegutseda selle eriala ehitusinseneri, diplomeeritud ehitusinseneri või volitatud ehitusinseneri kutset omava spetsialisti juhendamisel. Esmakutse andmisel ei ole praktiline töökogemus nõutav, mistõttu ametialasid ei määratleta. Esmakutse on tähtajatu. Ehitusvaldkonna insenerid tegutsevad kesktaseme- või tippjuhina hoonete ja rajatiste püstitamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel, samuti hoonete lammutus- ja restaureerimistöödel. Ehitusinseneride ülesandeks on väljatöötatud projektlahenduste realiseerimine, arvestades sotsiaalsete, majanduslike, keskkonnahoiu, tööohutuse, töötervishoiu ja eetiliste aspektidega. See kutsestandard sisaldab 6. taseme ehitusinseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi ehitusvaldkonna inseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2. Ehitusinsener (EKR 6.tase) töötab iseseisvalt keerulistes ja ettearvamatutes olukordades, vastutades nii enda kui ka töörühmade töö tulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine ja teiste töö juhtimine. Ehitusinsenerid üldehituse erialal spetsialiseeruvad hoonete ehituse, sadamaehituse või geotehnika allerialadele. Ehituseinseneride tööosad ja -ülesanded üldehituse erialal on loetletud standardi avalehel toodud erialade ja ametialade lõikes. Vastav tööosade ja –ülesannete loetelu on esitatud lisas 3. Ehitusvaldkonna insenerid töötavad nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad tööosadest ja -ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadused. Üldehituse eriala ehitusinseneril peab olema rakenduskõrghariduse diplom või bakalaureuse kraad üldehituse erialal. Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5. Lisaks sellele tuleb täita täiendusõppe nõuded vastavalt lisale 7. Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava eri- ja ametialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõudeid vt lisast 6. Kutse taotlemise ja taastõendamise eeldused on esitatud lisas 7. Kutse taotlemise erijuht on kirjeldatud lisas 8. Ehitusinsenerid üldehituse erialal töötavad kesktaseme-, tippjuhi või spetsialistina erinevatel ametikohtadel, mille nimetused on näiteks ehitusjuht, objektijuht jms. Üldehituse eriala ehitusinseneri kutse tõendab isiku pädevust töötada üldehituse erialal iseseisvalt ja enda vastutusel tõendatud kompetentsuse piires ehitusvaldkonda reguleerivate õigusaktide mõistes. Ehitusinseneri volituste ulatus üldehituse erialal vt lisast 11. Tisler III Cabinetmaker III 3 Tisler III (versioon 1) Tisler III (versioon 2) Tisler III (versioon 4) Tisler, tase 5 (versioon 5) Tisler, tase 5 (versioon 6) Tisler, tase 5 (versioon 7) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Mööbli tootmine Tisler 19 2006-06-08 2006-06-08 2008-11-19 III 7522 Tislerid jms töölised 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 31 Mööblitootmine Erivajadusega inimese abivahendi spetsialist, tase 4 Assistive Technology Specialist (ATS), level 4 1 Abivahendi spetsialist, tase 4 (versioon 2) Abivahendi spetsialist, tase 4 (versioon 3) Abivahendispetsialist, tase 4 (versioon 4) Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Rehabilitatsioonitöö Abivahendi spetsialist 5 2010-12-08 2010-12-08 2013-10-15 4 4 3253 Kohalike omavalitsuste tervishoiutöötajad 0921 Eakate ja puudega täiskasvanute hooldamine 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Abivahendite loetelu ISO klassifikaatori alusel Tööosad ja tööülesanded Piret Tamme Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Auli Lõoke Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit Andrus Ilves Adeli Eesti OÜ Hille Maas Eesti Füsioterapeutide Liit Marge Green Sotsiaalministeerium Karin Lilienberg Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Ligita Haavik Tervise Abi OÜ Sander Sirp Ortoosimeister OÜ Rutt Lumi Kutsekoja koordinaator Erivajadusega inimese abivahendi spetsialist hindab inimese toimetulekut toetavate abivahendite vajadust ja efektiivsust, määrab abivahendi ning vajadusel kohandab ja/või valmistab abivahendi. (Abivahendite loetelu vt. lisa 1). 4. taseme erivajadusega inimese abivahendi spetsialist töötab muutuvates olukordades, vajadusel teeb asjakohaseid muudatusi ja korraldab töid plaanipäraselt, säästlikult ja tulemuslikult. Erivajadusega inimese abivahendi spetsialist võib töötada abivahendialast teenust pakkuvas ettevõttes, rehabilitatsiooni-, tervishoiu-, hoolekande- või haridusasutuses. Erivajadusega inimese abivahendi spetsialist töötab erivajadustega inimestega, teeb koostööd tervishoiu-, hariduse- ja sotsiaalvaldkonna spetsialistidega ning isiku lähisugulastega. Töö keskkonnaks võib olla ettevõte või isiku kodu-, töö-, õpikeskkond. Erivajadusega inimese abivahendi spetsialisti peamisteks töövahenditeks on hindamisvahendid, mõõtmisvahendid, testimisvahendid, oma valdkonna töövahendeid ning kommunikatsioonivahendid. Erivajadusega inimese abivahendi spetsialisti töös on oluline empaatiavõime, koostöövõime, vastutusvõime, suhtlemisoskus ja tehniline taiplikkus. Erivajadusega inimese abivahendi spetsialisti kutse eeldab keskharidust ja kutsestandardis kirjeldatud kompetentside omandamist praktilise töö kaudu, 3-aastast erialast töökogemust ning erialase täienduskoolituse läbimist vähemalt 3 AP ulatuses. Ametinimetused: erivajadusega inimese abivahendi spetsialist, ( ortoosi/proteesitehnik, liikumispuuet kompenseerivate abivahendite spetsialist, kommunikatsioonivahendite spetsialist, nägemisabivahendite spetsialist, kuulmisabivahendite spetsialist, inkonõustaja, keskkonnakohanduste spetsialist). Selle kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside (B.2.1 – B.2.5) tõendamine. Abivahendi vajaduse hindamine 4 Abivahendi soetamine 4 Töö abivahendi kasutajaga 4 Abivahendi hooldamine ja remont 4 Töötamine võrgustikus 4 Suuhügienist IV Dental hygienist IV 1 Suuhügienist IV (versioon 2) Suuhügienist, tase 6 (versioon 3) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Hambaravi Suuhügienist 5 2000-05-03 2000-05-03 2004-05-03 IV 3251 Hambaraviõed ja hambaravi keskastme spetsialistid 0911 Hambaravi 86 Tervishoid Tisler II Cabinetmaker II 4 Tisler II (versioon 1) Tisler II (versioon 2) Tisler II (versioon 3) Tisler, tase 4 (versioon 10) Tisler, tase 4 (versioon 11) Tisler, tase 4 (versioon 5) Tisler, tase 4 (versioon 6) Tisler, tase 4 (versioon 7) Tisler, tase 4 (versioon 8) Tisler, tase 4 (versioon 9) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Mööbli tootmine Tisler 24 2008-11-20 2008-11-20 2010-11-22 II 4 4 7522 Tislerid jms töölised 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 31 Mööblitootmine Tisler II Cabinetmaker II 3 Tisler II (versioon 1) Tisler II (versioon 2) Tisler II (versioon 4) Tisler, tase 4 (versioon 10) Tisler, tase 4 (versioon 11) Tisler, tase 4 (versioon 5) Tisler, tase 4 (versioon 6) Tisler, tase 4 (versioon 7) Tisler, tase 4 (versioon 8) Tisler, tase 4 (versioon 9) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Mööbli tootmine Tisler 19 2006-06-08 2006-06-08 2008-11-19 II 7522 Tislerid jms töölised 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 31 Mööblitootmine Tisler III Cabinetmaker III 4 Tisler III (versioon 1) Tisler III (versioon 2) Tisler III (versioon 3) Tisler, tase 5 (versioon 5) Tisler, tase 5 (versioon 6) Tisler, tase 5 (versioon 7) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Mööbli tootmine Tisler 24 2008-11-20 2008-11-20 2010-11-22 III 5 5 7522 Tislerid jms töölised 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 31 Mööblitootmine Puidupingitööline I Machinery I 3 Puidupingitööline I (versioon 1) Puidupingitööline I (versioon 2) Puidupingitööline, tase 2 (versioon 4) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Mööbli tootmine Puidupingitööline 24 2008-11-20 2008-11-20 2010-11-23 I 2 2 7523 Puidutöötluspinkide seadistajad ja operaatorid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 31 Mööblitootmine Rahvakunsti- ja käsitöömeister keraamika alal III Ceramist, Potter III 4 Keraamik, tase 5 (versioon 5) Rahvakunsti- ja käsitöömeister keraamika alal III (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister keraamika alal III (versioon 2) Rahvakunsti- ja käsitöömeister keraamika alal III (versioon 3) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Keraamik 13 2013-02-22 2013-02-22 2013-12-31 III 5 5 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0212 Moe-, sise- ja tööstusdisain 94 Organisatsioonide tegevus Puittoodete viimistleja I Finisher I 5 Puittoodete viimistleja I (versioon 1) Puittoodete viimistleja I (versioon 2) Puittoodete viimistleja I (versioon 3) Puittoodete viimistleja, tase 2 (versioon 4) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Puidutöötlemine Puidutöötleja 8 2011-11-02 2011-11-02 2013-12-31 I 2 2 7521 Puidutöötlejad 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 16 Puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine, v.a mööbel; õlest ja punumismaterjalist toodete tootmine Rahvakunsti- ja käsitöömeister II Rahvakunsti- ja käsitöömeister II 3 Rahvakunsti- ja käsitöömeister II (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister II (versioon 2) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Käsitöömeister 5 2005-03-14 2005-03-14 2009-03-14 II 7319 Käsitöömeistrid, mujal liigitamata 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Rahvakunsti- ja käsitöömeister III Rahvakunsti- ja käsitöömeister III 3 Rahvakunsti- ja käsitöömeister III (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister III (versioon 2) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Käsitöömeister 5 2005-03-14 2005-03-14 2009-03-14 III 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Rahvakunsti- ja käsitöömeister I Rahvakunsti- ja käsitöömeister I 2 Rahvakunsti- ja käsitöömeister I (versioon 1) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Käsitöömeister 4 2003-12-05 2003-12-05 2005-03-13 I 7319 Käsitöömeistrid, mujal liigitamata 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Rahvakunsti- ja käsitöömeister V Rahvakunsti- ja käsitöömeister V 1 Käsitöömeister, tase 7 (versioon 2) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Tekstiilkäsitööline 5 2005-03-14 2005-03-14 2009-03-14 V 2659 Loomingulised töötajad, mujal liigitamata 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Rahvakunsti- ja käsitöömeister keraamika alal II Ceramist, Potter II 2 Keraamik, tase 4 (versioon 6) Keraamik, tase 4 (versioon 7) Keraamikasell, tase 4 (versioon 5) Rahvakunsti- ja käsitöömeister keraamika alal II (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister keraamika alal II (versioon 3) Rahvakunsti- ja käsitöömeister keraamika alal II (versioon 4) Glasuuripealne maalimine Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Keraamik 11 2008-12-04 2008-12-04 2012-04-26 II 7314 Savi- ja portselanimeistrid 0212 Moe-, sise- ja tööstusdisain 94 Organisatsioonide tegevus Ahju pakkimine ja põletamine Esemete pakendamine transpordiks Glasuurimine ja angobeerimine Glasuuripealne maalimine Keraamiliste esemete valmistamine Kipsitöö valmistamine Kuivatamine Käsitreimine Käsitsi modelleerimine Pressimine Savimassi ettevalmistamine Šabloontreimine Valamine Viimistlemine Rahvakunsti- ja käsitöömeister keraamika alal III Ceramist, Potter III 2 Keraamik, tase 5 (versioon 5) Rahvakunsti- ja käsitöömeister keraamika alal III (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister keraamika alal III (versioon 3) Rahvakunsti- ja käsitöömeister keraamika alal III (versioon 4) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Keraamik 11 2008-12-04 2008-12-04 2012-04-26 III 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0212 Moe-, sise- ja tööstusdisain 94 Organisatsioonide tegevus Rahvakunsti- ja käsitöömeister keraamika alal IV Ceramist, Potter IV 2 Rahvakunsti- ja käsitöömeister keraamika alal IV (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister keraamika alal IV (versioon 3) Rahvakunsti- ja käsitöömeister keraamika alal IV (versioon 4) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Keraamik 11 2008-12-04 2008-12-04 2012-04-26 IV 2659 Loomingulised töötajad, mujal liigitamata 0212 Moe-, sise- ja tööstusdisain 94 Organisatsioonide tegevus Rahvakunsti- ja käsitöömeister keraamika alal V Ceramist, Potter V 2 Rahvakunsti- ja käsitöömeister keraamika alal V (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister keraamika alal V (versioon 3) Rahvakunsti- ja käsitöömeister keraamika alal V (versioon 4) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Keraamik 11 2008-12-04 2008-12-04 2012-04-26 V 2659 Loomingulised töötajad, mujal liigitamata 0212 Moe-, sise- ja tööstusdisain 94 Organisatsioonide tegevus Rahvakunsti- ja käsitöömeister kivitöö alal II Stone-mason II 2 Rahvakunsti- ja käsitöömeister kivitöö alal II (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister kivitöö alal II (versioon 3) Rahvakunsti- ja käsitöömeister kivitöö alal II (versioon 4) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Kiviraidur 11 2008-12-04 2008-12-04 2012-04-26 II 7113 Kiviraidurid, -tahujad jms töölised 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Rahvakunsti- ja käsitöömeister kivitöö alal III Stone-mason III 2 Rahvakunsti- ja käsitöömeister kivitöö alal III (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister kivitöö alal III (versioon 3) Rahvakunsti- ja käsitöömeister kivitöö alal III (versioon 4) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Kiviraidur 11 2008-12-04 2008-12-04 2012-04-26 III 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Rahvakunsti- ja käsitöömeister kivitöö alal IV Stonecutter IV 2 Rahvakunsti- ja käsitöömeister kivitöö alal IV (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister kivitöö alal IV (versioon 3) Rahvakunsti- ja käsitöömeister kivitöö alal IV (versioon 4) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Kiviraidur 11 2008-12-04 2008-12-04 2012-04-26 IV 2659 Loomingulised töötajad, mujal liigitamata 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Rahvakunsti- ja käsitöömeister kivitöö alal V Stonecutter V 2 Rahvakunsti- ja käsitöömeister kivitöö alal V (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister kivitöö alal V (versioon 3) Rahvakunsti- ja käsitöömeister kivitöö alal V (versioon 4) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Kiviraidur 11 2008-12-04 2008-12-04 2012-04-26 V 2659 Loomingulised töötajad, mujal liigitamata 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Rahvakunsti- ja käsitöömeister nahatöö alal II Master of folk art and crafts in leathercraft II 2 Nahkkäsitöö valmistaja, tase 4 (versioon 5) Nahkkäsitöö valmistaja, tase 4 (versioon 6) Nahkkäsitöö valmistaja, tase 4 (versioon 7) Nahkkäsitöö valmistaja, tase 4 (versioon 8) Rahvakunsti- ja käsitöömeister nahatöö alal II (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister nahatöö alal II (versioon 3) Rahvakunsti- ja käsitöömeister nahatöö alal II (versioon 4) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Nahakunstnik 11 2008-12-04 2008-12-04 2012-04-26 II 7318 Tekstiil-, nahk- jms tooteid valmistavad käsitöömeistrid 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Rahvakunsti- ja käsitöömeister nahatöö alal III Master of folk art and crafts in leathercraft III 2 Nahkkäsitöö valmistaja, tase 5 (versioon 5) Nahkkäsitöö valmistaja, tase 5 (versioon 6) Nahkkäsitöö valmistaja, tase 5 (versioon 7) Rahvakunsti- ja käsitöömeister nahatöö alal III (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister nahatöö alal III (versioon 3) Rahvakunsti- ja käsitöömeister nahatöö alal III (versioon 4) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Nahakunstnik 11 2008-12-04 2008-12-04 2012-04-26 III 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Rahvakunsti- ja käsitöömeister nahatöö alal IV Master of folk art and crafts in leathercraft IV 2 Rahvakunsti- ja käsitöömeister nahatöö alal IV (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister nahatöö alal IV (versioon 3) Rahvakunsti- ja käsitöömeister nahatöö alal IV (versioon 4) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Nahakunstnik 11 2008-12-04 2008-12-04 2012-04-26 IV 2659 Loomingulised töötajad, mujal liigitamata 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Rahvakunsti- ja käsitöömeister nahatöö alal V Master of folk art and crafts in leathercraft V 2 Rahvakunsti- ja käsitöömeister nahatöö alal V (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister nahatöö alal V (versioon 3) Rahvakunsti- ja käsitöömeister nahatöö alal V (versioon 4) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Nahakunstnik 11 2008-12-04 2008-12-04 2012-04-26 V 2659 Loomingulised töötajad, mujal liigitamata 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Rahvakunsti- ja käsitöömeister puidutöö alal II Joiner II 2 Puukäsitööline, tase 4 (versioon 5) Puukäsitööline, tase 4 (versioon 6) Puukäsitööline, tase 4 (versioon 7) Puukäsitööline, tase 4 (versioon 8) Rahvakunsti- ja käsitöömeister puidutöö alal II (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister puidutöö alal II (versioon 3) Rahvakunsti- ja käsitöömeister puidutöö alal II (versioon 4) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Puutöömeister 11 2008-12-04 2008-12-04 2012-04-26 II 7317 Puidust, punumis- jm materjalidest tooteid valmistavad käsitöömeistrid 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Haabjad Korvid Laastutööd Mänguasjad Mööbel Suveniirid Tohutööd Tööriistad Tünnid Vitsatööd Rahvakunsti- ja käsitöömeister puidutöö alal III Joiner III 2 Rahvakunsti- ja käsitöömeister puidutöö alal III (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister puidutöö alal III (versioon 3) Rahvakunsti- ja käsitöömeister puidutöö alal III (versioon 4) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Puutöömeister 11 2008-12-04 2008-12-04 2012-04-26 III 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Haabjad Korvid Laastutööd Mänguasjad Mööbel Suveniirid Tohutööd Tööriistad Tünnid Vitsatööd Rahvakunsti- ja käsitöömeister puidutöö alal IV Joiner IV 2 Rahvakunsti- ja käsitöömeister puidutöö alal IV (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister puidutöö alal IV (versioon 3) Rahvakunsti- ja käsitöömeister puidutöö alal IV (versioon 4) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Puutöömeister 11 2008-12-04 2008-12-04 2012-04-26 IV 2659 Loomingulised töötajad, mujal liigitamata 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Haabjad Korvid Laastutööd Mänguasjad Mööbel Suveniirid Tohutööd Tööriistad Tünnid Vitsatööd Rahvakunsti- ja käsitöömeister puidutöö alal V Joiner V 2 Rahvakunsti- ja käsitöömeister puidutöö alal V (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister puidutöö alal V (versioon 3) Rahvakunsti- ja käsitöömeister puidutöö alal V (versioon 4) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Puutöömeister 11 2008-12-04 2008-12-04 2012-04-26 V 2659 Loomingulised töötajad, mujal liigitamata 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Haabjad Korvid Laastutööd Mänguasjad Mööbel Suveniirid Tohutööd Tööriistad Tünnid Vitsatööd Rahvakunsti- ja käsitöömeister sepatöö alal II Blacksmith II 2 Rahvakunsti- ja käsitöömeister sepatöö alal II (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister sepatöö alal II (versioon 3) Rahvakunsti- ja käsitöömeister sepatöö alal II (versioon 4) Sepp, tase 4 (versioon 5) Sepp, tase 4 (versioon 6) Sepp, tase 4 (versioon 7) Sepp, tase 4 (versioon 8) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Sepp 11 2008-12-04 2008-12-04 2012-04-26 II 7221 Sepad, stantsijad jms oskustöölised 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Rahvakunsti- ja käsitöömeister sepatöö alal III Blacksmith III 2 Rahvakunsti- ja käsitöömeister sepatöö alal III (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister sepatöö alal III (versioon 3) Rahvakunsti- ja käsitöömeister sepatöö alal III (versioon 4) Sepp, tase 5 (versioon 5) Sepp, tase 5 (versioon 6) Sepp, tase 5 (versioon 7) Sepp, tase 5 (versioon 8) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Sepp 11 2008-12-04 2008-12-04 2012-04-26 III 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Rahvakunsti- ja käsitöömeister sepatöö alal IV Blacksmith IV 2 Rahvakunsti- ja käsitöömeister sepatöö alal IV (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister sepatöö alal IV (versioon 3) Rahvakunsti- ja käsitöömeister sepatöö alal IV (versioon 4) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Sepp 11 2008-12-04 2008-12-04 2012-04-26 IV 2659 Loomingulised töötajad, mujal liigitamata 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Rahvakunsti- ja käsitöömeister sepatöö alal V Blacksmith V 2 Rahvakunsti- ja käsitöömeister sepatöö alal V (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister sepatöö alal V (versioon 3) Rahvakunsti- ja käsitöömeister sepatöö alal V (versioon 4) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Sepp 11 2008-12-04 2008-12-04 2012-04-26 V 2659 Loomingulised töötajad, mujal liigitamata 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal II Master of folk art and crafts in textile II 3 Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal II (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal II (versioon 2) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal II (versioon 4) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal II (versioon 5) Tekstiilkäsitöö sell, tase 4 (versioon 6) Tekstiilkäsitööline, tase 4 (versioon 7) Tekstiilkäsitööline, tase 4 (versioon 8) Tekstiilkäsitööline, tase 4 (versioon 9) Siidi maalimine Telgedel kootud tekstiili valmistamine Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Tekstiilkäsitööline 11 2008-12-04 2008-12-04 2012-04-26 II 7318 Tekstiil-, nahk- jms tooteid valmistavad käsitöömeistrid 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Lapitööde valmistamine Muinas- ja keskaja rõivaste valmistamine Mänguasjade ja nukkude valmistamine Pitside valmistamine Rahvarõivaste valmistamine Siidi maalimine Silmuskudumite valmistamine Taimsete punutiste valmistamine Telgedel kootud tekstiili valmistamine Tikandite valmistamine Viltimine Vööde/paelte valmistamine Lapitööd Mänguasjad ja nukud Muinas- ja keskaja rõivad Pitsid Rahvarõivad Siidimaalid Silmuskudumid Taimsed punutised Telgedel kootud tekstiilid Tikandid Vildid Vööd/paelad Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal III Master of folk art and crafts in textile III 3 Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal III (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal III (versioon 2) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal III (versioon 4) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal III (versioon 5) Tekstiilikäsitööline, tase 5 (versioon 6) Tekstiilkäsitööline, tase 5 (versioon 7) Tekstiilkäsitööline, tase 5 (versioon 8) Tekstiilkäsitööline, tase 5 (versioon 9) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Tekstiilkäsitööline 11 2008-12-04 2008-12-04 2012-04-26 III 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Tikandite valmistamine Lapitööde valmistamine Muinas- ja keskaja rõivaste valmistamine Mänguasjade ja nukkude valmistamine Pitside valmistamine Rahvarõivaste valmistamine Siidi maalimine Silmuskudumite valmistamine Taimsete punutiste valmistamine Telgedel kootud tekstiili valmistamine Tikandite valmistamine Viltimine Vööde/paelte valmistamine Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal IV Master of folk art and crafts in textile IV 3 Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal IV (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal IV (versioon 2) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal IV (versioon 4) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal IV (versioon 5) Rahvarõivameister, tase 6 (versioon 6) Tekstiilimeister, tase 6 (versioon 6) Tekstiilkäsitöö meister, tase 6 (versioon 7) Tekstiilkäsitöö meister, tase 6 (versioon 8) Tekstiilkäsitöö meister, tase 6 (versioon 9) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Tekstiilkäsitööline 11 2008-12-04 2008-12-04 2012-04-26 IV 2659 Loomingulised töötajad, mujal liigitamata 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Lapitööde valmistamine Mänguasjade ja nukkude valmistamine Muinas- ja keskaja rõivaste valmistamine Pitside valmistamine Rahvarõivaste valmistamine Siidi maalimine Silmuskudumite valmistamine Taimsete punutiste valmistamine Telgedel kootud tekstiili valmistamine Tikandite valmistamine Viltimine Vööde/paelte valmistamine Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal V Master of folk art and crafts in textile V 3 Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal V (versioon 1) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal V (versioon 2) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal V (versioon 4) Rahvakunsti- ja käsitöömeister tekstiili alal V (versioon 5) Tekstiilkäsitöö meister, tase 7 (versioon 6) Tekstiilkäsitöö meister, tase 7 (versioon 7) Tekstiilkäsitöö meister, tase 7 (versioon 8) Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Tekstiilkäsitööline 11 2008-12-04 2008-12-04 2012-04-26 V 2659 Loomingulised töötajad, mujal liigitamata 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Lapitööde valmistamine Muinas- ja keskaja rõivaste valmistamine Mänguasjade ja nukkude valmistamine Pitside valmistamine Rahvarõivaste valmistamine Siidi maalimine Silmuskudumite valmistamine Taimsete punutiste valmistamine Telgedel kootud tekstiili valmistamine Tikandite valmistamine Viltimine Vööde/paelte valmistamine Maaturismi ettevõtja III Rural Tourism Entrepreneur III 2 Maaturismi ettevõtja III (versioon 1) Maaturismi ettevõtja III (versioon 3) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Reisiteenindus Maaturismi ettevõtja 4 2010-03-23 2010-03-23 2012-11-26 III 1411 Hotellide, motellide ja hostelite juhid 1015 Reisimine, turism ja vabaajaveetmine 94 Organisatsioonide tegevus Reisikonsultant II Travel consultant II 4 Reisikonsultant II (versioon 1) Reisikonsultant II (versioon 2) Reisikonsultant II (versioon 3) Reisikonsultant, tase 4 (versioon 5) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Reisiteenindus Reisikonsultant 29 2007-12-06 2007-12-06 2011-11-30 II 4221 Reisikonsultandid jm reisibüroo klienditeenindajad 1015 Reisimine, turism ja vabaajaveetmine 79 Reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus, reserveerimine ning sellega seotud tegevus Reisikorraldaja III Tour operator III 4 Reisikorraldaja III (versioon 1) Reisikorraldaja III (versioon 2) Reisikorraldaja III (versioon 3) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Reisiteenindus Reisikorraldaja 7 2011-12-01 2011-12-01 2013-12-31 III 4221 Reisikonsultandid jm reisibüroo klienditeenindajad 1015 Reisimine, turism ja vabaajaveetmine 79 Reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus, reserveerimine ning sellega seotud tegevus Reisisaatja II Tourist Courier II 4 Reisisaatja II (versioon 1) Reisisaatja II (versioon 2) Reisisaatja II (versioon 3) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Reisiteenindus Reisisaatja 30 2008-12-02 2008-12-02 2011-12-31 II 5111 Reisi- ja lennusaatjad 1015 Reisimine, turism ja vabaajaveetmine 79 Reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus, reserveerimine ning sellega seotud tegevus Retkejuht II Wilderness Guide II 2 Aktiivtegevuste instruktor, tase 4 (versioon 10) Aktiivtegevuste instruktor, tase 4 (versioon 4) Aktiivtegevuste instruktor, tase 4 (versioon 5) Aktiivtegevuste instruktor, tase 4 (versioon 6) Aktiivtegevuste instruktor, tase 4 (versioon 7) Aktiivtegevuste instruktor, tase 4 (versioon 8) Aktiivtegevuste instruktor, tase 4 (versioon 9) Retkejuht II (versioon 1) Retkejuht II (versioon 3) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Reisiteenindus Retkejuht 4 2010-03-23 2010-03-23 2012-11-26 II 5111 Reisi- ja lennusaatjad 1015 Reisimine, turism ja vabaajaveetmine 79 Reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus, reserveerimine ning sellega seotud tegevus Retkejuht III Wilderness Guide III 2 Aktiivtegevuste vaneminstruktor, tase 5 (versioon 3) Aktiivtegevuste vaneminstruktor, tase 5 (versioon 4) Retkejuht III (versioon 1) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Reisiteenindus Retkejuht 4 2010-03-23 2010-03-23 2012-01-04 III 5111 Reisi- ja lennusaatjad 1015 Reisimine, turism ja vabaajaveetmine 79 Reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus, reserveerimine ning sellega seotud tegevus Turismikorraldaja II Tourism manager II 2 Turismikorraldaja II (versioon 1) Turismikorraldaja II (versioon 3) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Reisiteenindus Turismikorraldaja 29 2008-05-22 2008-05-22 2012-05-21 II 4221 Reisikonsultandid jm reisibüroo klienditeenindajad 1015 Reisimine, turism ja vabaajaveetmine 79 Reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus, reserveerimine ning sellega seotud tegevus Turismikorraldaja III Tourism manager III 2 Turismikorraldaja III (versioon 1) Turismikorraldaja III (versioon 3) Turismikorraldaja, tase 5 (versioon 4) Turismikorraldaja, tase 5 (versioon 5) Turismikorraldaja, tase 5 (versioon 6) Turismikorraldaja, tase 5 (versioon 7) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Reisiteenindus Turismikorraldaja 29 2008-05-22 2008-05-22 2012-05-21 III 4221 Reisikonsultandid jm reisibüroo klienditeenindajad 1015 Reisimine, turism ja vabaajaveetmine 79 Reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus, reserveerimine ning sellega seotud tegevus Turismikorraldaja III Tourism manager III 1 Turismikorraldaja III (versioon 2) Turismikorraldaja III (versioon 3) Turismikorraldaja, tase 5 (versioon 4) Turismikorraldaja, tase 5 (versioon 5) Turismikorraldaja, tase 5 (versioon 6) Turismikorraldaja, tase 5 (versioon 7) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Reisiteenindus Turismikorraldaja 13 2004-06-16 2004-06-16 2008-05-21 III 4221 Reisikonsultandid jm reisibüroo klienditeenindajad 1015 Reisimine, turism ja vabaajaveetmine 79 Reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus, reserveerimine ning sellega seotud tegevus Kahjuritõrjuja I Pest Control Operator I 3 Desinfektor I (versioon 1) Kahjuritõrjuja I (versioon 2) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Puhastusteenindus Kahjuritõrjuja 29 2008-05-22 2008-05-22 2012-05-21 I 7544 Kahjuri- ja umbrohutõrjujad 1011 Koduteenindus 81 Hoonete ja maastike hooldus Kahjuritõrjuja II Pest Control Operator II 2 Desinfektor II (versioon 1) Kahjulike organismide tõrjuja, tase 4 (versioon 6) Kahjulike organismide tõrjuja, tase 4 (versioon 7) Kahjuritõrjuja II (versioon 3) Kahjuritõrjuja, tase 4 (versioon 4) Kahjuritõrjuja, tase 4 (versioon 5) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Puhastusteenindus Kahjuritõrjuja 13 2004-06-16 2004-06-16 2008-05-21 II 7544 Kahjuri- ja umbrohutõrjujad 1011 Koduteenindus 81 Hoonete ja maastike hooldus Kahjuritõrjuja II Pest Control Operator II 3 Desinfektor II (versioon 1) Kahjulike organismide tõrjuja, tase 4 (versioon 6) Kahjulike organismide tõrjuja, tase 4 (versioon 7) Kahjuritõrjuja II (versioon 2) Kahjuritõrjuja, tase 4 (versioon 4) Kahjuritõrjuja, tase 4 (versioon 5) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Puhastusteenindus Kahjuritõrjuja 29 2008-05-22 2008-05-22 2012-05-21 II 7544 Kahjuri- ja umbrohutõrjujad 1011 Koduteenindus 81 Hoonete ja maastike hooldus Kahjuritõrjuja III Pest Control Operator III 3 Desinfektor III (versioon 1) Kahjulike organismide tõrjuja, tase 5 (versioon 7) Kahjulike organismide tõrjuja, tase 5 (versioon 8) Kahjuritõrjuja III (versioon 2) Kahjuritõrjuja, tase 5 (versioon 4) Kahjuritõrjuja, tase 5 (versioon 5) Kahjuritõrjuja, tase 5 (versioon 6) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Puhastusteenindus Kahjuritõrjuja 29 2008-05-22 2008-05-22 2012-05-21 III 7544 Kahjuri- ja umbrohutõrjujad 1011 Koduteenindus 81 Hoonete ja maastike hooldus Giid I Tourist Guide I 5 Giid I (versioon 1) Giid I (versioon 2) Giid I (versioon 3) Giid I (versioon 4) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Reisiteenindus Giid 7 2011-01-01 2011-01-01 2013-12-31 I 5113 Giidid 1015 Reisimine, turism ja vabaajaveetmine 79 Reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus, reserveerimine ning sellega seotud tegevus Giid II Tourist Guide II 4 Giid II (versioon 1) Giid II (versioon 2) Giid II (versioon 3) Giid, tase 5 (versioon 5) Giid, tase 5 (versioon 6) Giid, tase 5 (versioon 7) Giid, tase 5 (versioon 8) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Reisiteenindus Giid 7 2011-01-01 2011-01-01 2013-12-31 II 5113 Giidid 1015 Reisimine, turism ja vabaajaveetmine 79 Reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus, reserveerimine ning sellega seotud tegevus Meistergiid III Master Tourist Guide III 4 Meistergiid III (versioon 1) Meistergiid III (versioon 2) Meistergiid III (versioon 3) Meistergiid, tase 6 (versioon 5) Meistergiid, tase 6 (versioon 6) Meistergiid, tase 6 (versioon 7) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Reisiteenindus Giid 7 2011-12-01 2011-12-01 2013-12-31 III 5113 Giidid 1015 Reisimine, turism ja vabaajaveetmine 79 Reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus, reserveerimine ning sellega seotud tegevus Baarmen II Barman II 3 Baarmen II (versioon 2) Baarmen, tase 4 (versioon 4) Baarmen, tase 4 (versioon 5) Baarmen, tase 4 (versioon 6) Baarmen, tase 4 (versioon 7) Baarmen/baaridaam II (versioon 1) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Baarmen 3 2009-12-08 2009-12-08 2012-12-31 II 5132 Baariteenindajad 1013 Majutamine ja toitlustamine 56 Toidu ja joogi serveerimine Baarmen III Barman III 3 Baarmen III (versioon 2) Baarmen/baaridaam III (versioon 1) Vanembaarmen, tase 5 (versioon 4) Vanembaarmen, tase 5 (versioon 5) Vanembaarmen, tase 5 (versioon 6) Vanembaarmen, tase 5 (versioon 7) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Baarmen 3 2009-12-08 2009-12-08 2012-12-31 III 5131 Ettekandjad ja kelnerid 1013 Majutamine ja toitlustamine 56 Toidu ja joogi serveerimine Hotelliteenindaja I Hospitality service person I 4 Hotelliteenindaja I (versioon 1) Hotelliteenindaja I (versioon 2) Hotelliteenindaja I (versioon 3) Hotelliteenindaja I (versioon 5) Hotelliteenindaja, tase 3 (versioon 6) Hotelliteenindaja, tase 3 (versioon 7) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Hotelliteenindaja 4 2010-03-23 2010-03-23 2012-11-26 I 5151 Kontorite, hotellide jm asutuste koristus- ja majapidamistööde juhatajad 1013 Majutamine ja toitlustamine 55 Majutus Hotelliteenindaja II Hospitality service person II 3 Hotelliteenindaja II (versioon 1) Hotelliteenindaja II (versioon 2) Hotelliteenindaja II (versioon 5) Hotelliteenindaja, tase 4 (versioon 4) Hotelliteenindaja, tase 4 (versioon 6) Hotelliteenindaja, tase 4 (versioon 7) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Hotelliteenindaja 4 2010-03-23 2010-03-23 2012-11-26 II 5151 Kontorite, hotellide jm asutuste koristus- ja majapidamistööde juhatajad 1013 Majutamine ja toitlustamine 55 Majutus Hotelliteeninduse spetsialist III Hospitality service specialist III 4 Hotelliteeninduse spetsialist III (versioon 1) Hotelliteeninduse spetsialist III (versioon 2) Hotelliteeninduse spetsialist III (versioon 3) Hotelliteeninduse spetsialist, tase 5 (versioon 5) Hotelliteeninduse spetsialist, tase 5 (versioon 6) Hotelliteeninduse spetsialist, tase 5 (versioon 7) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Hotelliteenindaja 6 2011-05-11 2011-05-11 2013-12-31 III 5 5 4224 Hotelliadministraatorid 1013 Majutamine ja toitlustamine 55 Majutus Kelner I Waiter I 4 Kelner I (versioon 3) Kelner I (versioon 6) Kelner, tase 4 (versioon 5) Kelner, tase 4 (versioon 7) Kelner, tase 4 (versioon 8) Kelner, tase 4 (versioon 9) Kelner/ettekandja I (versioon 1) Kelner/ettekandja I (versioon 2) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Kelner 23 2009-12-08 2009-12-08 2012-11-26 I 5131 Ettekandjad ja kelnerid 1013 Majutamine ja toitlustamine 56 Toidu ja joogi serveerimine Kelner II Waiter II 3 Kelner II (versioon 2) Kelner II (versioon 5) Kelner/ettekandja II (versioon 1) Vanemkelner, tase 5 (versioon 4) Vanemkelner, tase 5 (versioon 5) Vanemkelner, tase 5 (versioon 6) Vanemkelner, tase 5 (versioon 7) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Kelner 3 2009-12-08 2009-12-08 2012-11-26 II 5131 Ettekandjad ja kelnerid 1013 Majutamine ja toitlustamine 56 Toidu ja joogi serveerimine Kokk I Cook I 5 Kokk I (versioon 1) Kokk I (versioon 2) Kokk I (versioon 3) Kokk I (versioon 4) Kokk II (versioon 1) Kokk II (versioon 2) Kokk II (versioon 3) Kokk II (versioon 4) Kokk, tase 3 (versioon 6) Kokk, tase 4 (versioon 10) Kokk, tase 4 (versioon 5) Kokk, tase 4 (versioon 7) Kokk, tase 4 (versioon 8) Kokk, tase 4 (versioon 9) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Kokk 6 2011-05-11 2011-05-11 2013-12-31 I 4 4 5120 Kokad 1013 Majutamine ja toitlustamine 56 Toidu ja joogi serveerimine Selle kutsestandardi alusel võib jätkuda kutse andmine kuni 30. juunini 2014 neile isikutele, kes on õppinud vastava kutsestandardi põhjal koostatud kutseõppe õppekaval. Kokk II Cook II 4 Kokk I (versioon 1) Kokk I (versioon 2) Kokk I (versioon 3) Kokk I (versioon 4) Kokk I (versioon 5) Kokk II (versioon 1) Kokk II (versioon 2) Kokk II (versioon 3) Kokk, tase 3 (versioon 6) Kokk, tase 4 (versioon 10) Kokk, tase 4 (versioon 5) Kokk, tase 4 (versioon 7) Kokk, tase 4 (versioon 8) Kokk, tase 4 (versioon 9) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Kokk 6 2011-05-11 2011-05-11 2013-12-31 II 4 4 5120 Kokad 1013 Majutamine ja toitlustamine 56 Toidu ja joogi serveerimine Kokk III Cook III 4 Kokk III (versioon 1) Kokk III (versioon 2) Kokk III (versioon 3) Meisterkokk, tase 5 (versioon 5) Meisterkokk, tase 5 (versioon 6) Vanemkokk, tase 5 (versioon 7) Vanemkokk, tase 5 (versioon 8) Meisterkokk III Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Kokk 6 2011-05-11 2011-05-11 2013-12-31 III 5 5 5120 Kokad 1013 Majutamine ja toitlustamine 56 Toidu ja joogi serveerimine Müügiassistent III Sales Assistant III 4 Müügiassistent III (versioon 1) Müügiassistent III (versioon 2) Müügiassistent III (versioon 3) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Kaubandus Müügiesindaja 7 2011-12-01 2011-12-01 2013-12-31 III 5 5 3322 Müügiesindajad 0416 Hulgi- ja jaekaubandus 47 Jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad Müügiesindaja III Sales agent III 3 Müügiesindaja III (versioon 1) Müügiesindaja III (versioon 2) Müügiesindaja III (versioon 4) Müügiesindaja, tase 5 (versioon 5) Müügiesindaja, tase 5 (versioon 6) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Kaubandus Müügiesindaja 29 2008-05-22 2008-05-22 2012-05-21 III 3322 Müügiesindajad 0416 Hulgi- ja jaekaubandus 47 Jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad Müügijuht IV Sales manager IV 3 Müügijuht IV (versioon 1) Müügijuht IV (versioon 2) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Kaubandus Müügiesindaja 30 2008-12-02 2008-12-02 2011-12-31 IV 3322 Müügiesindajad 0416 Hulgi- ja jaekaubandus 47 Jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad Müüja I Shop assistant I 5 Müüja I (versioon 1) Müüja I (versioon 2) Müüja I (versioon 3) Müüja I (versioon 4) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Kaubandus Müüja 5 2010-11-25 2010-11-25 2014-11-24 I 3 3 5230 Kassapidajad ja piletimüüjad 0416 Hulgi- ja jaekaubandus 47 Jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad Müüja III Shop assistant III 3 Müüja III (versioon 1) Müüja III (versioon 2) Müüja III (versioon 4) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Kaubandus Müüja 28 2007-12-06 2007-12-06 2010-11-24 III 5222 Müüjate vahetusevanemad 0416 Hulgi- ja jaekaubandus 47 Jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad Müüja II Shop assistant II 4 Klienditeenindaja kaubanduses, tase 4 (versioon 7) Klienditeenindaja kaubanduses, tase 4 (versioon 8) Müüja II (versioon 1) Müüja II (versioon 2) Müüja II (versioon 3) Müüja-klienditeenindaja, tase 4 (versioon 5) Müüja-klienditeenindaja, tase 4 (versioon 6) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Kaubandus Müüja 5 2010-11-25 2010-11-25 2014-11-24 II 4 4 5223 Poemüüjad 0416 Hulgi- ja jaekaubandus 47 Jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad Müüja III Shop assistant III 4 Müüja III (versioon 1) Müüja III (versioon 2) Müüja III (versioon 3) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Kaubandus Müüja 5 2010-11-25 2010-11-25 2014-11-25 III 5 5 5222 Müüjate vahetusevanemad 0416 Hulgi- ja jaekaubandus 47 Jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad Müüja II Shop assistant II 3 Klienditeenindaja kaubanduses, tase 4 (versioon 7) Klienditeenindaja kaubanduses, tase 4 (versioon 8) Müüja II (versioon 1) Müüja II (versioon 2) Müüja II (versioon 4) Müüja-klienditeenindaja, tase 4 (versioon 5) Müüja-klienditeenindaja, tase 4 (versioon 6) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Kaubandus Müüja 28 2007-12-06 2007-12-06 2010-11-24 II 5223 Poemüüjad 0416 Hulgi- ja jaekaubandus 47 Jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad Müüja-konsultant III Shop assistant III 4 Müügikorraldaja, tase 5 (versioon 5) Müügikorraldaja, tase 5 (versioon 6) Müügikorraldaja, tase 5 (versioon 7) Müüja-konsultant III (versioon 1) Müüja-konsultant III (versioon 2) Müüja-konsultant III (versioon 3) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Kaubandus Müüja 5 2010-11-25 2010-11-25 2014-11-24 III 5 5 5223 Poemüüjad 0416 Hulgi- ja jaekaubandus 47 Jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad Juuksur I Hairdresser I 5 Juuksur I (versioon 2) Juuksur I (versioon 3) Juuksur I (versioon 4) Juuksur I (versioon 7) Juuksur, tase 4 (versioon 10) Juuksur, tase 4 (versioon 11) Juuksur, tase 4 (versioon 6) Juuksur, tase 4 (versioon 8) Juuksur, tase 4 (versioon 9) Noorjuuksur I (versioon 1) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Iluteenindus Juuksur 6 2011-05-11 2011-05-11 2012-11-26 I 5141 Juuksurid 1012 Juuksuritöö ja iluteenindus 96 Muu teenindus Juuksur II Hairdresser II 4 Juuksur II (versioon 2) Juuksur II (versioon 3) Juuksur II (versioon 5) Juuksur II (versioon 6) Juuksur-stilist-tehnik II (versioon 1) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Iluteenindus Juuksur 27 2007-06-14 2007-06-14 2011-05-10 II 5141 Juuksurid 1012 Juuksuritöö ja iluteenindus 96 Muu teenindus Kokk, tase 3 Cook, level 3 6 Kokk I (versioon 1) Kokk I (versioon 2) Kokk I (versioon 3) Kokk I (versioon 4) Kokk I (versioon 5) Kokk II (versioon 1) Kokk II (versioon 2) Kokk II (versioon 3) Kokk II (versioon 4) Kokk, tase 4 (versioon 10) Kokk, tase 4 (versioon 5) Kokk, tase 4 (versioon 7) Kokk, tase 4 (versioon 8) Kokk, tase 4 (versioon 9) Restoranitöö Suurköögitöö Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Kokk 6 2011-05-11 2011-05-11 2012-05-23 3 3 5120 Kokad 1013 Majutamine ja toitlustamine 56 Toidu ja joogi serveerimine Tööosad ja tööülesanded Indrek Kivisalu Eesti Peakokkade Ühendus, Food Studio, peakokk Inga Paenurm Eesti Peakokkade Ühendus, Vabariigi Presidendi Kantselei peakokk Ülle Parbo Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeksus Mare Pihl Tallinna Teeninduskool, Eesti Mereakadeemia söökla juhataja Sirje Rekkor Eesti Peakokkade Ühendus, Tallinna Ülikool Donald Visnapuu ekspert Rudolf Visnapuu Eesti Peakokkade Ühendus, Restoran Korsaar, peakokk Angelica Udeküll Eesti Peakokkade Ühendus, Santa Maria AS, Food Service Eesti, menüüinsener Toiduvalmistamise kutsealal on välja töötatud abikoka, 3 taseme koka ja 4 taseme koka kutsestandardid. Abikokk käitleb toidutooret, abistab kokka toitude valmistamisel ja serveerimisel ning töötab koka juhendamisel. 3. taseme kokal on vajalikud kompetentsid tööturule sisenemiseks, võib vajada mõningast juhendamist. 4. taseme kokk omab töökogemust, tal on vajalikud kompetentsid iseseisvaks tööks. Vajadusel juhendab meeskonda ning arendab ja töötab välja uusi tooteid ning lahendusi. Sellel kutsealal on võimalik spetsialiseeruda restoranitööle või suurköögitööle. 3. taseme kokk käitleb toidutooret, kasutades mitmesuguseid külm- ja kuumtöötlemise võtteid ning valmistab ja serveerib toite juhendi järgi. 3. taseme koka töö eeldab majanduslikku mõtlemisviisi, sealhulgas oskust käidelda toidutooret ja toitu säästlikult. Täidab enesekontrolli tegevusi. Töö iseloom eeldab oskust oma tööd iseseisvalt ja ratsionaalselt korraldada ning aega planeerida. Vajalik on tahe ja oskus töötada meeskonnas. 3. taseme kokk valmistab toitu vastavalt klientide vajadustele ja soovile ning tegutseb ja käitub eetiliselt, esteetiliselt ning muul sotsiaalselt heaks kiidetud viisil. 2.1 Töö planeerimine ja korraldamine 2.2 Töö planeerimine ja korraldamine 2.3 Kaupade haldamine 2.4 Toidutoorme eeltöötlemine 2.5 Toitude valmistamine 2.6 Teenindamine ja müügitöö 2.7 Kaastöötajate juhendamine 2.8 Toodete arendamine 2.15 3. taseme koka kutset läbivad kompetentsid Restoranitöö 2.9 Restoranitöö korraldus 2.10 Peoteenindus 2.11 Rahvus- ja regionaalköögid Suurköögitöö 2.12 Suurköögitöö korraldus 2.13 Eritoitlustus 2.14 Catering - teenindus Kutse eeldab valmisolekut töötada ka puhkepäevadel, riiklikel pühadel, õhtusel ja öisel ajal. Töö võib olla periooditi pingeline. Töö eeldab valmidust ja oskust suhelda inimestega. Köögiseadmed: köögivilja, liha ja kala töötlemise seadmed, lõikurid ja viilutajad, elektri-, gaasi- ja induktsioonpliidid, prae-ja küpsetusahjud, aurutamis- ja keetmisseadmed, väljastusseadmed, jahutus- ja külmutusseadmed, nõudepesumasinad, kaalud, kilepakendajad, vakumeerijad, mikserid ja vahustajad, käsikärud (togid). Väiketöövahendid: GN-nõud, noad, lõikelauad, mõõtevahendid, praadimislabidad, kaabitsad, segamis- ja vahustamisvahendid, sõelad, riivid, lihavasarad, ahju- ja küpsetusvormid, pannid, keedunõud, kulbid jt tõstevahendid, termomeetrid, kausid. Serveerimisvahendid: taldrikud, klaasid, söögiriistad, serveerimisnõud ja –vahendid. Arvlemistehnika, koristamisvahendid jm seadmed vastavalt restorani eripärale. Töö eeldab suhtlemisvalmidust ja –oskust, ausust, täpsust, vastutusvõimet. Koka töös on oluline arenenud ilumeel ning hea värvi-, maitse- ja lõhnataju. Vajalik on hea füüsiline tervis ja vastupidavus ning pinge- ja stressitaluvus. Kokaks saab õppida kutseõppeasutuses, täiskasvanute tööalase koolituse kursustel ja töökohal. Kokk, peakokk, meisterkokk Selle kutse taotlemisel on nõutav kõigi kohustuslike kompetentside (B.2.1 – B.2.8 ja B.2.15) tõendamine ja vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentside tõendamine: restoranitöö B.2.9 - B.2.11 suurköögitöö B.2.12 - B.2.14 Töö planeerimine ja korraldamine 3 Menüü koostamine 3 Kaupade haldamine 3 Toidutoorme eeltöötlemine 3 Toitude valmistamine 3 Teenindamine ja müügitöö 3 Kaastöötajate juhendamine 3 Toodete arendamine 3 Selle kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentside tõendamine: restoranitöö B.2.9 - B.2.11 suurköögitöö B.2.12 - B.2.14 3. taseme koka kutset läbivad kompetentsid 3 Kokk, tase 4 Cook, level 4 5 Kokk I (versioon 1) Kokk I (versioon 2) Kokk I (versioon 3) Kokk I (versioon 4) Kokk I (versioon 5) Kokk II (versioon 1) Kokk II (versioon 2) Kokk II (versioon 3) Kokk II (versioon 4) Kokk, tase 3 (versioon 6) Kokk, tase 4 (versioon 10) Kokk, tase 4 (versioon 7) Kokk, tase 4 (versioon 8) Kokk, tase 4 (versioon 9) Restoranitöö Suurköögitöö Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Kokk 6 2011-05-11 2011-05-11 2012-05-23 4 4 5120 Kokad 1013 Majutamine ja toitlustamine 56 Toidu ja joogi serveerimine Tööosad ja tööülesanded Indrek Kivisalu Eesti Peakokkade Ühendus, Food Studio, peakokk Inga Paenurm Eesti Peakokkade Ühendus, Vabariigi Presidendi Kantselei peakokk Ülle Parbo Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeksus Mare Pihl Tallinna Teeninduskool, Eesti Mereakadeemia söökla juhataja Sirje Rekkor Eesti Peakokkade Ühendus, Tallinna Ülikool Donald Visnapuu ekspert Rudolf Visnapuu Eesti Peakokkade Ühendus, Restoran Korsaar, peakokk Angelica Udeküll Eesti Peakokkade Ühendus, Santa Maria AS, Food Service Eesti, menüüinsener Toiduvalmistamise kutsealal on välja töötatud abikoka, 3. taseme koka ja 4. taseme koka kutsestandardid. Abikokk käitleb toidutooret, abistab kokka toitude valmistamisel ja serveerimisel ning töötab koka juhendamisel. 3. taseme kokal on vajalikud kompetentsid tööturule sisenemiseks, võib vajada mõningast juhendamist. 4. taseme kokk omab töökogemust, tal on vajalikud kompetentsid iseseisvaks tööks. Vajadusel juhendab meeskonda ning arendab ja töötab välja uusi tooteid ning lahendusi. Toiduvalmistamise kutsealal on 3. ja 4. taseme kokal võimalik spetsialiseeruda restoranitööle või suurköögitööle. 4. taseme kokk käitleb toidutooret, kasutades mitmesuguseid külm- ja kuumtöötlemise võtteid ning valmistab ja serveerib toite juhendi järgi. 4. taseme koka töö eeldab majanduslikku mõtlemisviisi, sealhulgas oskust käidelda toidutooret ja toitu säästlikult. Täidab enesekontrolli tegevusi. Töö iseloom eeldab oskust oma tööd iseseisvalt ja ratsionaalselt korraldada ning aega planeerida. Vajalik on tahe ja oskus töötada meeskonnas. 4. taseme kokk valmistab toitu vastavalt klientide vajadustele ja soovile ning tegutseb ja käitub eetiliselt, esteetiliselt ning muul sotsiaalselt heaks kiidetud viisil. 2.1 Töö planeerimine ja korraldamine 2.2 Menüü koostamine 2.3 Kaupade haldamine 2.4 Toidutoorme eeltöötlemine 2.5 Toitude valmistamine 2.6 Teenindamine ja müügitöö 2.7 Kaastöötajate juhendamine 2.8 Toodete arendamine 2.15 4. taseme koka kutset läbivad kompetentsid Restoranitöö 2.9 Restoranitöö korraldus 2.10 Peoteenindus 2.11 Rahvus- ja regionaalköögid Suurköögitöö 2.12 Suurköögitöö korraldus 2.13 Eritoitlustus 2.14 Catering-teenindus Kutse eeldab valmisolekut töötada ka puhkepäevadel, riiklikel pühadel, õhtusel ja öisel ajal. Töö võib olla periooditi pingeline. Töö eeldab valmidust ja oskust suhelda inimestega. Köögiseadmed: köögivilja, liha ja kala töötlemise seadmed, lõikurid ja viilutajad, elektri-, gaasi- ja induktsioonpliidid, prae-ja küpsetusahjud, aurutamis- ja keetmisseadmed, väljastusseadmed, jahutus- ja külmutusseadmed, nõudepesumasinad, kaalud, kilepakendajad, vakumeerijad, mikserid ja vahustajad, käsikärud (togid). Väiketöövahendid: GN-nõud, noad, lõikelauad, mõõtevahendid, praadimislabidad, kaabitsad, segamis- ja vahustamisvahendid, sõelad, riivid, lihavasarad, ahju- ja küpsetusvormid, pannid, keedunõud, kulbid jt tõstevahendid, termomeetrid, kausid. Serveerimisvahendid: taldrikud, klaasid, söögiriistad, serveerimisnõud ja –vahendid. Arvlemistehnika, koristamisvahendid jm seadmed vastavalt restorani eripärale. Töö eeldab suhtlemisvalmidust ja –oskust, ausust, täpsust, vastutusvõimet. Koka töös on oluline arenenud ilumeel ning hea värvi-, maitse- ja lõhnataju. Vajalik on hea füüsiline tervis ja vastupidavus ning pinge- ja stressitaluvus. Kokaks saab õppida kutseõppeasutuses, täiskasvanute tööalase koolituse kursustel ja töökohal. Kokk, peakokk, meisterkokk Selle kutse taotlemisel on nõutav kõigi kohustuslike kompetentside (B.2.1 – B.2.8 ja B.2.15) tõendamine ja vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentside tõendamine: restoranitöö B.2.9 - B.2.11 suurköögitöö B.2.12 - B.2.14 Töö planeerimine ja korraldamine 4 Menüü koostamine 4 Kaupade haldamine 4 Toidutoorme eeltöötlemine 4 Toitude valmistamine 4 Teenindus ja müük 4 Kaastöötajate juhendamine 4 Toodete arendamine 4 Selle kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentside tõendamine: restoranitöö B.2.9 - B.2.11 suurköögitöö B.2.12 - B.2.14 4. taseme koka kutset läbivad kompetentsid 4 Teleajakirjanik III Television journalist III 1 Teleajakirjanik III (versioon 2) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Film ja televisioon Teleajakirjanik 8 2005-05-24 2005-05-24 2008-12-09 III 2656 Raadio, televisiooni jms saatejuhid 0321 Ajakirjandus 60 Programmid ja ringhääling Juuksur II Hairdresser II 5 Juuksur II (versioon 2) Juuksur II (versioon 3) Juuksur II (versioon 4) Juuksur II (versioon 6) Juuksur-stilist-tehnik II (versioon 1) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Iluteenindus Juuksur 6 2011-05-11 2011-05-11 2012-11-26 II 5141 Juuksurid 1012 Juuksuritöö ja iluteenindus 96 Muu teenindus Meisterjuuksur, tase 5 Hairdresser, level 5 6 Juuksur III (versioon 2) Juuksur III (versioon 3) Juuksur III (versioon 4) Juuksur III (versioon 5) Juuksur III (versioon 7) Juuksur, tase 5 (versioon 8) Meisterjuuksur III (versioon 1) Meisterjuuksur, tase 5 (versioon 10) Meisterjuuksur, tase 5 (versioon 9) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Iluteenindus Juuksur 8 2012-05-24 2012-05-24 2017-05-17 5 5 5141 Juuksurid 1012 Juuksuritöö ja iluteenindus 96 Muu teenindus Tööosad ja tööülesanded Keelte oskustasemete kirjeldused Annely Joa Eesti Rahvusvaheline Kosmeetikute Ühendus Kersti Karjus Kersti OÜ Ene Kattel Kutseliste Juuksurite Vabariiklik Ühendus Reet Parik Pärnumaa Kutsehariduskeskus Katrin Põld OÜ Galiros Inna Soonurm SA Innove Meisterjuuksuri tööeesmärk on kliendi peanaha ja juuste professionaalne hooldamine ja töötlemine kliendi välimuse parendamiseks arvestades tema soove, vajadusi ja võimalusi. Meisterjuuksur töötab kollektiivis ja vastutab individuaalselt salongis tehtud töö lõpptulemuse eest, vajadusel juhendab kaastöötajaid. Meisterjuuksuri töö ülesanded on juuste ja peanaha hooldamine, juuste lõikamine, soengute tegemine, vuntside ja habeme lõikamine, juuste värvimine, blondeerimine ja püsilokkide tegemine. Meisterjuuksur tunneb juuste töötlemise (värvimine, püsilokkide tegemine) kemikaale, juuksehooldus- ja viimistlusvahendeid ning nende mõju erinevatele juuksetüüpidele. Meisterjuuksur on kursis moetrendidega, oskab anda soovitusi vastavalt kliendi isikupärale. Soovitab kliendile juustehooldusvahendeid kodus kasutamiseks vastavalt salongis tehtud töötlusele. A.2.1 Juuste ja peanaha hooldamine A.2.2 Juuste, habeme ja vuntside lõikamine A.2.3 Püsilokkide tegemine A.2.4 Juuste värvimine A.2.5 Soengu kujundamine A.2.6 Klienditeenindus A.2.7 Juhendamine ja juhtimine Juuksur töötab valdavalt seistes ja sundasendis. Juuksuritöös kasutatavad ained võivad põhjustada allergiat. Tööaeg on paindlik, vajadusel töötatakse ka puhkepäevadel ja erinevates töökeskkondades.. Juuksuri töövahendid on erinevad lõikuskäärid ja -nuga, loki- ja soengurullid, kammid ja harjad, elektrilised töövahendid, erinevateks töödeks vajaminevad abi- ja kaitsevahendid ning kemikaalid. Juuksuritöö on seotud klientide teenindamisega ning eeldab suhtlemisvalmidust, sõbralikkust, võimet tulla toime erinevate klientidega. Töö nõuab kiiret ja paindlikku tegutsemist, leplikkust, korrektsust, loovust, stressitaluvust ja pidevat enesetäiendamist. Oluline on käeline osavus, liigutuste täpsus, kiirus ja hea koordinatsioon. Tööd pärsivad kroonilised haigused ja ülitundlikkus. Meisterjuuksurilt eeldatakse keskharidust. Meisterjuuksur, meestejuuksur, naistejuuksur Meisterjuuksuri kutse moodustub seitsmest kompetentsist. Kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.7 ja B.2.8 – B.2.12 (läbivad kompetentsid) tõendamine. Juuste ja peanaha hooldamine 5 Juuste, habeme ja vuntside lõikamine 5 Püsilokkide tegemine 5 Juuste värvitöötlus 5 Soengu kujundamine 5 Klienditeenindus 5 Juhendamine ja juhtimine 5 Tööohutus ja -keskkond 5 Keeleoskus 5 Arvuti kasutamise oskus 5 Tooteinfo ja kasutusjuhendite järgimine 5 Suhtlemisoskus 5 Kosmeetik, tase 4 Cosmetician, level 4 4 Kosmeetik I (versioon 1) Kosmeetik I (versioon 2) Kosmeetik I (versioon 3) Kosmeetik I (versioon 5) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Iluteenindus Kosmeetik 8 2012-05-24 2012-05-24 2013-05-09 4 4 5142 Iluteenindajad (v.a juuksurid) 1012 Juuksuritöö ja iluteenindus 96 Muu teenindus Tööosad ja tööülesanded Keelte oskustasemete kirjeldused Merike Ivask Eesti Rahvusvaheline Kosmeetikute Ühendus Anneli Puusepp FIE Kaire Raidmets Viru ilusalong Leelo Simisker Eesti Kosmeetikute Liit Inna Soonurm SA Innove Sirje Tammeoks Eesti Esimene Erakosmeetikakool Kosmeetiku töö eesmärk on kliendi esteetilise välimuse parendamine, arvestades tema soove, vajadusi ja võimalusi. Kosmeetik töötab kollektiivis ja vastutab individuaalselt salongis kliendile tehtud töö lõpptulemuse eest. Kosmeetiku tööülesanded on näo-, käte-, jalgade- ja kehahooldus ning jumestamine. Kosmeetik nõustab klienti sobivate kosmeetikavahendite valikul ja kasutamisel. Kosmeetiku töö nõuab erinevate protseduuride läbiviimiseks vastava aparatuuri tundmist ning selle kasutusoskust. Kosmeetiku töö eeldab sihipärast ja loomingulist töösse suhtumist, head suhtlemisoskust ja vastutust oma töö tulemuste eest. A.2.1 Töökoha ettevalmistamine A.2.2 Näohooldus, ripsmete, kulmude keemiline värvimine ning kulmude kujundamine ja korrigeerimine A.2.3 Käte hooldus A.2.4 Jalgade hooldus A.2.5 Keha hooldus A.2.6 Näo- ja kehapiirkonna karvade eemaldamine A.2.7 Jumestamine A.2.8 Klienditeenindus Kosmeetik töötab valdavalt istudes ja sundasendis. Tööaeg on paindlik, vajadusel töötatakse puhkepäevadel ja erinevates keskkondades. Kosmeetik puutub oma töös kokku erinevate kosmeetikavahenditega, mis võivad põhjustada allergiat. Kosmeetiku töövahendid on erinevad tangid, viilid, pintslid, poorilusikas, elektrilised töövahendid, erinevateks hooldusteks vajaminevad abi- ja kaitsevahendid ning kemikaalid. Kosmeetiku kutse eeldab sihipärast ja loomingulist töösse suhtumist, head suhtlemisoskust ja vastutust oma töö tulemuste eest. Oluline on empaatiavõime, tolerantsus, vastutus-, koostöö-, analüüsi- ja kohanemisvõime. Töö eeldab puhtust, korrektsust, stressitaluvust ja füüsilist suutlikkust. Oluline on käeline osavus, liigutuste täpsus, kiirus ja hea koordinatsioon. Tööd pärsivad kroonilised haigused ja ülitundlikkus. Kosmeetikuks saab õppida kutseõppeasutuses. Kosmeetikult eeldatakse keskharidust. Kosmeetik, kosmetoloog. Kosmeetiku kutse moodustub kaheksast kompetentsist. Kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1- B.2.8 ja B.2.9 – B.2.14 (läbivad kompetentsid) tõendamine. Töökoha ettevalmistamine 4 Näohooldus, ripsmete, kulmude keemiline värvimine ning kulmude kujundamine ja korrigeerimine 4 Käte hooldus 4 Jalgade hooldus 4 Keha hooldus 4 Näo- ja kehapiirkonna karvade eemaldamine 4 Jumestamine 4 Klienditeenindus 4 Tööohutus- ja keskkond 4 Suhtlemisoskus 4 Keeleoskus 4 Arvuti kasutamise oskus 4 Tooteinfo ja kasutusjuhendite järgimine 4 Kosmeetik, tase 4 kutset läbivad teadmised 4 Puidupingitööline, tase 2 Machinery, level 2 4 Puidupingitööline I (versioon 1) Puidupingitööline I (versioon 2) Puidupingitööline I (versioon 3) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Mööbli tootmine Puidupingitööline 6 2010-11-23 2010-11-23 2014-11-22 2 2 7523 Puidutöötluspinkide seadistajad ja operaatorid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 31 Mööblitootmine Tööosad ja -ülesanded Kutsealased terminid Jüri Minjajev Eesti Mööblitootjate Liit Zigmontas Strepaitis OÜ Balteco Mööbel Tiit Kaps Tallinna Tehnikaülikool Kunnar Kamar Tallinna Ehituskool Aulika Riisenberg Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Rutt Lumi Kutsekoja koordinaator Puidupingitööline on oskustööline, kes töötab mööblitööstuse ja puidutöötlemise ettevõtetes. Puidupingitööline seadistab ja sooritab tööoperatsioone puidutöötlemispinkidel. Ta tunneb seadmete ehitust ja tööpõhimõtteid, detailide töötlemise režiime ning kasutatavate materjalide omadusi ja toodete kvaliteedile kehtestatud nõudeid. Ta oskab lugeda tööjooniseid, suudab korraldada oma tööd ja tuleb toime oma tööaja planeerimisega, täidab ja järgib töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid. Puidupingitöölise töökeskkond on mürarohke. Töökeskkonnas esineb puidutolmu ja keemilisi ained, mis võivad põhjustada allergiat ning seetõttu on kohustuslik kasutada kaitseriietust ja –vahendeid. Puidupingitöölise põhilisteks töövahenditeks on lihtsamad puidutöötlemispingid ja märkimisvahendid. Puidupingitöölise töös on oluline liigutuste ratsionaalsus, kiirus ja täpsus, rutiinitaluvus. Puidupingitöölisel peab olema hea füüsiline ettevalmistus , kasuks tuleb ruumiline kujutlusvõime. Puidupingitööliseks saab õppida kutseõppeasutuses või praktilise töö käigus ettevõttes. Enamlevinud ametinimetus on puidupingitööline. Selle kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside (B.2.1 – B.2.2) tõendamine. Ettevalmistustööd puidu ja puidupõhiste materjalide lõiketöötlemiseks 2 Puidu ja puidupõhiste materjalide lõiketöötlemine puidutöötlemispinkidel 2 Juuksur III Hairdresser III 5 Juuksur III (versioon 2) Juuksur III (versioon 3) Juuksur III (versioon 4) Juuksur III (versioon 7) Juuksur, tase 5 (versioon 8) Meisterjuuksur III (versioon 1) Meisterjuuksur, tase 5 (versioon 10) Meisterjuuksur, tase 5 (versioon 6) Meisterjuuksur, tase 5 (versioon 9) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Iluteenindus Juuksur 6 2011-05-11 2011-05-11 2012-11-26 III 5141 Juuksurid 1012 Juuksuritöö ja iluteenindus 96 Muu teenindus Abikokk, tase 2 Cook assistant, level 2 1 Abikokk, tase 3 (versioon 2) Abikokk, tase 3 (versioon 3) Abikokk, tase 3 (versioon 4) Abikokk, tase 3 (versioon 5) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Kokk 6 2011-06-01 2011-06-01 2012-05-23 2 2 9412 Köögiabilised 1013 Majutamine ja toitlustamine 56 Toidu ja joogi serveerimine Tööosad ja tööülesanded Indrek Kivisalu Eesti Peakokkade Ühendus, Food Studio, peakokk Inga Paenurm Eesti Peakokkade Ühendus, Vabariigi Presidendi Kantselei peakokk Ülle Parbo Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeksus Mare Pihl Tallinna Teeninduskool, Eesti Mereakadeemia söökla juhataja Sirje Rekkor Eesti Peakokkade Ühendus, Tallinna Ülikool Donald Visnapuu ekspert Rudolf Visnapuu Eesti Peakokkade Ühendus, Restoran Korsaar, peakokk Angelica Udeküll Eesti Peakokkade Ühendus, Santa Maria AS, Food Service Eesti, menüüinsener Toiduvalmistamise kutsealal on välja töötatud abikoka, 3. taseme koka ja 4. taseme koka kutsestandardid. Abikokk käitleb toidutooret, abistab kokka toitude valmistamisel ja serveerimisel ning töötab koka juhendamisel. 3. taseme kokal on vajalikud kompetentsid tööturule sisenemiseks, võib vajada mõningast juhendamist. 4. taseme kokk omab töökogemust, tal on vajalikud kompetentsid iseseisvaks tööks. Vajadusel juhendab meeskonda ning arendab ja töötab välja uusi tooteid ning lahendusi. Abikokk käitleb toidutooret, abistab kokka toitude valmistamisel ja serveerimisel. Abikoka töö eeldab oskust käidelda toidutooret ja toitu säästlikult, täidab enesekontrolli tegevusi. Töö iseloom eeldab oskust enda tööd korraldada ning aega planeerida. Vajalik on tahe ja oskus töötada meeskonnas ja juhendamisel. Abikokk peab oskama eeltöödelda toiduaineid, külmtöödelda köögivilju, valmistada vastavalt juhendile köögivilja-, teravilja- ja pastalisandeid ning -toite, teha koka juhendamisel abitöid toitude valmistamisel, teha puhastus- ja koristustöid. Abikokk peab tegutsema ja käituma eetiliselt, esteetiliselt ning muul sotsiaalselt heaks kiidetud viisil. Kutse eeldab valmisolekut töötada ka puhkepäevadel, riiklikel pühadel, õhtusel ja öisel ajal. Töö võib olla periooditi pingeline. Töö eeldab valmidust ja oskust suhelda inimestega. Köögiseadmed: köögivilja töötlemise seadmed, lõikurid ja viilutajad, elektri- gaasi- ja induktsioonpliidid, prae-ja küpsetusahjud, aurutamis- ja keetmisseadmed, väljastusseadmed, jahutus- ja külmutusseadmed, nõudepesumasinad, kaalud, kilepakendajad, vakumeerijad. Väiketöövahendid: GN-nõud, noad, lõikelauad, mõõtevahendid, käsikärud (togid), praadimislabidad, kaabitsad, segamis- ja vahustamisvahendid, sõelad, riivid, lihavasarad, ahju- ja küpsetusvormid, pannid, keedunõud, kulbid jt tõstevahendid, termomeetrid, kausid. Serveerimisvahendid: taldrikud, klaasid, söögiriistad, serveerimisnõud ja -vahendid Koristamisvahendid jm seadmed. Töö eeldab suhtlemisvalmidust ja –oskust, ausust, täpsust, kohusetunne. Vajalik on hea füüsiline tervis ja vastupidavus ning pinge- ja stressitaluvus. Abikokaks saab õppida kutseõppeasutuses, täiskasvanute tööalase koolituse kursustel ja töökohal. Enamlevinud ametinimetus on abikokk. Selle kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside (B.2.1 – B.2.6) tõendamine. Töö planeerimine ja korraldamine 2 Kaupade haldamine 2 Toidutoorme eeltöötlemine 2 Toitude valmistamine 2 Teenindamine 2 Abikoka kutset läbivad kompetentsid 2 Kosmeetik I Cosmetician I 3 Kosmeetik I (versioon 1) Kosmeetik I (versioon 2) Kosmeetik I (versioon 5) Kosmeetik, tase 4 (versioon 4) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Iluteenindus Kosmeetik 5 2010-11-25 2010-11-25 2012-11-26 I 5142 Iluteenindajad (v.a juuksurid) 1012 Juuksuritöö ja iluteenindus 96 Muu teenindus Kosmeetik II Cosmetician II 4 Kosmeetik II (versioon 1) Kosmeetik II (versioon 2) Kosmeetik II (versioon 3) Kosmeetik II (versioon 5) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Iluteenindus Kosmeetik 5 2010-11-25 2010-11-25 2012-11-26 II 5142 Iluteenindajad (v.a juuksurid) 1012 Juuksuritöö ja iluteenindus 96 Muu teenindus Kosmeetik II Cosmetician II 3 Kosmeetik II (versioon 1) Kosmeetik II (versioon 2) Kosmeetik II (versioon 4) Kosmeetik II (versioon 5) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Iluteenindus Kosmeetik 25 2006-12-07 2006-12-07 2010-11-24 II 5142 Iluteenindajad (v.a juuksurid) 1012 Juuksuritöö ja iluteenindus 96 Muu teenindus Kosmeetik III Cosmetician III 3 Kosmeetik III (versioon 1) Kosmeetik III (versioon 2) Kosmeetik III (versioon 5) Kosmeetik, tase 5 (versioon 10) Kosmeetik, tase 5 (versioon 4) Kosmeetik, tase 5 (versioon 6) Kosmeetik, tase 5 (versioon 7) Kosmeetik, tase 5 (versioon 8) Kosmeetik, tase 5 (versioon 9) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Iluteenindus Kosmeetik 5 2010-11-25 2010-11-25 2012-11-26 III 5142 Iluteenindajad (v.a juuksurid) 1012 Juuksuritöö ja iluteenindus 96 Muu teenindus Küünetehnik I Nail Stylist I 3 Küünetehnik I (versioon 1) Küünetehnik I (versioon 2) Küünetehnik I (versioon 4) Küünetehnik, tase 3 (versioon 5) Küünetehnik, tase 3 (versioon 6) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Iluteenindus Küünetehnik 7 2011-12-01 2011-12-01 2012-11-26 I 5142 Iluteenindajad (v.a juuksurid) 1012 Juuksuritöö ja iluteenindus 96 Muu teenindus Küünetehnik II Nail Stylist II 3 Küünetehnik II (versioon 1) Küünetehnik II (versioon 2) Küünetehnik II (versioon 4) Küünetehnik, tase 4 (versioon 5) Küünetehnik, tase 4 (versioon 6) Küünetehnik, tase 4 (versioon 7) Küünetehnik, tase 4 (versioon 8) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Iluteenindus Küünetehnik 7 2011-12-01 2011-12-01 2012-11-26 II 5142 Iluteenindajad (v.a juuksurid) 1012 Juuksuritöö ja iluteenindus 96 Muu teenindus Küünetehnik III Nail Stylist III 3 Küünetehnik III (versioon 1) Küünetehnik III (versioon 2) Küünetehnik III (versioon 4) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Iluteenindus Küünetehnik 7 2011-12-01 2011-12-01 2012-11-26 III 5142 Iluteenindajad (v.a juuksurid) 1012 Juuksuritöö ja iluteenindus 96 Muu teenindus Viipekeeletõlk III Sign language interpreter III 3 Noorem-viipekeeletõlk, tase 5 (versioon 4) Noorem-viipekeeletõlk, tase 5 (versioon 6) Noorem-viipekeeletõlk, tase 5 (versioon 7) Viipekeeletõlk III (versioon 1) Viipekeeletõlk III (versioon 2) Viipekeeletõlk III (versioon 5) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Tõlkimine ja toimetamine Viipekeeletõlk 7 2011-12-01 2011-12-01 2013-05-08 III 2643 Tõlkijad, tõlgid ja keeleteadlased 0231 Keeleõpe 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Viipekeeletõlk IV Sign language interpreter IV 3 Vanem-viipekeeletõlk, tase 6 (versioon 4) Vanem-viipekeeletõlk, tase 6 (versioon 6) Vanem-viipekeeletõlk, tase 6 (versioon 7) Viipekeeletõlk IV (versioon 1) Viipekeeletõlk IV (versioon 2) Viipekeeletõlk IV (versioon 5) Viipekeeletõlk, tase 6 (versioon 8) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Tõlkimine ja toimetamine Viipekeeletõlk 7 2011-12-01 2011-12-01 2013-05-08 IV 2643 Tõlkijad, tõlgid ja keeleteadlased 0231 Keeleõpe 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Viipekeeletõlk V Sign language interpreter V 3 Meister-viipekeeletõlk, tase 7 (versioon 4) Meister-viipekeeletõlk, tase 7 (versioon 6) Meister-viipekeeletõlk, tase 7 (versioon 7) Meister-viipekeeletõlk, tase 7 (versioon 8) Viipekeeletõlk V (versioon 1) Viipekeeletõlk V (versioon 2) Viipekeeletõlk V (versioon 5) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Tõlkimine ja toimetamine Viipekeeletõlk 7 2011-12-01 2011-12-01 2013-05-08 V 2643 Tõlkijad, tõlgid ja keeleteadlased 0231 Keeleõpe 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Viipekeeletõlk III Sign language interpreter III 2 Noorem-viipekeeletõlk, tase 5 (versioon 4) Noorem-viipekeeletõlk, tase 5 (versioon 6) Noorem-viipekeeletõlk, tase 5 (versioon 7) Viipekeeletõlk III (versioon 1) Viipekeeletõlk III (versioon 3) Viipekeeletõlk III (versioon 5) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Tõlkimine ja toimetamine Viipekeeletõlk 30 2008-12-02 2008-12-02 2011-11-30 III 2643 Tõlkijad, tõlgid ja keeleteadlased 0231 Keeleõpe 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Puhastusteenindaja I Cleaner I 4 Puhastusteenindaja I (versioon 1) Puhastusteenindaja I (versioon 2) Puhastusteenindaja I (versioon 3) Puhastusteenindaja, tase 3 (versioon 5) Puhastusteenindaja, tase 3 (versioon 6) Puhastusteenindaja, tase 3 (versioon 7) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Puhastusteenindus Puhastusteenindaja 5 2010-11-25 2010-11-25 2014-11-24 I 3 3 9129 Muid puhastustöid tegevad lihttöölised 1011 Koduteenindus 81 Hoonete ja maastike hooldus Puhastusteenindaja II Cleaner II 4 Puhastusteenindaja II (versioon 1) Puhastusteenindaja II (versioon 2) Puhastusteenindaja II (versioon 3) Puhastusteenindaja-juhendaja, tase 4 (versioon 5) Puhastusteenindaja-juhendaja, tase 4 (versioon 6) Puhastusteenindaja-juhendaja, tase 4 (versioon 7) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Puhastusteenindus Puhastusteenindaja 5 2010-11-25 2010-11-25 2014-11-24 II 4 4 9112 Koristajad ja abilised kontoris, hotellis jms asutustes 1011 Koduteenindus 81 Hoonete ja maastike hooldus Ratsutamisteraapiapõhine sekkumine, tase 6 Riding therapy, level 6 1 Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Füsioteraapia Ratsutamisterapeut 11 2012-12-06 2012-12-06 2017-12-05 6 6 2269 Tervishoiu tippspetsialistid, mujal liigitamata 0915 Teraapia ja taastusravi 86 Tervishoid Ratsutamisterapeudi eetikakoodeks Hele Aluste MTÜ Eesti Ratsutamisteraapia Selts, Järvamaa haigla Tuuli Bürkland MTÜ Eesti Ratsutamisteraapia Selt, FIE Tuuli Bürkland, SA Tartu Ülikooli Kliinikum Monika Salumaa MTÜ Eesti Ratsutamisteraapia Selts, MTÜ Hoolekande Ekspertiisi- ja Nõustamiskeskuses (HENK) See kompetentsistandard on mõeldud kasutamiseks tõenduspõhise lisameetodina erinevates teraapia valdkondades – füsioteraapia, tegevusteraapia, psühhoteraapia ja logopeedia. Seda kompetentsi on sobiv lülitada erinevatesse kutsestandarditesse. See kompetents kirjeldab teraapiaprotsessi, kus kasutatakse partneri või vahendina hobust. Teraapia toimub keskkonnas, mis võimaldab kasutada erinevaid ratsutamisteraapia aspekte toetamaks inimese sensomotoorseid (näit hobuse liikumine ja rütm, kehasoojus jm), kognitiivseid (näit hobuse hooldamine, varustuse paigaldamine, harjutused hobusega jm) ja psühhosotsiaalseid (näit emotsionaalne side loomaga, eneseregulatsioon, teiste märkamine, mitteverbaalne suhtlemine jm) tegevuseeldusi ja võimeid. Ratsutamisterapeut lähtub oma töös kutse-eetikast (vt lisa 1) Ratsutamisterapeudi töökeskkond on nii vaimselt kui füüsiliselt intensiivne. Ratsutamisteraapiat kasutatakse töös laste, noorte ja täiskasvanutega sotsiaal- või tervishoiuasutustes või erapraksises. Oluline koht töös on riskide maandamisel ja ohtude märkamisel ning ennetamisel (hobuse erutumine, patsiendi ohtlik käitumine, ootamatused väliskeskkonnas jm). Töö toimub tallis, maneezis või välitingimustes ( sõiduplats, vaba loodus jm). Lisaks terapeudi poolt valitud teraapiavahenditele (näit pallid, rõngad jm) kasutatakse teraapia läbiviimiseks kohandatud või selleks ehitatud vahendeid (näit platvorm hobuse selga minekuks, teraapiasedelgas, spetsiaalsed sadulad jm) ja turvavarustust (näit kiiver, kliendi turvavöö jm), mis võimaldavad töötada eriealiste ja -vajadustega inimestega nii individuaalselt kui ka grupis. Ratsutamisterapeutiline sekkumine on tavaliselt pikaajaline. Tavapäraselt kasutatakse hobust ja spetsiifilisi töövahendeid ning kohandatud hobukeskkonda. Ratsutamisteraapiapõhist sekkumist kasutav isik oskab ise ratsutada ja ratsastada noort hobust. Ratsutamisterapeudi tööd toetavad tähelepanelikkus, empaatiavõime, tolerantsus, vastutusvõime, koostöövõime, analüüsivõime, pingetaluvus, loovus, kohanemisvõime, iseseisvus, püsivus. Ratsutamisterapeudi ettevalmistus on tavaliselt järgmine: kõrgharidus või vastav kutsetunnistus füsioteraapias või tegevusteraapias või psühholoogias või logopeedias ja ratsutamisteraapiaalane täiendkoolitus koos praktikaga. Enam levinud ametinimetus on ratsutamisterapeut. Ratsutamisteraapiapõhine sekkumine 6 Elektrik I Electrician I 6 Elektrik I (versioon 1) Elektrik I (versioon 2) Elektrik I (versioon 3) Elektrik I (versioon 4) Sisetööde elektrik, tase 3 (versioon 5) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Elektrik 9 2012-12-07 2012-12-07 2013-11-26 I 3 3 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 0713 Elektrienergia ja energeetika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Puhastustööde juht III Cleaning manager III 2 Puhastustööde juht III (versioon 1) Puhastustööde juht III (versioon 4) Puhastustööde juht, tase 5 (versioon 3) Puhastustööde juht, tase 5 (versioon 5) Puhastustööde juht, tase 5 (versioon 6) Puhastustööde juht, tase 5 (versioon 7) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Puhastusteenindus Puhastusteenindaja 3 2009-12-08 2009-12-08 2012-11-26 III 1219 Äriteenindus- ja haldusjuhid, mujal liigitamata 1011 Koduteenindus 81 Hoonete ja maastike hooldus Erakorralise meditsiini tehnik I Emergency Medical Technician – Intermediate I 5 Erakorralise meditsiini tehnik I (versioon 3) Erakorralise meditsiini tehnik I (versioon 4) Erakorralise meditsiini tehnik, tase 4 (versioon 10) Erakorralise meditsiini tehnik, tase 4 (versioon 6) Erakorralise meditsiini tehnik, tase 4 (versioon 7) Erakorralise meditsiini tehnik, tase 4 (versioon 8) Erakorralise meditsiini tehnik, tase 4 (versioon 9) Noorem parameedik I (versioon 2) Parameedik I (versioon 1) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Parameditsiin Erakorralise meditsiini tehnik 7 2011-09-28 2011-09-28 2013-12-31 I 3258 Kiirabitehnikud 0915 Teraapia ja taastusravi 86 Tervishoid Parameedik II Paramedic II 4 Parameedik II (versioon 1) Parameedik II (versioon 2) Parameedik II (versioon 3) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Parameditsiin Erakorralise meditsiini tehnik 7 2011-09-28 2011-09-28 2012-01-04 II 3258 Kiirabitehnikud 0915 Teraapia ja taastusravi 86 Tervishoid Tegevusterapeut III Occupational Therapist III 4 Tegevusterapeut III (versioon 1) Tegevusterapeut III (versioon 2) Tegevusterapeut III (versioon 3) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Tegevusteraapia Tegevusterapeut 7 2011-09-28 2011-09-28 2013-12-31 III 2269 Tervishoiu tippspetsialistid, mujal liigitamata 0915 Teraapia ja taastusravi 86 Tervishoid Tegevusterapeut IV Occupational Therapist IV 4 Tegevusterapeut IV (versioon 1) Tegevusterapeut IV (versioon 2) Tegevusterapeut IV (versioon 3) Tegevusterapeut, tase 6 (versioon 5) Tegevusterapeut, tase 6 (versioon 6) Tegevusterapeut, tase 6 (versioon 7) Tegevusterapeut, tase 6 (versioon 8) Tegevusterapeut, tase 6 (versioon 9) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Tegevusteraapia Tegevusterapeut 7 2011-09-28 2011-09-28 2012-01-04 IV 2269 Tervishoiu tippspetsialistid, mujal liigitamata 0915 Teraapia ja taastusravi 86 Tervishoid Õde III General nurse III 4 Õde III (versioon 2) Õde III (versioon 3) Üldõde III (versioon 1) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Õendus Õde 7 2011-09-28 2011-09-28 2012-01-04 III 2221 Õenduse tippspetsialistid 0913 Õendus ja ämmaemandus 86 Tervishoid Õde IV General nurse IV 3 Õde IV (versioon 1) Õde IV (versioon 2) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Õendus Õde 7 2011-09-28 2011-09-28 2012-01-04 IV 2221 Õenduse tippspetsialistid 0913 Õendus ja ämmaemandus 86 Tervishoid Õde V General nurse V 3 Õde V (versioon 1) Õde V (versioon 2) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Õendus Õde 7 2011-09-28 2011-09-28 2012-01-04 V 2221 Õenduse tippspetsialistid 0913 Õendus ja ämmaemandus 86 Tervishoid Aroomterapeut II Aromatherapy II 3 Aroomterapeut II (versioon 1) Aroomterapeut II (versioon 2) Aroomterapeut III (versioon 1) Aroomterapeut III (versioon 2) Aroomterapeut III (versioon 3) Hiina loodusterapeut III (versioon 1) Hiina loodusterapeut III (versioon 2) Hiina loodusterapeut III (versioon 3) Homöopaat II (versioon 1) Homöopaat II (versioon 2) Homöopaat II (versioon 3) Homöopaat III (versioon 1) Homöopaat III (versioon 2) Homöopaat III (versioon 3) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 1) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 2) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 3) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 1) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 2) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 3) Refleksoloog II (versioon 1) Refleksoloog II (versioon 2) Refleksoloog II (versioon 3) Refleksoloog III (versioon 1) Refleksoloog III (versioon 2) Refleksoloog III (versioon 3) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 4) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 5) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 6) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 7) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Loodusravi ja täiendmeditsiin Loodusraviterapeut 7 2011-09-28 2011-09-28 2013-03-26 II 3230 Täiendmeditsiini ja loodusravi keskastme spetsialistid 0917 Traditsiooniline ja täiendav meditsiin ning teraapia 86 Tervishoid Aroomterapeut III Aromatherapy III 3 Aroomterapeut II (versioon 1) Aroomterapeut II (versioon 2) Aroomterapeut II (versioon 3) Aroomterapeut III (versioon 1) Aroomterapeut III (versioon 2) Hiina loodusterapeut III (versioon 1) Hiina loodusterapeut III (versioon 2) Hiina loodusterapeut III (versioon 3) Homöopaat II (versioon 1) Homöopaat II (versioon 2) Homöopaat II (versioon 3) Homöopaat III (versioon 1) Homöopaat III (versioon 2) Homöopaat III (versioon 3) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 1) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 2) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 3) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 1) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 2) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 3) Refleksoloog II (versioon 1) Refleksoloog II (versioon 2) Refleksoloog II (versioon 3) Refleksoloog III (versioon 1) Refleksoloog III (versioon 2) Refleksoloog III (versioon 3) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 4) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 5) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 6) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 7) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Loodusravi ja täiendmeditsiin Loodusraviterapeut 7 2011-09-28 2011-09-28 2013-03-26 III 6 6 3230 Täiendmeditsiini ja loodusravi keskastme spetsialistid 0917 Traditsiooniline ja täiendav meditsiin ning teraapia 86 Tervishoid Hiina loodusterapeut II Chinese natural therapist II 3 Hiina loodusravispetsialist, tase 5 (versioon 4) Hiina loodusravispetsialist, tase 5 (versioon 5) Hiina loodusravispetsialist, tase 5 (versioon 6) Hiina loodusterapeut II (versioon 1) Hiina loodusterapeut II (versioon 2) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Loodusravi ja täiendmeditsiin Loodusraviterapeut 7 2011-09-28 2011-09-28 2013-03-26 II 5 5 3230 Täiendmeditsiini ja loodusravi keskastme spetsialistid 0917 Traditsiooniline ja täiendav meditsiin ning teraapia 86 Tervishoid Hiina loodusterapeut III Chinese natural therapist III 3 Aroomterapeut II (versioon 1) Aroomterapeut II (versioon 2) Aroomterapeut II (versioon 3) Aroomterapeut III (versioon 1) Aroomterapeut III (versioon 2) Aroomterapeut III (versioon 3) Hiina loodusterapeut III (versioon 1) Hiina loodusterapeut III (versioon 2) Homöopaat II (versioon 1) Homöopaat II (versioon 2) Homöopaat II (versioon 3) Homöopaat III (versioon 1) Homöopaat III (versioon 2) Homöopaat III (versioon 3) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 1) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 2) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 3) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 1) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 2) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 3) Refleksoloog II (versioon 1) Refleksoloog II (versioon 2) Refleksoloog II (versioon 3) Refleksoloog III (versioon 1) Refleksoloog III (versioon 2) Refleksoloog III (versioon 3) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 4) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 5) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 6) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 7) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Loodusravi ja täiendmeditsiin Loodusraviterapeut 7 2011-09-28 2011-09-28 2013-03-26 III 6 6 3230 Täiendmeditsiini ja loodusravi keskastme spetsialistid 0917 Traditsiooniline ja täiendav meditsiin ning teraapia 86 Tervishoid Homöopaat II Homeopath II 3 Aroomterapeut II (versioon 1) Aroomterapeut II (versioon 2) Aroomterapeut II (versioon 3) Aroomterapeut III (versioon 1) Aroomterapeut III (versioon 2) Aroomterapeut III (versioon 3) Hiina loodusterapeut III (versioon 1) Hiina loodusterapeut III (versioon 2) Hiina loodusterapeut III (versioon 3) Homöopaat II (versioon 1) Homöopaat II (versioon 2) Homöopaat III (versioon 1) Homöopaat III (versioon 2) Homöopaat III (versioon 3) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 1) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 2) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 3) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 1) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 2) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 3) Refleksoloog II (versioon 1) Refleksoloog II (versioon 2) Refleksoloog II (versioon 3) Refleksoloog III (versioon 1) Refleksoloog III (versioon 2) Refleksoloog III (versioon 3) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 4) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 5) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 6) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 7) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Loodusravi ja täiendmeditsiin Loodusraviterapeut 7 2011-09-28 2011-09-28 2013-03-26 II 3230 Täiendmeditsiini ja loodusravi keskastme spetsialistid 0917 Traditsiooniline ja täiendav meditsiin ning teraapia 86 Tervishoid Homöopaat III Homeopath III 3 Aroomterapeut II (versioon 1) Aroomterapeut II (versioon 2) Aroomterapeut II (versioon 3) Aroomterapeut III (versioon 1) Aroomterapeut III (versioon 2) Aroomterapeut III (versioon 3) Hiina loodusterapeut III (versioon 1) Hiina loodusterapeut III (versioon 2) Hiina loodusterapeut III (versioon 3) Homöopaat II (versioon 1) Homöopaat II (versioon 2) Homöopaat II (versioon 3) Homöopaat III (versioon 1) Homöopaat III (versioon 2) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 1) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 2) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 3) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 1) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 2) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 3) Refleksoloog II (versioon 1) Refleksoloog II (versioon 2) Refleksoloog II (versioon 3) Refleksoloog III (versioon 1) Refleksoloog III (versioon 2) Refleksoloog III (versioon 3) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 4) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 5) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 6) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 7) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Loodusravi ja täiendmeditsiin Loodusraviterapeut 7 2011-09-28 2011-09-28 2013-03-26 III 3230 Täiendmeditsiini ja loodusravi keskastme spetsialistid 0917 Traditsiooniline ja täiendav meditsiin ning teraapia 86 Tervishoid Homöopaat II Homeopath II 2 Aroomterapeut II (versioon 1) Aroomterapeut II (versioon 2) Aroomterapeut II (versioon 3) Aroomterapeut III (versioon 1) Aroomterapeut III (versioon 2) Aroomterapeut III (versioon 3) Hiina loodusterapeut III (versioon 1) Hiina loodusterapeut III (versioon 2) Hiina loodusterapeut III (versioon 3) Homöopaat II (versioon 1) Homöopaat II (versioon 3) Homöopaat III (versioon 1) Homöopaat III (versioon 2) Homöopaat III (versioon 3) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 1) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 2) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 3) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 1) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 2) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 3) Refleksoloog II (versioon 1) Refleksoloog II (versioon 2) Refleksoloog II (versioon 3) Refleksoloog III (versioon 1) Refleksoloog III (versioon 2) Refleksoloog III (versioon 3) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 4) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 5) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 6) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 7) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Loodusravi ja täiendmeditsiin Loodusraviterapeut 36 2008-12-04 2008-12-04 2011-09-27 II 3230 Täiendmeditsiini ja loodusravi keskastme spetsialistid 0917 Traditsiooniline ja täiendav meditsiin ning teraapia 86 Tervishoid Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II Nuad Bo-Rarn natural therapist II 3 Aroomterapeut II (versioon 1) Aroomterapeut II (versioon 2) Aroomterapeut II (versioon 3) Aroomterapeut III (versioon 1) Aroomterapeut III (versioon 2) Aroomterapeut III (versioon 3) Hiina loodusterapeut III (versioon 1) Hiina loodusterapeut III (versioon 2) Hiina loodusterapeut III (versioon 3) Homöopaat II (versioon 1) Homöopaat II (versioon 2) Homöopaat II (versioon 3) Homöopaat III (versioon 1) Homöopaat III (versioon 2) Homöopaat III (versioon 3) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 1) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 2) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 1) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 2) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 3) Refleksoloog II (versioon 1) Refleksoloog II (versioon 2) Refleksoloog II (versioon 3) Refleksoloog III (versioon 1) Refleksoloog III (versioon 2) Refleksoloog III (versioon 3) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 4) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 5) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 6) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 7) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Loodusravi ja täiendmeditsiin Loodusraviterapeut 7 2011-09-28 2011-09-28 2013-03-26 II 5 5 3230 Täiendmeditsiini ja loodusravi keskastme spetsialistid 0917 Traditsiooniline ja täiendav meditsiin ning teraapia 86 Tervishoid Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III Nuad Bo-Rarn natural therapist III 3 Aroomterapeut II (versioon 1) Aroomterapeut II (versioon 2) Aroomterapeut II (versioon 3) Aroomterapeut III (versioon 1) Aroomterapeut III (versioon 2) Aroomterapeut III (versioon 3) Hiina loodusterapeut III (versioon 1) Hiina loodusterapeut III (versioon 2) Hiina loodusterapeut III (versioon 3) Homöopaat II (versioon 1) Homöopaat II (versioon 2) Homöopaat II (versioon 3) Homöopaat III (versioon 1) Homöopaat III (versioon 2) Homöopaat III (versioon 3) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 1) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 2) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 3) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 1) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 2) Refleksoloog II (versioon 1) Refleksoloog II (versioon 2) Refleksoloog II (versioon 3) Refleksoloog III (versioon 1) Refleksoloog III (versioon 2) Refleksoloog III (versioon 3) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 4) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 5) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 6) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 7) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Loodusravi ja täiendmeditsiin Loodusraviterapeut 7 2011-09-28 2011-09-28 2013-03-26 III 3230 Täiendmeditsiini ja loodusravi keskastme spetsialistid 0917 Traditsiooniline ja täiendav meditsiin ning teraapia 86 Tervishoid Refleksoloog II Reflexologist II 3 Aroomterapeut II (versioon 1) Aroomterapeut II (versioon 2) Aroomterapeut II (versioon 3) Aroomterapeut III (versioon 1) Aroomterapeut III (versioon 2) Aroomterapeut III (versioon 3) Hiina loodusterapeut III (versioon 1) Hiina loodusterapeut III (versioon 2) Hiina loodusterapeut III (versioon 3) Homöopaat II (versioon 1) Homöopaat II (versioon 2) Homöopaat II (versioon 3) Homöopaat III (versioon 1) Homöopaat III (versioon 2) Homöopaat III (versioon 3) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 1) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 2) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 3) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 1) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 2) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 3) Refleksoloog II (versioon 1) Refleksoloog II (versioon 2) Refleksoloog III (versioon 1) Refleksoloog III (versioon 2) Refleksoloog III (versioon 3) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 4) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 5) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 6) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 7) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Loodusravi ja täiendmeditsiin Loodusraviterapeut 7 2011-09-28 2011-09-28 2013-03-26 II 5 5 3230 Täiendmeditsiini ja loodusravi keskastme spetsialistid 0917 Traditsiooniline ja täiendav meditsiin ning teraapia 86 Tervishoid Refleksoloog III Reflexologist III 3 Aroomterapeut II (versioon 1) Aroomterapeut II (versioon 2) Aroomterapeut II (versioon 3) Aroomterapeut III (versioon 1) Aroomterapeut III (versioon 2) Aroomterapeut III (versioon 3) Hiina loodusterapeut III (versioon 1) Hiina loodusterapeut III (versioon 2) Hiina loodusterapeut III (versioon 3) Homöopaat II (versioon 1) Homöopaat II (versioon 2) Homöopaat II (versioon 3) Homöopaat III (versioon 1) Homöopaat III (versioon 2) Homöopaat III (versioon 3) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 1) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 2) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 3) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 1) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 2) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 3) Refleksoloog II (versioon 1) Refleksoloog II (versioon 2) Refleksoloog II (versioon 3) Refleksoloog III (versioon 1) Refleksoloog III (versioon 2) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 4) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 5) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 6) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 7) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Loodusravi ja täiendmeditsiin Loodusraviterapeut 7 2011-09-28 2011-09-28 2013-03-26 III 6 6 3230 Täiendmeditsiini ja loodusravi keskastme spetsialistid 0917 Traditsiooniline ja täiendav meditsiin ning teraapia 86 Tervishoid Bioanalüütik III Biomedical sciencist III 5 Bioanalüütik III (versioon 1) Bioanalüütik III (versioon 2) Bioanalüütik III (versioon 3) Bioanalüütik III (versioon 4) Bioanalüütik, tase 6 (versioon 6) Bioanalüütik, tase 6 (versioon 7) Bioanalüütik, tase 6 (versioon 8) Bioanalüütik, tase 6 (versioon 9) Bioanalüütik, tase 6 esmane kutse (versioon 4) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Laboratoorne analüüs Bioanalüütik 7 2011-09-28 2011-09-28 2013-12-31 III 5 5 3212 Meditsiini- ja patoloogialaborite tehnikud 0914 Meditsiinidiagnostika- ja ravitehnoloogia 86 Tervishoid Bioanalüütik IV Biomedical sciencist IV 4 Bioanalüütik IV (versioon 1) Bioanalüütik IV (versioon 2) Bioanalüütik IV (versioon 3) Bioanalüütik, tase 7 (versioon 6) Bioanalüütik, tase 7 (versioon 7) Bioanalüütik, tase 7 (versioon 8) Meisterbioanalüütik, tase 7 (versioon 5) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Laboratoorne analüüs Bioanalüütik 7 2011-09-28 2011-09-28 2013-12-31 IV 6 6 3212 Meditsiini- ja patoloogialaborite tehnikud 0914 Meditsiinidiagnostika- ja ravitehnoloogia 86 Tervishoid Lapsehoidja, tase 5 Childminder, level 5 2 Lapsehoidja, tase 5 (versioon 1) Lapsehoidja, tase 5 (versioon 3) Lapsehoidja, tase 5 (versioon 4) Sotsiaalhoolekanne Sotsiaalhoolekande Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Lapsehoiuteenus Lapsehoidja 4 2016-12-13 2016-12-13 2021-04-14 5 5 5311 Lapsehoidjad 0922 Lastehoid ja teenused noortele 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Lapsehoidja kutse-eetika Tiina Kärner Eesti Lapsehoidjate Kutseliit Grete Miilen Eesti Eralasteaedade Liit Ene Paadimeister Eesti Lapsehoidjate Kutseliit Tiina Peterson Haridus- ja Teadusministeerium Kaie Piiskop SA Innove Kai Rannastu Kuressaare Ametikool Gabriela Rooso Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna peaspetsilist Viive Rull Lastekaitse Liit Liisi Soosalu Väike Päike Lasteaed Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Lapsehoidja on töötaja, kes on omandanud vajalikud teadmised ja oskused laste hooldamiseks ning nende arengu toetamiseks. Lapsehoidja teeb koostööd lapsevanema või hooldajaga. Lapsehoidja töö eesmärk on toetada lapse füüsilist, emotsionaalset, intellektuaalset ja sotsiaalset arengut, arvestades perekonna vajadusi lapse hoidmisel. Ta lähtub oma töös seadustest, lapse heaolust ja turvalisusest. Lapsehoidja kutsealal on ka kutsestandard Lapsehoidja, tase 4, mis ei sisalda suure hooldusvajadusega lapse hooldamisega ja tööjuhendamisega seotud kompetentse. Lapsehoidja töö eeldab head vaimset ja füüsilist tervist. Lapsehoidja järgib oma töös kutse-eetikat (Lisa 3: Lapsehoidja kutse-eetika). Lapsehoidja on orienteeritud pidevale enesearendamisele ja uute teadmiste omandamisele. A.2.1 Lapse kasvukeskkonna toetamine 1. Turvalise ja mängulise kasvukeskkonna loomine. 2. Ohutegurite hindamine ja ennetamine. 3. Väärkohtlemise märkamine. 4. Majapidamis- ja koristustööde tegemine. 5. Olmetehnika kasutamine ja ohutusnõuete järgimine. A.2.2 Lapse arengu toetamine 1. Lapse mängu-, tunnetus-, õpi-, sotsiaalsete ja enesekohaste oskuste kujunemise toetamine. 2. Lapse keele ja kõne toetamine. 3. Lapse isiksuse ja arengu mõistmine. 4. Lapse väärtuste ja hea käitumistava kujundamine. 5. Mängu ja tegevuste kavandamine, läbiviimine ja analüüsimine. 6. Lapse loovuse toetamine. A.2.3 Lapse enesekohaste oskuste kujundamine 1. Eneseteenindusoskuste kujundamine. 2. Lapse sööma õpetamine ja vajadusel lapse abistamine söömisel. 3. Eneseregulatsiooni oskuse kujundamine. A.2.4 Lapse tervise edendamine 1. Lapse tervisliku seisundi jälgimine. 2. Lapse tervist kahjustavate tegurite määratlemine ja ohtliku olukorra ennetamine. 3. Lapse tervist edendavate tegevuste läbiviimine. 4. Haige lapse hooldamine ja põetamine kodus. 5. Haigestunud lapse hooldamine lasteasutuses. 6. Kroonilist haigust põdeva lapse hooldamine. 7. Lapse individuaalsetele vajadustele ja tervislikule seisundile vastav toitlustamine. 8. Esmaabi andmine. A.2.5 Koostöö lapsevanema/hooldajaga 1. Laste ja perede tausta tundma õppimine ning arvestamine. 2. Lapsevanema/hooldaja kaasamine igapäevastesse tegevustesse ja kasvukeskkonna kujundamisesse. 3. Suhtlemine lapsevanema/hooldajaga, tagasiside andmine lapse arengust ja tegevustest. 4. Lapsevanema või hooldaja nõustamine kasvatusküsimustes ja toetava koduse keskkonna loomisel. A.2.6 Erivajadusega lapse hoidmine 1. Info kogumine lapse erivajaduste kohta. 2. Tegevuste planeerimine ja elluviimine. 3. Hooliva ja salliva keskkonna loomine. 4. Füüsilise keskkonna kujundamine, sh abivahendite kasutamise toetamine. 5. Lapse arengupotentsiaali ja tugevate külgede toetamine. A.2.7 Suure hooldusvajadusega lapse hooldamine 1. Hooldustoimingute tegemine 2. Õendustoimingute tegemine 3. Alternatiivkommunikatsiooni (verbaalse ja mitteverbaalse kommunikatsiooni) kasutamine suhtlemisel. A.2.8 Tööjuhendamine 1. Kolleegide juhendamine. 2. Juhendmaterjalide koostamine. 3. Meeskonna juhtimine. A.2.9 Imiku (0-1 aastat) hoidmine 1. Hooldustoimingute tegemine. 2. Imiku arengu toetamine. Lapsehoidja tööaeg on fikseeritud kokkuleppes tööandjaga (nt vanemaga). Lapsehoiuteenust võib pakkuda lapse kodus, lapsehoidja kodus või mujal lapsevanema poolt soovitud kohas. Töö on vaheldusrikas, nõuab initsiatiivi lapse individuaalsusest lähtuvate otsuste tegemisel. Lapsehoidja hoiab ühte last või laste gruppi. Lapsehoidja tagab lapsele tervist ja heaolu toetava keskkonna. Lapsehoidja kasutab oma töös lapse hooldamiseks, arendamiseks ja turvalise keskkonna loomiseks vajalikke ja eakohaseid vahendeid. Lapsehoidjal on hea füüsiline ja vaimne tervis, ta on emotsionaalselt stabiilne ja hea pingetaluvusega, vastutus- ja empaatiavõimeline, usaldusväärne, loov ja koostöövalmis ning lastest ja vanematest lugupidav. 5. taseme lapsehoidjal on keskharidus. Tavaliselt on lapsehoidja, tase 5 lõpetanud lapsehoidja eriala õppekava kutsehariduse või kutsekeskhariduse tasemel või läbinud erialased kursused. Lapsehoidja. Tööd lapsehoidjana reguleerib Sotsiaalhoolekande seadus. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.8 ja B.2.10 tõendamine. Soovi korral võib taotlemisel tõendada kompetentsi B.2.9. Lapse kasvukeskkonna toetamine 4 Lapse arengu toetamine 4 Lapse enesekohaste oskuste kujundamine 4 Lapse tervise edendamine 4 Koostöö lapsevanema/hooldajaga 5 Erivajadusega lapse hoidmine 5 Suure hooldusvajadusega lapse hooldamine 5 Tööjuhendamine 5 Soovi korral võib taotlemisel tõendada kompetentsi B.2.9. Imiku (0-1 aastat) hoidmine 4 Lapsehoidja kutset läbiv kompetents 4 Abivahendi spetsialist, tase 4 Assistive Technology Specialist (ATS), level 4 2 Abivahendi spetsialist, tase 4 (versioon 3) Abivahendispetsialist, tase 4 (versioon 4) Erivajadusega inimese abivahendi spetsialist, tase 4 (versioon 1) Sotsiaalhoolekanne Sotsiaalhoolekande Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Rehabilitatsioonitöö Abivahendi spetsialist 4 2016-12-13 2016-12-13 2021-11-17 4 4 3253 Kohalike omavalitsuste tervishoiutöötajad 0915 Teraapia ja taastusravi 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Andrus Helenurm EPIKoda Aili Lopman ITAK Hille Maas ELIL Piret Tamme Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Kadri Tiido Invaru OÜ Merlin Veinberg Sotsiaalkindlustusamet Hanna Veisman Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Abivahendi spetsialisti töö eesmärk on isiku töö- ja tegevusvõime probleemidest tulenevate häirete kompenseerimine läbi abivahendi valiku ja selle reguleerimise inimese vajadustele vastavaks abivahendi võimaluste piires. Abivahendi spetsialist töötab üksi või meeskonnas vastavalt pädevustele, teeb koostööd teiste spetsialistidega. Abivahendi spetsialist töötab abivahenditeenust pakkuvas ettevõttes, rehabilitatsiooni-, tervishoiu-, hoolekande- või haridusasutuses. Abivahendi spetsialisti kutsealal on ka abivahendi spetsialist, tase 5 kutse. A.2.1 Abivahendi valimine ja soovitamine 1. Abivahendi vajaduse väljaselgitamine. 2. Sobiva abivahendi soovitamine ja valimine. A.2.2 Abivahendi reguleerimine 1. Reguleerimisvajaduse välja selgitamine. 2. Parameetrite reguleerimine. A.2.3 Kliendi juhendamine 1. Kliendi juhendamise vajaduse väljaselgitamine. 2. Kliendi juhendamine. A.2.4 Võrgustikutöö 1. Koostöö tegemine kliendi tugivõrgustikuga. 2. Koostöö tegemine seotud organisatsioonidega. A.2.5 Abivahendi müümine ja üürimine 1. Rahastamise võimaluste ja vastavate seaduste tutvustamine. 2. Hinnapakkumise koostamine. 3. Müügitöö tegemine. 4. Üüri- ja/või müügidokumentatsiooni koostamine. Abivahendi spetsialisti töös on palju suhtlemist, töö on sageli emotsionaalselt pingeline ja eeldab ergonoomiliste ja teiste ennastsäästvate töövõtete kasutamist. Töö toimub vastavalt graafikule, kokkuleppel tööandjaga. Abivahendi spetsialisti töövahenditeks on IKT-vahendid, infosüsteemid, andmetöötlusprogrammid, abivahendite reguleerimiseks vajalikud seadmed. Abivahendi spetsialisti töös on oluline hea suhtlemisoskus, koostöövõime, otsustus- ja vastutusvõime, pingetaluvus, õppimis- ja kohanemisvõime ning täpsus. Tavaliselt on abivahendi spetsialistil keskharidus. Abivahendi spetsialist on läbinud erialase vastava taseme kutseõppe õppekava või on omandanud kutseoskused töö käigus. Abivahendi spetsialist. Tööd abivahendi spetsialistina reguleerib Sotsiaalhoolekande seadus. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Abivahendi valimine 4 Abivahendi reguleerimine 4 Kliendi nõustamine 4 Võrgustikutöö 4 Abivahendi tehingu teostamine 4 Abivahendi spetsialist, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Volitatud ehitusinsener, tase 8 Chartered Civil Engineer in Buildings and Structures, level 8 9 Volitatud ehitusinsener V (versioon 1) Volitatud ehitusinsener V (versioon 2) Volitatud ehitusinsener V (versioon 3) Volitatud ehitusinsener V (versioon 4) Volitatud ehitusinsener V (versioon 6) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 9) Alleriala: Geotehnika Alleriala: Hoonete ehitus Alleriala: Sadamaehitus Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Ehitusinsener 5 2017-01-23 2017-01-23 2018-06-04 8 8 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Selle kutsestandardi alusel võib kutse andmine jätkuda kuni 01.08.2018 Alus: SA Kutsekoda juhatuse liikme korraldus nr 19/2018 29.05.2018 ----------------- Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Ehitusvaldkonna insenerid tegutsevad keskastme juhina või tippjuhina või kitsama ametiala spetsialistina hoonete ja rajatiste kavandamisel, püstitamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel, samuti hoonete lammutus- ja restaureerimistöödel. Ehitusinseneride ülesandeks on ehitustehniliste lahenduste väljatöötamine ja väljatöötatud projektlahenduste realiseerimine arvestades sotsiaalsete, majanduslike, keskkonnahoiu, tööohutuse, töötervishoiu ja eetiliste aspektidega. See kutsestandard sisaldab 8. taseme volitatud ehitusinseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi ehitusvaldkonna inseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2. Volitatud ehitusinsener (EKR 8.tase) töötab iseseisvalt juhtiva spetsialisti, juhtiva projektijuhi või teadlase-uurijana keerukate ehitustehniliste lahenduste väljatöötamisel ja realiseerimisel, vastutades nii enda, töörühmade kui ka ettevõtete või nende allüksuse töö tulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine ja teiste töö juhtimine. Volitatud insenerilt eeldatakse sünteesimist ja arendustööd teatud kitsamal eri- ja/või ametialal. Volitatud ehitusinsenerid üldehituse erialal spetsialiseeruvad hoonete ehituse, sadamaehituse või geotehnika allerialadele. Volitatud ehituseinseneride tööosad ja -ülesanded üldehituse erialal on loetletud standardi avalehel toodud erialade ja ametialade lõikes. Vastav tööosade ja –ülesannete loetelu on esitatud lisas 3. Ehitusvaldkonna insenerid töötavad nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad tööosadest ja -ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadused. Üldehituse eriala volitatud ehitusinseneril peab olema vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud 5-aastase integreeritud kõrghariduse diplom üldehituse erialal. Eelduste vastavust on võimalik tõendada ka VÕTA kaudu. Reeglina on volitatud inseneri kutse esmasel taotlemisel eelduseks diplomeeritud inseneri (EKR 7. tase) kutse olemasolu üldehituse erialal või doktorikraadi kaitsmine üldehitusega seotud teemal. Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5. Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava iseseisva eri- ja ametialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõudeid vt lisast 6. Kutse taotlemise ja taastõendamise eeldused on esitatud lisas 7. Vabariigi valitsuse määrus 25.10.2004 nr 312 Arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe, ämmaemandaõppe, õeõppe, arhitektiõppe ja ehitusinseneriõppe raamnõuded. VÕTA = Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine (inglise keeles: APEL = Accreditation of Prior and Experiential Learning). Üldehituse eriala volitatud ehitusinsenerid töötavad kesktaseme-, tippjuhi või spetsialistina ametikohtadel, mille nimetused on näiteks projekteerija, omanikujärelevalve tegija, ehitusjuht, objektijuht, projektijuht või konsultant. Üldehituse eriala volitatud ehitusinseneri kutse tõendab isiku pädevust töötada üldehituse erialal iseseisvalt ja enda vastutusel tõendatud kompetentsuse piires ehitusvaldkonda reguleerivate õigusaktide mõistes. Volitatud ehitusinseneri volituste ulatus üldehituse erialal vt lisast 11. Ametiala: Projekteerimine 8 Ametiala: Projekteerimise juhtimine 8 Ametiala: Omanikujärelevalve 8 Ametiala: Ehitusjuhtimine 8 Ametiala: Ehitustegevuse juhtimine 8 Ametiala: Ehitusmaksumuse hindamine 8 Ametiala: Inseneride koolitamine ja uurimistöö 8 Ametiala: Ehitusgeoloogilised uuringud 8 Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 Diploma Civil Engineer in Buildings and Structures, level 7 9 Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 1) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 2) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 3) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 4) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 6) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 9) Alleriala: Geotehnika Alleriala: Hoonete ehitus Alleriala: Sadamaehitus Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Ehitusinsener 5 2017-01-23 2017-01-23 2018-06-04 7 7 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Selle kutsestandardi alusel võib kutse andmine jätkuda kuni 01.08.2018 Alus: SA Kutsekoda juhatuse liikme korraldus nr 19/2018 29.05.2018 ----------------- Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Ehitusvaldkonna insenerid tegutsevad keskastme- või tippjuhina või kitsama ametiala spetsialistina hoonete ja rajatiste kavandamisel, püstitamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel, hoonete lammutus- ja restaureerimistöödel. Ehitusinseneride ülesandeks on ehitustehniliste lahenduste väljatöötamine ja projektlahenduste realiseerimine, arvestades sotsiaalsete, majanduslike, keskkonnahoiu, tööohutuse, töötervishoiu ja eetiliste aspektidega. Kutsestandard sisaldab 7. taseme diplomeeritud ehitusinseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi ehitusvaldkonna inseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2. Diplomeeritud ehitusinsener (EKR 7.tase) töötab iseseisvalt keerulistes ja ettearvamatutes olukordades, vastutades nii enda kui ka töörühmade töö tulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine ja teiste töö juhtimine. Diplomeeritud ehitusinsenerid üldehituse erialal spetsialiseeruvad hoonete ehituse, sadamaehituse või geotehnika allerialadele. Diplomeeritud ehituseinseneride tööosad ja -ülesanded üldehituse erialal on loetletud standardi avalehel toodud erialade ja ametialade lõikes. Vastav tööosade ja –ülesannete loetelu on lisas 3. Ehitusvaldkonna insenerid töötavad nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad tööosadest ja -ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadused. Üldehituse eriala diplomeeritud ehitusinseneril peab olema vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud 5-aastase integreeritud kõrghariduse diplom üldehituse erialal. Üldehituse erialal rakenduskõrghariduse omandanud kutse taotlejalt nõutakse täiendava ülikooliõppe ja täiendusõppe läbimist, mida võib sooritada ka VÕTA kaudu. Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5. Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava eri- ja ametialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõudeid vt lisast 6. Kutse taotlemise ja taastõendamise eeldused on esitatud lisas 7. Kutse taotlemise erijuhud on kirjeldatud lisas 8. Märkus: 1) Vabariigi valitsuse määrus 25.10.2004 nr 312 Arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe, ämmaemandaõppe, õeõppe, arhitektiõppe ja ehitusinseneriõppe raamnõuded. Märkus: 2) VÕTA = Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine (inglise keeles: APEL = Accreditation of Prior and Experiential Learning). Üldehituse eriala diplomeeritud ehitusinsenerid töötavad kesktaseme-, tippjuhi või spetsialistina ametikohtadel, mille nimetused on näiteks projekteerija, omanikujärelevalve tegija, ehitusjuht, objektijuht, konsultant. Üldehituse eriala diplomeeritud ehitusinseneri kutse tõendab isiku pädevust töötada üldehituse erialal iseseisvalt ja enda vastutusel tõendatud kompetentsuse piires ehitusvaldkonda reguleerivate õigusaktide mõistes. Diplomeeritud ehitusinseneri volituste ulatus üldehituse erialal vt lisast 11. Ametiala: Projekteerimine 7 Ametiala: Projekteerimise juhtimine 7 Ametiala: Omanikujärelevalve 7 Ametiala: Ehitusjuhtimine 7 Ametiala: Ehitustegevuse juhtimine 7 Ametiala: Ehitusmaksumuse hindamine 7 Ametiala: Ehitusgeoloogilised uuringud 7 Farmatseut III Assistant Pharmacist III 4 Farmatseut III (versioon 1) Farmatseut III (versioon 2) Farmatseut III (versioon 3) Farmatseut, tase 6 (versioon 5) Farmatseut, tase 6 (versioon 6) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Farmaatsia Farmatseut 7 2011-09-28 2011-09-28 2013-12-31 III 5 5 3213 Farmaatsiatehnikud ja farmatseudi abilised 0916 Farmaatsia 86 Tervishoid Farmatseut IV Assistant Pharmacist IV 3 Farmatseut IV (versioon 1) Farmatseut IV (versioon 2) Proviisor, tase 7 (versioon 4) Proviisor, tase 7 (versioon 5) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Farmaatsia Farmatseut 7 2011-09-28 2011-09-28 2013-12-31 IV 6 6 2262 Proviisorid ja farmatseudid 0916 Farmaatsia 86 Tervishoid Farmatseut V Assistant Pharmacist V 3 Farmatseut V (versioon 1) Farmatseut V (versioon 2) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Farmaatsia Farmatseut 7 2011-09-28 2011-09-28 2013-12-31 V 2262 Proviisorid ja farmatseudid 0916 Farmaatsia 86 Tervishoid Füsioterapeut III Physiotherapist, Physical Therapist III 5 Füsioterapeut III (versioon 1) Füsioterapeut III (versioon 2) Füsioterapeut III (versioon 3) Füsioterapeut III (versioon 4) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Füsioteraapia Füsioterapeut 7 2011-09-28 2011-09-28 2013-03-26 III 5 5 2264 Füsioterapeudid 0915 Teraapia ja taastusravi 86 Tervishoid Ehitusinsener, tase 6 Civil Engineer in Buildings and Structures, level 6 9 Ehitusinsener IV (versioon 1) Ehitusinsener IV (versioon 2) Ehitusinsener IV (versioon 3) Ehitusinsener IV (versioon 4) Ehitusinsener IV (versioon 6) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 10) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 11) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 12) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 13) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 5) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 7) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 8) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 10) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 11) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 12) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 13) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 5) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 7) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 8) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 9) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 10) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 11) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 12) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 13) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 5) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 7) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 8) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 9) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 10) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 11) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 12) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 13) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 5) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 7) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 8) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 9) Alleriala: Geotehnika Alleriala: Hoonete ehitus Alleriala: Sadamaehitus Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Ehitusinsener 5 2017-01-23 2017-01-23 2018-06-04 6 6 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Selle kutsestandardi alusel võib kutse andmine jätkuda kuni 01.08.2018 Alus: SA Kutsekoda juhatuse liikme korraldus nr 19/2018 29.05.2018 ----------------- Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Ehitusvaldkonna insenerid tegutsevad keskastmejuhi või tippjuhina hoonete ja rajatiste püstitamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel, samuti hoonete lammutus- ja restaureerimistöödel. Ehitusinseneride ülesandeks on väljatöötatud projektlahenduste realiseerimine, arvestades sotsiaalsete, majanduslike, keskkonnahoiu, tööohutuse, töötervishoiu ja eetiliste aspektidega. See kutsestandard sisaldab 6. taseme ehitusinseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi ehitusvaldkonna inseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2. Ehitusinsener (EKR 6. tase) töötab iseseisvalt keerulistes ja ettearvamatutes olukordades, vastutades nii enda kui ka töörühmade töö tulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine ja teiste töö juhtimine. Ehitusinsenerid üldehituse erialal spetsialiseeruvad hoonete ehituse, sadamaehituse või geotehnika allerialadele. Ehituseinseneride tööosad ja -ülesanded üldehituse erialal on loetletud standardi avalehel toodud erialade ja ametialade lõikes. Vastav tööosade ja –ülesannete loetelu on esitatud lisas 3. Ehitusvaldkonna insenerid töötavad nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms). Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad tööosadest ja -ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadused. Üldehituse eriala ehitusinseneril peab olema rakenduskõrghariduse diplom või bakalaureuse kraad üldehituse erialal. Eelduste vastavust on võimalik tõendada ka VÕTA 1) kaudu. Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5. Lisaks sellele tuleb täita täiendusõppe nõuded vastavalt lisale 7. Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava eri- ja ametialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõudeid vt lisast 6. Kutse taotlemise ja taastõendamise eeldused on esitatud lisas 7. Kutse taotlemise erijuht on kirjeldatud lisas 8. Märkus: 1. VÕTA = Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine (inglise keeles: APEL = Accreditation of Prior and Experiential Learning). Ehitusinsenerid üldehituse erialal töötavad kesktaseme-, tippjuhi või spetsialistina erinevatel ametikohtadel, mille nimetused on näiteks ehitusjuht, objektijuht jms. Üldehituse eriala ehitusinseneri kutse tõendab isiku pädevust töötada üldehituse erialal iseseisvalt ja enda vastutusel tõendatud kompetentsuse piires ehitusvaldkonda reguleerivate õigusaktide mõistes. Ehitusinseneri volituste ulatus üldehituse erialal vt lisast 11. Ametiala: Ehitustegevuse juhtimine 6 Ametiala: Ehitusmaksumuse hindamine 6 Ametiala: Ehitusjuhtimine 6 Ametiala: Omanikujärelevalve 6 Ametiala: Ehitusgeoloogilised uuringud 6 Füsioterapeut IV Physiotherapist, Physical Therapist IV 4 Füsioterapeut IV (versioon 1) Füsioterapeut IV (versioon 2) Füsioterapeut IV (versioon 3) Füsioterapeut IV (versioon 5) Füsioterapeut, tase 6 (versioon 10) Füsioterapeut, tase 6 (versioon 6) Füsioterapeut, tase 6 (versioon 7) Füsioterapeut, tase 6 (versioon 8) Füsioterapeut, tase 6 (versioon 9) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Füsioteraapia Füsioterapeut 29 2007-06-04 2007-06-04 2011-09-27 IV 2264 Füsioterapeudid 0915 Teraapia ja taastusravi 86 Tervishoid Füsioterapeut IV Physiotherapist, Physical Therapist IV 5 Füsioterapeut IV (versioon 1) Füsioterapeut IV (versioon 2) Füsioterapeut IV (versioon 3) Füsioterapeut IV (versioon 4) Füsioterapeut, tase 6 (versioon 10) Füsioterapeut, tase 6 (versioon 6) Füsioterapeut, tase 6 (versioon 7) Füsioterapeut, tase 6 (versioon 8) Füsioterapeut, tase 6 (versioon 9) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Füsioteraapia Füsioterapeut 7 2011-09-28 2011-09-28 2013-03-26 IV 6 6 2264 Füsioterapeudid 0915 Teraapia ja taastusravi 86 Tervishoid Füsioterapeut V Physiotherapist, Physical Therapist V 5 Füsioterapeut V (versioon 1) Füsioterapeut V (versioon 2) Füsioterapeut V (versioon 3) Füsioterapeut V (versioon 4) Füsioterapeut, tase 7 (versioon 10) Füsioterapeut, tase 7 (versioon 6) Füsioterapeut, tase 7 (versioon 7) Füsioterapeut, tase 7 (versioon 8) Füsioterapeut, tase 7 (versioon 9) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Füsioteraapia Füsioterapeut 7 2011-09-28 2011-09-28 2013-03-26 V 7 7 2264 Füsioterapeudid 0915 Teraapia ja taastusravi 86 Tervishoid Logopeed III Speech Therapist III 5 Logopeed III (versioon 1) Logopeed III (versioon 2) Logopeed III (versioon 3) Logopeed III (versioon 4) Logopeed III (versioon 6) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Kõneravi Logopeed 7 2011-09-28 2011-09-28 2012-12-05 III 2266 Audioloogid ja logopeedid 0111 Kasvatusteadus 86 Tervishoid Logopeed IV Speech Therapist IV 5 Logopeed IV (versioon 1) Logopeed IV (versioon 2) Logopeed IV (versioon 3) Logopeed IV (versioon 4) Logopeed IV (versioon 7) Logopeed, tase 7 (versioon 10) Logopeed, tase 7 (versioon 11) Logopeed, tase 7 (versioon 12) Logopeed, tase 7 (versioon 6) Logopeed, tase 7 (versioon 8) Logopeed, tase 7 (versioon 9) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Kõneravi Logopeed 7 2011-09-28 2011-09-28 2012-12-05 IV 2266 Audioloogid ja logopeedid 0111 Kasvatusteadus 86 Tervishoid Logopeed V Speech Therapist V 5 Logopeed V (versioon 1) Logopeed V (versioon 2) Logopeed V (versioon 3) Logopeed V (versioon 4) Logopeed V (versioon 7) Logopeed, tase 8 (versioon 10) Logopeed, tase 8 (versioon 11) Logopeed, tase 8 (versioon 12) Logopeed, tase 8 (versioon 6) Logopeed, tase 8 (versioon 8) Logopeed, tase 8 (versioon 9) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Kõneravi Logopeed 7 2011-09-28 2011-09-28 2012-12-05 V 2266 Audioloogid ja logopeedid 0111 Kasvatusteadus 86 Tervishoid Massöör I Masseur/masseuse I 4 Massöör I (versioon 1) Massöör I (versioon 2) Massöör I (versioon 3) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Massaažiteenused Massöör 8 2011-12-08 2011-12-08 2013-12-31 I 4 4 3255 Abifüsioterapeudid 0915 Teraapia ja taastusravi 86 Tervishoid Selle kutsestandardi alusel võib jätkuda kutse andmine kuni 30. juunini 2014 neile isikutele, kes on õppinud vastava kutsestandardi põhjal koostatud kutseõppe õppekaval. Massöör II Masseur/masseuse II 2 Lümfimassöör, tase 5 (versioon 5) Massöör II (versioon 1) Massöör II (versioon 3) Massöör II (versioon 4) Massöör, tase 5 (versioon 10) Massöör, tase 5 (versioon 5) Massöör, tase 5 (versioon 6) Massöör, tase 5 (versioon 7) Massöör, tase 5 (versioon 8) Massöör, tase 5 (versioon 9) Kehahooldusspetsialist II Loomamassöör II Massaaziterapeut II Spordimassöör II Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Massaažiteenused Massöör 19 2005-04-18 2005-04-18 2008-05-25 II 3255 Abifüsioterapeudid 0915 Teraapia ja taastusravi 86 Tervishoid Massöör II Masseur/masseuse II 4 Lümfimassöör, tase 5 (versioon 5) Massöör II (versioon 1) Massöör II (versioon 2) Massöör II (versioon 3) Massöör, tase 5 (versioon 10) Massöör, tase 5 (versioon 5) Massöör, tase 5 (versioon 6) Massöör, tase 5 (versioon 7) Massöör, tase 5 (versioon 8) Massöör, tase 5 (versioon 9) Kehahooldusspetsialist II Lastemassöör II Loomamassöör II Lümfiterapeut II Massaažiterapeut II Spordimassöör II Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Massaažiteenused Massöör 8 2011-12-08 2011-12-08 2013-12-31 II 5 5 3255 Abifüsioterapeudid 0915 Teraapia ja taastusravi 86 Tervishoid Massöör III Masseur/masseuse III 4 Lümfiterapeut, tase 6 (versioon 5) Lümfiterapeut, tase 6 (versioon 6) Lümfiterapeut, tase 6 (versioon 7) Massaažiterapeut, tase 6 (versioon 10) Massaažiterapeut, tase 6 (versioon 11) Massaažiterapeut, tase 6 (versioon 5) Massaažiterapeut, tase 6 (versioon 6) Massaažiterapeut, tase 6 (versioon 7) Massaažiterapeut, tase 6 (versioon 8) Massaažiterapeut, tase 6 (versioon 9) Massöör III (versioon 1) Massöör III (versioon 2) Massöör III (versioon 3) Kehahooldusspetsialist III Lastemassöör III Loomamassöör III Lümfiterapeut III Massaažiterapeut III Spordimassöör III Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Massaažiteenused Massöör 8 2011-12-08 2011-12-08 2013-12-31 III 5 5 3255 Abifüsioterapeudid 0915 Teraapia ja taastusravi 86 Tervishoid Massöör II Masseur/masseuse II 3 Lümfimassöör, tase 5 (versioon 5) Massöör II (versioon 1) Massöör II (versioon 2) Massöör II (versioon 4) Massöör, tase 5 (versioon 10) Massöör, tase 5 (versioon 5) Massöör, tase 5 (versioon 6) Massöör, tase 5 (versioon 7) Massöör, tase 5 (versioon 8) Massöör, tase 5 (versioon 9) Kehahooldusspetsialist II Lastemassöör II Loomamassöör II Lümfiterapeut II Massaaziterapeut II Spordimassöör II Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Massaažiteenused Massöör 34 2008-05-26 2008-05-26 2011-12-07 II 3255 Abifüsioterapeudid 0915 Teraapia ja taastusravi 86 Tervishoid Kliiniline psühholoog IV Clinical Psychologist IV 4 Kliiniline psühholoog IV (versioon 1) Kliiniline psühholoog IV (versioon 2) Kliiniline psühholoog IV (versioon 3) Kliiniline psühholoog, tase 7 (versioon 5) Kliiniline psühholoog, tase 7 (versioon 6) Kliiniline psühholoog, tase 7 (versioon 7) Kliiniline psühholoog, tase 7 (versioon 8) Kliiniline kohtu- ja korrektsioonipsühholoog IV Kliiniline lapsepsühholoog IV Kliiniline psühholoog-psühhoterapeut IV Neuropsühholoog IV Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Psühholoogia Kliiniline psühholoog 7 2011-09-28 2011-09-28 2013-10-15 IV 7 7 2634 Psühholoogid 0912 Meditsiin 86 Tervishoid Kliiniline psühholoog V Clinical Psychologist V 4 Kliiniline psühholoog V (versioon 1) Kliiniline psühholoog V (versioon 2) Kliiniline psühholoog V (versioon 3) Kliiniline psühholoog, tase 8 (versioon 5) Kliiniline kohtu- ja korrektsioonipsühholoog V Kliiniline lapsepsühholoog V Kliiniline psühholoog-psühhoterapeut V Neuropsühholoog V Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Psühholoogia Kliiniline psühholoog 7 2011-09-28 2011-09-28 2013-10-15 V 8 8 2634 Psühholoogid 0912 Meditsiin 86 Tervishoid Koolipsühholoog III School Psychologist III 3 Koolipsühholoog III (versioon 1) Koolipsühholoog III (versioon 2) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Psühholoogia Psühholoog 7 2011-09-28 2011-09-28 2013-12-31 III 6 6 2634 Psühholoogid 0313 Psühholoogia 86 Tervishoid Koolipsühholoog IV School Psychologist IV 3 Koolipsühholoog IV (versioon 1) Koolipsühholoog IV (versioon 2) Koolipsühholoog, tase 7 (versioon 4) Koolipsühholoog, tase 7 (versioon 5) Koolipsühholoog, tase 7 (versioon 6) Koolipsühholoog, tase 7 (versioon 7) Koolipsühholoog, tase 7 (versioon 8) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Psühholoogia Psühholoog 7 2011-09-28 2011-09-28 2013-12-31 IV 7 7 2634 Psühholoogid 0313 Psühholoogia 86 Tervishoid Koolipsühholoog V School Psychologist V 3 Koolipsühholoog V (versioon 1) Koolipsühholoog V (versioon 2) Koolipsühholoog, tase 8 (versioon 4) Koolipsühholoog, tase 8 (versioon 5) Koolipsühholoog, tase 8 (versioon 6) Koolipsühholoog, tase 8 (versioon 7) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Psühholoogia Psühholoog 7 2011-09-28 2011-09-28 2013-12-31 V 7 7 2634 Psühholoogid 0313 Psühholoogia 86 Tervishoid Psühholoog III Psychologist III 3 Psühholoog III (versioon 1) Psühholoog III (versioon 2) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Psühholoogia Psühholoog 8 2011-12-08 2011-12-08 2013-12-31 III 2634 Psühholoogid 0313 Psühholoogia 86 Tervishoid Psühholoog IV Psychologist IV 3 Psühholoog IV (versioon 1) Psühholoog IV (versioon 2) Psühholoog-nõustaja, tase 7 (versioon 4) Psühholoog-nõustaja, tase 7 (versioon 5) Psühholoog-nõustaja, tase 7 (versioon 6) Organisatsioonipsühholoog IV Psühholoog - nõustaja IV Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Psühholoogia Psühholoog 8 2011-12-08 2011-12-08 2013-12-31 IV 2634 Psühholoogid 0313 Psühholoogia 86 Tervishoid Psühholoog V Psychologist V 3 Psühholoog V (versioon 1) Psühholoog V (versioon 2) Organisatsioonipsühholoog V Psühholoog - nõustaja V Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Psühholoogia Psühholoog 8 2011-12-08 2011-12-08 2013-12-31 V 2634 Psühholoogid 0313 Psühholoogia 86 Tervishoid Radioloogiatehnik III Radiographer III 5 Radioloogiatehnik III (versioon 1) Radioloogiatehnik III (versioon 2) Radioloogiatehnik III (versioon 3) Radioloogiatehnik III (versioon 4) Radioloogiatehnik, tase 6 (versioon 6) Radioloogiatehnik, tase 6 (versioon 7) Radioloogiatehnik, tase 6 (versioon 8) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Radioloogiateenindus Radioloogiatehnik 8 2011-12-08 2011-12-08 2013-12-31 III 5 5 3211 Meditsiiniliste kuvamis- ja raviseadmete tehnikud 0914 Meditsiinidiagnostika- ja ravitehnoloogia 86 Tervishoid Radioloogiatehnik III Radiographer III 3 Radioloogiatehnik III (versioon 1) Radioloogiatehnik III (versioon 2) Radioloogiatehnik III (versioon 4) Radioloogiatehnik III (versioon 5) Radioloogiatehnik, tase 6 (versioon 6) Radioloogiatehnik, tase 6 (versioon 7) Radioloogiatehnik, tase 6 (versioon 8) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Radioloogiateenindus Radioloogiatehnik 25 2006-06-06 2006-06-06 2008-05-25 III 3211 Meditsiiniliste kuvamis- ja raviseadmete tehnikud 0914 Meditsiinidiagnostika- ja ravitehnoloogia 86 Tervishoid Tervisedendaja III Health Promotion Specialist III 3 Tervisedendaja III (versioon 1) Tervisedendaja III (versioon 2) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Rahvatervis Tervisedendaja 7 2011-09-28 2011-09-28 2013-12-31 III 2263 Töötervishoiu ja tööohutuse tippspetsialistid 1022 Töötervishoid ja -kaitse 86 Tervishoid Tervisedendaja IV Health Promotion Specialist IV 3 Tervisedendaja IV (versioon 1) Tervisedendaja IV (versioon 2) Tervisedendaja, tase 6 (versioon 4) Tervisedendaja, tase 6 (versioon 5) Tervisedendaja, tase 6 (versioon 6) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Rahvatervis Tervisedendaja 7 2011-09-28 2011-09-28 2013-12-31 IV 6 6 2263 Töötervishoiu ja tööohutuse tippspetsialistid 1022 Töötervishoid ja -kaitse 86 Tervishoid Tervisedendaja V Health Promotion Specialist V 3 Tervisedendaja V (versioon 1) Tervisedendaja V (versioon 2) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Rahvatervis Tervisedendaja 7 2011-09-28 2011-09-28 2013-12-31 V 6 6 2263 Töötervishoiu ja tööohutuse tippspetsialistid 1022 Töötervishoid ja -kaitse 86 Tervishoid Ämmaemand III Midwife III 4 Ämmaemand III (versioon 1) Ämmaemand III (versioon 2) Ämmaemand III (versioon 3) Ämmaemand III (versioon 5) Ämmaemand, tase 6 esmane kutse (versioon 6) Ämmaemand, tase 6 esmane kutse (versioon 7) Ämmaemand, tase 6 esmane kutse (versioon 8) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Ämmaemandus Ämmaemand 7 2011-09-28 2011-09-28 2012-12-05 III 3222 Ämmaemanda abid 0913 Õendus ja ämmaemandus 86 Tervishoid Ämmaemand IV Midwife IV 5 Ämmaemand IV (versioon 1) Ämmaemand IV (versioon 2) Ämmaemand IV (versioon 3) Ämmaemand IV (versioon 4) Ämmaemand IV (versioon 6) Ämmaemand, tase 6 (versioon 10) Ämmaemand, tase 6 (versioon 7) Ämmaemand, tase 6 (versioon 8) Ämmaemand, tase 6 (versioon 9) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Ämmaemandus Ämmaemand 7 2011-09-28 2011-09-28 2012-12-05 IV 2222 Ämmaemandad 0913 Õendus ja ämmaemandus 86 Tervishoid Ämmaemand V Ämmaemand V 4 Ämmaemand V (versioon 1) Ämmaemand V (versioon 2) Ämmaemand V (versioon 3) Ämmaemand V (versioon 5) Ämmaemand, tase 7 (versioon 6) Ämmaemand, tase 7 (versioon 7) Ämmaemand, tase 7 (versioon 8) Ämmaemand, tase 7 (versioon 9) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Ämmaemandus Ämmaemand 7 2011-09-28 2011-09-28 2012-12-05 V 2222 Ämmaemandad 0913 Õendus ja ämmaemandus 86 Tervishoid Lapsehoidja II Babysitter II 3 Lapsehoidja II (versioon 1) Lapsehoidja II (versioon 2) Lapsehoidja III (versioon 1) Lapsehoidja III (versioon 2) Lapsehoidja III (versioon 3) Lapsehoidja, tase 4 (versioon 4) Lapsehoidja, tase 4 (versioon 5) Lapsehoidja, tase 4 (versioon 6) Lapsehoidja, tase 4 (versioon 7) Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Lapsehoiuteenus Lapsehoidja 7 2011-09-28 2011-09-28 2013-12-31 II 4 4 5311 Lapsehoidjad 0922 Lastehoid ja teenused noortele 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Lapsehoidja III Babysitter III 3 Lapsehoidja II (versioon 1) Lapsehoidja II (versioon 2) Lapsehoidja II (versioon 3) Lapsehoidja III (versioon 1) Lapsehoidja III (versioon 2) Lapsehoidja, tase 4 (versioon 4) Lapsehoidja, tase 4 (versioon 5) Lapsehoidja, tase 4 (versioon 6) Lapsehoidja, tase 4 (versioon 7) Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Lapsehoiuteenus Lapsehoidja 7 2011-09-28 2011-09-28 2013-12-31 III 4 4 5311 Lapsehoidjad 0922 Lastehoid ja teenused noortele 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Hooldusõde II Nurse assistant II 5 Hooldaja II (versioon 1) Hooldaja III (versioon 1) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 10) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 11) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 12) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 7) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 8) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 9) Hooldusõde II (versioon 1) Hooldusõde II (versioon 2) Hooldusõde II (versioon 3) Hooldusõde II (versioon 4) Hooldusõde III (versioon 1) Hooldusõde III (versioon 2) Hooldusõde III (versioon 3) Hooldusõde III (versioon 4) Sotsiaalhooldaja II (versioon 1) Sotsiaalhooldaja II (versioon 2) Sotsiaalhooldaja II (versioon 3) Sotsiaalhooldaja II (versioon 4) Sotsiaalhooldaja II (versioon 5) Sotsiaalhooldaja II (versioon 6) Sotsiaalhooldaja III (versioon 1) Sotsiaalhooldaja III (versioon 2) Sotsiaalhooldaja III (versioon 3) Sotsiaalhooldaja III (versioon 4) Sotsiaalhooldaja III (versioon 5) Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaalhooldus Hooldustöötaja 7 2011-09-28 2011-09-28 2013-12-31 II 4 4 5321 Tervishoiuasutuste hooldustöötajad 0921 Eakate ja puudega täiskasvanute hooldamine 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Hooldusõde II Nurse assistant II 4 Hooldaja II (versioon 1) Hooldaja III (versioon 1) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 10) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 11) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 12) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 7) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 8) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 9) Hooldusõde II (versioon 1) Hooldusõde II (versioon 2) Hooldusõde II (versioon 3) Hooldusõde II (versioon 5) Hooldusõde III (versioon 1) Hooldusõde III (versioon 2) Hooldusõde III (versioon 3) Hooldusõde III (versioon 4) Sotsiaalhooldaja II (versioon 1) Sotsiaalhooldaja II (versioon 2) Sotsiaalhooldaja II (versioon 3) Sotsiaalhooldaja II (versioon 4) Sotsiaalhooldaja II (versioon 5) Sotsiaalhooldaja II (versioon 6) Sotsiaalhooldaja III (versioon 1) Sotsiaalhooldaja III (versioon 2) Sotsiaalhooldaja III (versioon 3) Sotsiaalhooldaja III (versioon 4) Sotsiaalhooldaja III (versioon 5) Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaalhooldus Hooldustöötaja 5 2010-12-08 2010-12-08 2011-09-27 II 4 4 5321 Tervishoiuasutuste hooldustöötajad 0921 Eakate ja puudega täiskasvanute hooldamine 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Hooldusõde III Nurse assistant III 4 Hooldaja II (versioon 1) Hooldaja III (versioon 1) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 10) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 11) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 12) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 7) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 8) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 9) Hooldusõde II (versioon 1) Hooldusõde II (versioon 2) Hooldusõde II (versioon 3) Hooldusõde II (versioon 4) Hooldusõde II (versioon 5) Hooldusõde III (versioon 1) Hooldusõde III (versioon 2) Hooldusõde III (versioon 3) Sotsiaalhooldaja II (versioon 1) Sotsiaalhooldaja II (versioon 2) Sotsiaalhooldaja II (versioon 3) Sotsiaalhooldaja II (versioon 4) Sotsiaalhooldaja II (versioon 5) Sotsiaalhooldaja II (versioon 6) Sotsiaalhooldaja III (versioon 1) Sotsiaalhooldaja III (versioon 2) Sotsiaalhooldaja III (versioon 3) Sotsiaalhooldaja III (versioon 4) Sotsiaalhooldaja III (versioon 5) Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaalhooldus Hooldustöötaja 7 2011-09-28 2011-09-28 2013-12-31 III 5 5 5321 Tervishoiuasutuste hooldustöötajad 0921 Eakate ja puudega täiskasvanute hooldamine 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Hooldusõde I Nurse assistant I 2 Hooldustöötaja, tase 3 (versioon 5) Hooldustöötaja, tase 3 (versioon 6) Hooldustöötaja, tase 3 (versioon 7) Hooldustöötaja, tase 3 (versioon 8) Hooldustöötaja, tase 3 (versioon 9) Hooldusõde I (versioon 1) Hooldusõde I (versioon 3) Sotsiaalhooldaja I (versioon 1) Sotsiaalhooldaja I (versioon 2) Sotsiaalhooldaja I (versioon 3) Sotsiaalhooldaja I (versioon 4) Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaalhooldus Hooldustöötaja 5 2010-12-08 2010-12-08 2011-09-27 I 3 3 5321 Tervishoiuasutuste hooldustöötajad 0921 Eakate ja puudega täiskasvanute hooldamine 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Hoolekandeasutuse juht V Director of social care home V 3 Hoolekandeasutuse juht V (versioon 1) Hoolekandeasutuse juht V (versioon 2) Hoolekandeasutuse juht, tase 6 (versioon 4) Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaalhooldus Hoolekandeasutuse juht 7 2011-09-28 2011-09-28 2013-12-31 V 6 6 1344 Sotsiaalhoolekande teenuste juhid 0413 Juhtimine ja haldus 87 Hoolekandeasutuste tegevus Sotsiaalhooldaja I Social care worker I 4 Hooldustöötaja, tase 3 (versioon 5) Hooldustöötaja, tase 3 (versioon 6) Hooldustöötaja, tase 3 (versioon 7) Hooldustöötaja, tase 3 (versioon 8) Hooldustöötaja, tase 3 (versioon 9) Hooldusõde I (versioon 1) Hooldusõde I (versioon 2) Hooldusõde I (versioon 3) Sotsiaalhooldaja I (versioon 1) Sotsiaalhooldaja I (versioon 2) Sotsiaalhooldaja I (versioon 3) Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaalhooldus Hooldustöötaja 7 2011-09-28 2011-09-28 2013-12-31 I 3 3 5321 Tervishoiuasutuste hooldustöötajad 0921 Eakate ja puudega täiskasvanute hooldamine 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Sotsiaalhooldaja II Social care worker II 6 Hooldaja II (versioon 1) Hooldaja III (versioon 1) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 10) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 11) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 12) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 7) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 8) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 9) Hooldusõde II (versioon 1) Hooldusõde II (versioon 2) Hooldusõde II (versioon 3) Hooldusõde II (versioon 4) Hooldusõde II (versioon 5) Hooldusõde III (versioon 1) Hooldusõde III (versioon 2) Hooldusõde III (versioon 3) Hooldusõde III (versioon 4) Sotsiaalhooldaja II (versioon 1) Sotsiaalhooldaja II (versioon 2) Sotsiaalhooldaja II (versioon 3) Sotsiaalhooldaja II (versioon 4) Sotsiaalhooldaja II (versioon 5) Sotsiaalhooldaja III (versioon 1) Sotsiaalhooldaja III (versioon 2) Sotsiaalhooldaja III (versioon 3) Sotsiaalhooldaja III (versioon 4) Sotsiaalhooldaja III (versioon 5) Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaalhooldus Hooldustöötaja 7 2011-09-28 2011-09-28 2013-12-31 II 4 4 5322 Koduhooldustöötajad 0921 Eakate ja puudega täiskasvanute hooldamine 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Sotsiaalhooldaja III Social care worker III 5 Hooldaja II (versioon 1) Hooldaja III (versioon 1) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 10) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 11) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 12) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 7) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 8) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 9) Hooldusõde II (versioon 1) Hooldusõde II (versioon 2) Hooldusõde II (versioon 3) Hooldusõde II (versioon 4) Hooldusõde II (versioon 5) Hooldusõde III (versioon 1) Hooldusõde III (versioon 2) Hooldusõde III (versioon 3) Hooldusõde III (versioon 4) Sotsiaalhooldaja II (versioon 1) Sotsiaalhooldaja II (versioon 2) Sotsiaalhooldaja II (versioon 3) Sotsiaalhooldaja II (versioon 4) Sotsiaalhooldaja II (versioon 5) Sotsiaalhooldaja II (versioon 6) Sotsiaalhooldaja III (versioon 1) Sotsiaalhooldaja III (versioon 2) Sotsiaalhooldaja III (versioon 3) Sotsiaalhooldaja III (versioon 4) Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaalhooldus Hooldustöötaja 7 2011-09-28 2011-09-28 2013-12-31 III 5 5 5322 Koduhooldustöötajad 0921 Eakate ja puudega täiskasvanute hooldamine 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Sotsiaaltöötaja III Social Worker III 6 Sotsiaaltöötaja III (versioon 1) Sotsiaaltöötaja III (versioon 2) Sotsiaaltöötaja III (versioon 3) Sotsiaaltöötaja III (versioon 4) Sotsiaaltöötaja III (versioon 5) Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaaltöö ja nõustamine Sotsiaaltöötaja 7 2011-09-28 2011-09-28 2013-12-31 III 6 6 2635 Sotsiaaltöötajad ja nõustajad 0923 Sotsiaaltöö ja nõustamine 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Sotsiaaltöötaja IV Social Worker IV 6 Sotsiaaltöötaja IV (versioon 1) Sotsiaaltöötaja IV (versioon 2) Sotsiaaltöötaja IV (versioon 3) Sotsiaaltöötaja IV (versioon 4) Sotsiaaltöötaja IV (versioon 5) Sotsiaaltöötaja, tase 6 (versioon 10) Sotsiaaltöötaja, tase 6 (versioon 11) Sotsiaaltöötaja, tase 6 (versioon 7) Sotsiaaltöötaja, tase 6 (versioon 8) Sotsiaaltöötaja, tase 6 (versioon 9) Eakate hoolekanne Laste hoolekanne Puudega inimeste hoolekanne Töötute ja/või kodutute hoolekanne Võlanõustamine Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaaltöö ja nõustamine Sotsiaaltöötaja 7 2011-09-28 2011-09-28 2013-12-31 IV 6 6 2635 Sotsiaaltöötajad ja nõustajad 0923 Sotsiaaltöö ja nõustamine 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Eakate hoolekanne Laste hoolekanne Puudega inimeste hoolekanne Töötute ja/või kodutute hoolekanne Võlanõustamine Sotsiaaltöötaja V Social Worker V 6 Sotsiaaltöötaja V (versioon 1) Sotsiaaltöötaja V (versioon 2) Sotsiaaltöötaja V (versioon 3) Sotsiaaltöötaja V (versioon 4) Sotsiaaltöötaja V (versioon 5) Sotsiaaltöötaja, tase 7 (versioon 10) Sotsiaaltöötaja, tase 7 (versioon 11) Sotsiaaltöötaja, tase 7 (versioon 7) Sotsiaaltöötaja, tase 7 (versioon 8) Sotsiaaltöötaja, tase 7 (versioon 9) Eakate hoolekanne Laste hoolekanne Puudega inimeste hoolekanne Töötute ja/või kodutute hoolekanne Võlanõustamine Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaaltöö ja nõustamine Sotsiaaltöötaja 7 2011-09-28 2011-09-28 2013-12-31 V 7 7 2635 Sotsiaaltöötajad ja nõustajad 0923 Sotsiaaltöö ja nõustamine 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Eakate hoolekanne Laste hoolekanne Puudega inimeste hoolekanne Töötute ja/või kodutute hoolekanne Võlanõustamine Noorem hambatehnik III Dental technician III 6 Hambatehnik II (versioon 1) Hambatehnik III (versioon 2) Hambatehnik III (versioon 3) Hambatehnik IV (versioon 1) Hambatehnik, tase 6 (versioon 10) Hambatehnik, tase 6 (versioon 7) Hambatehnik, tase 6 (versioon 8) Hambatehnik, tase 6 (versioon 9) Noorem hambatehnik III (versioon 4) Noorem hambatehnik III (versioon 5) Vanem hambatehnik IV (versioon 2) Vanem hambatehnik IV (versioon 3) Vanem hambatehnik IV (versioon 4) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Hambaravi Hambatehnik 7 2011-09-28 2011-09-28 2013-12-31 III 3214 Meditsiiniliste ja hambaproteeside tehnikud 0911 Hambaravi 86 Tervishoid Vanem hambatehnik IV Dental technician IV 4 Hambatehnik II (versioon 1) Hambatehnik III (versioon 2) Hambatehnik III (versioon 3) Hambatehnik IV (versioon 1) Hambatehnik, tase 6 (versioon 10) Hambatehnik, tase 6 (versioon 7) Hambatehnik, tase 6 (versioon 8) Hambatehnik, tase 6 (versioon 9) Noorem hambatehnik III (versioon 4) Noorem hambatehnik III (versioon 5) Noorem hambatehnik III (versioon 6) Vanem hambatehnik IV (versioon 2) Vanem hambatehnik IV (versioon 3) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Hambaravi Hambatehnik 7 2011-09-28 2011-09-28 2013-12-31 IV 3214 Meditsiiniliste ja hambaproteeside tehnikud 0911 Hambaravi 86 Tervishoid Meister hambatehnik V Dental technician V 4 Hambatehnik V (versioon 1) Meister hambatehnik V (versioon 2) Meister hambatehnik V (versioon 3) Meisterhambatehnik, tase 7 (versioon 5) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Hambaravi Hambatehnik 7 2011-09-28 2011-09-28 2013-12-31 V 3214 Meditsiiniliste ja hambaproteeside tehnikud 0911 Hambaravi 86 Tervishoid Optik II Optician II 4 Optik II (versioon 1) Optik II (versioon 2) Optik II (versioon 3) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Optomeetria Optik 7 2011-09-28 2011-09-28 2013-12-31 II 3254 Optometristid ja optikud 0914 Meditsiinidiagnostika- ja ravitehnoloogia 86 Tervishoid Optik III Optician III 3 Optik III (versioon 1) Optik III (versioon 2) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Optomeetria Optik 7 2011-09-28 2011-09-28 2013-12-31 III 3254 Optometristid ja optikud 0914 Meditsiinidiagnostika- ja ravitehnoloogia 86 Tervishoid Aedviljatöötleja I Fruit and vegetable processor I 4 Aedviljatöötleja I (versioon 1) Aedviljatöötleja I (versioon 2) Aedviljatöötleja I (versioon 3) Aedviljatöötleja, tase 4 esmane kutse (versioon 5) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Aedviljatöötleja 12 2011-11-17 2011-11-17 2013-12-31 I 8160 Toiduainete jms toodete masinate operaatorid 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Aedviljatöötleja II Fruit and vegetable processor II 4 Aedviljatöötleja II (versioon 1) Aedviljatöötleja II (versioon 2) Aedviljatöötleja II (versioon 3) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Aedviljatöötleja 12 2011-11-17 2011-11-17 2013-11-26 II 8160 Toiduainete jms toodete masinate operaatorid 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Florist I Florist I 3 Florist I (versioon 1) Florist I (versioon 2) Florist I (versioon 4) Florist I (versioon 6) Florist, tase 4 (versioon 5) Florist, tase 4 (versioon 7) Florist, tase 4 (versioon 8) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Aiandus ja maastikuehitus Florist 26 2008-11-26 2008-11-26 2012-05-28 I 5211 Kioski- ja turumüüjad 0812 Aiandus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Florist II Florist II 3 Florist II (versioon 1) Florist II (versioon 2) Florist II (versioon 4) Florist II (versioon 6) Meisterflorist, tase 5 (versioon 5) Meisterflorist, tase 5 (versioon 7) Meisterflorist, tase 5 (versioon 8) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Aiandus ja maastikuehitus Florist 26 2008-11-26 2008-11-26 2012-05-28 II 5211 Kioski- ja turumüüjad 0812 Aiandus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Jookide valmistaja II Beverage Producer II 4 Jookide valmistaja II (versioon 1) Jookide valmistaja II (versioon 2) Jookide valmistaja II (versioon 3) Jookide valmistaja, tase 4 (versioon 5) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Jookide valmistaja 12 2011-11-17 2011-11-17 2013-12-31 II 8160 Toiduainete jms toodete masinate operaatorid 0721 Toiduainete töötlemine 11 Joogitootmine Jookide valmistaja III Beverage Producer III 4 Jookide valmistaja III (versioon 1) Jookide valmistaja III (versioon 2) Jookide valmistaja III (versioon 3) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Jookide valmistaja 12 2011-11-17 2011-11-17 2013-12-31 III 8160 Toiduainete jms toodete masinate operaatorid 0721 Toiduainete töötlemine 11 Joogitootmine Kalandusspetsialist IV Fishery Manager IV 4 Kalandusspetsialist IV (versioon 1) Kalandusspetsialist IV (versioon 2) Kalandusspetsialist IV (versioon 3) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Kalandus Kalandusspetsialist 12 2011-11-17 2011-11-17 2013-12-31 IV 1312 Vesiviljeluse ja kalandusjuhid 0831 Kalandus 03 Kalapüük ja vesiviljelus Kalasuitsutaja III Fishsmoker III 4 Kalasuitsutaja III (versioon 1) Kalasuitsutaja III (versioon 2) Kalasuitsutaja III (versioon 3) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Kalakäitleja 26 2008-11-26 2008-11-26 2012-01-04 III 7511 Lihatöötlejad, kalakäitlejad jms töölised 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Kalatöötleja I Fishprocessor I 3 Kalakäitleja, tase 4 esmane kutse (versioon 4) Kalatöötleja I (versioon 1) Kalatöötleja I (versioon 2) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Kalakäitleja 26 2008-11-26 2008-11-26 2012-12-31 I 7511 Lihatöötlejad, kalakäitlejad jms töölised 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Kalatöötleja II Fishprocessor II 4 Kalatöötleja II (versioon 1) Kalatöötleja II (versioon 2) Kalatöötleja II (versioon 3) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Kalakäitleja 26 2008-11-26 2008-11-26 2012-12-31 II 7511 Lihatöötlejad, kalakäitlejad jms töölised 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Konservide steriliseerija III Sterilizer of canned products III 3 Konservide steriliseerija III (versioon 1) Konservide steriliseerija III (versioon 2) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Konservide steriliseerija 26 2008-11-26 2008-11-26 2012-01-04 III 8160 Toiduainete jms toodete masinate operaatorid 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Lihatoodete valmistaja II Meat products maker II 4 Lihatoodete valmistaja II (versioon 1) Lihatoodete valmistaja II (versioon 2) Lihatoodete valmistaja II (versioon 3) Lihatöötleja, tase 4 (versioon 5) Värske liha käitleja II (versioon 1) Värske liha käitleja II (versioon 2) Värske liha käitleja II (versioon 3) Värske liha käitleja II (versioon 4) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Lihatöötleja 7 2010-11-30 2010-12-20 2013-12-31 II 7511 Lihatöötlejad, kalakäitlejad jms töölised 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Lihunik II Butcher II 4 Lihunik II (versioon 1) Lihunik II (versioon 2) Lihunik II (versioon 3) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Lihunik 7 2010-11-30 2010-12-20 2013-12-31 II 7511 Lihatöötlejad, kalakäitlejad jms töölised 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Maastikuehitaja II Landscape contractor II 2 Maastikuehitaja II (versioon 1) Maastikuehitaja II (versioon 4) Maastikuehitaja, tase 4 (versioon 3) Maastikuehitaja, tase 4 (versioon 5) Maastikuehitaja, tase 4 (versioon 6) Maastikuehitaja, tase 4 (versioon 7) Maastikuehitaja, tase 4 (versioon 8) Maastikuehitaja, tase 4 (versioon 9) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Aiandus ja maastikuehitus Maastikuehitaja 7 2010-11-30 2010-12-20 2012-12-02 II 6113 Aednikud, puukooli töötajad ja istikukasvatajad 0812 Aiandus 43 Eriehitustööd Maastikuehitaja III Landscape contractor III 2 Maastikuehitaja III (versioon 1) Maastikuehitaja III (versioon 3) Maastikuehitaja, tase 5 (versioon 5) Maastikuehitaja, tase 5 (versioon 6) Maastikuehitaja, tase 5 (versioon 7) Vanem-maastikuehitaja, tase 5 (versioon 4) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Aiandus ja maastikuehitus Maastikuehitaja 22 2007-05-30 2007-05-30 2010-11-29 III 6113 Aednikud, puukooli töötajad ja istikukasvatajad 0812 Aiandus 43 Eriehitustööd Maastikuehitaja III Landscape contractor III 3 Maastikuehitaja III (versioon 1) Maastikuehitaja III (versioon 2) Maastikuehitaja, tase 5 (versioon 5) Maastikuehitaja, tase 5 (versioon 6) Maastikuehitaja, tase 5 (versioon 7) Vanem-maastikuehitaja, tase 5 (versioon 4) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Aiandus ja maastikuehitus Maastikuehitaja 7 2010-11-30 2010-12-20 2013-12-31 III 5 5 6113 Aednikud, puukooli töötajad ja istikukasvatajad 0812 Aiandus 43 Eriehitustööd Maastikuehitaja II Landscape contractor II 1 Maastikuehitaja II (versioon 2) Maastikuehitaja II (versioon 4) Maastikuehitaja, tase 4 (versioon 3) Maastikuehitaja, tase 4 (versioon 5) Maastikuehitaja, tase 4 (versioon 6) Maastikuehitaja, tase 4 (versioon 7) Maastikuehitaja, tase 4 (versioon 8) Maastikuehitaja, tase 4 (versioon 9) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Aiandus ja maastikuehitus Maastikuehitaja 22 2007-05-30 2007-05-30 2010-11-29 II 6113 Aednikud, puukooli töötajad ja istikukasvatajad 0812 Aiandus 43 Eriehitustööd Laevapere reakoosseisu liige II Member of ships rating crew II 3 Laevapere reakoosseisu liige II (versioon 1) Laevapere reakoosseisu liige II (versioon 2) Vanemmadrus II Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Merendus Madrus 7 2011-06-09 2011-06-09 2013-12-31 II 3 3 8350 Laeva tekimeeskond jms töötajad 1041 Transporditeenused 50 Veetransport Laevapere reakoosseisu liige I Member of ships rating crew I 4 Laevapere reakoosseisu liige I (versioon 3) Laevapere reakoosseisu liige I (versioon 5) Madrus I (versioon 1) Madrus I (versioon 2) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Merendus Madrus 6 2010-12-29 2010-12-29 2011-06-08 I 2 2 8350 Laeva tekimeeskond jms töötajad 1041 Transporditeenused 50 Veetransport Piimatoodete meister III Dairy products master III 4 Piimatoodete meister III (versioon 1) Piimatoodete meister III (versioon 2) Piimatoodete meister III (versioon 3) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Piimatöötleja 7 2010-11-30 2010-12-20 2013-12-31 V 7513 Piimatöötlejad 0721 Toiduainete töötlemine 11 Joogitootmine Juustud Jäätised Kondenseeritud ja kuivatatud piimatooted Sulatatud juustud Täispiimatooted Või Laevapere reakoosseisu liige I Member of ships rating crew I 5 Laevapere reakoosseisu liige I (versioon 3) Laevapere reakoosseisu liige I (versioon 4) Madrus I (versioon 1) Madrus I (versioon 2) Külmutusseadmete masinist I Laevaelektrik I Laevamotorist I Madrus I Vahimadrus I Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Merendus Madrus 7 2011-06-09 2011-06-09 2013-12-31 I 2 2 8350 Laeva tekimeeskond jms töötajad 1041 Transporditeenused 50 Veetransport Piimatöötleja I Dairy products maker I 3 Piimatöötleja I (versioon 1) Piimatöötleja I (versioon 2) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Piimatöötleja 7 2010-11-30 2010-12-20 2013-12-31 I 7513 Piimatöötlejad 0721 Toiduainete töötlemine 11 Joogitootmine Piimatöötleja II Dairy products maker II 3 Piimatöötleja II (versioon 1) Piimatöötleja II (versioon 2) Piimatöötleja II (versioon 4) Piimatöötleja, tase 4 (versioon 5) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Piimatöötleja 22 2007-05-30 2007-05-30 2010-11-29 II 7513 Piimatöötlejad 0721 Toiduainete töötlemine 11 Joogitootmine Piimatöötleja II Dairy products maker II 4 Piimatöötleja II (versioon 1) Piimatöötleja II (versioon 2) Piimatöötleja II (versioon 3) Piimatöötleja, tase 4 (versioon 5) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Piimatöötleja 7 2010-11-30 2010-12-20 2013-12-31 II 7513 Piimatöötlejad 0721 Toiduainete töötlemine 11 Joogitootmine Toidutehnoloog IV Food technologist IV 4 Toidutehnoloog IV (versioon 1) Toidutehnoloog IV (versioon 2) Toidutehnoloog IV (versioon 3) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Toidutehnoloog 12 2011-11-17 2011-11-17 2013-12-31 IV 2145 Keemiainsenerid 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Toidutehnoloog IV Food technologist IV 3 Toidutehnoloog IV (versioon 1) Toidutehnoloog IV (versioon 2) Toidutehnoloog IV (versioon 4) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Toidutehnoloog 26 2008-11-26 2008-11-26 2011-11-16 IV 2145 Keemiainsenerid 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Värske liha käitleja II Processor of fresh meat II 4 Lihatoodete valmistaja II (versioon 1) Lihatoodete valmistaja II (versioon 2) Lihatoodete valmistaja II (versioon 3) Lihatoodete valmistaja II (versioon 4) Lihatöötleja, tase 4 (versioon 5) Värske liha käitleja II (versioon 1) Värske liha käitleja II (versioon 2) Värske liha käitleja II (versioon 3) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Lihatöötleja 7 2010-11-30 2010-12-20 2013-12-31 II 7511 Lihatöötlejad, kalakäitlejad jms töölised 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Aednik I Gardener I 4 Aednik I (versioon 1) Aednik I (versioon 2) Aednik I (versioon 3) Aednik I (versioon 6) Nooremaednik, tase 3 (versioon 10) Nooremaednik, tase 3 (versioon 11) Nooremaednik, tase 3 (versioon 5) Nooremaednik, tase 3 (versioon 7) Nooremaednik, tase 3 (versioon 8) Nooremaednik, tase 3 (versioon 9) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Aiandus ja maastikuehitus Aednik 8 2010-11-30 2010-12-20 2012-12-02 I 6113 Aednikud, puukooli töötajad ja istikukasvatajad 0812 Aiandus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Aednik II Gardener II 3 Aednik II (versioon 1) Aednik II (versioon 2) Aednik II (versioon 4) Aednik II (versioon 6) Aednik, tase 4 (versioon 10) Aednik, tase 4 (versioon 11) Aednik, tase 4 (versioon 5) Aednik, tase 4 (versioon 7) Aednik, tase 4 (versioon 8) Aednik, tase 4 (versioon 9) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Aiandus ja maastikuehitus Aednik 23 2007-11-21 2007-11-21 2010-12-19 II 6113 Aednikud, puukooli töötajad ja istikukasvatajad 0812 Aiandus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Aednik II Gardener II 4 Aednik II (versioon 1) Aednik II (versioon 2) Aednik II (versioon 3) Aednik II (versioon 6) Aednik, tase 4 (versioon 10) Aednik, tase 4 (versioon 11) Aednik, tase 4 (versioon 5) Aednik, tase 4 (versioon 7) Aednik, tase 4 (versioon 8) Aednik, tase 4 (versioon 9) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Aiandus ja maastikuehitus Aednik 7 2010-11-30 2010-12-20 2012-12-02 II 6113 Aednikud, puukooli töötajad ja istikukasvatajad 0812 Aiandus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Aednik III Gardener III 4 Aednik III (versioon 1) Aednik III (versioon 2) Aednik III (versioon 3) Aednik III (versioon 5) Meisteraednik, tase 5 (versioon 10) Meisteraednik, tase 5 (versioon 6) Meisteraednik, tase 5 (versioon 7) Meisteraednik, tase 5 (versioon 8) Meisteraednik, tase 5 (versioon 9) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Aiandus ja maastikuehitus Aednik 7 2010-11-30 2010-12-20 2012-12-02 III 6113 Aednikud, puukooli töötajad ja istikukasvatajad 0812 Aiandus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Rannakalur I Coastal fisherman I 3 Rannakalur I (versioon 1) Rannakalur I (versioon 2) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Kalandus Kalur 12 2011-11-17 2011-11-17 2013-12-31 I 3 3 6222 Sisevete- ja rannapüügikalurid 0831 Kalandus 03 Kalapüük ja vesiviljelus Rannakalur II Coastal fisherman II 5 Rannakalur II (versioon 1) Rannakalur II (versioon 2) Rannakalur II (versioon 3) Rannakalur II (versioon 4) Rannakalur, tase 4 (versioon 6) Rannakalur, tase 4 (versioon 7) Rannakalur, tase 4 (versioon 8) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Kalandus Kalur 12 2011-11-17 2011-11-17 2013-12-31 II 4 4 6222 Sisevete- ja rannapüügikalurid 0831 Kalandus 03 Kalapüük ja vesiviljelus Rannakalur I Coastal fisherman I 2 Rannakalur I (versioon 1) Rannakalur I (versioon 3) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Kalandus Kalur 26 2008-11-26 2008-11-26 2011-11-16 I 6222 Sisevete- ja rannapüügikalurid 0831 Kalandus 03 Kalapüük ja vesiviljelus Avamerekalur I Open-sea fisherman I 3 Avamerekalur I (versioon 1) Avamerekalur I (versioon 2) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Kalandus Kalur 12 2011-11-17 2011-11-17 2013-12-31 I 6223 Avamerekalurid 0831 Kalandus 03 Kalapüük ja vesiviljelus Avamerekalur II Open-sea fisherman II 3 Avamerekalur II (versioon 1) Avamerekalur II (versioon 2) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Kalandus Kalur 12 2011-11-17 2011-11-17 2013-12-31 II 6223 Avamerekalurid 0831 Kalandus 03 Kalapüük ja vesiviljelus Avamerekalur III Open-sea fisherman III 5 Avamerekalur III (versioon 1) Avamerekalur III (versioon 2) Avamerekalur III (versioon 3) Avamerekalur III (versioon 4) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Kalandus Kalur 12 2011-11-17 2011-11-17 2012-01-04 III 6223 Avamerekalurid 0831 Kalandus 03 Kalapüük ja vesiviljelus Kondiiter I Pastry-cook I 5 Kondiiter I (versioon 1) Kondiiter I (versioon 2) Kondiiter I (versioon 3) Kondiiter I (versioon 4) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Kondiiter 12 2011-11-17 2011-11-17 2013-12-31 I 3 3 7512 Pagarid, kondiitrid ja maiustustevalmistajad 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Kondiiter II Pastry-cook II 4 Kondiiter II (versioon 1) Kondiiter II (versioon 2) Kondiiter II (versioon 3) Kondiiter, tase 4 (versioon 5) Kondiiter, tase 4 (versioon 6) Kondiiter, tase 4 (versioon 7) Kondiiter, tase 4 (versioon 8) Kondiiter, tase 4 (versioon 9) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Kondiiter 12 2011-11-17 2011-11-17 2013-12-31 II 4 4 7512 Pagarid, kondiitrid ja maiustustevalmistajad 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Kondiiter III Pastry-cook III 4 Kondiiter III (versioon 1) Kondiiter III (versioon 2) Kondiiter III (versioon 3) Meisterkondiiter, tase 5 (versioon 5) Meisterkondiiter, tase 5 (versioon 6) Meisterkondiiter, tase 5 (versioon 7) Vanemkondiiter, tase 5 (versioon 8) Vanemkondiiter, tase 5 (versioon 9) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Kondiiter 12 2011-11-17 2011-11-17 2013-12-31 III 5 5 7512 Pagarid, kondiitrid ja maiustustevalmistajad 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Pagar I Baker I 5 Abipagar, tase 3 (versioon 10) Abipagar, tase 3 (versioon 6) Abipagar, tase 3 (versioon 7) Abipagar, tase 3 (versioon 8) Abipagar, tase 3 (versioon 9) Pagar I (versioon 1) Pagar I (versioon 2) Pagar I (versioon 3) Pagar I (versioon 4) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Pagar 12 2011-11-17 2011-11-17 2013-12-31 I 3 3 7512 Pagarid, kondiitrid ja maiustustevalmistajad 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Pagar II Baker II 4 Pagar II (versioon 1) Pagar II (versioon 2) Pagar II (versioon 3) Pagar, tase 4 (versioon 5) Pagar, tase 4 (versioon 6) Pagar, tase 4 (versioon 7) Pagar, tase 4 (versioon 8) Pagar, tase 4 (versioon 9) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Pagar 12 2011-11-17 2011-11-17 2013-12-31 II 4 4 7512 Pagarid, kondiitrid ja maiustustevalmistajad 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Pagar III Baker III 4 Meisterpagar, tase 5 (versioon 5) Meisterpagar, tase 5 (versioon 6) Meisterpagar, tase 5 (versioon 7) Pagar III (versioon 1) Pagar III (versioon 2) Pagar III (versioon 3) Vanempagar, tase 5 (versioon 8) Vanempagar, tase 5 (versioon 9) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Pagar 12 2011-11-17 2011-11-17 2013-12-31 III 5 5 7512 Pagarid, kondiitrid ja maiustustevalmistajad 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Loomakasvatusspetsialist IV Stock-breeding specialist IV 4 Loomakasvatusspetsialist IV (versioon 1) Loomakasvatusspetsialist IV (versioon 2) Loomakasvatusspetsialist IV (versioon 3) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Looma- ja taimekasvatus. Põllumajandustehnika Loomakasvataja 12 2011-11-17 2011-11-17 2012-01-04 IV 2132 Põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse nõuandjad 0811 Põllundus ja loomakasvatus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Taimekasvatusspetsialist IV Plant breeding specialist IV 4 Taimekasvatusspetsialist IV (versioon 1) Taimekasvatusspetsialist IV (versioon 2) Taimekasvatusspetsialist IV (versioon 3) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Looma- ja taimekasvatus. Põllumajandustehnika Taimekasvataja 12 2011-11-17 2011-11-17 2013-12-31 IV 2132 Põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse nõuandjad 0811 Põllundus ja loomakasvatus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Taimekasvatusspetsialist IV Plant breeding specialist IV 3 Taimekasvatusspetsialist IV (versioon 1) Taimekasvatusspetsialist IV (versioon 2) Taimekasvatusspetsialist IV (versioon 4) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Looma- ja taimekasvatus. Põllumajandustehnika Taimekasvataja 26 2008-11-26 2008-11-26 2011-11-16 IV 2132 Põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse nõuandjad 0811 Põllundus ja loomakasvatus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Põllumajandustehnika spetsialist III Specialist on agricultural machinery III 4 Põllumajandustehnika spetsialist III (versioon 1) Põllumajandustehnika spetsialist III (versioon 2) Põllumajandustehnika spetsialist III (versioon 3) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Looma- ja taimekasvatus. Põllumajandustehnika Põllumajandustehnika spetsialist 12 2011-11-17 2011-11-17 2013-12-31 III 7233 Põllumajandus- ja tööstusmasinate mehaanikud ning lukksepad 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 28 Mujal liigitamata masinate ja seadmete tootmine Põllumajandustehnika spetsialist III Specialist on agricultural machinery III 3 Põllumajandustehnika spetsialist III (versioon 1) Põllumajandustehnika spetsialist III (versioon 2) Põllumajandustehnika spetsialist III (versioon 4) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Looma- ja taimekasvatus. Põllumajandustehnika Põllumajandustehnika spetsialist 26 2008-11-26 2008-11-26 2011-11-16 III 7233 Põllumajandus- ja tööstusmasinate mehaanikud ning lukksepad 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 28 Mujal liigitamata masinate ja seadmete tootmine Põllumajandustehnika spetsialist IV Specialist on agricultural machinery IV 4 Põllumajandustehnika spetsialist IV (versioon 1) Põllumajandustehnika spetsialist IV (versioon 2) Põllumajandustehnika spetsialist IV (versioon 3) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Looma- ja taimekasvatus. Põllumajandustehnika Põllumajandustehnika spetsialist 26 2011-11-17 2011-11-17 2013-12-31 IV 3142 Põllumajandustehnikud 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 28 Mujal liigitamata masinate ja seadmete tootmine Põllumajandustehnika spetsialist IV Specialist on agricultural machinery IV 3 Põllumajandustehnika spetsialist IV (versioon 1) Põllumajandustehnika spetsialist IV (versioon 2) Põllumajandustehnika spetsialist IV (versioon 4) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Looma- ja taimekasvatus. Põllumajandustehnika Põllumajandustehnika spetsialist 26 2008-11-26 2008-11-26 2011-11-16 IV 3142 Põllumajandustehnikud 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 28 Mujal liigitamata masinate ja seadmete tootmine Põllumajandustöötaja I Farm-worker I 5 Loomakasvatustöötaja, tase 3 (versioon 10) Loomakasvatustöötaja, tase 3 (versioon 8) Loomakasvatustöötaja, tase 3 (versioon 9) Põllumajandustöötaja I (versioon 1) Põllumajandustöötaja I (versioon 2) Põllumajandustöötaja I (versioon 3) Põllumajandustöötaja I (versioon 4) Põllumajandustöötaja, tase 3 (versioon 6) Põllumajandustöötaja, tase 3 (versioon 7) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Looma- ja taimekasvatus. Põllumajandustehnika Põllumajandustootja 12 2011-11-17 2011-11-17 2013-12-31 I 2 2 6130 Segapõllumajanduse oskustöölised 0811 Põllundus ja loomakasvatus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Veisekasvatus Hobusekasvatus Karusloomakasvatus Lamba- ja kitsekasvatus Linnukasvatus Mesindus Seakasvatus Taimekasvatus Veisekasvatus Vesiviljelus Tšintsiljakasvatus Küülikukasvatus Põllumajandustöötaja II Farm-worker II 5 Loomakasvataja, tase 4 (versioon 10) Loomakasvataja, tase 4 (versioon 8) Loomakasvataja, tase 4 (versioon 9) Põllumajandustöötaja II (versioon 1) Põllumajandustöötaja II (versioon 2) Põllumajandustöötaja II (versioon 3) Põllumajandustöötaja II (versioon 4) Põllumajandustöötaja, tase 4 (versioon 6) Põllumajandustöötaja, tase 4 (versioon 7) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Looma- ja taimekasvatus. Põllumajandustehnika Põllumajandustootja 12 2011-11-17 2011-11-17 2013-12-31 II 3 3 6130 Segapõllumajanduse oskustöölised 0811 Põllundus ja loomakasvatus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Hobusekasvatus Karusloomakasvatus Lamba- ja kitsekasvatus Linnukasvatus Mesindus Seakasvatus Taimekasvatus Veisekasvatus Vesiviljelus Põllumajandustöötaja I Farm-worker I 4 Loomakasvatustöötaja, tase 3 (versioon 10) Loomakasvatustöötaja, tase 3 (versioon 8) Loomakasvatustöötaja, tase 3 (versioon 9) Põllumajandustöötaja I (versioon 1) Põllumajandustöötaja I (versioon 2) Põllumajandustöötaja I (versioon 3) Põllumajandustöötaja I (versioon 5) Põllumajandustöötaja, tase 3 (versioon 6) Põllumajandustöötaja, tase 3 (versioon 7) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Looma- ja taimekasvatus. Põllumajandustehnika Põllumajandustootja 26 2008-11-26 2008-11-26 2011-11-16 I 6130 Segapõllumajanduse oskustöölised 0811 Põllundus ja loomakasvatus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Konsulent IV Agricultural Advisor IV 6 Konsulent IV (versioon 1) Konsulent IV (versioon 2) Konsulent IV (versioon 3) Konsulent IV (versioon 4) Konsulent IV (versioon 5) Konsulent, tase 5 (versioon 10) Konsulent, tase 5 (versioon 7) Konsulent, tase 5 (versioon 8) Konsulent, tase 5 (versioon 9) Aianduse konsulent IV Kalanduse konsulent IV Keskkonnakaitse ja loodushoiu konsulent IV Kogukonna arengu konsulent IV Loomakasvatuse konsulent IV Maaettevõtluse ja finantsmajanduse konsulent IV Maaparanduse konsulent IV Mesinduse konsulent IV Metsanduse konsulent IV Põllumajandus- tehnoloogiate konsulent IV Põllumajanduslike ehitiste konsulent IV Taimekasvatuse konsulent IV Toiduainete väiketöötlemise konsulent IV Vesiviljeluse konsulent IV Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Põllu- ja maamajanduslik nõustamine Konsulent 12 2011-11-17 2011-11-17 2013-11-27 IV 5 5 2132 Põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse nõuandjad 0413 Juhtimine ja haldus 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Aedvilja-, põllu- ja metsasaaduste toodete valmistamine Avamaa Finantsjuhtimine Hobusekasvatus Iluaiandus Jookide valmistamine Kalatoodete valmistamine Katmikala Lamba- ja kitsekasvatus Lihatoodete valmistamine Linnukasvatus Maaettevõtlus Maheaiandus Maheloomakasvatus Mahemesindus Mahetaimekasvatus Mittetraditsiooniline loomakasvatus Piimatoodete valmistamine Puukoolimajandus Puuviljandus Rohumaaviljelus ja söödatootmine Rühvelkultuurid Seakasvatus Teraviljakasvatus Veisekasvatus Konsulent V Agricultural Advisor V 6 Konsulent V (versioon 1) Konsulent V (versioon 2) Konsulent V (versioon 3) Konsulent V (versioon 4) Konsulent V (versioon 5) Konsulent, tase 6 (versioon 10) Konsulent, tase 6 (versioon 7) Konsulent, tase 6 (versioon 8) Konsulent, tase 6 (versioon 9) Aianduse konsulent V Kalanduse konsulent V Keskkonnakaitse ja loodushoiu konsulent V Kogukonna arengu konsulent V Loomakasvatuse konsulent V Maaettevõtluse ja finantsmajanduse konsulent V Maaparanduse konsulent V Mesinduse konsulent V Metsanduse konsulent V Põllumajanduslike ehitiste konsulent V Taimekasvatuse konsulent V Toiduainete väiketöötlemise konsulent V Vesiviljeluse konsulent V Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Põllu- ja maamajanduslik nõustamine Konsulent 12 2011-11-17 2011-11-17 2013-11-27 V 6 6 2132 Põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse nõuandjad 0413 Juhtimine ja haldus 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Aedvilja-, põllu- ja metsasaaduste toodete valmistamine Avamaa Finantsjuhtimine Hobusekasvatus Iluaiandus Jookide valmistamine Kalatoodete valmistamine Katmikala Lamba- ja kitsekasvatus Lihatoodete valmistamine Linnukasvatus Maaettevõtlus Maheaiandus Mahemesindus Mahetaimekasvatus Maheloomakasvatus Mittetraditsiooniline loomakasvatus Piimatoodete valmistamine Puukoolimajandus Puuviljandus Rohumaaviljelus ja söödatootmine Rühvelkultuurid Seakasvatus Teraviljakasvatus Veisekasvatus Dokker I Docker, Longshoreman I 4 Dokker I (versioon 1) Dokker I (versioon 2) Dokker I (versioon 3) Dokker, tase 3 (versioon 5) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Merendus Dokker 7 2011-06-09 2011-06-09 2012-01-04 I 8343 Kraana-, tõstuki- jm tõsteseadmete juhid 1041 Transporditeenused 50 Veetransport Dokker II Docker, Longshoreman II 4 Dokker II (versioon 1) Dokker II (versioon 2) Dokker II (versioon 3) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Merendus Dokker 7 2011-06-09 2011-06-09 2012-01-04 II 8343 Kraana-, tõstuki- jm tõsteseadmete juhid 1041 Transporditeenused 50 Veetransport Dokker III Docker, Longshoreman III 4 Dokker III (versioon 1) Dokker III (versioon 2) Dokker III (versioon 3) Dokker, tase 4 (versioon 5) Dokker, tase 4 (versioon 6) Dokker, tase 4 (versioon 7) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Merendus Dokker 7 2011-06-09 2011-06-09 2012-01-04 III 8343 Kraana-, tõstuki- jm tõsteseadmete juhid 1041 Transporditeenused 50 Veetransport Laevajuht I Navigator I 3 Laevajuht I (versioon 1) Laevajuht I (versioon 2) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Merendus Laevajuht 7 2011-06-09 2011-06-09 2013-12-31 I 3152 Laevajuhid ja lootsid 1041 Transporditeenused 50 Veetransport Laevajuht II Navigator II 3 Laevajuht II (versioon 1) Laevajuht II (versioon 2) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Merendus Laevajuht 7 2011-06-09 2011-06-09 2013-12-31 II 3152 Laevajuhid ja lootsid 1041 Transporditeenused 50 Veetransport Laevajuht III Navigator III 4 Laevajuht III (versioon 1) Laevajuht III (versioon 2) Laevajuht III (versioon 3) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Merendus Laevajuht 7 2011-06-09 2011-06-09 2013-12-31 III 3152 Laevajuhid ja lootsid 1041 Transporditeenused 50 Veetransport Laevajuht IV Navigator IV 4 Laevajuht IV (versioon 1) Laevajuht IV (versioon 2) Laevajuht IV (versioon 3) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Merendus Laevajuht 7 2011-06-09 2011-06-09 2013-12-31 IV 3152 Laevajuhid ja lootsid 1041 Transporditeenused 50 Veetransport Laevamehaanik I Engineer officer on ships I 3 Laevamehaanik I (versioon 1) Laevamehaanik I (versioon 2) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Merendus Laevamehaanik 7 2011-06-09 2011-06-09 2013-12-31 I 3151 Laevamehaanikud 1041 Transporditeenused 50 Veetransport Laevamehaanik II Engineer officer on ships II 3 Laevamehaanik II (versioon 1) Laevamehaanik II (versioon 2) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Merendus Laevamehaanik 7 2011-06-09 2011-06-09 2013-12-31 II 3151 Laevamehaanikud 1041 Transporditeenused 50 Veetransport Laevamehaanik III Engineer officer on ships III 4 Laevamehaanik III (versioon 1) Laevamehaanik III (versioon 2) Laevamehaanik III (versioon 3) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Merendus Laevamehaanik 7 2011-06-09 2011-06-09 2013-12-31 III 3151 Laevamehaanikud 1041 Transporditeenused 50 Veetransport Laevamehaanik IV Engineer officer on ships IV 4 Laevamehaanik IV (versioon 1) Laevamehaanik IV (versioon 2) Laevamehaanik IV (versioon 3) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Merendus Laevamehaanik 7 2011-06-09 2011-06-09 2013-12-31 IV 3151 Laevamehaanikud 1041 Transporditeenused 50 Veetransport Raudtee ehitusjuht III Руководителъ работ по строительству сооружении железнодорожной инфрастпуктуры III 3 Raudtee ehitusjuht III (versioon 1) Raudtee ehitusjuht III (versioon 2) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee ehitusjuht 7 2011-06-09 2011-06-09 2013-12-31 III 3112 Ehitustehnikud 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Raudtee ehitusjuht IV Руководителъ работ по строительству сооружении железнодорожной инфрастпуктуры IV 3 Raudtee ehitusjuht IV (versioon 1) Raudtee ehitusjuht IV (versioon 2) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee ehitusjuht 7 2011-09-06 2011-09-06 2013-12-31 IV 3112 Ehitustehnikud 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Sisevee laevajuht II Boatmaster for the carriage of goods and passangers by inland waterway II 3 Sisevee laevajuht II (versioon 1) Sisevee laevajuht II (versioon 2) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Merendus Laevajuht 7 2011-06-09 2011-06-09 2013-12-31 II 3152 Laevajuhid ja lootsid 1041 Transporditeenused 50 Veetransport Sisevee laevajuht III Boatmaster for the carriage of goods and passangers by inland waterway III 3 Sisevee laevajuht III (versioon 1) Sisevee laevajuht III (versioon 2) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Merendus Laevajuht 7 2011-06-09 2011-06-09 2013-12-31 III 3152 Laevajuhid ja lootsid 1041 Transporditeenused 50 Veetransport Talman III Tallyman III 4 Talman III (versioon 1) Talman III (versioon 2) Talman III (versioon 3) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Merendus Talman 7 2011-06-09 2011-06-09 2012-01-04 III 4323 Transpordivaldkonna kontoritöötajad 1041 Transporditeenused 50 Veetransport Laopidaja III Warehouseman III 4 Laohoidja, tase 5 (versioon 5) Laojuht, tase 5 (versioon 6) Laojuht, tase 5 (versioon 7) Laopidaja III (versioon 1) Laopidaja III (versioon 2) Laopidaja III (versioon 3) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Logistika Laohoidja 7 2011-06-09 2011-06-09 2013-12-31 III 4 4 4321 Laoarvestuse kontoritöötajad 1041 Transporditeenused 52 Laondus ja veondust abistavad tegevusalad Kaubakäsitleja I Handler I 4 Kaubakäsitleja I (versioon 1) Kaubakäsitleja I (versioon 2) Kaubakäsitleja I (versioon 3) Laoabiline, tase 3 (versioon 5) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Logistika Laohoidja 7 2011-06-09 2011-06-09 2013-12-31 I 3 3 4321 Laoarvestuse kontoritöötajad 1041 Transporditeenused 52 Laondus ja veondust abistavad tegevusalad Kaubakäsitleja II Handler II 4 Kaubakäsitleja II (versioon 1) Kaubakäsitleja II (versioon 2) Kaubakäsitleja II (versioon 3) Laotöötaja, tase 4 (versioon 5) Laotöötaja, tase 4 (versioon 6) Laotöötaja, tase 4 (versioon 7) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Logistika Laohoidja 7 2011-06-09 2011-06-09 2013-12-31 II 3 3 4321 Laoarvestuse kontoritöötajad 1041 Transporditeenused 52 Laondus ja veondust abistavad tegevusalad Logistik IV Logistician IV 4 Ekspedeerija, tase 6 (versioon 5) Logistik IV (versioon 1) Logistik IV (versioon 2) Logistik IV (versioon 3) Logistik, tase 6 (versioon 5) Logistikajuht, tase 6 (versioon 6) Logistikajuht, tase 6 (versioon 7) Veokorraldaja IV (versioon 1) Veokorraldaja IV (versioon 2) Veokorraldaja IV (versioon 3) Veokorraldaja IV (versioon 4) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Logistika Veokorraldaja-logistik 6 2010-12-29 2010-12-29 2014-03-03 IV 6 6 4323 Transpordivaldkonna kontoritöötajad 1041 Transporditeenused 52 Laondus ja veondust abistavad tegevusalad Logistik IV Logistician IV 3 Ekspedeerija, tase 6 (versioon 5) Logistik IV (versioon 1) Logistik IV (versioon 2) Logistik IV (versioon 4) Logistik, tase 6 (versioon 5) Logistikajuht, tase 6 (versioon 6) Logistikajuht, tase 6 (versioon 7) Veokorraldaja IV (versioon 1) Veokorraldaja IV (versioon 2) Veokorraldaja IV (versioon 3) Veokorraldaja IV (versioon 4) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Logistika Veokorraldaja-logistik 20 2007-11-22 2007-11-22 2010-12-28 IV 4323 Transpordivaldkonna kontoritöötajad 1041 Transporditeenused 52 Laondus ja veondust abistavad tegevusalad Logistik V Logistics Manager V 4 Logistik V (versioon 1) Logistik V (versioon 2) Logistik V (versioon 3) Logistik, tase 7 (versioon 5) Transpordikorraldusjuht, tase 7 (versioon 5) Veokorraldaja V (versioon 1) Veokorraldaja V (versioon 2) Veokorraldaja V (versioon 3) Veokorraldaja V (versioon 4) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Logistika Veokorraldaja-logistik 6 2010-12-29 2010-12-29 2014-03-03 V 7 7 1324 Tarne-, turustus- jms juhid 1041 Transporditeenused 52 Laondus ja veondust abistavad tegevusalad Veokorraldaja III Freight Forwarder III 4 Veokorraldaja III (versioon 1) Veokorraldaja III (versioon 2) Veokorraldaja III (versioon 3) Veokorraldaja-logistik, tase 4 (versioon 10) Veokorraldaja-logistik, tase 4 (versioon 8) Veokorraldaja-logistik, tase 4 (versioon 9) Veokorraldaja, tase 4 (versioon 5) Veokorraldaja, tase 4 (versioon 6) Veokorraldaja, tase 4 (versioon 7) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Logistika Veokorraldaja-logistik 7 2011-06-09 2011-06-09 2013-12-31 III 4 4 4323 Transpordivaldkonna kontoritöötajad 1041 Transporditeenused 52 Laondus ja veondust abistavad tegevusalad Veokorraldaja IV Freight Forwarder IV 4 Ekspedeerija, tase 6 (versioon 5) Logistik IV (versioon 1) Logistik IV (versioon 2) Logistik IV (versioon 3) Logistik IV (versioon 4) Logistik, tase 6 (versioon 5) Logistikajuht, tase 6 (versioon 6) Logistikajuht, tase 6 (versioon 7) Veokorraldaja IV (versioon 1) Veokorraldaja IV (versioon 2) Veokorraldaja IV (versioon 3) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Logistika Veokorraldaja-logistik 7 2011-06-09 2011-06-09 2013-12-31 IV 5 5 3331 Tollimaaklerid ja ekspedeerijad 1041 Transporditeenused 52 Laondus ja veondust abistavad tegevusalad Veokorraldaja V Freight Forwarder V 4 Logistik V (versioon 1) Logistik V (versioon 2) Logistik V (versioon 3) Logistik V (versioon 4) Logistik, tase 7 (versioon 5) Transpordikorraldusjuht, tase 7 (versioon 5) Veokorraldaja V (versioon 1) Veokorraldaja V (versioon 2) Veokorraldaja V (versioon 3) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Logistika Veokorraldaja-logistik 7 2011-06-09 2011-06-09 2013-12-31 V 6 6 1324 Tarne-, turustus- jms juhid 1041 Transporditeenused 52 Laondus ja veondust abistavad tegevusalad Veokorraldaja V Freight Forwarder V 3 Logistik V (versioon 1) Logistik V (versioon 2) Logistik V (versioon 3) Logistik V (versioon 4) Logistik, tase 7 (versioon 5) Transpordikorraldusjuht, tase 7 (versioon 5) Veokorraldaja V (versioon 1) Veokorraldaja V (versioon 2) Veokorraldaja V (versioon 4) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Logistika Veokorraldaja-logistik 23 2008-12-10 2008-12-10 2011-06-08 V 1324 Tarne-, turustus- jms juhid 1041 Transporditeenused 52 Laondus ja veondust abistavad tegevusalad Defektoskoopia operaator I Defectoscopy operator I 3 Defektoskoopia operaator I (versioon 1) Defektoskoopia operaator I (versioon 2) Raudtee defektoskoopia operaatori abi, tase 2 (versioon 4) Raudtee defektoskoopia operaatori abi, tase 2 (versioon 5) Raudtee defektoskoopia operaatori abi, tase 2 (versioon 6) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee defektoskoopia operaator 6 2010-12-29 2010-12-29 2013-12-31 I 3119 Füüsika- ja tehnikateaduste tehnikud, mujal liigitamata 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Defektoskoopia operaator II Defectoscopy operator II 2 Defektoskoopia operaator II (versioon 1) Raudtee defektoskoopia operaator, tase 3 (versioon 3) Raudtee defektoskoopia operaator, tase 3 (versioon 4) Raudtee defektoskoopia operaator, tase 3 (versioon 5) Raudtee defektoskoopia operaator, tase 3 (versioon 6) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee defektoskoopia operaator 6 2010-12-29 2010-12-29 2013-12-31 II 3119 Füüsika- ja tehnikateaduste tehnikud, mujal liigitamata 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Defektoskoopia operaator II Defectoscopy operator II 1 Defektoskoopia operaator II (versioon 2) Raudtee defektoskoopia operaator, tase 3 (versioon 3) Raudtee defektoskoopia operaator, tase 3 (versioon 4) Raudtee defektoskoopia operaator, tase 3 (versioon 5) Raudtee defektoskoopia operaator, tase 3 (versioon 6) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee defektoskoopia operaator 19 2007-06-06 2007-06-06 2010-12-28 II 3119 Füüsika- ja tehnikateaduste tehnikud, mujal liigitamata 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Defektoskoopia operaator III Defectoscopy operator III 2 Defektoskoopia operaator III (versioon 1) Raudtee defektoskoopia operaator, tase 4 (versioon 3) Raudtee defektoskoopia operaator, tase 4 (versioon 4) Raudtee defektoskoopia operaator, tase 4 (versioon 5) Raudtee defektoskoopia operaator, tase 4 (versioon 6) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee defektoskoopia operaator 6 2010-12-29 2010-12-29 2013-12-31 III 3119 Füüsika- ja tehnikateaduste tehnikud, mujal liigitamata 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Defektoskoopia operaator I Defectoscopy operator I 2 Defektoskoopia operaator I (versioon 1) Defektoskoopia operaator I (versioon 3) Raudtee defektoskoopia operaatori abi, tase 2 (versioon 4) Raudtee defektoskoopia operaatori abi, tase 2 (versioon 5) Raudtee defektoskoopia operaatori abi, tase 2 (versioon 6) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee defektoskoopia operaator 19 2007-06-06 2007-06-06 2010-12-28 I 3119 Füüsika- ja tehnikateaduste tehnikud, mujal liigitamata 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Raudtee eriveeremi juht II Driver of special purpose rolling-stock II 3 Raudtee eriveeremi juht II (versioon 1) Raudtee eriveeremi juht II (versioon 2) Raudtee eriveeremi juht, tase 4 (versioon 4) Raudtee eriveeremi juht, tase 4 (versioon 5) Raudtee eriveeremi juht, tase 4 (versioon 6) Raudtee eriveeremi juht, tase 4 (versioon 7) Raudtee eriveeremi juht, tase 4 (versioon 8) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee eriveeremi juht 6 2010-12-29 2010-12-29 2013-12-31 II 8311 Veduri- ja rongijuhid 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Raudtee eriveeremi juht II Driver of special purpose rolling-stock II 2 Raudtee eriveeremi juht II (versioon 1) Raudtee eriveeremi juht II (versioon 3) Raudtee eriveeremi juht, tase 4 (versioon 4) Raudtee eriveeremi juht, tase 4 (versioon 5) Raudtee eriveeremi juht, tase 4 (versioon 6) Raudtee eriveeremi juht, tase 4 (versioon 7) Raudtee eriveeremi juht, tase 4 (versioon 8) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee eriveeremi juht 19 2007-06-06 2007-06-06 2010-12-28 II 8311 Veduri- ja rongijuhid 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Raudtee liikluskorraldaja I Traffic regulator I 5 Liikluskorraldaja I (versioon 1) Liikluskorraldaja I (versioon 2) Raudtee liikluskorraldaja I (versioon 3) Raudtee liikluskorraldaja I (versioon 4) Raudtee liikluskorraldustöötaja, tase 2 (versioon 6) Raudtee liikluskorraldustöötaja, tase 2 (versioon 7) Raudtee liikluskorraldustöötaja, tase 2 (versioon 8) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee liikluskorraldaja 7 2011-06-09 2011-06-09 2013-12-31 I 8312 Raudtee liiklustöötajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Pöörmeseadja Signalist Raudtee liikluskorraldaja II Traffic controller II 5 Liikluskorraldaja II (versioon 1) Liikluskorraldaja II (versioon 2) Liikluskorraldaja III (versioon 1) Liikluskorraldaja III (versioon 2) Raudtee liikluskorraldaja II (versioon 3) Raudtee liikluskorraldaja II (versioon 4) Raudtee liikluskorraldaja III (versioon 3) Raudtee liikluskorraldaja III (versioon 4) Raudtee liikluskorraldaja III (versioon 5) Raudtee liikluskorraldaja, tase 4 (versioon 6) Raudtee liikluskorraldaja, tase 4 (versioon 7) Raudtee liikluskorraldaja, tase 4 (versioon 8) Raudtee liikluskorraldaja, tase 4 (versioon 9) Raudteeliikluskorraldaja, tase 4 (versioon 10) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee liikluskorraldaja 7 2011-06-09 2011-06-09 2013-12-31 II 4323 Transpordivaldkonna kontoritöötajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport automaat- ja poolautomaatblokeeringuga liinil automaatblokeeringuga liinil dispetšeri käskudega liinil elektrisausüsteemiga liinil poolautomaatblokeeringuga liinil telefonsidega liinil ühe sauaga liinil ühe veduriga liinil Raudtee liikluskorraldaja III Traffic controller III 5 Liikluskorraldaja II (versioon 1) Liikluskorraldaja II (versioon 2) Liikluskorraldaja III (versioon 1) Liikluskorraldaja III (versioon 2) Raudtee liikluskorraldaja II (versioon 3) Raudtee liikluskorraldaja II (versioon 4) Raudtee liikluskorraldaja II (versioon 5) Raudtee liikluskorraldaja III (versioon 3) Raudtee liikluskorraldaja III (versioon 4) Raudtee liikluskorraldaja, tase 4 (versioon 6) Raudtee liikluskorraldaja, tase 4 (versioon 7) Raudtee liikluskorraldaja, tase 4 (versioon 8) Raudtee liikluskorraldaja, tase 4 (versioon 9) Raudteeliikluskorraldaja, tase 4 (versioon 10) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee liikluskorraldaja 7 2011-06-09 2011-06-09 2013-12-31 III 4323 Transpordivaldkonna kontoritöötajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport automaat- ja poolautomaatblokeeringuga liinil automaatblokeeringuga liinil dispetšeri käskudega liinil elektrisausüsteemiga liinil kombineeritud teeblokeeringuga liinil poolautomaatblokeeringuga liinil telefonsidega liinil ühe sauaga liinil ühe veduriga liinil Raudtee liikluskorraldaja IV Traffic controller IV 5 Liikluskorraldaja IV (versioon 1) Liikluskorraldaja IV (versioon 2) Raudtee liikluskorraldaja IV (versioon 3) Raudtee liikluskorraldaja IV (versioon 4) Raudtee liikluskorraldaja, tase 5 (versioon 6) Raudtee liikluskorraldaja, tase 5 (versioon 7) Raudtee liikluskorraldaja, tase 5 (versioon 8) Raudtee liikluskorraldaja, tase 5 (versioon 9) Raudteeliikluskorraldaja, tase 5 (versioon 10) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee liikluskorraldaja 7 2011-06-09 2011-06-09 2013-12-31 IV 4323 Transpordivaldkonna kontoritöötajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Raudtee liikluskorraldaja V Traffic controller V 5 Liikluskorraldaja V (versioon 1) Liikluskorraldaja V (versioon 2) Raudtee liikluskorraldaja V (versioon 3) Raudtee liikluskorraldaja V (versioon 4) Raudtee liikluskorraldaja, tase 6 (versioon 6) Raudtee liikluskorraldaja, tase 6 (versioon 7) Raudtee liikluskorraldaja, tase 6 (versioon 8) Raudtee liikluskorraldaja, tase 6 (versioon 9) Raudteeliikluskorraldaja, tase 6 (versioon 10) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee liikluskorraldaja 7 2011-06-09 2011-06-09 2013-12-31 V 4323 Transpordivaldkonna kontoritöötajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Raudtee sideseadmete ehitusjuht III Command and controll railway signalling construction manager III 3 Raudtee sideseadmete ehitusjuht III (versioon 1) Raudtee sideseadmete ehitusjuht III (versioon 2) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee sideseadmete ehitusjuht 7 2011-06-09 2011-06-09 2013-12-31 III 3112 Ehitustehnikud 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Raudtee teemehaanik I Railway mechanic I 3 Raudtee teemehaanik I (versioon 1) Raudtee teemehaanik I (versioon 2) Raudtee teemehaaniku abi, tase 2 (versioon 4) Raudtee teemehaaniku abi, tase 2 (versioon 5) Raudtee teemehaaniku abi, tase 2 (versioon 6) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee teemehaanik 6 2010-12-29 2010-12-29 2013-12-31 I 7215 Troppijad ja trossijätkajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Raudtee teemehaanik II Railway mechanic II 3 Raudtee teemehaanik II (versioon 1) Raudtee teemehaanik II (versioon 2) Raudtee teemehaanik, tase 3 (versioon 4) Raudtee teemehaanik, tase 3 (versioon 5) Raudtee teemehaanik, tase 3 (versioon 6) Raudtee teemehaanik, tase 3 (versioon 7) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee teemehaanik 6 2010-12-29 2010-12-29 2013-12-31 II 7215 Troppijad ja trossijätkajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Raudtee teemehaanik II Railway mechanic II 2 Raudtee teemehaanik II (versioon 1) Raudtee teemehaanik II (versioon 3) Raudtee teemehaanik, tase 3 (versioon 4) Raudtee teemehaanik, tase 3 (versioon 5) Raudtee teemehaanik, tase 3 (versioon 6) Raudtee teemehaanik, tase 3 (versioon 7) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee teemehaanik 19 2007-06-06 2007-06-06 2010-12-28 II 7215 Troppijad ja trossijätkajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Raudtee teemehaanik III Railway mechanic III 3 Raudtee teemehaanik III (versioon 1) Raudtee teemehaanik III (versioon 2) Raudtee teemehaanik, tase 4 (versioon 4) Raudtee teemehaanik, tase 4 (versioon 5) Raudtee teemehaanik, tase 4 (versioon 6) Raudtee teemehaanik, tase 4 (versioon 7) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee teemehaanik 6 2010-12-29 2010-12-29 2013-12-31 III 7215 Troppijad ja trossijätkajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Raudtee teemehaanik I Railway mechanic I 2 Raudtee teemehaanik I (versioon 1) Raudtee teemehaanik I (versioon 3) Raudtee teemehaaniku abi, tase 2 (versioon 4) Raudtee teemehaaniku abi, tase 2 (versioon 5) Raudtee teemehaaniku abi, tase 2 (versioon 6) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee teemehaanik 19 2007-06-06 2007-06-06 2010-12-28 I 7215 Troppijad ja trossijätkajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Raudtee turvanguseadmete ehitusjuht III Command and controll railway interlocking construction manager III 3 Raudtee turvanguseadmete ehitusjuht III (versioon 1) Raudtee turvanguseadmete ehitusjuht III (versioon 2) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee turvanguseadmete ehitusjuht 7 2011-06-09 2011-06-09 2013-12-31 III 3112 Ehitustehnikud 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Raudtee turvanguseadmete mehaanik I Railway signalling area assistant I 4 Raudtee turvanguseadmete mehaanik I (versioon 3) Raudtee turvanguseadmete nooremmehaanik, tase 2 (versioon 5) Raudtee turvanguseadmete nooremmehaanik, tase 2 (versioon 6) Raudtee turvanguseadmete nooremmehaanik, tase 2 (versioon 7) Raudteeautomaatik I (versioon 1) Raudteeautomaatik I (versioon 2) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee turvanguseadmete mehaanik 6 2010-12-29 2010-12-29 2013-12-31 I 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Raudtee teemehaanik I Railway mechanic I 1 Raudtee teemehaanik I (versioon 2) Raudtee teemehaanik I (versioon 3) Raudtee teemehaaniku abi, tase 2 (versioon 4) Raudtee teemehaaniku abi, tase 2 (versioon 5) Raudtee teemehaaniku abi, tase 2 (versioon 6) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee teemehaanik 7 2003-06-13 2003-06-13 2007-06-05 I 7215 Troppijad ja trossijätkajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Raudtee turvanguseadmete mehaanik II Railway signalling area assistant II 4 Raudtee turvanguseadmete mehaanik II (versioon 3) Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 4 (versioon 5) Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 4 (versioon 6) Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 4 (versioon 7) Raudteeautomaatik II (versioon 1) Raudteeautomaatik II (versioon 2) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee turvanguseadmete mehaanik 6 2010-12-29 2010-12-29 2013-12-31 II 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Raudtee turvanguseadmete mehaanik III Railway signalling area engineer III 4 Raudtee turvanguseadmete mehaanik III (versioon 3) Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 5 (versioon 5) Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 5 (versioon 6) Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 5 (versioon 7) Raudteeautomaatik III (versioon 1) Raudteeautomaatik III (versioon 2) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee turvanguseadmete mehaanik 6 2010-12-29 2010-12-29 2013-12-31 III 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Raudtee teemehaanik III Railway mechanic III 2 Raudtee teemehaanik III (versioon 1) Raudtee teemehaanik III (versioon 3) Raudtee teemehaanik, tase 4 (versioon 4) Raudtee teemehaanik, tase 4 (versioon 5) Raudtee teemehaanik, tase 4 (versioon 6) Raudtee teemehaanik, tase 4 (versioon 7) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee teemehaanik 19 2007-06-06 2007-06-06 2010-12-28 III 7215 Troppijad ja trossijätkajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Raudtee turvanguseadmete mehaanik IV Railway signalling area engineer IV 4 Raudtee turvanguseadmete mehaanik IV (versioon 3) Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 6 (versioon 5) Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 6 (versioon 6) Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 6 (versioon 7) Raudteeautomaatik IV (versioon 1) Raudteeautomaatik IV (versioon 2) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee turvanguseadmete mehaanik 6 2010-12-29 2010-12-29 2013-12-31 IV 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Raudtee eriveeremi juht II Driver of special purpose rolling-stock II 1 Raudtee eriveeremi juht II (versioon 2) Raudtee eriveeremi juht II (versioon 3) Raudtee eriveeremi juht, tase 4 (versioon 4) Raudtee eriveeremi juht, tase 4 (versioon 5) Raudtee eriveeremi juht, tase 4 (versioon 6) Raudtee eriveeremi juht, tase 4 (versioon 7) Raudtee eriveeremi juht, tase 4 (versioon 8) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee eriveeremi juht 7 2003-06-13 2003-06-13 2007-06-05 II 8311 Veduri- ja rongijuhid 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Raudtee-elektrik II Rail maintenance electrician II 4 Raudtee-elektrik II (versioon 1) Raudtee-elektrik II (versioon 2) Raudtee-elektrik II (versioon 3) Raudtee-elektrik, tase 4 (versioon 5) Raudtee-elektrik, tase 4 (versioon 6) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee-elektrik 7 2011-06-09 2011-06-09 2013-12-31 II 7411 Ehituselektrikud 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Raudtee-elektrik III Rail maintenance electrician III 4 Raudtee-elektrik III (versioon 1) Raudtee-elektrik III (versioon 2) Raudtee-elektrik III (versioon 3) Raudtee-elektrik, tase 5 (versioon 5) Raudtee-elektrik, tase 5 (versioon 6) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee-elektrik 7 2011-06-09 2011-06-09 2013-12-31 III 7411 Ehituselektrikud 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Raudteeveeremi elektrik II Rolling stock electrician II 4 Raudteeveeremi elektrik II (versioon 1) Raudteeveeremi elektrik II (versioon 2) Raudteeveeremi elektrik II (versioon 3) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudteeveeremi elektrik 7 2011-06-09 2011-06-09 2013-12-31 II 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Raudteeveeremi lukksepp I Rolling-stock locksmith I 4 Raudteeveeremi lukksepp I (versioon 1) Raudteeveeremi lukksepp I (versioon 2) Raudteeveeremi lukksepp I (versioon 3) Raudteeveeremi lukksepp, tase 3 (versioon 5) Raudteeveeremi lukksepp, tase 3 (versioon 6) Raudteeveeremi tehnik, tase 3 (versioon 7) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudteeveeremi lukksepp 7 2011-06-09 2011-06-09 2013-12-31 I 7231 Mootorsõidukimehaanikud ja -lukksepad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport diiselvedur Raudteeveeremi lukksepp II Rolling-stock locksmith II 4 Raudteeveeremi lukksepp II (versioon 1) Raudteeveeremi lukksepp II (versioon 2) Raudteeveeremi lukksepp II (versioon 3) Raudteeveeremi lukksepp, tase 4 (versioon 5) Raudteeveeremi lukksepp, tase 4 (versioon 6) Raudteeveeremi tehnik, tase 4 (versioon 7) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudteeveeremi lukksepp 7 2011-06-09 2011-06-09 2013-12-31 II 7231 Mootorsõidukimehaanikud ja -lukksepad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport diiselvedur Raudteeveeremi mehaanik III Rolling-stock mechanical engineer III 4 Raudteeveeremi mehaanik III (versioon 1) Raudteeveeremi mehaanik III (versioon 2) Raudteeveeremi mehaanik III (versioon 3) Raudteeveeremi mehaanik, tase 5 (versioon 5) Raudteeveeremi mehaanik, tase 5 (versioon 6) Raudteeveeremi mehaanik, tase 5 (versioon 7) Raudteeveeremi mehaanik, tase 5 (versioon 8) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudteeveeremi mehaanik 7 2011-06-09 2011-06-09 2013-12-31 III 7231 Mootorsõidukimehaanikud ja -lukksepad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Rongikoostaja I Shunting foreman I 4 Rongikoostaja abi, tase 2 (versioon 5) Rongikoostaja abi, tase 2 (versioon 6) Rongikoostaja abi, tase 2 (versioon 7) Rongikoostaja I (versioon 1) Rongikoostaja I (versioon 2) Rongikoostaja I (versioon 3) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Rongikoostaja 7 2011-06-09 2011-06-09 2013-12-31 I 8211 Mehaaniliste seadmete koostajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Rongikoostaja II Shunting foreman II 4 Rongikoostaja II (versioon 1) Rongikoostaja II (versioon 2) Rongikoostaja II (versioon 3) Rongikoostaja, tase 3 (versioon 5) Rongikoostaja, tase 3 (versioon 6) Rongikoostaja, tase 3 (versioon 7) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Rongikoostaja 7 2011-06-09 2011-06-09 2013-12-31 II 8211 Mehaaniliste seadmete koostajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Vagunijärelevaataja II Wagon supervisor II 4 Vagunijärelevaataja II (versioon 1) Vagunijärelevaataja II (versioon 2) Vagunijärelevaataja II (versioon 3) Vagunijärelevaataja, tase 3 (versioon 5) Vagunijärelevaataja, tase 3 (versioon 6) Vagunijärelevaataja, tase 3 (versioon 7) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Vagunijärelevaataja 7 2011-06-09 2011-06-09 2013-12-31 II 4323 Transpordivaldkonna kontoritöötajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Vedurijuhi abi I Assistant driver I 3 Vedurijuhi abi I (versioon 1) Vedurijuhi abi I (versioon 2) Vedurijuhi abi, tase 2 (versioon 4) Vedurijuhi abi, tase 2 (versioon 5) Vedurijuhi abi, tase 2 (versioon 6) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Vedurijuht 7 2011-06-09 2011-06-09 2013-12-31 I 8311 Veduri- ja rongijuhid 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Diiselrongijuhi abi Diiselvedurijuhi abi Elektrirongijuhi abi Vedurijuhi abi II Assistant driver II 4 Vedurijuhi abi II (versioon 1) Vedurijuhi abi II (versioon 2) Vedurijuhi abi II (versioon 3) Vedurijuhi abi, tase 3 (versioon 5) Vedurijuhi abi, tase 3 (versioon 6) Vedurijuhi abi, tase 3 (versioon 7) Vedurijuhiabi, tase 4 (versioon 8) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Vedurijuht 7 2011-06-09 2011-06-09 2013-12-31 II 8311 Veduri- ja rongijuhid 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Diiselrongijuhi abi Diiselvedurijuhi abi Elektrirongijuhi abi Vedurijuht III Driver III 2 Vedurijuht III (versioon 1) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Vedurijuht 6 2010-12-29 2010-12-29 2013-12-31 III 8311 Veduri- ja rongijuhid 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Diiselvedurijuht Väikelaevade ehitaja I Small ship builder I 3 Paadiehitaja I (versioon 1) Väikelaeva seadmete ja varustuse paigaldaja, tase 4 (versioon 7) Väikelaevade ehitaja I (versioon 2) Väikelaevaehitaja, tase 3 (versioon 4) Väikelaevaehitaja, tase 4 esmane kutse (versioon 5) Väikelaevaehitaja, tase 4 esmane kutse (versioon 6) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Väikelaevaehitus Väikelaevaehitaja 23 2008-12-10 2008-12-10 2011-11-30 I 4 4 7115 Puusepad 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 30 Muude transpordivahendite tootmine Väikelaevade ehitaja II Small ship builder II 3 Paadiehitaja II (versioon 1) Väikelaevade ehitaja II (versioon 2) Väikelaevaehitaja, tase 4 (versioon 4) Väikelaevaehitaja, tase 4 (versioon 5) Väikelaevaehitaja, tase 4 (versioon 6) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Väikelaevaehitus Väikelaevaehitaja 23 2008-12-10 2008-12-10 2010-12-29 II 7115 Puusepad 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 30 Muude transpordivahendite tootmine Väikelaevade ehitaja III Small ship builder III 3 Paadiehitaja III (versioon 1) Väikelaevade ehitaja III (versioon 2) Väikelaevaehitaja, tase 5 (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Väikelaevaehitus Väikelaevaehitaja 23 2008-12-10 2008-12-10 2010-12-29 III 7115 Puusepad 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 30 Muude transpordivahendite tootmine Autotehnik I Mechanic I 4 Autolukksepp I (versioon 1) Autotehnik I (versioon 2) Autotehnik I (versioon 3) Mootorsõidukitehnik, tase 4 (versioon 10) Mootorsõidukitehnik, tase 4 (versioon 11) Mootorsõidukitehnik, tase 4 (versioon 5) Mootorsõidukitehnik, tase 4 (versioon 6) Mootorsõidukitehnik, tase 4 (versioon 7) Mootorsõidukitehnik, tase 4 (versioon 8) Mootorsõidukitehnik, tase 4 (versioon 9) Mootorsõidukite kliimaseadmete käitlemine Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Sõidukite hooldus ja remont Autotehnik 7 2011-06-09 2011-06-09 2013-12-31 I 4 4 7231 Mootorsõidukimehaanikud ja -lukksepad 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 45 Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont Autotehnik II Mechanic II 4 Autolukksepp II (versioon 1) Autotehnik II (versioon 2) Autotehnik II (versioon 3) Mootorsõidukidiagnostik, tase 5 (versioon 10) Mootorsõidukidiagnostik, tase 5 (versioon 11) Mootorsõidukidiagnostik, tase 5 (versioon 7) Mootorsõidukidiagnostik, tase 5 (versioon 8) Mootorsõidukidiagnostik, tase 5 (versioon 9) Sõiduautodiagnostik, tase 5 (versioon 5) Sõiduautodiagnostik, tase 5 (versioon 6) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Sõidukite hooldus ja remont Autotehnik 7 2011-06-09 2011-06-09 2013-12-31 II 5 5 7231 Mootorsõidukimehaanikud ja -lukksepad 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 45 Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont Korrakaitse politseiametnik I Police officer in the field of public order I 1 Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Korrakaitseteenistus Korrakaitseametnik 14 2006-06-12 2006-06-12 2010-06-12 I 5412 Politseinikud 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Korrakaitse politseiametnik II Police officer in the field of public order II 1 Korrakaitseametnik, tase 5 (versioon 2) Korrakaitseametnik, tase 5 (versioon 3) Korrakaitseametnik, tase 5 (versioon 4) Korrakaitseametnik, tase 5 (versioon 5) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Korrakaitseteenistus Korrakaitseametnik 14 2006-06-12 2006-06-12 2010-06-12 II 5412 Politseinikud 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Korrakaitse politseiametnik III Police officer in the field of public order III 1 Korrakaitseametnik, tase 6 (versioon 2) Korrakaitseametnik, tase 6 (versioon 3) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Korrakaitseteenistus Korrakaitseametnik 14 2006-06-12 2006-06-12 2010-06-12 III 5412 Politseinikud 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Kohtuarst-ekspert III Forensic medical expert III 3 Kohtuarst-ekspert III (versioon 1) Kohtuarst-ekspert III (versioon 2) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Justiits- ja kohtuteenistused Kohtuarst-ekspert 5 2011-11-15 2011-11-15 2013-12-31 III 7 7 2212 Eriarstid 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Kutsestandardi Kohtuarst-ekspert III suhestamistulemus EKR tasemele 7 on kinnitatud Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu 14.05.2014 otsusega nr 15. Kohtuarst-ekspert IV Forensic medical expert IV 3 Kohtuarst-ekspert IV (versioon 1) Kohtuarst-ekspert IV (versioon 2) Kohtuarst, tase 7 (versioon 4) Kohtuarst, tase 7 (versioon 5) Kohtuarst, tase 7 (versioon 6) Kohtuarst, tase 7 (versioon 7) Kohtuarst, tase 7 (versioon 8) Kohtuhistoloogiaekspert IV Meditsiinilise kriminalistika ekspert IV Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Justiits- ja kohtuteenistused Kohtuarst-ekspert 5 2011-11-15 2011-11-15 2013-12-31 IV 7 7 2212 Eriarstid 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Kutsestandardi Kohtuarst-ekspert IV suhestamistulemus EKR tasemele 7 on kinnitatud Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu 14.05.2014 otsusega nr 15. Kohtuarst-ekspert V Forensic medical expert V 3 Kohtuarst-ekspert V (versioon 1) Kohtuarst-ekspert V (versioon 2) Kohtuarst, tase 8 (versioon 4) Kohtuarst, tase 8 (versioon 5) Kohtuarst, tase 8 (versioon 6) Kohtuarst, tase 8 (versioon 7) Kohtuarst, tase 8 (versioon 8) Kohtuhistoloogiaekspert V Meditsiinilise kriminalistika ekspert V Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Justiits- ja kohtuteenistused Kohtuarst-ekspert 5 2011-11-15 2011-11-15 2013-12-31 V 8 8 2212 Eriarstid 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Kutsestandardi Kohtuarst-ekspert V suhestamistulemus EKR tasemele 8 on kinnitatud Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu 14.05.2014 otsusega nr 15. Turvajuht III Security officer III 4 Turvajuht III (versioon 1) Turvajuht III (versioon 2) Turvajuht III (versioon 3) Turvajuht, tase 5 (versioon 5) Turvajuht, tase 5 (versioon 6) Turvajuht, tase 5 (versioon 7) Turvajuht, tase 5 (versioon 8) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Turvateenistus Turvatöötaja 5 2011-11-15 2011-11-15 2013-12-31 III 5 5 5414 Turvatöötajad 1032 Vara- ja isikukaitse 80 Turvatöö ja juurdlus Turvajuht III Security officer III 3 Turvajuht III (versioon 1) Turvajuht III (versioon 2) Turvajuht III (versioon 4) Turvajuht, tase 5 (versioon 5) Turvajuht, tase 5 (versioon 6) Turvajuht, tase 5 (versioon 7) Turvajuht, tase 5 (versioon 8) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Turvateenistus Turvatöötaja 21 2008-06-05 2008-06-05 2011-11-14 III 5414 Turvatöötajad 1032 Vara- ja isikukaitse 80 Turvatöö ja juurdlus Turvatöötaja I Security guard I 5 Turvatöötaja I (versioon 1) Turvatöötaja I (versioon 2) Turvatöötaja I (versioon 3) Turvatöötaja I (versioon 4) Turvatöötaja, tase 3 (versioon 6) Turvatöötaja, tase 3 (versioon 7) Turvatöötaja, tase 3 (versioon 8) Valvetöötaja, tase 3 (versioon 9) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Turvateenistus Turvatöötaja 5 2011-11-15 2011-11-15 2013-12-31 I 3 3 5414 Turvatöötajad 1032 Vara- ja isikukaitse 80 Turvatöö ja juurdlus Turvatöötaja II Security guard II 5 Turvatöötaja II (versioon 1) Turvatöötaja II (versioon 2) Turvatöötaja II (versioon 3) Turvatöötaja II (versioon 4) Turvatöötaja, tase 4 (versioon 6) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Turvateenistus Turvatöötaja 5 2011-11-15 2011-11-15 2013-12-31 II 3 3 5414 Turvatöötajad 1032 Vara- ja isikukaitse 80 Turvatöö ja juurdlus Maaväe sõdur-allohvitser I Land Forces OR – 1, OR – 2 2 Maaväe sõdur-allohvitser I (versioon 1) Maaväe sõdur-allohvitser I (versioon 3) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Kaitseväeteenistus Maaväe allohvitser 21 2008-06-05 2008-06-05 2012-04-16 I 0210 Sõjaväe allohvitserid 1031 Sõjandus ja riigikaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Maaväe sõdur-allohvitser II Land Forces OR – 3, OR - 4 2 Maaväe sõdur-allohvitser II (versioon 1) Maaväe sõdur-allohvitser II (versioon 3) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Kaitseväeteenistus Maaväe allohvitser 21 2008-06-05 2008-06-05 2012-04-16 II 0210 Sõjaväe allohvitserid 1031 Sõjandus ja riigikaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Maaväe sõdur-allohvitser III Land Forces OR – 5, OR-6 2 Maaväe sõdur-allohvitser III (versioon 1) Maaväe sõdur-allohvitser III (versioon 3) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Kaitseväeteenistus Maaväe allohvitser 21 2008-06-05 2008-06-05 2012-04-16 III 0210 Sõjaväe allohvitserid 1031 Sõjandus ja riigikaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Maaväe sõdur-allohvitser IV Land Forces OR-7; OR-8 2 Maaväe sõdur-allohvitser IV (versioon 1) Maaväe sõdur-allohvitser IV (versioon 3) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Kaitseväeteenistus Maaväe allohvitser 21 2008-06-05 2008-06-05 2012-04-16 IV 0210 Sõjaväe allohvitserid 1031 Sõjandus ja riigikaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Maaväe ohvitser III Land Forces OF – 1 2 Maaväe ohvitser III (versioon 1) Jalaväe ohvitser III Logistikaohvitser III Pioneeriohvitser III Sideohvitser III Suurtükiväe ohvitser III Õhutõrje ohvitser III Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Kaitseväeteenistus Maaväe ohvitser 21 2008-06-05 2008-06-05 2012-01-04 III 0110 Sõjaväe ohvitserid 1031 Sõjandus ja riigikaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Maaväe ohvitser IV Land Forces OF – 2 2 Maaväe ohvitser IV (versioon 1) Maaväe ohvitser IV (versioon 3) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Kaitseväeteenistus Maaväe ohvitser 21 2008-06-05 2008-06-05 2012-04-16 IV 0110 Sõjaväe ohvitserid 1031 Sõjandus ja riigikaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Maaväe ohvitser V Land Forces OF – 4 2 Maaväe ohvitser V (versioon 1) Maaväe ohvitser V (versioon 3) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Kaitseväeteenistus Maaväe ohvitser 21 2008-06-05 2008-06-05 2012-04-16 V 0110 Sõjaväe ohvitserid 1031 Sõjandus ja riigikaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Mereväeohvitser III Navy Officer OF-1 2 Mereväeohvitser III (versioon 1) Mereväeohvitser III (versioon 3) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Kaitseväeteenistus Mereväeohvitser 22 2008-12-10 2008-12-10 2011-12-31 III 0110 Sõjaväe ohvitserid 1031 Sõjandus ja riigikaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Õhuväe ohvitser III Air Force Officer III 2 Õhuväe ohvitser III (versioon 1) Õhuväe ohvitser III (versioon 3) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Kaitseväeteenistus Õhuväe ohvitser 22 2008-12-10 2008-12-10 2011-12-31 III 0110 Sõjaväe ohvitserid 1031 Sõjandus ja riigikaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Päästeinspektor III Fire inspector III 4 Päästeinspektor III (versioon 2) Päästeinspektor III (versioon 3) Päästeinspektor III (versioon 6) Päästeinspektor, tase 5 (versioon 5) Päästeinspektor, tase 5 (versioon 7) Tuletõrje- ja päästeinspektor III (versioon 1) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Päästeteenistus Päästeinspektor 5 2011-11-15 2011-11-15 2013-11-20 III 3359 Valitsuse haldusalade ametnikud, mujal liigitamata 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Päästeinspektor III Fire inspector III 3 Päästeinspektor III (versioon 2) Päästeinspektor III (versioon 4) Päästeinspektor III (versioon 6) Päästeinspektor, tase 5 (versioon 5) Päästeinspektor, tase 5 (versioon 7) Tuletõrje- ja päästeinspektor III (versioon 1) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Päästeteenistus Päästeinspektor 18 2007-10-30 2007-10-30 2011-11-14 III 3359 Valitsuse haldusalade ametnikud, mujal liigitamata 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Päästeinspektor III Fire inspector III 2 Päästeinspektor III (versioon 3) Päästeinspektor III (versioon 4) Päästeinspektor III (versioon 6) Päästeinspektor, tase 5 (versioon 5) Päästeinspektor, tase 5 (versioon 7) Tuletõrje- ja päästeinspektor III (versioon 1) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Päästeteenistus Päästeinspektor 12 2006-02-01 2006-02-01 2007-10-29 III 3359 Valitsuse haldusalade ametnikud, mujal liigitamata 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Päästeinspektor IV Fire inspector IV 4 Päästeinspektor IV (versioon 1) Päästeinspektor IV (versioon 2) Päästeinspektor IV (versioon 3) Päästeinspektor IV (versioon 6) Päästeinspektor, tase 6 (versioon 5) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Päästeteenistus Päästeinspektor 5 2011-11-15 2011-11-15 2013-11-20 IV 3359 Valitsuse haldusalade ametnikud, mujal liigitamata 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Päästeinspektor IV Fire inspector IV 3 Päästeinspektor IV (versioon 1) Päästeinspektor IV (versioon 2) Päästeinspektor IV (versioon 4) Päästeinspektor IV (versioon 6) Päästeinspektor, tase 6 (versioon 5) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Päästeteenistus Päästeinspektor 21 2008-06-05 2008-06-05 2011-11-14 IV 3359 Valitsuse haldusalade ametnikud, mujal liigitamata 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Päästespetsialist III Sub fire officer III 5 Päästemeeskonna juht, tase 5 (versioon 6) Päästemeeskonna juht, tase 5 (versioon 8) Päästemeeskonna juht, tase 5 (versioon 9) Päästespetsialist III (versioon 2) Päästespetsialist III (versioon 3) Päästespetsialist III (versioon 4) Päästespetsialist III (versioon 7) Tuletõrje- ja päästespetsialist III (versioon 1) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Päästeteenistus Päästja 5 2011-11-15 2011-11-15 2013-11-20 III 3359 Valitsuse haldusalade ametnikud, mujal liigitamata 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Päästekorraldaja III Dispatcher III 4 Päästekorraldaja III (versioon 1) Päästekorraldaja III (versioon 2) Päästekorraldaja III (versioon 3) Päästekorraldaja III (versioon 6) Päästekorraldaja-logistik, tase 5 (versioon 10) Päästekorraldaja-logistik, tase 5 (versioon 5) Päästekorraldaja-logistik, tase 5 (versioon 7) Päästekorraldaja-logistik, tase 5 (versioon 8) Päästekorraldaja-logistik, tase 5 (versioon 9) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Päästeteenistus Päästekorraldaja 5 2011-11-15 2011-11-15 2013-11-20 III 5419 Turvatöötajad, mujal liigitamata 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Päästekorraldaja II Dispatcher II 3 Päästekorraldaja II (versioon 1) Päästekorraldaja II (versioon 2) Päästekorraldaja II (versioon 4) Päästekorraldaja II (versioon 6) Päästekorraldaja, tase 4 (versioon 10) Päästekorraldaja, tase 4 (versioon 5) Päästekorraldaja, tase 4 (versioon 7) Päästekorraldaja, tase 4 (versioon 8) Päästekorraldaja, tase 4 (versioon 9) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Päästeteenistus Päästekorraldaja 22 2008-12-10 2008-12-10 2011-11-14 II 5419 Turvatöötajad, mujal liigitamata 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Päästekorraldaja II Dispatcher II 4 Päästekorraldaja II (versioon 1) Päästekorraldaja II (versioon 2) Päästekorraldaja II (versioon 3) Päästekorraldaja II (versioon 6) Päästekorraldaja, tase 4 (versioon 10) Päästekorraldaja, tase 4 (versioon 5) Päästekorraldaja, tase 4 (versioon 7) Päästekorraldaja, tase 4 (versioon 8) Päästekorraldaja, tase 4 (versioon 9) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Päästeteenistus Päästekorraldaja 5 2011-11-15 2011-11-15 2013-11-20 II 5419 Turvatöötajad, mujal liigitamata 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Päästekorraldaja III Dispatcher III 3 Päästekorraldaja III (versioon 1) Päästekorraldaja III (versioon 2) Päästekorraldaja III (versioon 4) Päästekorraldaja III (versioon 6) Päästekorraldaja-logistik, tase 5 (versioon 10) Päästekorraldaja-logistik, tase 5 (versioon 5) Päästekorraldaja-logistik, tase 5 (versioon 7) Päästekorraldaja-logistik, tase 5 (versioon 8) Päästekorraldaja-logistik, tase 5 (versioon 9) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Päästeteenistus Päästekorraldaja 22 2008-12-10 2008-12-10 2011-11-14 III 5419 Turvatöötajad, mujal liigitamata 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Päästja I Firefighter I 6 Päästja I (versioon 3) Päästja I (versioon 4) Päästja I (versioon 5) Päästja II (versioon 3) Päästja II (versioon 4) Päästja II (versioon 5) Päästja II (versioon 6) Päästja, tase 4 (versioon 7) Päästja, tase 4 (versioon 8) Päästja, tase 4 (versioon 9) Tuletõrjuja-päästja I (versioon 1) Tuletõrjuja-päästja I (versioon 2) Tuletõrjuja-päästja II (versioon 1) Tuletõrjuja-päästja II (versioon 2) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Päästeteenistus Päästja 5 2011-11-15 2011-11-15 2013-12-31 I 2 2 5411 Päästjad ja tuletõrjujad 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Päästja II Firefighter II 6 Päästja I (versioon 3) Päästja I (versioon 4) Päästja I (versioon 5) Päästja I (versioon 6) Päästja II (versioon 3) Päästja II (versioon 4) Päästja II (versioon 5) Päästja, tase 4 (versioon 7) Päästja, tase 4 (versioon 8) Päästja, tase 4 (versioon 9) Tuletõrjuja-päästja I (versioon 1) Tuletõrjuja-päästja I (versioon 2) Tuletõrjuja-päästja II (versioon 1) Tuletõrjuja-päästja II (versioon 2) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Päästeteenistus Päästja 5 2011-11-15 2011-11-15 2013-12-31 II 3 3 5411 Päästjad ja tuletõrjujad 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Piirivalveametnik I Border guard officer I 4 Piirivalveametnik I (versioon 1) Piirivalveametnik I (versioon 2) Piirivalveametnik I (versioon 3) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Piirivalveteenistus Piirivalvur 5 2011-11-15 2011-11-15 2013-12-31 I 2 2 5419 Turvatöötajad, mujal liigitamata 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Piirivalveametnik II Border guard official II 4 Piirivalveametnik II (versioon 1) Piirivalveametnik II (versioon 2) Piirivalveametnik II (versioon 3) Piirivalvur, tase 4 (versioon 5) Piirivalvur, tase 4 (versioon 6) Piirivalvur, tase 4 (versioon 7) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Piirivalveteenistus Piirivalvur 5 2011-11-15 2011-11-15 2013-12-31 II 4 4 3351 Tolli- ja piiriinspektorid 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Piirivalveametnik III Border guard official III 5 Piirivalveametnik III (versioon 1) Piirivalveametnik III (versioon 2) Piirivalveametnik III (versioon 3) Piirivalveametnik III (versioon 4) Piirivalvur, tase 5 (versioon 6) Piirivalvur, tase 5 (versioon 7) Piirivalvur, tase 5 (versioon 8) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Piirivalveteenistus Piirivalvur 5 2011-11-15 2011-11-15 2013-12-31 III 5 5 3351 Tolli- ja piiriinspektorid 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Piirivalveametnik III Border guard official III 4 Piirivalveametnik III (versioon 1) Piirivalveametnik III (versioon 2) Piirivalveametnik III (versioon 3) Piirivalveametnik III (versioon 5) Piirivalvur, tase 5 (versioon 6) Piirivalvur, tase 5 (versioon 7) Piirivalvur, tase 5 (versioon 8) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Piirivalveteenistus Piirivalvur 16 2007-03-20 2007-03-20 2011-11-14 III 3351 Tolli- ja piiriinspektorid 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Piirivalveametnik IV Border guard official IV 5 Piirivalveametnik IV (versioon 1) Piirivalveametnik IV (versioon 2) Piirivalveametnik IV (versioon 3) Piirivalveametnik IV (versioon 4) Piirivalvur, tase 6 (versioon 6) Piirivalvur, tase 6 (versioon 7) Piirivalvur, tase 6 (versioon 8) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Piirivalveteenistus Piirivalvur 5 2011-11-15 2011-11-15 2013-12-31 IV 6 6 1112 Kõrgemad valitsusametnikud 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Piirivalveametnik IV Border guard official IV 4 Piirivalveametnik IV (versioon 1) Piirivalveametnik IV (versioon 2) Piirivalveametnik IV (versioon 3) Piirivalveametnik IV (versioon 5) Piirivalvur, tase 6 (versioon 6) Piirivalvur, tase 6 (versioon 7) Piirivalvur, tase 6 (versioon 8) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Piirivalveteenistus Piirivalvur 16 2007-03-20 2007-03-20 2011-11-14 IV 1112 Kõrgemad valitsusametnikud 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Piirivalveametnik V Border guard official V 4 Piirivalveametnik V (versioon 1) Piirivalveametnik V (versioon 2) Piirivalveametnik V (versioon 3) Piirivalvur, tase 7 (versioon 5) Piirivalvur, tase 7 (versioon 6) Piirivalvur, tase 7 (versioon 7) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Piirivalveteenistus Piirivalvur 5 2011-11-15 2011-11-15 2013-12-31 V 7 7 1112 Kõrgemad valitsusametnikud 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Ettevõtja III Entrepreneur III 2 Ettevõtja III (versioon 1) Väikeettevõtja, tase 5 (versioon 3) Väikeettevõtja, tase 5 (versioon 4) Väikeettevõtja, tase 5 (versioon 5) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Juhtimine ja haldus Väikeettevõtja 33 2008-05-27 2008-05-27 2012-05-26 III 1219 Äriteenindus- ja haldusjuhid, mujal liigitamata 0413 Juhtimine ja haldus 94 Organisatsioonide tegevus Kahjukindlustuse toote- ja riskijuht IV Underwriter, Risk Engineer, Product Development Manager IV 2 Kahjukindlustuse toote- ja riskijuht IV (versioon 1) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Kindlustus Kahjukäsitleja 34 2008-12-11 2008-12-11 2012-01-04 IV 3315 Hindajad ja kahjuhindajad 0412 Rahandus, pangandus ja kindlustus 65 Kindlustus, edasikindlustus ja pensionifondid, v.a kohustuslik sotsiaalkindlustus Kahjukäsitleja IV Claims Handler IV 4 Kahjukäsitleja IV (versioon 3) Kindlustusjuhtumite käsitleja IV (versioon 1) Kindlustusjuhtumite käsitleja IV (versioon 2) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Kindlustus Kahjukäsitleja 34 2008-12-11 2008-12-11 2012-01-04 IV 3315 Hindajad ja kahjuhindajad 0412 Rahandus, pangandus ja kindlustus 65 Kindlustus, edasikindlustus ja pensionifondid, v.a kohustuslik sotsiaalkindlustus Kindlustuse kliendihaldur III Customer/client administrator III 4 Kindlustuse kliendihaldur III (versioon 3) Kindlustuse klienditeenindaja I (versioon 1) Kindlustuse klienditeenindaja I (versioon 2) Kindlustuse spetsialist, tase 5 (versioon 5) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Kindlustus Kindlustuse kliendihaldur 34 2008-12-11 2008-12-11 2012-01-04 III 3321 Kindlustusagendid 0412 Rahandus, pangandus ja kindlustus 65 Kindlustus, edasikindlustus ja pensionifondid, v.a kohustuslik sotsiaalkindlustus Kindlustuse müügitöötaja III Insurance Sales Person III 4 Kindlustuse müügiesindaja II (versioon 1) Kindlustuse müügiesindaja II (versioon 2) Kindlustuse müügiesindaja III (versioon 1) Kindlustuse müügiesindaja III (versioon 2) Kindlustuse müügitöötaja III (versioon 3) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Kindlustus Kindlustuse müügijuht 34 2008-12-11 2008-12-11 2012-01-04 III 3321 Kindlustusagendid 0412 Rahandus, pangandus ja kindlustus 65 Kindlustus, edasikindlustus ja pensionifondid, v.a kohustuslik sotsiaalkindlustus Kindlustuse müügijuht IV Insurance Sales Manager IV 4 Kindlustuse müügijuht IV (versioon 1) Kindlustuse müügijuht IV (versioon 2) Kindlustuse müügijuht IV (versioon 3) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Kindlustus Kindlustuse müügijuht 34 2008-12-11 2008-12-11 2012-01-04 IV 3321 Kindlustusagendid 0412 Rahandus, pangandus ja kindlustus 65 Kindlustus, edasikindlustus ja pensionifondid, v.a kohustuslik sotsiaalkindlustus Kooli karjäärikoordinaator III School Career Co-ordinator III 2 Kooli karjäärikoordinaator III (versioon 1) Kooli karjäärikoordinaator, tase 6 (versioon 3) Haridus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Nõustamine ja koolitus Karjäärinõustaja 34 2008-12-11 2008-12-11 2012-12-31 III 2423 Personali ja karjääri tippspetsialistid 0417 Tööoskused 85 Haridus Turundusspetsialist IV Marketer IV 3 Turundusspetsialist IV (versioon 1) Turundusspetsialist IV (versioon 2) Turundusspetsialist IV (versioon 4) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Juhtimine ja haldus Turundusspetsialist 34 2008-12-11 2008-12-11 2012-11-12 IV 2431 Reklaami ja turunduse tippspetsialistid 0414 Turundus ja reklaam 70 Peakontorite tegevus; juhtimisalane nõustamine Ärijuht IV Business Manager IV 4 Ärijuht IV (versioon 1) Ärijuht IV (versioon 2) Ärijuht IV (versioon 3) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Juhtimine ja haldus Ärijuht 34 2008-12-11 2008-12-11 2012-01-04 IV 1219 Äriteenindus- ja haldusjuhid, mujal liigitamata 0413 Juhtimine ja haldus 70 Peakontorite tegevus; juhtimisalane nõustamine Ärikorralduse spetsialist III Business Administration Specialist III 5 Ärijuhi assistent III (versioon 1) Ärijuhi assistent III (versioon 2) Ärikorralduse spetsialist III (versioon 3) Ärikorralduse spetsialist III (versioon 4) Ärikorralduse spetsialist III (versioon 6) Ärikorralduse spetsialist, tase 5 (versioon 7) Ärikorralduse spetsialist, tase 5 (versioon 8) Ärikorralduse spetsialist, tase 5 (versioon 9) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Juhtimine ja haldus Ärijuht 34 2008-12-11 2008-12-11 2012-11-12 III 3322 Müügiesindajad 0413 Juhtimine ja haldus 70 Peakontorite tegevus; juhtimisalane nõustamine Õigusnõustaja III Legal Adviser III 2 Õigusnõustaja III (versioon 1) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Nõustamine Õigusnõunik 34 2008-12-11 2008-12-11 2012-12-31 III 2611 Advokaadid, prokurörid ja kohtujuristid 0421 Õigus 69 Juriidilised toimingud ja arvepidamine Õigusnõustaja IV Legal Adviser IV 2 Õigusnõustaja IV (versioon 1) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Nõustamine Õigusnõunik 34 2008-12-11 2008-12-11 2012-12-31 IV 2611 Advokaadid, prokurörid ja kohtujuristid 0421 Õigus 69 Juriidilised toimingud ja arvepidamine Õigusnõustaja V Legal Adviser V 2 Õigusnõunik, tase 7 (versioon 3) Õigusnõunik, tase 7 (versioon 4) Õigusnõustaja V (versioon 1) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Nõustamine Õigusnõunik 34 2008-12-11 2008-12-11 2012-12-31 V 2611 Advokaadid, prokurörid ja kohtujuristid 0421 Õigus 69 Juriidilised toimingud ja arvepidamine Dokumendihaldur IV Records Manager IV 4 Dokumendihaldur IV (versioon 1) Dokumendihaldur IV (versioon 2) Dokumendihaldur IV (versioon 3) Dokumendihaldur IV (versioon 5) Dokumendihaldur, tase 6 (versioon 6) Teabehaldur, tase 6 (versioon 9) Teabehalduse korraldaja, tase 6 (versioon 7) Teabehalduse korraldaja, tase 6 (versioon 8) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Bürootöö Dokumendihaldur 34 2008-12-11 2008-12-11 2012-11-12 IV 2422 Strateegiate väljatöötajad 0415 Sekretäri- ja kontoritöö 82 Büroohaldus, büroode ja muu äritegevuse abitegevused Dokumendihaldur V Records Manager V 4 Dokumendihaldur V (versioon 1) Dokumendihaldur V (versioon 2) Dokumendihaldur V (versioon 3) Dokumendihaldur V (versioon 5) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Bürootöö Dokumendihaldur 34 2008-12-11 2008-12-11 2012-11-12 V 2422 Strateegiate väljatöötajad 0415 Sekretäri- ja kontoritöö 82 Büroohaldus, büroode ja muu äritegevuse abitegevused Juhiabi III Assistant III 4 Juhiabi III (versioon 1) Juhiabi III (versioon 2) Juhiabi III (versioon 3) Juhiabi III (versioon 5) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Bürootöö Sekretär 34 2008-12-11 2008-12-11 2012-11-12 III 3343 Sekretärid-asjaajajad ja sekretärid-juhiabid 0415 Sekretäri- ja kontoritöö 82 Büroohaldus, büroode ja muu äritegevuse abitegevused Juhiabi IV Juhiabi IV 3 Juhiabi IV (versioon 1) Juhiabi IV (versioon 2) Juhiabi IV (versioon 5) Juhiabi, tase 6 (versioon 4) Juhiabi, tase 6 (versioon 6) Juhiabi, tase 6 (versioon 7) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Bürootöö Sekretär 34 2008-12-11 2008-12-11 2012-11-12 IV 3343 Sekretärid-asjaajajad ja sekretärid-juhiabid 0415 Sekretäri- ja kontoritöö 82 Büroohaldus, büroode ja muu äritegevuse abitegevused Sekretär I Secretary I 4 Bürooassistent, tase 4 (versioon 8) Bürootöötaja, tase 4 (versioon 6) Bürootöötaja, tase 4 (versioon 7) Sekretär I (versioon 1) Sekretär I (versioon 2) Sekretär I (versioon 3) Sekretär I (versioon 5) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Bürootöö Sekretär 34 2008-12-11 2008-12-11 2012-11-12 I 4120 Asjaajamise tugitöötajad 0415 Sekretäri- ja kontoritöö 82 Büroohaldus, büroode ja muu äritegevuse abitegevused Sekretär II Secretary II 4 Sekretär II (versioon 1) Sekretär II (versioon 2) Sekretär II (versioon 3) Sekretär II (versioon 6) Sekretär, tase 5 (versioon 5) Sekretär, tase 5 (versioon 7) Sekretär, tase 5 (versioon 8) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Bürootöö Sekretär 34 2008-12-11 2008-12-11 2012-11-12 II 4120 Asjaajamise tugitöötajad 0415 Sekretäri- ja kontoritöö 82 Büroohaldus, büroode ja muu äritegevuse abitegevused Karjääriinfo spetsialist III Career Information Specialist III 2 Karjääriinfo spetsialist III (versioon 1) Karjääriinfo spetsialist III (versioon 4) Karjääriinfo spetsialist, tase 5 (versioon 3) Haridus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Nõustamine ja koolitus Karjäärinõustaja 34 2008-12-11 2008-12-11 2012-11-12 III 2423 Personali ja karjääri tippspetsialistid 0417 Tööoskused 85 Haridus Karjääriinfo spetsialist IV Career Information Specialist IV 2 Karjääriinfo spetsialist IV (versioon 1) Karjääriinfo spetsialist IV (versioon 4) Karjääriinfo spetsialist, tase 6 (versioon 3) Haridus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Nõustamine ja koolitus Karjäärinõustaja 34 2008-12-11 2008-12-11 2012-11-12 IV 2423 Personali ja karjääri tippspetsialistid 0417 Tööoskused 85 Haridus Karjäärinõustaja IV Career Counsellor IV 3 Karjäärinõustaja IV (versioon 1) Karjäärinõustaja IV (versioon 2) Karjäärinõustaja, tase 6 (versioon 4) Karjäärispetsialist, tase 6 (versioon 5) Karjäärispetsialist, tase 6 (versioon 6) Karjäärispetsialist, tase 6 (versioon 7) Haridus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Nõustamine ja koolitus Karjäärinõustaja 34 2008-12-11 2008-12-11 2012-12-31 IV 6 6 2423 Personali ja karjääri tippspetsialistid 0417 Tööoskused 85 Haridus Puhastustööde juht, tase 5 Cleaning manager, level 5 5 Puhastustööde juht III (versioon 1) Puhastustööde juht III (versioon 2) Puhastustööde juht III (versioon 4) Puhastustööde juht, tase 5 (versioon 3) Puhastustööde juht, tase 5 (versioon 6) Puhastustööde juht, tase 5 (versioon 7) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Puhastusteenindus Puhastusteenindaja 1 2016-03-03 2016-03-03 2017-05-23 5 5 1219 Äriteenindus- ja haldusjuhid, mujal liigitamata 1011 Koduteenindus 81 Hoonete ja maastike hooldus Kutsealased terminid Keelte oskustasemete kirjeldused Õie Aasna Eesti Maaülikool Helge Alt OÜ Puhastusekspert Tiit Jürmann Pesuekspert OÜ Anu Kraav OÜ Eliit Teenindus Aita Sauemägi SA Innove Annela Tiitson OÜ Arkaadia Puhastuse Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Puhastustööde juhi töö eesmärk on korraldada oma vastutusala objektide elukeskkonna puhtana hoidmist nõutaval tasemel. Tema tööülesannete hulka kuulub heakorratööde (sise- ja välikoristus) planeerimine, korraldamine, töö kvaliteedi hindamine, puhastusteenindajate juhendamine, klientidega suhtlemine ning info vahetamine. Ta kavandab asjakohaseid muudatusi ja korraldab nende rakendamist, leiab otstarbekad tehnoloogiad lähtuvalt olukorrast, oskab ise koristada ja teisi juhendada ning vastutab kvaliteetse töötulemuse eest. Oma töös juhindub ta puhastusala heast tavast. Järgib kutse-eetikat ning lähtub konfidentsiaalsuse põhimõtetest. Juhib meeskonda ja vastutab meeskonnatöö eest. A.2.1 Koristusvajaduse määratlemine. A.2.2 Koristustarvikute ja -masinate valik ning kasutamine. A.2.3 Koristusainete valimine, doseerimine ja kasutamine. A.2.4 Hoolduskoristus ja suurpuhastus. A.2.5 Kaastöötajate juhendamine. A.2.6 Heakorratööde (sise- ja välikoristus) juhtimine ja arendamine. Sageli tuleb töötada väljaspool tavatööaega, liikuda objektide vahel ning suhelda erinevate inimestega. Heakorratööde-tarvikud, -masinad, abi- ja kaitsevahendid, info- ja kommunikatsioonivahendid. Puhastustööde juhi töö eeldab hoolivust, emotsionaalset stabiilsust, enesekehtestamise oskust ja head tervist. Oluline on analüüsi-, otsustus- ja vastutusvõime, võime erinevates olukordades kiiresti reageerida, vastupidavus ning pinge- ja stressitaluvus. Puhastustööde juhi kutse eeldab vähemalt keskharidust. Puhastustööde juhiks saab õppida kutseõppeasutuses, kursustel ja töökohal. Puhastustööde juht, töödejuhataja, objektijuht, meister, perenaine. Kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.7 tõendamine. Koristusvajaduse määratlemine 5 Koristustarvikute ja -masinate valimine ning kasutamine 5 Koristusainete valimine, doseerimine, kasutamine 5 Hoolduskoristus ja suurpuhastus 5 Kaastöötajate juhendamine 4 Heakorratööde (sise- ja välikoristus) juhtimine ja arendamine 5 Puhastustööde juht, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Korstnapühkija, tase 3 Chimney sweeper, level 3 5 Korstnapühkija I (versioon 1) Korstnapühkija I (versioon 2) Korstnapühkija I (versioon 3) Korstnapühkija, tase 3 (versioon 4) Korstnapühkija, tase 3 (versioon 6) Korstnapühkija, tase 3 (versioon 7) Korstnapühkija, tase 3 (versioon 8) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Küttesüsteemide ehitus ja hooldus Korstnapühkija 1 2016-04-06 2016-04-06 2019-10-30 3 3 7133 Ehitustarindite puhastajad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 81 Hoonete ja maastike hooldus Kutsealased terminid Korstnapühkija tööriistad ja abivahendid Keelte oskustasemete kirjeldused Toomas Henk Viljandi Tuletõrjeühing Leo Kalme Eesti Korstnapühkijate Koda Koit Koppel MTÜ Eesti Pottsepad Jaak Laanisto Eesti Tuletõrjeliit Juhan Räni Eesti Korstnapühkijate Koda Marko Rüü Päästeamet Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Korstnapühkija 3. taseme kutsestandard on välja töötatud a) Kutsehariduse vastava taseme õppekava aluseks b) Isikute kutsealase kompetentsuse hindamiseks c) Erialaste täiendkoolituste õppekavade aluseks. Korstnapühkija töö eesmärk on tuleohutuse, säästva kütterežiimi ja puhta elukeskkonna tagamine kütteseadmete puhastamise, hooldamise ja teabe jagamise kaudu. 3. taseme korstnapühkija tööülesanded on kütte- ja nendega seotud ventilatsioonilõõride tuleohutuse kontrollimine ja puhastamine üksikelamus, suvilas, aiamajas, taluhoones ja väikeehitises ning korstnapühkija-meistri juhendamisel ummistuste likvideerimine. Ta tutvustab elanikkonnale kütteseadmete hooldamise nõudeid ja küttesüsteemide ohutut kasutamist ning annab klientidele teavet avastatud puuduste kohta. Korstnapühkija annab hinnangu küttesüsteemi tuleohutusele. 3. taseme korstnapühkija töötab tavaolukorras iseseisvalt, vajadusel töötab meeskonnas ja meistri juhendamisel. Korstnapühkija järgib kutse-eetika nõudeid ja käitumise head tava. A.2.1 Tööde planeerimine ja dokumenteerimine: 1. Kliendi soovide väljaselgitamine. 2. Töömahtude ja maksumuse arvutamine. 3. Töökorralduse planeerimine. 4. Kütesüsteemi seisukorra hindamine. 5. Vajalike dokumentide vormistamine. A.2.2 Küttesüsteemide puhastamine: 1. Töökoha ettevalmistamine. 2. Korstna puhastamine. 3. Kütteseadmete ja ühenduslõõride puhastamine. 4. Küttesüsteemide töövalmiduse tagamine. A.2.3 Klientide teavitamine ja nõustamine: 1. Kliendi teavitamine ja nõustamine. 2. Tuleohutusalane nõustamine. 3. Elanikkonna teavitamine. Korstnapühkija töötab nii sise- kui välitingimustes ja kõrgustes ning erinevates ilmastikutingimustes. Tööaeg on paindlik, vajadusel töötatakse puhkepäevadel. Kulp, truubiluud, korstnahari, käpphari, vaatluspeegel, tõmbekontrollivahend, valgusti. Korstnapühkija on hea suhtleja, hea pingetaluvusega, füüsiliselt terve ja hea koordinatsiooniga, otsustus- , vastutus- ja koostöövõimeline ning kohusetundlik. Korstnapühkija on vähemalt põhiharidusega ja läbinud korstnapühkija koolituse. Korstnapühkija õpipoiss, korstnapühkija. Kutsealal töötamiseks on nõutav korstnapühkija kutsekvalifikatsioon kutseseaduse tähenduses. Alus: tuleohutuse seadus. Kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike (B.2.1–B.2.3) ja läbivate (B.2.4–B.2.9) kompetentside tõendamine. Tööde planeerimine ja dokumenteerimine 3 Küttesüsteemide puhastamine 3 Klientide teavitamine ja nõustamine 3 Kutse-eetika 3 Ohutus- ja keskkonnanõuded 3 Arvuti kasutamise oskus 3 Meeskonnatöö 3 Keeleoskus 3 Suhtlemisoskus 3 Korstnapühkija, tase 4 Chimney sweeper, level 4 5 Korstnapühkija II (versioon 1) Korstnapühkija II (versioon 2) Korstnapühkija II (versioon 4) Korstnapühkija, tase 4 (versioon 3) Korstnapühkija, tase 4 (versioon 6) Korstnapühkija, tase 4 (versioon 7) Korstnapühkija, tase 4 (versioon 8) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Küttesüsteemide ehitus ja hooldus Korstnapühkija 1 2016-04-06 2016-04-06 2016-11-15 4 4 7133 Ehitustarindite puhastajad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 81 Hoonete ja maastike hooldus Kutsealased terminid Korstnapühkija tööriistad ja abivahendid Keelte oskustasemete kirjeldused Toomas Henk Viljandi Tuletõrjeühing Leo Kalme Eesti Korstnapühkijate Koda Koit Koppel Eesti Korstnapühkijate Koda Jaak Laanisto Eesti Tuletõrjeliit Siim Peetrimägi Inspecta Estonia OÜ Raulis Romanovski Tallinna Korstnapühkijad OÜ Juhan Räni Korstnakratt OÜ Marko Rüü Päästeamet Sigrid Ester Tani Kütte- ja Ventilatsioonisüsteemide Teabekeskus Teet Võhandu Korstnatont OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Korstnapühkija, tase 4 kutsestandard on välja töötatud a) Isikute kutsealaste kompetentside hindamiseks b) Erialaste täiendkoolituse õppekavade aluseks. Korstnapühkija töö eesmärk on tuleohutuse, säästva kütterežiimi ja puhta elukeskkonna tagamine kütteseadmete puhastamise, hooldamise ja teabe jagamise kaudu. Korstnapühkija tööülesanded on küttesüsteemide ja nendega seotud ventilatsioonilõõride tuleohutuse kontrollimine, puhastamine ja ummistuste likvideerimine; elanikkonnale kütteseadmete hooldamise nõuete ja küttesüsteemide ohutu kasutamise tutvustamine ning avastatud puudustest teavitamine. Korstnapühkija annab hinnangu olemasolevatele küttesüsteemidele. 4. taseme korstnapühkija on töökogemusega spetsialist, töötab iseseisvalt ja vastutab oma töötulemuse eest. 4. taseme korstnapühkija juhendab madalama tasemega korstnapühkijaid. Korstnapühkija järgib kutse-eetika nõudeid ja head käitumise tava. A.2.1 Tööde planeerimine ja dokumenteerimine A.2.2 Küttesüsteemide puhastamine A.2.3 Küttesüsteemile hinnangu koostamine A.2.4 Kliendi teavitamine ja nõustamine A.2.5 Madalama tasemega korstnapühkijate juhendamine ja nõustamine Korstnapühkija töötab nii sise- kui ka välistingimustes, kõrgustes ning erinevates ilmastikutingimustes. Tööaeg on paindlik, vajaduse korral töötatakse puhkepäevadel. Kulp, truubiluud, korstnahari, käpphari, vaatluspeegel, tõmbekontrollivahendid. Korstnapühkija on hea suhtleja, hea pingetaluvusega, füüsiliselt terve ja hea koordinatsiooniga, otsustus- , vastutus- ja koostöövõimeline ning kohusetundlik. 4. taseme korstnapühkija on vähemalt põhiharidusega, on läbinud korstnapühkija väljaõppe ja tuleohutusalase täiendkoolituse ning omab praktilist töökogemust. Korstnapühkija. Kutsealal töötamiseks on nõutav korstnapühkija kutsekvalifikatsioon kutseseaduse tähenduses. Alus: Tuleohutuse seadus Kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike (B.2.1 – B.2.5) ja läbivate (B.2.6-B.2.11) kompetentside tõendamine. Tööde planeerimine ja dokumenteerimine 4 Küttesüsteemide puhastamine 4 Küttesüsteemile hinnangu koostamine 4 Kliendi teavitamine ja nõustamine 4 Madalama tasemega korstnapühkija juhendamine ja nõustamine 4 Kutse-eetika 4 Ohutus- ja keskkonnanõuded 4 Arvuti kasutamise oskus 4 Meeskonnatöö 4 Keeleoskus 4 Suhtlemisoskus 4 Hambaraviassistent, tase 5 Dental assistant, level 5 2 Hambaarsti abi I (versioon 1) Hambaraviassistent, tase 5 (versioon 3) Hambaraviassistent, tase 5 (versioon 4) Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Hambaravi Hambaarsti abi 1 2016-04-28 2016-04-28 2021-04-27 5 5 3251 Hambaraviõed ja hambaravi keskastme spetsialistid 0911 Hambaravi 86 Tervishoid Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Terje Altosaar Eesti Suuhügienistide Liit Stanislav Liskmann Eesti Hambaarstide Liit, Dental Art Hambakliinik Katrin Toompuu SA Tallinna Hambapolikliinik, Hambaraviõdede Seltsing Maarika Tõnts Dental Art Hambakliinik Eva Vakra Eesti Hambaarstide Liit, Hambakliinik Vagodent Marek Vink Eesti Hambaarstide Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Hambaraviassistent on suutervishoiu töötaja, kes abistab hambaarsti ja/või suuhügienisti vastavalt iga tööetapi iseloomule, sh neljakäetöö meetodil, saavutamaks optimaalset ravitulemust. Hambaraviassistendi töö eesmärk on osaleda aktiivselt hambaravi meeskonna liikmena kvaliteetse suutervishoiuteenuse tagamisel. Olulisel kohal on hügieeni-, anti- ja aseptika nõuete järgimine. Hambaraviassistent on võimeline iseseisvalt ja korrektselt täitma hambaarsti poolt delegeeritud ülesandeid nagu erinevate sihtgruppide nõustamine ja vajadusel sekkuma suutervislikesse tegevustesse. A.2.1 Patsiendi nõustamine suutervise küsimustes 1. Individuaalnõustamine. 2. Grupinõustamine. A.2.2 Meditsiiniseadmete ja instrumentide ettevalmistamine, hooldamine ja kasutamine 1. Isikliku, hambaraviruumi ja töökeskkonna hügieeni nõuete järgimine. 2. Hambaravis kasutatavate meditsiiniseadmete ja instrumentide hügieeni nõuete järgimine. 3. Meditsiiniseadmete ettevalmistamine. 4. Protseduuri-/operatsioonijärgne patsiendi ja tööruumi korrastamine. 5. Hambaravis kasutatavate meditsiiniseadmete ja instrumentide hooldamine. 6. Hambaravis kasutatavate meditsiiniseadmete ja muude seadmete töökorras oleku jälgimine. A.2.3 Hambaravikabineti varustamine materjalidega 1. Hambaravi töövahendite ja materjalide tellimine ning nende olemasolu tagamine. 2. Töövahendite ja materjalide ladustamine. A.2.4 Hambaarsti assisteerimine raviprotseduuride tegemisel 1. Patsiendi ettevalmistamine raviprotseduuriks. 2. Kliinilise teabe kogumine. 3. Kliiniliste leidude registreerimine, kliiniliste fotode tegemine. 4. Neljakäe meetodi kasutamine. A.2.5 Hambaarsti assisteerimine parodontoloogia valdkonnas 1. Neljakäe meetodi kasutamine parodontoloogilise ravitöö protsessis. 2. Mikrobioloogiliste külvide võtmine ja süljeuuringute tegemine. A.2.6 Hambaarsti assisteerimine restauratiivses ja proteetilises hambaravis 1. Neljakäe meetodi kasutamine restauratiivsete ja proteetiliste protseduuride tegemisel. 2. Diagnostiliste jäljendite võtmine. 3. Kapede ja kontrollmudelite valmistamine. 4. Mudelite töötlemine ja arhiveerimine. A.2.7 Hambaarsti assisteerimine karioloogia ja endodontia valdkonnas 1. Neljakäe meetodi kasutamine karioloogiliste ja endodontiliste protseduuride tegemisel. 2. Mikrobioloogiliste külvide võtmine ja süljeuuringute tegemine. A.2.8 Menetlused pea- ja kaelapiirkonna radioloogias 1. Patsiendi ettevalmistamine. 2. Pea- ja kaelapiirkonna röntgenülesvõtete tegemine. 3. Radioloogilise uuringu tulemuste arhiveerimine. A.2.9 Hambaarsti ja/või näo-lõualuude kirurgi assisteerimine kirurgia valdkonnas 1. Patsiendi ja operatsioonivälja ettevalmistamine. 2. Neljakäe meetodi kasutamine operatsioonide tegemisel. A.2.10 Menetlused ortodontias ja ortodondi assisteerimine 1. Neljakäe meetodi kasutamine ortodontiliste protseduuride tegemisel. 2. Jäljendite võtmine. 3. Ortodontiliste mudelite valamine. 4. Ortodontiliste mudelite töötlemine ja arhiveerimine. A.2.11 Hambaarsti assisteerimine mikroskoobi kasutamisel 1. Patsiendi ettevalmistamine. 2. Neljakäe meetodi kasutamine mikroskoobiga protseduuride tegemisel. Hambaraviassistent töötab hambaravi kabinetis, mis koos vastava sisustusega peab tagama nii patsiendile kui personalile turvalise keskkonna. Töös võib esineda erinevaid tervist kahjustavaid faktoreid (näit sundasend, rutiinsed liigutused, keemilised, bioloogilised jt ohutegurid). Hambaravis ja sterilisatsioonis kasutatavad töövahendid, spetsiifilised seadmed ning käsiinstrumendid ning a- ja antiseptikavahendid. Hambaraviassistent on vaimselt ja füüsiliselt võimekas, sõbralik, teenindus- ja suhtlemisvalmis, täpne, korrektne, koostöö- ja vastutusvõimeline. Hambaraviassistent on läbinud erialase vastava taseme kutseõppe õppekava. Hambaraviassistent, hambaarsti abiline, hambaarsti abi, hambaarsti assistent. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1 – B.2.8 ja läbivad kompetentsid B.2.12 – B.2.19. Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.9 – B.2.11. Patsiendi nõustamine suutervise küsimustes 5 Meditsiiniseadmete ja instrumentide ettevalmistamine, hooldamine ja kasutamine 5 Hambaravikabineti varustamine materjalidega 5 Hambaarsti assisteerimine raviprotseduuride tegemisel 5 Hambaarsti assisteerimine parodontoloogia valdkonnas 5 Hambaarsti assisteerimine restauratiivses ja proteetilises hambaravis 5 Hambaarsti assisteerimine karioloogia ja endodontia valdkonnas 5 Menetlused pea- ja kaelapiirkonna radioloogias 5 Kutse taotlemisel on lisaks võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.9 – B.2.11. Hambaarsti ja/või näo-lõualuude kirurgi assisteerimine kirurgia valdkonnas 6 Menetlused ortodontias ja ortodondi assisteerimine 5 Hambaarsti assisteerimine mikroskoobi kasutamisel 5 Koostöö meeskonnas ja partneritega 5 Klienditeenindus ja suhtlemine 5 Teabe esitamine 5 Juhiste ja reeglite järgimine 5 Väärtustest lähtumine ja põhimõtete järgimine 5 Õppimine ja enesearendamine 5 Arvuti kasutamine ja keeleoskus 5 Hambaraviassistent, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Optometrist, tase 6 Optometrist, level 6 4 Optometrist IV (versioon 1) Optometrist IV (versioon 2) Optometrist IV (versioon 3) Optometrist, tase 6 (versioon 5) Optometrist, tase 6 (versioon 6) Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Optomeetria Optometrist 1 2016-04-28 2016-04-28 2021-04-27 6 6 3254 Optometristid ja optikud 0914 Meditsiinidiagnostika- ja ravitehnoloogia 86 Tervishoid Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Marilin Hango OptiPRO OÜ Jaanika Kriisk Sinu2Silma OÜ, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli optomeetria õppetool Agnes Lill Eesti Optometristide Selts, Dr Kai Noor Silmakabinet OÜ Kai Noor Eesti Oftalmoloogide Selts Kirsika Piiskop Eesti Optometristide Selts, Dr Kai Noor Silmakabinet OÜ Veiko Reigo Eesti Oftalmoloogide Selts Vootele Tamme Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli optomeetria õppetool Laura Tõnov Instrumentarium Optika Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Optometristi töö eesmärk on nägemise korrigeerimiseks sobivate optikatoodete (prillid, kontaktläätsed, filterprillid jne) soovitamine ja sobitamine, nägemisteravuse korrigeerimine, silma üldseisundi hindamine, elanikkonna nõustamine nägemistervisega seotud küsimustes. Optometrist töötab meeskonnas iseseisvalt. A.2.1 Nägemisteravuse uurimine 1. Kliendi anamneesi kogumine. 2. Silmade väline vaatlemine. 3. Motoorikatestide sooritamine. 4. Vaba visuse hindamine. 5. Objektiivse nägemisuuringu sooritamine. 6. Subjektiivse nägemisuuringu sooritamine. 7. Prilliretsepti väljastamine. 8. Tulemuste dokumenteerimine. A.2.2 Kontaktläätsede määramine ja sobitamine 1. Kliendi anamneesi kogumine. 2. Silmade ja silmalaugude asendi ning seisundi väline hindamine. 3. Motoorikatestide sooritamine. 4. Vaba visuse hindamine. 5. Objektiivse nägemisuuringu sooritamine. 6. Keratomeetria. 7. Subjektiivse nägemisuuringu sooritamine. 8. Kontaktläätsede parameetrite määramine. 9. Biomikroskoopia. 10. Saadud tulemuste hindamine ja analüüsimine. 11. Kontaktläätse soovitamine ja sobitamine. 12. Kontaktläätse käsitlemise ja kasutamise õpetamine. 13. Järelkontrolli sooritamine. 14. Tulemuste dokumenteerimine. A.2.3 Prillide sobitamine 1. Kliendiküsitluse läbiviimine. 2. Prilliraamide soovitamine. 3. Prilliläätsede soovitamine. 4. Prillide painutamine ja sobitamine. A.2.4 Prillide valmistamine 1. Prilliraami kontrollimine. 2. Prilliläätsede kontrollimine. 3. Prilliläätsede detsentreerimine. 4. Šablooni valmistamine. 5. Prilliläätsede käiamine. 6. Prilliläätsede viimistlemine. 7. Prilliläätsede asetamine prilliraami. 8. Prillide painutamine. 9. Prillide kontrollimine. 10. Töövahendite kasutamine. 11. Töövahendite hooldamine. A.2.5 Juhendamine ja nõustamine 1. Juhendamisprotsessi koordineerimine. 2. Erialaste teadmiste ja oskuste edasiandmine. 3. Juhendamine töökohal või praktikabaasis. 4. Juhendatava toetamine. 5. Juhendatava jälgimine ja arendamine. 6. Nõustamine probleemide korral. 7. Tagasiside andmine. Optometrist töötab põhiliselt siseruumides, mis on varustatud tööks vajalike seadmete ja tarvikutega. Töö on vaimselt ja emotsionaalselt pingeline ning füüsilise koormuse jaotumise poolest ebaühtlane. Optometristi peamisteks töövahenditeks on nägemisteravuse uurimise ja korrigeerimise seadmed ning vahendid, prillide valmistamise ja sobitamise seadmed ning vahendid ja infotehnoloogilised seadmed. Optometrist on vastutus- ja otsustusvõimeline, ruumilise kujutlusvõimega, visuaalse mäluga ning matemaatiliselt võimekas. Optometristi töö eeldab loogilist mõtlemist ja empaatilisust. Optometristil on erialane rakenduskõrgharidus. Optometrist. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Nägemisteravuse uurimine 6 Kontaktläätsede määramine ja sobitamine 6 Prillide sobitamine 6 Prillide valmistamine 6 Juhendamine ja nõustamine 6 Optometrist, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Puurmeister, tase 5 Foreman driller, level 5 2 Puurmeister, tase 4 (versioon 1) Puurmeister, tase 5 (versioon 3) Puurmeister, tase 5 (versioon 4) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Puurimis- ja lõhkamistööd Puurija 1 2016-04-05 2016-04-05 2021-03-31 5 5 8113 Puurseadmete operaatorid 0724 Kaevandamine ja rikastamine 09 Kaevandamist abistavad tegevusalad Tööosad ja tööülesanded Kersti Türk Keskonnaministeerium Kalle Alasi BalRock OÜ Anne Põldvere Eesti Geoloogiaselts Rein Ramst Eesti Geoloogiakeskuse OÜ Talvi Sarv PALEOTERM OÜ Peep Kildjer Eesti Geoloogia Selts Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Puurmeister, tase 5 kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate koolituskavade koostamise ning isikute kompetentsuse hindamise alus. Puurijad töötavad ettevõtetes, mis rajavad puurkaeve, puurauke ja maasoojussüsteeme ning viivad läbi geotehnilisi, geoloogilisi ja hüdrogeoloogilisi uuringuid. Puurmeister, tase 5 rajab iseseisvalt teisaldavate puurmasinatega puurkaevusid ja puurauke ja/või korraldab puurimismeeskonna juhina nimetatud puurimistöid. Puurmeister tuleb toime kõigis puurimisolukordades, ta vastutab puurimistööde ohutuse ja kvaliteedi ning töörühma liikmete töö eest. Kehtestatud on ka puurija, tase 3 kutse (kutsestandard) Vt Lisa 1 „Puurija ja puurmeistri tööosade ja tööülesannete võrdlus“. A.2.1 Ettevalmistus ja mobilisatsioon 1. Töömaa ülevaatus ja ettevalmistamine 2. Puurimistehnoloogia ja puurinstrumentide valik 3. Puurinstrumentide komplekteerimine ja ettevalmistamine 4. Materjalide hankimine 5. Töö klientide ja partneritega A.2.2 Puurkaevu ja -augu rajamine 1. Puurimine ja puurtöö juhtimine 2. Puurimise tehnilise käigu dokumenteerimine 3. Geoloogilise ja hüdrogeoloogilise läbilõike kirjeldamine 4. Proovide võtmine 5. Töötulemuse hindamine A.2.3 Demobilisatsioon 1. Töövahendite eemaldamine puuraugust 2. Teisaldamise ettevalmistamine 3. Töömaa korrastamine 4. Veoste teisaldamine A.2.4 Puurkaevude ja -aukude likvideerimine (lammutamine) 1. Seadmete ja materjalide eemaldamine ja teisaldamine 2. Likvideerimismaterjalide paigaldus 3. Töömaa korrastamine A.2.5 Töötajate juhendamine ja töö korraldamine 1. Töö organiseerimine 2. Kaastöötajate juhendamine A.2.6 Puurkaevude rajamine 1. Ettevalmistustööd 2. Puurkaevu puurimine 3. Torustiku paigaldamine ja isoleerimine 4. Puhastus- ja proovipumpamine 5. Puurkaevude hooldamine A.2.7 Maasoojussüsteemide puuraukude rajamine 1. Ettevalmistustööd 2. Puuraukude puurimine, isolatsioonitööd 3. Soojuskontuuri paigaldamine ja täitmine A.2.8 Geotehniliste uuringute läbiviimine 1. Geotehniline puurimine 2. Pinnase ja vee proovitamine 3. Proovide pakendamine 4. Välikatsete tegemine A.2.9 Geoloogiliste ja hüdrogeoloogiliste uuringute läbiviimine 1. Puurimine, puursüdamiku käitlemine 2. Torpedeerimine 3. Hüdrogeoloogiliste välikatsete läbiviimine Töö toimub peamiselt välistingimustes, seetõttu tuleb arvestada ka raskete ilmastiku- ja loodusoludega (vihm, külm, lainetus, torm, niiskus, kuumus, putukad jne). Töö eeldab valmisolekut töötada nädalavahetustel, öösel ja riiklikel pühadel. Töö nõuab füüsilist pingutust ja vastupidavust, vajadusel tegutsemist kõrgustes. Töötamisel tuleb arvestada müra, vibratsiooni ja võimalike ohuteguritega (nt. langevad esemed, pöörlevad seadmeosad). Tehnovõrkude läbipuurimine võib kaasa tuua elektrilöögi, gaasiplahvatuse ja tuleohu. Puurija puutub oma töös kokku kemikaalidega, mis võivad olla tervisele ohtlikud. Tööõnnetuste vältimiseks tuleb täita tööohutusnõudeid ning kanda kaitseriietust (saapad, kindad) ja kasutada kaitsevahendeid (saapad, kindad, kiiver, kõrvaklapid jne). Puurmasinad, puurinstrumendid, pumbad ja mõõteseadmed, käsitööriistad, kompressorid. Töös on oluline tehniline taip, kõrgendatud ohutunnetus, pingetaluvus, aja- ja ruumitaju, kiire reaktsioon, koostöö- ja tähelepanuvõime ning analüüsioskus. Vajalik on füüsiline vastupidavus ning hea kuulmine ja nägemine. Töö eeldab otsustusvõimet, suhtlemis- ja koostöövalmidust. Puurijaks saab õppida kutseõppeasutuses või töökohal (koolituskursuste) väljaõppe käigus. Puurseadme operaator, puurpingijuht. Veeproovide võtmiseks on vajalik omada veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistust (veeseadus). Puuragregaadi transpordiks peab puurmeister omama vähemalt C- kat autojuhiluba (liiklusseadus). Puurmeister, tase 5 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside (B.2.1-B.2.5 ja B.2.10) tõendamine ja vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.6-B.2.9. Ettevalmistus ja mobilisatsioon 5 Puurkaevu ja -augu rajamine 5 Demobilisatsioon 5 Puurkaevude ja -aukude likvideerimine (lammutamine) 5 Töötajate juhendamine ja töö korraldamine 5 Kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.6-B.2.9. Puurkaevude rajamine 5 Maasoojussüsteemide puuraukude rajamine 5 Geotehniliste uuringute läbiviimine 5 Geoloogiliste ja hüdrogeoloogiliste uuringute läbiviimine 5 Puurmeister, tase 5 kutset läbiv kompetents 3 Elektriinsener, tase 6 Electrical Engineer, level 6 5 Elektriinsener IV (versioon 1) Elektriinsener IV (versioon 2) Elektriinsener IV (versioon 3) Elektriinsener, tase 6 (versioon 4) Elektriinsener, tase 6 (versioon 6) Elektriinsener, tase 6 (versioon 7) Elektriinsener, tase 6 (versioon 8) Elektriinsener, tase 6 (versioon 9) Elektriinsener elektriautomaatika alal, tase 6 Elektriinsener elektrivõrkude ja -süsteemide alal, tase 6 Elektriinsener tarbija elektripaigaldiste alal, tase 6 Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Inseneeria (energeetika) Elektriinsener 1 2016-04-05 2016-04-05 2018-05-02 6 6 2151 Elektriinsenerid 0713 Elektrienergia ja energeetika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Elektriinseneride kutsete tasemed Kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Heiki Tammoja EEES juhatuse liige, Tallinna Tehnikaülikooli professor Tiit Metusala EEES juhatuse liige, Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud Lauri Öövel EEES juhatuse liige, OÜ Energoservis juhatuse liige Arvi Hamburg Eesti Inseneride Liit, Tallinna Tehnikaülikooli professor, dekaan Lembit Vali EEES juhatuse liige, OÜ Energiasalv juhatuse liige Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Elektriinsener, tase 6 kutsestandard on kõrghariduse õppekavade, isikute kompetentsuse hindamise ning kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemise alus. Elektriinsenerid töötavad elektriliste süsteemide, komponentide ja seadmetega, nad kavandavad ja juhivad nende ehitamist ja nendega töötamist ning juhivad nende talitlust, hooldust ja remonti majanduslikult vastuvõetaval, keskkonnasõbralikul ning ühiskondlikult aksepteeritaval moel. Elektriinsenerid on valmis töötama interdistsiplinaarses meeskonnas koos sidusvaldkondade inseneride jt spetsialistidega. See kutsestandard sisaldab 6.taseme elektriinseneri kutse kirjeldust ja kompetentsuse nõudeid. 6. taseme elektriinsener on kogemustega spetsialist, kes rakendab inseneriteadmisi, võimeid ja praktilisi oskusi olemasolevate ja arendatavate tehnoloogiate käigushoidmiseks. Keerukate probleemide lahendamisel võib ta vajada kogenud inseneride abi. Ta vastutab enda ja teiste tööülesannete täitmise eest. Tööga kaasneb ressursside jagamine ning töötajate juhendamine. 6. taseme elektriinsenerid spetsialiseeruvad elektrivõrkudele ja –süsteemidele, elektriautomaatikale või tarbija elektripaigaldiste erialale ning kitsamale ametilalale: projekteerimisele või ehituse, käidu ja järelevalvele või energia- ja tehnoloogiakaubandusele. Elektriinseneride teised kutsed: Elektriinsener, tase 6 esmane kutse Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 esmane kutse Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 Volitatud elektriinsener, tase 8 Elektriinseneride kutsetasemete kirjeldusi vt lisast 1. A.2.1 Inseneriteadmiste rakendamine. A.2.2 Inseneritööd. A.2.3 Juhtimine. A.2.4 Kutsealale pühendumine. A.2.5 Suhtlemine. A.2.6 Elektrivõrgud ja-süsteemid. A 2.7 Elektriautomaatika. A 2.8 Tarbija elektripaigaldised. A.2.9 Projekteerimine. A.2.10 Ehitus, käit ja järelevalve. A.2.11 Elektrikaubandus ja tehnoloogiakaubandus. Elektriinsenerid töötavad nii büroos kui objektidel. Tööaeg võib olla paindlik. Objektidel töötades tuleb juhinduda üldise tööohutuse ja elektriohutuse nõuetest. Elektriinsenerid kasutavad oma töös lisaks tavapärastele kommunikatsiooni¬vahenditele, arvutitele ja nende tarkvarale ning kontoriseadmetele ka spetsiaalseid arvutusprogramme ning erinevaid elektrilisi töövahendeid ja mõõteriistu. Elektriinseneri töö eeldab innovaatilist, keskkonnahoidlikku ning säästvat arengut toetavat mõtlemist, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, analüüsivõimet, täpsust, vastutustunnet, suhtlemis- ja koostöövalmidust, ruumilist kujutlusvõimet ning kohanemisvõimet. Elektriinsener on saanud erialase* ettevalmistuse kõrgkoolis ning ta on oma teadmisi perioodiliselt täiendanud. Elektriinseneri kutse taotlemise eelduseks on vahetult taotlemisele eelnev kaheaastane töökogemus. * erialane spetsialiseerumine elektrivõrkudele ja -süsteemidele, elektriautomaatikale või tarbija elektripaigaldistele. Insener, projekteerija, objektijuht, käidujuht, dispetšer, konsultant jm. Elektrivõrkude ja-süsteemide inseneri, elektriautomaatika inseneri ja tarbija elektripaigaldiste inseneri kutsetunnistuse omamine on Elektrituruseaduse, Ehitusseadustiku ja Seadme ohutuse seaduse kohaselt eeltingimuseks elektritööde spetsialistina töötamisel ettevõtte majandustegevuse registrisse kandmisel ja töötamisel elektritööde juhina. Elektrisüsteemide ja -võrkudele spetsialiseerunud elektriinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.5 tõendamine, kompetentsi B.2.6 tõendamine ja vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.9 - B.2.11. Elektriautomaatikale spetsialiseerunud elektriinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.5, kompetentsi B.2.7 tõendamine ja vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.9 - B.2.11. Tarbija elektripaigaldistele spetsialiseerunud elektriinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.5, kompetentsi B.2.8 tõendamine ja ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.9 - B.2.11. Inseneriteadmiste rakendamine 6 Inseneritööd 6 Juhtimine 6 Kutsealale pühendumine 6 Suhtlemine 6 Elektrisüsteemide ja -võrkudele spetsialiseerunud elektriinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentsi B.2.6 tõendamine. Elektriautomaatikale spetsialiseerunud elektriinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentsi B.2.7 tõendamine. Tarbija elektripaigaldistele spetsialiseerunud elektriinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentsi B.2.8 tõendamine. Kõigi elektriinsener, tase 6 kutsete tõendamiseks on nõutav lisaks ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.9 - B.2.11. Projekteerimine 6 Ehitus, käit ja järelevalve 6 Energiakaubandus ja tehnoloogiakaubandus 6 Elektriinsener, tase 6 esmane kutse Electrical Engineer level 6, Initial Higher Education level 1 Elektriautomaatika Elektrivõrgud ja -süsteemid Tarbija elektripaigaldised Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Inseneeria (energeetika) Elektriinsener 1 2016-04-05 2016-04-05 2021-04-04 6 6 2151 Elektriinsenerid 0713 Elektrienergia ja energeetika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Elektriinseneride kutsete tasemed Kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Heiki Tammoja EEES juhatuse liige, Tallinna Tehnikaülikooli professor Tiit Metusala EEES juhatuse liige, Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud Lauri Öövel EEES juhatuse liige, OÜ Energoservis juhatuse liige Arvi Hamburg Eesti Inseneride Liit, Tallinna Tehnikaülikooli professor, dekaan Lembit Vali EEES juhatuse liige, OÜ Energiasalv juhatuse liige Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Elektriinsener, tase 6, esmase kutse kutsestandard on kõrghariduse õppekavade, kõrgkooli lõpetajatele kutse andmise ning kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemise alus. Erialase rakenduskõrghariduse õppe lõpetanud isikule antakse kutse akadeemilisel õiendil tehtava märkega, kutsetunnistust ei väljastata. Elektriinsenerid töötavad elektriliste süsteemide, komponentide ja seadmetega, nad kavandavad ja juhivad nende ehitamist ja nendega töötamist ning juhivad nende talitlust, hooldust ja remonti majanduslikult vastuvõetaval, keskkonnasõbralikul ning ühiskondlikult aktsepteeritaval moel. Elektriinsener, tase 6 esmane kutse antakse isikule, kes on läbinud rakenduskõrghariduse õppe, mis võimaldab asuda tööle elektriinsenerina tehnoloogia käigushoidmise alal, vajadusel kogenud inseneri juhendamisel. Esmane kutse on tähtajatu, töökogemuse nõue puudub. Esmase kutse omamine ei anna seaduslikku õigust olla vastutav spetsialist, kuid on selle ametikoha saamise eeldus pärast töökogemuse hankimist. Elektriinseneride kõik kutsed: Elektriinsener, tase 6, esmane kutse Elektriinsener, tase 6 Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 esmane kutse Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 Volitatud elektriinsener, tase 8 Elektriinseneride kutsetasemete kirjeldusi vt lisast 1. A.2.1 Inseneriteadmiste rakendamine. A.2.2 Inseneritööd. A.2.3 Juhtimine. A.2.4 Kutsealale pühendumine. A.2.5 Suhtlemine. A.2.6 Elektrivõrgud ja-süsteemid. A 2.7 Elektriautomaatika. A 2.8 Tarbija elektripaigaldised. Elektriinsenerid töötavad nii büroos kui objektidel. Tööaeg võib olla paindlik. Objektidel töötades tuleb juhinduda üldise tööohutuse ja elektriohutuse nõuetest. Elektriinsenerid kasutavad oma töös lisaks tavapärastele kommunikatsioonivahenditele, arvutitele ja nende tarkvarale ning kontoriseadmetele ka spetsiaalseid arvutusprogramme ning erinevaid elektrilisi töövahendeid ja mõõteriistu. Elektriinseneri töö eeldab innovaatilist, keskkonnahoidlikku ning säästvat arengut toetavat mõtlemist, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, analüüsivõimet, täpsust, vastutustunnet, suhtlemis- ja koostöövalmidust, ruumilist kujutlusvõimet ning kohanemisvõimet. Elektriinsener, tase 6 esmase kutse saamine eeldab vähemalt rakenduskõrgharidust elektritehnika alal Õppekava peab olema riiklikult tunnustatud, vastama kutsestandardi osadele B 2.1-2.8 ning sisaldama 27 EAP praktikat. Insenerikutsete taotlemise eeldused on esitatud lisas 2 „Insenerikutsete taotlemise eeldused“. Objektijuht, käidujuht, dispetšer, konsultant jm. Elektriinsener, tase 6 esmase kutse saamiseks tuleb õppekava läbimisel omandada kompetentsid B.2.1–B.2.5 ja vähemalt üks kompetents valikust B.2.6 – B.2.8. Inseneriteadmiste rakendamine 6 Inseneritööd 6 Juhtimine 6 Kutsealale pühendumine 6 Suhtlemine 6 Esmase kutse saamiseks tuleb õppekava läbimisel omandada vähemalt üks kompetents valikust B.2.6 – B.2.8. Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 esmane kutse Diploma Electrical Engineer level 7, Initial Higher Education level 2 Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Elektriautomaatika Elektrivõrgud ja -süsteemid Tarbija elektripaigaldised Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Inseneeria (energeetika) Elektriinsener 1 2016-04-05 2016-04-05 2021-03-31 7 7 2151 Elektriinsenerid 0713 Elektrienergia ja energeetika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Elektriinseneride kutsete tasemed Kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Heiki Tammoja EEES juhatuse liige, Tallinna Tehnikaülikooli professor Tiit Metusala EEES juhatuse liige, Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud Lauri Öövel EEES juhatuse liige, OÜ Energoservis juhatuse liige Arvi Hamburg Eesti Inseneride Liit, Tallinna Tehnikaülikooli professor, dekaan Lembit Vali EEES juhatuse liige, OÜ Energiasalv juhatuse liige Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 esmase kutse kutsestandard on kõrghariduse õppekavade, kõrgkooli lõpetajatele kutse andmise ning kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemise alus. Erialase rakenduskõrghariduse õppe lõpetanud isikule antakse kutse akadeemilisel õiendil tehtava märkega, kutsetunnistust ei väljastata. Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 kutsestandard on kõrghariduse õppekavade, isikute kompetentsuse hindamise ning kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemise alus. Erialase rakenduskõrghariduse õppe lõpetanud isikule antakse kutse akadeemilisel õiendil tehtava märkega, kutsetunnistust ei väljastata. Elektriinsenerid töötavad elektriliste süsteemide, komponentide ja seadmetega, nad kavandavad ja juhivad nende ehitamist ja nendega töötamist ning juhivad nende talitlust, hooldust ja remonti majanduslikult vastuvõetaval, keskkonnasõbralikul ning ühiskondlikult aksepteeritaval moel. Elektriinseneridel on valmisolek töötada interdistsiplinaarses meeskonnas koos sidusvaldkondade inseneride jt spetsialistidega. Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 esmane kutse antakse isikule, kes on läbinud kõrghariduse õppe, mis võimaldab asuda tööle elektriinsenerina tehnoloogia käigushoidmise ja arendamise alal, vajadusel kogenud inseneri juhendamisel. Esmane kutse on tähtajatu, töökogemuse nõue puudub. Esmase kutse omamine ei anna seaduslikku õigust olla vastutav spetsialist, kuid on selle ametikoha saamise eeldus pärast töökogemuse hankimist. Elektriinseneride kõik kutsed: Elektriinsener, tase 6, esmane kutse Elektriinsener, tase 6 Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 esmane kutse Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 Volitatud elektriinsener, tase 8 Elektriinseneride kutsetasemete kirjeldusi vt lisast 1. A.2.1 Inseneriteadmiste rakendamine. A.2.2 Inseneritööd. A.2.3 Juhtimine. A.2.4 Kutsealale pühendumine. A.2.5 Suhtlemine. A.2.6 Elektrivõrgud ja-süsteemid. A 2.7 Elektriautomaatika. A 2.8 Tarbija elektripaigaldised. Elektriinsenerid töötavad nii büroos kui objektidel. Tööaeg võib olla paindlik. Objektidel töötades tuleb juhinduda üldise tööohutuse ja elektriohutuse nõuetest. Elektriinsenerid kasutavad oma töös lisaks tavapärastele kommunikatsioonivahenditele, arvutitele ja nende tarkvarale ning kontoriseadmetele ka spetsiaalseid arvutusprogramme ning erinevaid elektrilisi töövahendeid ja mõõteriistu. Elektriinseneri töö eeldab innovaatilist, keskkonnahoidlikku ning säästvat arengut toetavat mõtlemist, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, analüüsivõimet, täpsust, vastutustunnet, suhtlemis- ja koostöövalmidust, ruumilist kujutlusvõimet ning kohanemisvõimet. Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 esmase kutse saamine eeldab kõrgharidust elektritehnika alal Õppekava peab olema riiklikult tunnustatud, vastama kutsestandardi osadele B 2.1-2.8. Objektijuht, käidujuht, dispetšer, konsultant jm. Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 esmase kutse saamiseks tuleb õppekava läbimisel omandada kompetentsid B.2.1–B.2.5 ja vähemalt üks kompetents valikust B.2.6 – B.2.8. Inseneriteadmiste rakendamine 7 Inseneritööd 7 Juhtimine 7 Kutsealale pühendumine 7 Suhtlemine 7 Esmase kutse saamiseks tuleb õppekava läbimisel omandada vähemalt üks kompetents valikust B.2.6 – B.2.8. Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 Diploma Electrical Engineer, level 7 5 Diplomeeritud elektriinsener V (versioon 1) Diplomeeritud elektriinsener V (versioon 2) Diplomeeritud elektriinsener V (versioon 3) Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 (versioon 4) Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 (versioon 6) Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud elektriinsener elektriautomaatika alal, tase 7 Diplomeeritud elektriinsener elektrivõrkude ja -süsteemide alal, tase 7 Diplomeeritud elektriinsener tarbija elektripaigaldiste alal, tase 7 Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Inseneeria (energeetika) Elektriinsener 1 2016-04-05 2016-04-05 2018-05-02 7 7 2151 Elektriinsenerid 0713 Elektrienergia ja energeetika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Elektriinseneride kutsete tasemed Kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Heiki Tammoja EEES, Tallinna Tehnikaülikooli professor Tiit Metusala EEES juhatuse liige, Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud Lauri Öövel EEES juhatuse liige, OÜ Energoservis juhatuse liige Arvi Hamburg Eesti Inseneride Liit, Tallinna Tehnikaülikooli professor, dekaan Lembit Vali EEES juhatuse liige, OÜ Energiasalv juhatuse liige Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 kutsestandard on kõrghariduse õppekavade, isikute kompetentsuse hindamise ning kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemise alus. Elektriinsenerid töötavad elektriliste süsteemide, komponentide ja seadmetega, nad kavandavad ja juhivad nende ehitamist ja nendega töötamist ning juhivad nende talitlust, hooldust ja remonti majanduslikult vastuvõetaval, keskkonnasõbralikul ning ühiskondlikult aksepteeritaval moel. Elektriinseneridel on valmisolek töötada interdistsiplinaarses meeskonnas koos sidusvaldkondade inseneride jt spetsialistidega. See kutsestandard sisaldab diplomeeritud elektriinseneri kutse kirjeldust ja kompetentsuse nõudeid. Diplomeeritud elektriinsener on kogemustega spetsialist, kes rakendab inseneriteadmisi ja mõistmist ning võimeid olemasolevate või arendatavate tehnoloogiate rakendamiseks. Ta töötab iseseisvalt keerulistes, ettearvamatutes ja uuenduslikku käsitlust nõudvates olukordades. Tema tööülesanded on seotud projekteerimise, arendamise, tootmise, ehitamise ning käiduga. Ta on võimeline juhtima töörühmi või organisatsiooni ning võtma vastutust teiste töö tulemuste eest. Diplomeeritud elektriinsenerid spetsialiseeruvad elektrivõrkudele ja –süsteemidele, elektri-automaatikale või tarbija elektripaigaldiste erialale ning mõnele kitsamale ametialale (projekteerimine, teadus-ja õppetöö, arendus ja juhtimine, elektrikaubandus ja tehnoloogia-kaubandus, energiapoliitika või ehitus, käit ja järelevalve). Elektriinseneride teised kutsed: Elektriinsener, tase 6 esmane kutse Elektriinsener, tase 6 Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 esmane kutse Volitatud elektriinsener, tase 8 Elektriinseneride kutsetasemete kirjeldusi vt lisast 1. A.2.1 Inseneriteadmiste rakendamine. A.2.2 Inseneritööd. A.2.3 Juhtimine. A.2.4 Kutsealale pühendumine. A.2.5 Suhtlemine. A.2.6 Elektrivõrgud ja-süsteemid. A 2.7 Elektriautomaatika. A 2.8 Tarbija elektripaigaldised. A.2.9 Projekteerimine. A.2.10 Teadus-ja õppetöö. A.2.11 Arendus ja juhtimine. A.2.12 Elektrikaubandus ja tehnoloogiakaubandus. A.2.13 Energiapoliitika. A.2.14 Ehitus, käit ja järelevalve. Elektriinsenerid töötavad nii büroos kui objektidel. Tööaeg võib olla paindlik. Objektidel töötades tuleb juhinduda üldise tööohutuse ja elektriohutuse nõuetest. Elektriinsenerid kasutavad oma töös lisaks tavapärastele kommunikatsioonivahenditele, arvutitele ja nende tarkvarale ning kontoriseadmetele ka spetsiaalseid arvutusprogramme ning erinevaid elektrilisi töövahendeid ja mõõteriistu. Töö eeldab innovaatilist, keskkonnahoidlikku ning säästvat arengut toetavat mõtlemist, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, analüüsivõimet, täpsust, vastutustunnet, suhtlemis- ja koostöövalmidust, ruumilist kujutlusvõimet ning kohanemisvõimet. Diplomeeritud elektriinsener on saanud erialase* ettevalmistuse kõrgkoolis ning ta on oma teadmisi perioodiliselt täiendanud. Diplomeeritud elektriinseneri kutse taotlemise eelduseks on 6. taseme elektriinseneri kutse koos täiendõppega või diplomeeritud elektriinseneri esmane kutse või magistriõppe läbimine. Kõikidel juhtudel on nõutav vahetult taotlemisele eelnev kahe aastane töökogemus. *erialane spetsialiseerumine elektrivõrkudele ja –süsteemidele, elektriautomaatikale või tarbija elektripaigaldistele. Juhataja, peainsener, insener, projekteerija, projektijuht, objektijuht, ehitusjuht, käidujuht, dispetšer, konsultant, ekspert, arendusjuht, osakonnajuhataja teadlane-uurija jm. Elektrivõrkude ja-süsteemide diplomeeritud inseneri, elektriautomaatika diplomeeritud inseneri ja tarbija elektripaigaldiste diplomeeritud inseneri kutsetunnistuse omamine on Elektrituruseaduse, Ehitusseadustiku ja Seadme ohutuse seaduse kohaselt eeltingimuseks elektritööde spetsialistina töötamisel ettevõtte majandustegevuse registrisse kandmisel ja töötamisel elektritööde juhina. Elektrisüsteemide ja -võrkudele spetsialiseerunud diplomeeritud elektriinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.5 tõendamine, kompetentsi B.2.6 tõendamine ja vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.9 - B.2.14. Elektriautomaatikale spetsialiseerunud diplomeeritud elektriinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentside B.2.1 - B 2.5, kompetentsi B.2.7 tõendamine ja vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.9 - B.2.14. Tarbija elektripaigaldistele spetsialiseerunud diplomeeritud elektriinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.5, kompetentsi B.2.8 tõendamine ja vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.9 - B.2.14. Inseneriteadmiste rakendamine 7 Inseneritööd 7 Juhtimine 7 Kutsealale pühendumine 7 Suhtlemine 7 Elektrisüsteemide ja -võrkudele spetsialiseerunud diplomeeritud elektriinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentsi B.2.6 tõendamine. Elektriautomaatikale spetsialiseerunud diplomeeritud elektriinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentsi B.2.7 tõendamine. Tarbija elektripaigaldistele spetsialiseerunud diplomeeritud elektriinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentsi B.2.8 tõendamine. Kõikide diplomeeritud elektriinsener, tase 7 kutsete taotlemisel on nõutav lisaks vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.9 - B.2.14. Projekteerimine 7 Teadus- ja õppetöö 7 Arendus ja juhtimine 7 Energiakaubandus ja tehnoloogiakaubandus 7 Energiapoliitika 7 Ehitus, käit ja järelevalve 7 Volitatud elektriinsener, tase 8 Chartered Electrical Engineer, level 8 5 Volitatud elektriinsener V (versioon 1) Volitatud elektriinsener V (versioon 2) Volitatud elektriinsener V (versioon 3) Volitatud elektriinsener, tase 8 (versioon 4) Volitatud elektriinsener, tase 8 (versioon 6) Volitatud elektriinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud elektriinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud elektriinsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud elektriinsener elektriautomaatika alal, tase 8 Volitatud elektriinsener elektrivõrkude ja -süsteemide alal, tase 8 Volitatud elektriinsener tarbija elektripaigaldiste alal, tase 8 Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Inseneeria (energeetika) Elektriinsener 1 2016-04-05 2016-04-05 2018-05-02 8 8 2151 Elektriinsenerid 0713 Elektrienergia ja energeetika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Elektriinseneride kutsete tasemed Kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Heiki Tammoja EEES juhatuse liige, Tallinna Tehnikaülikooli professor Tiit Metusala EEES juhatuse liige, Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud Lauri Öövel EEES juhatuse liige, OÜ Energoservis juhatuse liige Arvi Hamburg Eesti Inseneride Liit, Tallinna Tehnikaülikooli professor, dekaan Lembit Vali EEES juhatuse liige, OÜ Energiasalv juhatuse liige Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Volitatud elektriinsener, tase 8 kutsestandard on koolituskavade, isikute kompetentsuse hindamise ning kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemise alus. Elektriinsenerid töötavad elektriliste süsteemide, komponentide ja seadmetega, nad kavandavad ja juhivad nende ehitamist ja nendega töötamist ning juhivad nende talitlust, hooldust ja remonti majanduslikult vastuvõetaval, keskkonnasõbralikul ning ühiskondlikult aksepteeritaval moel. Elektriinseneridel on valmisolek töötada interdistsiplinaarses meeskonnas koos sidusvaldkondade inseneride jt spetsialistidega. See kutsestandard sisaldab volitatud elektriinseneri kutse kirjeldust ja kompetentsuse nõudeid. Volitatud elektriinsener on laiaulatuslike kogemustega tippspetsialist, kes rakendab inseneriteadmisi, mõistmist ning võimeid olemasolevate tootmistehnoloogiate käigus hoidmiseks ja täiustamiseks või uute teadmiste ja tehnoloogiate loomiseks. Ta annab eksperthinnanguid keerukatele projektidele ja töödele. Volitatud elektriinsener lahendab keerulisi tehnoloogilisi probleeme uuenduste, loovuse ja muutmise abil. Ta pakub välja uusi turundusalaseid lahendusi, tehnoloogiaalaseid teenuseid ja juhtimismeetodeid. Volitatud elektriinsener juhib organisatsiooni või töörühmi strateegiliste eesmärkide saavutamiseks ning võtab täisvastutuse enda ja teiste töö tulemuste eest. Volitatud elektriinsenerid spetsialiseeruvad elektrivõrkudele ja –süsteemidele, elektriautomaatikale või tarbija elektripaigaldiste erialale ning kitsamale ametialale: teadus- ja õppetööle, arendusele ja juhtimisele, projekteerimisele, ehitusele, käidule ja tehnojärelvalvele, energiapoliitikale ning elektrikaubandusele ja tehnoloogiakaubandusele. Elektriinseneride teised kutsed: Elektriinsener, tase 6 esmane kutse Elektriinsener, tase 6 Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 esmane kutse Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 Elektriinseneride kutsetasemete kirjeldusi vt lisast 1. A.2.1 Inseneriteadmiste rakendamine. A.2.2 Inseneritööd. A.2.3 Juhtimine. A.2.4 Kutsealale pühendumine. A.2.5 Suhtlemine. A.2.6 Elektrivõrgud ja-süsteemid. A 2.7 Elektriautomaatika. A 2.8 Tarbija elektripaigaldised. A.2.9 Projekteerimine. A.2.10 Teadus-ja õppetöö. A.2.11 Arendus ja juhtimine. A.2.12 Elektrikaubandus ja tehnoloogiakaubandus. A.2.13 Energiapoliitika. A.2.14 Ehitus, käit ja järelevalve. Elektriinsenerid töötavad nii büroos kui objektidel. Tööaeg võib olla paindlik. Objektidel töötades tuleb juhinduda üldise tööohutuse ja elektriohutuse nõuetest. Elektriinsenerid kasutavad oma töös lisaks tavapärastele kommunikatsiooni¬vahenditele, arvutitele ja nende tarkvarale ning kontoriseadmetele ka spetsiaalseid arvutusprogramme ning erinevaid elektrilisi töövahendeid ja mõõteriistu. Töö eeldab innovaatilist, keskkonnahoidlikku ning säästvat arengut toetavat mõtlemist, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, analüüsivõimet, täpsust, vastutustunnet, suhtlemis- ja koostöövalmidust, ruumilist kujutlusvõimet ning kohanemisvõimet. Volitatud elektriinsener on saanud erialase ettevalmistuse* kõrgkoolis ning ta on oma teadmisi perioodiliselt täiendanud. Volitatud elektriinseneri kutse taotlemise eelduseks on diplomeeritud elektriinseneri või diplomeeritud soojusenergeetikainseneri kutse omamine (sel juhul nõutav spetsiaalne ümberõpe) või doktoriõppe läbimine. Kõikidel juhtudel on nõutav vahetult taotlemisele eelnev nelja aastane töökogemus. * elektrivõrkude ja –süsteemide, elektriautomaatika või tarbija elektripaigaldiste erialadel. Juhataja, peainsener, insener, projekteerija, projektijuht, objektijuht, ehitusjuht, käidujuht, dispetšer, konsultant, ekspert, arendusjuht, osakonnajuhataja, teadlane-uurija, teadur, juhtivteadur jm. Elektrivõrkude ja-süsteemide volitatud inseneri, elektriautomaatika volitatud inseneri ja tarbija elektripaigaldiste volitatud inseneri kutsetunnistuse omamine on Elektrituruseaduse, Ehitusseadustiku ja Seadme ohutuse seaduse kohaselt eeltingimuseks elektritööde spetsialistina töötamisel ettevõtte majandustegevuse registrisse kandmisel ja töötamisel elektritööde juhina. Elektrisüsteemide ja -võrkudele spetsialiseerunud volitatud elektriinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.5 tõendamine, kompetentsi B.2.6 tõendamine ja vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.9 - B.2.14. Elektriautomaatikale spetsialiseerunud volitatud elektriinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.5, kompetentsi B.2.7 tõendamine ja ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.9 - B.2.14. Tarbija elektripaigaldistele spetsialiseerunud volitatud elektriinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentside B.2.1 - B 2.5, kompetentsi B.2.8 tõendamine ja vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.9 - B.2.14. Inseneriteadmiste rakendamine 8 Inseneritööd 8 Juhtimine 8 Kutsealale pühendumine 8 Suhtlemine 8 Elektrisüsteemide ja -võrkudele spetsialiseerunud volitatud elektriinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentsi B.2.6 tõendamine. Elektriautomaatikale spetsialiseerunud volitatud elektriinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentsi B.2.7 tõendamine. Tarbija elektripaigaldistele spetsialiseerunud volitatud elektriinseneri kutse tõendamiseks on nõutav kompetentsi B.2.8 tõendamine. Kõikide volitatud elektriinsener, tase 8 kutsete tõendamisel on nõutav vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.9 - B.2.14. Projekteerimine 8 Teadus- ja õppetöö 8 Arendus ja juhtimine 8 Energiakaubandus ja tehnoloogiakaubandus 8 Energiapoliitika 8 Ehitus, käit ja järelevalve 8 Kohtuarst, tase 7 Forensic Medical Doctor, level 7 5 Kohtuarst-ekspert IV (versioon 1) Kohtuarst-ekspert IV (versioon 2) Kohtuarst-ekspert IV (versioon 3) Kohtuarst, tase 7 (versioon 4) Kohtuarst, tase 7 (versioon 6) Kohtuarst, tase 7 (versioon 7) Kohtuarst, tase 7 (versioon 8) Arstlik kohtutoksikoloogiaekspert, tase 7 Kohtuarst-ekspert, tase 7 Kohtuhistoloogiaekspert, tase 7 Meditsiinilise kriminalistika ekspert, tase 7 Vara- ja Isikukaitse Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Justiits- ja kohtuteenistused Kohtuarst-ekspert 1 2016-04-20 2016-04-20 2019-02-28 7 7 2212 Eriarstid 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Heldi Kase Eesti Kohtuekspertiisi Instituut (EKEI) Lääne-Eesti kohtuarstlik ekspertiisiosakond Merike Rump EKEI kvaliteeditalitus Anastassia Tšernova EKEI Põhja Eesti kohtuarstlik osakond Mailis Tõnisson EKEI Lõuna-Eesti kohtuarstlik ekspertiisiosakond Marika Väli EKEI, Tartu Ülikool Kohtuarst, tase 7 kutsestandard on aluseks koolitusprogrammide koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. 7. taseme kohtuarst teeb isiku ja surnu kohtuarstlikke ekspertiise ja uuringuid ning annab igakülgse, erapooletu ja teaduslikult põhjendatud eksperdiarvamuse. Kohtuarst, tase 7 töötab iseseisvalt ning vastutab antud eksperdiarvamuse eest ning kaitseb oma arvamust kohtus. Kohtuarst on meeskonna liige, kes juhendab abipersonali ja suhtleb kolleegide ning klientidega. Kohtuarsti kutsealal on järgmised spetsialiseerumised: Kohtuarst-ekspert, kes on läbinud kohtuarstiteaduse eriala residentuuri ja teeb kohtuarstlikke isiku ja surnu ekspertiise ning uuringuid. Arstlik kohtutoksikoloogiaekspert on läbinud kohtuarstiteaduse, laborimeditsiini, farmakoloogia või muu arstliku eriala residentuuri ja saanud väljaõppe toksikoloogia valdkonnas. Ta teeb arstlikke kohtutoksikoloogilisi ekspertiise ja uuringuid. Kohtuhistoloogiaekspert on läbinud kohtuarstiteaduse eriala või patoloogia eriala residentuuri ning saanud väljaõppe histoloogia valdkonnas. Ta teeb kohtuhistoloogilisi uuringuid. Meditsiinilise kriminalistika ekspert on läbinud kohtuarstiteaduse eriala residentuuri ja saanud väljaõppe meditsiinilise kriminalistika ja/või kohtuantropoloogia valdkonnas. Ta teeb meditsiinilis-kriminalistilisi ekspertiise ja uuringuid. Kohtuarsti kutsealal on ka kohtuarst, tase 8 kutse, kes tegeleb lisaks ekspertiiside ja uuringute tegemisele ka valdkonna arendamise, juhendite ja valdkonda puudutavate seaduste väljatöötamise ning koolitamise ja juhendamisega. A.2.1 Ekspertiiside ja uuringute tegemine 2.1.1. Ekspertiisi või uuringuga seotud dokumentidega tutvumine, lisamaterjali tellimine. 2.1.2. Ekspertiisiks või uuringuks vajaliku informatsiooni sisestamine akti. 2.1.3. Ekspertiisi ja/või uuringu läbiviimine. 2.1.4. Täiendavate uuringute tegemine/tellimine ja tulemuste interpreteerimine. 2.1.5. Eksperdiarvamuse põhjenduse koostamine. 2.1.6. Eksperdiarvamuse koostamine, vastates menetleja küsimustele. 2.1.7. Tasuliste uuringute tegemine. A.2.2 Bioloogilise materjali võtmine ekspertiisiks või uuringuks 2.2.1. Bioloogilise materjali võtmise vajalikkuse hindamine. 2.2.2. Bioloogilise materjali võtmine ja pakendamine. 2.2.3. Bioloogilise materjali saatmiseks dokumentatsiooni täitmine. 2.2.4. Tulemuste interpreteerimine. A.2.3 Väljakutsetel osalemine 2.3.1. Isiku meditsiiniline läbivaatus. 2.3.2. Surnu vaatlus surnu leidmise kohas ja surnu muus asukohas. 2.3.3. Esialgse arvamuse andmine menetlejale. A.2.4 Osalemine kompleks- ja/või komisjonilistes ekspertiisides 2.4.1. Kompleks- ja/või komisjonilise ekspertiisi vajalikkuse hindamine. 2.4.2. Kompleks- ja/või komisjoniliste ekspertiiside tegemine. 2.4.3. Eriarvamusele jäämise põhjendamine. A.2.5 Osalemine kohtuistungil 2.5.1. Kohtuistungiks ettevalmistamine. 2.5.2. Kohtuistungil esinemine. 2.5.3. Kirjalik vastamine kohtuistungil esitatud aega või ettevalmistust vajavatele küsimustele. A.2.6 Enesearendamine ja valdkonna arendamine 2.6.1. Enese täiendamine täienduskoolitustel ja erialase kirjandusega. 2.6.2. Kohtuarsti eriala arendamine. 2.6.3. Osalemine riiklikes ja/või rahvusvahelistes projektides. Kohtuarst-ekspert A.2.7 Isiku kohtuarstliku ekspertiisi ja uuringu tegemine 2.7.1. Isiku kohtuarstliku, sh günekoloogilise/androloogilise (ka laste) läbivaatuse tegemine. 2.7.2. Meditsiiniliste dokumentide läbitöötamine. 2.7.3. Asitõendi kirjeldamine. 2.7.4. Tervisekahjustuse hindamine, sh traumamehhanismi ja tekitamise aja määramine. 2.7.5. Terviseseisundi hindamine. A.2.8 Surnu kohtuarstliku ekspertiisi ja uuringu tegemine 2.8.1. Kohtuarstliku lahangu tegemine. 2.8.2. Preparaatori ja muu abipersonali juhendamine. 2.8.3. Asitõendite kirjeldamine. 2.8.4. Lahangumaterjali väljalõikamine ja histoloogiliste preparaatide interpreteerimine. 2.8.5. Kohtuarstliku diagnoosi vormistamine. 2.8.6. Surma põhjuse, surma aja ja tervisekahjustuse tekkemehhanismi määramine. 2.8.7. Arstliku surmateatise vormistamine. Arstlik kohtutoksikoloogiaekspert A.2.9 Toksilise aine toime hindamise ekspertiisi ja uuringu tegemine 2.9.1. Toksilise aine toime hindamine surnu ekspertiisil või uuringul. 2.9.2. Asitõendite kirjeldamine. 2.9.3. Toksilise aine toimest tekkinud tervisekahjustuse hindamine isikul. 2.9.4. Kohtuarsti konsulteerimine. A.2.10 Narkootiliste ainete suurte ja väikeste koguste hindamine 2.10.1. Kohtukeemia ekspertiisiaktide läbitöötamine. 2.10.2. Joovet tekitava narkootiliste/psühhotroopsete ainete annuse kindlakstegemine. A.2.11 Joobe tuvastamine 2.11.1. Joobe tuvastamine kliinilise leiu ja /või dokumentide alusel. 2.11.2. Alkoholi/narkootilise aine kontsentratsiooni sündmuse hetkele tagasiarvutamine. Kohtuhistoloogiaekspert A.2.12 Histoloogiliste preparaatide interpreteerimine 2.12.1. Lisavärvingute valimine. 2.12.2. Histoloogilise uuringu vastuse ja histoloogilise diagnoosi vormistamine. 2.12.3. Histoloogialaborantide tegevuse juhendamine, histoloogiliste preparaatide kvaliteedi tagamine. 2.12.4. Kohtuarsti konsulteerimine. Meditsiinilise kriminalistika ekspert A.2.13 Meditsiinilise kriminalistika ekspertiiside ja uuringute tegemine 2.13.1. Skeletiluude alusel surnu soo, skeletiluude vanuse, surma aja ja vigastuste tekkemehhanismide kindlaksmääramine. 2.13.2. Isiku vanuse määramine. 2.13.3. Eksperimentaalne vigastuste tekitamine ja vigastuste rekonstruktsioon traumamehhanismi kindlakstegemiseks. 2.13.4. Kohtuarsti konsulteerimine. Kohtuarsti tööaeg on fikseeritud tööaeg, vajadusel osaleb ta isiku või surnu vaatlusel väljaspool tööaega. Töö on pingeline ja nõuab vaimset pingutust. Tööülesannete täitmisel puutub ta kokku bioloogilise ja keemilise ohuga. Kohtuarst töötab sisetingimustes, vajadusel uuritava asukohas (nt kinnipidamisasutus, meditsiiniasutus, välitingimustes). Kohtuarst kasutab oma töös meditsiinilisi erivahendeid ja isiku kaitsevahendeid vastavalt spetsialiseerumisele, IKT-vahendeid ja tarkvara vastavalt spetsialiseerumisele. Kohtuarsti töös on vajalikud ausus, objektiivsus, korrektsus, stressitaluvus, koostöö- ja vastutusvõime, hea analüüsi- ja otsustusvõime ning iseseisvus. Kohtuarst, tase 7 on läbinud arstiteaduse õppekava ning omab vastavat diplomit, on läbinud residentuuri vastavalt spetsialiseerumisele: kohtuarst-ekspert - kohtuarstiteadus; arstlik kohtutoksikoloogiaekspert - kohtuarstiteadus, laborimeditsiin, farmakoloogia või muu arstlik eriala, väljaõpe toksikoloogia valdkonnas; kohtuhistoloogiaekspert – kohtuarstiteadus või patoloogia, väljaõpe histoloogia valdkonnas; meditsiinilise kriminalistika ekspert – kohtuarstiteadus, väljaõpe meditsiinilise kriminalistika ja/või kohtuantropoloogia valdkonnas. Kohtuarst, kohtuarst-ekspert, arst-toksikoloog, histoloog, patoloog, meditsiinilise kriminalistika ekspert, kohtuantropoloog. Kohtuarst, tase 7 kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid järgnevalt: kõigile on kohustuslikud kompetentsid B.2.1 – B.2.6 ja läbiv kompetents B.2.14 ning spetsialiseerumisega seotud kompetentside hulgast tuleb valida vähemalt üks spetsialiseerumine: kohtuarst-ekspert, kompetentsid B.2.7 ja B.2.8; arstlik kohtutoksikoloogiaekspert, kompetentsid B.2.9 – B.2.11; kohtuhistoloogiaekspert, kompetents B.2.12; meditsiinilise kriminalistika ekspert, kompetents B.2.13. Ekspertiiside ja uuringute tegemine 7 Bioloogilise materjali võtmine ekspertiisiks või uuringuks 7 Väljakutsetel osalemine 7 Osalemine kompleks- ja/või komisjonilistes ekspertiisides 7 Osalemine kohtuistungil 7 Enesearendamine ja valdkonna arendamine 7 Kutse taotlemisel tuleb spetsialiseerumisega seotud kompetentside hulgast valida vähemalt üks spetsialiseerumine: kohtuarst-ekspert, kompetentsid B.2.7 ja B.2.8; arstlik kohtutoksikoloogiaekspert, kompetentsid B.2.9 – B.2.11; kohtuhistoloogiaekspert, kompetents B.2.12; meditsiinilise kriminalistika ekspert, kompetents B.2.13. Kohtuarst, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Kohtuarst, tase 8 Forensic Medical Doctor, level 8 5 Kohtuarst-ekspert V (versioon 1) Kohtuarst-ekspert V (versioon 2) Kohtuarst-ekspert V (versioon 3) Kohtuarst, tase 8 (versioon 4) Kohtuarst, tase 8 (versioon 6) Kohtuarst, tase 8 (versioon 7) Kohtuarst, tase 8 (versioon 8) Arstlik kohtutoksikoloogiaekspert, tase 8 Kohtuarst-ekspert, tase 8 Kohtuhistoloogiaekspert, tase 8 Meditsiinilise kriminalistika ekspert, tase 8 Vara- ja Isikukaitse Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Justiits- ja kohtuteenistused Kohtuarst-ekspert 1 2016-04-20 2016-04-20 2019-02-28 8 8 2212 Eriarstid 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Heldi Kase Eesti Kohtuekspertiisi Instituut (EKEI) Lääne-Eesti kohtuarstlik ekspertiisiosakond Merike Rump EKEI kvaliteeditalitus Anastassia Tšernova EKEI Põhja Eesti kohtuarstlik osakond Mailis Tõnisson EKEI Lõuna-Eesti kohtuarstlik ekspertiisiosakond Marika Väli EKEI, Tartu Ülikool Kohtuarst, tase 8 kutsestandard on aluseks koolitusprogrammide koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. 8. taseme kohtuarst teeb isiku ja surnu kohtuarstlikke ekspertiise ja uuringuid ning annab igakülgse, erapooletu ja teaduslikult põhjendatud eksperdiarvamuse. Lisaks sellele tegeleb ta valdkonna arendamise, juhendite ja valdkonda puudutavate seaduste väljatöötamise ning koolitamise ja juhendamisega. Kohtuarst, tase 8 töötab iseseisvalt ning vastutab antud eksperdiarvamuse eest ning kaitseb oma arvamust kohtus. Kohtuarst on meeskonna liige, kes juhendab abipersonali ja suhtleb kolleegide ning klientidega. Kohtuarsti kutsealal on järgmised spetsialiseerumised: Kohtuarst-ekspert, kes on läbinud kohtuarstiteaduse eriala residentuuri ja teeb kohtuarstlikke isiku ja surnu ekspertiise ning uuringuid. Arstlik kohtutoksikoloogiaekspert on läbinud kohtuarstiteaduse, laborimeditsiini, farmakoloogia või muu arstliku eriala residentuuri ja saanud väljaõppe toksikoloogia valdkonnas. Ta teeb arstlikke kohtutoksikoloogilisi ekspertiise ja uuringuid. Kohtuhistoloogiaekspert on läbinud kohtuarstiteaduse eriala või patoloogia eriala residentuuri ning saanud väljaõppe histoloogia valdkonnas. Ta teeb kohtuhistoloogilisi uuringuid. Meditsiinilise kriminalistika ekspert on läbinud kohtuarstiteaduse eriala residentuuri ja saanud väljaõppe meditsiinilise kriminalistika ja/või kohtuantropoloogia valdkonnas. Ta teeb meditsiinilis-kriminalistilisi ekspertiise ja uuringuid. Kohtuarsti kutsealal on ka kohtuarst, tase 7 kutse, kes teeb isiku ja surnu kohtuarstlikke ekspertiise ja uuringuid ning annab igakülgse, erapooletu ja teaduslikult põhjendatud eksperdiarvamuse. A.2.1 Ekspertiiside ja uuringute tegemine 2.1.1. Ekspertiisi või uuringuga seotud dokumentidega tutvumine, lisamaterjali tellimine. 2.1.2. Ekspertiisiks või uuringuks vajaliku informatsiooni sisestamine akti. 2.1.3. Ekspertiisi ja/või uuringu läbiviimine. 2.1.4. Täiendavate uuringute tegemine/tellimine ja tulemuste interpreteerimine. 2.1.5. Eksperdiarvamuse põhjenduse koostamine. 2.1.6. Eksperdiarvamuse koostamine, vastates menetleja küsimustele. 2.1.7. Tasuliste uuringute tegemine. A.2.2 Bioloogilise materjali võtmine ekspertiisiks või uuringuks 2.2.1. Bioloogilise materjali võtmise vajalikkuse hindamine. 2.2.2. Bioloogilise materjali võtmine ja pakendamine. 2.2.3. Bioloogilise materjali saatmiseks dokumentatsiooni täitmine. 2.2.4. Tulemuste interpreteerimine. A.2.3 Väljakutsetel osalemine 2.3.1. Isiku meditsiiniline läbivaatus. 2.3.2. Surnu vaatlus surnu leidmise kohas ja surnu muus asukohas. 2.3.3. Esialgse arvamuse andmine menetlejale. A.2.4 Osalemine kompleks- ja/või komisjonilistes ekspertiisides 2.4.1. Kompleks- ja/või komisjonilise ekspertiisi vajalikkuse hindamine. 2.4.2. Menetleja teavitamine, ettepaneku tegemine komisjoni moodustamiseks. 2.4.3. Komisjoni liikmete töö koordineerimine. 2.4.4. Kompleks- ja/või komisjoniliste ekspertiiside tegemine. 2.4.5. Ühise eksperdiarvamuse koostamine. 2.4.6. Eriarvamusele jäämise põhjendamine. A.2.5 Osalemine kohtuistungil 2.5.1. Kohtuistungiks ettevalmistamine. 2.5.2. Kohtuistungil esinemine. 2.5.3. Kirjalik vastamine kohtuistungil esitatud aega või ettevalmistust vajavatele küsimustele. A.2.6 Enesearendamine ja valdkonna arendamine 2.6.1. Enese täiendamine täienduskoolitustel ja erialase kirjandusega. 2.6.2. Kohtuarsti eriala arendamine. 2.6.3. Valdkonna töö juhendite koostamine ja kaasajastamine. 2.6.4. Ettepanekute tegemine õigusaktide väljatöötamiseks ja muutmiseks. 2.6.5. Osalemine riiklikes ja/või rahvusvahelistes projektides. 2.6.6. Ettekannete tegemine riiklikel ja rahvusvahelistel konverentsidel. 2.6.7. Teadusartiklite ja/või raamatute publitseerimine. A.2.7 Koolitamine ja juhendamine 2.7.1. Arst-residentide juhendamine. 2.7.2. Erialaste koolituste läbiviimine erinevatele sihtgruppidele. 2.7.3. Esinemine täienduskoolitustel lektorina. 2.7.4. Bakalaureuse-, magistri- või doktoritööde juhendamine. Kohtuarst-ekspert A.2.8 Isiku kohtuarstliku ekspertiisi ja uuringu tegemine 2.8.1. Isiku kohtuarstliku, sh günekoloogilise/androloogilise (ka laste) läbivaatuse tegemine. 2.8.2. Meditsiiniliste dokumentide läbitöötamine. 2.8.3. Asitõendi kirjeldamine. 2.8.4. Tervisekahjustuse hindamine, sh traumamehhanismi ja tekitamise aja määramine. 2.8.5. Terviseseisundi hindamine. 2.8.6. Raviarstide diagnoosi ja ravi õigsuse hindamine. A.2.9 Surnu kohtuarstliku ekspertiisi ja uuringu tegemine 2.9.1. Kohtuarstliku lahangu tegemine. 2.9.2. Preparaatori ja muu abipersonali juhendamine. 2.9.3. Asitõendite kirjeldamine. 2.9.4. Lahangumaterjali väljalõikamine ja histoloogiliste preparaatide interpreteerimine. 2.9.5. Kohtuarstliku diagnoosi vormistamine. 2.9.6. Surma põhjuse, surma aja ja tervisekahjustuse tekkemehhanismi määramine. 2.9.7. Arstliku surmateatise vormistamine. Arstlik kohtutoksikoloogiaekspert A.2.10 Toksilise aine toime hindamise ekspertiisi ja uuringu tegemine 2.10.1. Toksilise aine toime hindamine surnu ekspertiisil või uuringul. 2.10.2. Asitõendite kirjeldamine. 2.10.3. Toksilise aine toimest tekkinud tervisekahjustuse hindamine isikul. 2.10.4. Kohtuarsti konsulteerimine. A.2.11 Narkootiliste ainete suurte ja väikeste koguste hindamine 2.11.1. Kohtukeemia ekspertiisiaktide läbitöötamine. 2.11.2. Joovet tekitava narkootiliste/psühhotroopsete ainete annuse kindlakstegemine. A.2.12 Joobe tuvastamine 2.12.1. Joobe tuvastamine kliinilise leiu ja /või dokumentide alusel. 2.12.2. Alkoholi/narkootilise aine kontsentratsiooni sündmuse hetkele tagasiarvutamine. Kohtuhistoloogiaekspert A.2.13 Histoloogiliste preparaatide interpreteerimine 2.13.1. Lisavärvingute valimine. 2.13.2. Histoloogilise uuringu vastuse ja histoloogilise diagnoosi vormistamine. 2.13.3. Histoloogialaborantide tegevuse juhendamine, histoloogiliste preparaatide kvaliteedi tagamine. 2.13.4. Kohtuarsti konsulteerimine. 2.13.5. Histoloogia valdkonna arendamine. Meditsiinilise kriminalistika ekspert A.2.14 Meditsiinilise kriminalistika ekspertiiside ja uuringute tegemine 2.14.1. Skeletiluude alusel surnu soo, vanuse, surma aja ja vigastuste tekkemehhanismide kindlaksmääramine. 2.14.2. Isiku vanuse määramine. 2.14.3. Eksperimentaalne vigastuste tekitamine ja vigastuste rekonstruktsioon traumamehhanismi kindlakstegemiseks. 2.14.4. Kohtuarsti konsulteerimine. Kohtuarsti tööaeg on fikseeritud tööaeg, vajadusel osaleb ta isiku või surnu vaatlusel väljaspool tööaega. Töö on pingeline ja nõuab vaimset pingutust. Tööülesannete täitmisel puutub ta kokku bioloogilise ja keemilise ohuga. Kohtuarst töötab sisetingimustes, vajadusel uuritava asukohas (nt kinnipidamisasutus, meditsiiniasutus, välitingimustes). Kohtuarst kasutab oma töös meditsiinilisi erivahendeid ja isiku kaitsevahendeid vastavalt spetsialiseerumisele, IKT-vahendeid ja tarkvara vastavalt spetsialiseerumisele. Kohtuarsti töös on vajalikud ausus, objektiivsus, korrektsus, stressitaluvus, koostöö- ja vastutusvõime, hea analüüsi- ja otsustusvõime ning iseseisvus. Kohtuarst, tase 8 on läbinud arstiteaduse õppekava ning omab vastavat diplomit, on läbinud residentuuri vastavalt spetsialiseerumisele: kohtuarst-ekspert - kohtuarstiteadus; arstlik kohtutoksikoloogiaekspert - kohtuarstiteadus, laborimeditsiin, farmakoloogia või muu arstlik eriala, väljaõpe toksikoloogia valdkonnas; kohtuhistoloogiaekspert – kohtuarstiteadus või patoloogia, väljaõpe histoloogia valdkonnas; meditsiinilise kriminalistika ekspert – kohtuarstiteadus, väljaõpe meditsiinilise kriminalistika ja/või kohtuantropoloogia valdkonnas. Kohtuarst, kohtuarst-ekspert, arst-toksikoloog, histoloog, patoloog, meditsiinilise kriminalistika ekspert, kohtuantropoloog. Kohtuarst, tase 8 kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid järgnevalt: kõigile on kohustuslikud kompetentsid B.2.1 – B.2.7 ja läbiv kompetents B.2.15 ning spetsialiseerumisega seotud kompetentside hulgast tuleb valida vähemalt üks spetsialiseerumine: kohtuarst-ekspert, kompetentsid B.2.8 ja B.2.9; arstlik kohtutoksikoloogiaekspert, kompetentsid B.2.10 – B.2.12; kohtuhistoloogiaekspert, kompetents B.2.13; meditsiinilise kriminalistika ekspert, kompetents B.2.14. Ekspertiiside ja uuringute tegemine 8 Bioloogilise materjali võtmine ekspertiisiks või uuringuks 8 Väljakutsetel osalemine 7 Osalemine kompleks- ja/või komisjonilistes ekspertiisides 8 Osalemine kohtuistungil 8 Enesearendamine ja valdkonna arendamine 8 Koolitamine ja juhendamine 8 Kutse taotlemisel tuleb spetsialiseerumisega seotud kompetentside hulgast valida vähemalt üks spetsialiseerumine: kohtuarst-ekspert, kompetentsid B.2.8 ja B.2.9; arstlik kohtutoksikoloogiaekspert, kompetentsid B.2.10 – B.2.12; kohtuhistoloogiaekspert, kompetents B.2.13; meditsiinilise kriminalistika ekspert, kompetents B.2.14. Kohtuarst, tase 8 kutset läbiv kompetents 8 Kohtukriminalistikaekspert, tase 7 Forensic Expert, level 7 4 Ekspert IV (versioon 1) Ekspert IV (versioon 2) Kohtukriminalistikaekspert, tase 7 (versioon 3) Kohtukriminalistikaekspert, tase 7 (versioon 5) Kohtukriminalistikaekspert, tase 7 (versioon 6) Kohtukriminalistikaekspert, tase 7 (versioon 7) Alkoholiekspert, tase 7 DNA - ekspert, tase 7 Dokumendiekspert, tase 7 Hääleekspert, tase 7 Infotehnoloogiaekspert, tase 7 Jäljeekspert, tase 7 Kiuekspert, tase 7 Kujutiseekspert, tase 7 Käekirjaekspert, tase 7 Liiklusekspert, tase 7 Lõhkeaineekspert, tase 7 Lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspert, tase 7 Metalli- ja lasujäägiekspert, tase 7 Narkootilise aine ekspert, tase 7 Põlevvedelikuekspert, tase 7 Raamatupidamiseekspert, tase 7 Sõrmejäljeekspert – esiletooja, tase 7 Sõrmejäljeekspert – identija, tase 7 Toksikoloogiaekspert, tase 7 Tulekahjuekspert, tase 7 Tulirelvaekspert, tase 7 Värvkatteekspert, tase 7 Vara- ja Isikukaitse Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Justiits- ja kohtuteenistused Kohtukriminalistikaekspert 1 2016-04-20 2016-04-20 2019-02-28 7 7 2145 Keemiainsenerid 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Allan Juhe EKEI tehnikaosakond Kairi Kriiska-Maiväli EKEI dokumendiosakond Urmas Lõiv EKEI liiklusosakond Erik Mei EKEI sõrmejäljeosakond Aime Riikoja EKEI keemiaosakond Merike Rump EKEI kvaliteeditalitus Gunnar Tasa EKEI DNA osakond Marika Väli EKEI, Tartu Ülikool Kohtukriminalistikaekspert, tase 7 kutsestandard on aluseks koolitusprogrammide koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Kohtukriminalistikaekspert on riiklikus ekspertiisiasutuses töötav kohtuekspert, kes teeb ekspertiise ja uuringuid vastavalt eriteadmistele. 7. taseme kohtukriminalistikaeksperdi töö eesmärk on anda igakülgne, erapooletu ja teaduslikult põhjendatud eksperdiarvamus. Kohtukriminalistikaekspert töötab iseseisvalt, suhtleb menetleja ja teiste asjasse puutuvate isikutega ning vajaduse korral osaleb kohtuistungil eksperdina. Kohtukriminalistikaeksperdi kutsealal on järgmised spetsialiseerumised: DNA-ekspert võrdleb sündmuskoha DNA-profiile isiku DNA-profiilidega ja viib läbi DNA analüüsil baseeruvaid sugulusuuringuid. Jäljeekspert uurib jalatsi-, rehvi-, murdmisriista- jm jälgi ning võrdleb neid esitatud võrdlusmaterjaliga. Tulirelvaekspert uurib tulirelvi, laskemoona, nende komponente ja laskmisel tekkivaid jälgi. Tulekahjuekspert teeb kindlaks tulekahjukolde asukoha, uurib objekti süttimise võimalikkust kontrollitavast süüteallikast ja tuvastab tulekahju tehnilise tekkepõhjuse. Lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspert uurib lõhkeseadeldisi, lõhkematerjale, pürotehnilisi tooteid ja nende osi ning plahvatusjärgseid fragmente jm. Liiklusekspert rekonstrueerib ja analüüsib liiklusõnnetusi, hindab sõidukite liiklusohutust tagavate süsteemide töövõimet ja rikke esinemisel tuvastab selle põhjuse, identifitseerib sõidukeid, analüüsib sõidukite vahelise kontakti toimumise võimalikkust. Sõrmejäljeekspert – esiletooja toob esemetelt ja pindadelt naha papillaarkurrustiku jäljed esile ning hindab esiletoodud naha papillaarkurrustiku jälgede individualiseeritavust. Sõrmejäljeekspert – identija hindab naha papillaarkurrustiku jälgede individualiseeritavust ning identifitseerib naha papillaarkurrustiku jälje alusel isiku. Dokumendiekspert uurib tähtsaid isikuttõendavaid dokumente, paberraha, teisi trükitooteid ja paberil vormistatud dokumente, tehes kindlaks, kas on tegemist ehtsate või võltsitud dokumentidega. Käekirjaekspert uurib kirjutaja tuvastamiseks tekste ja/või allkirju. Raamatupidamiseekspert uurib raamatupidamiskohuslase raamatupidamisarvestuse ja aruandluse korraldamist, raamatupidamisandmete moonutamist või ebaõigete andmete esitamist, ainelise kahju tekitamist ja selle ulatust, revisjonijärelduste õigsust jm kuriteo toimepanemise tõendamisel tähtsust omavaid asjaolusid. Hääleekspert parandab salvestuste arusaadavust, tuvastab kõneleja, määrab salvestiste õigsust ja transkribeerib kõnesid. Kujutiseekspert parandab kujutava materjali kvaliteeti, eraldab sündmusega seotud kaadreid ja töötleb erivormingus videofaile. Infotehnoloogiaekspert otsib ja taastab kuritegeliku tegevuse tuvastamiseks andmekandjatelt informatsiooni ning testib elektroonikaseadmeid. Narkootilise aine ekspert teeb kindlaks, kas ja millise narkootilise või psühhotroopse ainega on tegemist. Alkoholiekspert teeb kindlaks, kas on tegemist omavalmistatud või tööstusliku alkoholiga, samuti tuvastab puskariaparaate. Põlevvedelikuekspert uurib, kas tulekahju sündmuskohalt võetud objektides leidub põlevvedelike jälgi. Lõhkeaineekspert teeb kindlaks, kas on tegemist lõhkeainega või missugust lõhkeainet kasutati plahvatuse tekitamiseks. Kiuekspert uurib objektidel leiduvaid kiudusid ja karvu. Värvkatteekspert uurib ühe värvitud eseme värviosakeste leidumist teisel esemel. Metalli- ja lasujäägiekspert teeb kindlaks, kas inimese kätel või riietel leidub tulirelvast pärinevaid osakesi, tuvastab metalli elementkoostise või metallijäljed objektidel, tuvastab ja klassifitseerib võltsmünte. Toksikoloogiaekspert uurib joobeseisundi tuvastamiseks või surma põhjuse kindlakstegemiseks, milliseid aineid on isik tarvitanud. Kohtukriminalistikaeksperdi kutsealal on lisaks 7. tasemele ka kohtukriminalistikaekspert, tase 8 kutse, kes tegeleb lisaks ekspertiiside/uuringute tegemisele ka valdkonna arendamise, uute metoodikate ja valdkonda puudutavate seaduste väljatöötamise ning koolitamise ja juhendamisega. A.2.1 Ekspertiiside ja/või uuringute tegemine 2.1.1. Materjalidega tutvumine. 2.1.2. Ekspertiisi ja/või uuringu läbiviimine. 2.1.3. Menetlustoimingus osalemine. 2.1.4. Tulemuste vormistamine. A.2.2 Osalemine kohtuistungil 2.2.1. Kohutistungiks ettevalmistamine. 2.2.2. Kohtuistungil esinemine. 2.2.3. Kirjalik vastamine kohtuistungil esitatud aega või ettevalmistust vajavatele küsimustele. A.2.3 Enesearendamine ja valdkonna arendamine 2.3.1. Osalemine rahvusvahelistes võrdluskatsetes. 2.3.2. Ettekannete tegemine asutusesisestel erialakonverentsidel või –seminaridel. 2.3.3. Enese täiendamine erialaga seonduvatel koolitustel ja erialase kirjandusega. DNA - ekspert A.2.4 DNA ekspertiiside ja uuringute tegemine 2.4.1. DNA proovide võtmine ekspertiisideks ja uuringuteks. 2.4.2. DNA analüüsi käigus saadud tulemuste interpreteerimine. 2.4.3. DNA-tõendi kaalukuse hindamine. Jäljeekspert A.2.5 Jäljeekspertiisi tegemine 2.5.1. Jalatsi-, rehvi-, kinda- jms jälgede uurimine ja võrdlemine. 2.5.2. Murdmisriista-, tööriista jms jälgede uurimine ja võrdlemine. 2.5.3. Teiste jälgede uurimine. Tulirelvaekspert A.2.6 Tulirelvaekspertiisi tegemine 2.6.1. Esemete tulirelvade hulka kuuluvuse tuvastamine. 2.6.2. Padrunite tulirelva laskemoona hulka kuuluvuse tuvastamine. 2.6.3. Relva grupikuuluvuse identifitseerimine kuulide ja padrunikestade järgi. 2.6.4. Relva identifitseerimine kuulide ja padrunikestade järgi. 2.6.5. Laskmise asjaolude tuvastamine lasujälgede ja laskmise olustiku järgi. Tulekahjuekspert A.2.7 Tulekahjuekspertiisi tegemine 2.7.1. Tulekahju tehnilise tekkepõhjuse (süüteallika) tuvastamine. 2.7.2. Tulekahjukolde asukoha (süttimiskoha) tuvastamine. 2.7.3. Sündmuskoha olustiku uurimine. 2.7.4. Ekspertiisiobjektide uurimine laboris. 2.7.5. Muude tulekahju tekkimist ja arengut puudutavate asjaolude tuvastamine. Lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspert A.2.8 Lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisi tegemine 2.8.1. Lõhkeseadeldiste, lõhkematerjalide, pürotehniliste toodete ja nende osade uurimine ning identifitseerimine. 2.8.2. Ekspertiisiobjektide ehituse ning omaduste tuvastamine. 2.8.3. Ekspertiisiobjektide katsetamine nende kasutuskõlbulikkuse ja/või plahvatusvõimelisuse kontrollimiseks. 2.8.4. Plahvatuskohalt kogutud objektide ja fragmentide uurimine, võrdlemine ja ühildamine. 2.8.5. Plahvatanud objekti rekonstrueerimine ning plahvatuse tekkepõhjuse ja muude asjaolude tuvastamine. Liiklusekspert A.2.9 Liiklustehnilise ekspertiisi tegemine 2.9.1. Sõidukite vastastikuse kokkupõrkeasendi määramine. 2.9.2. Sõidukite asendite määramine kokkupõrke hetkel tee suhtes. 2.9.3. Sõidukite liikumiskiiruste tuvastamine. 2.9.4. Liiklusõnnetuse vältimisvõimaluse hindamine. 2.9.5. Jalakäijatele otsasõitude rekonstrueerimine. 2.9.6. Liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi väljaselgitamine. A.2.10 Autotehnilise ekspertiisi tegemine 2.10.1. Sõiduki liiklusohutust tagavate süsteemide töövõime hindamine. 2.10.2. Sõiduki tehniliste rikete korral põhjuse tuvastamine. A.2.11 Liiklustrassoloogia ekspertiisi tegemine 2.11.1. Sõidukite identifitseerimine. 2.11.2. Sõidukite vahelise kontakti toimumise analüüs. Sõrmejäljeekspert – esiletooja A.2.12 Naha papillaarkurrustiku jälgede esiletoomine 2.12.1. Naha papillaarkurrustiku jälgede esiletoomine esemetelt ja pindadelt. 2.12.2. Naha papillaarkurrustiku jälgede individualiseerimine. Sõrmejäljeekspert – identija A.2.13 Naha papillaarkurrustiku jälgede alusel isikute identifitseerimine 2.13.1. Naha papillaarkurrustiku jälgede individualiseerimine. 2.13.2. Naha papillaarkurrustiku jälgede kokkulangevuse tuvastamine. Dokumendiekspert A.2.14 Dokumendiekspertiisi tegemine 2.14.1. Dokumendi õigsuse tuvastamine. 2.14.2. Võltsimiskahtlusega dokumendi võltsituse tuvastamine. 2.14.3. Võltsingute klassifitseerimine ja infovahetus. Käekirjaekspert A.2.15 Käekirjaekspertiisi tegemine 2.15.1. Ühise kirjutaja määramine. 2.15.2. Allkirja ja/või teksti kirjutaja tuvastamine. Raamatupidamiseekspert A.2.16 Raamatupidamisekspertiisi tegemine 2.16.1. Raamatupidamise usaldusväärsuse uurimine. 2.16.2. Raamatupidamise mittevastavuse tuvastamine Raamatupidamise seaduse või Riigi Raamatupidamise Üldeeskirja nõuetele. 2.16.3. Pankrotiseisu ja püsiva maksejõuetuse tekkimise aja tuvastamine. Hääleekspert A.2.17 Hääleekspertiisi tegemine 2.17.1. Kõneleja tuvastamine. 2.17.2. Autentimine ehk salvestiste õigsuse määramine. 2.17.3. Salvestiste arusaadavuse parandamine. 2.17.4. Transkribeerimine. Kujutiseekspert A.2.18 Kujutiseekspertiisi tegemine 2.18.1. Kujutava materjali kvaliteedi parandamine. 2.18.2. Sündmusega seotud kaadrite eraldamine ja kujutise analüüs. 2.18.3. Digitaalsete videovalveseadmete analüüs. Infotehnoloogiaekspert A.2.19 Infotehnoloogiaekspertiisi tegemine 2.19.1. Andmete kopeerimine. 2.19.2. Märksõnade ja viidete alusel informatsiooni tuvastamine. 2.19.3. Kustutatud informatsiooni taastamine. 2.19.4. Tegevuste modelleerimine. 2.19.5. Pahavara analüüs. 2.19.6. Mobiilsetest seadmetest andmete kopeerimine. 2.19.7. Elektroonikaseadmete testimine. Narkootilise aine ekspert A.2.20 Narkootilise aine ekspertiisi tegemine 2.20.1. Narkootilise aine tuvastamine. 2.20.2. Narkootilise aine protsendilise sisalduse määramine. Alkoholiekspert A.2.21 Alkoholiekspertiisi tegemine 2.21.1. Etanooli sisalduse määramine. 2.21.2. Alkoholi liigi määramine. 2.21.3. Illegaalsete alkoholivalmistamise seadmete uurimine. Põlevvedelikuekspert A.2.22 Põlevvedelikuekspertiisi tegemine 2.22.1. Põlevvedeliku olemasolu tuvastamine. 2.22.2. Põlevvedeliku identifitseerimine. Lõhkeaineekspert A.2.23 Lõhkeaineekspertiisi tegemine 2.23.1. Lõhkeaine olemasolu tuvastamine. 2.23.2. Lõhkeaine identifitseerimine. Kiuekspert A.2.24 Kiuekspertiisi tegemine 2.24.1. Kiudude/karvade olemasolu tuvastamine. 2.24.2. Kiudude/karvade võrdlemine. 2.24.3. Kiudude/karvade identifitseerimine. Värvkatteekspert A.2.25 Värvkatteekspertiisi tegemine 2.25.1. Värvkatte osakeste olemasolu tuvastamine. 2.25.2. Värvkatte osakeste võrdlemine. 2.25.3. Värvkatte osakeste identifitseerimine. Metalli- ja lasujäägiekspert A.2.26 Metalli- (sh mündi-) ja lasujäägiekspertiisi tegemine 2.26.1. Metalli, klaasi, värvkatte, aine, materjali võrdlusanalüüsi tegemine elektronmikroskoobiga. 2.26.2. Lasujääkide olemasolu tuvastamine. 2.26.3. Hõõglambi mikroskoopiline uurimine. 2.26.4. Võltsmüntide uurimine ja klassifitseerimine. Toksikoloogiaekspert A.2.27 Toksikoloogiaekspertiisi tegemine Teeb vähemalt kahte järgmistest tüüpuuringutest: 2.27.1. Etanooli määramine. 2.27.2. Ühealuseliste alkoholide ja teiste kergestilenduvate ühendite määramine. 2.27.3. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete määramine. 2.27.4. Ravimite toimeainete määramine. 2.27.5. Karboksühemoglobiini määramine. Kohtukriminalistikaeksperdi tööaeg on fikseeritud, võib esineda töötamist väljaspool tööaega. Töö on pingeline ja nõuab vaimset pingutust. Tööülesannete täitmisel võib kokku puutuda erinevate ohuteguritega sõltuvalt spetsialiseerumisest. Kohtukriminalistikaekspert töötab sisetingimustes, vajadusel sündmuskohal või uuritava objekti asukohas. Kohtukriminalistikaekspert kasutab oma töös erivahendeid ja seadmeid ning isikukaitsevahendeid vastavalt spetsialiseerumisele, IKT-vahendeid ja tarkvara vastavalt spetsialiseerumisele. Kohtukriminalistikaeksperdi töös on vajalikud ausus, objektiivsus, korrektsus, stressitaluvus, koostöö- ja vastutusvõime, hea analüüsi- ja otsustusvõime ning iseseisvus. 7. taseme kohtukriminalistikaeksperdil on erialale sobiv kõrgharidus või magistrikraad või magistritasemel haridusega võrdsustatud haridus. Kutseoskused on omandatud töö käigus. Kohtuekspert, ekspert. Kohtukriminalistikaekspert, tase 7 kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid järgnevalt: kõigile on kohustuslikud kompetentsid B.2.1 - B.2.3 ja läbiv kompetents B.2.28 ning spetsialiseerumisega seotud kompetentside hulgast tuleb valida vähemalt üks spetsialiseerumine: DNA - ekspert, kompetents B.2.4; Jäljeekspert, kompetents B.2.5; Tulirelvaekspert, kompetents B.2.6; Tulekahjuekspert, kompetents B.2.7; Lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspert, kompetents B.2.8; Liiklusekspert, kompetentsid B.2.9 – B.2.11; Sõrmejäljeekspert – esiletooja, kompetents B.2.12; Sõrmejäljeekspert – identija, kompetents B.2.13; Dokumendiekspert, kompetents B.2.14; Käekirjaekspert, kompetents B.2.15; Raamatupidamiseekspert, kompetents B.2.16; Hääleekspert, kompetents B.2.17; Kujutiseekspert, kompetents B.2.18; Infotehnoloogiaekspert, kompetents B.2.19; Narkootilise aine ekspert, kompetents B.2.20; Alkoholiekspert, kompetents B.2.21; Põlevvedelikuekspert, kompetents B.2.22; Lõhkeaineekspert, kompetents B.2.23; Kiuekspert, kompetents B.2.24; Värvkatteekspert, kompetents B.2.25; Metalli- ja lasujäägiekspert, kompetents B.2.26; Toksikoloogiaekspert, kompetents B.2.27. Ekspertiiside ja/või uuringute tegemine 7 Osalemine kohtuistungil 7 Enesearendamine ja valdkonna arendamine 7 Kutse taotlemisel tuleb valida vähemalt üks spetsialiseerumine. Kohtukriminalistikaekspert, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Kohtukriminalistikaekspert, tase 8 Forensic Expert, level 8 4 Ekspert V (versioon 1) Ekspert V (versioon 2) Kohtukriminalistikaekspert, tase 8 (versioon 3) Kohtukriminalistikaekspert, tase 8 (versioon 5) Kohtukriminalistikaekspert, tase 8 (versioon 6) Kohtukriminalistikaekspert, tase 8 (versioon 7) Alkoholiekspert, tase 8 DNA - ekspert, tase 8 Dokumendiekspert, tase 8 Hääleekspert, tase 8 Infotehnoloogiaekspert, tase 8 Jäljeekspert, tase 8 Kiuekspert, tase 8 Kujutiseekspert, tase 8 Käekirjaekspert, tase 8 Liiklusekspert, tase 8 Lõhkeaineekspert, tase 8 Lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspert, tase 8 Metalli- ja lasujäägiekspert, tase 8 Narkootilise aine ekspert, tase 8 Põlevvedelikuekspert, tase 8 Raamatupidamiseekspert, tase 8 Sõrmejäljeekspert – esiletooja, tase 8 Sõrmejäljeekspert – identija, tase 8 Toksikoloogiaekspert, tase 8 Tulekahjuekspert, tase 8 Tulirelvaekspert, tase 8 Värvkatteekspert, tase 8 Vara- ja Isikukaitse Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Justiits- ja kohtuteenistused Kohtukriminalistikaekspert 1 2016-04-20 2016-04-20 2019-02-28 8 8 2145 Keemiainsenerid 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Allan Juhe EKEI tehnikaosakond Kairi Kriiska-Maiväli EKEI dokumendiosakond Urmas Lõiv EKEI liiklusosakond Erik Mei EKEI sõrmejäljeosakond Aime Riikoja EKEI keemiaosakond Merike Rump EKEI kvaliteeditalitus Gunnar Tasa EKEI DNA osakond Marika Väli EKEI, Tartu Ülikool Kohtukriminalistikaekspert, tase 8 kutsestandard on aluseks koolitusprogrammide koostamisele ning isikute kompetentsuse hindamisele kutse andmisel. Kohtukriminalistikaekspert on riiklikus ekspertiisiasutuses töötav kohtuekspert, kes teeb ekspertiise ja uuringuid vastavalt eriteadmistele. 8. taseme kohtukriminalistikaeksperdi töö eesmärk on anda igakülgne, erapooletu ja teaduslikult põhjendatud eksperdiarvamus. Lisaks ekspertiiside ja uuringute tegemisele tegeleb ta valdkonna arendamise, uute metoodikate ja valdkonda puudutavate seaduste väljatöötamise ning koolitamise ja juhendamisega. Kohtukriminalistikaekspert töötab iseseisvalt, suhtleb menetleja ja teiste asjasse puutuvate isikutega ning vajaduse korral osaleb kohtuistungil eksperdina. Kohtukriminalistikaeksperdi kutsealal on järgmised spetsialiseerumised: DNA-ekspert võrdleb sündmuskoha DNA-profiile isiku DNA-profiilidega ja viib läbi DNA analüüsil baseeruvaid sugulusuuringuid. Jäljeekspert uurib jalatsi-, rehvi-, murdmisriista- jm jälgi ning võrdleb neid esitatud võrdlusmaterjaliga. Tulirelvaekspert uurib tulirelvi, laskemoona, nende komponente ja laskmisel tekkivaid jälgi. Tulekahjuekspert teeb kindlaks tulekahjukolde asukoha, uurib objekti süttimise võimalikkust kontrollitavast süüteallikast ja tuvastab tulekahju tehnilise tekkepõhjuse. Lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspert uurib lõhkeseadeldisi, lõhkematerjale, pürotehnilisi tooteid ja nende osi ning plahvatusjärgseid fragmente jm. Liiklusekspert rekonstrueerib ja analüüsib liiklusõnnetusi, hindab sõidukite liiklusohutust tagavate süsteemide töövõimet ja rikke esinemisel tuvastab selle põhjuse, identifitseerib sõidukeid, analüüsib sõidukite vahelise kontakti toimumise võimalikkust. Sõrmejäljeekspert – esiletooja toob esemetelt ja pindadelt naha papillaarkurrustiku jäljed esile ning hindab esiletoodud naha papillaarkurrustiku jälgede individualiseeritavust. Sõrmejäljeekspert – identija hindab naha papillaarkurrustiku jälgede individualiseeritavust ning identifitseerib naha papillaarkurrustiku jälje alusel isiku. Dokumendiekspert uurib tähtsaid isikuttõendavaid dokumente, paberraha, teisi trükitooteid ja paberil vormistatud dokumente, tehes kindlaks, kas on tegemist ehtsate või võltsitud dokumentidega. Käekirjaekspert uurib kirjutaja tuvastamiseks tekste ja/või allkirju. Raamatupidamiseekspert uurib raamatupidamiskohuslase raamatupidamisarvestuse ja aruandluse korraldamist, raamatupidamisandmete moonutamist või ebaõigete andmete esitamist, ainelise kahju tekitamist ja selle ulatust, revisjonijärelduste õigsust jm kuriteo toimepanemise tõendamisel tähtsust omavaid asjaolusid. Hääleekspert parandab salvestuste arusaadavust, tuvastab kõneleja, määrab salvestiste õigsust ja transkribeerib kõnesid. Kujutiseekspert parandab kujutava materjali kvaliteeti, eraldab sündmusega seotud kaadreid ja töötleb erivormingus videofaile. Infotehnoloogiaekspert otsib ja taastab kuritegeliku tegevuse tuvastamiseks andmekandjatelt informatsiooni ning testib elektroonikaseadmeid. Narkootilise aine ekspert teeb kindlaks, kas ja millise narkootilise või psühhotroopse ainega on tegemist. Alkoholiekspert teeb kindlaks, kas on tegemist omavalmistatud või tööstusliku alkoholiga, samuti tuvastab puskariaparaate. Põlevvedelikuekspert uurib, kas tulekahju sündmuskohalt võetud objektides leidub põlevvedelike jälgi. Lõhkeaineekspert teeb kindlaks, kas on tegemist lõhkeainega või missugust lõhkeainet kasutati plahvatuse tekitamiseks. Kiuekspert uurib objektidel leiduvaid kiudusid ja karvu. Värvkatteekspert uurib ühe värvitud eseme värviosakeste leidumist teisel esemel. Metalli- ja lasujäägiekspert teeb kindlaks, kas inimese kätel või riietel leidub tulirelvast pärinevaid osakesi, tuvastab metalli elementkoostise või metallijäljed objektidel, tuvastab ja klassifitseerib võltsmünte. Toksikoloogiaekspert uurib joobeseisundi tuvastamiseks või surma põhjuse kindlakstegemiseks, milliseid aineid on isik tarvitanud. Kohtukriminalistikaeksperdi kutsealal on lisaks 8. tasemele ka 7. taseme kohtukriminalistikaekspert, kes teeb ekspertiise ja uuringuid vastavalt oma eriteadmistele. A.2.1 Ekspertiiside ja/või uuringute tegemine 2.1.1. Materjalidega tutvumine. 2.1.2. Ekspertiisi ja/või uuringu läbiviimine. 2.1.3. Menetlustoimingus osalemine. 2.1.4. Tulemuste vormistamine. A.2.2 Osalemine kohtuistungil 2.2.1. Kohutistungiks ettevalmistamine. 2.2.2. Kohtuistungil esinemine. 2.2.3. Kirjalik vastamine kohtuistungil esitatud aega või ettevalmistust vajavatele küsimustele. A.2.3 Enesearendamine ja valdkonna arendamine 2.3.1. Osalemine rahvusvahelistes võrdluskatsetes. 2.3.2. Ettekannete tegemine asutusesisestel erialakonverentsidel või –seminaridel. 2.3.3. Enese täiendamine erialaga seonduvatel koolitustel ja erialase kirjandusega. A.2.4 Koolitamine ja juhendamine 2.4.1. Erialaste koolituste läbiviimine. 2.4.2. Spetsialistide, eksperdiõpilaste ja/või üliõpilaste juhendamine. DNA - ekspert A.2.5 DNA ekspertiiside ja uuringute tegemine 2.5.1. DNA proovide võtmine ekspertiisideks ja uuringuteks. 2.5.2. DNA analüüsi käigus saadud tulemuste interpreteerimine. 2.5.3. DNA-tõendi kaalukuse hindamine. Jäljeekspert A.2.6 Jäljeekspertiisi tegemine 2.6.1. Jalatsi-, rehvi-, kinda- jms jälgede uurimine ja võrdlemine. 2.6.2. Murdmisriista-, tööriista jms jälgede uurimine ja võrdlemine. 2.6.3. Teiste jälgede uurimine. Tulirelvaekspert A.2.7 Tulirelvaekspertiisi tegemine 2.7.1. Esemete tulirelvade hulka kuuluvuse tuvastamine. 2.7.2. Padrunite tulirelva laskemoona hulka kuuluvuse tuvastamine. 2.7.3. Relva grupikuuluvuse identifitseerimine kuulide ja padrunikestade järgi. 2.7.4. Relva identifitseerimine kuulide ja padrunikestade järgi. 2.7.5. Laskmise asjaolude tuvastamine lasujälgede ja laskmise olustiku järgi. Tulekahjuekspert A.2.8 Tulekahjuekspertiisi tegemine 2.8.1. Tulekahju tehnilise tekkepõhjuse (süüteallika) tuvastamine. 2.8.2. Tulekahjukolde asukoha (süttimiskoha) tuvastamine. 2.8.3. Sündmuskoha olustiku uurimine. 2.8.4. Ekspertiisiobjektide uurimine laboris. 2.8.5. Muude tulekahju tekkimist ja arengut puudutavate asjaolude tuvastamine . Lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspert A.2.9 Lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisi tegemine 2.9.1. Lõhkeseadeldiste, lõhkematerjalide, pürotehniliste toodete ja nende osade uurimine ning identifitseerimine. 2.9.2. Ekspertiisiobjektide ehituse ning omaduste tuvastamine. 2.9.3. Ekspertiisiobjektide katsetamine nende kasutuskõlbulikkuse ja/või plahvatusvõimelisuse kontrollimiseks. 2.9.4. Plahvatuskohalt kogutud objektide ja fragmentide uurimine, võrdlemine ja ühildamine. 2.9.5. Plahvatanud objekti rekonstrueerimine ning plahvatuse tekkepõhjuse ja muude asjaolude tuvastamine. Liiklusekspert A.2.10 Liiklustehnilise ekspertiisi tegemine 2.10.1. Sõidukite vastastikuse kokkupõrkeasendi määramine. 2.10.2. Sõidukite asendite määramine kokkupõrke hetkel tee suhtes. 2.10.3. Sõidukite liikumiskiiruste tuvastamine. 2.10.4. Liiklusõnnetuse vältimisvõimaluse hindamine. 2.10.5. Jalakäijatele otsasõitude rekonstrueerimine. 2.10.6. Liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi väljaselgitamine. A.2.11 Autotehnilise ekspertiisi tegemine 2.11.1. Sõiduki liiklusohutust tagavate süsteemide töövõime hindamine. 2.11.2. Sõiduki tehniliste rikete korral põhjuse tuvastamine. A.2.12 Liiklustrassoloogia ekspertiisi tegemine 2.12.1. Sõidukite identifitseerimine. 2.12.2. Sõidukite vahelise kontakti toimumise analüüs. Sõrmejäljeekspert – esiletooja A.2.13 Naha papillaarkurrustiku jälgede esiletoomine 2.13.1. Naha papillaarkurrustiku jälgede esiletoomine esemetelt ja pindadelt. 2.13.2. Naha papillaarkurrustiku jälgede individualiseerimine. Sõrmejäljeekspert – identija A.2.14 Naha papillaarkurrustiku jälgede alusel isikute identifitseerimine 2.14.1. Naha papillaarkurrustiku jälgede individualiseerimine. 2.14.2. Naha papillaarkurrustiku jälgede kokkulangevuse tuvastamine. Dokumendiekspert A.2.15 Dokumendiekspertiisi tegemine 2.15.1. Dokumendi õigsuse tuvastamine. 2.15.2. Võltsimiskahtlusega dokumendi võltsituse tuvastamine. 2.15.3. Võltsingute klassifitseerimine ja infovahetus. Käekirjaekspert A.2.16 Käekirjaekspertiisi tegemine 2.16.1. Ühise kirjutaja määramine. 2.16.2. Allkirja ja/või teksti kirjutaja tuvastamine. Raamatupidamiseekspert A.2.17 Raamatupidamisekspertiisi tegemine 2.17.1. Raamatupidamise usaldusväärsuse uurimine. 2.17.2. Raamatupidamise mittevastavuse tuvastamine Raamatupidamise seaduse või Riigi Raamatupidamise Üldeeskirja nõuetele. 2.17.3. Pankrotiseisu ja püsiva maksejõuetuse tekkimise aja tuvastamine. Hääleekspert A.2.18 Hääleekspertiisi tegemine 2.18.1. Kõneleja tuvastamine. 2.18.2. Autentimine ehk salvestiste õigsuse määramine. 2.18.3. Salvestiste arusaadavuse parandamine. 2.18.4. Transkribeerimine. Kujutiseekspert A.2.19 Kujutiseekspertiisi tegemine 2.19.1. Kujutava materjali kvaliteedi parandamine. 2.19.2. Sündmusega seotud kaadrite eraldamine ja kujutise analüüs. 2.19.3. Digitaalsete videovalveseadmete analüüs. 2.19.4. Salvestuste autentsuse määramine. Infotehnoloogiaekspert A.2.10 Infotehnoloogiaekspertiisi tegemine 2.20.1. Andmete kopeerimine. 2.20.2. Märksõnade ja viidete alusel informatsiooni tuvastamine. 2.20.3. Kustutatud informatsiooni taastamine. 2.20.4. Tegevuste modelleerimine. 2.20.5. Pahavara analüüs. 2.20.6. Mobiilsetest seadmetest andmete kopeerimine. 2.20.7. Elektroonikaseadmete testimine. Narkootilise aine ekspert A.2.21 Narkootilise aine ekspertiisi tegemine 2.21.1. Narkootilise aine tuvastamine. 2.21.2. Narkootilise aine protsendilise sisalduse määramine. Alkoholiekspert A.2.22 Alkoholiekspertiisi tegemine 2.22.1. Etanooli sisalduse määramine. 2.22.2. Alkoholi liigi määramine. 2.22.3. Illegaalsete alkoholivalmistamise seadmete uurimine. Põlevvedelikuekspert A.2.23 Põlevvedelikuekspertiisi tegemine 2.23.1. Põlevvedeliku olemasolu tuvastamine. 2.23.2. Põlevvedeliku identifitseerimine. Lõhkeaineekspert A.2.24 Lõhkeaineekspertiisi tegemine 2.24.1. Lõhkeaine olemasolu tuvastamine. 2.24.2. Lõhkeaine identifitseerimine. Kiuekspert A.2.25 Kiuekspertiisi tegemine 2.25.1. Kiudude/karvade olemasolu tuvastamine. 2.25.2. Kiudude/karvade võrdlemine. 2.25.3. Kiudude/karvade identifitseerimine. Värvkatteekspert A.2.26 Värvkatteekspertiisi tegemine 2.26.1. Värvkatte osakeste olemasolu tuvastamine. 2.26.2. Värvkatte osakeste võrdlemine. 2.26.3. Värvkatte osakeste identifitseerimine. Metalli- ja lasujäägiekspert A.2.27 Metalli- (sh mündi-) ja lasujäägiekspertiisi tegemine 2.27.1. Metalli, klaasi, värvkatte, aine, materjali võrdlusanalüüsi tegemine elektronmikroskoobiga. 2.27.2 Lasujääkide olemasolu tuvastamine. 2.27.3. Hõõglambi mikroskoopiline uurimine. 2.27.4. Võltsmüntide uurimine ja klassifitseerimine. Toksikoloogiaekspert A.2.28 Toksikoloogiaekspertiisi tegemine 2.28.1. Etanooli määramine. 2.28.2. Ühealuseliste alkoholide ja teiste kergestilenduvate ühendite määramine. 2.28.3. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete määramine. 2.28.4. Ravimite toimeainete määramine. 2.28.5. Karboksühemoglobiini määramine. 2.28.6. Muude mürgistavate ainete määramine. Kohtukriminalistikaeksperdi tööaeg on fikseeritud, võib esineda töötamist väljaspool tööaega. Töö on pingeline ja nõuab vaimset pingutust. Tööülesannete täitmisel võib kokku puutuda erinevate ohuteguritega sõltuvalt spetsialiseerumisest. Kohtukriminalistikaekspert töötab sisetingimustes, vajadusel sündmuskohal või uuritava objekti asukohas. Kohtukriminalistikaekspert kasutab oma töös erivahendeid ja seadmeid ning isikukaitsevahendeid vastavalt spetsialiseerumisele, IKT-vahendeid ja tarkvara vastavalt spetsialiseerumisele. Kohtukriminalistikaeksperdi töös on vajalikud ausus, objektiivsus, korrektsus, stressitaluvus, koostöö- ja vastutusvõime, hea analüüsi- ja otsustusvõime ning iseseisvus. 8. taseme kohtukriminalistikaeksperdil on erialale sobiv kõrgharidus ning magistrikraad või magistritasemel haridusega võrdsustatud haridus või doktorikraad. Kutseoskused on omandatud töö käigus. Kohtuekspert, ekspert. Kohtukriminalistikaekspert, tase 8 kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid järgnevalt: kõigile on kohustuslikud kompetentsid B.2.1- B.2.4 ja läbiv kompetents B.2.29 ning spetsialiseerumisega seotud kompetentside hulgast tuleb valida vähemalt üks spetsialiseerumine: DNA - ekspert, kompetents B.2.5; Jäljeekspert, kompetents B.2.6; Tulirelvaekspert, kompetents B.2.7; Tulekahjuekspert, kompetents B.2.8; Lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspert, kompetents B.2.9; Liiklusekspert, kompetentsid B.2.10 – B.2.12; Sõrmejäljeekspert – esiletooja, kompetents B.2.13; Sõrmejäljeekspert – identija, kompetents B.2.14; Dokumendiekspert, kompetents B.2.15; Käekirjaekspert, kompetents B.2.16; Raamatupidamiseekspert, kompetents B.2.17; Hääleekspert, kompetents B.2.18; Kujutiseekspert, kompetents B.2.19; Infotehnoloogiaekspert, kompetents B.2.20; Narkootilise aine ekspert, kompetents B.2.21; Alkoholiekspert, kompetents B.2.22; Põlevvedelikuekspert, kompetents B.2.23; Lõhkeaineekspert, kompetents B.2.24; Kiuekspert, kompetents B.2.25; Värvkatteekspert, kompetents B.2.26; Metalli- ja lasujäägiekspert, kompetents B.2.27; Toksikoloogiaekspert, kompetents B.2.28. Ekspertiiside ja/või uuringute tegemine 7 Osalemine kohtuistungil 7 Enesearendamine ja valdkonna arendamine 8 Koolitamine ja juhendamine 8 Kutse taotlemisel tuleb valida vähemalt üks spetsialiseerumine. Kohtukriminalistikaekspert, tase 8 kutset läbiv kompetents 8 Volitatud arhitekt, tase 7 Chartered/Principal Architect, level 7 5 Volitatud arhitekt IV (versioon 1) Volitatud arhitekt IV (versioon 2) Volitatud arhitekt, tase 7 (versioon 10) Volitatud arhitekt, tase 7 (versioon 3) Volitatud arhitekt, tase 7 (versioon 4) Volitatud arhitekt, tase 7 (versioon 6) Volitatud arhitekt, tase 7 (versioon 7) Volitatud arhitekt, tase 7 (versioon 8) Volitatud arhitekt, tase 7 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Arhitektuur Arhitekt 1 2016-04-06 2016-04-06 2018-03-13 7 7 2161 Ehitusarhitektid 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Tööosad ja tööülesanded Keelte oskustasemete kirjeldused Ilmar Heinsoo Eesti Arhitektide Liit, Arhitekti- ja Inseneribüroo ARX OÜ Tõnu Laigu Eesti Arhitektide Liit, QP Arhitektid Andres Levald Eesti Arhitektide Liit, E-Konsult OÜ Hindrek Kesler Tallinna Tehnikakõrgkool, Arhitektuuribüroo Zero OÜ Joel Kopli Tallinna Tehnikakõrgkool, Arhitektuuribüroo PLUSS OÜ Nele Nutt Eesti Maastikuarhitektide Liit Toomas Paaver Eesti Arhitektide Liit, Paik Arhitektid OÜ Margus Sarmet Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministeerium Jüri Soolep Eesti Kunstiakadeemia Kai Süda Tallinna Tehnikakõrgkool, KARISMA arhitektid OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust ning esitatakse kompetentsusnõuded ehk töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit. Kutsestandardi kasutusalad 1) Tööturu nõudmistele vastavate õppekavade ja koolitusprogrammide koostamine 2) Inimeste kompetentsuse hindamine, sh enesehindamine ja vastavushindamine kutse andmisel 3) Ametite kirjeldamine ja tutvustamine 4) Inimese karjääri planeerimine ja aluse loomine elukestvaks õppeks 5) Koolitusvajaduste väljaselgitamine ning koolituse planeerimine 6) Ametijuhendite koostamine ja töötajate värbamine 7) Kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemine. Arhitektuurne projekteerimine, ehituste kvaliteet, nende harmooniline sulandumine ümbruskonda, austus loodus- ja linnamaastiku ning riikliku ja eraõigusliku pärandi vastu on avaliku huvi objektiks. Arhitekti töö eesmärgiks on välja töötada ruumiline terviklahendus , ühendades tehnoloogilised, tehnilised, kunstilised ja ökonoomilised lahendused. Ruumiline terviklahendus hõlmab hoonete arhitektuuri, hoonete siseruumi ja hoonetevahelise ruumi lahendusi ning seob need tasakaalustatud terviklahenduseks. Ruumiline terviklahendus on edasise projekteerimise ja ehitamise tulemusel valmiva tervikliku elukeskkonna loomise aluseks. Arhitekti kutset omavad isikud on võimelised mõistma ja vahendama üksikisikute, ühiskondlike gruppide ja ametiasutuste vajadusi seoses ruumilise planeerimise, arhitektuurse projekteerimise, ehitamise, arhitektuuripärandi säilitamise ja väärtustamise ning loodusliku tasakaalu hoidmisega. Arhitekt on ülikooli või sellega võrreldava õppeasutuse arhitektiõppe lõpetanud isik. Oma töös lähtub arhitekt heast planeerimis-, projekteerimis- ja ehitustavast. Volitatud arhitekt, tase 7 on spetsialist, kes on võimeline iseseisvalt ja omal vastutusel koostama, hindama ja juhtima maa-alade, linnade ja asulate ruumilisi planeeringuid ja ehitusprojekte ning hindama ehitatud keskkonda. Volitatud arhitekt on võimeline andma tavapäraseid eksperthinnanguid oma erialal ja osalema kohalike arhitektuurivõistluste žüriides. On võimeline töötama riigi ja kohalike omavalitsuste asutustes vastava ala asjatundjana. Arhitekti kutsealal on lisaks Volitatud arhitekt, tase 7-le järgmised kutsed: Rakendusarhitekt, tase 6 on spetsialist, kes on võimeline volitatud arhitekti juhendamisel osalema maa-alade, linnade ja asulate ruumiliste planeeringute ja ehitusprojektide koostamisel. Diplomeeritud arhitekt, tase 7 on spetsialist, kes koostab volitatud arhitekti juhendamisel planeeringute erinevate liikide ning ehitiste ehitusprojektide arhitektuurset osa ja arhitektuurseid terviklahendusi. Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 on tippspetsialist, kellel on doktorikraad või muu sellega võrreldav akadeemiline kraad või on ta rahvusvaheliselt tunnustatud loovisik, kes on võimeline iseseisvalt ja omal vastutusel koostama, hindama ja juhtima maa-alade, linnade ja asulate ruumiliste planeeringute ja ehitusprojektide arhitektuurseid terviklahendusi ning hindama ehitatud keskkonda. Volitatud arhitekt-ekspert tase 8 on võimeline andma keerulisemaid eksperthinnanguid oma erialal ja osalema rahvusvaheliste arhitektuurivõistluste žüriides. On võimeline töötama riigi ja kohalike omavalitsuste asutustes vastava ala tippasjatundjana. A.2.1 Planeeringu arhitektuurse osa koostamine erinevates planeeringu liikides A.2.2 Ehitusprojektide arhitektuurse osa, sh välis- ja siseruumi terviklahenduse koostamine selle kõigis staadiumites A.2.3 Planeeringute ja ehitusprojektide erinevate liikide ja staadiumite ruumiliste lahenduste ning ehitatud keskkonna hindamine A.2.4 Töötamine kohalike omavalitsuste ja riigiasutuste ruumiliste otsuste koordineerimise ja ettevalmistamisega A.2.5 Planeeringute ja ehitusprojektide koostamise ning büroo tegevuse juhtimine Arhitekti töötab valdavalt arhitektibüroos. Võib töötada ka ametiasutustes, välitingimustes objektil ja mujal. Ehitusobjektil tuleb järgida ohutusnõudeid, siseruumides kehtivad üldised bürooruumidele esitatavad tervisekaitsenõuded. Töö on loominguline, kuid võib olla periooditi vaimselt pingeline. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Arhitekt kasutab oma töös tavapäraseid bürootöövahendeid, erinevaid kommunikatsioonitehnikaid, kontori- ja projekteerimistarkvara ning maketeerimisvahendeid. Arhitektitöös on olulised järgmised isikuomadused: ruumitaju ning ruumi ettekujutamise ja komponeerimise võime, loominguline mõtlemine, loogiline mõtlemine ja üldistusvõime, iseseisvus ja otsustamisjulgus, vastutusvõime ja täpsus, koostöövõime, suhtlemisoskus ja pingetaluvus, saavutusvajadus, ilumeel Ülikool või sellega võrreldava õppeasutuse arhitektiõpe, mis on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiviga 7. septembrist 2005, 2005/36/EÜ, „ Kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta” ja Eesti Vabariigi Valitsuse 25. oktoobri 2004. a määrusega nr 312, „Arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe, ämmaemandaõppe, õeõppe, arhitektiõppe ja ehitusinseneriõppe raamnõuded“. Arhitekt , peaarhitekt, projekteerija, planeerija, nõunik. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.5 ja B.2.6 (läbivad kompetentsid) tõendamine. Planeeringu arhitektuurse osa koostamine erinevates planeeringu liikides 7 Ehitusprojektide arhitektuurse osa, sh välis- ja siseruumi terviklahenduse koostamine selle kõigis staadiumites 7 Planeeringute ja ehitusprojektide erinevate liikide ja staadiumite ruumiliste lahenduste ning ehitatud keskkonna hindamine 7 Töötamine kohalike omavalitsuste ja riigiasutuste ruumiliste otsuste koordineerimise ja ettevalmistamisega 7 Planeeringute ja ehitusprojektide koostamise ning büroo tegevuse juhtimine 7 Volitatud arhitekt, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Õigusnõunik, tase 7 Legal Adviser, level 7 4 Õigusnõunik, tase 7 (versioon 3) Õigusnõustaja V (versioon 1) Õigusnõustaja V (versioon 2) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Nõustamine Õigusnõunik 1 2016-04-13 2016-04-13 2021-04-12 7 7 2619 Õigusvaldkonna tippspetsialistid, mujal liigitamata 0421 Õigus 69 Juriidilised toimingud ja arvepidamine Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Aare Kruuser Eesti Juristide Liit Enn Tonka Eesti Juristide Liit, AS Tallinna Küte Mare Hiiesalu Eesti Tööandjate Keskliit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Õigusnõunik, tase 7 kutsestandard on välja töötatud isikute kutsealase kompetentsuse hindamiseks. Õigusteenus on kutsetegevusena kliendi või tööandja õigusnõustamine, kliendi või tööandja esindamine või kaitsmine kohtuvälises ja kohtueelses menetluses, vahekohtu menetluses, kohtus või mujal ning kliendile või tööandjale dokumendi koostamine ja tema huvides muu õigustoimingu tegemine või muu õigusteenuse osutamine ning suhtlemine kolmandate isikutega, sh avaliku võimu organitega, ning vajaduse korral kliendi või tööandja huvides tõendite kogumine. Õigusteenus peab olema õigeaegne ja asjatundlik, põhinema asjaolude, tõendite, õigusaktide, kohtupraktika ja õigusteooria põhjalikul uurimisel ja tundmisel ning tagama õigusnõuniku kliendi ja/või õigusnõuniku tööandja tegevuse seaduslikkuse ja nõuetelevastavuse ning nende õiguste ja huvide parimal viisil kaitstuse. Õigusnõunik töötab kõigis majandustegevuse ja avaliku halduse valdkondades. Ta osutab õigusteenust ettevõtjana, era- või avalik-õigusliku organisatsiooni töötajana või ametnikuna või juhtorgani liikmena nõustades kliente või oma tööandjat ega ole advokatuuri liige, kohtunik, notar või prokurör. A.2.1 Kliendi- või töösuhte kujundamine ja hoidmine 2.1.1 Kliendi- või töösuhte kujundamine 2.1.2 Õigusteenuse vajaduse väljaselgitamine 2.1.3 Kliendi ja tööandjaga suhtlemine A.2.2 Õigusteenuse juhtimine ja administreerimine 2.2.1 Õigusteenuse osutamiseks asjaolude selgitamine ja tõendite kogumine 2.2.2 Õigusteenuse osutamise kavandamine ja korraldamine 2.2.3 Teiste isikute töö juhtimine A.2.3 Õigusteenuse osutamine 2.3.1 Õigusalaste konsultatsioonide ja arvamuste andmine õigusliku sisuga küsimustes 2.3.2 Õigusliku sisu ja tähendusega toimingute ja tehingute ettevalmistamine 2.3.3 Õigusliku sisuga dokumentide koostamine 2.3.4 Õigusaktide ja lepingute täitmise kontroll 2.3.5 Lepitus- või vahekohtumenetluses osalemine 2.3.6 Kliendi või tööandja esindamine A.2.4 Enese kutsealane arendamine 2.4.1 Kutsealaste teadmiste ja oskuste täiendamine. Õigusnõuniku töötamise koht sõltub tööandja või kliendi soovist, töö iseloomust ja vajadustest ning väljakujunenud praktikast. Tööd tehakse tööandja või kliendi juures asuvates büroo- ja nõupidamisruumides. Kutse eeldab valmisolekut töötada ka puhkepäevadel, riiklikel pühadel. Töö on intensiivne ja eeldab head stressitaluvust. Erialane ja bürootarkvara, tavapärased bürootöövahendid. Arvuti, arvutiprogrammid ja andmebaasid. Kõige olulisemaks töövahendiks on laua- või sülearvuti, professionaalne (valdkonnale iseloomulik) tarkvara, andmebaasid ja nende erinevad rakendused (sh. ekspertsüsteemid), erinevad esitlusvahendid. Töö eeldab suhtlemisvalmidust ja võimet suhelda erinevate inimestega. Töös on oluline täpsus, korrektsus, konkreetsus ja analüütiline mõtlemine. Töö tegemiseks on äärmiselt vajalikud ka ja argumenteerimisoskused, pingetaluvus ja võime rahumeelselt lahendada konfliktolukordi. Tööülesannete täitmisel tulevad kasuks läbirääkimisoskus, meelekindlus ja otsustusvõime. Ülikooli õigusteaduse õppekava täitmine õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni omandamine. Õigusteenuse osutamise praktiline kogemus ja oskus omandatakse õigusteenuse osutamisel. Vajalik on pidev enesetäiendamine. Jurist, õigusnõustaja, õigusnõunik, juriskonsult, konsultant õigusküsimustes, haldusjurist. Õigusnõunik, tase 7 kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside (B 2.1 – B. 2.5) tõendamine. Kliendi- või töösuhte kujundamine ja hoidmine 7 Õigusteenuse juhtimine ja administreerimine 7 Õigusteenuse osutamine 7 Kutsealane enesearendamine 7 Õigusnõunik, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Lõhkemeister, tase 5 Blaster, level 5 5 Lõhkemeister III (versioon 1) Lõhkemeister III (versioon 2) Lõhkemeister III (versioon 3) Lõhkemeister, tase 4 (versioon 4) Lõhkemeister, tase 5 (versioon 6) Lõhkemeister, tase 5 (versioon 7) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Puurimis- ja lõhkamistööd Lõhkaja 2 2016-05-23 2016-05-23 2021-03-31 5 5 7542 Lõhkajad ja õhkijad 0724 Kaevandamine ja rikastamine 09 Kaevandamist abistavad tegevusalad Tööosad ja tööülesanded Ants Vannus Eesti Energia Kaevandused AS Andre Lüüde Eesti Energia Kaevandused AS Andrei Geimonen Eesti Energia Kaevandused AS Viive Tuuna Voglers Eesti OÜ Janek Järv Tehnilise Järelevalve Amet Kaimar Eilo Tehnilise Järelevalve Amet Arno Pugonen Päästeamet Tõnu Tomberg Tallinna Tehnikaülikool Jüri Järvet Balrock OÜ Rein Voog EMTEL Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Lõhkemeister, tase 5 kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate koolituskavade õppekavade koostamise ning kompetentsuse hindamise alus. LLõhkemeistrid töötavad kaevandustes, karjäärides ja valdkondades, kus on vajadus muuta lõhkeaine plahvatusega loodusliku või tehismaterjali vormi. 5. taseme lõhkemeister töötab iseseisvalt või töörühma juhina muutuvates olukordades, vajadusel lõhkematerjalide käitlemise korraldaja või vastutava spetsialisti juhtimisel. Lõhkemeister tuleb toime kõigis lõhkamisolukordades, ta on valmis tegema kõiki lõhkamisega seotud tegevusi vastutades lõhkamistööde nõuetekohase ja ohutu läbiviimise eest ning lõhkematerjali varumise, transpordi ning sihipärase kasutamise eest. Koostatud on ka lõhkaja kutsestandard. A.2.1 Ettevalmistustööd 1. Tegevuse kavandamine 2. Seadmete ja töövahendite komplekteerimine 3. Lõhkematerjalide komplekteerimine A.2.2 Lõhkamiskoha ettevalmistamine 1. Töö- ja ohuala tähistamine 2. Lõhkeaukude ülevaatus ja ettevalmistamine 3. Lõhkematerjali paigutamine A.2.3 Lõhkeaukude laadimine 1. Löökpadrunite valmistamine ja lõhkeaukude laadimine 2. Lõhkevõrgu korrasoleku kontroll A.2.4 Lõhkamine 1. Töö- ja ohuala ohutuse tagamine 2. Lõhketöö kvaliteedi hindamine ja visuaalne ülevaatus 3. Lõhkamine A.2.5 Lõhkamise lõpetamine 1. Lõhkematerjali arvestus ja tagastamine 2. Lõhkamisala korrastamine A.2.6 Juhtimine ja juhendamine 2.7 Allmaa lõhketöö 2.8 Pealmaa lõhketöö 2.9 Veealused lõhketööd 2.10 Erilõhketööd Lõhkaja ja lõhkemeistri tööosade ja -ülesannete võrdlust vt. lisa 1. Lõhkemeister töötab peamiselt välistingimustes, allmaatööde puhul maa-alustes kaeveõõntes, veealustel lõhketöödel vee all. Töökeskkond on eriti ohtlik, võimalikud ohutegurid on muuhulgas muljumis-, plahvatus-, mürgitus- ja varisemisoht. Töö nõuab lõhketöö ohutute töömeetodid tundmist, tööohutusnõuete täpset täitmist, lõhkeainete sihtotstarbelist kasutamist ning isikukaitsevahendite kasutamist (isoleerkindad, kaitsekiiver, kaitseprillid jne). Töövahenditeks on laadimismasinad lõhkeaukude laadimiseks, süüteseadmed lõhkevõrgu initsieerimiseks, kontrollmõõteriistad lõhkevõrgu korrasoleku kontrolliks, laadimisvardad, eritööriistad löökpadrunite valmistamiseks, nuga, helisignalisatsioonivahendid, kell, sidevahendid jne. Lõhkemeistri töö eeldab kõrgendatud ohutunnetust, pingetaluvust, aja- ja ruumitaju, loogilist mõtlemist, kiiret reaktsiooni, tähelepanuvõimet ja analüüsioskust, otsustusvõimet, suhtlemis- ja koostöövalmidust. Lõhkemeistril on töökohal õppides ja erialastel kursustel omandatud kutseoskused. Ta omab praktilist töökogemust vastavalt lõhkematerjaliseadusele. Lõhkemeister. Lõhkemeistrina töötamisel on nõutud lõhkemeistri kutsetunnistus, alus: lõhkematerjaliseadus. Tegutsemine vastavalt lõhkematerjaliseadusest tulenevatele nõuetele. Lõhkemeister, tase 5 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.6 tõendamine ja vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.7 - B.2.10. Ettevalmistustööd 5 Lõhkamiskoha (lõhketööde tööala, lõhketööde ala) ettevalmistamine 5 Lõhkeaukude laadimine 5 Lõhkamine 5 Lõhkamise lõpetamine 5 Juhtimine ja juhendamine 5 Kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.7 - B.2.10. Allmaa lõhketöö 5 Pealmaa lõhketöö 5 Veealused lõhketööd 5 Erilõhketööd 5 Vanemtreener, tase 6 Senior coach, level 6 14 Treener IV (versioon 1) Treener IV (versioon 10) Treener IV (versioon 2) Treener IV (versioon 3) Treener IV (versioon 4) Treener IV (versioon 5) Treener IV (versioon 6) Treener IV (versioon 7) Treener IV (versioon 8) Treener IV (versioon 9) Vanemtreener, tase 6 (versioon 11) Vanemtreener, tase 6 (versioon 12) Vanemtreener, tase 6 (versioon 13) Vanemtreener, tase 6 (versioon 15) Vanemtreener, tase 6 (versioon 16) Vanemtreener, tase 6 (versioon 17) Vanemtreener, tase 6 (versioon 18) Vanemtreener, tase 6 (versioon 19) Vanemtreener, tase 6 (versioon 20) Vanemtreener, tase 6 (versioon 21) Vanemtreener, tase 6 (versioon 22) Vanemtreener, tase 6 (versioon 23) Aeroobika ja rühmatreeningud Aerutamine Aikido Allveesport Ameerika jalgpall Ammulaskmine Automudelism Autosport Bobisõit Capoeira Curling Discgolf Golf Hapkido Iaido Indiaca Jalgpall Jalgrattasport Ju-jutsu Judo Jõutõstmine Jäähoki Jääpall Kabe Karate Kelgutamine Kepikõnd Kergejõustik Kickboxing Kobudo Koroona ja novus Korvpall Kriket Kudo Kujundujumine Kulturism ja fitness Kurnimäng Käsipall Laevamudelism Laskesuusatamine Laskmine Lauatennis Lennusport Maadlus Maahoki Male Matkasport Moodne viievõistlus Mootorrattasport Orienteerumine personaaltreener Pesapall Petank Piljard Poks Purjetamine Raadiosport Ragbi Ratsutamine Rulluisutamine Saalihoki Sambo Skeleton Sport Chanbara Squash Sulgpall Sumo Suusatamine Sõudmine Taekwon-do ITF Taekwondo WT Taipoks Tennis Triatlon Turniiribridž Tõstesport Uisutamine Ujumine Veemoto Veepall Veeremängud Vehklemine Vesiaeroobika Vettehüpped Vibusport Võimlemine Võistlustants Võrkpall Wu-shu Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 2 2016-05-18 2016-05-18 2018-11-13 6 6 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treenerite eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Priit Ilver Audentese Spordigümnaasium Üllar Kerde Eesti Korvpalliliit Janek Küppar Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Kadri Liivak Eesti Võimlemisliit Aldur Partasjuk Spordiklubi Reval-Sport Erich Petrovits Jõhvi Spordikeskus Kristjan Port Tallinna Ülikool Aavo Põhjala Eesti Judoliit Jaak Salumets Eesti Treenerite Liit Toomas Tõnise Eesti Olümpiakomitee Priit Vene Eesti Olümpiakomitee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Vanemtreener, tase 6 kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate koolituskavade ja õppeprogrammide koostamise ja isikute kompetentsuse hindamise alus. Treener on liikumisharrastuse ja spordispetsialist, kes juhib käitumisharjumuste kujundamise ja kehaliste ning vaimsete harjutuste abil inimese tervist toetavate ja sportlike eesmärkide saavutamist. Treeneri ülesanne on sportlike ja kehaliste võimete terviklik, tulemuslik ja ohutu arendamine. Treener töötab iseseisvalt, meeskonna liikmena või liidrina, kaasates erinevaid spetsialiste. Treeneritöö eeldab vastutustunnet, loomingulisust, saavutusvajadust, täpsust ja ausust. Vajalik on perioodiline treeningtööd toetavate teadmiste ja oskuste tulemuslik täiendamine ning kogemuste ja teadmiste edasiandmine kolleegidele. Oluline on oskus mõjutada treenitavaid isikliku eeskujuga. Treener järgib treenerite eetikakoodeksit (vt lisa 1) VANEMTREENER, tase 6 täidab analüüsimist ja otsustamist eeldavaid tööülesandeid ettearvamatutes olukordades ja sportliku konkurentsi või tervise erinõuete tingimustes. Enamasti on omandanud kutsealased oskused ja teadmised kombineeritult kõrgema erialase formaalõppe ja kutsealase koolitusega ning pikaajalise ja tulemusliku treeneritööga. Vastutab erialaste teadmiste edasiandmise eest huvitatud osapooltele. Juhib terviklikuks treeningprotsessiks vajalike ressursside kasutamist ja treenerite omavahelist töökorraldust. A.2.1 Sportimise organiseerimine ja arendamine: 1) treenitava valimine või treeningurühma komplekteerimine; 2) treeningute plaani koostamine; 3) teiste spetsialistide kaasamine treeningprotsessi; 4) teiste treenerite juhendamine; 5) treenitava tervisliku eriolukorra arvestamine treeningprotsessis; 6) koolitamine ja metoodiliste materjalide väljatöötamine. A.2.2 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine: 1) kehaliste võimete arendamine; 2) spordialaspetsiifiliste oskuste arendamine; 3) sotsiaalsete võimete arendamine ja spordiala kultuuri õpetamine; 4) taastumisvahendite kasutamine; 5) spordivarustuse ja treeningvahendite soovitamine ja kasutamine; 6) treenitava juhendamine võistlusel; 7) toitumisharjumuste suunamine; 8) treenitava tervikarengu planeerimine, mõõtmine, analüüsimine ja tagasiside andmine; 9) taktikaline ning psühholoogiline ettevalmistamine valitud spordialal. Spetsialiseerumine toimub sõltuvalt spordiala spetsiifikast, spordialal kasutatavatest vahenditest ja harrastamiskeskkonnast. Spordiala spetsiifikast tulenevalt on kutse andjal õigus kehtestada erinõudeid. Spetsialiseerumine on otseselt seotud kutsestandardis kirjeldatud tööosadega. Treeneritöö eeldab valmisolekut töötada sõltumata aastaajast nii sise- kui ka välistingimustes, õhtusel ajal ja puhkepäevadel, kodust eemal (treeningulaagrid, võistlused, koolitused jms). Kasutab treeningprotsessis vajalikke vahendeid vastavalt spordialale. 1) pinge- ja stressitaluvus; 2) suhtlemisoskus; 3) saavutusvajadus; 4) vastutustunne; 5) ausus; 6) järjekindlus; 7) täpsus; 8) paindlikkus, kohanemisvõime; 9) headus, empaatiavõime; 10) emotsionaalne stabiilsus; 11) motiveerimisvõime. Vanemtreener on nõutava koolituse läbinud ja tasemele vastava erialase töökogemusega isik. Treener. Töö treenerina on reguleeritud spordiseadusega. Vanemtreener, tase 6 kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside tõendamine. Kutsesiseselt spetsialiseerutakse käesolevas kutsestandardis nimetatud spordialale, kompetentside hindamine toimub vastavalt spetsialiseerumisele. Spetsialiseerumised nagu jalgrattasport, matkasport, suusatamine, uisutamine ja veeremängud jagunevad omakorda: Jalgrattasport - BMX Matkasport - alpinism - jalgsimatkamine - jalgrattamatkamine - mägimatkamine - veematkamine Suusatamine - murdmaasuusatamine - mäesuusatamine - lumelauasport - kahevõistlus ja suusahüpped - freestyle suusatamine Uisutamine - iluuisutamine - kiiruisutamine Veeremängud - bowling - sportkeegel Sportimise organiseerimine ja arendamine 6 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 6 alpinism jalgsimatkamine jalgrattamatkamine mägimatkamine veematkamine murdmaasuusatamine mäesuusatamine lumelauasport kahevõistlus ja suusahüpped iluuisutamine kiiruisutamine Bowling sportkeegel BMX freestyle-suusatamine Vanemtreener, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Meistertreener, tase 7 Master Coach, EstQF Level 7 14 Meistertreener, tase 7 (versioon 11) Meistertreener, tase 7 (versioon 12) Meistertreener, tase 7 (versioon 13) Meistertreener, tase 7 (versioon 15) Meistertreener, tase 7 (versioon 16) Meistertreener, tase 7 (versioon 17) Meistertreener, tase 7 (versioon 18) Meistertreener, tase 7 (versioon 19) Meistertreener, tase 7 (versioon 20) Meistertreener, tase 7 (versioon 21) Meistertreener, tase 7 (versioon 22) Meistertreener, tase 7 (versioon 23) Treener V (versioon 1) Treener V (versioon 10) Treener V (versioon 2) Treener V (versioon 3) Treener V (versioon 4) Treener V (versioon 5) Treener V (versioon 6) Treener V (versioon 7) Treener V (versioon 8) Treener V (versioon 9) Aeroobika ja rühmatreeningud Aerutamine Aikido Allveesport Ameerika jalgpall Ammulaskmine Automudelism Autosport Bobisõit Capoeira Curling Discgolf Golf Hapkido Iaido Indiaca Jalgpall Jalgrattasport Ju-jutsu Judo Jõutõstmine Jäähoki Jääpall Kabe Karate Kelgutamine Kepikõnd Kergejõustik Kickboxing Kobudo Koroona ja novus Korvpall Kriket Kudo Kujundujumine Kulturism ja fitness Kurnimäng Käsipall Laevamudelism Laskesuusatamine Laskmine Lauatennis Lennusport Maadlus Maahoki Male Matkasport Moodne viievõistlus Mootorrattasport Orienteerumine personaaltreener Pesapall Petank Piljard Poks Purjetamine Raadiosport Ragbi Ratsutamine Rulluisutamine Saalihoki Sambo Skeleton Sport Chanbara Squash Sulgpall Sumo Suusatamine Sõudmine Taekwon-do ITF Taekwondo WT Taipoks Tennis Triatlon Turniiribridž Tõstesport Uisutamine Ujumine Veemoto Veepall Veeremängud Vehklemine Vesiaeroobika Vettehüpped Vibusport Võimlemine Võistlustants Võrkpall Wu-shu Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 2 2016-05-18 2016-05-18 2018-11-13 7 7 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treenerite eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Priit Ilver Audentese Spordigümnaasium Üllar Kerde Eesti Korvpalliliit Janek Küppar Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Kadri Liivak Eesti Võimlemisliit Aldur Partasjuk Spordiklubi Reval-Sport Erich Petrovits Jõhvi Spordikeskus Kristjan Port Tallinna Ülikool Aavo Põhjala Eesti Judoliit Jaak Salumets Eesti Treenerite Liit Toomas Tõnise Eesti Olümpiakomitee Priit Vene Eesti Olümpiakomitee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Meistertreener, tase 7 kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate koolituskavade ja õppeprogrammide koostamise ja isikute kompetentsuse hindamise alus. Treener on liikumisharrastuse ja spordispetsialist, kes juhib käitumisharjumuste kujundamise ja kehaliste ning vaimsete harjutuste abil inimese tervist toetavate ja sportlike eesmärkide saavutamist. Treeneri ülesanne on sportlike ja kehaliste võimete terviklik, tulemuslik ja ohutu arendamine. Treener töötab iseseisvalt, meeskonna liikmena või liidrina, kaasates erinevaid spetsialiste. Treeneritöö eeldab vastutustunnet, loomingulisust, saavutusvajadust, täpsust ja ausust. Vajalik on perioodiline treeningtööd toetavate teadmiste ja oskuste tulemuslik täiendamine ning kogemuste ja teadmiste edasiandmine kolleegidele. Oluline on oskus mõjutada treenitavaid isikliku eeskujuga. Treener järgib treenerite eetikakoodeksit (vt lisa 1) MEISTERTREENER, tase 7 täidab teadmiste analüüsimist, süstematiseerimist, edasiarendamist ja õpetamist eeldavaid tööülesandeid ettearvamatutes ning uuenduslikku käsitlust nõudvates olukordades ja kõrgetasemelise sportliku konkurentsi või tervise erinõuete tingimustes. Enamasti on omandanud kutsealased oskused ja teadmised kombineeritult kõrgema erialase formaalõppe ja kutsealase koolitusega ning pikaajalise pideva ja tipptasemel tulemusliku treeneritööga. Vastutab erialaste teadmiste edasiandmise eest huvitatud osapooltele. Loob uut teadmust, arendab spordiala metoodikaid ning koostab õppematerjale, mis aitavad kaasa treenitavate meisterlikkuse kasvule. Vastutab tervikliku treeningprotsessi strateegilise planeerimise ja juhtimise eest. A.2.1 Sportimise organiseerimine ja arendamine: 1) treenitava valimine või treeningrühma komplekteerimine; 2) treeningute plaani koostamine; 3) teiste spetsialistide kaasamine treeningprotsessi; 4) teiste treenerite juhendamine; 5) treenitava tervisliku eriolukorra arvestamine treeningprotsessis; 6) koolitamine ja metoodiliste materjalide väljatöötamine. A.2.2 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine: 1) kehaliste võimete arendamine; 2) spordialaspetsiifiliste oskuste arendamine; 3) sotsiaalsete võimete arendamine ja spordiala kultuuri õpetamine; 4) taastumisvahendite kasutamine; 5) spordivarustuse ja treeningvahendite soovitamine ja kasutamine; 6) treenitava juhendamine võistlusel; 7) toitumisharjumuste suunamine; 8) treenitava tervikarengu planeerimine, mõõtmine, analüüsimine ja tagasiside andmine; 9) taktikaline ning psühholoogiline ettevalmistamine valitud spordialal. Spetsialiseerumine toimub sõltuvalt spordiala spetsiifikast, spordialal kasutatavatest vahendidest ja harrastamiskeskkonnast. Spordiala spetsiifikast tulenevalt on kutse andjal õigus kehtestada erinõudeid. Spetsialiseerumine on otseselt seotud kutsestandardis kirjeldatud tööosadega. Treeneritöö eeldab valmisolekut töötada sõltumata aastaajast nii sise- kui ka välistingimustes, õhtusel ajal ja puhkepäevadel, kodust eemal (treeningulaagrid, võistlused, koolitused jms). Kasutab treeningprotsessis vajalikke vahendeid vastavalt spordialale. 1) pinge- ja stressitaluvus; 2) suhtlemisoskus; 3) saavutusvajadus; 4) vastutustunne; 5) ausus; 6) järjekindlus; 7) täpsus; 8) paindlikkus, kohanemisvõime; 9) headus, empaatiavõime; 10) emotsionaalne stabiilsus; 11) motiveerimisvõime. Meistertreener on nõutava koolituse läbinud ja tasemele vastava erialase töökogemusega isik. Treener. Töö treenerina on reguleeritud spordiseadusega. Meistertreener, tase 7 kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside tõendamine. Kutsesiseselt spetsialiseerutakse käesolevas kutsestandardis nimetatud spordialale, kompetentside hindamine toimub vastavalt spetsialiseerumisele. Spetsialiseerumised nagu jalgrattasport, matkasport, suusatamine, uisutamine ja veeremängud jagunevad omakorda: Jalgrattasport - BMX Matkasport - alpinism - jalgsimatkamine - jalgrattamatkamine - mägimatkamine - veematkamine Suusatamine - murdmaasuusatamine - mäesuusatamine - lumelauasport - kahevõistlus ja suusahüpped - freestyle suusatamine Uisutamine - iluuisutamine - kiiruisutamine Veeremängud - bowling - sportkeegel Sportimise organiseerimine ja arendamine 7 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 7 alpinism jalgsimatkamine jalgrattamatkamine mägimatkamine veematkamine murdmaasuusatamine mäesuusatamine lumelauasport kahevõistlus ja suusahüpped iluuisutamine kiiruisutamine Bowling sportkeegel BMX freestyle-suusatamine Meistertreener, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Eliittreener, tase 8 Elite coach, level 8 4 Eliittreener, tase 8 (versioon 1) Eliittreener, tase 8 (versioon 10) Eliittreener, tase 8 (versioon 11) Eliittreener, tase 8 (versioon 12) Eliittreener, tase 8 (versioon 13) Eliittreener, tase 8 (versioon 2) Eliittreener, tase 8 (versioon 3) Eliittreener, tase 8 (versioon 5) Eliittreener, tase 8 (versioon 6) Eliittreener, tase 8 (versioon 7) Eliittreener, tase 8 (versioon 8) Eliittreener, tase 8 (versioon 9) Aeroobika ja rühmatreeningud Aerutamine Aikido Allveesport Ameerika jalgpall Ammulaskmine Automudelism Autosport Bobisõit Capoeira Curling Discgolf Golf Hapkido Iaido Indiaca Jalgpall Jalgrattasport Ju-jutsu Judo Jõutõstmine Jäähoki Jääpall Kabe Karate Kelgutamine Kepikõnd Kergejõustik Kickboxing Kobudo Koroona ja novus Korvpall Kriket Kudo Kujundujumine Kulturism ja fitness Kurnimäng Käsipall Laevamudelism Laskesuusatamine Laskmine Lauatennis Lennusport Maadlus Maahoki Male Matkasport Moodne viievõistlus Mootorrattasport Orienteerumine personaaltreener Pesapall Petank Piljard Poks Purjetamine Raadiosport Ragbi Ratsutamine Rulluisutamine Saalihoki Sambo Skeleton Sport Chanbara Squash Sulgpall Sumo Suusatamine Sõudmine Taekwon-do ITF Taekwondo WT Taipoks Tennis Triatlon Turniiribridž Tõstesport Uisutamine Ujumine Veemoto Veepall Veeremängud Vehklemine Vesiaeroobika Vettehüpped Vibusport Võimlemine Võistlustants Võrkpall Wu-shu Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 2 2016-05-18 2016-05-18 2018-11-13 8 8 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treenerite eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Priit Ilver Audentese Spordigümnaasium Üllar Kerde Eesti Korvpalliliit Janek Küppar Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Kadri Liivak Eesti Võimlemisliit Aldur Partasjuk Spordiklubi Reval-Sport Erich Petrovits Jõhvi Spordikeskus Kristjan Port Tallinna Ülikool Aavo Põhjala Eesti Judoliit Jaak Salumets Eesti Treenerite Liit Toomas Tõnise Eesti Olümpiakomitee Priit Vene Eesti Olümpiakomitee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Eliittreener, tase 8 kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate koolituskavade ja õppeprogrammide koostamise ja isikute kompetentsuse hindamise alus. Treener on liikumisharrastuse ja spordispetsialist, kes juhib käitumisharjumuste kujundamise ja kehaliste ning vaimsete harjutuste abil inimese tervist toetavate ja sportlike eesmärkide saavutamist. Treeneri ülesanne on sportlike ja kehaliste võimete terviklik, tulemuslik ja ohutu arendamine. Treener töötab iseseisvalt, meeskonna liikmena või liidrina, kaasates erinevaid spetsialiste. Treeneritöö eeldab vastutustunnet, loomingulisust, saavutusvajadust, täpsust ja ausust. Vajalik on perioodiline treeningtööd toetavate teadmiste ja oskuste tulemuslik täiendamine ning kogemuste ja teadmiste edasiandmine kolleegidele. Oluline on oskus mõjutada treenitavaid isikliku eeskujuga. Treener järgib treenerite eetikakoodeksit (vt lisa 1) Eliittreener, tase 8 täidab valitud erialal eriti arenenud ja spetsialiseeritud oskusi ning tehnikaid eeldavaid tööülesandeid, kasutades tulemuslikult kõige edumeelsemaid ja piirialadel olevaid teadmisi kõikides liikumisharrastuse ning spordi valdkondades ja tasemetel. On omandanud kutsealased tipposkused ja -teadmised akadeemilise kõrgtasemega võrreldaval määral ning need on rahvusvahelisel tipptasemel korduvalt tõestatud tulemusliku treeneritöö kaudu. Omab rahvusvahelist autoriteeti, kujundab eeskuju ja käitumise kaudu spordiala kultuuri rahvusvahelisel tasemel. Demonstreerib oma novaatorlikkust, iseseisvust, teadus- ja kutsealast meisterlikkust ning pidevat pühendumust uute ideede või protsesside arendamisel töö- või õppesituatsioonides. A.2.1 Sportimise organiseerimine ja arendamine: 1) treenitava valimine või treeningrühma komplekteerimine; 2) treeningute plaani koostamine; 3) teiste spetsialistide kaasamine treeningprotsessi; 4) teiste treenerite juhendamine; 5) treenitava tervisliku eriolukorra arvestamine treeningprotsessis; 6) koolitamine ja metoodiliste materjalide väljatöötamine. A.2.2 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine: 1) kehaliste võimete arendamine; 2) spordialaspetsiifiliste oskuste arendamine; 3) sotsiaalsete võimete arendamine ja spordiala kultuuri õpetamine; 4) taastumisvahendite kasutamine; 5) spordivarustuse ja treeningvahendite soovitamine ja kasutamine; 6) treenitava juhendamine võistlusel; 7) toitumisharjumuste suunamine; 8) treenitava tervikarengu planeerimine, mõõtmine, analüüsimine ja tagasiside andmine; 9) taktikaline ning psühholoogiline ettevalmistamine valitud spordialal. Spetsialiseerumine toimub sõltuvalt spordiala spetsiifikast, spordialal kasutatavatest vahendidest ja harrastamiskeskkonnast. Spordiala spetsiifikast tulenevalt on kutse andjal õigus kehtestada erinõudeid. Spetsialiseerumine on otseselt seotud kutsestandardis kirjeldatud tööosadega. Treeneritöö eeldab valmisolekut töötada sõltumata aastaajast nii sise- kui ka välistingimustes, õhtusel ajal ja puhkepäevadel, kodust eemal (treeningulaagrid, võistlused, koolitused jms.). Kasutab treeningprotsessis vajalikke vahendeid vastavalt spordialale. 1) pinge- ja stressitaluvus; 2) suhtlemisoskus; 3) saavutusvajadus; 4) vastutustunne; 5) ausus; 6) järjekindlus; 7) täpsus; 8) paindlikkus, kohanemisvõime; 9) headus, empaatiavõime; 10) emotsionaalne stabiilsus; 11) motiveerimisvõime. Eliittreener on nõutava koolituse läbinud ja tasemele vastava erialase töökogemusega isik. Treener. Töö treenerina on reguleeritud spordiseadusega. Eliittreener, tase 8 kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside tõendamine. Kutsesiseselt spetsialiseerutakse käesolevas kutsestandardis nimetatud spordialale, kompetentside hindamine toimub vastavalt spetsialiseerumisele. Spetsialiseerumised nagu jalgrattasport, matkasport, suusatamine, uisutamine ja veeremängud jagunevad omakorda: Jalgrattasport - BMX Matkasport - alpinism - jalgsimatkamine - jalgrattamatkamine - mägimatkamine - veematkamine Suusatamine - murdmaasuusatamine - mäesuusatamine - lumelauasport - kahevõistlus ja suusahüpped - freestyle suusatamine Uisutamine - iluuisutamine - kiiruisutamine Veeremängud - bowling - sportkeegel Sportimise organiseerimine ja arendamine 8 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 8 alpinism jalgsimatkamine jalgrattamatkamine mägimatkamine veematkamine murdmaasuusatamine mäesuusatamine lumelauasport kahevõistlus ja suusahüpped iluuisutamine kiiruisutamine Bowling sportkeegel BMX freestyle-suusatamine Eliittreener, tase 8 kutset läbiv kompetents 8 Massaažiterapeut, tase 6 Massage therapist, level 6 7 Lümfiterapeut, tase 6 (versioon 5) Lümfiterapeut, tase 6 (versioon 6) Lümfiterapeut, tase 6 (versioon 7) Massaažiterapeut, tase 6 (versioon 10) Massaažiterapeut, tase 6 (versioon 11) Massaažiterapeut, tase 6 (versioon 5) Massaažiterapeut, tase 6 (versioon 6) Massaažiterapeut, tase 6 (versioon 8) Massaažiterapeut, tase 6 (versioon 9) Massöör III (versioon 1) Massöör III (versioon 2) Massöör III (versioon 3) Massöör III (versioon 4) Lastemassaažiterapeut, tase 6 Ravimassaažiterapeut, tase 6 Spordimassaažiterapeut, tase 6 Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Massaažiteenused Massöör 2 2016-06-09 2016-06-09 2018-04-11 6 6 3255 Abifüsioterapeudid 0915 Teraapia ja taastusravi 86 Tervishoid Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Hele-Leek Ambur Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž Kadri Englas Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus, Eesti Füsioterapeutide Liit Lilli Gross OÜ Grossing Spordimassööride Kool Martin Ilves M.I. Massaažikool Marella Kakkum Kuressaare Ametikool, FIE Alar Krautman Eesti Loodusteraapiate Nõukoda, Krautmani Massaazi- ja Terviseakadeemia Lia Lasn Kalevi Veekeskuse OÜ taastusraviarst Mai-Liis Toivar Eesti Massööride Liit Jelena Viil Kalevi Veekeskuse OÜ, Eesti Spa Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Massaažiterapeudi töö on kliendi/patsiendi organismi häirunud funktsioonide taastamine, tervisehäirete ennetamine ja leevendamine parimal võimalikul viisil, toetades kliendi/patsiendi igapäevast elukvaliteeti. Massaažiterapeut valmistab ette töökoha, loob kontakti masseeritavaga, kogub anamneesi ja masseerib, kasutades korrektseid ja kohaseid massaaživõtteid ning järgib kutse-eetikat. Ta nõustab ja juhendab kliente ning vajadusel soovitab pöörduda tervishoiuspetsialisti poole. Lastemassaažiterapeudi töö on igas vanuses lapsele massaaži teostamine ja lapse suunamine kehaliste harjutuste tegemisele, arvestades lapse ealist arengut ning tervislikku seisundit. Lastemassaažiterapeut töötab tavaliselt tugimeeskonna liikmena, hinnates adekvaatselt oma rolli töös lapsevanema või hooldaja, lastearsti, füsioterapeudi, logopeedi jt spetsialistidega või iseseisvalt. Ta nõustab ja juhendab last ning lapsevanemat, vajadusel soovitab pöörduda teiste spetsialistide poole. Ta nõustab ja juhendab last ning lapsevanemat või hooldajat, vajadusel soovitab pöörduda tervishoiutöötaja ja/või füsioterapeudi poole. Lastemassaažiterapeudi kliendiks on laps koos tema vanema ja/või hooldajaga. Spordimassaažiterapeut töötab tavaliselt iseseisvalt või meeskonna liikmena, kuhu kuuluvad üksiksportlane ja/või võistkond, treener, spordiarst, füsioterapeut. Meeskonnas töötades oskab hinnata adekvaatselt enda rolli .Tema ülesanne on massaažiga sportlaste treenituse taseme ja maksimaalse saavutusvõime sihikindlale tõusule kaasaaitamine ning ajastatud tippvormi säilitamine. Spordimassaažiterapeut kontrollib ja mõjutab oma tööga kõige vahetumalt sportlaste organite talitluslikku seisundit, soodustades koormusjärgseid taastumisprotsesse, ennetamaks üleväsimust, traumasid ja tugiliikumisaparaadi ülekoormushaigusi. Ravimassaažiterapeut töötab iseseisvalt või meeskonnas kas haiglas või taastusravikeskuses arsti saatekirja või füsioterapeudi ettekirjutuse alusel. A.2.1 Klienditeenindus ja suhtlemine 1. Kliendi vastuvõtmine ja ära saatmine. 2. Massaažiteenuste ja toodete tutvustamine. 3. Klientide teenindamine. A.2.2 Töö dokumentide ja andmebaasiga 1. Töö dokumenteerimine. 2. Oma raamatupidamise korraldamine. 3. Korrektse erialaterminoloogia valdamine. 4. Kliendibaasi haldamine. A.2.3 Massaaž ja selle läbiviimist toetavad tegevused 1. Tööks ettevalmistumine (riietus, juuksed, küüned, hügieen; psühholoogiline valmisolek jm). 2. Töökeskkonna ja töövahendite ettevalmistamine. 3. Töökoha korrashoidmine. 4. Anamneesi kogumine ja kliendi seisundi hindamine ning kliendi ettevalmistamine massaažiks. 5. Massaažiseansi/teraapia planeerimine. 6. Massaaži/teraapia teostamine. 7. Abi ja/või võimlemisvahendite kasutamine. 8. Massaaži/teraapia lõpetamine. 9. Rehabilitatsioonimeeskonna liikmena tegutsemine. 10. Teraapia tulemuste hindamine. Lastemassaažiteraapia A.2.4 Ettevalmistused lastemassaažiks ja massaaži tegemine 1. Kontakti loomine. 2. Massaažikabineti ettevalmistamine. 3. Teabe kogumine. 4. Juhiste andmine. Spordimassaažiteraapia A.2.5 Ettevalmistused spordimassaažiks ja massaaži tegemine 1. Otstarbelise aparatuuri kasutamine. 2. Tulemuste hindamine. 3. Võistluseelne, võistlusaegne ja võistlusjärgne massaaž. 4. Spordiala spetsiifikast lähtumine. 5. Esmaabi andmine traumade korral. 6. Erinevate spordimassaaži tehnikate ja meetodite. 7. Spordimassaažiks, sh spordivigastuste ennetamiseks, sobivate tehnikate kasutamine. 8. Tugimeeskonna füsioterapeudi või arsti assisteerimine. 9. Tugede kasutamine (nt ortoosid, teipimine jm). 10. Spordispetsiifiliste õlide, kreemide, salvide jm kasutamine. Ravimassaažiteraapia A.2.6 Ettevalmistused ravimassaažiks ja massaaži tegemine Massaažiterapeudi töökeskkond peab olema ergonoomiline, puhas, valgustatud, õhutatud ja soe. Massaažiterapeudi töö eripäraks on vältimatu kehaline kontakt kliendiga, mis loob delikaatse situatsiooni, kus klient peab tundma end turvaliselt. Massaažiterapeut töötab tervishoiu-, sotsiaal-, haridusasutuses või erapraksises. Lastemassaažiterapeudil tuleb arvestada oma kabineti sisustamisel lapse arenguetappide erisustega. Spordimassaaziterapeut töötab spordi- või terviseklubides. Spordimassaažiterapeudi töötab sportlasega individuaalselt või meeskonnaliikmena. Massöör kasutab massaaži teostamisel massaažilauda, massaažimatti, patju, tekke, linasid, õlisid, puhastusvahendeid jms. Kasutab ida- ja läänemeditsiini terapeutilisi abivahendeid (kinesioteip, mähkimiskiled, ravisukad, jms). Lastemassaažiterapeut kasutab ka lastemassaažilauda ja ujutamisvanni ning -vahendeid. Massaažiterapeudi töö eeldab motoorset võimekust, analüüsi- ja sünteesivõimet ning teenindusvalmidust. Massaažiterapeut on empaatiavõimeline, usaldusväärne, koostöövõimeline, kohanemisvõimeline, loominguline, hea pingetaluvusega. Lastemassaažiterapeut on lapsesõbralik. Tavaliselt on massaažiterapeut keskharidusega erialase koolituse läbinud ja töökogemusega isik. Massaažiterapeut, lastemassaažiterapeut, spordimassaažiterapeut, ravimassaažiterapeut. Põhikutse (massaažiterapeut, tase 6) taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1-B.2.3. ja läbiv kompetents B.2.7. Spetsialiseerumisel tuleb lisaks kohustuslikele kompetentsidele tõendada järgmised kompetentsid: lastemassaažiterapeut - kompetents B.2.4, spordimassaažiterapeut - kompetents B.2.5, ravimassaažiterapeut - kompetents B.2.6. Klienditeenindus ja suhtlemine 5 Töö dokumentide ja andmebaasiga 4 Massaažiteraapia ja selle läbiviimine 6 Spetsialiseerumisel tuleb lisaks kohustuslikele kompetentsidele tõendada järgmised kompetentsid: lastemassaažiterapeut - kompetents B.2.4, spordimassaažiterapeut - kompetents B.2.5, ravimassaažiterapeut - kompetents B.2.6. Massaažiterapeut, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Mootorsõidukijuhi õpetaja, tase 6 Driving Instructor, level 6 2 Mootorsõidukijuhi õpetaja, tase 6 (versioon 1) Mootorsõidukijuhi õpetaja, tase 6 (versioon 3) Mootorsõidukijuhi õpetaja, tase 6 (versioon 4) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Õpetamine Mootorsõidukijuhi õpetaja 6 2016-09-28 2016-09-28 2021-09-27 6 6 5165 Sõiduõpetajad 0114 Aineõpetajate koolitus 85 Haridus Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Heli Ainjärv TLÜ Haapsalu Kolledž Peeter Johannson Tallinna Linnatranspordi AS Toivo Kangur Maanteeamet Malle Kiisma Liikluskoolitajate Liit, Testudo Autokool Jaan Kleemann Eesti Autokoolide Liit, LRK Autokoolitus Sven Kreek Tallinna Tehnikakõrgkool Priit Lilleorg TLÜ Haapsalu Kolledž Enn Poola Liikluskoolitajate Liit Enn Saard Eesti Autokoolide Liit, Aide Autokool Toivo Õnneleid Õnneleid Liikluskool OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Mootorsõidukijuhi õpetaja loob eeldused ja tingimused teeliikluses kasutatava sõiduki juhile vajalike teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste kujunemiseks. Mootorsõidukijuhi õpetaja töötab iseseisvalt keerulistes ja ettearvamatutes olukordades, võtab vastutuse töö- või õppesituatsioonides. Ta vastutab üksikisikute ja rühmade kutsealase arengu juhtimise eest. Mootorsõidukijuhi õpetaja suunab teeliikluses kasutatava sõiduki juhiks õppija õppeprotsessi, vajalike teadmiste, oskuste, hoiakute ja vastutuse kujunemist ning valmistab teda ette elukestvaks õppeks. Mootorsõidukijuhi õpetaja tegutseb aktiivse ja efektiivse meeskonnaliikmena, õppides teistelt ning jagades omandatud teadmisi, oskusi ning kogemusi kolleegidega. Teeb koostööd kolleegidega individuaalse ja/või õppegrupi õppeplaani ja tunnikava arendamiseks ning õppija või õpirühma õpiprobleemide lahendamiseks. Mootorsõidukijuhi õpetaja on võimeline looma õppijaga usaldusliku suhte. A.2.1 Mootorsõidukijuhi teooriaõppe läbiviimine 1. Individuaalse ja/või õppegrupi õppeplaani ja tunnikava koostamine. 2. Õpperuumi õppetööks ettevalmistamine. 3. Õppematerjalide valimine ja koostamine. 4. Õppija ettevalmistamine õppetunniks. 5. Õppija iseseisva töö juhendamine ja nõustamine. 6. Õppetunni läbiviimine. 7. Õppetunni kokkuvõtte tegemine. 8. Õppija mootorsõidukijuhi kvalifikatsiooninõuetele vastavuse hindamine. A.2.2 Mootorsõidukijuhi praktilise õppe läbiviimine 1. Individuaalse ja/või õppegrupi õppeplaani ja tunnikava koostamine. 2. Õppesõiduki õppetööks ettevalmistamine. 3. Õppematerjalide valimine ja koostamine. 4. Õppija ettevalmistamine õppetunniks. 5. Õppija iseseisva töö juhendamine ja nõustamine. 6. Õppetunni läbiviimine. 7. Õppetunni kokkuvõtte tegemine. 8. Õppija mootorsõidukijuhi kvalifikatsiooninõuetele vastavuse hindamine. A.2.3 Mootorsõidukijuhi järelkoolituse läbiviimine 1. Õppija eneseregulatsioonioskuste suunamine. 2. Õppija konsulteerimise vajaduse hindamine. 3. Õppija enesehinnanguoskuste suunamine. 4. Õpitulemuste analüüs. Mootorsõidukijuhi õpetaja tööaeg on paindlik vastavalt töötaja ja tööandja vahel sõlmitud kokkuleppele. Töö toimub siseruumides, välitingimustes ning selleks otstarbeks kohaldatud sõidukis. Siseruumides kehtivad üldised õpperuumidele esitatavad tervisekaitsenõuded, välitingimustes töötades tuleb jälgida kehtivaid töötervishoiu ja -ohutuse nõudeid. Sõiduõppe eripäraks on liiklemisega kaasnevad riskid ja ohutegurid (nt müra, vibratsioon, heitgaasid jmt). Mootorsõidukijuhi õpetaja kasutab oma töös mitmesuguseid õppevahendeid: audiovisuaalseid õppevahendeid, simulaatoreid, trenažööre, mudeleid, õppesõidukit jm. Mootorsõidukijuhi õpetaja töös on olulised meelekindlus, emotsionaalne intelligentsus, psüühiline tasakaalukus, pingetaluvus, otsustus- ja reageerimiskiirus. Tööks vajalikud iseloomujooned on enesedistsipliin, nõudlikkus, korrektsus ja täpsus. Mootorsõidukijuhi õpetaja peab vastama kvalifikatsiooniraamistiku 6. tasemele esitatud nõuetele kutseseaduse tähenduses. Mootorsõidukijuhi õpetaja ning liiklusteooria- ja sõiduõpetaja. Töötamist mootorsõidukijuhi õpetajana reguleerib liiklusseadus. Mootorsõidukijuhi õpetaja kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1, B.2.2 ja B.2.4 (läbiv kompetents) tõendamine. Lisaks on võimalik tõendada valitavat kompetentsi B.2.3. Mootorsõidukijuhi teooriaõppe läbiviimine 6 Mootorsõidukijuhi praktilise õppe läbiviimine 6 Kutse taotlemisel on võimalik tõendada valitavat kompetentsi B.2.3. Mootorsõidukijuhi järelkoolituse läbiviimine 6 Mootorsõidukijuhi õpetaja, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 Diploma Automation Engineer, level 7 2 Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 (versioon 1) Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 (versioon 2) Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 (versioon 3) Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 (versioon 3) Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 (versioon 4) Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 (versioon 6) Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud tööstusautomaatikainsener, tase 7 (versioon 4) Diplomeeritud tööstusautomaatikainsener, tase 7 (versioon 5) Tööstus- ja tootmisautomaatika Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Automaatikainsener 3 2016-10-05 2016-10-05 2019-12-02 7 7 2144 Mehaanikainsenerid 0714 Elektroonika ja automaatika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Automaatikainseneri kutsete tasemete ülevaade ja võrdlus Insenerikutsete taotlemise eeldused Inseneri täiendusõppe arvestus Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Aleksander Grünstam Allux SG OÜ, ESIS Andres Rähni TTÜ automaatikainstituut, ESIS Vitali Vansovitš Metso AS Kristi Jõers ESIS Sergei Bessonov KB Automaatika, ESIS Eerik Laid Ecomatic AS Ellen Mihklepp AS Tallinna Vesi Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Diplomeeritud automaatikainseneri 7. taseme kutsestandard on kõrghariduse õppekavade, isikute kompetentsuse hindamise ning kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemise alus. Automaatika valdkonna insenerid loovad, hooldavad ja arendavad automaatikasüsteeme. Automaatikasüsteem (edaspidi ka süsteem) on keskkonnaga vahetult seotud tark- ja riistvara kompleks, mida kasutatakse tehnoloogiliste protsesside (edaspidi ka protsess) toimimise juhtimiseks ja kontrollimiseks ettenähtud töörežiimides ilma inimese otsese osalemiseta. Automaatikainsenerid töötavad tööstus- ja tootmis- ja ehitusettevõtetes ning tehastes, laborites, projekt- ja inseneribüroodes, õppe- ja teadusasutustes. Automaatikainsenerid spetsialiseeruvad tööstus- ja tootmise või ehitiste tehnosüsteemide tehnoloogiliste protsesside automatiseerimisele ning vähemalt ühele kitsamale ametialale järgmiste hulgast: projekteerimine, süsteemide ehitus, süsteemide tööshoid ja hooldus, teadustöö ja insenerikoolitus või arendustegevus. Automaatikainsenerid töötavad interdistsiplinaarses meeskonnas koos sidusvaldkondade inseneride, tehnoloogiainseneride jt spetsialistidega. See kutsestandard sisaldab diplomeeritud automaatikainseneri kutsekirjeldust ja kompetentsusnõudeid. 7. taseme diplomeeritud automaatikainsener on kogemustega spetsialist, kelle ülesanne on loodavate, olemasolevate või arendatavate tehnoloogiliste protsesside automatiseerimine ja automaatikasüsteemide tööshoid. Diplomeeritud automaatikainsener töötab iseseisvalt keerulistes ja uuenduslikku käsitlust nõudvates olukordades. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine. Ta on võimeline juhtima töörühmi ja võtma vastutust teiste töö tulemuste eest. Automaatikainseneride kutsed: Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7; Volitatud automaatikainsener, tase 8. Automaatika valdkonna inseneride kutsete ülevaated on toodud lisas 1. A.2.1 Automaatikasüsteemide loomine, tööshoid ja arendamine. Tööstus- ja tootmisautomaatika A.2.2 Tööstus- ja tootmisprotsesside automatiseerimine. A.2.4 Projekteerimine. A.2.5 Süsteemide ehitamine. A.2.6 Süsteemide kasutus ja hooldus. A.2.7 Teadustöö ja insenerikoolitus. Automaatikainseneri töö nõuab tihti suurt vaimset pingutust ning võib olla kiire ja pingeline. Tööaeg võib olla paindlik, sest erijuhtudel (nt pideva protsessi käikulaskmine, pideva protsessi erakorraline hooldus) võib olla vajalik töötamine väljaspool tavapärast tööaega. Vajadusel tuleb töötada välitingimustes ja keskkondades, kus võib esineda plahvatus- ja tuleohtu ning kokkupuudet kemikaalidega. Objektil töötades tuleb juhinduda üldise tööohutuse ja elektriohutuse nõuetest. Steriilsetes keskkondades töötades (nt haiglad) tuleb kinni pidada rangetest hügieeninõuetest. Automaatikainseneri põhilised töövahendid on üldkasutatav bürootarkvara, infotehnoloogilised vahendid, arvutustehnika riist- ja tarkvara, telekommunikatsioonivahendid, kontrollerseadmed, mõõteriistad, automaatikaseadmete seadistamise ja programmeerimise spetsiaalsed tarkvarad, konfigureerimis- ja häälestamisprogrammid, CAD-programmidel põhinev joonestus- ja projekteerimistarkvara. Automaatikainseneri töö eeldab innovaatilisust, õpivalmidust, kiiret ja loogilist mõtlemist, analüüsivõimet, teaduslik-tehnilist mõtlemist, otsustamisjulgust, tulemusele orienteeritust, visuaalset mälu, täpsust, vastutustundlikkust, suhtlemis- ja koostöövalmidust, kohanemisvõimet ning emotsionaalset stabiilsust. Diplomeeritud automaatikainsener on tavaliselt omandanud kõrgkoolis automaatika erialal magistrikraadi. Ta omab erialast töökogemust ning ta on oma teadmisi perioodiliselt täiendanud. Insenerikutse taotlemise eeldusi vt lisast 2 ja täiendusõppe arvestuse nõudeid vt lisast 3. Peainsener, juhtivinsener, projekteerija, projektijuht, peaspetsialist, osakonna juhataja, vanemteadur, koolitusjuht jm. Diplomeeritud automaatikainseneri kutsetunnistuse omamine võimaldab tegutseda ehitusautomaatika alal vastutava spetsialistina Majandus- ja Kommunikatsiooni Ministeeriumi poolt tunnustatud tegevusvaldkonnas vastavalt ehitusseadusele. Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1, spetsialiseerumisega seotud kompetentsi B.2.2, vähemalt ühe valitava kompetentsi tõendamine valikust B.2.3–B.2.6 ning läbivate kompetentside B.2.7–B.2.9 tõendamine. Automaatikasüsteemide loomine, tööshoid ja arendamine 7 Kutse taotlemisel on nõutav spetsialiseerumisega seotud kompetentsi B.2.2 tõendamine. Kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe valitava kompetentsi tõendamine valikust B.2.3–B.2.6. Projekteerimine 7 Süsteemide ehitamine 7 Süsteemide kasutus ja hooldus 7 Teadustöö ja insenerikoolitus 7 Juhtimine 7 Kutsealale pühendumine 7 Suhtlemine 7 Volitatud automaatikainsener, tase 8 Chartered Automation Engineer, level 8 2 Volitatud automaatikainsener, tase 8 (versioon 1) Volitatud automaatikainsener, tase 8 (versioon 2) Volitatud automaatikainsener, tase 8 (versioon 3) Volitatud automaatikainsener, tase 8 (versioon 3) Volitatud automaatikainsener, tase 8 (versioon 4) Volitatud automaatikainsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud automaatikainsener, tase 8 (versioon 6) Volitatud automaatikainsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud tööstusautomaatikainsener, tase 8 (versioon 4) Volitatud tööstusautomaatikainsener, tase 8 (versioon 5) Tööstus- ja tootmisautomaatika Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Automaatikainsener 3 2016-10-05 2016-10-05 2019-12-02 8 8 2144 Mehaanikainsenerid 0714 Elektroonika ja automaatika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Automaatikainseneri kutsete tasemete ülevaade ja võrdlus Insenerikutsete taotlemise eeldused Inseneri täiendusõppe arvestus Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Aleksander Grünstam Allux SG OÜ, ESIS Andres Rähni TTÜ automaatikainstituut, ESIS Vitali Vansovitš Metso AS Kristi Jõers ESIS Sergei Bessonov KB Automaatika, ESIS Eerik Laid Ecomatic AS Ellen Mihklepp AS Tallinna Vesi Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Volitatud automaatikainseneri 8. taseme kutsestandard on kõrghariduse õppekavade, isikute kompetentsuse hindamise ning kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemise alus. Automaatika valdkonna insenerid loovad, hooldavad ja arendavad automaatikasüsteeme. Automaatikasüsteem (edaspidi ka süsteem) on keskkonnaga vahetult seotud tark- ja riistvara kompleks, mida kasutatakse tehnoloogiliste protsesside (edaspidi ka protsess) toimimise juhtimiseks ja kontrollimiseks ettenähtud töörežiimides ilma inimese otsese osalemiseta. Automaatikainsenerid töötavad tööstus-, tootmis- ja ehitusettevõtetes ning tehastes, laborites, projekti- ja inseneribüroodes, õppe- ja teadusasutustes. Automaatikainsenerid spetsialiseeruvad tööstus- ja tootmise või ehitiste tehnosüsteemide tehnoloogiliste protsesside automatiseerimisele ning vähemalt ühele kitsamale ametialale järgmiste hulgast: projekteerimine, süsteemide ehitus, süsteemide tööshoid ja hooldus, teadustöö ja insenerikoolitus või arendustegevus. Automaatikainsenerid töötavad interdistsiplinaarses meeskonnas koos sidusvaldkondade inseneride, tehnoloogiainseneride jt spetsialistidega. See kutsestandard sisaldab volitatud automaatikainseneri kutsekirjeldust ja kompetentsusnõudeid. 8. taseme volitatud automaatikainsener on laialdaste teadmiste ja kogemustega tippspetsialist-ekspert, kes rakendab oma automaatikaalaseid insener-tehnilisi teadmisi ja võimeid loodavate, olemasolevate või arendatavate tehnoloogiliste protsesside kompleksseks automatiseerimiseks. Ta töötab iseseisvalt keerulistes ja uuenduslikku käsitlust nõudvates olukordades. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine. Tal on õigus anda eksperthinnanguid keerukatele automaatikaprojektidele ja -töödele. Volitatud automaatikainsener on pädev juhtima organisatsioone või töörühmi strateegiliste eesmärkide saavutamiseks, ta võtab täieliku vastutuse enda ja teiste töötulemuste eest. Volitatud automaatikainsener koolitab insenere ja tegeleb arendustegevustega, millel on oluline ning positiivne mõju automaatika valdkonna arengule. Automaatikainseneride kutsed: Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7; Volitatud automaatikainsener, tase 8. Automaatika valdkonna inseneride kutsete ülevaated on toodud lisas 1. A.2.1 Komplekssete automaatikasüsteemide loomine, hindamine, täiustamine ja arendamine. Tööstus- ja tootmisautomaatika A.2.2 Tööstus- ja tootmisprotsesside automatiseerimine. A.2.4 Projekteerimine. A.2.5 Süsteemide ehitamine. A.2.6 Süsteemide kasutus ja hooldus. A.2.7 Arendus-, teadus- ja koolitustegevus. Automaatikainseneri töö nõuab tihti suurt vaimset pingutust ning võib olla kiire ja pingeline. Tööaeg võib olla paindlik, sest erijuhtudel (nt pideva protsessi käikulaskmine, pideva protsessi erakorraline hooldus) võib olla vajalik töötamine väljaspool tavapärast tööaega. Vajadusel tuleb töötada välitingimustes ja keskkondades, kus võib esineda plahvatus- ja tuleohtu ning kokkupuudet kemikaalidega. Objektil töötades tuleb juhinduda üldise tööohutuse ja elektriohutuse nõuetest. Steriilsetes keskkondades töötades (nt haiglad) tuleb kinni pidada rangetest hügieeninõuetest. Automaatikainseneri põhilised töövahendid on üldkasutatav bürootarkvara, infotehnoloogilised vahendid, arvutustehnika riist- ja tarkvara, telekommunikatsioonivahendid, kontrollerseadmed, mõõteriistad, automaatikaseadmete seadistamise ja programmeerimise spetsiaalsed tarkvarad, konfigureerimis- ja häälestamisprogrammid, CAD-programmidel põhinev joonestus- ja projekteerimistarkvara. Automaatikainseneri töö eeldab innovaatilisust, õpivalmidust, kiiret ja loogilist mõtlemist, analüüsivõimet, teaduslik-tehnilist mõtlemist, otsustamisjulgust, tulemusele orienteeritust, visuaalset mälu, täpsust, vastutustundlikkust, loovust, suhtlemis- ja koostöövalmidust, kohanemisvõimet ning emotsionaalset stabiilsust. Volitatud automaatikainsener on tavaliselt omandanud kõrgkoolis automaatika erialal magistrikraadi. Ta omab erialast töökogemust ning ta on oma teadmisi perioodiliselt täiendanud. Insenerikutsete taotlemise eeldusi vt lisas 2 ja inseneri täiendusõppe arvestuse nõudeid lisast 3. Peainsener, juhtivinsener, arendusjuht, projekteerija, projektijuht, peaspetsialist, osakonna juhataja, vanemteadur, koolitusjuht jm. Volitatud automaatikainseneri kutsetunnistuse omamine võimaldab tegutseda ehitusautomaatika alal vastutava spetsialistina Majandus- ja Kommunikatsiooni Ministeeriumi poolt tunnustatud tegevusvaldkonnas vastavalt ehitusseadusele. Volitatud automaatikainsener, tase 8 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1, spetsialiseerumisega seotud kompetentsi B.2.2, vähemalt ühe valitava kompetentsi tõendamine valikust B.2.3–B.2.6 ning läbivate kompetentside B.2.7–B.2.9 tõendamine. Komplekssete automaatikasüsteemide loomine, hindamine, täiustamine ja arendamine 8 Kutse taotlemisel on nõutav spetsialiseerumisega seotud kompetentsi B.2.2 tõendamine. Kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe valitava kompetentsi tõendamine valikust B.2.3–B.2.6. Projekteerimine 8 Süsteemide ehitamine 8 Süsteemide kasutus ja hooldus 8 Teadustöö ja insenerikoolitus 8 Juhtimine 8 Kutsealale pühendumine 8 Suhtlemine 8 Digitaalse trükiseadme operaator, tase 4 Digital Print Operator, level 4 1 Digitaalse trükiseadme operaator, tase 4 (versioon 2) Digitaalse trükiseadme operaator, tase 4 (versioon 3) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Trükitööstus Digitaalse trükiseadme operaator 3 2016-10-05 2016-10-05 2021-09-27 4 4 7322 Trükkalid 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 18 Trükindus ja salvestiste paljundus Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Kullar Laiape Abcom Teeninduse OÜ Marko Levin Tallinna Polütehnikum Kati Rostfeldt Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit Virko Kuusk Overall Eesti AS Külli Tammes Pakett AS Hanno Sillajõe Grano Digital Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Digitaalse trükiseadme operaator, tase 4 kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate koolituskavade ja kutseõppe õppekavade koostamise ning kompetentsuse hindamise alus. Digitaalse trükiseadme operaator, tase 4 käsitseb ja hooldab keerulist digitrüki arvuti- ja seadmeparki. Digitaalse trükiseadme operaatori töö eesmärk on kindlustada kvaliteetsete digitrükiste tootmine. Trükise valmimise protsess on individuaalne ja vastutusrikas: tootmise eripärast tingitud tööülesandeid tuleb täpselt tõlgendada ja täita, tegevusi planeerida, töövahendeid kasutada ratsionaalselt ja keskkonnahoidlikult. Oluline on pidev enesetäiendamine, et tulla toime areneva trükitehnoloogia, tarkvara, uute seadmete ja töövõtetega. Digitaalse trükiseadme operaator töötab enamasti trükikodades. Ta võib tööd leida ka trükiseadmete hooldusettevõtetes või reklaami- või pakenditootmise ettevõtetes. Kutsealal välja töötatud kutsestandardid: Trükiettevalmistaja, tase 4 Trükiettevalmistaja, tase 5 Trükiste järeltöötlusseadmete operaator, tase 4 Ofsettrükkal, tase 4 Ofsettrükkal, tase 5 A.2.1 Digitaalsete originaalide trükiks ettevalmistamine 1. Digitaalsete originaalide kontrollimine 2. Trükilaotuse (paigutuse) tegemine 3. Muutandmetega trükkimise ettevalmistamine A.2.2 Trükitehnilise kvaliteedi ohjamine 1. Trükiseadme kalibreerimine ja profileerimine 2. Trükiseadmete seadistamine ja käitamine A.2.3 Digitaalne trükkimine 1. Digitaalse trükiprotsessi alustamine 2. Digitrüki protsessi ohjamine 3. Trükiprotsessi lõpetamine Digitaalse trükiseadme operaator töötab siseruumides. Töö arvutiga võib koormata silmi ja tekitada sundasendist põhjustatud vaevusi. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt, vajadusel tuleb valmis olla töötamiseks puhkepäevadel ja vahetustes. Tundlikel inimestel võib töötamine kemikaalide ja trükimaterjalidega põhjustada allergiat. Töös võib ette tulla füüsilist pingutust. Töö on vahelduva tempoga, sisaldades nii rutiinseid tegevusi kui ka kiiret reageerimist nõudvaid situatsioone. Töö võib toimuda madala temperatuuridega ladudes (näit külmutus- või külmladudes jm). Võimalikeks ohuteguriteks on kokkupuude liikuvate mehhanismidega, spetsiifiliste töövahenditega ja ohtlike kaupadega. Arvestada tuleb ka kõrgustes töötamisega. Arvutid, trükiseadmed ja lisaseadmed, tarkvara (töövoog, trüki ettevalmistamis, muutandmed, RIP) Tööga toimetulek eeldab huvi kaasaegse trüki- ja infotehnoloogia vastu, head värvitaju, analüüsivõimet, pingetaluvust, otsustus- ja vastutusvõimet ning suhtlemis- ja koostöövalmidust. Erialane kutseharidus või töökohal õppides omandatud kompetentsid. Trükimasina operaator, digitrükkal. Kutse saamiseks tuleb tõendada kõik kompetentsid. Digitaalsete originaalide trükiks ettevalmistamine 4 Trükitehnilise kvaliteedi ohjamine 4 Digitaalne trükkimine 4 Digitaalse trükiseadme operaator, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Konservaator, tase 6 esmane kutse Conservator level 6, Initial Higher Education level 3 Konservaator, tase 6 esmane kutse (versioon 1) Konservaator, tase 6 esmane kutse (versioon 2) Konservaator, tase 6 esmane kutse (versioon 4) Konservaator, tase 6 esmane kutse (versioon 5) Köitekonservaator, tase 6 esmane kutse Maalikonservaator, tase 6 esmane kutse Monumentaalmaali konservaator, tase 6 esmane kutse Paberikonservaator, tase 6 esmane kutse Puidukonservaator, tase 6 esmane kutse Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Restaureerimine-konserveerimine Konservaator 3 2016-11-01 2016-11-01 2019-04-09 6 6 2621 Arhivaarid ja kuraatorid 0222 Ajalugu ja arheoloogia 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Annes Hermann Tartu Kõrgem Kunstikool Ülle Jukk Muinsuskaitseamet Merike Kallas Eesti Kunstiakadeemia Eve Keedus Rahvusarhiiv Marike Laht Eesti Vabaõhumuuseum Jaan Lehtaru Rahvusarhiiv Margit Pajupuu Eesti Kunstimuuseum Heige Peets Ennistuskoda Kanut Silli Peedosk Tartu Kõrgem Kunstikool Ruth Tiidor Rahvusarhiiv Ülle Vahar Eesti Rahva Muuseum Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Konservaator, tase 6 esmase kutse kutsestandard on välja töötatud rakenduskõrghariduse või bakalaureusetaseme õppekavade aluseks ja vastava õppekava lõpetajatele kutse andmiseks. Konserveerimine on interdistsiplinaarne kutseala. Konserveerimise eesmärk on parendada ja/või stabiliseerida materiaalse kultuuripärandi objektide seisundit, säilitades samaaegselt maksimaalselt võimalikus ulatuses nende esteetilise, ajaloolise ja füüsilise terviklikkuse. Konservaator on spetsialist, kelle teadmised, oskused, kogemused, hoiakud ja haridus võimaldavad osaleda kultuuripärandi säilitamisel ja tagada selle kasutamist praegustel ja tulevastel põlvkondadel. Konservaatori kompetents on määratletud materjali- või objektipõhise spetsialiseerumisega. Konservaator planeerib ja teostab objekti uuringuid, konserveerimist ja restaureerimist, ning vastutab nimetatud tööde teostamise ja dokumenteerimise eest. Konservaator lähtub oma töös kutse-eetika normidest, konserveerimise põhiprintsiipidest (pööratavus, töötlemise sobilikkus ja hädavajalikkus, minimalism ja kvaliteet), objekti ohutu käsitsemise ja rahvusvahelise parima praktika tavades andes oma panuse kultuuripärandi mõistmiseks selle esteetilise ja ajaloolise tähtsuse ja füüsilise terviklikkuse osas. Konservaator, tase 6 esmase kutse saanud on erialase ettevalmistusega, kuid väheste praktiliste kogemustega töötaja, kes järgib oma tööülesannete täitmisel täpselt etteantud juhiseid. Vastutust nõudvate otsuste vastuvõtmise ja keerulisemate tööde tegemisel võib vajada vahetut juhendamist. Kogub ja analüüsib erialast informatsiooni. Vastutab talle antud tööülesannete täitmise eest. Konservaatori kutsel on järgmised spetsialiseerumised: Arhiivi ja raamatukogu materjalide paberikonservaator tegeleb käsi- ja/või trükikirjas vormistatud paberalusel dokumentide, raamatute sisuplokkide jms konserveerimisega, mis võivad olla ka koloreeritud. Paberalusel kunstiteoste konservaator tegeleb loomingulise tegevuse tulemusel erinevates tehnikates (graafika tehnikad, trüki-, manuaal- ja maali tehnikad jms) valminud paberalusel kunstiteoste konserveerimisega. Köitekonservaator tegeleb kõva- või pehmekaaneliste trükitud või käsikirjaliste raamatute, albumite, perioodika- ja jätkväljaannete, köidetud/õmmeldud arhiividokumentide jms konserveerimisega. Köited võivad sisaldada illustratsioone ja kokkuvolditud lisalehti jms. Köitekonservaator teeb lihtsamaid paberiparandusi. Puidukonservaator tegeleb monoliitsete etnograafiliste puitesemete, puitkonstruktsioonide, mööbli ning eriotstarbeliste puidust objektide (skulptuurid, puidust mudelid jms) konserveerimisega. Maalikonservaator tegeleb erinevates maalitehnikates (nt õli-, akrüül-, tempera- või segatehnikas) valminud lõuend-, puit-, vineer-, masoniit- vms. alusel (va paberalusel) tahvelmaalide ning ikoonide konserveerimisega. Monumentaalmaali konservaator tegeleb erinevatele aluspindadele (nt krohv, puit, lõuend) teostatud suuremõõtmeliste seina- ja laemaalide ning arhitektuursete maalingute konserveerimisega. A.2.1 Objekti uurimine 1) Materjali ja tehnikate määramine. 2) Seisundi analüüsimine. A.2.2 Dokumenteerimine 1) Seisundi visuaalne jäädvustamine. 2) Objekti ja selle seisundi kirjeldamine. 3) Konserveerimiskava koostamine. 4) Konserveerimistööde kirjeldamine. A.2.3 Töökoha organiseerimine ja tööohutuse tagamine 1) Töökoha korraldamine. 2) Objekti säästev ja ohutu käsitsemine. 3) Tööohutuse tagamine. A.2.4 Konserveerimistööde maksumuse arvestamine 1) Materjali- ja tööajakulu järelarvestamine. A.2.5 Objekti märgistamine ja ettevalmistamine eksponeerimiseks, hoidmiseks või transportimiseks 1) Ümbrise valmistamine, objekti pakkimine ja märgistamine. Paberikonservaator A.2.6 Pabermaterjalide konserveerimine Köitekonservaator A.2.7 Köidete konserveerimine Puidukonservaator A.2.8 Puitesemete konserveerimine Maalikonservaator A.2.9 Maalide konserveerimine Monumentaalmaali konservaator A.2.10 Monumentaalmaali konserveerimine A.2.11 Paberalusel kunstiteoste konserveerimine A.2.12 Arhiivi- ja raamatukogu materjalide konserveerimine Olenevalt spetsialiseerumisest võib konservaator töötada sise- ja/või välistingimustes. Töös tuleb järgida tervisekaitse- ja ohutusnõudeid ning kasutada isikukaitsevahendeid. Konservaator puutub kokku kemikaalide, hallitusseente, tolmu jm allergiat põhjustada võivate ainetega. Töö võib nõuda füüsilist pingutust ja töötamist sundasendites, tööaeg võib olla paindlik. Tavaliselt kasutab konservaator oma töös erinevaid töövahendeid, materjale ja seadmeid: traditsioonilisi käsitöövahendeid, kaasaegseid mehhaanilisi ja elektrilisi, sh eriotstarbelisi tööriistu ja seadmeid ning spetsiaalselt konserveerimistöödeks valmistatud vahendeid ja seadmeid. Konservaatori töö nõuab head käelist osavust, korrektsust, keskendumisvõimet, rutiinitaluvust, ruumi-, värvi- ja kujunditaju, koostöövalmidust, otsustus- ja analüüsivõimet, vastutustunnet ja loogilist mõtlemist. Kutsealal töötamine eeldab üldjuhul kõrgharidust, nt järgmistel erialadel: kultuuriväärtuste konserveerimine, restaureerimine ja/või säilitamine. Konservaator, restauraator, ennistaja. Konservaator, tase 6 esmane kutse koosneb kohustuslikest (B.2.1 - B.2.5), läbivast (B.2.13) ja spetsialiseerumisega seotud (B.2.6 - B.2.10) kompetentsidest ning paberikonservaatori valitavatest kompetentsidest B.2.11 ja B.2.12. Põhikutse konservaator, tase 6 esmane kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1 – B.2.5 ja läbiva kompetentsi B.2.13 tõendamine. Spetsialiseerumisel tuleb lisaks kohustuslikele kompetentsidele ja läbivale kompetentsile tõendada vastavalt spetsialiseerumisele järgmised kompetentsid: paberi konserveerimine - kompetents B.2.6 ja vähemalt üks kompetents valikust B.2.11- B.2.12, köite konserveerimine - kompetents B.2.7, puidu konserveerimine - kompetents B.2.8, maali konserveerimine – kompetents B.2.9, monumentaalmaali konserveerimine – kompetents B.2.10. Objekti uurimine 6 Dokumenteerimine 6 Töökoha organiseerimine ja tööohutuse tagamine 6 Konserveerimistööde maksumuse arvestamine 6 Objekti märgistamine ja ettevalmistamine eksponeerimiseks, hoidmiseks või transportimiseks 6 Spetsialiseerumisel tuleb lisaks kohustuslikele kompetentsidele ja läbivale kompetentsile tõendada vastavalt spetsialiseerumisele järgmised kompetentsid: paberi konserveerimine - kompetents B.2.6, köite konserveerimine - kompetents B.2.7, puidu konserveerimine - kompetents B.2.8, maali konserveerimine – kompetents B.2.9, monumentaalmaali konserveerimine – kompetents B.2.10. Paberi konserveerimise spetsialiseerumise valimisel tuleb lisaks tõendada vähemalt üks kompetents valikust B.2.11- B.2.12. Paberalusel kunstiteoste konserveerimine 6 Arhiivi- ja raamatukogumaterjalide konserveerimine 6 Konservaator, tase 6 esmast kutset läbiv kompetents 6 Pehme mööbli valmistaja, tase 4 Upholsterer, level 4 5 Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 4) Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 6) Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 7) Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 8) Pehme mööbli valmistaja, tase 4 (versioon 9) Pehme mööbli valmistaja, tase 5 (versioon 4) Sadulsepp I (versioon 1) Sadulsepp I (versioon 2) Sadulsepp I (versioon 3) Sadulsepp II (versioon 1) Sadulsepp II (versioon 2) Sadulsepp II (versioon 3) Sadulsepp III (versioon 1) Sadulsepp III (versioon 2) Sadulsepp III (versioon 3) Sadulsepp-restauraator IV (versioon 1) Sadulsepp-restauraator IV (versioon 2) Sadulsepp-restauraator IV (versioon 3) Pehme mööbli alus- ja pealistusmaterjalide lõikaja ja õmbleja, tase 4 Pehme mööbli karkassi koostaja, tase 3 Pehme mööbli karkassi polsterdaja ja pealistaja, tase 4 Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Mööbli tootmine Sadulsepp 2 2016-10-13 2016-10-13 2017-10-04 4 4 7534 Polsterdajad jms töölised 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 31 Mööblitootmine Arvuti kasutamise oskused Aulika Riisenberg SA Innove Jüri Minjajev Eesti Mööblitootjate Liit Mati Konsa OÜ Ermatiko Raimo Jõgi AS Tempest Udo Lätt AS Fleming Taimi Hillak, ekspert AS Antsla Inno Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Pehme mööbli valmistaja, tase 4 kutsestandard on välja töötatud: a) kutsehariduse vastava taseme õppekava aluseks b) isikute kutsealase kompetentsuse hindamiseks c) erialaste täiendkoolituste õppekavade aluseks. Pehme mööbli valmistaja, tase 4 on oskustöötaja, kes valmistab esteetilise välimusega kvaliteetset pehmet mööblit kogu tootmisprotsessi ulatuses enamasti suurtööstuses. Tema peamisteks tööülesanneteks on karkassi koostamine, pehmendus- ja alusmaterjalide lõikamine, pehmendus- ja alusmaterjalide pealistamine (liimimine), pealistusmaterjalide (kangas või nahk) lõikamine, mööblikatete (keedrid, lukud, tepingud jm) õmblemine, karkassi polsterdamine ja toote või toote osade monteerimine ja pakkimine. A.2.1 Karkassi koostamine 2.1.1 Detailide komplekteerimine erinevatest materjalidest 2.1.2 Karkassi monteerimine A.2.2 Pehmendus- ja alusmaterjalide lõikamine 2.2.1 Pehmendus- ja alusmaterjalide töölauale paigutamine 2.2.2 Lõikekaardi koostamine ja märgistamine 2.2.3 Detailide lõikamine 2.2.4 Lõigatud detailide komplekteerimine liimijale A.2.3 Pehmendus- ja alusmaterjalide pealistamine (liimimine) 2.3.1 Karkassi komplekteerimine vajalike detailidega 2.3.2 Detailide liimimine vastavalt tehnoloogia kaartidele A.2.4 Pealistusmaterjalide (kangas või nahk) lõikamine 2.4.1 Kanga töölauale ladustamine 2.4.2 Lõikekaardi koostamine kangale või nahale ja märgistamine 2.4.3 Detailide lõikamine 2.4.4 Lõigatud detailide komplekteerimine õmblejale A.2.5 Mööblikatete (keedrid, lukud, tepingud jm) õmblemine 2.5.1 Mööblikatte komplekteerimine vajalike detailidega 2.5.2 Õmblusmasina ettevalmistamine ja seadistamine 2.5.3 Mööblikatte õmblemine kasutades erinevaid tehnikaid A.2.6 Karkassi polsterdamine 2.6.1 Liimitud karkassi polsterdamine 2.6.2 Selja- ja istmepatjade toppimine lukustatavasse kattesse 2.6.3 Nööpide ja pilastrite paigaldamine A.2.7 Toote või toote osade monteerimine ja pakkimine 2.7.1 Kinnituskonksude, "stopperite" ja mehhanismide paigaldamine 2.7.2 Valmis toote osade (käetugede, seljatugede, istmete ja jalgade) paigaldamine või monteerimine 2.7.3 Toote või toote osade pakkimine Pehme mööbli valmistaja, tase 4 kutse sisaldab osakutseid: 1) Pehme mööbli karkassi koostaja, tase 3, mis koosneb tööosast A.2.1. 2) Pehme mööbli alus- ja pealistusmaterjalide lõikaja ja õmbleja, tase 4, mis koosneb tööosadest A.2.2, A.2.4 ja A.2.5. 3) Pehme mööbli karkassi polsterdaja ja pealistaja, tase 4, mis koosneb tööosadest A.2.3, A.2.6 ja A.2.7. Pehme mööbli valmistaja töökeskkond eri tööprotsessides, nt liimimine ja karkassi koostamine, võib olla tervist kahjustav. Ta puutub oma töös kokku tolmu ja erinevate materjalidega, mis võivad põhjustada allergiat. Töö võib olla füüsilist pingutust nõudev. Pehme mööbli valmistaja põhilisteks töövahenditeks on valdavalt elektrilised ja pneumaatilised käsitööriistad ning õmblusmasinad ja tööpingid. Töötamine pehme mööbli valmistajana eeldab ruumilist kujutlusvõimet, loomingulisust, võimet töötada meeskonnas ning rutiinitaluvust ja täpsust. 4. taseme pehme mööbli valmistajatena töötavad tavapäraselt inimesed, kellel on kutseoskused omandatud praktilise töö käigus või kutseõppeasutuses. Sadulsepp, polsterdaja, pehme mööbli valmistaja Pehme mööbli valmistaja, tase 4 kutsestandard koosneb 7 kutsespetsiifilisest (B.2.1-B.2.7) ja kutset läbivast kompetentsist (B.2.8) Pehme mööbli valmistaja, tase 4 tervikkutse saamiseks on vajalik kõikide kompetentside (B.2.1-B.2.8) tõendamine. Pehme mööbli valmistaja kutset on võimalik tõendada osade kaupa: a) Pehme mööbli karkassi koostaja, tase 4 osakutse saamiseks tuleb tõendada kompetentsid B.2.1 ja B.2.8. b) Pehme mööbli alus- ja pealistusmaterjalide lõikaja ja õmbleja, tase 4 osakutse saamiseks tuleb tõendada kompetentsid B.2.2, B.2.4, B.2.5 ja B.2.8. c) Pehme mööbli karkassi polsterdaja ja pealistaja, tase 4 osakutse saamiseks tuleb tõendada kompetentsid B.2.3, B.2.6, B.2.7 ja B.2.8. Karkassi koostamine 4 Pehmendus- ja alusmaterjalide lõikamine 3 Pehmendus- ja alusmaterjalide pealistamine (liimimine) 4 Pealistusmaterjalide (kangas või nahk) lõikamine 4 Mööblikatete (keedrid, lukud, tepingud jm) õmblemine 4 Karkassi polsterdamine 4 Toote või toote osade monteerimine ja pakkimine 3 Pehme mööbli valmistaja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Vetelpäästja, tase 3 Lifeguard, level 3 2 Vetelpäästja, tase 3 (versioon 1) Vetelpäästja, tase 3 (versioon 3) Vetelpäästja, tase 3 (versioon 4) Vara- ja Isikukaitse Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Päästeteenistus Vetelpäästja 3 2016-11-09 2016-11-09 2018-11-05 3 3 5419 Turvatöötajad, mujal liigitamata 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Keelte oskustasemete kirjeldused Gert Teder MTÜ Selts Eesti Vetelpääste Henry Seemel AS G4S Eesti Rannavalve Kaupo Kuusik Eesti Turvaettevõtete Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Vetelpäästja töö eesmärk on tagada veeohutus rannas või ujulas. Töö sisuks on vetelpäästetööde tegemine ja esmase meditsiinilise abi andmine. Avavee vetelpäästja töötab supluskohas ning tööülesannete täitmisel kasutab vajadusel päästevarustust ja päästepaati. Ujula vetelpäästja töötab ujulates ja veekeskustes ning tagab ohutuseeskirjade täitmise. Vetelpäästja on üldjuhul meeskonna liige, kuid otsuseid võtab vastu iseseisvalt. Töö eeldab suhtlemist külastajatega nii tava- kui kriisiolukordades ja koostööoskust operatiivstruktuuridega. Töö iseloomust tulenevalt peab vetelpäästja olema võimeline töötama muutuvas vaimses ja füüsilises keskkonnas. A.2.1 Töökoha/tööpiirkonna ettevalmistamine 1. Tööpiirkonna ülevaatamine. 2. Päästevahendite kontrollimine. 3. Puuduste kõrvaldamine. A.2.2 Teavitus- ja ennetustegevus 1. Külastajate teavitamine kehtivatest eeskirjadest ja valveala info edastamine. 2. Külastajatega suhtlemine. 3. Puuetega inimeste abistamine. 4. Ohtude ennetamine. A.2.3 Valvamine 1. Valveala tundmine, valvealas, kellaajas, teiste päästjate asukohas jne orienteerumine. 2. Valveala hindamine. 3. Valveala jälgimine. 4. Valveala jagamine. A.2.4 Päästetööde tegemine 1. Kannatanu äratundmine. 2. Kaldalt/basseini äärelt päästmine. 3. Päästmine veest. 4. Sündmuskoha fikseerimine ja dokumenteerimine. 5. Debriifingul osalemine. A.2.5 Esmaabi osutamine 1. Sündmuskoha hindamine. 2. Kannatanu seisundi hindamine. 3. Esmaabi andmine. 4. Kannatanu transportimine. A.2.6 Ujula vetelpääste 1. Ohutuse tagamine. 2. Ujulatehnika kasutamine. 3. Päästetööde läbiviimine. 4. Tegutsemine keemilise ohu korral ujulas. A.2.7 Avavee vetelpääste 1. Päästepaadi kontrollimine ja kasutamine. 2. Valvepiirkonna jälgimine patrullides. 3. Päästmine päästepaadiga. 4. Informatsiooni kogumine. 5. Kadunud inimeste otsimine maismaal. 6. Kadunud inimeste otsimine vees. Avavee vetelpäästja töötab muutlikes ja erinevates ilmastikuoludes, üldjuhul suvehooajal. Ujula vetelpäästja töötab üldjuhul sisetingimustes, soojas ja niiskes keskkonnas ning puutub lisaks kokku erinevate keemiliste ainete, müra ning tavapärasest kõrgema temperatuuriga. Vetelpäästja töö on vahetustega. Töötada tuleb individuaalselt või meeskonnas. Töö on vahelduv, sisaldades nii rutiinseid tegevusi kui ka kiiret reageerimist nõudvaid situatsioone. Vetelpäästja kannab vormiriietust. Vetelpäästja põhilised töövahendid on päästerõngas, -poi, -ritv, päästelaud, päästepaat, binokkel, mask, toru, lestad, sidevahendid ja esmaabivarustus. Vetelpäästja tööks vajalikud eeldused on vastutustunne, usaldusväärsus, eetilisus, avatus, analüüsivõimelisus, kohusetundlikkus, pingetaluvus, suhtlemisjulgus, otsustusvõimelisus, füüsiline võimekus, hea tervislik seisund. Üldjuhul on vetelpäästjal vähemalt põhiharidus ning kursustega omandatud kutseoskused. Vetelpäästja, avavee vetelpäästja, ujula vetelpäästja, valvetreener, rannavalvur. Vetelpäästja kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1- B.2.5 ja B.2.8 tõendamine. Lisaks tuleb tõendada vähemalt üks valitavatest kompetentsidest 2.6 Ujula vetelpääste ja 2.7 Avavee vetelpääste. Töökoha/tööpiirkonna ettevalmistamine 3 Teavitus- ja ennetustegevus 3 Valvamine 3 Päästetööde tegemine 3 Esmaabi osutamine 3 Kutse taotlemisel tuleb tõendada vähemalt üks valitavatest kompetentsidest 2.6 Ujula vetelpääste ja 2.7 Avavee vetelpääste. Ujula vetelpääste 3 Avavee vetelpääste 3 Vetelpäästja, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Proviisor, tase 7 Pharmacist, level 7 4 Farmatseut IV (versioon 1) Farmatseut IV (versioon 2) Farmatseut IV (versioon 3) Proviisor, tase 7 (versioon 5) Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Farmaatsia Farmatseut 4 2016-11-15 2016-11-15 2021-10-20 7 7 2262 Proviisorid ja farmatseudid 0916 Farmaatsia 86 Tervishoid Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Eetikakoodeks Karin Alamaa-Aas Eesti Proviisorite Koda Liisa Eesmaa Eesti Haiglaapteekrite Selts Lilian Ruuben Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Kaidi Sarv Eesti Apteekrite Liit Kristiina Sepp Eesti Apteekide Ühendus Reet Teemets Eesti Farmatseutide Liit Piret Uibokand Eesti Farmaatsia Selts Daisy Volmer Tartu Ülikooli farmaatsia instituut Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Proviisor on erialase akadeemilise kõrgharidusega tervishoiutöötaja, kes tunneb ravimite koostist, toimeid, koos- ja kõrvaltoimeid, ravimite valmistamise ja tootmise tehnoloogiaid ning oskab hinnata ravimite kvaliteeti. Proviisor on tervishoiumeeskonna liige, kellel on koos teiste tervishoiutöötajatega oluline roll ravimite ohutu ja eesmärgipärase kasutamise kindlustamisel ning terviseprobleemide/haiguste ennetamisel. Lisaks üldapteegile ja haiglaapteegile töötavad proviisorid ravimihulgimüügifirmades, ravimitööstuses, riigiasutustes, kolmandas sektoris, õppe- ja teadusasutustes jm. Proviisori tööks on kvaliteetse ravimiabi korraldamine ja pakkumine, terviseprobleemide/haiguste ennetamine, ravimite arendamine ja tootmine, farmatseutilise hoole ja kliinilise farmaatsia teenuse korraldamine ja pakkumine, farmaatsiahariduse ja farmaatsiaeriala arendamine. Farmaatsia kutsealasse kuulub ka farmatseudi kutse. Proviisor ja farmatseut töötavad koostöös teiste tervishoiutöötajatega, proviisor juhendab erinevate tööülesannete täitmisel vajadusel farmatseuti. Proviisor ja farmatseut töötavad enamasti meeskonnas ning töö eeldab üldjuhul pidevat suhtlemist nii patsientide/klientide kui ka kolleegide ja teiste tervishoiutöötajatega. A.2.1 Ravimite ja teiste apteegikaupade käitlemine 1. Hankimine. 2. Vastuvõtmine ja kontrollimine. 3. Säilitamine. 4. Väljastamine. 5. Transpordi korraldamine. 6. Käibelt kõrvaldamine. 7. Arvestus ja aruandlus. A.2.2 Ravimite valmistamine 1. Ekstemporaalsete ravimite valmistamine. 2. Ravimite seeriaviisiline valmistamine. 3. Ravimite tööstuslik tootmine. 4. Jaendamine. 5. Valmistamiskeskkonna hindamine. 6. Ravimite ettevalmistamine manustamiseks. 7. Ravimite signeerimine ja tööprotsessi dokumenteerimine. A.2.3 Ravimite kvaliteedi hindamine 1. Tooraine ja vaheprodukti kvaliteedi kontroll. 2. Lõpptoote kvaliteedi kontroll. 3. Tööstusliku toote kvaliteedi kontroll. 4. Dokumenteerimine. A.2.4 Farmatseutiline hool 1. Pöördumise põhjuse väljaselgitamine. 2. Valikuvõimaluste pakkumine ja põhjendamine. 3. Koos patsiendiga sobiva lahenduse leidmine. 4. Ravimite ja teiste apteegikaupade kasutamise juhendamine. 5. Tagasiside küsimine ja ravitulemuse kontrolli tagamine. 6. Teabe analüüs ja edastamine. A.2.5 Kliinilise farmaatsia teenuse pakkumine 1. Ravimite kasutamise andmete kogumine. 2. Ravimianamneesi võtmine. 3. Ravimite kasutamise hindamine. 4. Ravimi koos- ja kõrvaltoimete hindamine. 5. Nõustamine. A.2.6 Ravimite, nende kasutamise ja tervisekäitumise alane koolitamine 1. Koolitusvajaduse väljaselgitamine. 2. Koolituse ettevalmistamine. 3. Koolituse läbiviimine. 4. Tagasiside. A.2.7 Esmatasandi terviseteenuse pakkumine 1. Pöördumise põhjuse väljaselgitamine. 2. Tervisenäitajate mõõtmine. 3. Tulemuste võrdlemine referentsväärtustega. 4. Nõustamine. 5. Dokumenteerimine. A.2.8 Patsientide teenindamine ja suhtlemine 1. Esmamulje loomine. 2. Suhete loomine patsientide ja kolleegidega. 3. Sobiva käitumis- ja väljendusviisi valimine. 4. Oma seisukoha väljendamine. 5. Käitumine erinevates olukordades. 6. Patsiendi vajadustega arvestamine. A.2.9 Juhtimine 1. Otsustamine ja tegevuste algatamine. 2. Inimeste juhtimine. 3. Protsesside juhtimine. 4. Organisatsiooni juhtimine. 5. Juhendamine. 6. Juhendite koostamine. Proviisori töö on vastutusrikas, vaimselt ja emotsionaalselt pingeline. Ta puutub kokku ohuteguritega (infektsioonid, ohtlikud ained jm). Töö on enamasti graafiku alusel, võib esineda töötamist nädalavahetustel, öösiti ja/või pühade ajal. Proviisori peamisteks töövahenditeks on ravimite käitlemiseks ja patsiendi nõustamiseks vajalikud vahendid, nt IT-seadmed ja tarkvara, andmekogud, vahendid ravimite valmistamiseks ja analüüsiks, meditsiiniseadmed. Proviisor kasutab kaitseriietust ja isikukaitsevahendeid. Proviisori töös on vajalikud täpsus, korrektsus, iseseisvus otsustamisel, vastutustunne, pingetaluvus, empaatia- ja koostöövõime, eestvedamisvõime. Proviisor on farmaatsiaalase haridusega proviisoriõppe õppekava läbinud isik. Nõuded proviisoriõppele on toodud Vabariigi Valitsuse määruses „Arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe, ämmaemandaõppe, õeõppe, arhitektiõppe ja ehitusinseneriõppe raamnõuded“. Proviisor. Töötamist proviisorina reguleerivad ravimiseadus, tervishoiuteenuste korraldamise seadus ja ülikooliseadus ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivid 2005/36/EÜ ja 2013/55/EL. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Ravimite ja teiste apteegikaupade käitlemine 7 Ravimite valmistamine 7 Ravimite kvaliteedi hindamine 7 Farmatseutiline hool 7 Kliinilise farmaatsia teenuse pakkumine 7 Ravimite, nende kasutamise ja tervisekäitumise alane koolitamine 7 Esmatasandi terviseteenuse pakkumine 7 Patsientide teenindamine ja suhtlemine 6 Juhtimine 7 Proviisor, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Audioloog, tase 6 Audiologist, level 6 1 Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Kõneravi Audioloog 4 2016-11-15 2016-11-15 2021-11-14 6 6 2266 Audioloogid ja logopeedid 0915 Teraapia ja taastusravi 86 Tervishoid Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Arvo Kannel Kuulmisrehabilitatsiooni Keskus Maret Lepplaan Tartu Ülikooli Kõrvakliinik Liina Luht Eesti Audioloogia Selts Marek Metsmaa Eesti Kõrva-Nina-Kurguarstide ja Pea-ja Kaelakirurgide Selts Inge Paju Tartu Tervishoiukõrgkool Heli Paluste Sotsiaalministeerium Carina Truuverk Kuulmiskeskus Audiale Merlin Veinberg Sotsiaalkindlustusamet Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Audioloog on spetsialist, kes tegeleb kuulmishäirete diagnoosimise ja rehabilitatsiooniga. Tema töö eesmärk on kuulmishäiretega inimestele mitmekülgse teaduspõhise abi pakkumine, kuulmishäire olemuse ja määra väljaselgitamine, (re)habilitatsioon, kuulmisabivahendi vajaduse väljaselgitamine, sobitamine objektiivsete ja subjektiivsete testidega. Audioloog teeb multidistsiplinaarset koostööd kõrva-nina-kurguarstide, psühholoogide, logopeedide ja teiste erialade spetsialistidega. Audioloog töötab nii iseseisvalt kui meeskonnas, tervishoiuasutuses või eraettevõtjana. A.2.1 Anamneesi kogumine 1. Seisundi hindamine ja kirjeldamine. 2. Sotsiaalse, elu- ja haiguste anamneesi kogumine. 3. Uuringute plaani koostamine. A.2.2 Uuringute tegemine 1. Füüsiline uurimine. 2. Toonaudiomeetria. 3. Kõneaudiomeetria vaikuses ja müras, abivahendita ja abivahendiga. 4. Tümponomeetria ja refleksomeetria. 5. Uuringutulemuste tõlgendamine. A.2.3 Patsiendi nõustamine 1. Uuringutulemuste ning kuulmishäire põhjuse ja olemuse selgitamine patsiendile. 2. (Rehabilitatsiooni)võimaluste tutvustamine. 3. Ohutegurite tutvustamine. 4. Lahenduste pakkumine. 5. Lisakonsultatsioonide planeerimine. A.2.4 Jäljendi võtmine 1. Sobiva jäljendi võtmise materjali valimine. 2. Patsiendi protseduuriks ettevalmistamine, sh juhendamine. 3. Kuulmekile kaitse paigaldamine. 4. Jäljendi materjali sisestamine väliskõrva ja selle ohutu eemaldamine. 5. Jäljendi kvaliteedi hindamine. 6. Individuaalse otsaku valimine. A.2.5 Abivahendi sobitamine 1. Individuaalse otsaku ja kuuldeaparaadi sobivuse hindamine. 2. Patsiendi protseduuriks ettevalmistamine, sh juhendamine. 3. Päriskõrva parameetrite mõõtmine. 4. Abivahendi sobitamine ja programmeerimine. 5. Kuulmisabivahendi mõõtmine testkambris. 6. Abivahendi kasutamise õpetamine. 7. Efektiivsete suhtlemisstrateegiate kasutamine. A.2.6 Kuuldeaparaadi hooldus ja järelkontroll 1. Kuuldeaparaadi kasulikkuse hindamine ja võimalike probleemide lahendamine. 2. Väliskuulmekäigu ja individuaalse abivahendi hoolduse selgitamine. 3. Individuaalse jälgimise plaani kooskõlastamine. 4. Nõustamine kuuldeaparaadi lisatarvikute osas. 5. Lisatarvikute ühildamine kuuldeaparaadiga. A.2.7 Ennetustöö 1. Kuulmislanguse kui probleemi teavitamine. 2. Kuulmiskaitsevahendite kasutamise propageerimine. 3. Kuulmishügieenialase teabe jagamine. A.2.8 Laste audioloogia 1. Kuulmislanguse olemuse ja võimalike tagajärgede ning ravivõimaluste tutvustamine lapsevanemale/lapse esindajale. 2. Mänguaudiomeetria. 3. Visuaal-audioloogiline treening (Visual Reinforcement Audiometry) Audioloog töötab ettevõttes vastavalt kokkuleppele tööandjaga fikseeritud töögraafiku alusel. Töö eeldab pidevat suhtlemist, oma erialaste teadmiste täiendamist ja uute tehnoloogiatega kohanemist. Audioloog võib töötada nii meditsiiniasutuses kui mõne muu valdkonna ettevõttes töötervishoiu töötajana. Audioloogi peamisteks töövahenditeks on IT-vahendid, erialane meditsiinitehnika, isikukaitsevahendid. Audioloogi töös on vajalikud suhtlemisoskus, empaatiavõime, õppimisvõime, pingetaluvus, vastutustundlikkus ja täpsus. Tavaliselt on audioloogil erialane kõrgharidus. Audioloog. Audioloog, tase 6 kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Anamneesi kogumine 6 Uuringute tegemine 6 Patsiendi nõustamine 6 Jäljendi võtmine 6 Abivahendi sobitamine 6 Järelkontroll ja kuuldeaparaadi hooldus 6 Ennetustöö 6 Laste audioloogia 6 Meeskonnatöö 6 Suhtlemine 6 Audioloog, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Lapsehoidja, tase 4 Childminder, level 4 5 Lapsehoidja II (versioon 1) Lapsehoidja II (versioon 2) Lapsehoidja II (versioon 3) Lapsehoidja III (versioon 1) Lapsehoidja III (versioon 2) Lapsehoidja III (versioon 3) Lapsehoidja, tase 4 (versioon 4) Lapsehoidja, tase 4 (versioon 6) Lapsehoidja, tase 4 (versioon 7) Sotsiaalhoolekanne Sotsiaalhoolekande Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Lapsehoiuteenus Lapsehoidja 3 2016-12-13 2016-12-13 2021-04-14 4 4 5311 Lapsehoidjad 0922 Lastehoid ja teenused noortele 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Lapsehoidja kutse-eetika Tiina Kärner Eesti Lapsehoidjate Kutseliit Grete Miilen Eesti Eralasteaedade Liit Ene Paadimeister Eesti Lapsehoidjate Kutseliit Tiina Peterson Haridus- ja Teadusministeerium Kaie Piiskop SA Innove Kai Rannastu Kuressaare Ametikool Gabriela Rooso Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna peaspetsilist Viive Rull Lastekaitse Liit Liisi Soosalu Väike Päike Lasteaed Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Lapsehoidja on töötaja, kes on omandanud vajalikud teadmised ja oskused laste hooldamiseks ning nende arengu toetamiseks. Lapsehoidja teeb koostööd lapsevanema või hooldajaga. Lapsehoidja töö eesmärk on toetada lapse füüsilist, emotsionaalset, intellektuaalset ja sotsiaalset arengut, arvestades perekonna vajadusi lapse hoidmisel. Ta lähtub oma töös seadustest, lapse heaolust ja turvalisusest. Lapsehoidja kutsealal on ka kutsestandard Lapsehoidja, tase 5, mis hõlmab lisaks suure hooldusvajadusega laste hoidmise ja juhendamisega seotud kompetentse. Lapsehoidja töö eeldab head vaimset ja füüsilist tervist. Lapsehoidja järgib oma töös kutse-eetikat (Lisa 3: Lapsehoidja kutse-eetika). Lapsehoidja on orienteeritud pidevale enesearendamisele ja uute teadmiste omandamisele. A.2.1 Lapse kasvukeskkonna toetamine 1. Turvalise ja mängulise kasvukeskkonna loomine. 2. Ohutegurite hindamine ja ennetamine. 3. Väärkohtlemise märkamine. 4. Majapidamis- ja koristustööde tegemine. 5. Olmetehnika kasutamine ja ohutusnõuete järgimine. A.2.2 Lapse arengu toetamine 1. Lapse mängu-, tunnetus-, õpi-, sotsiaalsete ja enesekohaste oskuste kujunemise toetamine. 2. Lapse keele ja kõne toetamine. 3. Lapse isiksuse ja arengu mõistmine. 4. Lapse väärtuste ja hea käitumistava kujundamine. 5. Mängu ja tegevuste kavandamine, läbiviimine ja analüüsimine. 6. Lapse loovuse toetamine. A.2.3 Lapse enesekohaste oskuste kujundamine 1. Eneseteenindusoskuste kujundamine. 2. Lapse sööma õpetamine ja vajadusel lapse abistamine söömisel. 3. Eneseregulatsiooni oskuse kujundamine. A.2.4 Lapse tervise edendamine 1. Lapse tervisliku seisundi jälgimine. 2. Lapse tervist kahjustavate tegurite määratlemine ja ohtliku olukorra ennetamine. 3. Lapse tervist edendavate tegevuste läbiviimine. 4. Haige lapse hooldamine ja põetamine kodus. 5. Haigestunud lapse hooldamine lasteasutuses. 6. Kroonilist haigust põdeva lapse hooldamine. 7. Lapse individuaalsetele vajadustele ja tervislikule seisundile vastav toitlustamine. 8. Esmaabi andmine. A.2.5 Koostöö lapsevanema/hooldajaga 1. Laste ja perede tausta tundma õppimine ning arvestamine. 2. Lapsevanema/hooldaja kaasamine igapäevastesse tegevustesse ja kasvukeskkonna kujundamisesse. 3. Suhtlemine lapsevanema/hooldajaga, tagasiside andmine lapse arengust ja tegevustest. A.2.6 Erivajadusega lapse hoidmine 1. Info kogumine lapse erivajaduste kohta. 2. Tegevuste planeerimine ja elluviimine. 3. Hooliva ja salliva keskkonna loomine. 4. Füüsilise keskkonna kujundamine, sh abivahendite kasutamise toetamine. 5. Lapse arengupotentsiaali ja tugevate külgede toetamine. A.2.7 Imiku (0-1 aastat) hoidmine 1. Hooldustoimingute tegemine. 2. Imiku arengu toetamine. Lapsehoidja tööaeg on fikseeritud kokkuleppes tööandjaga (nt vanemaga). Lapsehoiuteenust võib pakkuda lapse kodus, lapsehoidja kodus või mujal lapsevanema poolt soovitud kohas. Töö on vaheldusrikas, nõuab initsiatiivi lapse individuaalsusest lähtuvate otsuste tegemisel. Lapsehoidja hoiab ühte last või laste gruppi. Lapsehoidja tagab lapsele tervist ja heaolu toetava keskkonna. Lapsehoidja kasutab oma töös lapse hooldamiseks, arendamiseks ja turvalise keskkonna loomiseks vajalikke ja eakohaseid vahendeid. Lapsehoidjal on hea füüsiline ja vaimne tervis, ta on emotsionaalselt stabiilne ja hea pingetaluvusega, vastutus- ja empaatiavõimeline, usaldusväärne, loov ja koostöövalmis ning lastest ja vanematest lugupidav. 4. taseme lapsehoidjal on keskharidus. Tavaliselt on lapsehoidja, tase 4 lõpetanud lapsehoidja eriala õppekava kutsehariduse või kutsekeskhariduse tasemel või läbinud erialased kursused. Lapsehoidja. Tööd lapsehoidjana reguleerib Sotsiaalhoolekande seadus. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.6 ja B.2.8 tõendamine. Soovi korral võib taotlemisel tõendada kompetentsi B.2.7. Lapse kasvukeskkonna toetamine 4 Lapse arengu toetamine 4 Lapse enesekohaste oskuste kujundamine 4 Lapse tervise edendamine 4 Koostöö lapsevanema/hooldajaga 4 Erivajadusega lapse hoidmine 4 Soovi korral võib taotlemisel tõendada kompetentsi B.2.7. Imiku (0-1 aastat) hoidmine 4 Lapsehoidja kutset läbiv kompetents 4 Lapsehoidja, tase 5 Childminder, level 5 1 Lapsehoidja, tase 5 (versioon 2) Lapsehoidja, tase 5 (versioon 3) Lapsehoidja, tase 5 (versioon 4) Sotsiaalhoolekanne Sotsiaalhoolekande Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Lapsehoiuteenus Lapsehoidja 3 2016-11-07 2016-11-07 2016-12-12 5 5 5311 Lapsehoidjad 0922 Lastehoid ja teenused noortele 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Lapsehoidja kutse-eetika Tiina Kärner Eesti Lapsehoidjate Kutseliit Grete Miilen Eesti Eralasteaedade Liit Ene Paadimeister Eesti Lapsehoidjate Kutseliit Tiina Peterson Haridus- ja Teadusministeerium Kaie Piiskop SA Innove Kai Rannastu Kuressaare Ametikool Gabriela Rooso Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna peaspetsilist Viive Rull Lastekaitse Liit Liisi Soosalu Väike Päike Lasteaed Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Lapsehoidja on töötaja, kes on omandanud vajalikud teadmised ja oskused laste hooldamiseks ning nende arengu toetamiseks. Lapsehoidja teeb koostööd lapsevanema või hooldajaga. Lapsehoidja töö eesmärk on toetada lapse füüsilist, emotsionaalset, intellektuaalset ja sotsiaalset arengut, arvestades perekonna vajadusi lapse hoidmisel. Ta lähtub oma töös seadustest, lapse heaolust ja turvalisusest. Lapsehoidja kutsealal on ka kutsestandard Lapsehoidja, tase 4, mis ei sisalda suure hooldusvajadusega lapse hooldamisega ja tööjuhendamisega seotud kompetentse. Lapsehoidja töö eeldab head vaimset ja füüsilist tervist. Lapsehoidja järgib oma töös kutse-eetikat (Lisa 3: Lapsehoidja kutse-eetika). Lapsehoidja on orienteeritud pidevale enesearendamisele ja uute teadmiste omandamisele. A.2.1 Lapse kasvukeskkonna toetamine 1. Turvalise ja mängulise kasvukeskkonna loomine. 2. Ohutegurite hindamine ja ennetamine. 3. Väärkohtlemise märkamine. 4. Majapidamis- ja koristustööde tegemine. 5. Olmetehnika kasutamine ja ohutusnõuete järgimine. A.2.2 Lapse arengu toetamine 1. Lapse mängu-, tunnetus-, õpi-, sotsiaalsete ja enesekohaste oskuste kujunemise toetamine. 2. Lapse keele ja kõne toetamine. 3. Lapse isiksuse ja arengu mõistmine. 4. Lapse väärtuste ja hea käitumistava kujundamine. 5. Mängu ja tegevuste kavandamine, läbiviimine ja analüüsimine. 6. Lapse loovuse toetamine. A.2.3 Lapse enesekohaste oskuste kujundamine 1. Eneseteenindusoskuste kujundamine. 2. Lapse sööma õpetamine ja vajadusel lapse abistamine söömisel. 3. Eneseregulatsiooni oskuse kujundamine. A.2.4 Lapse tervise edendamine 1. Lapse tervisliku seisundi jälgimine. 2. Lapse tervist kahjustavate tegurite määratlemine ja ohtliku olukorra ennetamine. 3. Lapse tervist edendavate tegevuste läbiviimine. 4. Haige lapse hooldamine ja põetamine kodus. 5. Haigestunud lapse hooldamine lasteasutuses. 6. Kroonilist haigust põdeva lapse hooldamine. 7. Lapse individuaalsetele vajadustele ja tervislikule seisundile vastav toitlustamine. 8. Esmaabi andmine. A.2.5 Koostöö lapsevanema/hooldajaga 1. Laste ja perede tausta tundma õppimine ning arvestamine. 2. Lapsevanema/hooldaja kaasamine igapäevastesse tegevustesse ja kasvukeskkonna kujundamisesse. 3. Suhtlemine lapsevanema/hooldajaga, tagasiside andmine lapse arengust ja tegevustest. 4. Lapsevanema või hooldaja nõustamine kasvatusküsimustes ja toetava koduse keskkonna loomisel. A.2.6 Erivajadusega lapse hoidmine 1. Info kogumine lapse erivajaduste kohta. 2. Tegevuste planeerimine ja elluviimine. 3. Hooliva ja salliva keskkonna loomine. 4. Füüsilise keskkonna kujundamine, sh abivahendite kasutamise toetamine. 5. Lapse arengupotentsiaali ja tugevate külgede toetamine. A.2.7 Suure hooldusvajadusega lapse hooldamine 1. Hooldustoimingute tegemine 2. Õendustoimingute tegemine 3. Alternatiivkommunikatsiooni (verbaalse ja mitteverbaalse kommunikatsiooni) kasutamine suhtlemisel. A.2.8 Tööjuhendamine 1. Kolleegide juhendamine. 2. Juhendmaterjalide koostamine. 3. Meeskonna juhtimine. A.2.9 Imiku (0-1 aastat) hoidmine 1. Hooldustoimingute tegemine. 2. Imiku arengu toetamine. Lapsehoidja tööaeg on fikseeritud kokkuleppes tööandjaga (nt vanemaga). Lapsehoiuteenust võib pakkuda lapse kodus, lapsehoidja kodus või mujal lapsevanema poolt soovitud kohas. Töö on vaheldusrikas, nõuab initsiatiivi lapse individuaalsusest lähtuvate otsuste tegemisel. Lapsehoidja hoiab ühte last või laste gruppi. Lapsehoidja tagab lapsele tervist ja heaolu toetava keskkonna. Lapsehoidja kasutab oma töös lapse hooldamiseks, arendamiseks ja turvalise keskkonna loomiseks vajalikke ja eakohaseid vahendeid. Lapsehoidjal on hea füüsiline ja vaimne tervis, ta on emotsionaalselt stabiilne ja hea pingetaluvusega, vastutus- ja empaatiavõimeline, usaldusväärne, loov ja koostöövalmis ning lastest ja vanematest lugupidav. Tavaliselt on lapsehoidja, tase 5 lõpetanud lapsehoidja eriala õppekava kutsehariduse või kutsekeskhariduse tasemel või läbinud erialased kursused. Lapsehoidja. Tööd lapsehoidjana reguleerib Sotsiaalhoolekande seadus. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.8 ja B.2.10 tõendamine. Soovi korral võib taotlemisel tõendada kompetentsi B.2.9. Lapse kasvukeskkonna toetamine 4 Lapse arengu toetamine 4 Lapse enesekohaste oskuste kujundamine 4 Lapse tervise edendamine 4 Koostöö lapsevanema/hooldajaga 5 Erivajadusega lapse hoidmine 5 Suure hooldusvajadusega lapse hooldamine 5 Tööjuhendamine 5 Soovi korral võib taotlemisel tõendada kompetentsi B.2.9. Imiku (0-1 aastat) hoidmine 4 Lapsehoidja kutset läbiv kompetents 4 Aktiivtegevuste instruktor, tase 4 Activity instructor, level 4 5 Aktiivtegevuste instruktor, tase 4 (versioon 10) Aktiivtegevuste instruktor, tase 4 (versioon 4) Aktiivtegevuste instruktor, tase 4 (versioon 6) Aktiivtegevuste instruktor, tase 4 (versioon 7) Aktiivtegevuste instruktor, tase 4 (versioon 8) Aktiivtegevuste instruktor, tase 4 (versioon 9) Retkejuht II (versioon 1) Retkejuht II (versioon 2) Retkejuht II (versioon 3) Maastikuvibu instruktor, tase 4 Matkajuht, tase 4 Seiklusraja instruktor, tase 4 Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Reisiteenindus Retkejuht 5 2016-11-03 2016-11-03 2019-02-20 4 4 3423 Tervisespordi- ja vabaajateenuste instruktorid ja programmijuhid 1015 Reisimine, turism ja vabaajaveetmine 79 Reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus, reserveerimine ning sellega seotud tegevus Kadri-Mai Kuldkepp Seikluspark OÜ Ingrid Kuligina MTÜ AMK Annereet Paatsi Tartu Kutsehariduskeskus Toomas Pannal Kanuumatkad OÜ Toomas Pärle VeeTee Projekt OÜ Kadri Tammik Turismiarenduskeskus Ettevõtluse Arendamise SA Reeda Tuula Tallinna Ülikool Erle Tüür Luua Metsanduskool Andres Virkus Eesti Maastikuvibu Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Aktiivtegevuste instruktori kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate õppekavade koostamise ning isiku kompetentsuse hindamise alus. Aktiivtegevuste instruktori töö eesmärk on pakkuda kliendile elamusi läbi aktiivsete tegevuste. Aktiivtegevuste läbiviimisel arvestab ta sihtgrupi vajaduste, ea ja võimetega. Instruktor kasutab erinevaid erialaspetsiifilisi vahendeid, oskab adekvaatselt hinnata riske, käituda kriisiolukorras ning anda esmaabi. Instruktor on klienditeenindaja, kes tegutseb ja käitub vastavalt heale tavale ja eetilistele normidele, on võimeline suhtlema klientidega erinevatest rahvustest ja kultuuridest. Aktiivtegevuste instruktori tööülesanded on aktiivtegevuste ettevalmistamine, juhtimine, tegevusteks vajalike tehniliste vahendite olemasolu ja turvalisuse tagamine. Instruktor on usaldusväärne ja professionaalne. A.2.1 Aktiivtegevuste ettevalmistamine: 1) tegevusplaani koostamine ja järgmine; 2) riskijuhtimine; 3) osapooltega kokkulepete sõlmimine. A.2.2 Aktiivtegevuste läbiviimine ja gruppide juhendamine: 1) tegevuste tutvustamine; 2) juhiste andmine ohutuse ja turvalisuse osas; 3) kliendi valmisoleku hindamine; 4) tegevuste läbiviimine; 5) tegevuste lõpetamine; 6) tagasiside analüüsimine. A.2.3 Tehniliste vahendite olemasolu ja turvalisuse tagamine: 1) varustuse hankimine, hooldamine ja säilitamine; 2) tegevuskeskkonna ja -paikade valik, heakorra järgimine ja hooldamine; 3) varustuse transportimine. A.2.4 Köietööde ja seikluspargi töö juhendamine: 1) seiklusraja avamine ja kontrollimine; 2) külastajate vastuvõtmine ja instruktaaž; 3) järelevalve seiklusradadel; 4) päästmine. A.2.5 Maastikuvibulaskmise juhendamine 1) viburaja ehitamine ja varustuse kontrollimine; 2) külastajate vastuvõtmine ja instruktaaž; 3) järelevalve viburajal; 4) tegutsemine ohuolukorras. A.2.6 Veematkade korraldamine ja läbiviimine: 1) veekogu valimine; 2) külastajate vastuvõtmine ja instruktaaž; 3) turvanõuete järgimine; 4) päästmine. A.2.7 Jalgsimatkade korraldamine ja läbiviimine: 1) retkede ettevalmistamine ja juhtimine; 2) looduse vahendamine retkedel. Töö võib olla hooajaline, varieeruva tempoga ja liikuv. Töö eeldab valmisolekut töötada sõltumata aastaajast nii sise- kui ka välistingimustes, õhtusel ajal ja puhkepäevadel. Töö võib olla kohati riskantne ettearvamatute ilmastikuolude tõttu. Kasutab aktiivtegevuste läbiviimisel vajalikke vahendeid vastavalt spetsialiseerumisele. Aktiivtegevuste instruktori töö eeldab pingetaluvust, vastutusvõimet, koostöövõimet, analüüsivõimet, kohanemisvõimet, head füüsilist vormi, vastupidavust ja erialaspetsiifilist vilumust. Töö on seotud klientide teenindamisega ning eeldab suhtlemisoskust ja sõbralikkust, usaldatavust ja motiveerimisvõimet, valmisolekut toime tulla erinevate olukordadega ning emotsionaalset stabiilsust. Töös sisalduvad mitmesugused tegevused nõuavad kiiret ja paindlikku tegutsemist, korrektsust, täpsust, otsustusvõimet, loomingulisust ja enesetäiendamist. Aktiivtegevuste instruktor on täisealine isik. Instruktoriks saab õppida koolitustel ja töökohal. Instruktor, matkajuht, retkejuht. Aktiivtegevuste instruktori 4. taseme kutse taotlemisel on vajalik kohustuslike kompetentside B.2.1 – B.2.3, läbiva kompetentsi B.2.8 ning vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsi(de) tõendamine valikust B.2.4 - B.2.7: Köietööde ja seikluspargi töö juhendamine - kompetents B.2.4 Maastikuvibulaskmise juhendamine – kompetents B.2.5 Matkamine – kompetentsid B.2.6 – B.2.7 Matkamisele spetsialiseerumisel peab täiendavalt valima vähemalt ühe järgnevatest matkamise liikidest: - Veematkad - Jalgsimatkad Aktiivtegevuste ettevalmistamine 4 Aktiivtegevuste läbiviimine ja gruppide juhendamine 4 Tehniliste vahendite olemasolu ja turvalisuse tagamine 4 Spetsialiseerumisel tuleb tõendada vastava spetsialiseerumisega seotud kompetentsid: Köietööde ja seikluspargi töö juhendamine - kompetents B.2.4 Maastikuvibulaskmise juhendamine – kompetents B.2.5 Matkamine – kompetentsid B.2.6 – B.2.7 Matkamisele spetsialiseerumisel peab täiendavalt valima vähemalt ühe järgnevatest matkamise liikidest: - Veematkad - Jalgsimatkad Veematkad Jalgsimatkad Suhtlemisoskus 4 Aktiivtegevuste vaneminstruktor, tase 5 Senior Activity instructor, level 5 4 Aktiivtegevuste vaneminstruktor, tase 5 (versioon 3) Retkejuht III (versioon 1) Retkejuht III (versioon 2) Maastikuvibu vaneminstruktor, tase 5 Matkajuht, tase 5 Seiklusraja vaneminstruktor, tase 5 Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Reisiteenindus Retkejuht 5 2016-11-03 2016-11-03 2019-06-10 5 5 3423 Tervisespordi- ja vabaajateenuste instruktorid ja programmijuhid 1015 Reisimine, turism ja vabaajaveetmine 79 Reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus, reserveerimine ning sellega seotud tegevus Kadri-Mai Kuldkepp Seikluspark OÜ Ingrid Kuligina MTÜ AMK Annereet Paatsi Tartu Kutsehariduskeskus Toomas Pannal Kanuumatkad OÜ Toomas Pärle VeeTee Projekt OÜ Kadri Tammik Turismiarenduskeskus Ettevõtluse Arendamise SA Reeda Tuula Tallinna Ülikool Erle Tüür Luua Metsanduskool Andres Virkus Eesti Maastikuvibu Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Aktiivtegevuste instruktori kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate õppekavade koostamise ning isiku kompetentsuse hindamise alus. Aktiivtegevuste vaneminstruktori töö eesmärk on pakkuda kliendile elamusi läbi aktiivsete tegevuste. Aktiivtegevuste läbiviimisel arvestab ta sihtgrupi vajaduste, ea ja võimetega. Instruktor kasutab erinevaid erialaspetsiifilisi vahendeid, oskab adekvaatselt hinnata riske, käituda kriisiolukorras ning anda esmaabi. Instruktor on klienditeenindaja, kes tegutseb ja käitub vastavalt heale tavale ja eetilistele normidele, on võimeline suhtlema klientidega erinevatest rahvustest ja kultuuridest. Aktiivtegevuste instruktori tööülesanded on aktiivtegevuste ettevalmistamine ja juhtimine ning tegevuste jätkusuutlik planeerimine, arendamine ja majandamine, sh turismitoodete ja -teenuste loomine ja arendamine, kvaliteedi arendamine, turunduse ja müügi korraldamine. Vaneminstruktor vastutab varustuse olemasolu ja korrasoleku eest ning riskijuhtimise plaani koostamise ja järgimise eest. Vaneminstruktor juhendab instruktoreid ja meeskonda. Vaneminstruktor on usaldusväärne ja professionaalne. A.2.1 Aktiivtegevuste ettevalmistamine: 1) tegevusplaani koostamine ja järgmine; 2) riskijuhtimine; 3) osapooltega kokkulepete sõlmimine. A.2.2 Aktiivtegevuste läbiviimine ja gruppide juhendamine: 1) tegevuste tutvustamine; 2) juhiste andmine ohutuse ja turvalisuse osas; 3) kliendi valmisoleku hindamine; 4) tegevuste läbiviimine; 5) tegevuste lõpetamine; 6) tagasiside analüüsimine. A.2.3 Tehniliste vahendite olemasolu ja turvalisuse tagamine: 1) varustuse hankimine, hooldamine ja säilitamine; 2) tegevuskeskkonna ja -paikade valik, heakorra järgimine ja hooldamine; 3) varustuse transportimine. A.2.4 Müük, turundus ja tootearendus: 1) toote/teenuse arendamine; 2) turunduse ja müügi korraldamine. A.2.5 Juhendamine ja koolitamine: 1) töökvaliteedi tagamine; 2) instruktoritöö koordineerimine ja koolitamine. A.2.6 Köietööde ja seikluspargi töö juhendamine: 1) seiklusraja avamine ja kontrollimine; 2) külastajate vastuvõtmine ja instruktaaž; 3) järelevalve seiklusradadel; 4) päästmine. A.2.7 Maastikuvibulaskmise juhendamine 1) viburaja ehitamine ja varustuse kontrollimine; 2) külastajate vastuvõtmine ja instruktaaž; 3) järelevalve viburajal; 4) tegutsemine ohuolukorras. A.2.8 Veematkade korraldamine ja läbiviimine 1) veekogu valimine; 2) külastajate vastuvõtmine ja instruktaaž; 3) turvanõuete järgimine; 4) päästmine. A.2.9 Jalgsimatkade korraldamine ja läbiviimine 1) retkede ettevalmistamine ja juhtimine; 2) looduse vahendamine retkedel; 3) koolitusprogrammide koostamine, juhtimine ning koolituste korraldamine. Töö võib olla hooajaline, varieeruva tempoga ja liikuv. Töö eeldab valmisolekut töötada sõltumata aastaajast nii sise- kui ka välistingimustes, õhtusel ajal ja puhkepäevadel. Töö võib olla kohati riskantne ettearvamatute ilmastikuolude tõttu. Kasutab aktiivtegevuste läbiviimisel vajalikke vahendeid vastavalt spetsialiseerumisele. Aktiivtegevuste vaneminstruktori töö eeldab pingetaluvust, vastutusvõimet, koostöövõimet, analüüsivõimet, kohanemisvõimet, head füüsilist vormi, vastupidavust ja erialaspetsiifilist vilumust. Töö on seotud klientide teenindamisega ning eeldab suhtlemisoskust ja sõbralikkust, usaldatavust ja motiveerimisvõimet, valmisolekut toime tulla erinevate olukordadega ning emotsionaalset stabiilsust. Töös sisalduvad mitmesugused tegevused nõuavad kiiret ja paindlikku tegutsemist, korrektsust, täpsust, otsustusvõimet, loomingulisust ja enesetäiendamist. Aktiivtegevuste vaneminstruktor on täisealine isik. Instruktoriks saab õppida koolitustel ja töökohal. Instruktor, vaneminstruktor, matkajuht, retkejuht. Aktiivtegevuste instruktori 4. taseme kutse taotlemisel on vajalik kohustuslike kompetentside B.2.1 – B.2.5, läbiva kompetentsi B.2.10 ning vähemalt ühe spetsialiseerumisega seotud kompetentsi(de) tõendamine valikust B.2.6-B.2.9: Köietööde ja seikluspargi töö juhendamine - kompetents B.2.6 Maastikuvibulaskmise juhendamine – kompetents B.2.7 Matkamine – kompetentsid B.2.8 – B.2.9. Matkamisele spetsialiseerumisel peab täiendavalt valima vähemalt ühe järgnevatest matkamise liikidest: - Veematkad - Jalgsimatkad Aktiivtegevuste ettevalmistamine 5 Aktiivtegevuste läbiviimine ja gruppide juhendamine 5 Tehniliste vahendite olemasolu ja turvalisuse tagamine 5 Müük, turundus ja tootearendus 5 Juhendamine ja koolitamine 5 Spetsialiseerumisel tuleb tõendada vastava spetsialiseerumisega seotud kompetentsid: Köietööde ja seikluspargi töö juhendamine - kompetents B.2.6 Maastikuvibulaskmise juhendamine – kompetents B.2.7 Matkamine – kompetentsid B.2.8 – B.2.9. Matkamisele spetsialiseerumisel peab täiendavalt valima vähemalt ühe järgnevatest matkamise liikidest: - Veematkad - Jalgsimatkad Veematkad Jalgsimatkad Suhtlemisoskus 4 Hotelliteeninduse spetsialist, tase 5 Hospitality service specialist, level 5 6 Hotelliteeninduse spetsialist III (versioon 1) Hotelliteeninduse spetsialist III (versioon 2) Hotelliteeninduse spetsialist III (versioon 3) Hotelliteeninduse spetsialist III (versioon 4) Hotelliteeninduse spetsialist, tase 5 (versioon 5) Hotelliteeninduse spetsialist, tase 5 (versioon 7) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Hotelliteenindaja 5 2016-11-03 2016-11-03 2021-10-13 5 5 4224 Hotelliadministraatorid 1013 Majutamine ja toitlustamine 55 Majutus Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Helen Ernits Radisson Blu Hotel Killu Maidla My City Hotel Ülle Parbo SA Innove Andra Piirsalu Eesti Hotellide ja Restoranide Liit Kaire Tomson Sokos Hotels Tiina Viin TÜ Pärnu Kolledž, Eesti Hotellide ja Restoranide Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Hotelliteeninduse spetsialisti 5. taseme kutsestandard on välja töötatud: a) Kutsehariduse vastava taseme õppekava aluseks b) Isikute kutsealase kompetentsuse hindamiseks c) Erialaste täiendkoolituste õppekavade aluseks. Majutusteeninduse kutsealal on koostatud hotelliteenindaja 3, hotelliteenindaja 4 ning hotelliteeninduse spetsialist 5 kutsestandardid. 5. taseme hotelliteenindaja on klienditeenindaja, kes töötab majutusteenust pakkuvas ettevõttes ja lähtub oma töös erineva kultuuritaustaga külaliste vajadustest ja soovidest ning tegutseb ja käitub vastavalt eetilistele, esteetilistele ja muudele sotsiaalselt heakskiidetud normidele. 5. taseme hotelliteenindaja suhtleb aktiivselt ja sõbralikult klientidega, tutvustab ja müüb ettevõttes pakutavaid tooteid ja teenuseid, võtab vastu rühmatellimusi ning vastutab saabujate tubade ettevalmistuse eest. 5. taseme hotelliteenindaja valdab külalise sisse- ja väljaregistreerimise protseduure, arveldab klientidega, kasutades erinevaid maksevahendeid, koostab külaliste saabumise plaani ja vastavaid aruandeid ning juhendab töötajaid ja juhib tööprotsesse. Väga oluline on hea väljendus- ja keelteoskus. Ta oskab vajadusel valmistada lihtsamaid toite. Korraldab majapidamistööde ja numbritubade koristamist ning üritusruumide ettevalmistamist ja teenindamist. Vastutab töökorralduse ja teenindusprotsesside toimimise eest. Vajalik on kogu Eesti ja kohalike huviväärsuste ning turistidele suunatud teenuste tundmine ning oskus neid soovitada. A.2.1 Tellimuste tegemine ja kliendi vastuvõtmine: 1) tellimuste vastu võtmine ja kinnitamine; 2) sisse registreerimine; 3) tubade määramine. A.2.2 Arveldamine: 1) arvete koostamine; 2) erinevate makseviiside kasutamine; 3) valuuta vahetamine; 4) kliendi välja registreerimine; 5) rahaliste vahendite eest vastutamine; 6) aruannete tegemine. A.2.3 Klientide teenindamine ja müügitöö: 1) positiivse kliendikontakti loomine; 2) majutusettevõtte tutvustamine ning toodete ja teenuste müük; 3) piirkonna turismiinfo valdamine; 4) transpordi korraldamine; 5) probleemide lahendamine; 6) turvalisuse tagamine hotellis; 7) kliendi erisoovide täitmine; 8) teenindussituatsiooni lõpetamine; A.2.4 Puhastus ja laomajandus: 1) oma töökoha korrashoidmine; 2) numbritubade koristamine; 3) üldkasutavate ruumide koristamine; 4) kauba tellimine ja vastuvõtmine. A.2.5 Toitlustusteenindus: 1) ettevalmistuste tegemine hommikusöögiks; 2) toiduvalmistamine; 3) laudade katmine; 4) laudade koristamine; 5) hommikusöögi välja panemine; 6) toitude ja jookide serveerimine. A.2.6 Juhendamine: 1) uute töötajate juhendamine. A.2.7 Juhtimine 1) meeskonna töö korraldamine. A.2.8 Konverentsiteenindus: 1) konverentsiruumide ettevalmistamine ja korrashoid; 2) konverentsi toitlustamine; 3) konverentsikülaliste teenindamine; 4) arvete koostamine. Hotelliteenindaja töötab majutusteenust ja sellega kaasnevaid teenuseid pakkuvas ettevõttes. Majutusettevõtete liigid on hotell, motell, külalistemaja, hostel, puhkeküla ja -laager, puhkemaja, külaliskorter ja kodumajutus. Töö eeldab valmisolekut töötamiseks ka puhkepäevadel, riiklikel pühadel, õhtusel ja öisel ajal. Majutusettevõttesisene kommunikatsioon ja infosüsteemid, hotellisisene reserveerimissüsteem , erinevad maksevahendid, puhastusvahendid, ürituskorralduses kasutatavad tehnilised seadmed ja vahendid, toitlustusteeninduses kasutatavad seadmed ja vahendid. Teenindamine eeldab külaliste soovidest ja vajadustest lähtuvat teenindus- ja suhtlemisvalmidust, konfidentsiaalsust, pingetaluvust ja võimet erinevates olukordades kiiresti reageerida. On analüüsi- ja otsustusvõimeline. Tööga kaasneb materiaalne vastutus, mis nõuab ausust ja täpsust. Hotelliteeninduse spetsialist 5 kutse taotlemisel on nõutav keskharidus ja eelnev erialane töökogemus. Hotelliteeninduse spetsialistiks saab õppida töökohal. Hotelliteenindaja, administraator, vanemadministraator, vahetusevanem, teenindusjuht. Tervisetõend. Kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1 – B.2.8 ja B.2.10 (läbivad kompetentsid) tõendamine. Tellimuste tegemine ja kliendi vastuvõtmine 5 Arveldamine 5 Klientide teenindamine ja müügitöö 5 Puhastus ja laomajandus 5 Toitlustusteenindus 5 Üritusteenindus 5 Juhendamine 5 Juhtimine 5 Hotelliteeninduse spetsialist, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Hobuhooldaja, tase 4 Stable lad/lass, level 4 2 Hobuhooldaja, tase 4 (versioon 1) Hobuhooldaja, tase 4 (versioon 3) Hobuhooldaja, tase 4 (versioon 4) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Looma- ja taimekasvatus. Põllumajandustehnika Hobuhooldaja 2 2016-11-07 2016-11-07 2021-10-31 4 4 6121 Loomakasvatajad 0811 Põllundus ja loomakasvatus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Kutsestandardis kasutatud kutsespetsiifilised terminid Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Siim Kroon OÜ Kirret Külli Marrandi Järvamaa KHK Astra Nilk Eesti Sporthobuste Kasvatajate Selts Ülle Parbo SA Innove Therje Prohorova Eesti Ratsaspordi Liit ja SA Tallinna Ratsaspordikool Ann Riisenberg Eesti Põllumeeste Keskliit Terje Saks OÜ Urmas Saksa Hobused Andres Trei Tooma Tall OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Hobuhooldaja, tase 4 kutsestandard on välja töötatud: a) Kutsehariduse vastava taseme õppekava aluseks b) Isikute kutsealase kompetentsuse hindamiseks Hobuhooldaja töö eeldab hobustest hoolimist ja nendega toimetulekut, kohuse- ja vastutustundlikku käitumist. Hobuhooldaja järgib oma töös vastutava isiku (nt tallmeister, tallijuht, projektijuht, tallitöötaja otsene juht või muu tööandja esindaja) poolt etteantud juhiseid ja graafikuid. Vastutab oma tööülesannete täitmise eest. Hobuhooldaja peamisteks tööülesanneteks on hobuste hooldamine ja söötmine. Ta jälgib hobuste liigiomast käitumist ja seisundit ning osaleb tallihoonete, rajatiste ja territooriumi koristamis- ja hooldustöödel. Hobuhooldaja võtab osa hobuste õpetamisest, vajadusel ratsutab ja/või rakendab hobust, abistab loomaarsti ja osaleb taastootmisprotsessis. Tema töös võib ette tulla ka lühiajalisi projekte, näiteks näituste, võistluste jm korraldamist, töö osaks võib olla tallitehnika kasutamine ning mootorsõidukite juhtimine. Hobuhooldaja järgib hobuste heaolureegleid, töösisekorraeeskirju ja tööohutusnõudeid. A.2.1 Hobuste hooldamine 1. Hobuste üldise heaolu jälgimine ja hindamine 2. Asemete tegemine 3. Hobuste puhastamine, pesemine ja pügamine 4. Hobuste fikseerimine, talutamine ja jooksutamine 5. Hobuste kopeldamine 6. Jalutusmasinate kasutamine 7. Karja komplekteerimine ja karjamaale ajamine A.2.2 Hobuste söötmine 1. Hobuste toitumuse hindamine 2. Põhilise söödaratsiooni koostamine 3. Söötade ladustamine 4. Söötade ja vee kvaliteedi organoleptiline hindamine ja vastavalt sellele sorteerimine 5. Hobuste söötmine ja jootmine 6. Sööda ja vee olemasolu hindamine karjatamisel, vajadusel vee varumine 7. Automaatjootjate töökorrasoleku kontrollimine ja vajadusel hooldamine A.2.3 Hobuste taastootmine 1. Sugu- ja noorhobuste konditsiooni ja pidamise tingimuste ning heaolu jälgimine 2. Inna avastamine 3. Suguhobuse paarituseks või seemenduseks ettevalmistamine, paaritusel või seemendusel abistamine 4. Poegimiseelse seisundi tuvastamine, vastutava isiku teavitamine ja vajadusel varssumisel abistamine 5. Varssade iseseisva söömise, seedimisprotsesside toimimise tervisliku seisundi jne jälgimine 6. Varssunud mära tervisliku seisundi jälgimine ja hooldamine 7. Varsaga mära talutamine, karja komplekteerimisel ja ajamisel osalemine 8. Varssade sotsialiseeruma (puhastamine, päitsestamine, jalgade võtmine jm) õpetamine 9. Varssade võõrutamine A.2.4 Noorhobuste õpetamine 1. Noorhobuste sotsialiseeruma (puhastamine, päitsestamine, valjastamine, jalgade võtmine jm) õpetamine 2. Noorhobuste välimiku ettevalmistamine ning käekõrval ja lahtiselt liikuma õpetamine 3. Hobuste esitlemine käekõrval, ratsa ja rakendis 4. Ratsutamine algtasemel ja rakendi juhtimine 5. Abistamine hobuste laadmisel transpordivahendisse A.2.5 Hobuste tervisliku seisundi jälgimine, kõrvalekallete märkamine ja ravi loomaarsti juhendamisel 1. Hobuse tervisliku seisundi hindamine - jälgimine, temperatuuri mõõtmine, liikumise vaatlemine jms 2. Enamlevinud ägedate ja kiiret sekkumist vajava seisundi (nt haigused ja traumad) ära tundmine, reageerimine vastavalt olukorrale ja vajadusel loomaarsti abistamine 3. Lihtsamate suukaudsete ja välispidiste medikamentide manustamine, haigete hobuste hooldamine ja lihtsamate toimingute (kraadimine, haigete hobuste talutamine jms) tegemine loomaarsti juhendamisel 4. Kapjade olukorra hindamine ja kõrvalekalletest teavitamine 5. Surnud hobuse korjuse transportimisel ja hoiustamisel osalemine matmiseni/hävitamiseni A.2.6 Hobumajandushoonete, rajatiste, talliümbruse ja hobuinventari hooldamine 1. Tallihoonete, rajatiste ja territooriumi koristamis- ja hooldustöödel osalemine 2. Talliruumide sh tallivahekäigud, söödaruumid, tööriistade panipaigad, hobuste eluruumid igapäevane puhastamine ja korrastamine, vajadusel desinfitseerimine 3. Jalutus- ja karjakoplite rajamine ja hooldamine 4. Tallitööriistade parandamine 5. Hobuinventari kasutamine ja hooldamine 6. Talliinventari kasutamine ja hooldamine A.2.7 Ratsastamine ja rakendamine 1. Hobuste treenimine ratsa ja rakendis A.2.8 Kapjade hooldamine 1. Hobuste jäsemete olukorra hindamine juhendamisel 2. Kapjade värkimine juhendamisel 3. Kapjade rautamine juhendamisel 4. Rautatud kapjade ümberrautamise planeerimine A.2.9 Hobumajanduses kasutatavate mehhanismide ja mootorsõidukitega töötamine 1. Traktorite kasutamine (lumekoristus, muru-ja heinaniitmine, maneežide ja väljakute kastmine, silumine) 2. Hobutranspordivahendite kasutamine ja juhtimisvõtete rakendamine hobuste veol 3. Sööda- ja allapanu ning sõnniku laadimise ning veovahendite kasutamine 4. Transportööride kasutamine söötade varumisel, tallitöödel A.2.10 Näituste, oksjonite, võistluste jm hobumajandussündmuste korraldamine 1. Hobumajandussündmuse planeerimine 2. Hobumajandussündmuse korraldamine 3. Hobumajandussündmuste protsessi juhtimine ja kokkuvõtete tegemine A.2.11 Hobuinventari toote kavandamine, valmistamine ja parandamine 1. Hobuinventari hooldamine ja parandamine 2. Hobuinventari toote kavandamine ja valmistamine Hobuhooldaja töö on vahelduva iseloomuga, tööpäevade hulka arvatakse ka puhkepäevad ja riigipühad, vajadusel töötab ka öösiti või ööpäevaringselt. Hobuhooldaja töökohaks on hobumajandusettevõte, milleks võib olla hobusekasvandus, sporthobuste tall, ratsakool, ratsakeskus, hobuturismiettevõte jms. Töö toimub peamiselt välitingimustes või siseruumides, kus on tavapärasest madalam temperatuur. Töö eeldab head füüsilist vormi. Hobuhooldaja töö peamisteks ohtudeks on töötraumad, aga ka erinevate bioloogiliste, keemiliste (ravimid, desinfitseerimisvahendid) ning füüsiliste (hobuste ja mehhanismide poolt tekitatavad traumad) faktorite poolt tekitatud tervisekahjustused. Oma töökeskkonnas puutub ta kokku mitmete allergeenidega (heinatolm, karvad, söödatolm jne). Hobuhooldaja põhilisteks töövahenditeks on: talli hooldamiseks vajalikud vahendid ja tööriistad (hang, reha, kühvel, käru, luud, sadulapuud, hark, labidas jne); hobuhooldusvahendid (harjad, kammid jne); talli, väljakute ja koplite hooldustehnika (traktor, transportöör jne); hobuinventar (sadul, päitsed, valjad, pinded, tekid, kaitsmed, rakendid jne). Vt lisa 1 Kutsestandardis kasutatud kutsespetsiifilised terminid. Hobuhooldaja töö eeldab austavat ja positiivset suhtumist hobustesse ja ümbritsevasse loodusesse, kohusetundlikkust, emotsionaalset stabiilsust, õppimis- ja reageerimisvõimet. Ta peab oma iseloomult olema vastutustundlik ja tasakaalukas. Hobuhooldaja peab olema suure koormustaluvusega ja vastupidav. Olulised on liigutuste täpsus, kiirus ja hea koordinatsioon. Tavaliselt töötavad hobuhooldajatena inimesed, kellel on vastava eriala kutseharidus ja/või töökohal õppides omandatud kutseoskused. Hobuhooldaja, hobumajandustöötaja, tallimees/-naine, tallitöötaja, tallitööline, groom, võistlushobuste hooldaja. Kutse saamiseks tuleb tõendada kõik kohustuslikud (B.2.1 – B.2.6) ja läbivad (B.2.12) kompetentsid. Valitavate kompetentside (B.2.7 – B.2.11) tõendamine on vabatahtlik. Hobuste hooldamine 4 Hobuste söötmine 4 Hobuste taastootmine 4 Noorhobuste õpetamine 4 Hobuste tervisliku seisundi jälgimine, kõrvalekallete märkamine ja ravi loomaarsti juhendamisel 4 Hobumajandushoonete, rajatiste, talliümbruse ja hobuinventari hooldamine 4 Valitavate kompetentside (B.2.7 – B.2.11) tõendamine on vabatahtlik. Ratsastamine ja rakendamine 4 Kapjade hooldamine 4 Hobumajanduses kasutatavate mehhanismide ja mootorsõidukitega töötamine 4 Näituste, oksjonite, võistluste jm hobumajandussündmuste korraldamine 4 Hobuinventari toote kavandamine, valmistamine ja parandamine 4 Hobuhooldaja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Karjäärinõustaja V Career Counsellor V 2 Karjäärinõustaja V (versioon 1) Karjäärinõustaja, tase 7 (versioon 3) Karjäärispetsialist, tase 7 (versioon 4) Karjäärispetsialist, tase 7 (versioon 5) Karjäärispetsialist, tase 7 (versioon 6) Haridus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Nõustamine ja koolitus Karjäärinõustaja 34 2008-12-11 2008-12-11 2012-12-31 V 7 7 2423 Personali ja karjääri tippspetsialistid 0417 Tööoskused 85 Haridus Sterilisatsioonitehnik, tase 4 Sterilisation technician, level 4 1 Sterilisatsioonitehnik, tase 4 (versioon 2) Sterilisatsioonitehnik, tase 4 (versioon 3) Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Tervishoiu abiteenused Sterilisatasioonitehnik 1 2016-04-28 2016-04-28 2021-04-27 4 4 5329 Tervishoiu hooldustöötajad, mujal liigitamata 0914 Meditsiinidiagnostika- ja ravitehnoloogia 86 Tervishoid Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Kairi Kukk Ida-Tallinna Keskhaigla Ljudmila Kovgan Põhja-Eesti Regionaalhaigla Piret Tamme Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Anu Tammemäe Ida-Tallinna Keskhaigla Anu Tuuksam SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Sterilisatsioonitehniku töö eesmärk on tagada kliendile ohutu ja kvaliteetne tervishoiuteenus ja vältida tervishoiuteenusega seotud infektsioonide teket. Sterilisatsioonitehniku tööks on meditsiiniseadmete ja tarvikute dekontaminatsioon, mis hõlmab puhastust, desinfektsiooni ja sterilisatsiooni. Sterilisatsioonitehnik töötab iseseisvalt ja meeskonnas ning vastustab oma töö tulemuste eest. A.2.1 Meditsiiniseadmete puhastamine ja desinfitseerimine 1. Kontamineeritud meditsiiniseadmete transportimine. 2. Meditsiiniseadmete eelpuhastamine. 3. Puhastus- ja desinfektsioonimeetodi ning töörežiimi valimine. 4. Meditsiiniseadmete puhastamine. 5. Kemikaalide kasutamine ja käsitlemine. 6. Automatiseeritud protsessi tulemuse kontrollimine. 7. Dekontamineeritud meditsiiniseadmete transportimine ja käsitlemine. A.2.2 Meditsiiniseadmete funktsionaalsuse kontroll ja hooldamine 1. Meditsiiniseadmete kuivatamine. 2. Meditsiiniseadmete visuaalne kontroll. 3. Meditsiiniseadmete funktsionaalsuse testimine. 4. Meditsiiniseadmete hooldus. A.2.3 Meditsiiniseadmete komplekteerimine ja pakendamine 1. Meditsiiniseadmete kokkupanemine. 2. Meditsiiniseadmete komplekteerimine. 3. Pakendamismeetodi ja pakkematerjali valimine. 4. Pakendi markeerimine. 5. Pakendamise hindamine. 6. Sterilisatsiooniprotsessi kontrolli-indikaatorite lisamine. 7. Dokumenteerimine. A.2.4 Meditsiiniseadmete steriliseerimine 1. Sterilisaatori kontrollimine ja hindamine. 2. Sterilisaatori täitmine. 3. Sterlisatsioonimeetodi valimine. 4. Sterilisatsiooniprotsessi kontrollimine. 5. Sterilisaatori tühjendamine. 6. Sterilisatsiooniprotsessi tulemuse kontrollimine. 7. Steriliseeritud meditsiiniseadmete käitlemine, ladustamine ja transport. 8. Dokumenteerimine. Sterilisatsioonitehnik töötab töögraafiku alusel, sh öises vahetuses, nädalavahetusel ja riigipühadel. Sterilisatsioonitehnik puutub kokku füüsikaliste, füsioloogiliste, bioloogiliste ja keemiliste ohuteguritega. Sterilisatsioonitehnik kasutab oma töös erinevaid meditsiiniseadmeid (nt pesur-desinfektor, autoklaav, kilekeevitusseade) ja isikukaitsevahendeid. Sterilisatsioonitehniku töös on olulised rutiinitaluvus, täpsus, korrektsus, tehniline taiplikkus ja õppimisvõime. Sterilisatsioonitehnik on läbinud erialase vastava taseme kutseõppe õppekava või on omandanud kutseoskused töö käigus. Autoklaavija, meditsiiniseadmete hooldaja, meditsiiniseadmete tehnik, sterilisatsioonitehnik. Sterilisatsioonitehnik, tase 4 kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid (B.2.1 – B.2.5). Meditsiiniseadmete puhastamine ja desinfitseerimine 4 Meditsiiniseadmete funktsionaalsuse kontroll ja hooldamine 4 Meditsiiniseadmete komplekteerimine ja pakendamine 4 Meditsiiniseadmete steriliseerimine 4 Sterilisatsioonitehnik, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Mehhatroonikainsener, tase 6 esmane kutse Mechatronics Engineer level 6, Initial Higher Education level 1 Mehhatroonikainsener, tase 6 esmane kutse (versioon 2) Mehhatroonikainsener, tase 6 esmane kutse (versioon 3) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Mehhatroonikainsener 1 2016-03-29 2016-03-29 2021-03-14 6 6 2152 Elektroonikainsenerid 0714 Elektroonika ja automaatika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Mehhatroonikainseneride kutsetasemete kirjeldused ja profiilid Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Mart Tamre Tallinna Tehnikaülikool Kaarel Lassel ABB Aleksandr Korzjukov Ericsson AS Valdur Veski Tallinna Tehnikakõrgkool Frid Kaljas Festo Oy Ab Eesti Karl Raba JOT Automation Eduard Brindfeldt Tallinna Tööstushariduskekus Toomas Laatsit Eesti Maaülikool Jaan Jeeberg IPTE Automation OÜ Tõnu Vaher OÜ Eli Kristjan Tiimus THREOD Systems Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Mehhatroonikainsener, tase 6 esmase kutse kutsestandard on kõrghariduse õppekavade, esmase kutse andmise ning kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemise alus. Erialase rakenduskõrghariduse õppe lõpetanud isikule antakse kutse akadeemilisel õiendil tehtava märkega, kutsetunnistust ei väljastata. Mehhatroonika on mehaanika-, elektroonika- ja infotehnoloogiasüsteemide samasuunalist koostoimet käsitlev tehnikavaldkond. Mehhatroonikainsenerid rakendavad kompleksselt mehaanika, elektroonika ja IT-valdkondade põhimõtteid mehhatroonikaseadmete- ja süsteemide ohutuks käitamiseks ning ökonoomsemate, töökindlamate mehhatroonikaseadmete- ja süsteemide loomiseks. Mehhatroonikainsenerid on kõrgharidusega tehnika- ja/või tehnoloogiaspetsialistid või juhid, kes töötavad kõrgtasemel automatiseeritud süsteemide, robottehnika ja tehniliste süsteemidega erinevates valdkondades (nt täppismehaanika, automaatika, aparaaditööstus, elektroonika, infotehnoloogia, optika ja mehaanika). Universaalse ettevalmistusega mehhatroonikainsenerid on valmis töötama interdistsiplinaarses meeskonnas koos elektroonika-, mehaanika-, IKT- jt inseneride ja –spetsialistidega või vajadusel spetsialiseeruma kitsamas alavaldkonnas. Mehhatroonikainsener, tase 6 esmane kutse on omistatud isikule, kes on läbinud erialase rakenduskõrghariduse õppe, mis võimaldab töötada mehhatroonika seadmete ja alamsüsteemide (nt andurid, mootorid, hüdro-või pneumosüsteemide osad) käitamise alal ning osaleda uute tehnoloogiate arendamises. Ta on suuteline täitma tööülesandeid keerulistes ja ettearvamatutes olukordades, milles ta võib vajada kogenud inseneri juhendamist. Kooli lõpetamisel antud esmase kutse erinevus kutselise Mehhatroonikainsener, tase 6 kutsest on erialase töökogemuse nõude puudumine. Esmane kutse on tähtajatu. Mehhatroonikainseneride kutsed: mehhatroonikainsener, tase 6 mehhatroonikainsener, tase 6 esmane kutse; diplomeeritud mehhatroonikainsener, tase 7 (sh esmakutse); volitatud mehhatroonikainsener, tase 8. Kõikide mehhatroonikainseneride kutsetasemete kirjeldusi ja profiile vt lisast 1. A.2.1 Insener-tehniliste probleemide lahendamine. A.2.2 Seadmete ja alamsüsteemide arendamine. A.2.3 Seadmete ja alamsüsteemide käitamine ja hooldus. Mehhatroonikainsenerid töötavad projekteerimis-, tootmis- ja remondiettevõtetes ja õppeasutustes. Tootmisettevõtetes, objektidel ja laborites töötades tuleb juhinduda töötervishoiu ja -ohutuse nõuetest, sest nendes töökeskkondades võib esineda elektri, meditsiini, keemia, plahvatuse, ESD-ga seotud ohutegureid. Tööaeg võib olla paindlik. Tuleb arvestada töökeskkonna eripäraga ja täita vastavaid tööohutusnõudeid Mehhatroonikainsenerid kasutavad oma töös kaasaegseid tehnilisi vahendeid (nt mõõtevahendid, IT vahendid) ja inseneritarkvara. Mehhatroonikainseneri töö eeldab insenerlikku loogilist mõtlemist, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, analüüsivõimet, täpsust, vastutustunnet, kohusetunnet, suhtlemis- ja koostöövalmidust, ruumilist kujutlusvõimet, empaatia- ja kohanemisvõimet, enesekehtestamist ja õpivõimet. 6. taseme mehhatroonikainseneri esmakutse omandanul on läbitud erialane kõrgharidusõpe. Kutse andjaks on õppeasutus, kus vastav õpe läbiti. Projekteerija, robootikainsener, CAD/CAM insener, tootmestaja/protsessiinsener, tootmisjuht, tehnoloog, mehhatroonik jm. Mehhatroonikainsener, tase 6 esmase kutse saamiseks on nõutav kompetentside B.2.1–B.2.3 ning läbivate kompetentside B.2.4–B.2.6 tõendamine. Insener-tehniliste probleemide lahendamine 6 Seadmete ja alamsüsteemide arendamine 6 Seadmete ja alamsüsteemide käitamine ja hooldus 6 Juhtimine 6 Kutsealale pühendumine 6 Suhtlemine 6 Mehaanikainsener, tase 6 esmane kutse Mechanical Engineer, level 6, Initial Higher Education level 2 Mehaanikainsener, tase 6 esmane kutse (versioon 1) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Mehaanikainsener 1 2016-03-29 2016-03-29 2021-03-28 6 6 2144 Mehaanikainsenerid 0715 Mehaanika ja metallitöö 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Mehaanikainseneride kutsetasemed Kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Priit Kulu (töörühma juht) Tallinna Tehnikaülikool Aigar Hermaste Tallinna Tehnikaülikool, EMIL Jüri Riives IMECC OÜ Martins Sarkans Norcar AS Heinart Puhkim KXM OÜ Andres Laansoo Eesti Keevitusühing Marek Heero Monier OÜ Martin Mehilane E-Profiil AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Mehaanikainsener, tase 6 esmase kutse kutsestandard on kõrghariduse õppekavade, esmase kutse andmise ning kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemise alus. Erialase rakenduskõrghariduse õppe lõpetanud isikule antakse kutse akadeemilisel õiendil tehtava märkega, kutsetunnistust ei väljastata. Mehaanikainsenerid on spetsialistid, kellel on teadmised ja oskused erinevate insener-tehniliste ülesannete määratlemiseks ja lahendamiseks, mis on majanduslikult põhjendatud ning keskkonnasäästlikud. Mehaanikainsenerid on valmis töötama interdistsiplinaarses meeskonnas koos soojustehnika-, transporditehnika- ja mehhatroonikainseneridega. Mehaanikainsener, tase 6 esmane kutse on omistatud isikule, kes on läbinud erialase kõrghariduse õppe, mis võimaldab asuda tööle konstruktori, tehnoloogi või tootmisjuhina masina-, metalli- või aparaaditööstuses, vajadusel kogenud inseneri juhendamist. Kooli lõpetamisel antud esmase kutse erinevus kutselise Mehaanikainsener, tase 6 kutsest on erialase töökogemuse nõude puudumine. Esmane kutse on tähtajatu. Teised mehaanikainseneride kutsed: Mehaanikainsener, tase 6 Diplomeeritud mehaanikainsener, tase 7 esmane kutse Diplomeeritud mehaanikainsener, tase 7 Volitatud mehaanikainsener, tase 8 Kõigi mehaanikainseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 1. A 2.1 Üldinsenerlike ja valdkondlike inseneriteadmiste rakendamine. A 2.2 Juhtimine. A 2.3 Kutsealale pühendumine. A 2.4 Suhtlemine. Mehaanikainsenerid töötavad projekteerimis- , tootmis- ja remondiettevõtetes, kõrgkoolides ja kutseõppeasutustes. Tootmisettevõtetes, objektidel ja laborites töötades tuleb juhinduda töötervishoiu ja -ohutuse nõuetest. Tööaeg võib olla paindlik. Mehaanikainsenerid kasutavad oma töös kaasaegseid tehnilisi vahendeid ja inseneritarkvara. Mehaanikainseneri töö eeldab insenerlikku loogilist mõtlemist, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, analüüsivõimet, täpsust, vastutustunnet, kohusetunnet, suhtlemis- ja koostöövalmidust, ruumilist kujutlusvõimet, empaatia- ja kohanemisvõimet, enesekehtestamist ja õpivõimet. 6. taseme mehaanikainseneri esmase kutse omandanul on läbitud erialane kõrgharidusõpe (sh vähemalt 27 EAP praktika). Kutse andjaks on õppeasutus, kus vastav õpe läbiti. Projekteerija, tootearendusinsener, tootmisinsener, projektijuht, tootmisjuht. Mehaanikainsener, tase 6 esmase kutse saamiseks peab õppekava läbimisel omandama kompetentsid B.2.1–B.2.4. Üldinsenerlike ja valdkondlike inseneriteadmiste rakendamine 6 Juhtimine 6 Kutsealale pühendumine 6 Suhtlemine 6 Diplomeeritud mehaanikainsener, tase 7 esmane kutse Diploma Mechanical Engineer, level 7, Initial Higher Education level 2 Diplomeeritud mehaanikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 1) Diplomeeritud mehaanikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud mehaanikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Tootearendus Tootmistehnika Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Mehaanikainsener 10 2016-03-29 2016-03-29 2021-03-14 7 7 2144 Mehaanikainsenerid 0715 Mehaanika ja metallitöö 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Mehaanikainseneride kutsetasemed Kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Priit Kulu Tallinna Tehnikaülikool Aigar Hermaste Tallinna Tehnikaülikool, EMIL Jüri Riives IMECC OÜ Martins Sarkans Norcar AS Heinart Puhkim KXM OÜ Andres Laansoo Eesti Keevitusühing Marek Heero Monier OÜ Martin Mehilane E-Profiil AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Diplomeeritud mehaanikainsener, tase 7 esmane kutse kutsestandard on kõrghariduse õppekavade, esmase kutse andmise ning kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemise alus. Erialase magistriõppe lõpetanud isikule antakse kutse akadeemilisel õiendil tehtava märkega, kutsetunnistust ei väljastata. Mehaanikainsenerid on spetsialistid, kellel on teadmised ja oskused mehaanika valdkonnas erinevate insener-tehniliste ülesannete määratlemiseks ja lahendamiseks majanduslikult vastuvõetaval ning keskkonnasäästlikud sõbralikul moel, mis on ohutud ja ühiskondlikult aktsepteeritavad. Mehaanikainsenerid peavad tegutsema vastavalt kõrgele moraalile ja eetikanormidele ning järgima jätkusuutliku arengu põhimõtet. Mehaanikainsenerid on valmis töötama interdistsiplinaarses meeskonnas koos soojustehnika-, transporditehnika- ja mehhatroonikainseneridega. Diplomeeritud mehaanikainsener, tase 7 esmane kutse on omistatud isikule, kes on läbinud erialase kõrghariduse õppe, mis võimaldab asuda tööle projekteerija, tootearendusinseneri, tootmisinseneri ja projektijuhina toodete ja tehnoloogiate arendamise alal, vajadusel kogenud inseneri juhendamisel. Kooli lõpetamisel antud esmase kutse erinevus kutselise Diplomeeritud mehaanikainsener, tase 7 kutsest on erialase töökogemuse nõude puudumine. Esmane kutse on tähtajatu. Teised mehaanikainseneride kutsed: Mehaanikainsener, tase 6 esmane kutse Mehaanikainsener, tase 6 Diplomeeritud mehaanikainsener, tase 7 Volitatud mehaanikainsener, tase 8 Kõigi mehaanikainseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 1. A 2.1 Üldinsenerlike ja valdkondlike inseneriteadmiste rakendamine. A 2.2 Juhtimine. A 2.3 Kutsealale pühendumine. A 2.4 Suhtlemine. A 2.5 Tootearendus. A 2.6 Tootmistehnika. Mehaanikainsenerid töötavad büroodes, tootmisettevõtetes ning sise- ja välisobjektidel. Tootmisettevõtetes ja objektidel töötades tuleb juhinduda üldise tööohutuse nõuetest. Tööaeg võib olla paindlik. Mehaanikainsenerid kasutavad oma töös lisaks tavapärasele bürootehnikale (arvutid, kommunikatsiooniseadmed jms.) ja tarkvarale (tekstitöötlus, tabelarvutus, internetisuhtlus jms) spetsiaalseid arvutus- ja joonestusprogramme ning muid töövahendeid. Mehaanikainseneri töö eeldab insenerlikku loogilist mõtlemist, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, analüüsivõimet, täpsust, vastutus- ja kohusetunnet, suhtlemis- ja koostöövalmidust, ruumilist kujutlusvõimet, empaatia- ja kohanemisvõimet, enesekehtestamist ja õpivõimet. 7. taseme diplomeeritud mehaanikainseneri esmase kutse omandanul on läbitud erialane kõrgharidusõpe vastaval spetsialiseerumisel. (sh vähemalt 5 EAP praktika). Kutse andjaks on õppeasutus, kus vastav õpe läbiti. Projekteerija, tootearendusinsener, tootmisinsener, projektijuht, tootmisjuht. Diplomeeritud mehaanikainsener, tase 7 esmase kutse saamiseks peab õppekava läbimisel omandama kompetentsid B.2.1–B.2.4. Tootearendusele spetsialiseerumisel on nõutav lisaks kompetentsi kompetentsi B.2.5 tõendamine. Tootmistehnikale spetsialiseerumisel on nõutav lisaks kompetentsi B.2.6 tõendamine. Üldinsenerlike ja valdkondlike inseneriteadmiste rakendamine 7 Juhtimine 7 Kutsealale pühendumine 7 Suhtlemine 7 Tootearendusele spetsialiseerumisel on nõutav lisaks kompetentsi kompetentsi B.2.5 tõendamine. Tootmistehnikale spetsialiseerumisel on nõutav lisaks kompetentsi B.2.6 tõendamine. Diplomeeritud mehhatroonikainsener, tase 7 esmane kutse Diploma Mechatronics Engineer, level 7, Initial Higher Education level 1 Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Mehhatroonikainsener 1 2016-03-29 2016-03-29 2021-03-28 7 7 2152 Elektroonikainsenerid 0714 Elektroonika ja automaatika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Mehhatroonikainseneride kutsetasemete kirjeldused ja profiilid Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Mart Tamre Tallinna Tehnikaülikool Kaarel Lassel ABB Aleksandr Korzjukov Ericsson AS Valdur Veski Tallinna Tehnikakõrgkool Frid Kaljas Festo Oy Ab Eesti Karl Raba JOT Automation Eduard Brindfeldt Tallinna Tööstushariduskekus Toomas Laatsit Eesti Maaülikool Jaan Jeeberg IPTE Automation OÜ Tõnu Vaher OÜ Eli Kristjan Tiimus THREOD Systems Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Diplomeeritud mehhatroonikainsener, tase 7 esmase kutse kutsestandard on kõrghariduse õppekavade, esmase kutse andmise ning kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemise alus. Erialase magistriõppe lõpetanud isikule antakse kutse akadeemilisel õiendil tehtava märkega, kutsetunnistust ei väljastata. Mehhatroonika on mehaanika-, elektroonika- ja infotehnoloogiasüsteemide samasuunalist koostoimet käsitlev tehnikavaldkond. Mehhatroonikainsenerid rakendavad kompleksselt mehaanika, elektroonika ja IT-valdkondade põhimõtteid mehhatroonikaseadmete- ja süsteemide ohutuks käitamiseks ning ökonoomsemate, töökindlamate mehhatroonikaseadmete- ja süsteemide loomiseks. Mehhatroonikainsenerid on kõrgharidusega tehnika- ja/või tehnoloogiaspetsialistid või juhid, kes töötavad kõrgtasemel automatiseeritud süsteemide, robottehnika ja tehniliste süsteemidega erinevates valdkondades (nt täppismehaanika, automaatika, aparaaditööstus, elektroonika, infotehnoloogia, optika ja mehaanika). Universaalse ettevalmistusega mehhatroonikainsenerid on valmis töötama interdistsiplinaarses meeskonnas koos elektroonika-, mehaanika-, IKT- jt inseneride ja –spetsialistidega või vajadusel spetsialiseeruma kitsamas alavaldkonnas. Diplomeeritud mehhatroonikainsener, tase 7 esmane kutse on omistatud isikule, kes on läbinud erialase magistriõppe, mis võimaldab asuda tööle/töötada mehhatroonikasüsteemide käitamise ja arendamise alal. Ta on suuteline täitma tööülesandeid keerulistes ja uuenduslikku käsitlust nõudvates olukordades, milles ta võib vajada kogenud inseneri juhendamist. Kooli lõpetamisel antud esmase kutse erinevus kutselise Diplomeeritud mehhatroonikainsener, tase 7 kutsest on erialase töökogemuse nõude puudumine. Esmane kutse on tähtajatu. Mehhatroonikainseneride kutsed: mehhatroonikainsener, tase 6 esmane kutse mehhatroonikainsener, tase 6; diplomeeritud mehhatroonikainsener, tase 7 esmane kutse; diplomeeritud mehhatroonikainsener, tase 7 volitatud mehhatroonikainsener, tase 8. Kõikide mehhatroonikainseneride kutsetasemete kirjeldusi ja profiile vt lisast 1. A.2.1 Insener-tehniliste probleemide lahendamine. A.2.2 Süsteemide arendamine. A.2.3 Süsteemide käitamine ja hooldus. Mehhatroonikainsenerid töötavad projekteerimis-, tootmis- ja remondiettevõtetes ja õppeasutustes. Tootmisettevõtetes, objektidel ja laborites töötades tuleb juhinduda töötervishoiu ja -ohutuse nõuetest, sest nendes töökeskkondades võib esineda elektri, meditsiini, keemia, plahvatuse, ESD-ga seotud ohutegureid. Tööaeg võib olla paindlik. Tuleb arvestada töökeskkonna eripäraga ja täita vastavaid tööohutusnõudeid. Mehhatroonikainsenerid kasutavad oma töös kaasaegseid tehnilisi vahendeid (nt mõõtevahendid, IT- vahendid) ja inseneritarkvara. Mehhatroonikainseneri töö eeldab insenerlikku loogilist mõtlemist, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, analüüsivõimet, täpsust, vastutustunnet, kohusetunnet, suhtlemis- ja koostöövalmidust, ruumilist kujutlusvõimet, empaatia- ja kohanemisvõimet, enesekehtestamist ja õpivõimet. Diplomeeritud mehhatroonikainsener, tase 7 esmase kutse omandanul on läbitud magistriõpe. Kutse andjaks on õppeasutus, kus vastav õpe läbiti. Projekteerija, projektijuht, robootikainsener, CAD/CAM-insener, tootmestaja/protsessiinsener, tootmisjuht, tehnoloog, mehhatroonik jm. Diplomeeritud mehhatroonikainsener, tase 7 esmase kutse saamiseks peab õppekava läbimisel omandama kompetentsid B.2.1–B.2.6. Insener-tehniliste probleemide lahendamine 7 Süsteemide arendamine 7 Süsteemide käitamine ja hooldus 7 Juhtimine 7 Kutsealale pühendumine 7 Suhtlemine 7 Diplomeeritud biomeditsiinitehnikainsener, tase 7 esmane kutse Diploma Biomedical Engineer, level 7, Initial Higher Education level 1 Diplomeeritud biomeditsiinitehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 2) Diplomeeritud biomeditsiinitehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 3) Diplomeeritud biomeditsiinitehnikainsener, tase 7 esmane kutse (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Biomeditsiiniinsener 1 2016-03-29 2016-03-29 2020-11-04 7 7 2149 Tehnikateaduste tippspetsialistid, mujal liigitamata 0912 Meditsiin 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kutsetasemete kirjeldused ja profiilid Insenerikutsete taotlemise eeldused Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Ivo Fridolin Tallinna Tehnikaülikool Kalle Kepler Tartu Ülikool Andrus Aavik SA Tartu Ülikooli Kliinikum Vladimir Stserbakov SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Kristin Reinaas St. Jude Medical Estonia OÜ Mait Nigul AS Ida-Tallinna Keskhaigla Pavel Zukovets MTÜ M-Ring Jaanus Lass AB Medical Teeninduse OÜ Tiina Drell Sotsiaalministeerium Marina Lacis Keskkonnaamet Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Diplomeeritud biomeditsiinitehnikainseneri, tase 7 esmase kutse kutsestandard on kõrghariduse õppekavade, kõrgkooli lõpetajatele kutse andmise ning kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemise alus. Erialase magistriõppe lõpetanud isikule antakse kutse akadeemilisel õiendil tehtava märkega, kutsetunnistust ei väljastata. Biomeditsiinitehnikainseneride töö eesmärk on bioloogiliste süsteemide uurimiseks, diagnostikaks ja raviks vajalike meditsiiniseadmete töökorras hoidmine ja arendamine inseneriteaduse ning meditsiinifüüsika rakenduste kaudu. Tegutsetakse abivajajate tervise ja elukvaliteedi parandamise nimel. Diplomeeritud biomeditsiinitehnikainsener, tase 7 esmane kutse on omistatud isikule, kes on läbinud erialase magistriõppe ja omandanud kompetentsuse, mis võimaldab töötada biomeditsiinitehnikainsenerina meditsiini ja bioloogia kõrgtehnoloogia käitamise ettevõtetes ja asutustes. Töö nõuab valmidust hakkamasaamiseks keerulistes ja uuenduslikku käsitlust nõudvates olukordades, milles ta võib vajada kogenud inseneri juhendamist. Kooli lõpetamisel antud Diplomeeritud biomeditsiinitehnikainseneri esmase kutse erinevus kutselise Diplomeeritud biomeditsiinitehnikainsener, tase 7 kutsest on erialase töökogemuse nõude puudumine. Biomeditsiinitehnikainseneride kutsed: Diplomeeritud biomeditsiinitehnikainsener, tase 7 esmane kutse Diplomeeritud biomeditsiinitehnikainsener, tase 7 Volitatud biomeditsiinitehnikainsener, tase 8. Kõikide kutsetasemete kirjeldusi ja profiile vt lisast 1. A.2.1 Meditsiiniseadmete ja -süsteemide käitamine: 1. meditsiiniseadmete ja –süsteemide paigaldamine, hooldamine ja remontimine; 2. meditsiiniseadmete ja -süsteemide kasutajate tehniline nõustamine. A.2.2 Juhtimine A.2.3 Kutsealale pühendumine. A.2.4 Suhtlemine ja koostöö. Töö toimub nii sise- kui välitingimustes. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Töögraafik võib olla paindlik. Tervishoiuasutuses töötades tuleb juhinduda kliinilises keskkonnas kehtivatest nõuetest. Biomeditsiinitehnikainsener kasutab oma töös kaasaegseid tehnilisi vahendeid (diagnostikaseadmed, mõõteriistad), inseneritarkvara ja infovõrgustikku. Biomeditsiinitehnikainseneri edukaks tegevuseks on vajalikud: insenerlik loogiline mõtlemine, visuaalne mälu, ruumiline kujutlusvõime, kontsentreerumisvõime, matemaatiline võimekus (kvantitatiivsete seoste mõistmine), otsustamisjulgus, täpsus, eetilisus, vastutus- ja kohusetunne, suhtlemis- ja koostöövalmidus, kohanemisvõime, kvaliteedikultuur, stressitaluvus. Diplomeeritud biomeditsiinitehnikainseneri esmase kutse taotlemise eelduseks on biomeditsiinitehnika ja meditsiinifüüsika alane magistriõpe mahus 120 EAP-d, kutse andjaks on õppeasutus, kus vastav magistriõpe läbiti. Kõikide biomeditsiinitehnikainseneride kutse taotlemise eeldusi vt lisast 2 „Insenerikutsete taotlemise eeldused“. Biomeditsiinitehnikainsener, hooldusinsener, kvaliteediinsener, meditsiinifüüsik jm. Diplomeeritud biomeditsiinitehnikainsener, tase 7 esmase kutse saamiseks peab õppekava läbimisel omandama kompetentsid B.2.1–B.2.4. Meditsiiniseadmete ja -süsteemide käitamine 7 Juhtimine 7 Kutsealale pühendumine 7 Suhtlemine ja koostöö 7 Puurija, tase 3 Driller, level 3 2 Puurija, tase 3 (versioon 1) Puurija, tase 3 (versioon 3) Puurija, tase 3 (versioon 4) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Puurimis- ja lõhkamistööd Puurija 1 2016-04-05 2016-04-05 2021-03-31 3 3 8113 Puurseadmete operaatorid 0724 Kaevandamine ja rikastamine 09 Kaevandamist abistavad tegevusalad Tööosad ja tööülesanded Kersti Türk Keskonnaministeerium Kalle Alasi BalRock OÜ Anne Põldvere Eesti Geoloogiaselts Rein Ramst Eesti Geoloogiakeskuse OÜ Talvi Sarv PALEOTERM OÜ Peep Kildjer Eesti Geoloogia Selts Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Puurija, tase 3 kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate koolituskavade ja kutseõppe õppekavade koostamise ning kompetentsuse hindamise alus. Puurijad töötavad ettevõtetes, mis rajavad puurkaeve, puurauke ja maasoojussüsteeme ning viivad läbi geotehnilisi, geoloogilisi ja hüdrogeoloogilisi uuringuid. Puurija, tase 3 rajab teisaldavate puurmasinatega puurkaevusid ja puurauke puurmeistri või tööjuhi (insener, geoloog) juhendamisel ja järelevalvel. Puurija töötab üldjuhul töörühmas, ta on valmis asendama puurmeistrit temalt saadud juhiste järgi olukordades, mida saab ette näha. Puurija on teadlik oma kohustustest, vastutusest ja õigustest töörühma liikmena ja peab kinni töökollektiivi käitumisreeglitest. Kehtestatud on ka puurmeister, tase 5 kutse (kutsestandard) Vt Lisa 1 „Puurija ja puurmeistri tööosade ja tööülesannete võrdlus“. A.2.1 Ettevalmistus ja mobilisatsioon 1. Töömaa ülevaatus ja ettevalmistamine 2. Puurinstrumentide komplekteerimine ja ettevalmistamine A.2.2 Puurkaevu ja -augu rajamine 1. Puurimine puurmeistri asendamisel 2. Puurimise tehnilise käigu dokumenteerimine puurmeistri asendamisel 3. Proovide kogumine A.2.3 Demobilisatsioon 1. Töövahendite eemaldamine puuraugust 2. Teisaldamise ettevalmistamine 3. Töömaa korrastamine 4. Veoste teisaldamine A.2.4 Puurkaevude ja -aukude likvideerimine (lammutamine) 1. Seadmete ja materjalide eemaldamine ja teisaldamine 2. Likvideerimismaterjalide paigaldus 3. Töömaa korrastamine A.2.5 Puurkaevude rajamine 1. Ettevalmistustööd 2. Puurkaevu puurimine 3. Torustiku paigaldamine ja isoleerimine 4. Puhastus- ja proovipumpamine 5. Puurkaevude hooldamine A.2.6 Maasoojussüsteemide puuraukude rajamine 1. Ettevalmistustööd 2. Puuraukude puurimine, isolatsioonitööd 3. Soojuskontuuri paigaldamine ja täitmine 4. Tampoonimine A.2.7 Geotehniliste uuringute läbiviimine 1. Geotehniline puurimine 2. Pinnase ja vee proovitamine 3. Proovide pakendamine 4. Veetaseme määramine ja jälgimine 5. Välikatsete tegemine A.2.8 Geoloogiliste ja hüdrogeoloogiliste uuringute läbiviimine 1. Puurimine, puursüdamiku käitlemine 2. Proovide võtmine 3. Torpedeerimine 4. Hüdrogeoloogiliste välikatsete läbiviimine Töö toimub peamiselt välistingimustes, seetõttu tuleb arvestada ka raskete ilmastiku- ja loodusoludega (vihm, külm, lainetus, torm, niiskus, kuumus, putukad jne). Töö eeldab valmisolekut töötada nädalavahetustel, öösel ja riiklikel pühadel. Töö nõuab füüsilist pingutust ja vastupidavust, vajadusel tegutsemist kõrgustes. Töötamisel tuleb arvestada müra, vibratsiooni ja võimalike ohuteguritega (nt langevad esemed, pöörlevad seadmeosad). Tehnovõrkude läbipuurimine võib kaasa tuua elektrilöögi, gaasiplahvatuse ja tuleohu. Puurija puutub oma töös kokku kemikaalidega, mis võivad olla tervisele ohtlikud. Tööõnnetuste vältimiseks tuleb täita tööohutusnõudeid ning kanda kaitseriietust (saapad, kummikud kindad) ja kasutada kaitsevahendeid (saapad, kindad, kiiver, kõrvaklapid, respiraator jne). Puurmasinad, puurinstrumendid, pumbad ja mõõteseadmed, käsitööriistad, kompressorid. Töös on oluline tehniline taip, kõrgendatud ohutunnetus, pingetaluvus, aja- ja ruumitaju, kiire reaktsioon, koostöö- ja tähelepanuvõime ning analüüsioskus. Vajalik on füüsiline vastupidavus ning hea kuulmine ja nägemine. Puurijaks saab õppida kutseõppeasutuses või töökohal väljaõppe käigus. Puurmeistri abi, puurseadme operaator, puurpingijuht. Veeproovide võtmiseks on vajalik omada veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistust (veeseadus). Puuragregaadi transpordiks peab puurija omama vähemalt C- kat autojuhiluba (liiklusseadus). Puurija, tase 3 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside (B.2.1-B.2.4 ja B.2.9) tõendamine ja vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.5-B.2.8. Ettevalmistus ja mobilisatsioon 3 Puurkaevu ja -augu rajamine 3 Demobilisatsioon 3 Puurkaevude ja -aukude likvideerimine (lammutamine) 3 Kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.5-B.2.8. Puurkaevude rajamine 3 Maasoojussüsteemide puuraukude rajamine 3 Geotehniliste uuringute läbiviimine 3 Geoloogiliste ja hüdrogeoloogiliste uuringute läbiviimine 3 Puurija, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Autokeretehnik, tase 4 Car body technician, level 4 6 Autokeretehnik, tase 4 (versioon 5) Autokeretehnik, tase 4 (versioon 7) Autokeretehnik, tase 5 (versioon 8) Autoplekksepp II (versioon 1) Autoplekksepp II (versioon 2) Autoplekksepp II (versioon 3) Autoplekksepp II (versioon 4) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Sõidukite hooldus ja remont Autoplekksepp 2 2016-06-12 2016-06-12 2021-05-11 4 4 7213 Lehtmetallitöölised 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 45 Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont Tööosad ja tööülesanded Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Margus Raud Benefit AS Mairo Neem Unelmauto AS Peeter N. Sarevet Benefit AS Aivo Kossal A.K. Autoteenindus OÜ Margus Treial Dataliner OÜ Andrus Simberg Autokutseõppe Liit MTÜ Anu Tuuksam SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Autokeretehnik, tase 4 kutsestandard on täiendkoolituse õppekavade koostamise ning isikute kompetentsuse hindamise alus. Sõidukite kere- ja värvitööde kutsealal on autoplekksepp-komplekteerija, autokeretehniku, automaalri ning sõidukite kere- ja värvitööde meistri kutsed. Autoplekksepp-komplekteerija tegeleb peamiselt komplekteerimise ja sõidukite mittestrukturaalsete kereosade remondiga. Autokeretehnik tegeleb lisaks mittestrukturaalsete ja kereosade remondile ka mootorsõidukite strukturaalsete kereosade remondiga. Automaaler tegeleb sõiduki osade värvimiseks ette valmistamisega, värvkatte remondi ja värvimisega. Sõidukite kere- ja värvitööde meister korraldab ja kontrollib osakonna tööd, juhendab töötajaid, suhtleb kliendiga. 4. taseme autokeretehniku töö sisu on mootorsõiduki kere ja sisustuse osandamine ning koostamine, strukturaalsete ja mittestrukturaalsete kereremonditööde teostamine, kere geomeetria mõõtmine ja mõõtesüsteemide kasutamine vigastuste tuvastamisel ja remondil, kõigi keretöödel kasutatavate keevitus- ja jootmistööde tegemine, kerevenitus- ja pindõgvendustööd ning keredetailide ühendamine, klaasitööde tegemine ja plastdetailide töötlemine. Autokeretehniku töö eeldab tehniliste jooniste ja skeemide lugemise oskust ning juhendmaterjalide kasutamist. Ta töötab iseseisvalt, kasutades vajaduse korral etteantud juhendit ning juhendab 4. taseme autoplekksepp-komplekteerijat. Ta kannab töövõtjana vastutust nii kvaliteedikontrolli, tööohutuse kui ka remondi tagajärjel tekkinud liiklusohtlike olukordade eest põhjendatud juhtumitel. Autokeretehnik võib töötada nii üksi kui ka meeskonnas, tema töö eeldab suhtlemist kaastöötajatega. A.2.1 Auto kere ja sisustuse osandamine ning koostamine A.2.2 Elektriseadiste remont ja seadistamine ning mugavussüsteemide seadistamine A.2.3 Turvasüsteemide vahetamine ja seadistamine A.2.4 Keevitustööde tegemine (teras ja alumiinium) A.2.5 Kere ja raami mõõtmine ja õgvendamine A.2.6 Pindõgvendustööd ja lehtmetallide töötlemine (teras ja alumiinium) A.2.7 Struktuursete ja mittestruktuursete keredetailide ühendamine Autokeretehniku tööaeg on fikseeritud päevatöö, vajaduse korral vahetustega töö. Võib esineda töötamist puhkepäevadel, riiklikel pühadel ja öösiti. Autokeretehniku töö on vahelduvate tööülesannetega. Töötatakse enamasti siseruumis, kuid võib esineda ka töötamist välitingimustes. Võib ette tulla töötamist suurenenud ohu olukorras. Autokeretehnik töötab üldiselt seistes, kuid sageli ka ergonoomiliselt rasketes tingimustes. Võimalik on kokkupuude tervistkahjustavate ainetega (mootorikütused, määrdeained ja tehnilised vedelikud, happed, heitgaasid jmt). Esineb müra, tolmu ning niiskust. Autokeretehnik, tase 4 kasutab vastavaid käsi-, elektrilisi, hüdraulilisi ja pneumaatilisi tööriistu ning töökoja- ja autoplekksepa seadmeid. Kutse eeldab head tervist ning täpsust, püsivust, rahulikkust, pingetaluvust, vastutustunnet ja loovat mõtlemist ning head suhtlemisoskust. Autokeretehnik omab autoplekksepp-komplekteerijana töötamise kogemust. Ta on läbinud kutsealase koolituse. Autoplekksepp, autokeretehnik. Sõidukite transpordiks peab omama vastava kategooria juhiluba (liiklusseadus). Autokeretehnik, tase 4 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.7 ja B.2.8 (läbiv kompetents) tõendamine. Auto kere ja sisustuse osandamine ning koostamine 4 Elektriseadiste remont ja seadistamine ning mugavussüsteemide seadistamine 4 Turvasüsteemide vahetamine ja seadistamine 4 Keevitustööde tegemine 4 Kere ja raami mõõtmine ja õgvendamine 4 Pindõgvendustööd ja lehtmetallide töötlemine 4 Struktuursete ja mittestruktuursete keredetailide ühendamine 4 Autokeretehnik, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Autoplekksepp-komplekteerija, tase 4 Car panel complector, level 4 6 Autoplekksepp I (versioon 1) Autoplekksepp I (versioon 2) Autoplekksepp I (versioon 3) Autoplekksepp I (versioon 4) Autoplekksepp-komplekteerija, tase 3 (versioon 5) Autoplekksepp-komplekteerija, tase 4 (versioon 7) Autoplekksepp, tase 4 (versioon 8) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Sõidukite hooldus ja remont Autoplekksepp 2 2016-05-12 2016-07-01 2021-05-13 4 4 7213 Lehtmetallitöölised 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 45 Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont Tööosad ja tööülesanded Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Margus Raud Benefit AS Mairo Neem Unelmauto AS Peeter N. Sarevet Benefit AS Aivo Kossal A.K. Autoteenindus OÜ Margus Treial Dataliner OÜ Andrus Simberg Autokutseõppe Liit MTÜ Anu Tuuksam SA Innove Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Autoplekksepp-komplekteerija, tase 4 kutsestandard on kutsehariduse vastava taseme õppekava ja täiendkoolituse õppekava koostamise ning isikute kutsealase kompetentsuse hindamise alus. Sõidukite kere- ja värvitööde kutsealal on autoplekksepp-komplekteerija, autokeretehniku, automaalri ning sõidukite kere- ja värvitööde meistri kutsed. Autoplekksepp-komplekteerija tegeleb peamiselt komplekteerimise ja sõidukite mittestrukturaalsete kereosade remondiga. Autokeretehnik tegeleb lisaks mittestrukturaalsete kereosade remondile ka sõidukite strukturaalsete kereosade remondiga. Automaaler tegeleb sõiduki osade värvimiseks ette valmistamisega, värvkatte remondi ja värvimisega. Sõidukite kere- ja värvitööde meister korraldab ja kontrollib osakonna tööd, juhendab töötajaid, suhtleb klientidega. Autoplekksepp-komplekteerija, tase 4 töö sisu on sõiduki kere ja sisustuse osandamine ning koostamine, keevitustööde tegemine, pindõgvendustööd ja keredetailide ühendamine, klaasitööde tegemine ja plastdetailide töötlemine. 4. taseme autoplekksepp-komplekteerija töö eeldab tehniliste jooniste ja skeemide lugemise oskust ning juhendmaterjalide kasutamist. Ta töötab iseseisvalt, kasutades vajadusel etteantud juhendit. Ta kannab töövõtjana vastutust nii kvaliteedikontrolli, tööohutuse kui ka remondi tagajärjel tekkinud liiklusohtlike olukordade eest põhjendatud juhtumitel. Autoplekksepp-komplekteerija võib töötada nii üksi kui ka meeskonnas, tema töö eeldab suhtlemist kaastöötajatega. A.2.1 Autode puhastamine, osandamine ning koostamine puhastamiseks A.2.2 Auto kere ja sisustuse osandamine ning koostamine A.2.3 Elektriseadiste ning mugavussüsteemide vahetamine ja seadistamine A.2.4 Keevitustööde tegemine A.2.5 Pindõgvendustööd ja lehtmetallide töötlemine A.2.6 Mittestruktuursete keredetailide ühendamine A.2.7 Klaasitööde tegemine A.2.8 Plastdetailide töötlemine Autoplekksepp-komplekteerija tööaeg on fikseeritud päevatöö, vajaduse korral vahetustega töö. Võib esineda töötamist puhkepäevadel, riiklike pühade ajal ja öösiti. Autoplekksepp-komplekteerija töö on vahelduvate tööülesannetega. Töötatakse enamasti siseruumis, kuid võib esineda ka töötamist välitingimustes. Võib ette tulla töötamist suurenenud ohu olukorras. Autoplekksepp-komplekteerija töötab üldiselt seistes, kuid sageli ka ergonoomiliselt rasketes tingimustes. Võimalik on kokkupuude tervistkahjustavate ainetega (mootorikütused, määrdeained ja tehnilised vedelikud, happed, heitgaasid jmt). Esineb müra, tolmu ning niiskust. Autoplekksepp-komplekteerija kasutab vastavaid käsi-, elektrilisi, hüdraulilisi ja pneumaatilisi tööriistu ning töökoja- ja autoplekksepa seadmeid. Kutse eeldab head tervist ning täpsust, püsivust, rahulikkust, pingetaluvust, vastutustunnet ja loovat mõtlemist. Autoplekksepp-komplekteerijal on erialane kutseharidus või töökohal õppides omandatud kutseoskused. Autoplekksepp-komplekteerija, autoplekksepp, komplekteerija. Sõidukite transpordiks peab omama vastava kategooria juhiluba (liiklusseadus). Autoplekksepp-komplekteerija, tase 4 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.8 ja B.2.9 (läbiv kompetents) tõendamine. Autode puhastamine, osandamine ning koostamine puhastamiseks 4 Auto kere ja sisustuse osandamine ning koostamine 3 Elektriseadiste ning mugavussüsteemide vahetamine ja seadistamine 4 Keevitustööde tegemine 3 Pindõgvendustööd ja lehtmetallide töötlemine 3 Keredetailide ühendamine 4 Klaasitööde tegemine 4 Plastdetailide töötlemine 4 Autoplekksepp-komplekteerija, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Automaaler, tase 4 Car paint technician, level 4 6 Automaaler I (versioon 1) Automaaler I (versioon 2) Automaaler I (versioon 3) Automaaler I (versioon 4) Automaaler, tase 4 (versioon 5) Automaaler, tase 4 (versioon 7) Automaaler, tase 4 (versioon 8) Maalritööde ettevalmistaja, tase 3 Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Sõidukite hooldus ja remont Automaaler 2 2016-05-12 2016-07-01 2017-06-05 4 4 7132 Pihustusseadmetega värvijad-lakkijad 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 45 Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont Tööosad ja tööülesanded Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Pavo Zopp Veho Eesti AS Mairo Neem Unelmauto AS Peeter N. Sarevet Benefit AS Aivo Kossal A.K. Autoteenindus OÜ Tõnu Tammist Glasur Grupp OÜ Andre Kalmus Paintlines OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Automaaler, tase 4 kutsestandard on kutsehariduse vastava taseme õppekava ja täiendkoolituse õppekavade koostamise ning isikute kompetentsuse hindamise alus. Sõidukite kere- ja värvitööde kutsealal on autoplekksepp-komplekteerija, autokeretehniku, automaalri ning sõidukite kere- ja värvitööde meistri kutsed. Autoplekksepp-komplekteerija tegeleb peamiselt komplekteerimise ja sõidukite mittestrukturaalsete kereosade remondiga. Autokeretehnik tegeleb lisaks mittestrukturaalsete kereosade remondile ka sõidukite strukturaalsete kereosade remondiga. Automaaler tegeleb sõiduki osade värvimiseks ette valmistamisega, värvkatte remondi ja värvimisega. Sõidukite kere- ja värvitööde meister korraldab ja kontrollib osakonna tööd, juhendab töötajaid, suhtleb klientidega. Automaalri töö sisu on auto pindade ettevalmistamine värvimiseks: puhastamine, pahteldamine, kruntimine ja lihvimine, pindade värvimine ja lõppviimistlus. Osakutse maalritööde ettevalmistaja töö sisu on puhastamine, pahteldamine, kruntimine ja lihvimine ning pindade lõppviimistlemine. Automaalri töö eeldab juhendmaterjalide ja kasutatavate toodete tehnoloogiliste juhendite kasutamist. Ta töötab iseseisvalt, kasutades vajadusel etteantud juhendit. Automaaler kannab töövõtjana vastutust kvaliteedikontrolli ja tööohutuse eest tööprotsessi käigus. Automaaler võib töötada nii üksi kui ka meeskonnas, tema töö eeldab suhtlemist kaastöötajatega. A.2.1 Autode puhastamine, osandamine ning koostamine puhastamisel A.2.2 Auto kere ja sisustuse osandamine ning koostamine A.2.3 Plastdetailide töötlemine A.2.4 Pindade ettevalmistamine värvimiseks A.2.5 Pindade värvimine Automaalri kutse sisaldab osakutset Maalritööde ettevalmistaja, tase 3, mis moodustub tööosadest A.2.1 - A.2.4. Tööosadega seotud tööülesannete loetelu on toodud lisas 1 Tööosad ja tööülesanded. Automaalri tööaeg on fikseeritud päevatöö, vajaduse korral vahetustega töö. Võib esineda töötamist puhkepäevadel, riiklikel pühadel ja öösiti. Automaalri töö on vahelduvate tööülesannetega. Töötatakse enamasti siseruumis, kuid võib esineda ka töötamist välitingimustes. Võib ette tulla töötamist suurenenud ohu olukorras. Automaaler töötab üldiselt seistes, kuid sageli ka ergonoomiliselt rasketes tingimustes. Automaaler puutub oma töös kokku erinevate kemikaalide ja tervistkahjustavate ainetega (värvimaterjalid, puhastuskemikaalid, tehnilised vedelikud, happed, heitgaasid jmt). Tema töös on oluline teada ja järgida tervise- ja keskkonnakaitse- ning tööohutusnõudeid. Esineb kemikaalide mõju, tolmu, müra ning niiskust. Automaaler kasutab vastavaid käsi-, elektrilisi, hüdraulilisi ja pneumaatilisi tööriistu ning töökoja- ja automaalri seadmeid. Kutse eeldab head tervist, täpsust, püsivust, rahulikkust, pingetaluvust, vastutustunnet, koostöövalmidust. Automaaler ei tohi olla daltoonik (värvipime). Automaalril on erialane kutseharidus või töökohal õppides ja tööalastel koolitustel omandatud kutseoskused. Automaaler, autovärvija. Sõidukite transpordiks peab omama vastava kategooria juhiluba (liiklusseadus). Automaaler, tase 4 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.5 ja B.2.6 (läbiv kompetents) tõendamine. Maalritööde ettevalmistaja, tase 3 osakutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1- B.2.4 ja B.2.6 tõendamine. Autode puhastamine, osandamine ning koostamine puhastamiseks 3 Auto kere ja sisustuse osandamine ning koostamine 3 Plastdetailide töötlemine 4 Pindade ettevalmistamine värvimiseks 3 Pindade värvimine 4 Automaaler, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Sõidukite kere- ja värvitööde meister, tase 5 Body and Paint Foreman, level 5 6 Automaaler II (versioon 1) Automaaler II (versioon 2) Automaaler II (versioon 3) Automaaler II (versioon 4) Sõidukite kere- ja värvitööde meister, tase 5 (versioon 5) Sõidukite kere- ja värvitööde meister, tase 5 (versioon 7) Sõidukite kere- ja värvitööde meister, tase 5 (versioon 8) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Sõidukite hooldus ja remont Automaaler 2 2016-05-12 2016-07-01 2017-06-05 5 5 3115 Masinaehitustehnikud 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 45 Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont Tööosad ja tööülesanded Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Margus Raud Benefit AS Pavo Zopp Veho Eesti AS Mairo Neem Unelmauto AS Peeter N. Sarevet Benefit AS Andre Kalmus Paintlines OÜ Aivo Kossal A.K. Autoteenindus OÜ Tõnu Tammist Glasur Grupp OÜ Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Sõidukite kere- ja värvitööde meister, tase 5 kutsestandard on täienduskoolituse õppekavade koostamise ja isikute kompetentsuse hindamise alus. Sõidukite kere- ja värvitööde kutsealal on autoplekksepp-komplekteerija, autokeretehniku, automaalri ning sõidukite kere- ja värvitööde meistri kutsed. Autoplekksepp-komplekteerija tegeleb peamiselt komplekteerimise ja sõidukite mittestrukturaalsete kereosade remondiga. Autokeretehnik tegeleb lisaks mittestrukturaalsete kereosade remondile ka sõidukite strukturaalsete kereosade remondiga. Automaaler tegeleb sõiduki osade värvimiseks ette valmistamisega, värvkatte remondi ja värvimisega. Sõidukite kere- ja värvitööde meister korraldab ja kontrollib osakonna tööd, juhendab töötajaid, suhtleb kliendiga. Sõidukite kere- ja värvitööde meistri töö sisu on kere- ja värvitöökoja tööprotsessi juhtimine, töömahtude hindamine ja kalkulatsioonide koostamine, suhtlemine klientidega, töökoja seadmete remondivajaduse jälgimine, nende hoolduse ja remondi organiseerimine. Sõidukite kere- ja värvitööde meistri töö eeldab tehniliste jooniste ja skeemide lugemise oskust ning juhendmaterjalide kasutamist. Ta töötab iseseisvalt, kasutades vajadusel etteantud juhendit ning juhendab kere- ja värvitöökoja töötajaid ja juhib tööprotsessi. Ta kannab töövõtjana vastutust nii kvaliteedikontrolli, tööohutuse kui ka remondi tagajärjel tekkinud liiklusohtlike olukordade eest põhjendatud juhtumitel. Sõidukite kere- ja värvitööde meister võib töötada nii üksi kui ka meeskonnas, tema töö eeldab suhtlemist kaastöötajate ja klientidega. A.2.1 Autode puhastamine, osandamine ning koostamine puhastamiseks A.2.2 Auto kere ja sisustuse osandamine ning koostamine A.2.3 Elektriseadiste ning mugavussüsteemide seadistamine ja remontimine A.2.4 Kere ja raami mõõtmine ja õgvendamine A.2.5 Klaasitööde tegemine A.2.6 Plastdetailide töötlemine A.2.7 Pindade ettevalmistamine värvimiseks A.2.8 Pindade värvimine A.2.9 Töökoja juhtimine Tööosadega seotud tööülesannete loetelu on toodud lisas 1 Tööosad ja tööülesanded. Sõidukite kere- ja värvitööde meistri tööaeg on fikseeritud päevatöö, vajaduse korral vahetustega töö. Võib esineda töötamist puhkepäevadel, riiklike pühade ajal ja öösiti. Kere- ja värvitööde meistri töö on vahelduvate tööülesannetega. Töötatakse enamasti siseruumis, kuid võib esineda ka töötamist välitingimustes. Võib ette tulla töötamist suurenenud ohu olukorras. Võimalik on kokkupuude tervistkahjustavate ainetega (mootorikütused, määrdeained ja tehnilised vedelikud, happed, heitgaasid jmt). Esineb müra, tolmu, niiskust ning vaimset pinget. Kere- ja värvitööde meister kasutab oma töös vajalikke töökoja seadmeid ja tööriistu, samuti arvutit koos muu kontoritehnikaga. Kere- ja värvitööde meistri töös on olulised hea suhtlemisoskus, täpsus, püsivus, rahulikkus, pingetaluvus, vastutustunne ja loov mõtlemine. Sõidukite kere- ja värvitööde meistril on autokeretehnikuna või automaalrina töötamise kogemus. Ta on läbinud kutsealase koolituse. Sõidukite kere- ja värvitööde meister, värvitöökoja meister, keretöökoja meister. Sõidukite transpordiks peab omama vastava kategooria juhiluba (liiklusseadus). Sõidukite kere- ja värvitööde meister, tase 5 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.9 ja B.2.10 (läbiv kompetents) tõendamine. Autode puhastamine, osandamine ning koostamine puhastamiseks 5 Auto kere ja sisustuse osandamine ning koostamine 5 Elektriseadiste ning mugavussüsteemide seadistamine ja remontimine 5 Kere, raami mõõtmine ja õgvendamine 5 Klaasitööde tegemine 5 Plastdetailide töötlemine 5 Pindade ettevalmistamine värvimiseks 5 Pindade värvimine 5 Töökoja juhtimine 5 Sõidukite kere- ja värvitööde meister, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Sõidukite pindade hooldaja ja rehvitehnik, tase 3 Vehicle technician, level 3 4 Mootorsõidukihooldaja, tase 3 (versioon 1) Sõidukite pindade hooldaja ja rehvitehnik, tase 3 (versioon 3) Sõidukite pindade hooldaja ja rehvitehnik, tase 3 (versioon 5) Sõidukite pindade hooldaja ja rehvitehnik, tase 3 (versioon 6) Sõidukite pindadehooldaja/rehvitehnik, tase 3 (versioon 2) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Sõidukite hooldus ja remont Autotehnik 20 2016-05-12 2016-07-01 2019-12-08 3 3 7231 Mootorsõidukimehaanikud ja -lukksepad 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 45 Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Ene Pukk Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool Vladimir Krasnoštšjokov Toyota Baltic AS Valter Kokkota MTÜ Autokutseõppe Liit Piret Lilover SA Innove Ülo Ramp Põltsamaa Ametikool Koit Saar AS Benefit Janek Pukka Rakvere Ametikool Andrus Simberg MTÜ Autokutseõppe Liit Toomas Rootalu Amserv Auto AS Mairo Neem Unelmauto AS Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Sõidukite pindade hooldaja ja rehvitehnik, tase 3 kutsestandard on kutsehariduse vastava taseme õppekava, täiendkoolituse ja isikute kutsealase kompetentsuse hindamise alus. Mootorsõidukite hoolduse ja remondi kutsealal on kolm kutsetaset: sõidukite pindade hooldaja ja rehvitehnik, tase 3 mootorsõidukitehnik, tase 4 mootorsõidukidiagnostik, tase 5 Mootorsõidukite hoolduse ja remonditööde eesmärk on tagada sõiduki ohutu kasutamine ning selle kere, sisustuse, mehhanismide, agregaatide ja sõlmede töökorras hoidmine. Sõidukite pindade hooldaja ja rehvitehnik tegeleb mootorsõidukite, liikur- ja väikemasinate, haagiste (edaspidi sõidukite) värvkatte, salongi sisustuse materjalide, kere osade ja mootoriruumi puhastamisega ja hooldamisega. Sõiduki puhastamine tähendab määrdumise eemaldamist sobiva tehnoloogiaga ning hooldamine tähendab puhastatud pindade töötlemist sobiva tehnoloogiaga. Töö eesmärk on osutada sõidukite pindade puhastamise ja hooldamise teenust professionaalsel tasemel ning sellega ennetada sõiduki ebanormaalset kulumist ning korrosioonikahjustuste teket. Lähtuvalt tööturu vajadusest, eelkõige seonduvalt rehvitööde hooajalisusega, võib sõidukite pindade hooldaja teostada sõidukitele rehvivahetust ja sellega kaasnevaid töid (edaspidi rehvitööd). Sõidukite pindade hooldaja ja rehvitehnik määrab sõiduki erinevatel pindadel määrdumise liiki, ulatust ja põhjusi ning pakub õigeid lahendusi puhastamiseks ja hooldamiseks. Oskab töötada professionaalsete puhastus- ja hooldusvahenditega käsitsi ja kasutades asjakohaseid seadmeid ning kasutada rehvitöödel vajalikke materjale ja seadmeid. Sõidukite pindade hooldaja ja rehvitehnik rakendab keskkonnasäästlikke töövõtteid ning järgib tööohutuse- ja töötervishoiu nõudeid. Sõidukite pindade hooldaja ja rehvitehnik juhindub töö teostamisel talle antud töökorraldusest, tehnilistest juhenditest, ohutusnõuetest ja tööle seatud kvaliteedinäitajatest. Kutsealal kasutatavad materjalid ja tehnoloogiad uuenevad kiiresti, samuti on pidevas muutumises sõidukite ehituses kasutatavad materjalid, seetõttu on vajalik pidev enesetäiendamine. Sõidukite pindade hooldaja ja rehvitehnik võib töötada nii üksi kui ka meeskonnas, võib vajada mõningal määral juhendamist uutes olukordades, tema töö eeldab suhtlemist kaastöötajate ja klientidega. A.2.1 Sõiduki värvkatte sh klaaspindade puhastamine ja hooldamine A.2.2 Rattakoobaste, rehvide, velgede ja uksevahede puhastamine ja hooldamine A.2.3 Sõiduki sisustuse ja pinnakatete puhastamine ja hooldamine A.2.4 Sõiduki mootoriruumi puhastamine ja pindade hooldamine A.2.5 Sõiduki põhjapesu A.2.6 Rehvivahetustööd A.2.7 Sõiduki rattakoopas asuvate sõlmede seisukorra kontrollimine A.2.8 Rehviparandustööd Mootorsõidukite hoolduse ja remondi kutsealal on sõidukite pindade hooldaja ja rehvitehnik, tase 3, mootorsõidukitehnik, tase 4 ja mootorsõidukidiagnostik, tase 5 kutsed. Sõidukite pindade hooldaja ja rehvitehniku töö tähendab kliendi poolt antud tellimuse täitmist etteantud mahus ja määratud aja jooksul. Seetõttu on oluline tööetappide planeerimine ja töökoha kujundamine töö efektiivsuse ja ergonoomia põhimõtete kohaselt. Valmistöö tulemus mõjutab otseselt tellija ehk kliendi rahulolu ja tööandja ärihuvi. Tööaeg on üldjuhul päevane, kuid töökorraldus võib ette näha ka töötamist töö ajakava alusel nädalavahetustel, riiklikel pühadel, õhtuti ja öösel. Tööülesanded on vahelduvad, sõltuvad mõningal määral aastaajast. Töö tegemise koht on enamasti siseruumis. Sõidukite pindade hooldaja ja rehvitehnik töötab enamjaolt seistes ning liikudes, kuid ka sundasendites. Sundasend tähendab, et töötaja peab teatud tööprotsessi tegemisel viibima ühes asendis (seisvas) või tegema tööd füsioloogiliselt ebamugavas asendis ja lihaste pideva pinge all (näiteks töötatakse kummargil või kükakil asendis, põlvili asendis, istuvas asendis masinate juhtimisel või arvutiga töötamisel jne.). Töökeskkonnas esinevad ohutegurid on füüsikalised (tavaliselt müra, õhutemperatuur ja –niiskus, masinate ja seadmete liikuvad osad, raskuste käsitsi teisaldamine); keemilised (sõltuvalt töös kasutatavate kemikaalide omadustest); psühholoogilised (töökoormus, töötamine kindla ajaressurssiga, üksluine töö). Töökeskkonna ohutegurite mõju vältimiseks või minimeerimiseks peab töötaja kasutama vajalikke isikukaitsevahendeid ja rakendama meetmeid luu- ja lihaskonna ülepinge vältimiseks. Töö ei sobi inimesele, kel on soodumus allergilistele reaktsioonidele ja/või vähene füüsiline vastupidavus. Sõidukite pindade hooldaja ja rehvitehnik kasutab käsi-, elektrilisi-, hüdro- ja pneumotööriistu, mõõteriistu detailide ja avade, rõhkude, mahtude mõõtmiseks, jõumomendi mõõtevahendeid, töökoja-, remondi- ja hooldusseadmeid oma kompetentside rakendamiseks vajalikus ulatuses, sõiduki pesemiseks ja hooldamiseks vajalikke seadmeid, kemikaale, pesemis- ja kuivatamistarbeid. Samuti on töövahendiks arvuti ja andmebaasid tööks vajalike algandmete, mõõteväärtuste, tööjuhendite, töökorralduste ja muude vajalike juhendmaterjalide või dokumentide kasutamiseks ja täitmiseks. Sõidukite pindade hooldaja ja rehvitehniku edukaks tegevuseks vajalikud vaimsed eeldused on loogiline mõtlemine, visuaalne mälu, ruumiline kujutlusvõime, kontsentreerumisvõime. Kehalised eeldused on koormustaluvus, vastupidavus, füüsilise pingutuse võime, liigutuste täpsus, kiirus, osavus, nägemine, kuulmine. Eeldused iseloomujoontele on kohanemisvõime, stressitaluvus, keskkonnataluvus, koostöövõime, õppimisvõime, vastutusvõime, usaldatavus, emotsionaalne stabiilsus, korrektsus, täpsus, enesedistsipliin, suhtlemisvalmidus, sõbralikkus. Sõidukite pindade hooldajal ja rehvitehnikul on erialane kutseharidus või töökohal õppides ja tööalastel koolitustel omandatud kutseoskused. Rehvitehnik, autopesija. Sõidukite pindade hooldaja ja rehvitehniku kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1–B.2.9 tõendamine. Sõiduki värvkatte sh klaaspindade puhastamine ja hooldamine 3 Rattakoobaste, rehvide, velgede ja uksevahede puhastamine ja hooldamine 3 Sõiduki sisustuse ja pinnakatete puhastamine ja hooldamine 3 Sõiduki mootoriruumi puhastamine ja pindade hooldamine 3 Sõiduki põhjapesu 3 Rehvivahetustööd 3 Rattakoopas asuvate sõlmede seisukorra kontrollimine 3 Rehviparandustööd 3 Sõidukite pindade hooldaja ja rehvitehnik, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Mootorsõidukitehnik, tase 4 Vehicle technician, level 4 9 Autolukksepp I (versioon 1) Autotehnik I (versioon 2) Autotehnik I (versioon 3) Autotehnik I (versioon 4) Mootorsõidukitehnik, tase 4 (versioon 10) Mootorsõidukitehnik, tase 4 (versioon 11) Mootorsõidukitehnik, tase 4 (versioon 5) Mootorsõidukitehnik, tase 4 (versioon 6) Mootorsõidukitehnik, tase 4 (versioon 7) Mootorsõidukitehnik, tase 4 (versioon 8) Liikurmasinatehnik, tase 4 Sõiduautotehnik, tase 4 Veoauto- ja bussitehnik, tase 4 Väikemasina-, mootor- ja jalgrattatehnik, tase 4 Mootorsõidukite kliimaseadmete käitleja, tase 4 Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Sõidukite hooldus ja remont Autotehnik 2 2016-05-12 2016-07-01 2019-12-08 4 4 7231 Mootorsõidukimehaanikud ja -lukksepad 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 45 Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Vladimir Krasnoštšjokov Toyota Baltic AS Valter Kokkota MTÜ Autokutseõppe Liit Peeter Johannson Tallinna Linnatransport AS Tarmo Talismaa Volvo Estonia OÜ Piret Lilover SA Innove Ülo Ramp MTÜ Autokutseõppe Liit Janek Pukka Rakvere Ametikool Andrus Simberg MTÜ Autokutseõppe Liit Sven Andresen Tallinna Tehnikakõrgkool Ene Pukk Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool Ülo Kannelmäe Kehna Majandus- ja Tehnoloogiakool Kaupo Veegen Honda Motor Europe Ltd, Estonian Brandch Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Mootorsõidukitehnik, tase 4 kutsestandard on kutsehariduse vastava taseme õppekava ja täiendkoolituse õppekavade koostamise ning isikute kompetentsuse hindamise alus. Mootorsõidukite hoolduse ja remondi kutsealal on järgmised kutsed: Sõidukite pindade hooldaja ja rehvitehnik, tase 3, mootorsõidukitehnik, tase 4 ja mootorsõidukidiagnostik, tase 5. Mootorsõidukitehnik tegeleb mootorsõidukite, liikurmasinate, ehitusmasinate, töömasinate, väikemasinate, mootorrataste, tehnoloogiliste masinate, motoriseeritud käsimasinate, jalgrataste, haagiste ning nende lisa- ja tööseadmete (edaspidi sõidukite, masinate) hoolduse, remondi ja ülddiagnoosimisega, rikete leidmise ja kõrvaldamisega. Mootorsõidukitehnik töötab iseseisvalt, kasutades remondijuhiseid, asjakohaseid andmebaase, varuosade ja lisavarustuse katalooge, hooldusjuhiseid, tootjapoolseid tehnilisi nõudeid ning muid asjakohaseid allikaid. Mootorsõidukitehnik on klienditeenindaja, kes kannab vastutust teostatud töö kvaliteedi eest, sealhulgas tööohutuse- ja töötervishoiu, keskkonnaohutuse ja klienditeeninduse osas. Mootorsõidukitehnik töötab iseseisvalt, kasutades vajadusel remondiandmebaase, -katalooge ja -juhendeid. Ta kannab töövõtjana vastutust nii tööohutuse kui ka hoolduse ja/või remondi tagajärjel tekkinud liiklusohtlike olukordade eest. Seoses kiiresti uueneva tehnoloogiaga on vajalik pidev enesetäiendamine. Mootorsõidukitehnik võib töötada nii üksi kui ka meeskonnas, tema töö eeldab suhtlemist kaastöötajate ja klientidega. A.2.1 Mootorsõiduki ülddiagnostika, hooldus ja remont A.2.2 Kere, sisustuse ja pealisehituse ülddiagnostika, hooldus ja remont A.2.3 Mootori ülddiagnostika, hooldus ja remont A.2.4 Jõuülekande ülddiagnostika, hooldus ja remont A.2.5 Elektriseadiste ja mugavussüsteemide ülddiagnostika, hooldus ja remont A.2.6 Juhtimisseadmete ja veermiku ülddiagnostika, hooldus ja remont Mootorsõidukitehnik, tase 4 sisaldab osakutset Mootorsõidukite kliimaseadmete käitleja, tase 4 A.2.7 Kliimaseadmete (sõitjateruumi soojendus-, ventilatsiooni- ja jahutusseadmete) ülddiagnostika, hooldus ja remont A.2.8 Kliimaseadmete käitlemine Spetsialiseerumine sõltub sõiduki kategooriast/liigist, kasutusotstarbest järgmiselt: sõiduautotehnik, veoauto- ja bussitehnik (tarbesõiduk), liikurmasinatehnik ning väikemasina-, mootorratta- ja jalgrattatehnik. Kõik tööosad on seotud spetsialiseerumistega. Veoauto- ja bussitehnika A.2.9 Veoauto ja bussi ning nende töö- ja lisaseadmete ülddiagnostika, hooldus ja remont Liikurmasinatehnika A.2.10 Liikurmasina pealisehitise ning selle töö- ja lisaseadmete seisundi hindamine ning hooldamine Väikemasina-, mootor- ja jalgrattatehnika A.2.11 Mootorratta ja mototehnika hooldus, ülddiagnostika ja remont A.2.12 Jalgratta hooldus, ülddiagnostika ja remont Mootorsõidukitehniku tööaeg on enamasti päevane, sageli esineb töötamist vahetustega. Tööülesanded on vahelduvad, üldjuhil on töötamine siseruumides. Võib ette tulla töötamist suurenenud ohuolukorras ja töötamist välitingimustes. Mootorsõidukitehnik töötab üldiselt seistes, kuid sageli ergonoomiliselt rasketes tingimustes. Esineb kokkupuudet tervistkahjustavate ainetega (mootorikütused, määrdeained ja tehnilised vedelikud, happed, heitgaasid jmt). Töökeskkonnas võib esineda müra, tolmu, niiskust ja vibratsiooni. Mootorsõidukitehnik töötab suuremate ohuallikatega (liikuvad masinad, tõstukid, fluoritud kasvuhoonegaaside mahutid, tuletöö seadmed), seega nõuab töö erilist hoolsust ja täpsust ning tervisliku seisundi vastavust sellistele töödele. Tööl peab kasutama isikukaitsevahendeid vastavalt töökoha risikianalüüsile. Töörõivaste kinnitusdetailid (lukud, nööbid, needid jms) peavad olema peidetud. Mootorsõidukitehnik kasutab käsi-, elektri-, hüdro- ja pneumotööriistu ning töökoja-, remondi- ja hooldusseadmeid. Samuti erinevaid diagnostikaseadmeid, arvutiprogramme ning remondijuhendeid, mis on enamasti inglisekeelsed. Mootorsõidukitehniku eeldatavad isikuomadused on täpsus, vastutustunne, koostöövalmidus, pingetaluvus ning analüüsi- ja otsustusvõime. Mootorsõidukitehnikul on erialane kutseharidus või töökohal õppides ja tööalastel koolitustel omandatud kutseoskused. Mootorsõidukitehniku teised võimalikud ametinimetused on autotehnik, automehaanik, autoremondilukksepp, autohooldelukksepp, väikemasinatehnik, mootorrattatehnik, jalgrattatehnik, ehitusmasinatehnik, töömasinatehnik, tehnohooldemeister, tehnohooldespetsialist, tehnoseisundi-kontrolör, garantiitehnik. Sõidukite transpordiks peab omama vastava kategooria juhiluba (liiklusseadus). Keskkonnaministri 11. märtsi 2005 määruse nr 16, Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 842/2006 ning Euroopa Komisjoni määruste 303/2008, 307/2008 ning direktiivi 2006/40/EÜ põhjal on mootorsõidukite kliimaseadmete käitlejana töötamisel nõutav osakutse tunnistus. Mootorsõidukitehniku kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid vastavalt valitud spetsialiseerumisele. Sõiduautotehnik, tase 4 kutse saamiseks on vaja tõendada kompetentsid B.2.1–B.2.8 ja ning B.2.13. Veoauto- ja bussitehnik, tase 4 kutse saamiseks on vaja tõendada kompetentsid B.2.1–B.2.9 ja B.2.13. Liikurmasinatehnik, tase 4 kutse saamiseks on vaja tõendada kompetentsid B.2.1–B.2.8, B.2.10-B.2.11 ja B.2.13. Väikemasina-, mootorratta- ja jalgrattatehnik, tase 4 kutse saamiseks on vaja tõendada kompetentsid B.2.1–B.2.8 ja B.2.12-B.2.13. Mootorsõidukite kliimaseadmete käitleja, tase 4 osakutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.7 ja B.2.8 tõendamine. Mootorsõiduki ülddiagnostika, hooldus ja remont 4 Kere, sisustuse ja pealisehituse ülddiagnostika, hooldus ja remont 4 Mootori ülddiagnostika, hooldus ja remont 4 Jõuülekande ülddiagnostika, hooldus ja remont 4 Elektriseadiste ja mugavussüsteemide ülddiagnostika, hooldus ja remont 4 Juhtimisseadmete ja veermiku ülddiagnostika, hooldus ja remont 4 Kliimaseadmete (sõitjateruumi soojendus-, ventilatsiooni- ja jahutusseadmete) ülddiagnostika, hooldus ja remont 4 Kliimaseadmete käitlemine 4 Mootorsõidukitehnik, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Mootorsõidukidiagnostik, tase 5 Vehicle technician, level 5 9 Autolukksepp II (versioon 1) Autotehnik II (versioon 2) Autotehnik II (versioon 3) Autotehnik II (versioon 4) Mootorsõidukidiagnostik, tase 5 (versioon 10) Mootorsõidukidiagnostik, tase 5 (versioon 11) Mootorsõidukidiagnostik, tase 5 (versioon 7) Mootorsõidukidiagnostik, tase 5 (versioon 8) Sõiduautodiagnostik, tase 5 (versioon 5) Sõiduautodiagnostik, tase 5 (versioon 6) Liikurmasinadiagnostik, tase 5 Sõiduautodiagnostik, tase 5 Veoauto- ja bussidiagnostik, tase 5 Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Sõidukite hooldus ja remont Autotehnik 2 2016-05-12 2016-07-01 2019-12-08 5 5 7231 Mootorsõidukimehaanikud ja -lukksepad 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 45 Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Vladimir Krasnoštšjokov Toyota Baltic AS Valter Kokkota MTÜ Autokutseõppe Liit Peeter Johannson Tallinna Linnatransport AS Tarmo Talismaa Volvo Estonia OÜ Piret Lilover SA Innove Ülo Ramp MTÜ Autokutseõppe Liit Janek Pukka Rakvere Ametikool Andrus Simberg MTÜ Autokutseõppe Liit Ardo Antoni Nissan Nordic Estonia Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Mootorsõidukitehnik, tase 5 on täienduskoolituse õppekavade koostamise ja isikute kompetentsuse hindamise alus. Mootorsõidukite hoolduse ja remondi kutsealal on sõidukite pindade hooldaja ja rehvitehnik, tase 3, mootorsõidukitehnik, tase 4 ja mootorsõidukidiagnostik, tase 5 kutsed. Mootorsõidukidiagnostik tegeleb sõiduautode, veoautode, busside ja liikurmasinate diagnoosimise-, remondi- ja rikkepõhjuste analüüsiga, leiab ja kõrvaldab rikkeid. Ta töötab iseseisvalt, kasutades vajadusel remondiandmebaase, -katalooge ja -juhendeid ning kannab töövõtjana vastutust nii tööohutuse kui ka hoolduse ja/või remondi tagajärjel tekkinud liiklusohtlike olukordade eest. Vajalik on pidev enesetäiendamine. Mootorsõidukidiagnostik võib töötada nii üksi kui ka meeskonnas, tema töö eeldab suhtlemist kaastöötajate ja klientidega. Vajadusel juhendab mootorsõidukitehniku tööd, suunab ja annab juhiseid vigade diagnoosimiseks ning juhendab ja aitab analüüsida tehniku kogutud infot täpsema remondimahu kaardistamiseks/määramiseks. A.2.1 Mootorielektroonika diagnostika ja remont A.2.2 Jõuülekande diagnostika ja remont A.2.3 Siinivõrkude diagnostika ja remont A.2.4 Elektriseadiste ja mugavussüsteemide diagnostika ja remont A.2.5 Juhtimisseadmete ja veermiku diagnostika ja remont A.2.6 Kliimaseadmete (sõitjateruumi soojendus-, ventilatsiooni- ja jahutusseadmete) diagnostika ja remont A.2.7 Turvaseadiste diagnostika ja remont A.2.8 Mootorsõidukite hüdrauliliste ja pneumaatiliste tööseadmete diagnostika ja remont A.2.9 Mootorsõidukite tööseadmete ning nende kinnitusmehhanismide diagnostika ja remont Spetsialiseerumine sõltub mootorsõiduki kategooriast/liigist, kasutusotstarbest järgmiselt: sõiduautodiagnostik, veoauto-, bussidiagnostik ja liikurmasinadiagnostik. Kõik spetsialiseerumised on otseselt seotud kirjeldatud tööosadega. A.2.10 Elektriliste kõrgepingeseadmete, kõrgepinge akude, kontrollerite, muundurite hooldus, diagnostika ja remont A.2.11 Mootorsõidukite gaasiseadmete paigaldus, hooldus, diagnostika ja remont Mootorsõidukidiagnostiku tööaeg on enamasti päeval. Töö on vahelduvate tööülesannetega ja toimub enamasti siseruumis. Võib ette tulla töötamist suurenenud ohu olukorras. Diagnostik töötab üldiselt seistes, kuid sageli ka ergonoomiliselt rasketes tingimustes. Võimalik on kokkupuude tervistkahjustavate ainetega (mootorikütused, määrdeained ja tehnilised vedelikud, happed, heitgaasid jmt). Töökeskkonnas võib esineda müra, tolmu, niiskust ja vibratsiooni. Mootorsõidukidiagnostik kasutab diagnostikaseadmeid, käsi-, elektri-, hüdro- ja pneumotööriistu ning töökoja-, remondi- ja hooldusseadmeid, samuti arvuti baasil erinevaid tarkvaralahendusega diagnostika programme ja simulaatoreid. Ta kasutab ka töörõivastust ja isikukaitsevahendeid. Mootorsõidukidiagnostiku eeldatavad isikuomadused on täpsus, vastutustunne, koostöövalmidus, pingetaluvus ning analüüsi- ja otsustusvõime. Mootorsõidukidiagnostik omab mootorsõidukitehnikuna töötamise kogemust. Ta on läbinud kutsealase koolituse. Mootorsõidukite diagnostik, sõiduautodiagnostik, autodiagnostik, veoauto- ja bussidiagnostik, liikurmasinate diagnostik, automehaanik, autoelektrik, tehnohooldemeister, tehnoseisundi-kontrolör, tehniline nõustaja, tehniline konsultant, meister. Sõidukite transpordiks peab omama vastava kategooria juhiluba (liiklusseadus). Kutse taotlemisel tuleb valida vähemalt üks spetsialiseerumine. Kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1–B.2.9 ja B.2.12 tõendamine. Kutse taotlemisel võib tõendada valitavaid kompetentse B.2.10 ja B.2.11. Mootorielektroonika diagnostika ja remont 5 Jõuülekande diagnostika ja remont 5 Siinivõrkude diagnostika ja remont 5 Elektriseadiste ja mugavussüsteemide diagnostika ja remont 5 Juhtimisseadmete ja veermiku diagnostika ja remont 5 Kliimaseadmete diagnostika ja remont 5 Turvaseadiste diagnostika ja remont 5 Mootorsõidukite hüdrauliliste ja pneumaatiliste tööseadmete diagnostika ja remont 5 Mootorsõidukite tööseadmete ning nende kinnitusmehhanismide diagnostika ja remont 5 Kutse taotlemisel võib tõendada valitavaid kompetentse B.2.10 ja B.2.11. Mootorsõidukite kõrgepinge jõuseadmete diagnostika ja remont 5 Mootorsõidukite gaasiseadmete diagnostika ja remont 5 Mootorsõidukidiagnostik, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Abitreener, tase 3 Assistant coach, level 3 14 Abitreener, tase 3 (versioon 11) Abitreener, tase 3 (versioon 12) Abitreener, tase 3 (versioon 13) Abitreener, tase 3 (versioon 15) Abitreener, tase 3 (versioon 16) Abitreener, tase 3 (versioon 17) Abitreener, tase 3 (versioon 18) Abitreener, tase 3 (versioon 19) Abitreener, tase 3 (versioon 20) Abitreener, tase 3 (versioon 21) Abitreener, tase 3 (versioon 22) Abitreener, tase 3 (versioon 23) Treener I (versioon 1) Treener I (versioon 10) Treener I (versioon 2) Treener I (versioon 3) Treener I (versioon 4) Treener I (versioon 5) Treener I (versioon 6) Treener I (versioon 7) Treener I (versioon 8) Treener I (versioon 9) Aeroobika ja rühmatreeningud Aerutamine Aikido Allveesport Ameerika jalgpall Ammulaskmine Automudelism Autosport Bobisõit Capoeira Curling Discgolf Golf Hapkido Iaido Indiaca Jalgpall Jalgrattasport Ju-jutsu Judo Jõutõstmine Jäähoki Jääpall Kabe Karate Kelgutamine Kepikõnd Kergejõustik Kickboxing Kobudo Koroona ja novus Korvpall Kriket Kudo Kujundujumine Kulturism ja fitness Kurnimäng Käsipall Laevamudelism Laskesuusatamine Laskmine Lauatennis Lennusport Liikumisharrastus Maadlus Maahoki Male Matkasport Moodne viievõistlus Mootorrattasport Orienteerumine Pesapall Petank Piljard Poks Purjetamine Raadiosport Ragbi Ratsutamine Rulluisutamine Saalihoki Sambo Skeleton Sport Chanbara Squash Sulgpall Sumo Suusatamine Sõudmine Taekwon-do ITF Taekwondo WT Taipoks Tennis Triatlon Turniiribridž Tõstesport Uisutamine Ujumine Veemoto Veepall Veeremängud Vehklemine Vesiaeroobika Vettehüpped Vibusport Võimlemine Võistlustants Võrkpall Wu-shu Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 2 2016-05-18 2016-05-18 2018-11-13 3 3 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treenerite eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Priit Ilver Audentese Spordigümnaasium Üllar Kerde Eesti Korvpalliliit Janek Küppar Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Kadri Liivak Eesti Võimlemisliit Aldur Partasjuk Spordiklubi Reval-Sport Erich Petrovits Jõhvi Spordikeskus Kristjan Port Tallinna Ülikool Aavo Põhjala Eesti Judoliit Jaak Salumets Eesti Treenerite Liit Toomas Tõnise Eesti Olümpiakomitee Priit Vene Eesti Olümpiakomitee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Abitreener, tase 3 kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate koolituskavade ja õppeprogrammide koostamise ja isikute kompetentsuse hindamise alus. Treener on liikumisharrastuse ja spordi spetsialist, kes juhib käitumisharjumuste kujundamise ja kehaliste ning vaimsete harjutuste abil inimese tervist toetavate ja sportlike eesmärkide saavutamist. Treeneri ülesanne on sportlike ja kehaliste võimete terviklik, tulemuslik ja ohutu arendamine. Treener töötab iseseisvalt, meeskonna liikmena või liidrina, kaasates erinevaid spetsialiste. Treeneritöö eeldab vastutustunnet, loomingulisust, saavutusvajadust, täpsust ja ausust. Vajalik on perioodiline treeningtööd toetavate teadmiste ja oskuste tulemuslik täiendamine ning kogemuste ja teadmiste edasiandmine kolleegidele. Oluline on oskus mõjutada treenitavaid isikliku eeskujuga. Treener järgib treenerite eetikakoodeksit (vt lisa 1). ABITREENER, tase 3 täidab tööülesandeid ühetaolistes olukordades. On omandanud kutsealased oskused ja teadmised enamasti kutsealase väljaõppega. Võib töös vajada juhendamist. Vastutab oma tööülesannete täitmise eest. A.2.1 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine: 1) kehaliste võimete arendamine; 2) spordialaspetsiifiliste oskuste arendamine; 3) sotsiaalsete võimete arendamine ja spordiala kultuuri õpetamine; 4) taastumisvahendite kasutamine; 5) spordivarustuse ja treeningvahendite soovitamine ja kasutamine. Spetsialiseerumine toimub sõltuvalt spordiala spetsiifikast, spordialal kasutatavatest vahenditest ja harrastamiskeskkonnast. Spordiala spetsiifikast tulenevalt on kutse andjal õigus kehtestada erinõudeid. Spetsialiseerumine on otseselt seotud kutsestandardis kirjeldatud tööosadega. Treeneritöö eeldab valmisolekut töötada sõltumata aastaajast nii sise- kui ka välistingimustes, õhtusel ajal ja puhkepäevadel, kodust eemal (treeninglaagrid, võistlused, koolitused jms). Kasutab treeningprotsessis vajalikke vahendeid vastavalt spordialale. 1) pinge- ja stressitaluvus; 2) suhtlemisoskus; 3) saavutusvajadus; 4) vastutustunne; 5) ausus; 6) järjekindlus; 7) täpsus; 8) paindlikkus, kohanemisvõime; 9) headus, empaatiavõime; 10) emotsionaalne stabiilsus; 11) motiveerimisvõime. Abitreener on vähemalt 18 aastat vana, soovitavalt keskharidusega ja spordiala harrastamise kogemusega ja läbinud nõutava koolituse. Treener. Töö treenerina on reguleeritud spordiseadusega. Abitreener, tase 3 kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside tõendamine. Kutsesiseselt spetsialiseerutakse käesolevas kutsestandardis nimetatud spordialale, kompetentside hindamine toimub vastavalt spetsialiseerumisele. Spetsialiseerumised nagu jalgrattasport, matkasport, suusatamine, uisutamine ja veeremängud jagunevad omakorda: Jalgrattasport - BMX Matkasport - alpinism - jalgsimatkamine - jalgrattamatkamine - mägimatkamine - veematkamine Suusatamine - murdmaasuusatamine - mäesuusatamine - lumelauasport - kahevõistlus ja suusahüpped - freestyle suusatamine Uisutamine - iluuisutamine - kiiruisutamine Veeremängud - bowling - sportkeegel Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 3 alpinism jalgsimatkamine jalgrattamatkamine mägimatkamine veematkamine murdmaasuusatamine mäesuusatamine lumelauasport kahevõistlus ja suusahüpped iluuisutamine kiiruisutamine Bowling sportkeegel BMX freestyle-suusatamine Abitreener, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Nooremtreener, tase 4 Junior coach, level 4 14 Nooremtreener, tase 4 (versioon 11) Nooremtreener, tase 4 (versioon 12) Nooremtreener, tase 4 (versioon 13) Nooremtreener, tase 4 (versioon 15) Nooremtreener, tase 4 (versioon 16) Nooremtreener, tase 4 (versioon 17) Nooremtreener, tase 4 (versioon 18) Nooremtreener, tase 4 (versioon 19) Nooremtreener, tase 4 (versioon 20) Nooremtreener, tase 4 (versioon 21) Nooremtreener, tase 4 (versioon 22) Nooremtreener, tase 4 (versioon 23) Treener II (versioon 1) Treener II (versioon 10) Treener II (versioon 2) Treener II (versioon 3) Treener II (versioon 4) Treener II (versioon 5) Treener II (versioon 6) Treener II (versioon 7) Treener II (versioon 8) Treener II (versioon 9) Aeroobika ja rühmatreeningud Aerutamine Aikido Allveesport Ameerika jalgpall Ammulaskmine Automudelism Autosport Bobisõit Capoeira Curling Discgolf Golf Hapkido Iaido Indiaca Jalgpall Jalgrattasport Ju-jutsu Judo Jõutõstmine Jäähoki Jääpall Kabe Karate Kelgutamine Kepikõnd Kergejõustik Kickboxing Kobudo Koroona ja novus Korvpall Kriket Kudo Kujundujumine Kulturism ja fitness Kurnimäng Käsipall Laevamudelism Laskesuusatamine Laskmine Lauatennis Lennusport Liikumisharrastus Maadlus Maahoki Male Matkasport Moodne viievõistlus Mootorrattasport Orienteerumine Pesapall Petank Piljard Poks Purjetamine Raadiosport Ragbi Ratsutamine Rulluisutamine Saalihoki Sambo Skeleton Sport Chanbara Squash Sulgpall Sumo Suusatamine Sõudmine Taekwon-do ITF Taekwondo WT Taipoks Tennis Triatlon Turniiribridž Tõstesport Uisutamine Ujumine Veemoto Veepall Veeremängud Vehklemine Vesiaeroobika Vettehüpped Vibusport Võimlemine Võistlustants Võrkpall Wu-shu Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 2 2016-05-18 2016-05-18 2018-11-13 4 4 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treenerite eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Priit Ilver Audentese Spordigümnaasium Üllar Kerde Eesti Korvpalliliit Janek Küppar Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Kadri Liivak Eesti Võimlemisliit Aldur Partasjuk Spordiklubi Reval-Sport Erich Petrovits Jõhvi Spordikeskus Kristjan Port Tallinna Ülikool Aavo Põhjala Eesti Judoliit Jaak Salumets Eesti Treenerite Liit Toomas Tõnise Eesti Olümpiakomitee Priit Vene Eesti Olümpiakomitee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Nooremtreener, tase 4 kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate koolituskavade ja õppeprogrammide koostamise ja isikute kompetentsuse hindamise alus. Treener on liikumisharrastuse ja spordi spetsialist, kes juhib käitumisharjumuste kujundamise ja kehaliste ning vaimsete harjutuste abil inimese tervist toetavate ja sportlike eesmärkide saavutamist. Treeneri ülesanne on sportlike ja kehaliste võimete terviklik, tulemuslik ja ohutu arendamine. Treener töötab iseseisvalt, meeskonna liikmena või liidrina, kaasates erinevaid spetsialiste. Treeneritöö eeldab vastutustunnet, loomingulisust, saavutusvajadust, täpsust ja ausust. Vajalik on perioodiline treeningtööd toetavate teadmiste ja oskuste tulemuslik täiendamine ning kogemuste ja teadmiste edasiandmine kolleegidele. Oluline on oskus mõjutada treenitavaid isikliku eeskujuga. Treener järgib treenerite eetikakoodeksit (vt lisa 1). NOOREMTREENER, tase 4 täidab tööülesandeid erisugustes olukordades. On omandanud kutsealased oskused ja teadmised enamasti kutsealase väljaõppe ja praktilise treeneritööga. Töötab enamasti iseseisvalt. Vastutab oma tööülesannete täitmise eest. A.2.1 Sportimise organiseerimine ja arendamine: 1) treenitava valimine või treeningurühma komplekteerimine; 2) treeningute plaani koostamine; 3) teiste spetsialistide kaasamine treeningprotsessi. A.2.2 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine: 1) kehaliste võimete arendamine; 2) spordialaspetsiifiliste oskuste arendamine; 3) sotsiaalsete võimete arendamine ja spordiala kultuuri õpetamine; 4) taastumisvahendite kasutamine; 5) spordivarustuse ja treeningvahendite soovitamine ja kasutamine; 6) treenitava juhendamine võistlusel; 7) toitumisharjumuste suunamine; 8) treenitava sportliku arengu lühemaajaline planeerimine, mõõtmine, esmane analüüsimine ja tagasiside andmine. Spetsialiseerumine toimub sõltuvalt spordiala spetsiifikast, spordialal kasutatavatest vahendidest ja harrastamiskeskkonnast. Spordiala spetsiifikast tulenevalt on kutse andjal õigus kehtestada erinõudeid. Spetsialiseerumine on otseselt seotud kutsestandardis kirjeldatud tööosadega. Treeneritöö eeldab valmisolekut töötada sõltumata aastaajast nii sise- kui ka välistingimustes, õhtusel ajal ja puhkepäevadel, kodust eemal (treeningulaagrid, võistlused, koolitused jms). Kasutab treeningprotsessis vajalikke vahendeid vastavalt spordialale. 1) pinge- ja stressitaluvus; 2) suhtlemisoskus; 3) saavutusvajadus; 4) vastutustunne; 5) ausus; 6) järjekindlus; 7) täpsus; 8) paindlikkus, kohanemisvõime; 9) headus, empaatiavõime; 10) emotsionaalne stabiilsus; 11) motiveerimisvõime. Nooremtreener on keskharidusega, nõutava koolituse läbinud ja tasemele vastava erialase töökogemusega isik. Treener. Töö treenerina on reguleeritud spordiseadusega. Nooremtreener, tase 4 kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside tõendamine. Kutsesiseselt spetsialiseerutakse käesolevas kutsestandardis nimetatud spordialale, kompetentside hindamine toimub vastavalt spetsialiseerumisele. Spetsialiseerumised nagu jalgrattasport, matkasport, suusatamine, uisutamine ja veeremängud jagunevad omakorda: Jalgrattasport - BMX Matkasport - alpinism - jalgsimatkamine - jalgrattamatkamine - mägimatkamine - veematkamine Suusatamine - murdmaasuusatamine - mäesuusatamine - lumelauasport - kahevõistlus ja suusahüpped - freestyle-suusatamine Uisutamine - iluuisutamine - kiiruisutamine Veeremängud - bowling - sportkeegel Sportimise organiseerimine ja arendamine 4 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 4 alpinism jalgsimatkamine jalgrattamatkamine mägimatkamine veematkamine murdmaasuusatamine mäesuusatamine lumelauasport kahevõistlus ja suusahüpped iluuisutamine kiiruisutamine Bowling sportkeegel BMX freestyle-suusatamine Nooremtreener, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Treener, tase 5 Coach, level 5 14 Treener III (versioon 1) Treener III (versioon 10) Treener III (versioon 2) Treener III (versioon 3) Treener III (versioon 4) Treener III (versioon 5) Treener III (versioon 6) Treener III (versioon 7) Treener III (versioon 8) Treener III (versioon 9) Treener, tase 5 (versioon 11) Treener, tase 5 (versioon 12) Treener, tase 5 (versioon 13) Treener, tase 5 (versioon 15) Treener, tase 5 (versioon 16) Treener, tase 5 (versioon 17) Treener, tase 5 (versioon 18) Treener, tase 5 (versioon 19) Treener, tase 5 (versioon 20) Treener, tase 5 (versioon 21) Treener, tase 5 (versioon 22) Treener, tase 5 (versioon 23) Aeroobika ja rühmatreeningud Aerutamine Aikido Allveesport Ameerika jalgpall Ammulaskmine Automudelism Autosport Bobisõit Capoeira Curling Discgolf Golf Hapkido Iaido Indiaca Jalgpall Jalgrattasport Ju-jutsu Judo Jõutõstmine Jäähoki Jääpall Kabe Karate Kelgutamine Kepikõnd Kergejõustik Kickboxing Kobudo Koroona ja novus Korvpall Kriket Kudo Kujundujumine Kulturism ja fitness Kurnimäng Käsipall Laevamudelism Laskesuusatamine Laskmine Lauatennis Lennusport Liikumisharrastus Maadlus Maahoki Male Matkasport Moodne viievõistlus Mootorrattasport Orienteerumine personaaltreener Pesapall Petank Piljard Poks Purjetamine Raadiosport Ragbi Ratsutamine Rulluisutamine Saalihoki Sambo Skeleton Sport Chanbara Squash Sulgpall Sumo Suusatamine Sõudmine Taekwon-do ITF Taekwondo WT Taipoks Tennis Triatlon Turniiribridž Tõstesport Uisutamine Ujumine Veemoto Veepall Veeremängud Vehklemine Vesiaeroobika Vettehüpped Vibusport Võimlemine Võistlustants Võrkpall Wu-shu Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 2 2016-05-18 2016-05-18 2018-11-13 5 5 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Treenerite eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Priit Ilver Audentese Spordigümnaasium Üllar Kerde Eesti Korvpalliliit Janek Küppar Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Kadri Liivak Eesti Võimlemisliit Aldur Partasjuk Spordiklubi Reval-Sport Erich Petrovits Jõhvi Spordikeskus Kristjan Port Tallinna Ülikool Aavo Põhjala Eesti Judoliit Jaak Salumets Eesti Treenerite Liit Toomas Tõnise Eesti Olümpiakomitee Priit Vene Eesti Olümpiakomitee Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Treener, tase 5 kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate koolituskavade ja õppeprogrammide koostamise ja isikute kompetentsuse hindamise alus. Treener on liikumisharrastuse ja spordi spetsialist, kes juhib käitumisharjumuste kujundamise ja kehaliste ning vaimsete harjutuste abil inimese tervist toetavate ja sportlike eesmärkide saavutamist. Treeneri ülesanne on sportlike ja kehaliste võimete terviklik, tulemuslik ja ohutu arendamine. Treener töötab iseseisvalt, meeskonna liikmena või liidrina, kaasates erinevaid spetsialiste. Treeneritöö eeldab vastutustunnet, loomingulisust, saavutusvajadust, täpsust ja ausust. Vajalik on perioodiline treeningtööd toetavate teadmiste ja oskuste tulemuslik täiendamine ning kogemuste ja teadmiste edasiandmine kolleegidele. Oluline on oskus mõjutada treenitavaid isikliku eeskujuga. Treener järgib treenerite eetikakoodeksit (vt lisa 1). Treener, tase 5 täidab tööülesandeid erisugustes olukordades ja kõrgendatud saavutusnõuete nimel elukvaliteedi tõstmise eesmärgil või sportliku konkurentsi tingimustes. On omandanud kutsealased oskused ja teadmised enamasti kutsealasel õppe ja pikaajalise treeneritööga. Omab valmisolekut erialaste teadmiste edasiandmiseks huvitatud osapooltele. Vastutab treeningtööks vajalike ajaliste ja tehniliste vahendite kasutamise ja treenerite omavahelise töökorralduse eest. A.2.1 Sportimise organiseerimine ja arendamine: 1) treenitava valimine või treeningurühma komplekteerimine; 2) treeningute plaani koostamine; 3) teiste spetsialistide kaasamine treeningprotsessi; 4) teiste treenerite juhendamine; 5) treenitava tervisliku eriolukorra arvestamine treeningprotsessis. A.2.2 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine: 1) kehaliste võimete arendamine; 2) spordialaspetsiifiliste oskuste arendamine; 3) sotsiaalsete võimete arendamine ja spordiala kultuuri õpetamine; 4) taastumisvahendite kasutamine; 5) spordivarustuse ja treeningvahendite soovitamine ja kasutamine; 6) treenitava juhendamine võistlusel; 7) toitumisharjumuste suunamine; 8) treenitava tervikarengu planeerimine, mõõtmine, analüüsimine ja tagasiside andmine; 9) taktikaline ning psühholoogiline ettevalmistamine valitud spordialal. Spetsialiseerumine toimub sõltuvalt spordiala spetsiifikast, spordialal kasutatavatest vahenditest ja harrastamiskeskkonnast. Spordiala spetsiifikast tulenevalt on kutse andjal õigus kehtestada erinõudeid. Spetsialiseerumine on otseselt seotud kutsestandardis kirjeldatud tööosadega. Treeneritöö eeldab valmisolekut töötada sõltumata aastaajast nii sise- kui ka välistingimustes, õhtusel ajal ja puhkepäevadel, kodust eemal (treeningulaagrid, võistlused, koolitused jms). Kasutab treeningprotsessis vajalikke vahendeid vastavalt spordialale. 1) pinge- ja stressitaluvus; 2) suhtlemisoskus; 3) saavutusvajadus; 4) vastutustunne; 5) ausus; 6) järjekindlus; 7) täpsus; 8) paindlikkus, kohanemisvõime; 9) headus, empaatiavõime; 10) emotsionaalne stabiilsus; 11) motiveerimisvõime. Treener on keskharidusega, nõutava koolituse läbinud ja tasemele vastava erialase töökogemusega isik. Treener. Töö treenerina on reguleeritud spordiseadusega. Treener, tase 5 kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside tõendamine. Kutsesiseselt spetsialiseerutakse käesolevas kutsestandardis nimetatud spordialale, kompetentside hindamine toimub vastavalt spetsialiseerumisele. Spetsialiseerumised nagu jalgrattasport, matkasport, suusatamine, uisutamine ja veeremängud jagunevad omakorda: Jalgrattasport - BMX Matkasport - alpinism - jalgsimatkamine - jalgrattamatkamine - mägimatkamine - veematkamine Suusatamine - murdmaasuusatamine - mäesuusatamine - lumelauasport - kahevõistlus ja suusahüpped - freestyle suusatamine Uisutamine - iluuisutamine - kiiruisutamine Veeremängud - bowling - sportkeegel Sportimise organiseerimine ja arendamine 5 Õppe-treeningprotsessi läbiviimine 5 alpinism jalgsimatkamine jalgrattamatkamine mägimatkamine veematkamine murdmaasuusatamine mäesuusatamine lumelauasport kahevõistlus ja suusahüpped iluuisutamine kiiruisutamine Bowling sportkeegel BMX freestyle-suusatamine Treener, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Lõhkaja, tase 3 Blaster, level 3 5 Lõhkaja II (versioon 1) Lõhkaja II (versioon 2) Lõhkaja II (versioon 3) Lõhkaja, tase 3 (versioon 4) Lõhkaja, tase 3 (versioon 6) Lõhkaja, tase 3 (versioon 7) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Puurimis- ja lõhkamistööd Lõhkaja 2 2016-05-23 2016-05-23 2021-03-31 3 3 7542 Lõhkajad ja õhkijad 0724 Kaevandamine ja rikastamine 09 Kaevandamist abistavad tegevusalad Tööosad ja tööülesanded Ants Vannus Eesti Energia Kaevandused AS Andre Lüüde Eesti Energia Kaevandused AS Andrei Geimonen Eesti Energia Kaevandused AS Viive Tuuna Voglers Eesti OÜ Janek Järv Tehnilise Järelevalve Amet Kaimar Eilo Tehnilise Järelevalve Amet Arno Pugonen Päästeamet Tõnu Tomberg Tallinna Tehnikaülikool Jüri Järvet Balrock OÜ Rein Voog EMTEL Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Lõhkaja, tase 3 kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate koolituskavade õppekavade koostamise ning kompetentsuse hindamise alus. Lõhkajad töötavad kaevandustes, karjäärides ja valdkondades, kus on vajadus muuta lõhkeaine plahvatusega loodusliku või tehismaterjali vormi. 3. taseme lõhkaja valmistab lõhkemeistri või lõhkematerjali käitlemise korraldaja juhendamisel ette lõhkamisobjekti ja lõhkeaine ning töötleb objekti lõhkeainega. Lõhkaja on teadlik oma kohustustest, vastutusest ja õigustest, ta peab kinni meeskonnatöö käitumisreeglitest. Lõhkaja vastutab tema kasutuses oleva lõhkematerjali hoidmise ja sihipärase kasutamise eest. Kutsealal on koostatud ka lõhkemeistri kutsestandard. A.2.1 Ettevalmistustööd 1. Tegevuse kavandamine 2. Seadmete ja töövahendite komplekteerimine 3. Lõhkematerjalide komplekteerimine A.2.2 Lõhkamiskoha ettevalmistamine 1. Töö- ja ohuala tähistamine 2. Lõhkeaukude ülevaatus ja ettevalmistamine 3. Lõhkematerjali paigutamine A.2.3 Lõhkeaukude laadimine 1. Löökpadrunite valmistamine ja lõhkeaukude laadimine 2. Lõhkevõrgu korrasoleku kontroll A.2.4 Lõhkamine 1. Töö- ja ohuala ohutuse tagamine 2. Lõhkamine järelevalve all 3. Visuaalne ülevaatus A.2.5 Lõhkamise lõpetamine 1. Lõhkamisala korrastamine 2.6 Allmaa lõhketöö 2.7 Pealmaa lõhketöö 2.8 Veealused lõhketööd Lõhkaja ja lõhkemeistri tööosade ja -ülesannete võrdlust vt. lisa 1. Lõhkaja töötab peamiselt välistingimustes, allmaatööde puhul maa-alustes kaeveõõntes. Töökeskkond on eriti ohtlik, võimalikud ohutegurid on muljumis-, plahvatus-, mürgitus- ja varisemisoht. Töö nõuab lõhketöö ohutute töömeetodite tundmist, tööohutusnõuete täpset täitmist, lõhkeainete sihtotstarbelist kasutamist ning isikukaitsevahendite kasutamist (isoleerkindad, kaitsekiiver, kaitseprillid jne). Töövahenditeks on laadimismasinad lõhkeaukude laadimiseks, süüteseadmed lõhkevõrgu initsieerimiseks, kontrollmõõteriistad lõhkevõrgu korrasoleku kontrolliks, laadimisvardad, eritööriistad löökpadrunite valmistamiseks, nuga, helisignalisatsioonivahendid, kell, sidevahendid jne. Lõhkaja töö eeldab kõrgendatud ohutunnetust, pingetaluvust, aja- ja ruumitaju, loogilist mõtlemist, kiiret reaktsiooni ja tähelepanuvõimet. Lõhkajal on töökohal õppides ja erialastel kursustel omandatud kutseoskused. Ta omab praktilist töökogemust vastavalt lõhkematerjaliseadusele. Lõhkaja. Lõhkajana töötamisel on nõutud lõhkaja kutsetunnistus, alus: lõhkematerjaliseadus. Tegutsemine vastavalt lõhkematerjaliseadusest tulenevatele nõuetele. Lõhkaja, tase 3 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.5 tõendamine ja vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.6 - B.2.8. Ettevalmistustööd 3 Lõhkamiskoha (lõhketööde tööala, lõhketööde ala) ettevalmistamine 3 Lõhkeaukude laadimine 3 Lõhkamine 3 Lõhkamise lõpetamine 3 Kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.6 - B.2.8. Allmaa lõhketöö 3 Pealmaa lõhketöö 3 Veealused lõhketööd 3 Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 7 Architectural Conservationist, level 7 5 Arhitektuuri konservaator IV (versioon 1) Arhitektuuri konservaator IV (versioon 2) Arhitektuuri konservaator IV (versioon 3) Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 7 (versioon 4) Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 7 (versioon 6) Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 7 (versioon 7) Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 7 (versioon 8) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Restaureerimine-konserveerimine Arhitektuuripärandi spetsialist 3 2016-11-01 2016-11-01 2018-11-13 7 7 2621 Arhivaarid ja kuraatorid 0222 Ajalugu ja arheoloogia 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Õigusaktid Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Ilme Mäesalu Muinsuskaitseamet Juhan Kilumets Rändmeister OÜ Krista Laido Eesti Kunstiakadeemia Lilian Hansar Eesti Kunstiakadeemia Maari Idnurm EEB Projekt OÜ Maris Mändel Eesti Kunstiakadeemia Oliver Orro Eesti Kunstiakadeemia Tiina Linna Eesti Arhitektide Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 7 kutsestandard on magistritaseme ja täiendusõppe õppekavade koostamise ning isikute kompetentsuse hindamise alus kutse andmisel. Arhitektuuripärandi spetsialist lähtub oma töös kaasaegsest keskkonnakäsitluse filosoofiast ja säästva arengu põhimõtetest, mille eesmärk on kultuurilise mitmekesisuse säilitamine ja alalhoidlik suhtumine kultuuripärandisse. Arhitektuuripärandi spetsialisti teadmised, oskused, kogemused, hoiakud ja haridus võimaldavad osaleda töödes, mis väärtustavad ja säilitavad arhitektuuripärandit praegustele ja tulevastele põlvkondadele. Arhitektuuripärandi spetsialist tegeleb ehitiste (sh ehitis-, tehnika-, tööstus- ja ajaloomälestiste) ja hoonestatud alade (sh muinsuskaitsealade, miljööväärtuslike alade, rahvusparkide) uurimise, inventeerimise, kaitse tingimuste, eksperdihinnangute, restaureerimiskontseptsioonide ja säilitamiskavade koostamisega ning nõustamise ja nimetatud tegevuste juhtimisega. Arhitektuuripärandi spetsialist tunneb Eesti ja rahvusvahelisi kultuuripärandi säilitamise seadusandlikke dokumente ja hartasid, konserveerimise, restaureerimise, hooldamise põhimõtteid, meetodeid ja praktikat, arhitektuuri- ja kunstiajalugu, kultuuriväärtuslike alade kujunemise ajalugu ning nende planeerimise ja säilitamise põhimõtteid, arhitektuuri- ja ehitusterminoloogiat ning omab teadmisi muinsuskaitse filosoofiast, teooriast ja ajaloost. Arhitektuuripärandi spetsialist töötab interdistsiplinaarsel kutsealal, mis eeldab võimet mõista erinevate osapoolte vajadusi ehituspärandi väärtustamisel ja säilitamisel, on hea suhtleja ning meeskonnatöös osaleja. Arhitektuuripärandi spetsialist lähtub oma töös kutse-eetika normidest. Väga oluline on pidev erialane enesetäiendamine. 6. taseme arhitektuuripärandi spetsialist on erialase ettevalmistusega, kuid väheste praktiliste kogemustega töötaja. Järgib oma ülesannete täitmisel täpselt etteantud juhiseid, võib vajada kõrgema taseme spetsialisti juhendamist. Uurib, dokumenteerib ja analüüsib ehitiste ja hoonestatud alade ajalugu, seisukorda, väärtusi ning teeb säilitamise ettepanekuid. Vastutab talle antud ülesannete täitmise eest. 7. taseme arhitektuuripärandi spetsialist on erialase ettevalmistusega ning praktilise kogemusega vastutav spetsialist, kes töötab iseseisvalt. Juhendab arhitektuuripärandi spetsialisti (tase 6), praktikante jt. Uurib, dokumenteerib ja analüüsib ehitiste ja hoonestatud alade ajalugu, seisukorda, määratleb väärtusi. Koostab ehitiste ja hoonestatud alade kaitse- ja kasutustingimusi ning muinsuskaitse eritingimusi, säilitus-, konserveerimis- ja restaureerimisjuhiseid, sise- ja välisviimistluslahendusi, teostab muinsuskaitselist järelevalvet. Nõustab ja juhib ehituspärandi säilitamise ja kaitsega seonduvaid töid. On kursis ehitiste konserveerimise kaasaegsete teooriate ja uute metoodikatega. 8. taseme arhitektuuripärandi spetsialist on erialase ettevalmistusega ning suure praktilise kogemuse, laia silmaringi ja avatud mõtlemisega tippspetsialist, kes töötab iseseisvalt ja omal vastutusel. Uurib, dokumenteerib ja analüüsib kõrge väärtusega ja kõrgendatud avaliku huvi objektiks olevate ehitiste ja hoonestatud alade ajalugu, seisukorda, selgitab väärtusi ning koostab ja hindab kaitse tingimusi ning säilitus- ja konserveerimisjuhiseid ja metoodikaid ning restaureerimiskontseptsioone. Juhib ja nõustab ehituspärandi säilitamise ja kaitsega seonduvaid töid. On võimeline andma keerulisemaid eksperthinnanguid oma erialal. Analüüsib ja üldistab erialasest praktikast saadud kogemusi ja teavet ning jagab neid erialaringkonna ja avalikkusega. Vahendab rahvusvahelist erialast teavet kohalikele ja vastupidi. On kursis ehitiste konserveerimise kaasaegsete teooriate ja uute metoodikatega. Osaleb rahvusvahelistes koostöövõrgustikes, töögruppides või erialasündmustel. A.2.1 Ehitiste ja hoonestatud alade uuringud 1. Andmete kogumine 2. Tegevuskava koostamine 3. Arhiivi- ja bibliograafiliste materjalide analüüsimine ja hindamine 4. Mälestiste tegevuskava koostamine 5. Ehitise olukorra dokumenteerimine 6. Kultuuriväärtuslike tarindite ja detailide dokumenteerimine ja määratlemine 7. Hoonestatud ala inventeerimine ja dokumenteerimine/ Planeerimis- ja hoonestruktuuri välja selgitamine 8. Ehituste ajaloo uurimine ja dokumenteerimine/ teostamine 9. Uuringute aruande ja analüütilise kokkuvõtte koostamine 10. Aruande vormistamine 11. Mälestiste uurimine ja aruande koostamine A.2.2 Juhendite, tingimuste ja ettepanekute koostamine 1. Ehituspärandi korrashoidmiseks tegevuste loendi esitamine 2. Kokkuvõtete tegemine 3. Viimistluslahenduste ettepanekute tegemine 4. Ehitise ja hoonestatud ala hindamine ja määratlemine 5. Fassaadide jooniste tegemine 6. Muinsuskaitse eritingimuste koostamine ehitisele 7. Muinsuskaitse eritingimuste koostamine planeeringutele 8. Hooldus- ja restaureerimismeetodite kirjeldamine 9. Ehitiste ja hoonestatud ala säilitamiskava koostamisel osalemine A.2.3 Eksperthinnangud ehitiste ja hoonestatud alade kultuuriväärtustele 1. Ehitistele ja hoonestatud aladele väärtushinnangute andmine 2. Eksperthinnangu koostamine 3. Ruumiliste muudatuste hindamine kultuuripärandile A.2.4 Juhendamine ja nõustamine 1. Erialane nõustamine 2. Erialane juhendamine 3. Õppe- ja juhendmaterjali koostamine A.2.5 Tegevuse planeerimine 1. Tegevuste püstitamine 2. Tööprotsessi kavandamine A.2.6 Eriala edendamine 1. Kultuuripärandi säilitamise valdkonna arendamises osalemine 2. Koostöö tegemine eriala spetsialistidega A.2.7 Muinsuskaitseline järelevalve 1. Ehitusobjekti külastamine ja kontrollimine 2. Kasutatavate metoodikate, töövõtete ja ehitusmaterjalide jälgimine 3. Ehitustegevuse dokumenteerimine 4. Muinsuskaitse järelevalve aruande koostamine A.2.8 Töötamine riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes 1. Kultuuripärandi säilitamisega seonduva valdkonna töö juhtimine või nõustamine A.2.9 Töögrupi juhtimine 1. Kultuuripärandi säilitamisega seonduvate projektide/töörühma juhtimine 2. Tegevuste püstitamine 3. Tööprotsessi kavandamine 4. Töögrupi töö organiseerimine 5. Tööõhkkonna mõjutamine Arhitektuuripärandi spetsialist töötab sise- kui ka välitingimustes. Ehitisi uurides tuleb järgida ohutusnõudeid ja bürooruumides tervisekaitsenõuded. Töökoormus võib olla ebaühtlane. Töö nõuab mõõdukat füüsilist pingutust, toimudes erinevates looduslikes tingimustes ja ilmastikuoludes ning kokku puutudes erinevate sotsiaalsete keskkondadega. Arhitektuuripärandi spetsialist kasutab oma töös ehitiste uurimiseks ja dokumenteerimiseks vastavaid töövahendeid, erinevaid kommunikatsioonitehnikaid, kontori- ja projekteerimistarkvara ning tavapäraseid bürootöövahendeid. Loogiline mõtlemine ja üldistuvõime, tähelepanu- ja süvenemisvõime, iseseisvus, otsustamisjulgus, täpsus, koostöövõime, suhtlemisvalmidus, õppimise- ja saavutusvajadus, püsivus, kohuse- ja missioonitunne. Erialase või muu asjaomase (arhitektuur, ehitus, konserveerimine, ajalugu) haridusega magistri tasemel, arhitektuuri konserveerimise ja restaureerimise täiendkoolituse ja töökogemusega. Arhitektuuri restauraator, arhitektuuri konservaator, muinsuskaitse nõunik, muinsuskaitse inspektor, miljööväärtuslike alade spetsialist, restauraator-projektijuht. 7. taseme arhitektuuripärandi spetsialisti kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1-B.2.6 ja B.2.10-B.2.11 tõendamine. Täiendavalt on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.7-B.2.9. Ehitiste ja hoonestatud alade uuringud 7 Juhendite, tingimuste ja ettepanekute koostamine 7 Eksperthinnangud ehitiste ja hoonestatud alade kultuuriväärtustele 7 Juhendamine ja nõustamine 7 Tegevuse planeerimine 7 Eriala edendamine 7 Täiendavalt on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.7-B.2.9. Muinsuskaitseline järelevalve 7 Töötamine riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes 7 Töögrupi juhtimine 7 Suhtlemine 7 Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 8 Architectural Conservationist, level 8 4 Arhitektuuri konservaator V (versioon 1) Arhitektuuri konservaator V (versioon 2) Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 8 (versioon 3) Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 8 (versioon 5) Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 8 (versioon 6) Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 8 (versioon 7) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Restaureerimine-konserveerimine Arhitektuuripärandi spetsialist 3 2016-11-01 2016-11-01 2018-11-13 8 8 2621 Arhivaarid ja kuraatorid 0222 Ajalugu ja arheoloogia 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Õigusaktid Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Ilme Mäesalu Muinsuskaitseamet Juhan Kilumets Rändmeister OÜ Krista Laido Eesti Kunstiakadeemia Lilian Hansar Eesti Kunstiakadeemia Maari Idnurm EEB Projekt OÜ Maris Mändel Eesti Kunstiakadeemia Oliver Orro Eesti Kunstiakadeemia Tiina Linna Eesti Arhitektide Liit Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 8 kutsestandard on täiendusõppe õppekavade koostamise ning isikute kompetentsuse hindamise alus kutse andmisel. Arhitektuuripärandi spetsialist lähtub oma töös kaasaegsest keskkonnakäsitluse filosoofiast ja säästva arengu põhimõtetest, mille eesmärk on kultuurilise mitmekesisuse säilitamine ja alalhoidlik suhtumine kultuuripärandisse. Arhitektuuripärandi spetsialisti teadmised, oskused, kogemused, hoiakud ja haridus võimaldavad osaleda töödes, mis väärtustavad ja säilitavad arhitektuuripärandit praegustele ja tulevastele põlvkondadele. Arhitektuuripärandi spetsialist tegeleb ehitiste (sh ehitis-, tehnika-, tööstus- ja ajaloomälestiste) ja hoonestatud alade (sh muinsuskaitsealade, miljööväärtuslike alade, rahvusparkide) uurimise, inventeerimise, kaitse tingimuste, eksperdihinnangute, restaureerimiskontseptsioonide ja säilitamiskavade koostamisega ning nõustamise ja nimetatud tegevuste juhtimisega. Arhitektuuripärandi spetsialist tunneb Eesti ja rahvusvahelisi kultuuripärandi säilitamise seadusandlikke dokumente ja hartasid, konserveerimise, restaureerimise, hooldamise põhimõtteid, meetodeid ja praktikat, arhitektuuri- ja kunstiajalugu, kultuuriväärtusega alade kujunemise ajalugu ning nende planeerimise ja säilitamise põhimõtteid, arhitektuuri- ja ehitusterminoloogiat ning omab teadmisi muinsuskaitse filosoofiast, teooriast ja ajaloost. Arhitektuuripärandi spetsialist töötab interdistsiplinaarsel kutsealal, mis eeldab võimet mõista erinevate osapoolte vajadusi ehituspärandi väärtustamisel ja säilitamisel, on hea suhtleja ning meeskonnatöös osaleja. Arhitektuuripärandi spetsialist lähtub oma töös kutse-eetika normidest. Väga oluline on pidev erialane enesetäiendamine. 6. taseme arhitektuuripärandi spetsialist on erialase ettevalmistusega, kuid väheste praktiliste kogemustega töötaja. Järgib ülesannete täitmisel täpselt etteantud juhiseid, võib vajada kõrgema taseme spetsialisti juhendamist. Uurib, dokumenteerib ja analüüsib ehitiste ja hoonestatud alade ajalugu, seisukorda, väärtusi ning teeb säilitamise ettepanekuid. Vastutab talle antud ülesannete täitmise eest. 7. taseme arhitektuuripärandi spetsialist on erialase ettevalmistusega ning praktilise kogemusega vastutav spetsialist, kes töötab iseseisvalt. Juhendab arhitektuuripärandi spetsialisti (tase 6), praktikante jt. Uurib, dokumenteerib ja analüüsib ehitiste ja hoonestatud alade ajalugu, seisukorda, määratleb väärtusi. Koostab ehitiste ja hoonestatud alade kaitse- ja kasutustingimusi ning muinsuskaitse eritingimusi, säilitus-, konserveerimis- ja restaureerimisjuhiseid, sise- ja välisviimistluslahendusi, teostab muinsuskaitselist järelevalvet. Nõustab ja juhib ehituspärandi säilitamise ja kaitsega seonduvaid töid. On kursis ehitiste konserveerimise kaasaegsete teooriate ja uute metoodikatega. 8. taseme arhitektuuripärandi spetsialist on erialase ettevalmistusega ning suure praktilise kogemuse, laia silmaringi ja avatud mõtlemisega tippspetsialist, kes töötab iseseisvalt ja omal vastutusel. Uurib, dokumenteerib ja analüüsib kõrge väärtusega ja kõrgendatud avaliku huvi objektiks olevate ehitiste ja hoonestatud alade ajalugu, seisukorda, selgitab väärtusi ning koostab ja hindab kaitse tingimusi ning säilitus- ja konserveerimisjuhiseid ja metoodikaid ning restaureerimiskontseptsioone. Juhib ja nõustab ehituspärandi säilitamise ja kaitsega seonduvaid töid. On võimeline andma keerulisemaid eksperthinnanguid oma erialal. Analüüsib ja üldistab erialasest praktikast saadud kogemusi ja teavet ning jagab tulemusi erialaringkonna ja avalikkusega. Vahendab rahvusvahelist erialast teavet kohalikele spetsialistidele ja vastupidi. On kursis ehitiste konserveerimise kaasaegsete teooriate ja uute metoodikatega. Osaleb rahvusvahelistes koostöövõrgustikes, töögruppides või erialasündmustel. A.2.1 Ehitiste ja hoonestatud alade uuringud 1. Andmete kogumine. 2. Tegevuskava koostamine. 3. Arhiivi- ja bibliograafiliste materjalide analüüsimine ja hindamine. 4. Mälestiste tegevuskava koostamine. 5. Ehitise olukorra dokumenteerimine. 6. Kultuuriväärtuslike tarindite ja detailide dokumenteerimine ja määratlemine. 7. Hoonestatud ala inventeerimine ja dokumenteerimine/ Planeerimis- ja hoonestruktuuri välja selgitamine. 8. Ehituste ajaloo uurimine ja dokumenteerimine/ teostamine. 9. Uuringute aruande ja analüütilise kokkuvõtte koostamine. 10. Aruande vormistamine. 11. Mälestiste uurimine ja aruande koostamine. A.2.2 Juhendite, tingimuste ja ettepanekute koostamine 1. Ehituspärandi korrashoidmiseks tegevuste loendi esitamine. 2. Kokkuvõtete tegemine. 3. Viimistluslahenduste ettepanekute tegemine. 4. Ehitise ja hoonestatud ala hindamine ja määratlemine. 5. Fassaadide jooniste tegemine. 6. Muinsuskaitse eritingimuste koostamine ehitisele. 7. Muinsuskaitse eritingimuste koostamine planeeringutele. 8. Hooldus- ja restaureerimismeetodite kirjeldamine. 9. Ehitiste ja hoonestatud ala säilitamiskava koostamisel osalemine. A.2.3 Eksperthinnangud ehitiste ja hoonestatud alade kultuuriväärtustele 1. Ehitistele ja hoonestatud aladele väärtushinnangute andmine. 2. Eksperthinnangu koostamine. 3. Eksperthinnangute andmine. 4. Ruumiliste muudatuste hindamine kultuuripärandile. 5. Ruumiliste muudatuste mõju hindamine UNESCO maailmapärandi objektidele. A.2.4 Juhendamine ja nõustamine 1. Erialane nõustamine. 2. Erialane juhendamine. 3. Õppe- ja juhendmaterjali koostamine. 4. Madalama taseme spetsialistide nõustamine. A.2.5 Tegevuse planeerimine 1. Tegevuste püstitamine. 2. Tööprotsessi kavandamine. A.2.6 Eriala edendamine 1. Erialaste metoodikate koostamine ja juhtimine. 2. Koostöö tegemine eriala spetsialistidega. 3. Erialase informatsiooni vahendamine. 4. Erialaste publikatsioonide avaldamine. A.2.7 Muinsuskaitseline järelevalve 1. Ehitusobjekti külastamine ja kontrollimine. 2. Kasutatavate metoodikate, töövõtete ja ehitusmaterjalide jälgimine, ettepanekute tegemine restaureerimiseks. 3. Ehitustegevuse dokumenteerimine. 4. Muinsuskaitse järelevalve aruande koostamine. A.2.8 Töötamine riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes 1. Kultuuripärandi säilitamisega seonduva valdkonna töö juhtimine või nõustamine. A.2.9 Töögrupi juhtimine 1. Kultuuripärandi säilitamisega seonduvate projektide/töörühma juhtimine. 2. Tegevuste püstitamine. 3. Tööprotsessi kavandamine. 4. Töögrupi töö organiseerimine. 5. Tööõhkkonna mõjutamine. Arhitektuuripärandi spetsialist töötab nii sise- kui ka välitingimustes. Ehitiste uurimisel tuleb järgida ohutusnõudeid ja bürooruumides tervisekaitsenõudeid. Töökoormus võib olla ebaühtlane. Töö nõuab mõõdukat füüsilist pingutust, toimudes erinevates looduslikes tingimustes ja ilmastikuoludes ning kokku puutudes erinevate sotsiaalsete keskkondadega. Arhitektuuripärandi spetsialist kasutab oma töös ehitiste uurimiseks ja dokumenteerimiseks vastvaid töövahendeid, erinevaid kommunikatsioonitehnikaid, kontori- ja projekteerimistarkvara ning tavapäraseid bürootöövahendeid. Loogiline mõtlemine ja üldistuvõime, tähelepanu- ja süvenemisvõime, iseseisvus, otsustamisjulgus, täpsus, koostöövõime, suhtlemisvalmidus, õppimis- ja saavutusvajadus, püsivus, pühendumus, kohuse- ja missioonitunne. Doktoritase või sellele vastav kvalifikatsioon ja töökogemus või erialane magistritase ja pikaajaline töökogemus. Arhitektuuri restauraator, arhitektuuri konservaator, muinsuskaitse nõunik, muinsuskaitse inspektor, miljööväärtuslike alade spetsialist, restauraator-projektijuht. 8. taseme arhitektuuripärandi spetsialisti kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1-B.2.6 ja B.2.10-B.2.11 tõendamine. Täiendavalt on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.7-B.2.9. Ehitiste ja hoonestatud alade uuringud 8 Juhendite, tingimuste ja ettepanekute koostamine 8 Eksperthinnangud ehitiste ja hoonestatud alade kultuuriväärtustele 8 Juhendamine ja nõustamine 8 Tegevuse planeerimine 8 Eriala edendamine 8 Täiendavalt on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.7-B.2.9. Muinsuskaitseline järelevalve 8 Töötamine riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes 8 Töögrupi juhtimine 8 Suhtlemine 7 Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 8 kutset läbiv kompetents 8 Jumestaja, tase 4 Beauty Make-up Artist, level 4 6 Jumestaja I (versioon 2) Jumestaja I (versioon 3) Jumestaja I (versioon 4) Jumestaja II (versioon 1) Jumestaja, tase 4 (versioon 5) Jumestaja, tase 4 (versioon 7) Jumestaja, tase 4 (versioon 8) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Grimeerija 3 2016-11-01 2016-11-01 2019-04-09 4 4 5142 Iluteenindajad (v.a juuksurid) 1012 Juuksuritöö ja iluteenindus 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Keelte oskustasemete kirjeldused Grimeerija ja jumestaja kutse-eetika Tiina Leesik GrimmiGrupp OÜ Aimi Etverk SA Nuku Taimi Lume Rahvusooper Estonia Margit Müürisepp, kutseõpetaja, jumestuskunstnik Anu Konze Linnateater Janika Olup Grimmikool Liia Viitas MTÜ Eesti Meigikunstnike Ühendus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Jumestaja 4. taseme kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate koolituskavade ja õppeprogrammide koostamise ning isikute kompetentsuse hindamise alus. Jumestaja töö eesmärk on muuta kliendi välimus jumestusega isikupäraseks ja kauniks. Samuti on jumestaja töös oluline klientidele jumestustoodete tutvustamine ja soovitamine. Jumestaja assisteerib jumestuskunstnikku mahukamate tööde tegemisel. Ta vastutab isiklikult oma töö tulemuste eest ning hoiab end pidevalt kursis moesuundade ja uute toodete ja tehnoloogiatega. Jumestaja täiendab ennast pidevalt ja on kursis erialaste uuendustega. A.2.1 Ettevalmistumine karakteri loomiseks. A.2.2 Jumestustoodete nahale kandmine ja eemaldamine. A.2.3 Suhtlemine. A.2.4 Klienditeenindus. A.2.5 Jumestaja kutseline tegutsemine ja käitumine. Jumestaja võib töötada ilusalongis, kosmeetikakauplustes, televisioonis ja mujal. Töö on vahelduva iseloomuga ja toimub graafiku alusel. Jumestaja töös kasutatavad ained võivad põhjustada allergiat. Takistuseks jumestajana töötamisele võib olla värvipimedus. Jumestustooted ja -vahendid. Kutse eeldab suhtlemisvalmidust, koostöövõimet ja korrektsust ja diskreetsust, loovust, kunsti- ja ilumeelt, värvitunnetust ning pingetaluvust. Üldjuhul on jumestajal keskharidus ja ta on läbinud erialase koolituse. Jumestaja. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Ettevalmistumine karakteri loomiseks 4 Jumestustoodete nahale kandmine ja eemaldamine 4 Suhtlemine 4 Klienditeenindus 5 Jumestaja kutseline tegutsemine ja käitumine 4 Jumestuskunstnik, tase 6 Beauty Make-up Artist, level 6 3 Jumestaja II (versioon 2) Jumestaja II (versioon 3) Jumestaja II (versioon 4) Jumestuskunstnik III (versioon 1) Jumestuskunstnik, tase 6 (versioon 2) Jumestuskunstnik, tase 6 (versioon 4) Jumestuskunstnik, tase 6 (versioon 5) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Grimeerija 3 2016-11-01 2016-11-01 2019-04-09 6 6 5142 Iluteenindajad (v.a juuksurid) 1012 Juuksuritöö ja iluteenindus 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Keelte oskustasemete kirjeldused Grimeerija ja jumestaja kutse-eetika Tiina Leesik GrimmiGrupp OÜ Aimi Etverk SA Nuku Taimi Lume Rahvusooper Estonia Margit Müürisepp, kutseõpetaja, jumestuskunstnik Anu Konze Linnateater Janika Olup Grimmikool Liia Viitas MTÜ Eesti Meigikunstnike Ühendus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Jumestuskunstniku 6. taseme kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate koolituskavade ja õppeprogrammide koostamise ning isikute kompetentsuse hindamise alus. Jumestuskunstniku töö eesmärk on muuta kliendi välimus jumestusega isikupäraseks, stiilseks ja kauniks. Ta oskab välja tuua inimese isikupära. Ta korraldab näitlikke esitlusi ja koolitust. Jumestuskunstnik juhendab kutseala õpilaste ja teiste jumestajate tööd. Vajadusel teeb ta jumestuskavandeid. Ta vastutab isiklikult oma töö tulemuste eest ning hoiab end pidevalt kursis moesuundade ja uute toodete ja tehnoloogiatega. Kavandi loomisel suudab jumestuskunstnik näha tervikpilti, läheneda oma tööle loominguliselt ja anda edasi visuaalse terviku. Ta täiendab ennast pidevalt ja on kursis erialaste uuendustega. Oluline on omada teadmisi kunstiajaloost, värvi- ja stiiliõpetusest. Meeskonnajuhi töös on oluline tervikliku visuaalse lahenduse korrektne ja mõistetav edasiandmine meeskonnale ning meeskonna motiveerimine ja tööülesannete mõistlik delegeerimine. A.2.1 Ettevalmistumine karakteri loomiseks. A.2.2 Jumestustoodete nahale kandmine ja eemaldamine. A.2.3 Visuaali loomine. A.2.4 Suhtlemine. A.2.5 Klienditeenindus. A.2.6 Juhtimine ja meeskonnatöö. A.2.7 Jumestuskunstniku kutseline tegutsemine ja käitumine. Jumestuskunstnik võib töötada ilusalongis, kosmeetikakauplustes, teatris, televisioonis ja mujal. Töö on vahelduva iseloomuga ja toimub graafiku alusel. Jumestuskunstniku töös kasutatavad ained võivad põhjustada allergiat. Takistuseks jumestuskunstnikuna töötamisele võib olla värvipimedus. Jumestustooted ja -vahendid, arvuti. Kutse eeldab suhtlemisvalmidust, koostöövõimet, korrektsust ja diskreetsust, loovust, kunsti- ja ilumeelt, värvitunnetust ja pingetaluvust. Üldjuhul on jumestuskunstnikul keskharidus, ta on läbinud erialase täiendkoolituse ja omab töökogemust. Jumestuskunstnik. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Ettevalmistumine karakteri loomiseks 6 Jumestustoodete nahale kandmine ja eemaldamine 6 Visuaali loomine 6 Suhtlemine 6 Klienditeenindus 5 Juhtimine ja meeskonnatöö 6 Jumestaja kutseline tegutsemine ja käitumine 6 Grimeerija, tase 5 Make-up Artist, level 5 5 Grimeerija III (versioon 1) Grimeerija III (versioon 2) Grimeerija III (versioon 3) Grimeerija, tase 5 (versioon 4) Grimeerija, tase 5 (versioon 6) Grimeerija, tase 5 (versioon 7) Grimeerija, tase 5 (versioon 8) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Grimeerija 3 2016-11-01 2016-11-01 2017-04-10 5 5 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0213 Kujutav kunst ja kunstiteadus 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Keelte oskustasemete kirjeldused Grimeerija ja jumestaja kutse-eetika Tiina Leesik GrimmiGrupp OÜ Aimi Etverk SA Nuku Taimi Lume Rahvusooper Estonia Margit Müürisepp, kutseõpetaja, jumestuskunstnik Anu Konze Linnateater Janika Olup Grimmikool Liia Viitas MTÜ Eesti Meigikunstnike Ühendus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Grimeerija 5. taseme kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate koolituskavade ja õppeprogrammide koostamise ning isikute kompetentsuse hindamise alus. Grimeerija töö eesmärk on karakteri loomine. Grimeerija töötab teatrites, kontserdiorganisatsioonides, filmistuudiotes, tsirkuses, meedias, salongides ja mujal. Grimeerija teeb mitmesuguseid kaunistavaid ja korrigeerivaid jumestusi ning rolligrimme ja loob, valmistab, värvib ja eemaldab rolli toetavaid ruumilisi grimme/ proteesgrimme. Viimistleb juukseid ja näokarvu ning teeb erinevaid karvtöid (näit vuntsid, habemed, kulmud, parukad - postiche). Grimeerija tunneb erinevates valdkondades töötamise nõudeid (teater, meedia jne). Oma töös pöörab ta tähelepanu rollile, kultuurile, ajaloole, stiilile, ajale, kohale jm. Grimeerija töö eeldab koostööd kostüümikunstniku, artisti, lavastaja ja teiste töötajatega. Grimeerija töö tulemus on isiku visuaalse välimuse rõhutamine, karakteri loomine ja rolli välise lahenduse teostamine. Ta toetab oma tööga lavastuse eesmärgi saavutamist, võimalusel ja vajadusel arvestab ta näitleja soovidega. A.2.1 Ettevalmistumine karakteri loomiseks. A.2.2 Jumestus – ja grimeerimistoodete nahale kandmine ja eemaldamine. A.2.3 Suhtlemine. A.2.4 Klienditeenindus. A.2.5 Grimeerija kutseline tegutsemine ja käitumine. Grimeerija võib töötada ilusalongis, kosmeetikakauplustes, teatris, televisioonis ja mujal. Grimeerija töös kasutatavad ained võivad põhjustada allergiat. Takistuseks grimeerijana töötamisele võib olla värvipimedus. Töö on vahelduva iseloomuga ja toimub graafiku alusel. Jumestamis- ja grimeerimistooted ja -vahendid ning karvtööde ja proteesgrimmi valmistamise vahendid. Kontoritehnika. Kutse eeldab suhtlemisvalmidust, koostöövõimet ja korrektsust ning diskreetsust, loovust, kunsti- ja ilumeelt, värvitunnetust, pingetaluvust. Üldjuhul on grimeerijal keskharidus ja ta on läbinud erialase täiendkoolituse. Grimeerija. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Ettevalmistumine karakteri loomiseks 5 Jumestus- ja grimeerimistoodete nahale kandmine ja eemaldamine 5 Suhtlemine 5 Klienditeenindus 5 Grimeerija kutseline tegutsemine ja käitumine 5 Grimmikunstnik, tase 6 Make-up Designer, level 6 5 Grimmikunstnik IV (versioon 1) Grimmikunstnik IV (versioon 2) Grimmikunstnik IV (versioon 3) Grimmikunstnik, tase 6 (versioon 4) Grimmikunstnik, tase 6 (versioon 6) Grimmikunstnik, tase 6 (versioon 7) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Grimeerija 3 2016-11-01 2016-11-01 2019-04-09 6 6 2659 Loomingulised töötajad, mujal liigitamata 0213 Kujutav kunst ja kunstiteadus 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Keelte oskustasemete kirjeldused Grimeerija ja jumestaja kutse-eetika Tiina Leesik GrimmiGrupp OÜ Aimi Etverk SA Nuku Taimi Lume Rahvusooper Estonia Margit Müürisepp, kutseõpetaja, jumestuskunstnik Anu Konze Linnateater Janika Olup Grimmikool Liia Viitas MTÜ Eesti Meigikunstnike Ühendus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Grimmikunstniku 6. taseme kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate koolituskavade ja õppeprogrammide koostamise ning isikute kompetentsuse hindamise alus. Grimmikunstnik töötab teatrites, kontserdiorganisatsioonides, filmistuudiotes, tsirkuses, meedias, salongides ja mujal. Grimmikunstnik teeb mitmesuguseid kaunistavaid ja korrigeerivaid jumestusi ning rolligrimme ja loob, valmistab, värvib ja eemaldab rolli toetavaid ruumilisi/proteesgrimme. Viimistleb juukseid ja näokarvu ning teeb mitmesuguseid karvtöid (näit vuntsid, habemed, kulmud, parukad - postiche). Grimmikunstnik tunneb erinevates valdkondades töötamise nõudeid (teater, meedia jne). Oma töös pöörab ta tähelepanu rollile, kultuurile, ajaloole, stiilile, ajale, kohale jm. Grimmikunstniku töö eeldab koostööd kostüümikunstniku, artisti, lavastaja ja teiste töötajatega. Grimmikunstniku töö tulemus on isiku visuaalse välimuse rõhutamine, karakteri loomine ja rolli välise lahenduse teostamine. Grimmikunstnik loob tervikliku visuaalse lahenduse (sh kõik karvlisandid) grimmikavanditele sündmuse (nt etendus, film, seriaal jm) raames. Kavandi loomisel suudab grimmikunstnik näha tervikpilti, läheneda tööle loominguliselt ja anda edasi visuaalset tervikut. Ta täiendab ennast pidevalt ja on kursis erialaste uuendustega. Oluline on omada teadmisi kunstiajaloost, värvi- ja stiiliõpetusest. Meeskonnajuhi töös on olulinetervikliku visuaalse lahenduse korrektne ja mõistetav edasiandmine meeskonnale ning meeskonna motiveerimine ja tööülesannete mõistlik delegeerimine. A.2.1 Ettevalmistumine karakteri loomiseks. A.2.2 Jumestus- ja grimeerimistoodete nahale kandmine ja eemaldamine. A.2.3 Visuaali loomine. A.2.4 Suhtlemine. A.2.5 Klienditeenindus. A.2.6 Juhtimine ja meeskonnatöö. A.2.7 Grimmikunstniku kutseline tegutsemine ja käitumine. Grimmikunstnik võib töötada ilusalongis, kosmeetikakauplustes, teatris, televisioonis ja mujal. Töö on vahelduva iseloomuga ja toimub graafiku alusel. Grimmikunstniku töös kasutatavad ained võivad põhjustada allergiat. Takistuseks grimmikunstnikuna töötamisele võib olla värvipimedus. Jumestamis- ja grimeerimistooted ja -vahendid ning karvtööde ja proteesgrimmi valmistamise vahendid. Kontoritehnika. Kutse eeldab suhtlemisvalmidust, koostöövõimet ja korrektsust ning diskreetsust, loovust, head värvitunnetust, meeskonnatöö võimet, pingetaluvust, valmisolekut ennast pidevalt täiendada. Üldjuhul on grimmikunstnikul keskharidus, ta on läbinud erialase täiendkoolituse ja omab töökogemust. Grimmikunstnik. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Ettevalmistumine karakteri loomiseks 6 Jumestus- ja grimeerimistoodete nahale kandmine ja eemaldamine 6 Visuaali loomine 6 Suhtlemine 5 Klienditeenindus 5 Juhtimine ja meeskonnatöö 6 Grimmikunstniku kutseline tegutsemine/käitumine 6 Farmatseut, tase 6 Assistant Pharmacist, level 6 5 Farmatseut III (versioon 1) Farmatseut III (versioon 2) Farmatseut III (versioon 3) Farmatseut III (versioon 4) Farmatseut, tase 6 (versioon 6) Tervishoid Tervishoiu Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Farmaatsia Farmatseut 4 2016-11-15 2016-11-15 2021-10-20 6 6 3213 Farmaatsiatehnikud ja farmatseudi abilised 0916 Farmaatsia 86 Tervishoid Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Eetikakoodeks Karin Alamaa-Aas Eesti Proviisorite Koda Liisa Eesmaa Eesti Haiglaapteekrite Selts Lilian Ruuben Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Kaidi Sarv Eesti Apteekrite Liit Kristiina Sepp Eesti Apteekide Ühendus Reet Teemets Eesti Farmatseutide Liit Piret Uibokand Eesti Farmaatsia Selts Daisy Volmer Tartu Ülikooli farmaatsia instituut Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Farmatseut on erialase kõrgharidusega tervishoiutöötaja, kes tunneb ravimite koostist, toimeid, koos- ja kõrvaltoimeid, ravimite valmistamise tehnoloogiaid ning oskab hinnata ravimite kvaliteeti. Farmatseut on tervishoiumeeskonna liige, kellel on koos teiste tervishoiutöötajatega oluline roll ravimite ohutu ja eesmärgipärase kasutamise kindlustamisel ning terviseprobleemide/haiguste ennetamisel. Farmatseudid töötavad peamiselt üldapteekides, aga ka haiglaapteekides, ravimihulgimüügifirmades ja ravimifirmade esindustes. Farmatseudi tööks on kvaliteetse ravimiabi korraldamine ja pakkumine, terviseprobleemide/haiguste ennetamine, farmatseutilise hoole teenuse pakkumine, farmaatsiaeriala arendamine. Farmaatsia kutsealasse kuulub ka proviisori kutse. Proviisor ja farmatseut töötavad koostöös teiste tervishoiutöötajatega, proviisor juhendab erinevate tööülesannete täitmisel vajadusel farmatseuti. Proviisor ja farmatseut töötavad enamasti meeskonnas ning töö eeldab üldjuhul pidevat suhtlemist nii patsientide/klientide kui ka kolleegide ja teiste tervishoiutöötajatega. A.2.1 Ravimite ja teiste apteegikaupade käitlemine 1. Hankimine. 2. Vastuvõtmine ja kontrollimine. 3. Säilitamine. 4. Väljastamine. 5. Transpordi korraldamine. 6. Käibelt kõrvaldamine. 7. Arvestus ja aruandlus. A.2.2 Ravimite valmistamine 1. Ekstemporaalsete ravimite valmistamine. 2. Ravimite seeriaviisiline valmistamine. 3. Jaendamine. 4. Valmistamiskeskkonna hindamine. 5. Ravimite ettevalmistamine manustamiseks. 6. Ravimite signeerimine ja tööprotsessi dokumenteerimine. A.2.3 Ravimite kvaliteedi hindamine 1. Tooraine ja vaheprodukti kvaliteedi kontroll. 2. Lõpptoote kvaliteedi kontroll. 3. Tööstusliku toote kvaliteedi kontroll. 4. Dokumenteerimine. A.2.4 Farmatseutiline hool 1. Pöördumise põhjuse väljaselgitamine. 2. Valikuvõimaluste pakkumine ja põhjendamine. 3. Koos patsiendiga sobiva lahenduse leidmine. 4. Ravimite ja teiste apteegikaupade kasutamise juhendamine. 5. Tagasiside küsimine ja ravitulemuse kontrolli tagamine. 6. Teabe analüüs ja edastamine. A.2.5 Ravimite, nende kasutamise ja tervisekäitumise alane koolitamine 1. Koolitusvajaduse väljaselgitamine. 2. Koolituse ettevalmistamine. 3. Koolituse läbiviimine. 4. Tagasiside. A.2.6 Esmatasandi terviseteenuse pakkumine 1. Pöördumise põhjuse väljaselgitamine. 2. Tervisenäitajate mõõtmine. 3. Tulemuste võrdlemine referentsväärtustega. 4. Dokumenteerimine. A.2.7 Patsientide teenindamine ja suhtlemine 1. Esmamulje loomine. 2. Suhete loomine patsientide ja kolleegidega. 3. Sobiva käitumis- ja väljendusviisi valimine. 4. Oma seisukoha väljendamine. 5. Käitumine erinevates olukordades. 6. Patsiendi vajadustega arvestamine. Farmatseudi töö on vastutusrikas, vaimselt ja emotsionaalselt pingeline. Ta puutub kokku ohuteguritega (infektsioonid, ohtlikud ained jm). Töö on enamasti graafiku alusel, võib esineda töötamist öösiti, nädalavahetustel ja/või pühade ajal. Farmatseudi peamisteks töövahenditeks on ravimite käitlemiseks ja patsiendi nõustamiseks vajalikud vahendid, nt IT-seadmed ja tarkvara, andmekogud, vahendid ravimite valmistamiseks ja analüüsiks, meditsiiniseadmed. Farmatseut kasutab kaitseriietust ja isikukaitsevahendeid. Farmatseudi töös on vajalikud täpsus, korrektsus, iseseisvus otsustamisel, vastutustunne, pingetaluvus ja empaatia- ja koostöövõime. Farmatseut on farmaatsiaalase haridusega rakenduskõrgharidusõppe õppekava läbinud isik. Farmatseut. Töötamist farmatseudina reguleerivad ravimiseadus ja tervishoiuteenuste korraldamise seadus. Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Ravimite ja teiste apteegikaupade käitlemine 6 Ravimite valmistamine 6 Ravimite kvaliteedi hindamine 6 Farmatseutiline hool 6 Ravimite, nende kasutamise ja tervisekäitumise alane koolitamine 6 Esmatasandi terviseteenuse pakkumine 6 Patsientide teenindamine ja suhtlemine 6 Farmatseut, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Turismiettevõtte teenindaja, tase 4 Tourism service provider, level 4 1 Turismiettevõtte teenindaja, tase 4 (versioon 2) Maaturismi teenindus Majutusteenindus Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Turismiettevõtte teenindaja 5 2016-11-03 2016-11-03 2021-10-13 4 4 5151 Kontorite, hotellide jm asutuste koristus- ja majapidamistööde juhatajad 1013 Majutamine ja toitlustamine 55 Majutus Keelte oskustasemete kirjeldused Tiina Ardel Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Signe Sarah Arro Pilguse Mõis Helen Ernits Radisson Blu Hotel Päivi Kaljula Haapsalu Kutsehariduskeskus Killu Maidla My City Hotel Ülle Parbo SA Innove Andra Piirsalu Eesti Hotellide ja Restoranide Liit Sirje Rekkor Eesti Hotellide ja Restoranide Liit Kaidi Ruumet Klaara-Manni Seminari- ja Puhkekeskus Monika Sooneste Riigimetsa Majandamise Keskus Krista Tuulik Tallink Hotels Triin Veideman EAS Turismiarenduskeskus Tiina Viin TÜ Pärnu Kolledž, Eesti Hotellide ja Restoranide Liit Turismiettevõtte teenindaja, tase 4 kutsestandard on välja töötatud: a) Kutsehariduse vastava taseme õppekava aluseks b) Isikute kutsealase kompetentsuse hindamiseks c) Erialaste täiendkoolituste õppekavade aluseks. Turismiettevõtte teenindaja töötab erinevaid turismiteenuseid pakkuvates ettevõtetes. Ta suhtleb vahetult külastajatega maailma erinevatest piirkondadest, tutvustab ja müüb ettevõtte teenuseid. Tutvustab külastajale piirkonda ja seal pakutavaid turismiobjekte ja -teenuseid. Turismiettevõtte teenindaja saadab külastajat kogu külastajateekonna vältel, alustades temaga suhtlemist broneerimisetapis kuni külastaja ettevõttest ära saatmiseni. Turismiettevõtte teenindaja osaleb meeskonnaliikmena ettevõttes pakutavate elamus- ja vaba aja tegevuste ettevalmistamisel ja läbiviimisel, valmistades ette majutus- ja toitlustusruumid, ühisruumid ja õueala külastajate vastuvõtuks, puhastades ruume ja korrastades territooriumi. Valmistab ja serveerib hommikusööki ning abistab toitlustamisel. Turismiettevõtte teenindaja spetsialiseerub majutus- või maaturismi teenindajaks. A.2.1 Teenindamine ja müük: 1. tellimuste vastuvõtmine; 2. külastajate teenindamine ning ettevõtte toodete ja teenuste tutvustamine; 3. piirkonna tutvustamine. A.2.2 Sündmuste ja vaba aja tegevuste teenindamine: 1. territooriumi, ruumide ja vahendite ettevalmistamine sündmusteks ning vaba aja tegevuste läbiviimiseks; 2. vaba aja tegevuste tutvustamine ja läbiviimine. A.2.3 Toitlustusteenindus: 1. hommikusöögi ja kohvipausi valmistamine, serveerimine ja teenindamine; 2. lõuna-, õhtu- ja pidusöökide teenindamine; 3. välitoitlustamine. A.2.4 Teeninduskeskkonna korrashoid: 1. majutusruumide korrashoid; 2. üldruumide korrashoid; 3. ettevõtte hoonete, inventari ja territooriumi korrashoid. Majutusteenindus A.2.5 Majutusteenindus: 1. tellimuste vastuvõtmine ja teenuste müük; 2. külastajate teenindamine ning ettevõtte toodete ja teenuste tutvustamine; 3. arveldamine. Maaturismi teenindus A.2.6 Maaturismi teenindus: 1. elamus- ja aktiivsete tegevuste ettevalmistamine; 2. elamus- ja aktiivsete tegevuste läbiviimine läbi maaelu mitmekesisuse; 3. elamus- ja aktiivsete tegevuste lõpetamine. Töö eeldab töötamist ka välitingimustes, puhkepäeviti ja riiklikel pühadel. Eeldab intensiivset suhtlemist erinevatest rahvustest, eri- ja eristavate vajadustega inimestega. Töö on varieeruva tempoga, mitmekülgne ja väljakutseid pakkuv. Töö eeldab töötamist ka välitingimustes, puhkepäeviti ja riiklikel pühadel. IKT vahendid. Toote ja/või teenuse eripärast lähtuv varustus. Toitlustuses, puhastamisel ja õueala hooldamisel kasutatavad töövahendid ja seadmed. Turismiettevõtte teenindaja töö eeldab pidevat suhtlemist ja võimet töötada meeskonnas. Töös sisalduvad tegevused nõuavad korrektsust, täpsust, otsustusjulgust, loovust, laia silmaringi, paindlikku tegutsemist muutuvates olukordades. Töö eeldab ettevõtlikkust, analüüsivõimet, pingetaluvust, kohusetundlikust. Turismiettevõtte teenindajaks saab õppida kutseõppeasutuses, kursustel ja töökohal. Administraator, perenaine, peremees, vastuvõtuteenindaja, majutusteenindaja, maaturismi teenindaja, hotelliteenindaja, teenindaja, toitlustusteenindaja, hommikusöögiteenindaja. Kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kohustuslikud (B.2.1 – B.2.4) ja läbivad (B.2.7 – B.2.11) kompetentsid ning üks spetsialiseerumisega seotud kompetentsidest: B.2.5 Majutusteenindus või B.2.6 Maaturismi teenindus Teenindamine ja müük 4 Sündmuste ja vaba aja tegevuste teenindamine 4 Toitlustusteenindus 4 Teeninduskeskkonna korrashoid 4 Kutse taotlemisel tuleb tõendada vähemalt üks spetsialiseerumisega seotud kompetentsidest: B.2.5 Majutusteenindus või B.2.6 Maaturismi teenindus Suhtlemisoskus 4 Arvuti kasutamise oskus 4 Keeleoskus 4 Meeskonnatöö 4 Tööohutuse- ja hügieeninõuete täitmine 4 Külmamehaanik, tase 3 Refrigeration Mechanic, EstQF Level 3 7 Külmamehaanik A2, tase 3 (versioon 9) Külmamehaanik I (versioon 2) Külmamehaanik I (versioon 3) Külmamehaanik I (versioon 4) Külmamehaanik I (versioon 5) Külmamehaanik, tase 3 (versioon 6) Külmamehaanik, tase 3 (versioon 8) Külmutusmehaanik I (versioon 1) Külmaaine kokkukogumine, tase 3 Külmasüsteemi lekkekontroll jahutuskontuuri avamata, tase 3 Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Külmatehnika Külmamehaanik 3 2016-11-17 2016-11-17 2021-11-09 3 3 7127 Kliima- ja külmutusseadmete mehaanikud 0713 Elektrienergia ja energeetika 33 Masinate ja seadmete remont ja paigaldus Külmatehniku kutsete tööosade võrdlustabel Virge Raaga Eesti Külmaliit Riho Pilv Cooltec OÜ Imre Soorand Eesti Külmaliit Roland Jung TRV Kliima AS Viljo Kaul Termex OÜ Kati-Liis Kensap Keskkonnaministeerium Stanislav Štõkov Eesti Keskkonnauuringute Keskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Külmamehaanik, tase 3 kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate koolituskavade ja kutseõppe õppekavade koostamise ning kompetentsuse hindamise alus. Külmamehaanikud paigaldavad ja hooldavad külmaaineid sisaldavaid süsteeme tehiskliima loomiseks kaubanduses, transpordis, elamutes, tööstuses jm. Külmamehaaniku töö sisaldab lukksepa-, elektri-, automaatikatöid. 3. taseme külmamehaanik paigaldab ja hooldab tehases valmistatud (kuni 3 kg külmaainet sisaldavaid) süsteeme või asjakohaselt märgistatud (kuni 6 kg fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavaid) hermeetiliselt suletud süsteeme. Ta kontrollib visuaalselt avamata jahutuskontuuriga külmasüsteemi lekkepidavust ja kogub kokku külmaaine sõltumata kogusest. Tavaliselt töötab ta töörühma liikmena, mõningatel juhtudel ka iseseisvalt, nt töödel, milles ta on varem osalenud. Ta võib vajada juhendamist, vt lisa 1. Kutsealal on kirjeldatud kutsestandarditena veel: Külmamehaanik, tase 4 ja Külmatehnika paigaldusjuht, tase 5. A.2.1 Külmaseadmete ja -süsteemide paigaldamine 1. Tehnotrasside paigaldustööd. 2. Torude ühendamine ja paigaldamine. 3. Tehases komplekteeritud seadmete paigaldamine. A.2.2 Külmaseadmete ja -süsteemide hooldus ja käitamine. 1. Seadmete reguleerimine. 2. Seadmete regulaarne hooldamine. 3. Seadmete käivitamine, reguleerimine ja häälestamine. A.2.3 Külmasüsteemi lekkekontroll jahutuskontuuri avamata. 1. Jahutuskontuuri kontrollimine. 2. Toimingud pärast kontrolli. A.2.4 Külmaaine kokkukogumine. 1. Külmasüsteemist külmaaine kokkukogumine. 2. Toimingud pärast külmaaine kogumist. 3. taseme külmamehaaniku tervikkutse sisaldab kahte osakutset: „Külmasüsteemi lekkekontroll jahutuskontuuri avamata“ ja „Külmaaine kokkukogumine“. Töötatakse nii sise- kui ka välistingimustes. Töö võib toimuda kõrgustes. Esineda võivad müra, vibratsioon, tolm ja temperatuurikõikumised. Võimalik on kokkupuude pingestatud seadmete ning ainetega, mis võivad esile kutsuda allergilisi reaktsioone, mistõttu nõutakse tööohutusnõuete täpset täitmist, vajaduse korral isikukaitsevahendite kasutamist ja eririietuse kandmist. Järgida tuleb seadmete ja töövahendite (sh tööriistad) kasutamise ohutusnõudeid. Põhilised töövahendid on elektrilised või mehaanilised käsi- ja spetsiaaltööriistad ning mõõteseadmed (testrid, ampermeetrid jt). Töö eeldab füüsilist vastupidavust, täpseid ja koordineeritud liigutusi, normaalset nägemist ja kuulmist. Edukat tööd toetavad pidev enesearendamine, järjekindlus, meeskonnas töötamise oskus emotsionaalne stabiilsus ning keskendumis-, kohanemis-, analüüsi- ja eneseorganiseerimisvõime. 3. taseme külmamehaanikuks saab tavaliselt kutseõppeasutuses õppides või koolituskursustel ja kutsealal töötades. Külmutus- ja kliimaseadmete mehaanik, laeva külmutusseadmete mehaanik jm. Euroopa komisjoni määruse (EL) nr 2015/2067 järgi nõutakse kasvuhoonegaase sisaldavate seadmete paigalduse, hoolduse, teeninduse, lekkekontrolli ning gaaside kokku kogumisega seotud ametikohtadel töötamiseks külmamehaaniku 3. taseme kutsetunnistust või selle osakutsetunnistusi „Külmasüsteemi lekkekontroll kontuuri avamata “ või „Külmaaine kokkukogumine“. Komisjoni määruse (EL) 2015/2067 II kategooria toimingutele vastavust kinnitatakse Kutseregistri õiendiga. Lisaks peavad kõik erinevates kutsestandardites sätestatud kutset taotlevad isikud olema läbinud keskkonnakoolituse, mis sisaldab ainete keskkonnamõju ning ainete (F-gaaside ja OKA-de) käitlemist puudutavaid Euroopa ja Eesti õigusakte. Elektri- ja käidutöid tehakse üldjuhul elektriasjatundja juhtimisel. Kui külmamehaanik omab kehtivat elektri A, B, B1 või C pädevustunnistust, võib ta elektripaigaldistes tööandja otsusel vastavaid töid teha ka pädevustunnistusel toodud õiguste ja pädevuste piires. Kohustuslik on tervisekontrolli, tööohutusväljaõppe, ning tuletööde koolituse läbimine ning vastavate tunnistuste omamine. Külmamehaanik, tase 3 taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.5 tõendamine. Osakutse „Külmasüsteemi lekkekontroll jahutuskontuuri avamata“ taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.3. ja B.2.5 tõendamine. Osakutse „Külmaaine kokkukogumine“ taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.4. ja B.2.5 tõendamine. Külmaseadmete ja -süsteemide paigaldamine 3 Külmaseadmete ja -süsteemide hooldus ja käitamine 4 Külmasüsteemi lekkekontroll jahutuskontuuri avamata 3 Külmaaine kokkukogumine 3 Sisaldab Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 2015/2067 II kategooriale vastavaid kutseoskusi. Määruse mõistes teha lubatud toimingud on kantud kutseregistri õiendile. Külmamehaanik, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Külmamehaanik, tase 4 Refrigeration Mechanic, EstQF Level 4 7 Külmamehaanik A1, tase 4 (versioon 9) Külmamehaanik II (versioon 2) Külmamehaanik II (versioon 3) Külmamehaanik II (versioon 4) Külmamehaanik II (versioon 5) Külmamehaanik, tase 4 (versioon 6) Külmamehaanik, tase 4 (versioon 8) Külmutusmehaanik II (versioon 1) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Külmatehnika Külmamehaanik 3 2016-11-17 2016-11-17 2021-11-09 4 4 7127 Kliima- ja külmutusseadmete mehaanikud 0713 Elektrienergia ja energeetika 33 Masinate ja seadmete remont ja paigaldus Külmatehniku kutsete tööosade võrdlustabel Virge Raaga Eesti Külmaliit Riho Pilv Cooltec OÜ Imre Soorand Eesti Külmaliit Roland Jung TRV Kliima AS Viljo Kaul Termex OÜ Kati-Liis Kensap Keskkonnaministeerium Stanislav Štõkov Eesti Keskkonnauuringute Keskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Külmamehaanik, tase 4 kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate koolituskavade ja kutseõppe õppekavade koostamise ning kompetentsuse hindamise alus. Külmamehaanikud paigaldavad ja hooldavad külmaaineid sisaldavaid süsteeme tehiskliima loomiseks kaubanduses, transpordis, elamutes, tööstuses jm. Külmamehaaniku töö sisaldab lukksepa-, elektri-, automaatika ja töid. 4. taseme külmamehaanik paigaldab, hooldab, käivitab ja häälestab mitmesuguseid külmaseadmeid ning kompleksseid külmaaineid sisaldavaid süsteeme. Ta kontrollib süsteemilekkeid nii avatud kui ka avamata külmakontuurides ning kogub külmaainet sõltumata kogusest. Ta tegutseb töörühma liikmena või iseseisvalt olukordades, kus on vajadus algatada ja kohaldada asjakohaseid muudatusi ning juhendada algajaid kaastöötajaid. Külmamehaanik arvestab oma töös külmaainete ja jahutuskompressori õlide omaduste ning külmasüsteemide ja nende kasutusohutusega. Kutsealal on kirjeldatud kutsestandarditena veel: Külmamehaanik, tase 4 ja Külmatehnika paigaldusjuht, tase 5. A.2.1 Külmaseadmete ja -süsteemide paigaldamine 1. Tehnotrasside paigaldustööd. 2. Külmaainetorude ühendamine ja paigaldamine. 3. Tehases komplekteeritud seadmete paigaldamine. 4. Külmakomponentidest koosneva seadme paigaldus. A.2.2 Külmaseadmete ja -süsteemide hooldus ja käitamine. 1. Seadmete reguleerimine. 2. Seadmete kontrollimine. 3. Seadmete hooldamine. 4. Seadmetes tõrgete tuvastamine ja remontimine. 5. Käivitamine, reguleerimine ja häälestamine. A.2.3 Külmasüsteemi lekkekontroll jahutuskontuuri avamisega. 1. Jahutuskontuuri kontrollimine. 2. Toimingud pärast kontrolli. A.2.4 Külmasüsteemi lekkekontroll jahutuskontuuri avamata. 1. Jahutuskontuuri kontrollimine. 2. Toimingud pärast kontrolli. A.2.5 Külmaaine kokkukogumine. 1. Külmasüsteemist külmaaine kokkukogumine. 2. Toimingud pärast külmaaine kogumist. Töötatakse nii sise- kui ka välitingimustes. Töö võib toimuda kõrgustes. Esineda võivad müra, vibratsioon, tolm ja temperatuurikõikumised. Võimalik on kokkupuude pingestatud seadmete ning ainetega, mis võivad esile kutsuda allergilisi reaktsioone, mistõttu nõutakse tööohutusnõuete täpset täitmist, vajaduse korral isikukaitsevahendite kasutamist ja eririietuse kandmist. Järgida tuleb seadmete ja töövahendite (sh tööriistad) kasutamise ohutusnõudeid. Põhilised töövahendid on elektrilised või mehaanilised käsi- ja spetsiaaltööriistad ning mõõteseadmed (testrid, ampermeetrid jt). Töö eeldab füüsilist vastupidavust, täpseid ja koordineeritud liigutusi, normaalset nägemist ja kuulmist ning valmisolekut töötada kõrgustes. Edukat tööd toetavad pidev enesearendamine, järjekindlus, emotsionaalne stabiilsus, meeskonnas töötamise oskus ning keskendumis-, kohanemis- ja analüüsivõime. 4. taseme külmamehaanikuks saab õppida kutseõppeasutuses ja kutsealal töötades või koolituskursustel ja kutsealal töötades. Külmutus- ja kliimaseadmete mehaanik, laeva külmutusseadmete mehaanik jm. Euroopa komisjoni määruse (EL) nr 2015/2067 järgi nõutakse kasvuhoonegaase sisaldavate seadmete paigalduse, hoolduse, teeninduse, lekkekontrolli ning gaaside kokkukogumisega seotud ametikohtadel töötamiseks kutsetunnistust, mis vastab määruses toodud I kategooria toimingutele. Komisjoni määruse (EL) 2015/2067 I kategooria toimingutele vastavust kinnitatakse Kutseregistri õiendiga. Lisaks peavad kõik erinevates kutsestandardites sätestatud kutset taotlevad isikud olema läbinud keskkonnakoolituse, mis sisaldab ainete keskkonnamõju ning ainete (F-gaaside ja OKA-de) käitlemist puudutavaid Euroopa ja Eesti õigusakte. Elektri- ja käidutöid tehakse üldjuhul elektriasjatundja juhtimisel. Kui külmamehaanik omab kehtivat elektri A, B, B1 või C pädevustunnistust, võib ta elektripaigaldistes tööandja otsusel vastavaid töid teha ka pädevustunnistusel toodud õiguste ja pädevuste piires. Kohustuslik on tervisekontrolli läbimine, tööohutusväljaõppe ning tuletööde koolituse läbimine ja vastavate tunnistuste omamine. Külmamehaanik, tase 4 taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 - B.2.6 tõendamine. Külmaseadmete ja -süsteemide paigaldamine 4 Külmaseadmete ja -süsteemide hooldus ja käitamine 4 Külmasüsteemi lekkekontroll jahutuskontuuri avamisega 4 Külmasüsteemi lekkekontroll jahutuskontuuri avamata 3 Külmaaine kokkukogumine 3 Sisaldab Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 2015/2067 I kategooriale vastavaid kutseoskusi. Määruse mõistes teha lubatud toimingud on kantud kutseregistri õiendile. Külmamehaanik, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Külmatehnika paigaldusjuht, tase 5 Refrigeration Site Manager, EstQF Level 5 7 Külmatehnik III (versioon 2) Külmatehnik III (versioon 3) Külmatehnik III (versioon 4) Külmatehnik III (versioon 5) Külmatehnika paigaldusjuht A1, tase 5 (versioon 9) Külmatehnika paigaldusjuht, tase 5 (versioon 6) Külmatehnika paigaldusjuht, tase 5 (versioon 8) Külmutustehnik III (versioon 1) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Külmatehnika Külmamehaanik 3 2016-11-17 2016-11-17 2021-11-09 5 5 7127 Kliima- ja külmutusseadmete mehaanikud 0713 Elektrienergia ja energeetika 33 Masinate ja seadmete remont ja paigaldus Külmatehniku kutsete tööosade võrdlustabel Virge Raaga Eesti Külmaliit Riho Pilv Cooltec OÜ Imre Soorand Eesti Külmaliit Roland Jung TRV Kliima AS Viljo Kaul Termex OÜ Kati-Liis Kensap Keskkonnaministeerium Stanislav Štõkov Eesti Keskkonnauuringute Keskus Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Külmatehnika paigaldusjuht, tase 5 kutsestandard on tööturu nõudmistele vastavate koolituskavade ja kutseõppe õppekavade koostamise ning kompetentsuse hindamise alus. 5. taseme külmatehnika paigaldusjuht paigaldab ja hooldab külmaaineid sisaldavaid süsteeme tehiskliima loomiseks kaubanduses, transpordis, elamutes, tööstuses jm. Külmatehnika paigaldusjuhi töö sisaldab lukksepa-, elektri- ja automaatika töid. Külmatehnika paigaldusjuht paigaldab ja hooldab kompleksseid külmaaineid sisaldavaid süsteeme, juhib paigaldusprojektide teostamist, käivitab ja häälestab mitmesuguseid külmaseadmeid ning leiab vigade põhjusi. Ta kontrollib süsteemilekkeid nii avatud kui ka avamata külmakontuurides ning kogub külmaainet sõltumata kogusest. Ta juhendab töötajaid ja korraldab töötajate tegevust, vastutades teiste töötulemuste eest. Kutsealal on kirjeldatud kutsestandarditena veel: Külmamehaanik, tase 4 ja Külmatehnika paigaldusjuht, tase 5. A.2.1 Külmaseadmete ja -süsteemide paigaldamine 1. Tehnotrasside paigaldustööd. 2. Külmaainetorude ühendamine ja paigaldamine. 3. Tehases komplekteeritud seadmete paigaldamine. 4. Külmakomponentidest koosneva seadme paigaldus. A.2.2 Külmaseadmete ja -süsteemide hooldus ja käitamine. 1. Seadmete reguleerimine. 2. Seadmete kontrollimine. 3. Seadmete hooldamine. 4. Seadmetes tõrgete tuvastamine ja remontimine. 5. Käivitamine, reguleerimine ja häälestamine. A.2.3 Külmasüsteemi lekkekontroll jahutuskontuuri avamisega. 1. Jahutuskontuuri kontrollimine. 2. Toimingud pärast kontrolli. A.2.4 Külmasüsteemi lekkekontroll jahutuskontuuri avamata. 1. Jahutuskontuuri kontrollimine. 2. Toimingud pärast kontrolli. A.2.5 Külmaaine kokkukogumine. 1. Külmasüsteemist külmaaine kokkukogumine. 2. Toimingud pärast külmaaine kogumist. A.2.6. Juhtimine. 1. Paigaldusprojektide teostamise juhtimine. 2. Juhendatavate suunamine. 3. Töö korraldamine, töökvaliteedi kontrollimine. Töötatakse nii sise- kui ka välitingimustes. Töö võib toimuda kõrgustes. Esineda võivad müra, vibratsioon, tolm ja temperatuurikõikumised. Võimalik on kokkupuude pingestatud seadmete ning ainetega, mis võivad esile kutsuda allergilisi reaktsioone, mistõttu nõutakse tööohutusnõuete täpset täitmist, vajaduse korral isikukaitsevahendite kasutamist ja eririietuse kandmist. Järgida tuleb seadmete ja töövahendite (sh tööriistad) kasutamise ohutusnõudeid. Põhilised töövahendid on elektrilised või mehaanilised käsi- ja spetsiaaltööriistad ning mõõteseadmed (testrid, ampermeetrid jt). Töö eeldab füüsilist vastupidavust, täpseid ja koordineeritud liigutusi, normaalset nägemist ja kuulmist ning valmisolekut töötada kõrgustes. Edukat tööd toetavad pidev enesearendamine, järjekindlus, emotsionaalne stabiilsus, keskendumis-, kohanemis- ja analüüsivõime, meeskonnas töötamise oskus ning eneseorganiseerimisvõime. 5. taseme külmamehaanikuks saab tavaliselt kutseõppeasutuses õppides. Õppima asumiseks peab olema töökogemus ja omandatud külmamehaanik, tase 4 kutse. Külmutus- ja kliimaseadmete mehaanik, laeva külmutusseadmete mehaanik jm. Euroopa komisjoni määruse (EL) nr 2015/2067 järgi nõutakse kasvuhoonegaase sisaldavate seadmete paigalduse, hoolduse, teeninduse, lekkekontrolli ning gaaside kokkukogumisega seotud ametikohtadel töötamiseks kutsetunnistust, mis vastab määruses toodud I kategooria toimingutele. Vastavust kinnitatakse Kutseregistri õiendiga. Lisaks peavad kõik erinevates kutsestandardites sätestatud kutset taotlevad isikud olema läbinud keskkonnakoolituse, mis sisaldab ainete keskkonnamõju ning ainete (F-gaaside ja OKA-de) käitlemist puudutavaid Euroopa ja Eesti õigusakte. Elektri- ja käidutöid tehakse üldjuhul elektriasjatundja juhtimisel. Kui külmamehaanik omab kehtivat elektri A, B, B1 või C pädevustunnistust, võib ta elektripaigaldistes tööandja otsusel vastavaid töid teha ka pädevustunnistusel toodud õiguste ja pädevuste piires. Kohustuslik on tervisekontrolli läbimine, tööohutusväljaõppe ning tuletööde koolituse läbimine ja vastavate tunnistuste omamine. Külmatehnika paigaldusjuht, tase 5 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 -B.2.7 tõendamine. Külmaseadmete ja -süsteemide paigaldamine 5 Külmaseadmete ja -süsteemide hooldus ja käitamine 5 Külmasüsteemi lekkekontroll jahutuskontuuri avamisega 4 Külmasüsteemi lekkekontroll jahutuskontuuri avamata 3 Külmaaine kokkukogumine 3 Juhtimine 5 Sisaldab Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 2015/2067 I kategooriale vastavaid kutseoskusi. Määruse mõistes teha lubatud toimingud on kantud kutseregistri õiendile. Külmatehnika paigaldusjuht, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Korstnapühkija, tase 4 Chimney sweeper, level 4 6 Korstnapühkija II (versioon 1) Korstnapühkija II (versioon 2) Korstnapühkija II (versioon 4) Korstnapühkija, tase 4 (versioon 3) Korstnapühkija, tase 4 (versioon 5) Korstnapühkija, tase 4 (versioon 7) Korstnapühkija, tase 4 (versioon 8) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Küttesüsteemide ehitus ja hooldus Korstnapühkija 4 2016-11-16 2016-11-16 2021-04-19 4 4 7133 Ehitustarindite puhastajad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 81 Hoonete ja maastike hooldus Kutsealased terminid Korstnapühkija tööriistad ja abivahendid Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Jaak Laanisto Eesti Tuletõrjeliit Leo Kalme Eesti Korstnapühkijate Koda Juhan Räni Eesti Korstnapühkijate Koda Toomas Henk Viljandi Tuletõrjeühing Marko Rüü Päästeamet Lembit Ristik AS Gaasivõrgud Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Korstnapühkija, tase 4 kutsestandard on välja töötatud isikute kutsealase kompetentsuse hindamiseks. Korstnapühkija töö eesmärk on tuleohutuse, säästva kütterežiimi ja puhta elukeskkonna tagamine kütteseadmete puhastamise, hooldamise ja teabe jagamise kaudu. 4. taseme korstnapühkija tööülesanded on küttesüsteemide ja nendega seotud ventilatsioonilõõride tuleohutuse kontrollimine, puhastamine ja ummistuste likvideerimine; elanikkonnale kütteseadmete hooldamise nõuete ja küttesüsteemide ohutu kasutamise tutvustamine ning avastatud puudustest teavitamine. Korstnapühkija annab hinnangu olemasolevatele küttesüsteemidele. 4. taseme korstnapühkija on praktilise töökogemusega spetsialist, kes töötab iseseisvalt ja vastutab oma töötulemuse eest. 4. taseme korstnapühkija võib juhendada ja korraldada ka madalama tasemega korstnapühkijate tööd. Korstnapühkija järgib kutse-eetika nõudeid. A.1. Tööde planeerimine ja dokumenteerimine 1) Kliendi soovide selgitamine 2) Töömahtude ja maksumuse arvutamine 3) Töökorralduse planeerimine 4) Kütesüsteemi seisukorra hindamine 5) Vajalike dokumentide vormistamine A.2. Küttesüsteemide puhastamine 1) Töökoha ettevalmistamine 2) Korstna puhastamine 3) Kütteseadmete ja ühenduslõõride puhastamine 4) Tahma ja pigi põletamine 5) Küttesüsteemide töövalmiduse tagamine 3. Küttesüsteemile hinnangu koostamine 1) Küttesesüsteemi ohutuse ja sobivuse hindamine 2) Gaasiküttseadme ohutuse hindamine 3) Dokumentide vormistamine A.4. Teavitamine ja nõustamine 1) Kliendi teavitamine ja nõustamine 2) Elanikkonna teavitamine 5. Juhendamine ja koolitamine 1) Madalama taseme korstnapühkija töö juhendamine 2) Korstnapühkijate koolitamine Korstnapühkija töötab nii sise- kui ka välistingimustes, kõrgustes ning erinevates ilmastikutingimustes. Tööaeg on paindlik, vajaduse korral töötatakse puhkepäevadel. Kulp, truubiluud, korstnahari, käpphari, vaatluspeegel, tõmbekontrollivahendid. Korstnapühkija on hea suhtleja, hea pingetaluvusega, füüsiliselt terve ja hea koordinatsiooniga, otsustus-, vastutus- ja koostöövõimeline ning kohusetundlik. 4. taseme korstnapühkija on praktilise töökogemusega ja vähemalt põhiharidusega. Ta on saanud erialase väljaõppe ning läbinud tööks vajalikud täiendkoolitused. Korstnapühkija. Kutsealal töötamiseks on nõutav korstnapühkija kutsekvalifikatsioon kutseseaduse tähenduses. Alus: Tuleohutuse seadus Korstnapühkija, tase 4 kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside (kohustuslikud B.2.1 – B.2.5 ja läbivad B.2.6 – B.2.10) tõendamine. Tööde planeerimine ja dokumenteerimine 4 Küttesüsteemide puhastamine 5 Küttesüsteemile hinnangu koostamine 4 Teavitamine ja nõustamine 4 Juhendamine ja koolitamine 4 Ohutus- ja keskkonnanõuete täitmine 5 Meeskonnatöö 4 Suhtlemisoskus ja klienditeeninduse alused 4 Arvutioskus 4 Keeleoskus 4 Korstnapühkija-meister, tase 5 Chimney sweeper, level 5 4 Korstnapühkija III (versioon 1) Korstnapühkija III (versioon 2) Korstnapühkija III (versioon 4) Korstnapühkija-meister, tase 5 (versioon 3) Korstnapühkija-meister, tase 5 (versioon 5) Korstnapühkija-meister, tase 5 (versioon 6) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Küttesüsteemide ehitus ja hooldus Korstnapühkija 4 2016-11-16 2016-11-16 2021-04-19 5 5 7133 Ehitustarindite puhastajad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 81 Hoonete ja maastike hooldus Kutsealased terminid Korstnapühkija tööriistad ja abivahendid Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Jaak Laanisto Eesti Tuletõrjeliit Leo Kalme Eesti Korstnapühkijate Koda Juhan Räni Eesti Korstnapühkijate Koda Toomas Henk Viljandi Tuletõrjeühing Marko Rüü Päästeamet Lembit Ristik AS Gaasivõrgud Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Korstnapühkija-meister, tase 5 kutsestandard on välja töötatud isikute kutsealase kompetentsuse hindamiseks. Korstnapühkija-meistri töö eesmärk on tuleohutuse, säästva kütterežiimi ja puhta elukeskkonna tagamine kütteseadmete puhastamise, hooldamise ja teabe jagamise kaudu. Korstnapühkija-meistri tööülesanded on küttesüsteemide ja ventilatsioonilõõride tuleohutuse kontrollimine, puhastamine ja ummistuste likvideerimine; elanikkonnale kütteseadmete paigaldamise ja hooldamise nõuete ja küttesüsteemide ohutu kasutamise tutvustamine ning avastatud puudustest teavitamine. Korstnapühkija-meister annab hinnangu olemasolevatele küttesüsteemidele. Korstnapühkija-meister juhendab selle ja õpilasi korstnapühkimistöödel ning korraldab nende tööd objektidel. Ta osaleb korstnapühkimise valdkonna arendustegevuses ja täiendkoolitustel ning koolituskavade väljatöötamisel ning annab edasi kutseoskusi. Korstnapühkija-meister järgib kutse-eetika nõudeid. A.1. Tööde planeerimine ja dokumenteerimine 1) Kliendi soovide selgitamine 2) Töömahtude ja maksumuse arvutamine 3) Töökorralduse planeerimine 4) Kütesüsteemi seisukorra hindamine 5) Vajalike dokumentide vormistamine A.2. Küttesüsteemide puhastamine 1) Töökoha ettevalmistamine 2) Korstna puhastamine 3) Kütteseadmete ja ühenduslõõride puhastamine 4) Tahma ja pigi põletamine 5) Küttesüsteemide töövalmiduse tagamine A.3. Küttesüsteemile hinnangu koostamine 1) Küttesesüsteemi ohutuse ja sobivuse hindamine 2) Gaasiküttseadme ohutuse hindamine 3) Eksperthinnangu koostamine 4) Dokumentide vormistamine A.4. Teavitamine ja nõustamine 1) Kliendi teavitamine ja nõustamine 2) Elanikkonna teavitamine A.5. Juhendamine ja koolitamine 1) Madalama taseme korstnapühkija töö juhendamine 2) Korstnapühkijate koolitamine Korstnapühkija töötab nii sise- kui ka välistingimustes, kõrgustes ning erinevates ilmastikutingimustes. Tööaeg on paindlik, vajaduse korral töötatakse puhkepäevadel. Kulp, truubiluud, korstnahari, käpphari, vaatluspeegel, tõmbekontrollivahendid. Korstnapühkija on hea suhtleja, hea pingetaluvusega, füüsiliselt terve ja hea koordinatsiooniga, otsustus-, vastutus- ja koostöövõimeline ning kohusetundlik. Korstnapühkija-meister on pikaajalise praktilise töökogemusega, omandanud keskhariduse ning läbinud erialase väljaõppe ja täiendkoolitused. Korstnapühkija, korstnapühkija-meister. Kutsealal töötamiseks on nõutav korstnapühkija kutsekvalifikatsioon kutseseaduse tähenduses. Alus: Tuleohutuse seadus Korstnapühkija-meister, tase 5 kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside (kohustuslikud B.2.1 – B.2.5 ja läbivad B.2.6 – B.2.10) tõendamine. Tööde planeerimine ja dokumenteerimine 4 Küttesüsteemide puhastamine 5 Küttesüsteemile hinnangu koostamine 5 Teavitamine ja nõustamine 4 Juhendamine ja koolitamine 5 Ohutus- ja keskkonnanõuete täitmine 5 Meeskonnatöö juhtimine 5 Suhtlemisoskus ja klienditeeninduse alused 4 Arvutioskus 4 Keeleoskus 5 Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 Diploma Automation Engineer, level 7 2 Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 (versioon 1) Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 (versioon 2) Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 (versioon 3) Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 (versioon 3) Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 (versioon 4) Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 (versioon 6) Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud tööstusautomaatikainsener, tase 7 (versioon 4) Diplomeeritud tööstusautomaatikainsener, tase 7 (versioon 5) Ehitusautomaatika Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Ehitusautomaatik 4 2016-11-16 2016-11-16 2019-12-18 7 7 2144 Mehaanikainsenerid 0714 Elektroonika ja automaatika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Automaatikainseneri kutsete tasemete ülevaade ja võrdlus Insenerikutsete taotlemise eeldused Inseneri täiendusõppe arvestus Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Aleksander Grünstam Allux SG OÜ, ESIS Andres Rähni TTÜ automaatikainstituut, ESIS Vitali Vansovitš Metso AS Kristi Jõers ESIS Sergei Bessonov KB Automaatika, ESIS Eerik Laid Ecomatic AS Ellen Mihklepp AS Tallinna Vesi Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Diplomeeritud automaatikainseneri 7. taseme kutsestandard on kõrghariduse õppekavade, isikute kompetentsuse hindamise ning kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemise alus. Automaatika valdkonna insenerid loovad, hooldavad ja arendavad automaatikasüsteeme. Automaatikasüsteem (edaspidi ka süsteem) on keskkonnaga vahetult seotud tark- ja riistvara kompleks, mida kasutatakse tehnoloogiliste protsesside (edaspidi ka protsess) toimimise juhtimiseks ja kontrollimiseks ettenähtud töörežiimides ilma inimese otsese osalemiseta. Automaatikainsenerid töötavad tööstus- ja tootmis- ja ehitusettevõtetes ning tehastes, laborites, projekt- ja inseneribüroodes, õppe- ja teadusasutustes. Automaatikainsenerid spetsialiseeruvad tööstus- ja tootmise või ehitiste tehnosüsteemide tehnoloogiliste protsesside automatiseerimisele ning vähemalt ühele kitsamale ametialale järgmiste hulgast: projekteerimine, süsteemide ehitus, süsteemide tööshoid ja hooldus, teadustöö ja insenerikoolitus või arendustegevus. Automaatikainsenerid töötavad interdistsiplinaarses meeskonnas koos sidusvaldkondade inseneride, tehnoloogiainseneride jt spetsialistidega. See kutsestandard sisaldab diplomeeritud automaatikainseneri kutsekirjeldust ja kompetentsusnõudeid. 7. taseme diplomeeritud automaatikainsener on kogemustega spetsialist, kelle ülesanne on loodavate, olemasolevate või arendatavate tehnoloogiliste protsesside automatiseerimine ja automaatikasüsteemide tööshoid. Diplomeeritud automaatikainsener töötab iseseisvalt keerulistes ja uuenduslikku käsitlust nõudvates olukordades. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine. Ta on võimeline juhtima töörühmi ja võtma vastutust teiste töö tulemuste eest. Automaatikainseneride kutsed: Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7; Volitatud automaatikainsener, tase 8. Automaatika valdkonna inseneride kutsete ülevaated on toodud lisas 1. A.2.1 Automaatikasüsteemide loomine, tööshoid ja arendamine. Ehitusautomaatika A.2.3 Ehitiste tehnosüsteemide töö automatiseerimine. A.2.4 Projekteerimine. A.2.5 Süsteemide ehitamine. A.2.6 Süsteemide kasutus ja hooldus. A.2.7 Teadustöö ja insenerikoolitus. Automaatikainseneri töö nõuab tihti suurt vaimset pingutust ning võib olla kiire ja pingeline. Tööaeg võib olla paindlik, sest erijuhtudel (nt pideva protsessi käikulaskmine, pideva protsessi erakorraline hooldus) võib olla vajalik töötamine väljaspool tavapärast tööaega. Vajadusel tuleb töötada välitingimustes ja keskkondades, kus võib esineda plahvatus- ja tuleohtu ning kokkupuudet kemikaalidega. Objektil töötades tuleb juhinduda üldise tööohutuse ja elektriohutuse nõuetest. Steriilsetes keskkondades töötades (nt haiglad) tuleb kinni pidada rangetest hügieeninõuetest. Automaatikainseneri põhilised töövahendid on üldkasutatav bürootarkvara, infotehnoloogilised vahendid, arvutustehnika riist- ja tarkvara, telekommunikatsioonivahendid, kontrollerseadmed, mõõteriistad, automaatikaseadmete seadistamise ja programmeerimise spetsiaalsed tarkvarad, konfigureerimis- ja häälestamisprogrammid, CAD-programmidel põhinev joonestus- ja projekteerimistarkvara. Automaatikainseneri töö eeldab innovaatilisust, õpivalmidust, kiiret ja loogilist mõtlemist, analüüsivõimet, teaduslik-tehnilist mõtlemist, otsustamisjulgust, tulemusele orienteeritust, visuaalset mälu, täpsust, vastutustundlikkust, suhtlemis- ja koostöövalmidust, kohanemisvõimet ning emotsionaalset stabiilsust. Diplomeeritud automaatikainsener on tavaliselt omandanud kõrgkoolis automaatika erialal magistrikraadi. Ta omab erialast töökogemust ning ta on oma teadmisi perioodiliselt täiendanud. Insenerikutse taotlemise eeldusi vt lisast 2 ja täiendusõppe arvestuse nõudeid vt lisast 3. Peainsener, juhtivinsener, projekteerija, projektijuht, peaspetsialist, osakonna juhataja, vanemteadur, koolitusjuht jm. Diplomeeritud automaatikainseneri kutsetunnistuse omamine võimaldab tegutseda ehitusautomaatika alal vastutava spetsialistina Majandus- ja Kommunikatsiooni Ministeeriumi poolt tunnustatud tegevusvaldkonnas vastavalt ehitusseadusele. Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1, spetsialiseerumisega seotud kompetentsi B.2.2, vähemalt ühe valitava kompetentsi tõendamine valikust B.2.3–B.2.6 ning läbivate kompetentside B.2.7-B.2.9 tõendamine. Automaatikasüsteemide loomine, tööshoid ja arendamine 7 Kutse taotlemisel on nõutav spetsialiseerumisega seotud kompetentsi B.2.2 tõendamine. Kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe valitava kompetentsi tõendamine valikust B.2.3–B.2.6. Projekteerimine 7 Süsteemide ehitamine 7 Süsteemide kasutus ja hooldus 7 Teadustöö ja insenerikoolitus 7 Juhtimine 7 Kutsealale pühendumine 7 Suhtlemine 7 Volitatud automaatikainsener, tase 8 Chartered Automation Engineer, level 8 2 Volitatud automaatikainsener, tase 8 (versioon 1) Volitatud automaatikainsener, tase 8 (versioon 2) Volitatud automaatikainsener, tase 8 (versioon 3) Volitatud automaatikainsener, tase 8 (versioon 3) Volitatud automaatikainsener, tase 8 (versioon 4) Volitatud automaatikainsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud automaatikainsener, tase 8 (versioon 6) Volitatud automaatikainsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud tööstusautomaatikainsener, tase 8 (versioon 4) Volitatud tööstusautomaatikainsener, tase 8 (versioon 5) Ehitusautomaatika Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Ehitusautomaatik 4 2016-11-16 2016-11-16 2019-12-18 8 8 2144 Mehaanikainsenerid 0714 Elektroonika ja automaatika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Automaatikainseneri kutsete tasemete ülevaade ja võrdlus Insenerikutsete taotlemise eeldused Inseneri täiendusõppe arvestus Inseneri kutse-eetika ja käitumiskoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Aleksander Grünstam Allux SG OÜ, ESIS Andres Rähni TTÜ automaatikainstituut, ESIS Vitali Vansovitš Metso AS Kristi Jõers ESIS Sergei Bessonov KB Automaatika, ESIS Eerik Laid Ecomatic AS Ellen Mihklepp AS Tallinna Vesi Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Volitatud automaatikainseneri 8. taseme kutsestandard on kõrghariduse õppekavade, isikute kompetentsuse hindamise ning kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemise alus. Automaatika valdkonna insenerid loovad, hooldavad ja arendavad automaatikasüsteeme. Automaatikasüsteem (edaspidi ka süsteem) on keskkonnaga vahetult seotud tark- ja riistvara kompleks, mida kasutatakse tehnoloogiliste protsesside (edaspidi ka protsess) toimimise juhtimiseks ja kontrollimiseks ettenähtud töörežiimides ilma inimese otsese osalemiseta. Automaatikainsenerid töötavad tööstus-, tootmis- ja ehitusettevõtetes ning tehastes, laborites, projekti- ja inseneribüroodes, õppe- ja teadusasutustes. Automaatikainsenerid spetsialiseeruvad tööstus- ja tootmise või ehitiste tehnosüsteemide tehnoloogiliste protsesside automatiseerimisele ning vähemalt ühele kitsamale ametialale järgmiste hulgast: projekteerimine, süsteemide ehitus, süsteemide tööshoid ja hooldus, teadustöö ja insenerikoolitus või arendustegevus. Automaatikainsenerid töötavad interdistsiplinaarses meeskonnas koos sidusvaldkondade inseneride, tehnoloogiainseneride jt spetsialistidega. See kutsestandard sisaldab volitatud automaatikainseneri kutsekirjeldust ja kompetentsusnõudeid. 8. taseme volitatud automaatikainsener on laialdaste teadmiste ja kogemustega tippspetsialist-ekspert, kes rakendab oma automaatikaalaseid insener-tehnilisi teadmisi ja võimeid loodavate, olemasolevate või arendatavate tehnoloogiliste protsesside kompleksseks automatiseerimiseks. Ta töötab iseseisvalt keerulistes ja uuenduslikku käsitlust nõudvates olukordades. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine. Tal on õigus anda eksperthinnanguid keerukatele automaatikaprojektidele ja -töödele. Volitatud automaatikainsener on pädev juhtima organisatsioone või töörühmi strateegiliste eesmärkide saavutamiseks, ta võtab täieliku vastutuse enda ja teiste töötulemuste eest. Volitatud automaatikainsener koolitab insenere ja tegeleb arendustegevustega, millel on oluline ning positiivne mõju automaatika valdkonna arengule. Automaatikainseneride kutsed: Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7; Volitatud automaatikainsener, tase 8. Automaatika valdkonna inseneride kutsete ülevaated on toodud lisas 1. A.2.1 Komplekssete automaatikasüsteemide loomine, hindamine, täiustamine ja arendamine. Ehitusautomaatika A.2.3 Ehitiste tehnosüsteemide töö automatiseerimine. A.2.4 Projekteerimine. A.2.5 Süsteemide ehitamine. A.2.6 Süsteemide kasutus ja hooldus. A.2.7 Arendus-, teadus- ja koolitustegevus. Automaatikainseneri töö nõuab tihti suurt vaimset pingutust ning võib olla kiire ja pingeline. Tööaeg võib olla paindlik, sest erijuhtudel (nt pideva protsessi käikulaskmine, pideva protsessi erakorraline hooldus) võib olla vajalik töötamine väljaspool tavapärast tööaega. Vajadusel tuleb töötada välitingimustes ja keskkondades, kus võib esineda plahvatus- ja tuleohtu ning kokkupuudet kemikaalidega. Objektil töötades tuleb juhinduda üldise tööohutuse ja elektriohutuse nõuetest. Steriilsetes keskkondades töötades (nt haiglad) tuleb kinni pidada rangetest hügieeninõuetest. Automaatikainseneri põhilised töövahendid on üldkasutatav bürootarkvara, infotehnoloogilised vahendid, arvutustehnika riist- ja tarkvara, telekommunikatsioonivahendid, kontrollerseadmed, mõõteriistad, automaatikaseadmete seadistamise ja programmeerimise spetsiaalsed tarkvarad, konfigureerimis- ja häälestamisprogrammid, CAD-programmidel põhinev joonestus- ja projekteerimistarkvara. Automaatikainseneri töö eeldab innovaatilisust, õpivalmidust, kiiret ja loogilist mõtlemist, analüüsivõimet, teaduslik-tehnilist mõtlemist, otsustamisjulgust, tulemusele orienteeritust, visuaalset mälu, täpsust, vastutustundlikkust, loovust, suhtlemis- ja koostöövalmidust, kohanemisvõimet ning emotsionaalset stabiilsust. Volitatud automaatikainsener on tavaliselt omandanud kõrgkoolis automaatika erialal magistrikraadi. Ta omab erialast töökogemust ning ta on oma teadmisi perioodiliselt täiendanud. Insenerikutsete taotlemise eeldusi vt lisas 2 ja inseneri täiendusõppe arvestuse nõudeid lisast 3. Peainsener, juhtivinsener, arendusjuht, projekteerija, projektijuht, peaspetsialist, osakonna juhataja, vanemteadur, koolitusjuht jm. Volitatud automaatikainseneri kutsetunnistuse omamine võimaldab tegutseda ehitusautomaatika alal vastutava spetsialistina Majandus- ja Kommunikatsiooni Ministeeriumi poolt tunnustatud tegevusvaldkonnas vastavalt ehitusseadusele. Volitatud automaatikainsener, tase 8 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1, spetsialiseerumisega seotud kompetentsi B.2.2, vähemalt ühe valitava kompetentsi tõendamine valikust B.2.3–B.2.6 ning läbivate kompetentside B.2.7–B.2.9 tõendamine. Komplekssete automaatikasüsteemide loomine, hindamine, täiustamine ja arendamine 8 Kutse taotlemisel on nõutav spetsialiseerumisega seotud kompetentsi B.2.2 tõendamine. Kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe valitava kompetentsi tõendamine valikust B.2.3–B.2.6. Projekteerimine 8 Süsteemide ehitamine 8 Süsteemide kasutus ja hooldus 8 Arendus-, teadus- ja koolitustegevus 8 Juhtimine 8 Kutsealale pühendumine 8 Suhtlemine 8 Noorem tarkvaraarendaja, tase 4 Junior Software Developer, level 4 5 Noorem tarkvaraarendaja, tase 4 (versioon 4) Noorem tarkvaraarendaja, tase 4 (versioon 6) Noorem-tarkvaraarendaja, tase 4 (versioon 7) Tarkvara arendaja III (versioon 1) Tarkvara arendaja III (versioon 2) Tarkvaraarendaja, tase 4 (versioon 3) Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA Tarkvaraarendus Tarkvara arendaja 2 2016-11-22 2016-11-22 2018-11-12 4 4 2519 Tarkvara ja rakenduste arendajad ning analüütikud, mujal liigitamata 0613 Tarkvara ja rakenduste arendus ning analüüs 62 Programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused Euroopa IKT-kompetentside raamistik (e-CF) Keelte oskustasemete kirjeldused Kutsestandard on dokument, mis kirjeldab tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Noorem tarkvaraarendaja, tase 4 põhiliseks tööks on tarkvara lähtekoodi kirjutamine. Ta osaleb süsteemi võimaliku disaini väljatöötamisel ja pakub erinevaid tehnilisi lahendusi, arvestades süsteemi kui tervikut. Noorem tarkvaraarendaja kirjutab tarkvara lähtekoodi vastavalt väljatöötatud ja kokkulepitud disainile. Tema põhilised tööülesanded on teenustaseme haldus, toote või projekti kavandamine, rakenduse projekteerimine, kavandamine ja väljatöötamine, süsteemide integreerimine, testimine, lahenduse kasutuselevõtt, dokumentatsiooni koostamine, riskide hindamine ja maandamine, protsessi täiustamine ja infoturbe haldamine. Noorem tarkvaraarendaja on suuteline tööülesannet iseseisvalt lahendama. Täidab tööülesandeid muutuvates olukordades nõuetekohaselt. Mõistab ja rakendab meeskonnas kasutatavat tarkvaraarenduse metoodikat. Noorem tarkvaraarendaja töö eeldab analüütilist ja loovat tehnilist mõtlemist ning pidevat kutsealast enesetäiendamist. Peab mõistma süsteemi erinevate komponentide omavahelist mõju ning oskama sellega muudatuste ja arenduste tegemisel arvestada. Oskab leida ebakõlasid ülesande püstitusel ja anda sisendi analüütikule ülesande täpsustamiseks. Oskab anda sisendi testijaile muudatuste ja arenduste testimiseks. Noorem tarkvaraarendaja töö eeldab head meeskonnatöö oskust. IKT-kutsete kirjeldamisel on aluseks Euroopa IKT-kompetentside raamistik (e-CF), mis määratleb kokku 36 e-CF-põhikompetentsi ja jaotab need viie IKT-äriprotsessi-valdkonna vahel (vt Lisa 1) NB! Tööosade loetelu ei määra nõutud kompetentside taset ja nende järjekord ei määra olulisust 1. Infosüsteemi ja äristrateegia kooskõlastamine (e-CF kompetents A.1.) 2. Teenusetaseme haldus (e-CF kompetents A.2.) 3. Toote või projekti kavandamine (e-CF kompetents A.4.) 4. Arhitektuuri projekteerimine (e-CF kompetents A.5.) 5. Rakenduse projekteerimine (e-CF kompetents A.6.) 6. Tehnoloogia arengu jälgimine (e-CF kompetents A.7.) 7. Kavandamine ja väljatöötamine (e-CF kompetents B.1.) 8. Süsteemide integreerimine (e-CF kompetents B.2.) 9. Testimine (e-CF kompetents B.3.) 10. Lahenduse juurutamine/paigaldamine/kasutuselevõtt (e-CF kompetents B.4.) 11. Dokumentatsiooni koostamine (e-CF kompetents B.5.) 12. Infoturbestrateegia väljatöötamine (e-CF kompetents D.1.) 13. IKT kvaliteedistrateegia väljatöötamine (e-CF kompetents D.2.) 14. Hanked (e-CF kompetents D.4.) 15. Informatsiooni ja oskusteabe haldamine (e-CF kompetents D.10.) 16. Suhtekorraldus (e-CF kompetents E.4.) 17. Protsessi täiustamine (e-CF kompetents E.5.) 18. IKT kvaliteedijuhtimine (e-CF kompetents E.6.) 19. Infoturbe haldamine (e-CF kompetents E.8.) 20. IT juhtimine (e-CF kompetents E.9.) Tarkvaraarendaja töötab siseruumis ja põhiliselt istudes. Tema töö on vaimselt pingeline ja ohtudeks on sundasend arvutiga töötamisel ning koormus silmadele. Tarkvaraarendaja põhilised töövahendid on arvutustehnika ja tarkvara. Tarkvaraarendaja töö eeldab loogilist ja analüütilist mõtlemist, tehnilist loomingulisust ning meeskonnatöö oskust. Oluline on õppimistahe, koostöövõime, kohanemisvõime, suhtlemisvalmidus, orienteeritus tulemustele, vastutus, korrektsus, täpsus, enesedistsipliin ja stressitaluvus. Tarkvara arendajana töötavad tavaliselt inimesed, kellel on erialane kutseharidus või rakenduskõrgharidus või kõrgharidus. Erandjuhul võivad kutseoskused olla omandatud täiendkoolitustel või töökohal õppides. Programmeerija, tarkvaraarendaja, noorem programmeerija, jne. Tarkvaraarendaja kutse taotlemisel on nõutav järgmiste e-CF kompetentside omamine: A.1.; A.2; A.4; A.5.; A.6; A.7.; B.1.; B.2.; B.3.; B.4.; B.5.; D.1.; D.2.; D.4.; D.10.; E.4.; E.5.; E.6.; E.8.;E.9. Lisaks läbivad kompetentsid. Kokku 21 nõutavat kompetentsi. IKT-kutsete kirjeldamisel on aluseks Euroopa IKT-kompetentside raamistik (e-CF), mis määratleb kokku 36 IKT-põhikompetentsi ja jaotab need viie IKT-äriprotsessi-valdkonna vahel. Iga e-CF põhikompetentsi kohta on kompetentside tabelis esmalt toodud kompetentsi üldine kirjeldus ja nõutavad teadmised ning oskused (kõrgeimal kutsetasemel). Seejärel on toodud vastava kompetentsi teadmiste ja oskuste nõuded tarkvaraarendajale. Infosüsteemi ja äristrateegia kooskõlastamine (e-CF kompetents A.1.) 3 Teenusetaseme haldus (e-CF kompetents A.2.) 4 Toote või projekti kavandamine (e-CF kompetents A.4.) 4 Arhitektuuri projekteerimine (e-CF kompetents A.5.) 3 Rakenduse projekteerimine (e-CF kompetents A.6.) 4 Tehnoloogia arengu jälgimine (e-CF kompetents A.7.) 3 Kavandamine ja väljatöötamine (e-CF kompetents B.1.) 4 Süsteemide integreerimine (e-CF kompetents B.2.) 4 Testimine (e-CF kompetents B.3.) 4 Lahenduste juurutamine/paigaldamine/kasutuselevõtt (e-CF kompetents B.4.) 4 Dokumentatsiooni koostamine (e-CF kompetents B.5.) 4 Infoturbestrateegia väljatöötamine (e-CF kompetents D.1.) 4 IKT kvaliteedistrateegia väljatöötamine (e-CF kompetents D.2.) 4 Hanked (e-CF kompetents D.4.) 4 Informatsiooni ja oskusteabe haldamine (e-CF kompetents D.10.) 4 Kliendisuhete juhtimine (e-CF kompetents E.4.) 4 Protsessi täiustamine (e-CF kompetents E.5.) 3 IKT kvaliteedijuhtimine (e-CF kompetents E.6.) 4 Infoturbe haldamine (e-CF kompetents E.8.) 4 IT juhtimine (e-CF kompetents E.9.) 3 Noorem-tarkvararendaja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Personalijuht IV Human resource manager IV 5 Personalijuht IV (versioon 1) Personalijuht IV (versioon 2) Personalijuht IV (versioon 3) Personalijuht IV (versioon 4) Personalijuht, tase 6 (versioon 10) Personalijuht, tase 6 (versioon 6) Personalijuht, tase 6 (versioon 7) Personalijuht, tase 6 (versioon 8) Personalijuht, tase 6 (versioon 9) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Personalitöö Personalijuht 5 2010-12-07 2010-12-07 2014-01-02 IV 6 6 1212 Personalijuhid 0417 Tööoskused 78 Tööhõive Fleksotrükkal III flexoprinter III 2 Fleksotrükkal III (versioon 1) Fleksotrükkal III (versioon 3) Fleksotrükkal III (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Trükitööstus Trükkal 34 2008-12-11 2008-12-11 2011-05-30 III 7322 Trükkalid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 18 Trükindus ja salvestiste paljundus Personalijuht V Human resource manager V 3 Personalijuht V (versioon 1) Personalijuht V (versioon 2) Personalijuht, tase 7 (versioon 4) Personalijuht, tase 7 (versioon 5) Personalijuht, tase 7 (versioon 6) Personalijuht, tase 7 (versioon 7) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Personalitöö Personalijuht 34 2008-12-11 2008-12-11 2012-12-31 V 1212 Personalijuhid 0417 Tööoskused 78 Tööhõive Personalitöötaja I HR administrator I 5 Personalitöötaja I (versioon 1) Personalitöötaja I (versioon 2) Personalitöötaja I (versioon 3) Personalitöötaja I (versioon 4) Personalitöötaja, tase 3 (versioon 6) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Personalitöö Personalijuht 5 2010-12-07 2010-12-07 2014-01-01 I 3 3 4416 Personalitöö assistendid 0417 Tööoskused 78 Tööhõive Treener I Coach I 10 Abitreener, tase 3 (versioon 11) Abitreener, tase 3 (versioon 12) Abitreener, tase 3 (versioon 13) Abitreener, tase 3 (versioon 14) Abitreener, tase 3 (versioon 15) Abitreener, tase 3 (versioon 16) Abitreener, tase 3 (versioon 17) Abitreener, tase 3 (versioon 18) Abitreener, tase 3 (versioon 19) Abitreener, tase 3 (versioon 20) Abitreener, tase 3 (versioon 21) Abitreener, tase 3 (versioon 22) Abitreener, tase 3 (versioon 23) Treener I (versioon 1) Treener I (versioon 2) Treener I (versioon 3) Treener I (versioon 4) Treener I (versioon 5) Treener I (versioon 6) Treener I (versioon 7) Treener I (versioon 8) Treener I (versioon 9) Aeroobikatreener I Aerutamistreener I Aikidotreener I Akrobaatilise võimlemise treener I Allveesporditreener I Alpinismitreener I Ammulaskmistreener I Automudelismitreener I Autosporditreener I Bowlingutreener I Capoeiratreener I Curlingu treener I Fitnessitreener I Golfitreener I Hapkido treener I Iaidotreener I Ilu- ja rühmvõimlemise treener I Iluuisutamistreener I Iluvõimlemise treener I Indiaca treener I Jahisporditreener I Jalgpallitreener I Jalgrattamatkatreener I Jalgrattatreener I Jalgsimatkatreener I Ju-jutsu treener I Judotreener I Jõusaalitreener I Jäähokitreener I Jääpallitreener I Jääpurjetamistreener I Kabetreener I Kahevõistluse ja suusahüpete treener I Karatetreener I Keeglitreener I Kepikõnnitreener I Kergejõustikutreener I Kickboxingutreener I Kiikingutreener I Kiiruisutamise treener I Kirimaletreener I Kobudotreener I Kobudotreener I Koroonamängutreener I Korvpallitreener I Kudotreener I Kujundujumise treener I Kulturismi ja fitnessi treener I Kurnimängutreener I Käsipallitreener I Laevamudelismitreener I Laskesuusatamistreener I Laskmistreener I Lauatennisetreener I Lennusporditreener I Liikumisharrastuse treener I Lumelauatreener I Maadlustreener I Maletreener I Matkatreener I Minigolfitreener I Moodsa viievõistluse treener I Mootorrattasporditreener I Motospordi treener I Murdmaasuusatamise treener I Mäesuustamise treener I Mägimatkatreener I Mälumängutreener I Orienteerumistreener I Pentaquetreener I Personaaltreener I Piljarditreener I Poksitreener I Poolitreener I Purjetamistreener I Põhivõimlemise treener I Ragbitreener I Ratsutamistreener I Rulluisutamistreener I Rühmvõimlemise treener I Saalihokitreener I Sambotreener I Sport Chanbara treener I Sportkeeglitreener I Squashitreener I Sulgpallitreener I Sumotreener I Suusahüppe treener I Sõudmistreener I Taekwon-do ITF treener I Taekwondo WTF treener I Taipoksitreener I Tennisetreener I Triatloni treener I Turniiribridžitreener I Tõstesporditreener I Uisutamistreener I Ujumistreener I Veematkatreener I Veemototreener I Vehklemistreener I Vesiaeroobikatreener I Vibulaskmistreener I Võimlemistreener I Võistlustantsutreener I Võrkpallitreener I Wu-shu treener I Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Sport Sporditreener 14 2013-03-14 2013-03-14 2013-12-31 I 3 3 3422 Treenerid, spordiinstruktorid ja -ametnikud 1014 Sport 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Personalijuht V Human resource manager V 1 Personalijuht V (versioon 2) Personalijuht V (versioon 3) Personalijuht, tase 7 (versioon 4) Personalijuht, tase 7 (versioon 5) Personalijuht, tase 7 (versioon 6) Personalijuht, tase 7 (versioon 7) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Personalitöö Personalijuht 18 2004-06-10 2004-06-10 2008-05-26 V 1212 Personalijuhid 0417 Tööoskused 78 Tööhõive Personalispetsialist II Human resource specialist II 4 Personalispetsialist II (versioon 1) Personalispetsialist II (versioon 2) Personalitöötaja II (versioon 3) Personalitöötaja II (versioon 5) Personalitöötaja, tase 4 (versioon 6) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Personalitöö Personalijuht 34 2008-12-11 2008-12-11 2012-12-31 II 2423 Personali ja karjääri tippspetsialistid 0417 Tööoskused 78 Tööhõive Personalispetsialist III Human resource specialist III 6 Personalispetsialist III (versioon 2) Personalispetsialist III (versioon 3) Personalispetsialist III (versioon 4) Personalispetsialist III (versioon 5) Personalispetsialist, tase 5 (versioon 10) Personalispetsialist, tase 5 (versioon 11) Personalispetsialist, tase 5 (versioon 7) Personalispetsialist, tase 5 (versioon 8) Personalispetsialist, tase 5 (versioon 9) Personalitöö spetsialist III (versioon 1) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Personalitöö Personalijuht 5 2010-12-07 2010-12-07 2014-01-02 III 5 5 2423 Personali ja karjääri tippspetsialistid 0417 Tööoskused 78 Tööhõive Motiveerimine ja palgakorraldus Personaliarvestus ja töösuhteid reguleerivad õigusaktid Tööjõu värbamine ja valik Töökeskkond ja –tervishoid Töötajate koolitus ja arendamine Värbamine ja valik Koolitus ja arendamine Tasustamine Personalispetsialist III Human resource specialist III 4 Personalispetsialist III (versioon 2) Personalispetsialist III (versioon 3) Personalispetsialist III (versioon 5) Personalispetsialist III (versioon 6) Personalispetsialist, tase 5 (versioon 10) Personalispetsialist, tase 5 (versioon 11) Personalispetsialist, tase 5 (versioon 7) Personalispetsialist, tase 5 (versioon 8) Personalispetsialist, tase 5 (versioon 9) Personalitöö spetsialist III (versioon 1) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Personalitöö Personalijuht 33 2008-10-17 2008-10-17 2010-12-06 III 2423 Personali ja karjääri tippspetsialistid 0417 Tööoskused 78 Tööhõive Projektijuht II Certificated Project Managment Practitioner II 2 Nooremprojektijuht, tase 5 (versioon 6) Nooremprojektijuht, tase 5 (versioon 7) Nooremprojektijuht, tase 5 (versioon 8) Projektijuhi assistent, tase 5 (versioon 4) Projektijuhi assistent, tase 5 (versioon 5) Projektijuht II (versioon 1) Projektijuht II (versioon 3) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Juhtimine ja haldus Projektijuht 34 2008-12-11 2008-12-11 2012-11-12 II 3339 Äriteenuste agendid, mujal liigitamata 0413 Juhtimine ja haldus 70 Peakontorite tegevus; juhtimisalane nõustamine Projektijuht III Certificated Project Management Professional III 2 Projektijuht III (versioon 1) Projektijuht III (versioon 3) Projektijuht, tase 6 (versioon 4) Projektijuht, tase 6 (versioon 5) Projektijuht, tase 6 (versioon 6) Projektijuht, tase 6 (versioon 7) Projektijuht, tase 6 (versioon 8) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Juhtimine ja haldus Projektijuht 34 2008-12-11 2008-12-11 2012-11-12 III 1219 Äriteenindus- ja haldusjuhid, mujal liigitamata 0413 Juhtimine ja haldus 70 Peakontorite tegevus; juhtimisalane nõustamine Projektijuht IV Certificated International Project Manager IV 2 Projektijuht IV (versioon 1) Projektijuht IV (versioon 3) Vanemprojektijuht, tase 6 (versioon 4) Vanemprojektijuht, tase 6 (versioon 5) Vanemprojektijuht, tase 7 (versioon 6) Vanemprojektijuht, tase 7 (versioon 7) Vanemprojektijuht, tase 7 (versioon 8) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Juhtimine ja haldus Projektijuht 34 2008-12-11 2008-12-11 2012-11-12 IV 1219 Äriteenindus- ja haldusjuhid, mujal liigitamata 0413 Juhtimine ja haldus 70 Peakontorite tegevus; juhtimisalane nõustamine Projektijuht V Certificated Projects Director V 2 Projektijuht V (versioon 1) Projektijuht V (versioon 3) Projektijuht, tase 7 (versioon 4) Projektiportfelli juht, tase 7 (versioon 5) Projektiportfelli juht, tase 7 (versioon 6) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Juhtimine ja haldus Projektijuht 34 2008-12-11 2008-12-11 2012-11-12 V 1219 Äriteenindus- ja haldusjuhid, mujal liigitamata 0413 Juhtimine ja haldus 70 Peakontorite tegevus; juhtimisalane nõustamine Pürotehnik I Pyrotechnician I 3 Abipürotehnik, tase 3 (versioon 5) Abipürotehnik, tase 3 (versioon 6) Abipürotehnik, tase 3 (versioon 7) Abipürotehnik, tase 3 (versioon 8) Abipürotehnik, tase 3 (versioon 9) Pürotehnik I (versioon 1) Pürotehnik I (versioon 2) Pürotehnik I (versioon 4) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Puurimis- ja lõhkamistööd Pürotehnik 34 2008-12-11 2008-12-11 2012-11-12 I 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0724 Kaevandamine ja rikastamine 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Pürotehnik II Pyrotechnician II 3 Pürotehnik II (versioon 1) Pürotehnik II (versioon 2) Pürotehnik II (versioon 4) Pürotehnik, tase 4 (versioon 10) Pürotehnik, tase 4 (versioon 5) Pürotehnik, tase 4 (versioon 6) Pürotehnik, tase 4 (versioon 7) Pürotehnik, tase 4 (versioon 8) Pürotehnik, tase 4 (versioon 9) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Puurimis- ja lõhkamistööd Pürotehnik 34 2008-12-11 2008-12-11 2012-11-12 II 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0724 Kaevandamine ja rikastamine 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Pürotehnik III Pyrotechnician III 3 Pürotehnik III (versioon 1) Pürotehnik III (versioon 2) Pürotehnik III (versioon 4) Pürotehnik, tase 5 (versioon 5) Pürotehnik, tase 5 (versioon 6) Pürotehnik, tase 5 (versioon 7) Pürotehnik, tase 5 (versioon 8) Pürotehnik, tase 5 (versioon 9) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Puurimis- ja lõhkamistööd Pürotehnik 34 2008-12-11 2008-12-11 2012-11-12 III 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0724 Kaevandamine ja rikastamine 93 Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused Raamatupidaja II Accountant II 6 Raamatupidaja II (versioon 1) Raamatupidaja II (versioon 2) Raamatupidaja II (versioon 3) Raamatupidaja II (versioon 4) Raamatupidaja II (versioon 5) Raamatupidaja II (versioon 8) Vanemraamatupidaja, tase 6 (versioon 10) Vanemraamatupidaja, tase 6 (versioon 11) Vanemraamatupidaja, tase 6 (versioon 7) Vanemraamatupidaja, tase 6 (versioon 9) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Raamatupidamine Raamatupidaja 7 2011-05-30 2011-05-30 2012-11-12 II 5 5 3313 Raamatupidamise keskastme spetsialistid 0411 Majandusarvestus ja maksundus 69 Juriidilised toimingud ja arvepidamine Raamatupidaja III Accountant III 6 Juhtivraamatupidaja, tase 7 (versioon 10) Juhtivraamatupidaja, tase 7 (versioon 11) Juhtivraamatupidaja, tase 7 (versioon 7) Juhtivraamatupidaja, tase 7 (versioon 9) Raamatupidaja III (versioon 1) Raamatupidaja III (versioon 2) Raamatupidaja III (versioon 3) Raamatupidaja III (versioon 4) Raamatupidaja III (versioon 5) Raamatupidaja III (versioon 8) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Raamatupidamine Raamatupidaja 7 2011-05-30 2011-05-30 2012-11-12 III 6 6 3313 Raamatupidamise keskastme spetsialistid 0411 Majandusarvestus ja maksundus 69 Juriidilised toimingud ja arvepidamine Raamatupidaja assistent I Book-keeper I 6 Raamatupidaja assistent I (versioon 1) Raamatupidaja assistent I (versioon 2) Raamatupidaja assistent I (versioon 3) Raamatupidaja assistent I (versioon 4) Raamatupidaja assistent I (versioon 5) Raamatupidaja assistent I (versioon 7) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Raamatupidamine Raamatupidaja 7 2011-05-30 2011-05-30 2012-11-12 I 4 4 3313 Raamatupidamise keskastme spetsialistid 0411 Majandusarvestus ja maksundus 69 Juriidilised toimingud ja arvepidamine Suhtlemistreener IV Communication and interaction skills trainer IV 3 Suhtlemistreener IV (versioon 1) Suhtlemistreener IV (versioon 2) Suhtlemistreener IV (versioon 5) Suhtlemistreener, tase 6 (versioon 4) Haridus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Nõustamine ja koolitus Suhtlemistreener 34 2008-12-11 2008-12-11 2012-11-12 IV 2424 Töötajate koolituse ja täiendõppe tippspetsialistid 0111 Kasvatusteadus 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Suhtlemistreener IV Communication and interaction skills trainer IV 2 Suhtlemistreener IV (versioon 1) Suhtlemistreener IV (versioon 3) Suhtlemistreener IV (versioon 5) Suhtlemistreener, tase 6 (versioon 4) Haridus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Nõustamine ja koolitus Suhtlemistreener 31 2007-11-28 2007-11-28 2008-12-10 IV 2424 Töötajate koolituse ja täiendõppe tippspetsialistid 0111 Kasvatusteadus 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Suhtlemistreener V Communication and interaction skills trainer V 3 Suhtlemistreener V (versioon 1) Suhtlemistreener V (versioon 2) Suhtlemistreener V (versioon 5) Suhtlemistreener, tase 7 (versioon 4) Haridus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Nõustamine ja koolitus Suhtlemistreener 34 2008-12-11 2008-12-11 2012-11-12 V 2424 Töötajate koolituse ja täiendõppe tippspetsialistid 0111 Kasvatusteadus 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Fleksotrükkal I flexoprinter I 3 Fleksotrükkal I (versioon 1) Fleksotrükkal I (versioon 2) Fleksotrükkal I (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Trükitööstus Trükkal 7 2011-05-31 2011-05-31 2012-11-12 I 3 3 7322 Trükkalid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 18 Trükindus ja salvestiste paljundus Fleksotrükkal II flexoprinter II 3 Fleksotrükkal II (versioon 1) Fleksotrükkal II (versioon 2) Fleksotrükkal II (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Trükitööstus Trükkal 7 2011-05-30 2011-05-30 2012-11-12 II 4 4 7322 Trükkalid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 18 Trükindus ja salvestiste paljundus Fleksotrükkal II flexoprinter II 2 Fleksotrükkal II (versioon 1) Fleksotrükkal II (versioon 3) Fleksotrükkal II (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Trükitööstus Trükkal 34 2008-12-11 2008-12-11 2011-05-30 II 7322 Trükkalid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 18 Trükindus ja salvestiste paljundus Fleksotrükkal III flexoprinter III 3 Fleksotrükkal III (versioon 1) Fleksotrükkal III (versioon 2) Fleksotrükkal III (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Trükitööstus Trükkal 7 2011-05-30 2011-05-30 2012-11-12 III 4 4 7322 Trükkalid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 18 Trükindus ja salvestiste paljundus Trükiettevalmistaja I Graphic Prepress Operator I 3 Trükiettevalmistaja I (versioon 1) Trükiettevalmistaja I (versioon 2) Trükiettevalmistaja I (versioon 4) Trükiettevalmistaja, tase 4 (versioon 5) Trükiettevalmistaja, tase 4 (versioon 6) Trükiettevalmistaja, tase 4 (versioon 7) Trükiettevalmistaja, tase 4 (versioon 8) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Trükitööstus Trükiettevalmistaja 34 2008-12-11 2008-12-11 2012-11-12 I 7321 Trükiettevalmistajad 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 18 Trükindus ja salvestiste paljundus Trükiettevalmistaja II Graphic Prepress Operator II 3 Trükiettevalmistaja II (versioon 1) Trükiettevalmistaja II (versioon 2) Trükiettevalmistaja II (versioon 5) Trükiettevalmistaja, tase 5 (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Trükitööstus Trükiettevalmistaja 34 2008-12-11 2008-12-11 2012-11-12 II 7321 Trükiettevalmistajad 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 18 Trükindus ja salvestiste paljundus Trükiettevalmistaja III Graphic Prepress Operator III 3 Trükiettevalmistaja III (versioon 1) Trükiettevalmistaja III (versioon 2) Trükiettevalmistaja III (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Trükitööstus Trükiettevalmistaja 34 2008-12-11 2008-12-11 2012-11-12 III 7321 Trükiettevalmistajad 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 18 Trükindus ja salvestiste paljundus Trükiste järeltöötleja I Post-press Operator, Print Finishing Specialist I 3 Trükiste järeltöötleja I (versioon 1) Trükiste järeltöötleja I (versioon 2) Trükiste järeltöötleja I (versioon 4) Trükiste järeltöötlusseadmete operaator, tase 4 (versioon 5) Trükiste järeltöötlusseadmete operaator, tase 4 (versioon 6) Trükiste järeltöötlusseadmete operaator, tase 4 (versioon 7) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Trükitööstus Trükiste järeltöötleja 34 2008-12-11 2008-12-11 2012-11-12 I 7323 Trükiste järeltöötlejad 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 18 Trükindus ja salvestiste paljundus Trükiste järeltöötleja II Post-press Operator, Print Finishing Specialist II 3 Trükiste järeltöötleja II (versioon 1) Trükiste järeltöötleja II (versioon 2) Trükiste järeltöötleja II (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Trükitööstus Trükiste järeltöötleja 34 2008-12-11 2008-12-11 2012-11-12 II 7323 Trükiste järeltöötlejad 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 18 Trükindus ja salvestiste paljundus Trükiste järeltöötleja III Post-press Operator, Print Finishing Specialist III 3 Trükiste järeltöötleja III (versioon 1) Trükiste järeltöötleja III (versioon 2) Trükiste järeltöötleja III (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Trükitööstus Trükiste järeltöötleja 34 2008-12-11 2008-12-11 2012-11-12 III 7323 Trükiste järeltöötlejad 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 18 Trükindus ja salvestiste paljundus Trükkal I Printingmachine operator I 3 Trükkal I (versioon 1) Trükkal I (versioon 2) Trükkal I (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Trükitööstus Trükkal 34 2008-12-11 2008-12-11 2012-11-12 I 7322 Trükkalid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 18 Trükindus ja salvestiste paljundus Trükkal II Printingmachine operator II 3 Ofsettrükkal, tase 4 (versioon 5) Ofsettrükkal, tase 4 (versioon 6) Ofsettrükkal, tase 4 (versioon 7) Ofsettrükkal, tase 4 (versioon 8) Trükkal II (versioon 1) Trükkal II (versioon 2) Trükkal II (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Trükitööstus Trükkal 34 2008-12-11 2008-12-11 2012-11-12 II 7322 Trükkalid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 18 Trükindus ja salvestiste paljundus Digitrükk Fleksotrükk Poogenofsett Rullofset Siiditrükk Trükkal III Printingmachine operator III 3 Ofsettrükkal, tase 5 (versioon 4) Trükkal III (versioon 1) Trükkal III (versioon 2) Trükkal III (versioon 5) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Trükitööstus Trükkal 34 2008-12-11 2008-12-11 2012-11-12 III 7322 Trükkalid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 18 Trükindus ja salvestiste paljundus Digitrükk Fleksotrükk Poogenofsett Rullofset Siiditrükk Korstnapühkija I Chimney sweeper I 2 Korstnapühkija I (versioon 1) Korstnapühkija I (versioon 3) Korstnapühkija, tase 3 (versioon 4) Korstnapühkija, tase 3 (versioon 5) Korstnapühkija, tase 3 (versioon 6) Korstnapühkija, tase 3 (versioon 7) Korstnapühkija, tase 3 (versioon 8) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Teeninduse Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Küttesüsteemide ehitus ja hooldus Korstnapühkija 4 2010-03-23 2010-03-23 2012-11-26 I 3 3 7133 Ehitustarindite puhastajad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 81 Hoonete ja maastike hooldus Korstnapühkija II Chimney sweeper II 2 Korstnapühkija II (versioon 1) Korstnapühkija II (versioon 4) Korstnapühkija, tase 4 (versioon 3) Korstnapühkija, tase 4 (versioon 5) Korstnapühkija, tase 4 (versioon 6) Korstnapühkija, tase 4 (versioon 7) Korstnapühkija, tase 4 (versioon 8) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Teeninduse Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Küttesüsteemide ehitus ja hooldus Korstnapühkija 4 2010-03-23 2010-03-23 2012-11-26 II 4 4 7133 Ehitustarindite puhastajad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 81 Hoonete ja maastike hooldus Korstnapühkija III Chimney sweeper III 2 Korstnapühkija III (versioon 1) Korstnapühkija III (versioon 4) Korstnapühkija-meister, tase 5 (versioon 3) Korstnapühkija-meister, tase 5 (versioon 4) Korstnapühkija-meister, tase 5 (versioon 5) Korstnapühkija-meister, tase 5 (versioon 6) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Teeninduse Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Küttesüsteemide ehitus ja hooldus Korstnapühkija 4 2010-03-23 2010-03-23 2012-11-26 III 7133 Ehitustarindite puhastajad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 81 Hoonete ja maastike hooldus Täiskasvanute koolitaja/andragoog II Adult Educator II 3 Täiskasvanute koolitaja, tase 5 (versioon 4) Täiskasvanute koolitaja, tase 5 (versioon 5) Täiskasvanute koolitaja, tase 5 (versioon 6) Täiskasvanute koolitaja, tase 5 (versioon 7) Täiskasvanute koolitaja, tase 5 (versioon 8) Täiskasvanute koolitaja, tase 5 (versioon 9) Täiskasvanute koolitaja/andragoog II (versioon 1) Täiskasvanute koolitaja/andragoog II (versioon 2) Andragoog II Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Nõustamine ja koolitus Täiskasvanute koolitaja 5 2011-01-10 2011-01-10 2012-12-31 II 5 5 2424 Töötajate koolituse ja täiendõppe tippspetsialistid 0111 Kasvatusteadus 85 Haridus Täiskasvanute koolitaja/andragoog III Adult Educator III 5 Täiskasvanute koolitaja, tase 6 (versioon 10) Täiskasvanute koolitaja, tase 6 (versioon 11) Täiskasvanute koolitaja, tase 6 (versioon 12) Täiskasvanute koolitaja, tase 6 (versioon 6) Täiskasvanute koolitaja, tase 6 (versioon 7) Täiskasvanute koolitaja, tase 6 (versioon 8) Täiskasvanute koolitaja, tase 6 (versioon 9) Täiskasvanute koolitaja/andragoog III (versioon 1) Täiskasvanute koolitaja/andragoog III (versioon 2) Täiskasvanute koolitaja/andragoog III (versioon 3) Täiskasvanute koolitaja/andragoog III (versioon 4) Andragoog III Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Nõustamine ja koolitus Täiskasvanute koolitaja 5 2011-01-10 2011-01-10 2012-12-31 III 6 6 2424 Töötajate koolituse ja täiendõppe tippspetsialistid 0111 Kasvatusteadus 85 Haridus Täiskasvanute koolitaja/andragoog IV Adult Educator IV 5 Täiskasvanute koolitaja, tase 7 (versioon 10) Täiskasvanute koolitaja, tase 7 (versioon 11) Täiskasvanute koolitaja, tase 7 (versioon 12) Täiskasvanute koolitaja, tase 7 (versioon 6) Täiskasvanute koolitaja, tase 7 (versioon 7) Täiskasvanute koolitaja, tase 7 (versioon 8) Täiskasvanute koolitaja, tase 7 (versioon 9) Täiskasvanute koolitaja/andragoog IV (versioon 1) Täiskasvanute koolitaja/andragoog IV (versioon 2) Täiskasvanute koolitaja/andragoog IV (versioon 3) Täiskasvanute koolitaja/andragoog IV (versioon 4) Andragoog IV Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Nõustamine ja koolitus Täiskasvanute koolitaja 5 2011-01-10 2011-01-10 2012-12-31 IV 7 7 2424 Töötajate koolituse ja täiendõppe tippspetsialistid 0111 Kasvatusteadus 85 Haridus Täiskasvanute koolitaja/andragoog V Adult Educator V 5 Täiskasvanute koolitaja, tase 8 (versioon 10) Täiskasvanute koolitaja, tase 8 (versioon 11) Täiskasvanute koolitaja, tase 8 (versioon 6) Täiskasvanute koolitaja, tase 8 (versioon 7) Täiskasvanute koolitaja, tase 8 (versioon 8) Täiskasvanute koolitaja, tase 8 (versioon 9) Täiskasvanute koolitaja/andragoog V (versioon 1) Täiskasvanute koolitaja/andragoog V (versioon 2) Täiskasvanute koolitaja/andragoog V (versioon 3) Täiskasvanute koolitaja/andragoog V (versioon 4) Andragoog V Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Nõustamine ja koolitus Täiskasvanute koolitaja 5 2011-01-10 2011-01-10 2012-12-31 V 8 8 2424 Töötajate koolituse ja täiendõppe tippspetsialistid 0111 Kasvatusteadus 85 Haridus Telfor II Telfor II 2 Telfor II (versioon 1) Telfor II (versioon 3) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Nõustamine Telfor 34 2008-12-11 2008-12-11 2012-11-12 II 3412 Sotsiaaltöö keskastme spetsialistid 0923 Sotsiaaltöö ja nõustamine 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Telfor III Telfor III 4 Telfor III (versioon 1) Telfor III (versioon 2) Telfor III (versioon 3) Telfor III (versioon 5) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Nõustamine Telfor 34 2008-12-11 2008-12-11 2012-11-12 III 3412 Sotsiaaltöö keskastme spetsialistid 0923 Sotsiaaltöö ja nõustamine 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Telfor IV Telfor IV 4 Telfor IV (versioon 1) Telfor IV (versioon 2) Telfor IV (versioon 3) Telfor IV (versioon 5) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Nõustamine Telfor 34 2008-12-11 2008-12-11 2012-11-12 IV 3412 Sotsiaaltöö keskastme spetsialistid 0923 Sotsiaaltöö ja nõustamine 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Telfor V Telfor V 4 Telfor V (versioon 1) Telfor V (versioon 2) Telfor V (versioon 3) Telfor V (versioon 5) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Nõustamine Telfor 34 2008-12-11 2008-12-11 2012-11-12 V 2635 Sotsiaaltöötajad ja nõustajad 0923 Sotsiaaltöö ja nõustamine 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Suhtlemistreener III Communication and interaction skills trainer III 2 Suhtlemistreener III (versioon 1) Suhtlemistreener III (versioon 4) Suhtlemistreener, tase 5 (versioon 3) Haridus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Nõustamine ja koolitus Suhtlemistreener 34 2008-12-11 2008-12-11 2012-11-12 III 2424 Töötajate koolituse ja täiendõppe tippspetsialistid 0111 Kasvatusteadus 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Suhtlemistreener V Communication and interaction skills trainer V 2 Suhtlemistreener V (versioon 1) Suhtlemistreener V (versioon 3) Suhtlemistreener V (versioon 5) Suhtlemistreener, tase 7 (versioon 4) Haridus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Nõustamine ja koolitus Suhtlemistreener 31 2007-11-28 2007-11-28 2008-12-10 V 2424 Töötajate koolituse ja täiendõppe tippspetsialistid 0111 Kasvatusteadus 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Arhitekt III Architect III 2 Arhitekt III (versioon 1) Diplomeeritud arhitekt, tase 7 (versioon 3) Diplomeeritud arhitekt, tase 7 (versioon 4) Diplomeeritud arhitekt, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud arhitekt, tase 7 (versioon 6) Diplomeeritud arhitekt, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud arhitekt, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud arhitekt, tase 7 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Kultuuri Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Arhitektuur Arhitekt 8 2010-12-29 2010-12-29 2013-12-31 III 6 6 2161 Ehitusarhitektid 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Volitatud arhitekt V Chartered/Principal Architect V 2 Volitatud arhitekt V (versioon 1) Volitatud arhitekt V (versioon 3) Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 10) Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 4) Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 5) Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 6) Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 7) Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 8) Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Kultuuri Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Arhitektuur Arhitekt 16 2007-12-05 2007-12-05 2010-12-28 V 2161 Ehitusarhitektid 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Õmbleja I Sewer I 5 Õmbleja I (versioon 1) Õmbleja I (versioon 2) Õmbleja I (versioon 3) Õmbleja I (versioon 4) Õmbleja, tase 3 (versioon 6) Õmbleja, tase 3 (versioon 7) Õmbleja, tase 3 (versioon 8) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Kergetööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Rõivatootmine Õmbleja 8 2011-11-23 2011-11-23 2013-12-31 I 3 3 8153 Masinõmblejad 0723 Tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha töötlemine 14 Rõivatootmine Selle kutsestandardi alusel võib jätkuda kutse andmine kuni 31. detsembrini 2016 neile isikutele, kes on õppinud vastava kutsestandardi põhjal koostatud kutseõppe õppekaval. Õmbleja I Sewer I 3 Õmbleja I (versioon 1) Õmbleja I (versioon 2) Õmbleja I (versioon 4) Õmbleja I (versioon 5) Õmbleja, tase 3 (versioon 6) Õmbleja, tase 3 (versioon 7) Õmbleja, tase 3 (versioon 8) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Kergetööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Rõivatootmine Õmbleja 7 2003-12-01 2003-12-01 2007-10-08 I 8153 Masinõmblejad 0723 Tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha töötlemine 14 Rõivatootmine Tervisekaitse spetsialist IV Specialist of Health Protection IV 3 Tervisekaitse spetsialist IV (versioon 1) Tervisekaitse spetsialist IV (versioon 2) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Töötervishoid Tervisekaitse spetsialist 7 2011-09-28 2011-09-28 2012-01-04 IV 2263 Töötervishoiu ja tööohutuse tippspetsialistid 1022 Töötervishoid ja -kaitse 86 Tervishoid Tervisekaitse spetsialist III Specialist of Health Protection III 3 Tervisekaitse spetsialist III (versioon 1) Tervisekaitse spetsialist III (versioon 2) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Töötervishoid Tervisekaitse spetsialist 7 2011-09-28 2011-09-28 2013-12-31 III 3257 Tervisekaitse- ja töötervishoiuinspektorid jms keskastme spetsialistid 1022 Töötervishoid ja -kaitse 86 Tervishoid Tervishoiujuht V Health Services Executive V 3 Tervishoiujuht V (versioon 1) Tervishoiujuht V (versioon 2) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Tervishoiu juhtimine Tervishoiujuht 7 2011-09-28 2011-09-28 2012-01-04 V 1342 Tervishoiuteenuste juhid 0413 Juhtimine ja haldus 86 Tervishoid Volitatud arhitekt IV Chartered/Principal Architect IV 2 Volitatud arhitekt IV (versioon 1) Volitatud arhitekt, tase 7 (versioon 10) Volitatud arhitekt, tase 7 (versioon 3) Volitatud arhitekt, tase 7 (versioon 4) Volitatud arhitekt, tase 7 (versioon 5) Volitatud arhitekt, tase 7 (versioon 6) Volitatud arhitekt, tase 7 (versioon 7) Volitatud arhitekt, tase 7 (versioon 8) Volitatud arhitekt, tase 7 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Kultuuri Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Arhitektuur Arhitekt 8 2010-12-29 2010-12-29 2013-12-31 IV 7 7 2161 Ehitusarhitektid 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Volitatud arhitekt IV Chartered/Principal Architect IV 1 Volitatud arhitekt IV (versioon 2) Volitatud arhitekt, tase 7 (versioon 10) Volitatud arhitekt, tase 7 (versioon 3) Volitatud arhitekt, tase 7 (versioon 4) Volitatud arhitekt, tase 7 (versioon 5) Volitatud arhitekt, tase 7 (versioon 6) Volitatud arhitekt, tase 7 (versioon 7) Volitatud arhitekt, tase 7 (versioon 8) Volitatud arhitekt, tase 7 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Kultuuri Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Arhitektuur Arhitekt 16 2007-12-05 2007-12-05 2010-12-28 IV 2161 Ehitusarhitektid 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Kultuuritöötaja III Cultural Specialist III 3 Kultuurikorraldaja, tase 4 (versioon 4) Kultuurikorraldaja, tase 4 (versioon 5) Kultuurikorraldaja, tase 4 (versioon 6) Kultuurikorraldaja, tase 4 (versioon 7) Kultuuritöötaja III (versioon 1) Kultuuritöötaja III (versioon 2) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Kultuuritöö Kultuurikorraldaja 9 2011-06-08 2011-06-08 2013-12-31 III 4 4 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0215 Muusika ja esituskunstid 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Kultuuritöö spetsialist IV Cultural Specialist IV 3 Kultuurikorraldaja, tase 6 (versioon 4) Kultuurikorraldaja, tase 6 (versioon 5) Kultuurikorraldaja, tase 6 (versioon 6) Kultuurikorraldaja, tase 6 (versioon 7) Kultuuritöö spetsialist IV (versioon 1) Kultuuritöö spetsialist IV (versioon 2) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Kultuuritöö Kultuurikorraldaja 9 2011-06-08 2011-06-08 2013-12-31 IV 6 6 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0215 Muusika ja esituskunstid 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Kultuuritöö spetsialist IV Cultural Specialist IV 2 Kultuurikorraldaja, tase 6 (versioon 4) Kultuurikorraldaja, tase 6 (versioon 5) Kultuurikorraldaja, tase 6 (versioon 6) Kultuurikorraldaja, tase 6 (versioon 7) Kultuuritöö spetsialist IV (versioon 1) Kultuuritöö spetsialist IV (versioon 3) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Kultuuritöö Kultuurikorraldaja 8 2010-12-29 2010-12-29 2011-06-07 IV 6 6 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0215 Muusika ja esituskunstid 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Kultuuritöö juht V Manager of Cultural Activities V 3 Kultuurikorraldaja, tase 7 (versioon 4) Kultuurikorraldaja, tase 7 (versioon 5) Kultuurikorraldaja, tase 7 (versioon 6) Kultuurikorraldaja, tase 7 (versioon 7) Kultuuritöö juht V (versioon 1) Kultuuritöö juht V (versioon 2) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Kultuuritöö Kultuurikorraldaja 9 2011-06-08 2011-06-08 2013-12-31 V 6 6 2659 Loomingulised töötajad, mujal liigitamata 0215 Muusika ja esituskunstid 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Perelepitaja, tase 7 Family Mediator, level 7 1 Perelepitaja, tase 7 (versioon 2) Perelepitaja, tase 7 (versioon 3) Perelepitaja, tase 7 (versioon 4) Perelepitaja, tase 7 (versioon 5) Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaaltöö ja nõustamine Perelepitaja 5 2010-12-08 2010-12-08 2015-11-25 7 7 2635 Sotsiaaltöötajad ja nõustajad 0923 Sotsiaaltöö ja nõustamine 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Tööosad ja tööülesanded Anneli Liivamägi Eesti Lepitajate Ühing Anu Ammer Viru Maakohus Marika Kivik Tallinna Psühholoogiline Kriisiabi Helle Niit Eesti Lepitajate Ühing Arno Baltin Tallinna Ülikool Anne Rähn Sotsiaalministeerium Perelepitaja pakub konfliktilahendusteenust abielu- ja perekonna vaidlustes, sealhulgas abielulahutus ja lastega seonduv elukorraldus. Ta aitab erinevatel seisukohtadel olevatel partneritel sõlmida mõlemaid osapooli rahuldavaid kokkuleppeid. Perelepitaja juhib osapooltevahelist läbirääkimisprotsessi, tagades toetava keskkonna, soodustades üksteisemõistmist, arusaamist ja koostööd. Ta võimaldab leida lahendusi probleemidele kohtuväliselt, aitab lapsevanematel sõlmida lapse arengulisest vajadusest lähtuvaid kokkuleppeid. Teeb vajadusel koostööd teiste erialade spetsialistidega. 7. taseme perelepitaja on võimeline töötama ka unikaalsete ja erakordsete juhtumite lahendamisega . Tänu suuremale kogemusele kasutab mitmekesisemaid töömetoodikaid. Lisaks tegeleb ta sihipäraselt valdkonna arendamisega. Perelepitaja töötab sotsiaalteenuseid või õigusabi pakkuvates asutustes, erapraksises. Perelepitajal on tööks sobiva sisustusega eraldi tööruum (istekohad, laud, lukustatav kapp jms.). Perelepitaja tööaeg on paindlik ja jaguneb tööks klientidega tööruumides, iseseisvaks tööks, koostööks teiste erialade spetsialistidega ja enesetäiendamiseks. Töö nõuab vaimset pingutust, head pingetaluvust, konfliktijuhtimisoskust, keskendumisoskust ja paindlikku reageerimist olukorrale. Perelepitaja järgib oma töös kutse-eetika põhimõtteid ning tagab oma klientide eraeluandmete ning protsessis selgunud informatsiooni konfidentsiaalsuse. Perelepitaja peamisteks töövahenditeks on sekkumist toetavad abi- ja sidevahendid Perelepitaja töös on oluline eneseväljendusoskus, kehtestamisoskus, usaldusväärsus, analüüsioskust, empaatilisus, tolerantsus, pingetaluvus, ausus, iseseisvus, paindlikkus ja loovus. Perelepitajana töötamine eeldab kõrgharidust, soovitavalt psühholoogia, sotsiaalteaduste või õigusteaduste erialalt ning perelepitusalast väljaõpet. 7. taseme perelepitaja on läbinud perelepitajate täiendõppe, töötanud vähemalt 20 menetlusse võetud juhtumiga, on läbinud 30 supervisioonitundi ja on ise superviseerinud vähemalt 5 juhtumit (kaasused peavad olema dokumenteeritud). Levinud on järgmised ametinimetused: perelepitaja ja lepitaja. Lepitusseadus Selle kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside (B.2.1 – B.2.4) tõendamine. Perelepituse kavandamine 7 Perelepituse läbiviimine 7 Laste intervjueerimine 7 Kutsealase tegevuse juhendamine ja arendamine 7 Interpreet-instrumentalist III Interpreet-instrumentalist III 4 Instrumentalist III (versioon 1) Interpreet-instrumentalist III (versioon 2) Interpreet-instrumentalist III (versioon 3) Interpreet, tase 4 (versioon 10) Interpreet, tase 4 (versioon 5) Interpreet, tase 4 (versioon 6) Interpreet, tase 4 (versioon 7) Interpreet, tase 4 (versioon 8) Interpreet, tase 4 (versioon 9) Laulja III (versioon 1) Laulja III (versioon 2) Laulja III (versioon 3) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Interpreet 9 2011-06-08 2011-06-08 2013-12-31 III 4 4 2652 Muusikud, lauljad ja heliloojad 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Interpreet-instrumentalist V Soloist/Chamber musician/orchestra musician V 3 Interpreet-instrumentalist V (versioon 2) Interpreet-instrumentalist V (versioon 4) Kammermuusik/orkestrant V (versioon 1) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Interpreet 8 2010-12-29 2010-12-29 2011-06-07 V 6 6 2652 Muusikud, lauljad ja heliloojad 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Interpreet-instrumentalist IV Chamber musician/orchestra musician IV 4 Interpreet-instrumentalist IV (versioon 2) Interpreet-instrumentalist IV (versioon 3) Kammermuusik/orkestrant IV (versioon 1) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Interpreet 9 2011-06-08 2011-06-08 2013-12-31 IV 5 5 2652 Muusikud, lauljad ja heliloojad 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Interpreet-instrumentalist IV Chamber musician/orchestra musician IV 3 Interpreet-instrumentalist IV (versioon 2) Interpreet-instrumentalist IV (versioon 4) Kammermuusik/orkestrant IV (versioon 1) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Interpreet 8 2010-12-29 2010-12-29 2011-06-07 IV 5 5 2652 Muusikud, lauljad ja heliloojad 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Interpreet-instrumentalist V Soloist/Chamber musician/orchestra musician V 4 Interpreet-instrumentalist V (versioon 2) Interpreet-instrumentalist V (versioon 3) Kammermuusik/orkestrant V (versioon 1) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Interpreet 9 2011-06-08 2011-06-08 2013-12-31 V 6 6 2652 Muusikud, lauljad ja heliloojad 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Hooldusõde I Nurse assistant I 3 Hooldustöötaja, tase 3 (versioon 5) Hooldustöötaja, tase 3 (versioon 6) Hooldustöötaja, tase 3 (versioon 7) Hooldustöötaja, tase 3 (versioon 8) Hooldustöötaja, tase 3 (versioon 9) Hooldusõde I (versioon 1) Hooldusõde I (versioon 2) Sotsiaalhooldaja I (versioon 1) Sotsiaalhooldaja I (versioon 2) Sotsiaalhooldaja I (versioon 3) Sotsiaalhooldaja I (versioon 4) Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaalhooldus Hooldustöötaja 7 2011-09-28 2011-09-28 2013-12-31 I 3 3 5321 Tervishoiuasutuste hooldustöötajad 0921 Eakate ja puudega täiskasvanute hooldamine 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Hooldusõde III Nurse assistant III 3 Hooldaja II (versioon 1) Hooldaja III (versioon 1) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 10) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 11) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 12) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 7) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 8) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 9) Hooldusõde II (versioon 1) Hooldusõde II (versioon 2) Hooldusõde II (versioon 3) Hooldusõde II (versioon 4) Hooldusõde II (versioon 5) Hooldusõde III (versioon 1) Hooldusõde III (versioon 2) Hooldusõde III (versioon 4) Sotsiaalhooldaja II (versioon 1) Sotsiaalhooldaja II (versioon 2) Sotsiaalhooldaja II (versioon 3) Sotsiaalhooldaja II (versioon 4) Sotsiaalhooldaja II (versioon 5) Sotsiaalhooldaja II (versioon 6) Sotsiaalhooldaja III (versioon 1) Sotsiaalhooldaja III (versioon 2) Sotsiaalhooldaja III (versioon 3) Sotsiaalhooldaja III (versioon 4) Sotsiaalhooldaja III (versioon 5) Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaalhooldus Hooldustöötaja 5 2010-12-08 2010-12-08 2011-09-27 III 5 5 5321 Tervishoiuasutuste hooldustöötajad 0921 Eakate ja puudega täiskasvanute hooldamine 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Optometrist III Optometrist III 4 Optometrist III (versioon 1) Optometrist III (versioon 2) Optometrist III (versioon 3) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Optomeetria Optometrist 7 2011-09-28 2011-09-28 2013-12-31 III 3254 Optometristid ja optikud 0914 Meditsiinidiagnostika- ja ravitehnoloogia 86 Tervishoid Optometrist IV Optometrist IV 3 Optometrist IV (versioon 1) Optometrist IV (versioon 2) Optometrist, tase 6 (versioon 4) Optometrist, tase 6 (versioon 5) Optometrist, tase 6 (versioon 6) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Optomeetria Optometrist 7 2011-09-28 2011-09-28 2013-12-31 IV 3254 Optometristid ja optikud 0914 Meditsiinidiagnostika- ja ravitehnoloogia 86 Tervishoid Konsultant III Consultant III 2 Konsultant III (versioon 1) Konsultant III (versioon 3) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Nõustamine Konsultant 34 2008-12-11 2008-12-11 2012-11-12 III 2421 Juhtimis- ja organisatsioonianalüütikud 0413 Juhtimine ja haldus 70 Peakontorite tegevus; juhtimisalane nõustamine Koorijuht V Choir conductor V 2 Koorijuht V (versioon 1) Koorijuht V (versioon 3) Koorijuht V (versioon 4) Koorijuht, tase 7 (versioon 5) Koorijuht, tase 7 (versioon 6) Koorijuht, tase 7 (versioon 7) Koorijuht, tase 7 (versioon 8) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Koorijuht 7 2005-11-23 2005-11-23 2008-12-09 V 2652 Muusikud, lauljad ja heliloojad 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Konsultant IV Consultant IV 2 Konsultant IV (versioon 1) Konsultant IV (versioon 3) Konsultant, tase 6 (versioon 4) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Nõustamine Konsultant 34 2008-12-11 2008-12-11 2012-11-12 IV 2421 Juhtimis- ja organisatsioonianalüütikud 0413 Juhtimine ja haldus 70 Peakontorite tegevus; juhtimisalane nõustamine Koorijuht IV Choir conductor IV 2 Koorijuht IV (versioon 1) Koorijuht IV (versioon 3) Koorijuht IV (versioon 4) Koorijuht, tase 6 (versioon 5) Koorijuht, tase 6 (versioon 6) Koorijuht, tase 6 (versioon 7) Koorijuht, tase 6 (versioon 8) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Koorijuht 7 2005-11-23 2005-11-23 2008-12-09 IV 2652 Muusikud, lauljad ja heliloojad 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Konsultant V Consultant V 2 Konsultant V (versioon 1) Konsultant V (versioon 3) Konsultant, tase 7 (versioon 4) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Nõustamine Konsultant 34 2008-12-11 2008-12-11 2012-11-12 V 2421 Juhtimis- ja organisatsioonianalüütikud 0413 Juhtimine ja haldus 70 Peakontorite tegevus; juhtimisalane nõustamine Koorijuht III Choir conductor III 2 Koorijuht III (versioon 1) Koorijuht III (versioon 3) Koorijuht III (versioon 4) Koorijuht, tase 5 (versioon 5) Koorijuht, tase 5 (versioon 6) Koorijuht, tase 5 (versioon 7) Koorijuht, tase 5 (versioon 8) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Koorijuht 7 2005-11-23 2005-11-23 2008-12-09 III 2652 Muusikud, lauljad ja heliloojad 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Kaplan III Chaplain III 2 Kaplan III (versioon 1) Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaaltöö ja nõustamine Kaplan 8 2011-12-08 2011-12-08 2012-01-04 III 3413 Religioonivaldkonna keskastme spetsialistid 0221 Usundiõpetus ja usuteadus 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Kaplan IV Chaplain IV 2 Kaplan IV (versioon 1) Kaplan, tase 6 (versioon 3) Kaplan, tase 6 (versioon 4) Kaplan, tase 6 (versioon 5) Kaplan, tase 6 (versioon 6) Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaaltöö ja nõustamine Kaplan 8 2011-12-08 2011-12-08 2012-01-04 IV 2636 Religioonivaldkonna tippspetsialistid 0221 Usundiõpetus ja usuteadus 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Kaplan V Chaplain V 2 Kaplan V (versioon 1) Kaplan, tase 7 (versioon 3) Kaplan, tase 7 (versioon 4) Kaplan, tase 7 (versioon 5) Kaplan, tase 7 (versioon 6) Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaaltöö ja nõustamine Kaplan 8 2011-12-08 2011-12-08 2012-01-04 V 2636 Religioonivaldkonna tippspetsialistid 0221 Usundiõpetus ja usuteadus 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Pärimuskultuuri spetsialist III Specialist in Traditional Culture III 2 Pärimuskultuuri spetsialist III (versioon 1) Pärimuskultuuri spetsialist III (versioon 3) Pärimuskultuuri spetsialist, tase 5 (versioon 4) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Kultuuritöö Pärimuskultuuri spetsialist 8 2010-12-29 2010-12-29 2012-03-27 III 4 4 2359 Pedagoogika tippspetsialistid, mujal liigitamata 0322 Raamatukogundus, teave, arhiivindus 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Pärimuskultuuri spetsialist IV Specialist in Traditional Culture IV 2 Pärimuskultuuri spetsialist IV (versioon 1) Pärimuskultuuri spetsialist IV (versioon 3) Pärimuskultuuri spetsialist, tase 6 (versioon 4) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Kultuuritöö Pärimuskultuuri spetsialist 8 2010-12-29 2010-12-29 2012-03-27 IV 6 6 2359 Pedagoogika tippspetsialistid, mujal liigitamata 0322 Raamatukogundus, teave, arhiivindus 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Pärimuskultuuri spetsialist V Specialist in Traditional Culture V 2 Pärimuskultuuri spetsialist V (versioon 1) Pärimuskultuuri spetsialist V (versioon 3) Pärimuskultuuri spetsialist, tase 7 (versioon 4) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Kultuuritöö Pärimuskultuuri spetsialist 8 2010-12-29 2010-12-29 2012-03-27 V 7 7 2359 Pedagoogika tippspetsialistid, mujal liigitamata 0322 Raamatukogundus, teave, arhiivindus 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Hingehoidja III pastoral counsellor III 2 Hingehoidja III (versioon 1) Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaaltöö ja nõustamine Hingehoidja 8 2011-12-08 2011-12-08 2013-12-31 III 3413 Religioonivaldkonna keskastme spetsialistid 0221 Usundiõpetus ja usuteadus 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Hingehoidja IV pastoral counsellor IV 2 Hingehoidja IV (versioon 1) Hingehoidja, tase 6 (versioon 3) Hingehoidja, tase 6 (versioon 4) Hingehoidja, tase 6 (versioon 5) Hingehoidja, tase 6 (versioon 6) Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaaltöö ja nõustamine Hingehoidja 8 2011-12-08 2011-12-08 2013-12-31 IV 2636 Religioonivaldkonna tippspetsialistid 0221 Usundiõpetus ja usuteadus 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Hingehoidja V pastoral counsellor V 2 Hingehoidja V (versioon 1) Hingehoidja, tase 7 (versioon 3) Hingehoidja, tase 7 (versioon 4) Hingehoidja, tase 7 (versioon 5) Hingehoidja, tase 7 (versioon 6) Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaaltöö ja nõustamine Hingehoidja 8 2011-12-08 2011-12-08 2013-12-31 V 2636 Religioonivaldkonna tippspetsialistid 0221 Usundiõpetus ja usuteadus 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Elektroonikaseadmete paigaldaja ja hooldaja II Electronics Technician II 2 Elektroonikaseadmete paigaldaja ja hooldaja II (versioon 1) Elektroonikaseadmete paigaldaja ja hooldaja II (versioon 3) Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA Elektroonika Elektroonikaseadmete koostaja 6 2011-05-26 2011-05-26 2012-05-16 II 4 4 7421 Elektroonikaseadmete mehaanikud ja hooldajad 0714 Elektroonika ja automaatika 26 Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine Elektroonikaseadmete paigaldaja ja hooldaja III Electronics Technician III 2 Elektroonikaseadmete paigaldaja ja hooldaja III (versioon 1) Elektroonikaseadmete paigaldaja ja hooldaja III (versioon 3) Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA Elektroonika Elektroonikaseadmete koostaja 6 2011-05-26 2011-05-26 2012-05-16 III 5 5 7421 Elektroonikaseadmete mehaanikud ja hooldajad 0714 Elektroonika ja automaatika 26 Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine Elektroonikaseadmete koostaja II Electronics assembly operator II 2 Elektroonikaseadmete koostaja II (versioon 1) Elektroonikaseadmete koostaja II (versioon 3) Elektroonikaseadmete koostaja, tase 3 (versioon 4) Elektroonikaseadmete koostaja, tase 3 (versioon 5) Elektroonikaseadmete koostaja, tase 3 (versioon 6) Elektroonikaseadmete koostaja, tase 3 (versioon 7) Elektroonikaseadmete koostaja, tase 3 (versioon 8) Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA Elektroonika Elektroonikaseadmete koostaja 6 2011-05-26 2011-05-26 2012-05-16 II 3 3 8212 Elektri- ja elektroonikaseadmete koostajad 0714 Elektroonika ja automaatika 26 Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine Elektroonikaseadmete koostaja III Electronics assembly operator III 2 Elektroonikaseadmete koostaja III (versioon 1) Elektroonikaseadmete koostaja III (versioon 3) Elektroonikaseadmete tehnik, tase 4 (versioon 4) Elektroonikaseadmete tehnik, tase 4 (versioon 5) Elektroonikaseadmete tehnik, tase 4 (versioon 6) Elektroonikaseadmete tehnik, tase 4 (versioon 7) Elektroonikaseadmete tehnik, tase 4 (versioon 8) Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA Elektroonika Elektroonikaseadmete koostaja 6 2011-05-26 2011-05-26 2012-05-16 III 4 4 8212 Elektri- ja elektroonikaseadmete koostajad 0714 Elektroonika ja automaatika 26 Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine Keskkonnajuhtimise spetsialist III Environmental management specialist III 1 Keskkonnajuhtimise spetsialist III (versioon 2) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Keskkonnaala Keskkonnajuhtimise spetsialist 25 2008-05-27 2008-05-27 2012-05-16 III 3141 Biotehnikud (v.a meditsiinivaldkonna tehnikud) 0521 Keskkonnateadused 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Keskkonnatehnika lukksepp III Plumber III 2 Keskkonnatehnika lukksepp III (versioon 1) Keskkonnatehnika lukksepp III (versioon 3) Keskkonnatehnika lukksepp III (versioon 4) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Keskkonnatehnika Keskkonnatehnika lukksepp 19 2005-06-14 2005-06-14 2008-06-17 III 7126 Torulukksepad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Jäätmekäitluse klienditeenindaja III Waste Management Assistant III 1 Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Keskkonnaala Jäätmekäitluse klienditeenindaja 25 2008-05-27 2008-05-27 2012-01-04 III 5169 Isikuteenindajad, mujal liigitamata 1021 Prügi ja heitvete käitlemine 39 Saastekäitlus ja muud jäätmekäitlustegevused Hoonete energiamärgise väljastaja III Person authorized to Issue the energy certificate for buildings III 1 Energiaaudiitor IV (versioon 1) Energiaaudiitor IV (versioon 2) Energiaaudiitor, tase 6 (versioon 3) Energiaaudiitor, tase 6 (versioon 7) Hoonete energiaaudiitor, tase 6 (versioon 4) Hoonete energiaaudiitor, tase 6 (versioon 5) Hoonete energiaaudiitor, tase 6 (versioon 6) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Inseneride Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Ehitiste energiatõhusus Energiaaudiitor 14 2008-06-03 2008-06-03 2013-06-02 III 5 5 3113 Elektrotehniliste alade tehnikud 0713 Elektrienergia ja energeetika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Energiaaudiitor IV Energy Auditor IV 2 Energiaaudiitor IV (versioon 1) Energiaaudiitor, tase 6 (versioon 3) Energiaaudiitor, tase 6 (versioon 7) Hoonete energiaaudiitor, tase 6 (versioon 4) Hoonete energiaaudiitor, tase 6 (versioon 5) Hoonete energiaaudiitor, tase 6 (versioon 6) Hoonete energiamärgise väljastaja III (versioon 1) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Inseneride Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Ehitiste energiatõhusus Energiaaudiitor 4 2010-12-03 2010-12-03 2013-06-02 IV 7 7 2151 Elektriinsenerid 0713 Elektrienergia ja energeetika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Diplomeeritud energiaaudiitor V Diploma Energy auditor V 2 Diplomeeritud energiaaudiitor V (versioon 1) Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 (versioon 3) Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 (versioon 4) Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 (versioon 6) Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 (versioon 7) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Inseneride Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Ehitiste energiatõhusus Energiaaudiitor 4 2010-12-03 2010-12-03 2013-06-02 V 7 7 2151 Elektriinsenerid 0713 Elektrienergia ja energeetika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Volitatud energiaaudiitor V Chartered Energy auditor V 2 Volitatud energiaaudiitor V (versioon 1) Volitatud energiatõhususe spetsialist, tase 8 (versioon 3) Volitatud energiatõhususe spetsialist, tase 8 (versioon 4) Volitatud energiatõhususe spetsialist, tase 8 (versioon 5) Volitatud energiatõhususe spetsialist, tase 8 (versioon 6) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Inseneride Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Ehitiste energiatõhusus Energiaaudiitor 5 2011-06-07 2011-06-07 2013-12-31 V 8 8 2151 Elektriinsenerid 0713 Elektrienergia ja energeetika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Mäeinsener IV Mining Engineer IV 2 Mäeinsener IV (versioon 1) Mäeinsener, tase 6 (versioon 3) Mäeinsener, tase 6 (versioon 4) Mäeinsener, tase 6 (versioon 5) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Inseneride Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Kaevandamine Mäeinsener 4 2010-12-03 2010-12-03 2013-12-31 IV 6 6 2146 Mäetööstuse, metallurgia jms valdkondade tippspetsialistid 0532 Maateadus 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Selle kutsestandardi alusel võib jätkuda kutse andmine kuni 30. juunini 2014. Maardla uuringute tegemine Mäetööde projekteerimine Allmaarajatiste rajamine Mäetööde juhtimine avakaevandamisel Mäetööde juhtimine allmaakaevandamisel Lõhketööde juhtimine Mäemõõdistamine Kaevanduskeskkonna juhtimine Mäendusalane teadus- ja arendustegevus ning koolitus Diplomeeritud mäeinsener V Diploma Mining Engineer V 1 Diplomeeritud mäeinsener V (versioon 2) Diplomeeritud mäeinsener, tase 7 (versioon 3) Diplomeeritud mäeinsener, tase 7 (versioon 4) Diplomeeritud mäeinsener, tase 7 (versioon 5) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Inseneride Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Kaevandamine Mäeinsener 14 2008-06-03 2008-06-03 2010-12-02 V 2146 Mäetööstuse, metallurgia jms valdkondade tippspetsialistid 0532 Maateadus 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Diplomeeritud mäeinsener V Diploma Mining Engineer V 2 Diplomeeritud mäeinsener V (versioon 1) Diplomeeritud mäeinsener, tase 7 (versioon 3) Diplomeeritud mäeinsener, tase 7 (versioon 4) Diplomeeritud mäeinsener, tase 7 (versioon 5) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Inseneride Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Kaevandamine Mäeinsener 4 2010-12-03 2010-12-03 2013-12-31 V 7 7 2146 Mäetööstuse, metallurgia jms valdkondade tippspetsialistid 0532 Maateadus 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Selle kutsestandardi alusel võib jätkuda kutse andmine kuni 30. juunini 2014. Maardla uuringute tegemine Mäetööde projekteerimine Allmaarajatiste rajamine Mäetööde juhtimine avakaevandamisel Mäetööde juhtimine allmaakaevandamisel Lõhketööde juhtimine Mäemõõdistamine Kaevanduskeskkonna juhtimine Mäendusalane teadus- ja arendustegevus ning koolitus Volitatud mäeinsener V Chartered Mining Engineer V 2 Volitatud mäeinsener V (versioon 1) Volitatud mäeinsener, tase 8 (versioon 3) Volitatud mäeinsener, tase 8 (versioon 4) Volitatud mäeinsener, tase 8 (versioon 5) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Inseneride Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Kaevandamine Mäeinsener 5 2011-06-07 2011-06-07 2013-12-31 V 8 8 2146 Mäetööstuse, metallurgia jms valdkondade tippspetsialistid 0532 Maateadus 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Selle kutsestandardi alusel võib jätkuda kutse andmine kuni 30. juunini 2014. Maardla uuringute tegemine Mäetööde projekteerimine Allmaarajatiste rajamine Mäetööde juhtimine avakaevandamisel Mäetööde juhtimine allmaakaevandamisel Lõhketööde juhtimine Mäemõõdistamine Kaevanduskeskkonna juhtimine Mäendusalane teadus- ja arendustegevus ning koolitus Väikesadama spetsialist III Specialist of small (marina) harbours III 2 Väikesadama spetsialist III (versioon 1) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Merendus Väikesadama spetsialist 7 2011-06-09 2011-06-09 2013-12-31 III 1324 Tarne-, turustus- jms juhid 1041 Transporditeenused 50 Veetransport Väikesadama spetsialist III Specialist of small (marina) harbours III 1 Väikesadama spetsialist III (versioon 2) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Merendus Väikesadama spetsialist 22 2008-05-29 2008-05-29 2011-06-08 III 1324 Tarne-, turustus- jms juhid 1041 Transporditeenused 50 Veetransport Pottsepp I Potter, Stove-maker I 2 Pottsepp I (versioon 1) Pottsepp I (versioon 3) Pottsepp-sell, tase 3 (versioon 4) Pottsepp-sell, tase 3 (versioon 5) Pottsepp-sell, tase 3 (versioon 6) Pottsepp-sell, tase 3 (versioon 7) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Küttesüsteemide ehitus ja hooldus Pottsepp 11 2010-12-27 2010-12-27 2012-05-03 I 2 2 7112 Müürsepad jms töölised 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Pottsepp II Potter, Stove-maker II 2 Pottsepp II (versioon 1) Pottsepp II (versioon 3) Pottsepp, tase 4 (versioon 4) Pottsepp, tase 4 (versioon 5) Pottsepp, tase 4 (versioon 6) Pottsepp, tase 4 (versioon 7) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Küttesüsteemide ehitus ja hooldus Pottsepp 11 2010-12-27 2010-12-27 2012-05-03 II 3 3 7112 Müürsepad jms töölised 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd küttesüsteemi paigaldaja 3 Pottsepp II Potter, Stove-maker II 1 Pottsepp II (versioon 2) Pottsepp II (versioon 3) Pottsepp, tase 4 (versioon 4) Pottsepp, tase 4 (versioon 5) Pottsepp, tase 4 (versioon 6) Pottsepp, tase 4 (versioon 7) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Küttesüsteemide ehitus ja hooldus Pottsepp 28 2008-06-18 2008-06-18 2010-12-26 II 7112 Müürsepad jms töölised 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Pottsepp III Potter, Stove-maker III 2 Pottsepp III (versioon 1) Pottsepp III (versioon 3) Pottsepp-restauraator III (versioon 1) Pottsepp-restauraator III (versioon 2) Pottsepp-restauraator III (versioon 3) Pottseppmeister, tase 5 (versioon 4) Pottseppmeister, tase 5 (versioon 5) Pottseppmeister, tase 5 (versioon 6) Pottseppmeister, tase 5 (versioon 7) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Küttesüsteemide ehitus ja hooldus Pottsepp 11 2010-12-27 2010-12-27 2012-05-03 III 4 4 7112 Müürsepad jms töölised 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Küttesüsteemi vastutav paigaldaja 4 Pottsepp-restauraator III Potter, Stove-maker III 2 Pottsepp III (versioon 1) Pottsepp III (versioon 2) Pottsepp III (versioon 3) Pottsepp-restauraator III (versioon 1) Pottsepp-restauraator III (versioon 3) Pottseppmeister, tase 5 (versioon 4) Pottseppmeister, tase 5 (versioon 5) Pottseppmeister, tase 5 (versioon 6) Pottseppmeister, tase 5 (versioon 7) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Küttesüsteemide ehitus ja hooldus Pottsepp 11 2010-12-27 2010-12-27 2012-05-03 III 4 4 7112 Müürsepad jms töölised 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Hindaja assistent III Assistant Property Valuer III 2 Hindaja assistent III (versioon 1) Hindaja assistent III (versioon 3) Kinnisvara nooremhindaja, tase 5 (versioon 4) Kinnisvara nooremhindaja, tase 5 (versioon 5) Kinnisvara nooremhindaja, tase 5 (versioon 6) Kinnisvara nooremhindaja, tase 5 (versioon 7) Kinnisvara nooremhindaja, tase 5 (versioon 8) Kinnisvara nooremhindaja, tase 5 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara hindaja 11 2010-12-27 2010-12-27 2012-05-03 III 4 4 3315 Hindajad ja kahjuhindajad 0421 Õigus 68 Kinnisvaraalane tegevus Logistik III Logistics III 2 Logistik III (versioon 1) Logistik, tase 5 (versioon 3) Logistik, tase 5 (versioon 4) Logistik, tase 5 (versioon 5) Logistik, tase 5 (versioon 6) Veokorraldaja, tase 5 (versioon 1) Veokorraldaja, tase 5 (versioon 2) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Logistika Veokorraldaja-logistik 6 2010-12-29 2010-12-29 2014-03-03 III 5 5 4323 Transpordivaldkonna kontoritöötajad 1041 Transporditeenused 52 Laondus ja veondust abistavad tegevusalad Logistik V Logistics Manager V 3 Logistik V (versioon 1) Logistik V (versioon 2) Logistik V (versioon 4) Logistik, tase 7 (versioon 5) Transpordikorraldusjuht, tase 7 (versioon 5) Veokorraldaja V (versioon 1) Veokorraldaja V (versioon 2) Veokorraldaja V (versioon 3) Veokorraldaja V (versioon 4) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Logistika Veokorraldaja-logistik 20 2007-11-22 2007-11-22 2010-12-28 V 1324 Tarne-, turustus- jms juhid 1041 Transporditeenused 52 Laondus ja veondust abistavad tegevusalad Klaverimeister II Tuner II 2 Klaverihäälestaja-tehnik, tase 4 (versioon 4) Klaverihäälestaja-tehnik, tase 4 (versioon 5) Klaverihäälestaja-tehnik, tase 4 (versioon 6) Klaverimeister II (versioon 1) Klaverimeister II (versioon 3) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Klaverihäälestaja 8 2010-12-29 2010-12-29 2012-11-19 II 3 3 7312 Pillimeistrid ja -häälestajad 0215 Muusika ja esituskunstid 95 Arvutite ning tarbeesemete ja kodutarvete parandus Klaverimeister III Tuner technician III 2 Klaverimeister III (versioon 1) Klaverimeister III (versioon 3) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Klaverihäälestaja 8 2010-12-29 2010-12-29 2012-11-19 III 5 5 7312 Pillimeistrid ja -häälestajad 0215 Muusika ja esituskunstid 95 Arvutite ning tarbeesemete ja kodutarvete parandus Klaverimeister IV Concert tuner IV 2 Klaverimeister IV (versioon 1) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Klaverihäälestaja 8 2010-12-29 2010-12-29 2012-01-04 IV 6 6 7312 Pillimeistrid ja -häälestajad 0215 Muusika ja esituskunstid 95 Arvutite ning tarbeesemete ja kodutarvete parandus Ekspert IV Expert IV 2 Ekspert IV (versioon 1) Kohtukriminalistikaekspert, tase 7 (versioon 3) Kohtukriminalistikaekspert, tase 7 (versioon 4) Kohtukriminalistikaekspert, tase 7 (versioon 5) Kohtukriminalistikaekspert, tase 7 (versioon 6) Kohtukriminalistikaekspert, tase 7 (versioon 7) Alkoholiekspert IV DNA ekspert IV Dokumendiekspert IV Hääleekspert IV Infotehnoloogiaekspert IV Jäljeekspert IV Kiuekspert IV Kujutiseekspert IV Käekirjaekspert IV Liiklusekspert IV Lõhkeaineekspert IV Lõhkeseadeldiseekspert IV Metalli ja lasujäägiekspert IV Narkootilise aine ekspert IV Põlevvedelikuekspert IV Sõrmejäljeekspert IV Toksikoloogiaekspert IV Tulekahjuekspert IV Tulirelvaekspert IV Värvkatteekspert IV Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Justiits- ja kohtuteenistused Kohtukriminalistikaekspert 5 2011-11-15 2011-11-15 2013-12-31 IV 7 7 2619 Õigusvaldkonna tippspetsialistid, mujal liigitamata 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Kutsestandardi Ekspert IV suhestamistulemus EKR tasemele 7 on kinnitatud Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu 14.05.2014 otsusega nr 15. Ehitusplekksepp I Plater Whitesmith I 2 Ehitusplekksepp I (versioon 1) Ehitusplekksepp I (versioon 3) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Ehitusplekksepp 10 2010-12-15 2010-12-15 2010-12-26 I 7121 Katusekatjad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Ekspert V Expert V 2 Ekspert V (versioon 1) Kohtukriminalistikaekspert, tase 8 (versioon 3) Kohtukriminalistikaekspert, tase 8 (versioon 4) Kohtukriminalistikaekspert, tase 8 (versioon 5) Kohtukriminalistikaekspert, tase 8 (versioon 6) Kohtukriminalistikaekspert, tase 8 (versioon 7) Alkoholiekspert V DNA ekspert V Dokumendiekspert V Hääleekspert V Infotehnoloogiaekspert V Jäljeekspert V Kiuekspert V Kujutiseekspert V Käekirjaekspert V Liiklusekspert V Lõhkeaineekspert V Lõhkeseadeldiseekspert V Metalli ja lasujäägiekspert V Narkootilise aine ekspert V Põlevvedelikuekspert V Sõrmejäljeekspert V Toksikoloogiaekspert V Tulekahjuekspert V Tulirelvaekspert V Värvkatteekspert V Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Justiits- ja kohtuteenistused Kohtukriminalistikaekspert 5 2011-11-15 2011-11-15 2013-12-31 V 8 8 2619 Õigusvaldkonna tippspetsialistid, mujal liigitamata 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Kutsestandardi Ekspert V suhestamistulemus EKR tasemele 8 on kinnitatud Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu 14.05.2014 otsusega nr 15. Suuhügienist IV Dental hygienist IV 2 Suuhügienist IV (versioon 1) Suuhügienist, tase 6 (versioon 3) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Hambaravi Suuhügienist 36 2008-12-04 2008-12-04 2011-12-31 IV 3251 Hambaraviõed ja hambaravi keskastme spetsialistid 0911 Hambaravi 86 Tervishoid Raudteeautomaatik II Railway automatician II 2 Raudtee turvanguseadmete mehaanik II (versioon 3) Raudtee turvanguseadmete mehaanik II (versioon 4) Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 4 (versioon 5) Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 4 (versioon 6) Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 4 (versioon 7) Raudteeautomaatik II (versioon 1) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee turvanguseadmete mehaanik 15 2006-06-07 2006-06-07 2007-06-05 II 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Veoautojuht II Truck driver II 3 Veoautojuht II (versioon 1) Veoautojuht II (versioon 2) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Sõidukite juhtimine Veoautojuht 16 2006-11-29 2006-11-29 2007-11-29 II 4 4 8332 Veoautojuhid 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Hooldaja II Careworker II 1 Hooldaja III (versioon 1) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 10) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 11) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 12) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 7) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 8) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 9) Hooldusõde II (versioon 1) Hooldusõde II (versioon 2) Hooldusõde II (versioon 3) Hooldusõde II (versioon 4) Hooldusõde II (versioon 5) Hooldusõde III (versioon 1) Hooldusõde III (versioon 2) Hooldusõde III (versioon 3) Hooldusõde III (versioon 4) Sotsiaalhooldaja II (versioon 1) Sotsiaalhooldaja II (versioon 2) Sotsiaalhooldaja II (versioon 3) Sotsiaalhooldaja II (versioon 4) Sotsiaalhooldaja II (versioon 5) Sotsiaalhooldaja II (versioon 6) Sotsiaalhooldaja III (versioon 1) Sotsiaalhooldaja III (versioon 2) Sotsiaalhooldaja III (versioon 3) Sotsiaalhooldaja III (versioon 4) Sotsiaalhooldaja III (versioon 5) Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaalhooldus Hooldustöötaja 12 2003-10-23 2003-10-23 2007-10-23 II 5321 Tervishoiuasutuste hooldustöötajad 0921 Eakate ja puudega täiskasvanute hooldamine 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Rahvakunsti- ja käsitöömeister IV Master of folk art and crafts IV 1 Kultuur Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Käsitöö Käsitöömeister 5 2005-03-14 2005-03-14 2009-03-14 IV 2659 Loomingulised töötajad, mujal liigitamata 0214 Käsitöö 94 Organisatsioonide tegevus Radioloogiatehnik IV Radiographer IV 4 Radioloogiatehnik IV (versioon 1) Radioloogiatehnik IV (versioon 2) Radioloogiatehnik IV (versioon 3) Radioloogiatehnik, tase 7 (versioon 5) Radioloogiatehnik, tase 7 (versioon 6) Radioloogiatehnik, tase 7 (versioon 7) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Radioloogiateenindus Radioloogiatehnik 8 2011-12-08 2011-12-08 2013-12-31 IV 6 6 3211 Meditsiiniliste kuvamis- ja raviseadmete tehnikud 0914 Meditsiinidiagnostika- ja ravitehnoloogia 86 Tervishoid Kiiritusravi spetsialist Nukleaarmeditsiini spetsialist Ultraheli spetsialist Radioloogiatehnik III Radiographer III 4 Radioloogiatehnik III (versioon 1) Radioloogiatehnik III (versioon 2) Radioloogiatehnik III (versioon 3) Radioloogiatehnik III (versioon 5) Radioloogiatehnik, tase 6 (versioon 6) Radioloogiatehnik, tase 6 (versioon 7) Radioloogiatehnik, tase 6 (versioon 8) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Radioloogiateenindus Radioloogiatehnik 34 2008-05-26 2008-05-26 2011-12-07 III 3211 Meditsiiniliste kuvamis- ja raviseadmete tehnikud 0914 Meditsiinidiagnostika- ja ravitehnoloogia 86 Tervishoid Radioloogiatehnik IV Radiographer IV 3 Radioloogiatehnik IV (versioon 1) Radioloogiatehnik IV (versioon 2) Radioloogiatehnik IV (versioon 4) Radioloogiatehnik, tase 7 (versioon 5) Radioloogiatehnik, tase 7 (versioon 6) Radioloogiatehnik, tase 7 (versioon 7) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Radioloogiateenindus Radioloogiatehnik 34 2008-05-26 2008-05-26 2011-12-07 IV 3211 Meditsiiniliste kuvamis- ja raviseadmete tehnikud 0914 Meditsiinidiagnostika- ja ravitehnoloogia 86 Tervishoid Kinnisvarahooldaja III Facility service man III 1 Kinnisvara heakorrameister, tase 5 (versioon 7) Kinnisvara heakorrameister, tase 5 (versioon 8) Kinnisvara heakorrameister, tase 5 (versioon 9) Kinnisvara hooldusmeister III (versioon 2) Kinnisvara hooldusmeister III (versioon 3) Kinnisvara hooldusmeister III (versioon 4) Kinnisvara hooldusmeister, tase 5 (versioon 5) Kinnisvara hooldusmeister, tase 5 (versioon 6) Kinnisvara tehnohoolduse meister, tase 5 (versioon 7) Kinnisvara tehnohoolduse meister, tase 5 (versioon 8) Kinnisvara tehnohoolduse meister, tase 5 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara hooldaja 5 2000-10-13 2000-10-13 2004-12-08 III 3334 Kinnisvaramaaklerid ja -haldurid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 68 Kinnisvaraalane tegevus Kinnisvarahooldaja IV Facility maintenance manager IV 1 Kinnisvara hooldusjuht IV (versioon 2) Kinnisvara hooldusjuht IV (versioon 3) Kinnisvara hooldusjuht IV (versioon 4) Kinnisvara hooldusjuht, tase 6 (versioon 5) Kinnisvara hooldusjuht, tase 6 (versioon 6) Kinnisvara hooldusjuht, tase 6 (versioon 7) Kinnisvara hooldusjuht, tase 6 (versioon 8) Kinnisvara hooldusjuht, tase 6 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara hooldaja 5 2000-10-13 2000-10-13 2004-12-08 IV 3334 Kinnisvaramaaklerid ja -haldurid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 68 Kinnisvaraalane tegevus Põllumajandusmasinate juht II Tractor driver II 1 Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Looma- ja taimekasvatus. Põllumajandustehnika Põllumajandusmasinate juht 9 2002-11-29 2002-11-29 2006-11-29 II 8341 Põllu- ja metsamasinate juhid 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 28 Mujal liigitamata masinate ja seadmete tootmine Põllumajandustootja III Farmer III 4 Loomakasvatustootja, tase 5 (versioon 8) Loomakasvatustootja, tase 5 (versioon 9) Põllumajandustootja III (versioon 1) Põllumajandustootja III (versioon 2) Põllumajandustootja III (versioon 3) Põllumajandustootja, tase 5 (versioon 5) Põllumajandustootja, tase 5 (versioon 6) Põllumajandustootja, tase 5 (versioon 7) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Looma- ja taimekasvatus. Põllumajandustehnika Põllumajandustootja 12 2011-11-17 2011-11-17 2013-12-31 III 5 5 6111 Põllusaaduste ja köögiviljakasvatajad 0811 Põllundus ja loomakasvatus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Hobusekasvatus Karusloomakasvatus Lamba- ja kitsekasvatus Linnukasvatus Mesindus Mittetraditsiooniline põllumajandus Seakasvatus Taimekasvatus Veisekasvatus Küülikukasvatus Tšintšiljakasvatus Põllumajandustootja III Farmer III 3 Loomakasvatustootja, tase 5 (versioon 8) Loomakasvatustootja, tase 5 (versioon 9) Põllumajandustootja III (versioon 1) Põllumajandustootja III (versioon 2) Põllumajandustootja III (versioon 4) Põllumajandustootja, tase 5 (versioon 5) Põllumajandustootja, tase 5 (versioon 6) Põllumajandustootja, tase 5 (versioon 7) Loomakasvatus Mittetraditsiooniline põllumajandus Taimekasvatus Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Looma- ja taimekasvatus. Põllumajandustehnika Põllumajandustootja 26 2008-11-26 2008-11-26 2011-11-16 III 6111 Põllusaaduste ja köögiviljakasvatajad 0811 Põllundus ja loomakasvatus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Mehhatroonik I Mechatronic I 2 Mehhatroonik I (versioon 1) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Mehhatroonik 12 2006-02-21 2006-02-21 2010-02-20 I 3 3 7421 Elektroonikaseadmete mehaanikud ja hooldajad 0715 Mehaanika ja metallitöö 26 Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine Mehhatroonik III Mechatronic III 2 Mehhatroonik III (versioon 1) Mehhatroonik III (versioon 3) Mehhatroonik III (versioon 4) Mehhatroonik III (versioon 5) Mehhatroonik-tehnik, tase 5 (versioon 6) Mehhatroonik-tehnik, tase 5 (versioon 7) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Mehhatroonik 12 2006-01-20 2006-01-20 2008-09-22 III 7421 Elektroonikaseadmete mehaanikud ja hooldajad 0715 Mehaanika ja metallitöö 26 Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine Raudteeautomaatik III Railway automatician III 2 Raudtee turvanguseadmete mehaanik III (versioon 3) Raudtee turvanguseadmete mehaanik III (versioon 4) Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 5 (versioon 5) Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 5 (versioon 6) Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 5 (versioon 7) Raudteeautomaatik III (versioon 1) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee turvanguseadmete mehaanik 15 2006-06-07 2006-06-07 2007-06-05 III 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Raudteeautomaatik IV Railway automatician IV 2 Raudtee turvanguseadmete mehaanik IV (versioon 3) Raudtee turvanguseadmete mehaanik IV (versioon 4) Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 6 (versioon 5) Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 6 (versioon 6) Raudtee turvanguseadmete mehaanik, tase 6 (versioon 7) Raudteeautomaatik IV (versioon 1) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee turvanguseadmete mehaanik 15 2006-06-07 2006-06-07 2007-06-05 IV 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Vara hindaja V Property Valuer V 2 Vara hindaja V (versioon 1) Vara hindaja V (versioon 3) Vara hindaja, tase 7 (versioon 4) Vara hindaja, tase 7 (versioon 5) Vara hindaja, tase 7 (versioon 6) Vara hindaja, tase 7 (versioon 7) Vara hindaja, tase 7 (versioon 8) Vara hindaja, tase 7 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara hindaja 11 2010-11-27 2010-11-27 2012-05-03 V 6 6 3315 Hindajad ja kahjuhindajad 0421 Õigus 68 Kinnisvaraalane tegevus Raudteeautomaatik I Railway automatician I 2 Raudtee turvanguseadmete mehaanik I (versioon 3) Raudtee turvanguseadmete mehaanik I (versioon 4) Raudtee turvanguseadmete nooremmehaanik, tase 2 (versioon 5) Raudtee turvanguseadmete nooremmehaanik, tase 2 (versioon 6) Raudtee turvanguseadmete nooremmehaanik, tase 2 (versioon 7) Raudteeautomaatik I (versioon 1) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee turvanguseadmete mehaanik 15 2006-06-07 2006-06-07 2007-06-05 I 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Õmbleja II Sewer II 4 Õmbleja II (versioon 1) Õmbleja II (versioon 2) Õmbleja II (versioon 3) Õmbleja, tase 4 (versioon 5) Õmbleja, tase 4 (versioon 6) Õmbleja, tase 4 (versioon 7) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Kergetööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Rõivatootmine Õmbleja 8 2011-11-23 2011-11-23 2013-12-31 II 3 3 7533 Õmblejad, tikkijad jms töölised 0723 Tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha töötlemine 14 Rõivatootmine Õmbleja II Sewer II 3 Õmbleja II (versioon 1) Õmbleja II (versioon 2) Õmbleja II (versioon 4) Õmbleja, tase 4 (versioon 5) Õmbleja, tase 4 (versioon 6) Õmbleja, tase 4 (versioon 7) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Kergetööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Rõivatootmine Õmbleja 14 2007-10-09 2007-10-09 2011-11-22 II 7533 Õmblejad, tikkijad jms töölised 0723 Tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha töötlemine 14 Rõivatootmine Rätsep III Tailor III 4 Kergete rõivaste rätsep, tase 4 (versioon 6) Kergete rõivaste rätsep, tase 4 (versioon 7) Rätsep III (versioon 1) Rätsep III (versioon 2) Rätsep III (versioon 3) Rätsep III (versioon 5) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Kergetööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Rõivatootmine Rätsep 15 2008-05-21 2008-05-21 2012-04-23 III 7531 Rätsepad, köösnerid ja kübarategijad 0723 Tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha töötlemine 14 Rõivatootmine Hooldaja III Careworker III 1 Hooldaja II (versioon 1) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 10) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 11) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 12) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 7) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 8) Hooldustöötaja, tase 4 (versioon 9) Hooldusõde II (versioon 1) Hooldusõde II (versioon 2) Hooldusõde II (versioon 3) Hooldusõde II (versioon 4) Hooldusõde II (versioon 5) Hooldusõde III (versioon 1) Hooldusõde III (versioon 2) Hooldusõde III (versioon 3) Hooldusõde III (versioon 4) Sotsiaalhooldaja II (versioon 1) Sotsiaalhooldaja II (versioon 2) Sotsiaalhooldaja II (versioon 3) Sotsiaalhooldaja II (versioon 4) Sotsiaalhooldaja II (versioon 5) Sotsiaalhooldaja II (versioon 6) Sotsiaalhooldaja III (versioon 1) Sotsiaalhooldaja III (versioon 2) Sotsiaalhooldaja III (versioon 3) Sotsiaalhooldaja III (versioon 4) Sotsiaalhooldaja III (versioon 5) Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaalhooldus Hooldustöötaja 12 2003-10-23 2003-10-23 2007-10-23 III 5321 Tervishoiuasutuste hooldustöötajad 0921 Eakate ja puudega täiskasvanute hooldamine 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Liikurmasinajuht II Mobile machine operator II 3 Liikurmasinajuht II (versioon 1) Liikurmasinajuht II (versioon 2) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Kaevandamine Liikurmasinajuht 25 2008-05-27 2008-05-27 2012-01-04 II 8342 Maaparandus-, tee- jms masinate juhid 0724 Kaevandamine ja rikastamine 09 Kaevandamist abistavad tegevusalad Personalitöötaja II Human resource administrator II 5 Personalispetsialist II (versioon 1) Personalispetsialist II (versioon 2) Personalispetsialist II (versioon 4) Personalitöötaja II (versioon 3) Personalitöötaja, tase 4 (versioon 6) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Personalitöö Personalijuht 5 2010-12-07 2010-12-07 2014-01-01 II 4 4 2423 Personali ja karjääri tippspetsialistid 0417 Tööoskused 78 Tööhõive Personalijuht IV Human resource manager IV 1 Personalijuht IV (versioon 2) Personalijuht IV (versioon 3) Personalijuht IV (versioon 4) Personalijuht IV (versioon 5) Personalijuht, tase 6 (versioon 10) Personalijuht, tase 6 (versioon 6) Personalijuht, tase 6 (versioon 7) Personalijuht, tase 6 (versioon 8) Personalijuht, tase 6 (versioon 9) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Personalitöö Personalijuht 18 2004-06-10 2004-06-10 2008-05-26 IV 1212 Personalijuhid 0417 Tööoskused 78 Tööhõive Krohvija, tase 3 Plasterer, level 3 1 Krohvija, tase 4 esmane kutse (versioon 2) Krohvija, tase 4 esmane kutse (versioon 3) Krohvija, tase 4 esmane kutse (versioon 4) Krohvija, tase 4 esmane kutse (versioon 5) Krohvija, tase 4 esmane kutse (versioon 6) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Ehitusviimistlus Krohvija 10 2010-12-15 2010-12-15 2013-01-17 3 3 7123 Krohvijad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Tööosad ja tööülesanded Tõnu Armulik Tallinna Ehituskool Terje Jaksen Tallinna Ehituskool Meelis Kann Nordecon Infra AS Tarmo Lige Tallinna Tehnikaülikool Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liit Aulika Riisenberg Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Mati Uusrand Skanska EMV AS Krohvija on oskustööline, kes töötab ehitus- või kinnisvara korrashoiu ettevõttes. Krohvija tööülesanneteks on hoonete ja rajatiste erinevate pindade soojustamine, krohvimine ja tasandamine. Krohvija korraldab iseseisvalt oma töökoha, tuleb tööülesannete täitmisega toime tavapärastes olukordades ja vastutab nende kvaliteetse täitmise eest. Vastutust nõudvate otsuste langetamisel võib 3. taseme krohvija vajada juhendamist. Krohvija töö nõuab füüsilist pingutust, võib toimuda erinevatel kõrgustel ja muutuvates keskkonnatingimustes. Krohvija peab järgima tööeeskirju ja ohutusnõudeid. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada õnnetuse – näiteks trauma, avarii, tulekahju, mürgistuse. Töökeskkonnas esineb tolmu ja lenduvaid keemilisi ühendeid, mis võivad põhjustada tervisekahjustusi ning seetõttu on kohustuslik kasutada kaitseriietust ja vahendeid. Peamised töövahendid on krohvimistöödeks vajalikud käsi- ja elektrilised mõõteriistad ja töövahendid (loodid, mootorsegistid, kellud, hõõrutid, tasandus- ja rihtlatid, krohvisilurid jt) Krohvija töö eeldab koostöövalmidust, rutiinitaluvust, keskendumisvõimet ja hoolikust. Vajalik on koordinatsioon, füüsiline vastupidavus ja kõrgusetaluvus. Kutsealane koolitus, mis on läbitud kutseõppeasutuses või töötamise käigus. Krohvija Selle kutse taotlemisel on nõutav järgmiste kompetentside tõendamine: 1) kõigile kohustuslikud on kompetentsid B.2.1 - B.2.5 ja B.2.9 ning 2) valitavate kompetentside B.2.6 - B.2.8 hulgast tuleb valida vähemalt 1 kompetents Töö planeerimine 3 Töökoha ettevalmistamine ja korraldamine 3 Hoonete ja rajatiste sise- ja välispindade krohvimine 3 Kuivkrohvplaatide paigaldamine 3 Soojusisolatsiooni liitsüsteemide paigaldamine 3 Selle kutse taotlemisel tuleb valitavate kompetentside B.2.6 - B.2.8 hulgast valida vähemalt 1 kompetents Ornamentaalsete seina- ja karniisidetailide parandamine 3 Hüdroisolatsioonitööde teostamine 3 Parapetile ja fassaadipindadele plekkdetailide paigaldamine 3 Krohvija, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Logistik IV Logistician IV 2 Ekspedeerija, tase 6 (versioon 5) Logistik IV (versioon 1) Logistik IV (versioon 3) Logistik IV (versioon 4) Logistik, tase 6 (versioon 5) Logistikajuht, tase 6 (versioon 6) Logistikajuht, tase 6 (versioon 7) Veokorraldaja IV (versioon 1) Veokorraldaja IV (versioon 2) Veokorraldaja IV (versioon 3) Veokorraldaja IV (versioon 4) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Logistika Veokorraldaja-logistik 15 2006-06-07 2006-06-07 2007-11-21 IV 4323 Transpordivaldkonna kontoritöötajad 1041 Transporditeenused 52 Laondus ja veondust abistavad tegevusalad Krohvija, tase 4 Plasterer, level 4 1 Krohvija, tase 4 (versioon 2) Krohvija, tase 4 (versioon 3) Krohvija, tase 4 (versioon 4) Krohvija, tase 4 (versioon 5) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Ehitusviimistlus Krohvija 10 2010-12-15 2010-12-15 2013-06-02 4 4 7123 Krohvijad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Tööosad ja tööülesanded Tõnu Armulik Tallinna Ehituskool Terje Jaksen Tallinna Ehituskool Meelis Kann Nordecon Infra AS Tarmo Lige Tallinna Tehnikaülikool Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liit Aulika Riisenberg Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Mati Uusrand Skanska EMV AS Krohvija on oskustööline, kes töötab ehitus- või kinnisvara korrashoiu ettevõttes. Krohvija tööülesanneteks on hoonete ja rajatiste erinevate pindade soojustamine, krohvimine ja tasandamine. Krohvija korraldab iseseisvalt oma töökoha, tuleb tööülesannete täitmisega toime tavapärastes olukordades ja vastutab nende kvaliteetse täitmise eest. Sellel tasemel krohvija vajadusel algatab, valmistab ette ja kohaldab asjakohaseid muudatusi ning vajadusel juhendab madalama kvalifikatsiooniga krohvijate tavatööd. Krohvija töö nõuab füüsilist pingutust, võib toimuda erinevatel kõrgustel ja muutuvates keskkonnatingimustes. Krohvija peab järgima tööeeskirju ja ohutusnõudeid. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada õnnetuse – näiteks trauma, avarii, tulekahju, mürgistuse. Töökeskkonnas esineb tolmu ja lenduvaid keemilisi ühendeid, mis võivad põhjustada tervisekahjustusi ning seetõttu on kohustuslik kasutada kaitseriietust ja vahendeid. Peamised töövahendid on krohvimistöödeks vajalikud käsi- ja elektrilised mõõteriistad ja töövahendid (loodid, mootorsegistid, kellud, hõõrutid, tasandus- ja rihtlatid, krohvisilurid jt) Krohvija töö eeldab koostöövalmidust, rutiinitaluvust, keskendumisvõimet ja hoolikust. Vajalik on koordinatsioon, füüsiline vastupidavus ja kõrgusetaluvus. Kutsealane koolitus, mis on läbitud kutseõppeasutuses või töötamise käigus. Omab kutsealast töökogemust. Krohvija Selle kutse taotlemisel on nõutav järgmiste kompetentside tõendamine: 1) kõigile kohustuslikud on kompetentsid B.2.1 - B.2.5 ja B.2.10 2) valitavate kompetentside B.2.6 - B.2.9 hulgast tuleb valida vähemalt 2 kompetentsi Töö planeerimine 4 Töökoha ettevalmistamine ja korraldamine 4 Hoonete ja rajatiste sise- ja välispindade krohvimine 4 Kuivkrohvplaatide paigaldamine 4 Soojusisolatsiooni liitsüsteemide paigaldamine 4 Selle kutse taotlemisel tuleb valitavate kompetentside B.2.6 - B.2.9 hulgast valida vähemalt 2 kompetentsi Ornamentaalsete seina- ja karniisidetailide parandamine 4 Hüdroisolatsioonitööde teostamine 4 Parapetile ja fassaadipindadele plekkdetailide paigaldamine 4 Madalama kvalifikatsiooniga krohvijate nõustamine ja juhendamine 4 Krohvija, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Loomaarsti abiline, tase 4 Veterinary Technician, Veterinary Nurse, Veterinary Assistant, level 4 2 Loomaarsti abiline, tase 4 (versioon 1) Loomaarsti abiline, tase 4 (versioon 3) Loomaarsti abiline, tase 4 (versioon 4) Loomaarsti assistent, tase 4 (versioon 5) Loomaarsti assistent, tase 4 (versioon 6) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Veterinaaria Loomaarsti abi 9 2011-03-04 2011-03-04 2015-11-12 4 4 3240 Veterinaartehnikud 0841 Veterinaaria 75 Veterinaaria Tööosad ja tööülesanded Piret Koor Tiina Toometi Kliinik Priit Koppel Eesti Loomaarstide Ühing Külli Marrandi Järvamaa Kutsehariduskeskus Janne Orro Eesti Väikeloomaarstide Selts Ago Pärtel Veterinaar- ja toiduamet Aita Sauemägi Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Toomas Tiirats Eesti Maaülikool Tiina Toomet Tiina Toometi Kliinik Loomaarsti abilise tööülesandeks on loomaarsti abistamine erinevate manipulatsioonide tegemisel. Ta suhtleb klientidega ja tagab loomaarsti praksise töö sujuvuse, osaledes tulemuslikult meeskonnatöös. Tema peamisteks tööülesanneteks on loomadele diagnostiliste protseduuride tegemine, loomade hooldamine ja raviprotseduuride läbiviimine loomaarsti järelvalve all. Loomaarsti abiline töötab iseseisvalt olukordades, mida saab tavaliselt ette näha, aga mis võivad ka muutuda. Ta korraldab oma tegevust ja kohandab seda vastavalt olukorrale ning vastutab oma tööülesannete täitmise eest. Loomaarsti abilise töökohaks võib olla nii loomakliinik kui ka erinevad loomakasvatushooned ja –rajatised. Töö eeldab töötamist ka välitingimustes. Vajadusel töötab loomaarsti abiline ka öösiti, puhkepäevadel ja riigipühadel. Peamisteks ohtudeks loomaarsti abilise töös on töötraumad ja erinevate bioloogiliste (bakterid, viirused, seened jne), keemiliste (ravimid, desinfektsioonivahendid) ning füüsiliste (loomade poolt tekitatavad traumad) ja füüsikaliste (radiatsioon) faktorite poolt tekitatud tervisekahjustused. Loomaarsti abilise töö võib olla vaimselt ja emotsionaalselt pingeline. Loomaarsti abilise peamisteks töövahenditeks on kutsespetsiifilised IT-lahendused, diagnostika- ja sterilisatsiooniseadmed, diagnostikavahendid ja muud abivahendid, patsiendile lühiajalist valu tekitavad nahka läbistavad vahendid (veenikanüül, süstlanõel), looma fikseerimisvahendid (suukorv, köis, rihmad jne), jne. Loomaarsti abilise tööd toetavateks isikuomadusteks on pingetaluvus, emotsionaalne stabiilsus, suhtlemisoskus, empaatia- ja õppimisvõime ning kiire reageerimisvõime. Töö eeldab inimeselt usaldusväärsust, vastutustunnet, viisakust, diskreetsust ja lojaalsust. Töötaja peab olema füüsiliselt vastupidav, täpsete ja koordineeritud liigutustega. Tavaliselt töötavad 4. taseme loomaarsti abilistena inimesed, kellel on keskharidus ja töötamise käigus omandatud kutseoskused või kutsealane koolitus, mis on läbitud kutseõppeasutuses. Loomaarsti abiline, loomaarsti assistent, veterinaartehnik, velsker Selle kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside (B.2.1 – B.2.11) tõendamine. Töötamine praksise registratuuris 5 Töötamine vastuvõtus 4 Diagnostiliste protseduuride teostamine 4 Loomade hooldamine 4 Raviprotseduuride teostamine loomaarsti järelvalve all 4 Kirurgiliste operatsioonide ettevalmistus ja loomaarsti abistamine 4 Üldanesteesia jälgimine 4 Ravimite üleandmine looma omanikele 4 Laboriuuringute läbiviimine 4 Produktiivloomade märgistamine 3 Loomaarsti abiline, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Mesinik, tase 5 Beekeeper, level 5 1 Mesinik, tase 5 (versioon 2) Mesinik, tase 5 (versioon 3) Mesinik, tase 5 (versioon 4) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Mesindus Mesinik 8 2010-12-29 2010-12-29 2014-06-04 5 5 6123 Mesinikud ja siidiussikasvatajad 0811 Põllundus ja loomakasvatus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Tööosad ja tööülesanded Ardi Asten OÜ Asteni Mesindus Liina Jürgneson Põllumajandusministeerium Aimar Lauge Saaremaa Meetootjate Ühing Rein Männiste Eraettevõtja Priit Pihlik Eesti Maaülikool; Tõumesila OÜ Aivar Raudmets EML projektijuht Marje Riis mesindusõpetaja Mesiniku töö eesmärgiks on mesilasperede pidamine, mesindussaaduste tootmine ja turustamine. Ta hooldab mesilasperesid aastaringselt ja tagab mesinduses vajamineva inventari olemasolu ning korrasoleku. Mesinik töötab iseseisvalt, on oma töös jätkusuutlik, innovatiivne, planeerib ise oma tööaega ja –ülesandeid. Tema töö eeldab mesila majandamiseks vajalikke teadmisi ja ettevõtlikkust. Mesinik oskab ette näha edu ja võimalikku ebaedu, hindab ja analüüsib oma tegevusi vajalike lahenduste leidmiseks. Mesindussaaduste tootmise protsessis aitab ta kaasa looduse taastootmisele, liigirikkuse säilitamisele ja keskkonna säästmisele. Töö eripäraks on üksinda töötamine ja iseseisvalt otsuste vastuvõtmine. Mesiniku töö sõltub aastaaegadest ja ilmastikust, ta peab arvestama mesinduse aastaaegadega (mesiniku kevad, suvi, sügis, talv). Töö toimub nii väli- kui sisetingimustes, vajadusel ka puhkepäevadel ja pühade ajal. Mesinik talub mesilaste nõelamist ja oskab arvestada sellega seonduvat allergiaohtu. Mesiniku töö on füüsiliselt raske ning eeldab ergonoomika reeglitest kinnipidamist. Enamlevinud mesindusinventar: konkspeitel, suitsik, taruhari, puhur, taru-, vurri- ja söötmissüsteemid ning mee pakendamis- ja vahasulatamissüsteemid. Isikukaitsevahendid: näovari ja muu kaitseriietus. Muud töövahendid: elektri- ja puidutööriistad, aiatööriistad (niidukid jms), transpordivahendid (auto jms), pesu- ja desinfektsioonivahendid. Mesiniku töö eeldab ettevõtlikkust, innovaatilist mõtlemist, iseseisvust ja otsustusvõimet, ta on korrektne ja vastutusvõimeline. Oluline on füüsiline vastupidavus ja koormustaluvus. Mesiniku töös tuleb kasuks hea nägemine, kuulmine ja lõhnatundlikkus. Mesiniku töö eeldab stressitaluvust. Soovitavateks iseloomuomadusteks on rahulikkus ja kannatlikkus. Mesinikuks saab õppida kutseõppeasutuses, vastavasisulise täienduskoolituse läbimisel või kogenud mesiniku juhendamisel. Soovitav haridustase on keskharidus. Mesinik 1) Toiduseadus 2) Loomatauditõrje seadus 3) Taimekaitseseadus 4) Mahepõllumajanduse seadus 5) Põllumajandusloomade aretuse seadus 6) Äriseadustik 7) Mesila tervisekaart 8) Mesila ravimiarvestus Selle kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside (B.2.1 – B.2.18) tõendamine. Mesilasperede hooldamine aastaringselt- kevadised hooldustööd 5 Mesilasperede hooldamine aastaringselt- suvised hooldustööd 5 Mesilasperede hooldamine aastaringselt- sügisesed hooldustööd 5 Mesilasperede hooldamine aastaringselt- talvised hooldustööd 5 Inventari ettevalmistamine 5 Kärjemajandus 5 Mesilasemade kasvatamine 5 Mesindussaaduste tootmine- mee tootmine 5 Mesindussaaduste tootmine- õietolmu tootmine 5 Mesindussaaduste tootmine- mesilasema toitepiima tootmine 5 Mesindussaaduste tootmine- taruvaigu tootmine 5 Mesindussaaduste tootmine- suira tootmine 5 Mesindussaaduste tootmine- vaha tootmine 5 Mesindussaaduste tootmine- põllumajanduskultuuride tolmeldamine 5 Mesilaspere haiguste tundmine ja ravimine 5 Mesilasperede kaitsmine kahjurite eest 5 Mesila majandamine 5 Mesinik, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Välispaigalduse elektrik, tase 3 Electrical network installer, level 3 1 Võrguelektrik, tase 3 (versioon 2) Võrguelektrik, tase 3 (versioon 3) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Elektrik (jaotusvõrk) 5 2011-01-06 2011-01-06 2012-12-06 3 3 7413 Elektriliinide paigaldajad ja hooldajad 0713 Elektrienergia ja energeetika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Tööosad ja –ülesanded Erlend Kaljula Stik Elekter AS Arvo Ulla Elektritööde Ettevõtjate Liit Enn Valgma Tartu Kutsehariduskeskus Paul Nagel Eltel Networks AS Harri Vihman Empower AS Jaan Allem Elektritööde Ettevõtjate Liit Katrin Tammjärv REKK Välispaigalduse elektrikud ehitavad ja käitavad elektriliine, alajaamu, jaotlaid ning elektrienergia tootmisüksuseid. Välispaigalduse elektrik 3 täidab tavapäraseid kuni 45 kV elektrivõrgu paigaldamise, hoolduse ning käidu toimingutega seonduvaid ülesandeid nagu näiteks kaabli paigaldus, seadmete töökorda seadmine, põhirikete avastamine ja parandamine. Ta on võimeline teostama iseseisvalt pingevabasid töötoiminguid või töötama meeskonnaliikmena alludes töö juhtija korraldustele. Vajadusel suudab ta täita ka tänava ja territooriumi valgustustööde, elekterveoliinide ja tõsteseadmete paigaldustööde, üle 45 kV liinide ehitamise ning siseelektritöödega seonduvaid tööülesandeid. Töö toimub peamiselt välitingimustes töötsoonides, kus tuleb teha pingevabu, pingelähedasi või pingealuseid töötoiminguid. Elektriohu ja trauma vältimiseks on töötaja kohustatud järgima töötoimingu juhtijate nõuandeid ning töö- ja elektriohutuse eeskirju ja juhiseid. Töö eeldab füüsilist pingutust ja kõrgustes tegutsemist. Tööga kaasnevad võimalikud ohud on elektrilöök, kukkumine ning ekstreemsetest ilmastikutingimustest tingitud kahjustused. Töötajalt nõutakse isikukaitsevahendite kasutamist ja eririietuse kandmist. Põhilisteks töövahenditeks on käsi- ja spetsiaaltööriistad, isikukaitsevahendid ning mehhanismid ja mõõteseadmed. Tööga toimetulek eeldab füüsilist vastupidavust, täpseid ja koordineeritud liigutusi, normaalset nägemist ja kuulmist ning võimet töötada kõrgustes. Tööd toetavad keskendumis- ja kohanemisvõime, järjekindlus, emotsionaalne stabiilsus ning meeskonnas töötamise oskus. Elektrikuks saab õppida kutseõppeasutuses, täiskasvanute tööalase koolituse kursustel või töökohal. Elektrik, elektrimontöör, käiduelektrik Elektriohutusseaduse kohaselt on kohustuslik enne elektritöödele asumist läbida elektritööde ohutuse koolitus ja sellele vastav esmaabikoolitus. Pingealust käidu- ja elektritöid tegevad isikud peavad läbima elektritöö juhi või käidukorraldaja poolt teostatud teadmiste ja oskuste kontrolli. Vastavate töötoimingute sooritamine on lubatud vaid kehtiva elektriohuteadlikkuse tunnistuse olemasolul. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt lubatakse elektritöödele isikud, kes on vähemalt 18 aastat vanad ning kelle pädevus ja tervislik seisund vastavad tehtavale tööle. Tervisliku kontrolli perioodiline läbimine on kohustuslik. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside (B 2.1 - B 2.5) tõendamine Töö planeerimine ja korraldamine 3 Töökeskkonna ohutus 3 Elektripaigaldiste ja -seadmete paigaldus- ning ehitustööd 3 Elektripaigaldiste ja -tarvitite hooldus ja käidutööd 3 Välispaigalduse elektrik, tase 4 Electrical network installer, level 4 1 Jaotusvõrgu elektrik, tase 4 (versioon 3) Jaotusvõrgu elektrik, tase 4 (versioon 4) Jaotusvõrgu elektrik, tase 4 (versioon 5) Jaotusvõrgu elektrik, tase 4 (versioon 6) Võrguelektrik, tase 4 (versioon 7) Võrguelektrik, tase 4 (versioon 8) Võrguelektrik, tase 4 (versioon 9) Välispaigalduse elektrik, tase 4 (versioon 2) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Elektrik (jaotusvõrk) 5 2011-01-06 2011-01-06 2012-12-06 4 4 7413 Elektriliinide paigaldajad ja hooldajad 0713 Elektrienergia ja energeetika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Tööosad ja –ülesanded Erlend Kaljula Stik Elekter AS Arvo Ulla Elektritööde Ettevõtjate Liit Enn Valgma Tartu Kutsehariduskeskus Paul Nagel Eltel Networks AS Harri Vihman Empower AS Jaan Allem Elektritööde Ettevõtjate Liit Katrin Tammjärv REKK Välispaigalduse elektrikud ehitavad ja käitavad madal- ja kõrgepingelisi elektriliine, alajaamu, jaotlaid ning elektrienergia tootmisüksuseid. Välispaigalduse elektrik 4 täidab madal ja kõrgepinge elektrivõrgu paigaldamise, hoolduse ning käidu toimingutega seonduvaid ülesandeid nagu näiteks kaabli paigaldus, seadmete töökorda seadmine, põhirikete avastamine ja parandamine. Ta töötab iseseisvalt või töörühmas, tulles toime ka kiirelt muutuvates olukordades. Vastutada tuleb lisaks iseenda tööohutusele ka kaastöötajate töö- ja töökeskkonnaohutuse eest. Temalt oodatakse kaastöötajate juhendamist. Töö toimub peamiselt välitingimustes töötsoonides, kus tuleb teha pingevabu, pingelähedasi või pingealuseid töötoiminguid. Elektriohu ja trauma vältimiseks on töötaja kohustatud järgima töötoimingu juhtijate nõuandeid ning töö- ja elektriohutuse eeskirju ja juhiseid. Töö eeldab füüsilist pingutust ja kõrgustes tegutsemist. Tööga kaasnevad võimalikud ohud on elektrilöök, kukkumine ning ekstreemsetest ilmastikutingimustest tingitud kahjustused. Töötajalt nõutakse isikukaitsevahendite kasutamist ja eririietuse kandmist. Põhilisteks töövahenditeks on käsi- ja spetsiaaltööriistad, mehhanismid ja mõõteseadmed. Tööga toimetulek eeldab füüsilist vastupidavust, täpseid ja koordineeritud liigutusi, normaalset nägemist ja kuulmist ning võimet töötada kõrgustes. Tööd toetavad keskendumis- ja kohanemisvõime, järjekindlus, emotsionaalne stabiilsus, meeskonnas töötamise oskus, analüüsivõime ja suhtlemisoskus. Elektrikuks saab õppida kutseõppeasutuses, täiskasvanute tööalase koolituse kursustel või töökohal. Elektrik, elektrimontöör, käiduelektrik Elektriohutusseaduse kohaselt on kohustuslik enne elektritöödele asumist läbida elektritööde ohutuse koolitus ja sellele vastav esmaabikoolitus. Pingealust käidu- ja elektritöid tegevad isikud peavad läbima elektritöö juhi või käidukorraldaja poolt teostatud teadmiste ja oskuste kontrolli. Vastavate töötoimingute sooritamine on lubatud vaid kehtiva elektriohuteadlikkuse tunnistuse olemasolul. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt lubatakse elektritöödele isikud, kes on vähemalt 18 aastat vanad ning kelle pädevus ja tervislik seisund vastavad tehtavale tööle. Tervisliku kontrolli perioodiline läbimine on kohustuslik. Selle kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside (B.2.1 – B.2.5) tõendamine. Lisaks on kohustus valida üks kompetents valitavate kompetentside loetelust (annab spetsialiseerumisega seotud suuna) (B.2.6 – B.2.17). Valitava kompetentsi tõendamine ei kattu täielikult iseseisvates elektri-, nõrkvoolu-, elektroonika- ja automaatikaala kutsestandardites kehtestatud kompetentsidega, viimastes on kehtestatud kõrgemad kompetentsuse nõuded. Nende kutsete taotlemisel on võimalik võtta arvesse välispaigalduse elektrik 4 valitava kompetentsi eelnev tõendamine (seda kompetentsi ei pea uuesti tõendama). Soovitavad kompetentside hindamismeetodid on proovitöö, kirjalik test ja intervjuu. Töö planeerimine ja korraldamine 4 Töökeskkonna ohutus 4 Elektripaigaldiste ja –seadmete paigaldus- ning ehitustööd 4 Elektripaigaldiste ja tarvitite hooldus- ja käidutööd 4 Töötajate eestvedamine 4 Selle kutse taotlemisel on kohustus valida üks kompetents valitavate kompetentside loetelust (annab spetsialiseerumisega seotud suuna) (B.2.6 – B.2.17). Valitava kompetentsi tõendamine ei kattu täielikult iseseisvates elektri-, nõrkvoolu-, elektroonika- ja automaatikaala kutsestandardites kehtestatud kompetentsidega, viimastes on kehtestatud kõrgemad kompetentsuse nõuded. Nende kutsete taotlemisel on võimalik võtta arvesse välispaigalduse elektrik 4 valitava kompetentsi eelnev tõendamine (seda kompetentsi ei pea uuesti tõendama). Soovitavad kompetentside hindamismeetodid on proovitöö, kirjalik test ja intervjuu. Üle 45 kV liinide ehitamine 3 Jaotusvõrgu alajaama ehitamine ja seadmete paigaldamine (kuni 45 kV) 3 Ülekandevõrgu alajaama ehitamine ja paigaldamine (üle 45 kV) 3 Nõrkvooluseadmete paigaldamine ja hooldamine 3 Releekaitse ja tööstusautomaatika seadmete paigaldamine 3 Hooneautomaatikaseadmete paigaldamine ja hooldamine 3 Mõõtetööd 3 Elektritööd kaevandustes 3 Tõstetranspordi- ja veoseadmete paigaldamine ja hooldamine 3 Elektriseadmete remontimine ja diagnostika 3 Ehitiste elektripaigaldustööd 3 Tuulegeneraatorite käitamine ja hooldus 3 Välispaigalduse elektrik, tase 5 Electrical network installer, level 5 1 Jaotusvõrgu elektrik, tase 5 (versioon 2) Jaotusvõrgu elektrik, tase 5 (versioon 3) Jaotusvõrgu elektrik, tase 5 (versioon 4) Jaotusvõrgu elektrik, tase 5 (versioon 5) Võrguelektrik, tase 5 (versioon 6) Võrguelektrik, tase 5 (versioon 7) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Elektrik (jaotusvõrk) 5 2011-01-06 2011-01-06 2014-03-25 5 5 7413 Elektriliinide paigaldajad ja hooldajad 0713 Elektrienergia ja energeetika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Tööosad ja tööülesanded Keelte oskustasemete kirjeldused Erlend Kaljula Stik Elekter AS Arvo Ulla Elektritööde Ettevõtjate Liit Enn Valgma Tartu Kutsehariduskeskus Paul Nagel Eltel Networks AS Harri Vihman Empower AS Jaan Allem Elektritööde Ettevõtjate Liit Katrin Tammjärv REKK Välispaigalduse elektrikud ehitavad ja käitavad madal- ja kõrgepingelisi elektriliine, alajaamu, jaotlaid ning elektrienergia tootmisüksuseid. Välispaigalduse elektrik 5 täidab madal ja kõrgepinge elektrivõrgu paigaldamise, hoolduse ning käidu toimingutega seonduvaid varieeruvaid ülesandeid. Ta töötab iseseisvalt või töörühma juhina olukordades, kus võivad ette tulla ettearvamatud muutused. Vastutada tuleb kaastöötajate ja töötsoonis viibivate kõrvaliste isikute ohutuse eest. Töö toimub peamiselt välitingimustes töötsoonides, kus tuleb teha pingevabu, pingelähedasi või pingealuseid töötoiminguid. Elektriohu ja trauma vältimiseks on töötaja kohustatud järgima töötoimingu juhtijate nõuandeid ning töö- ja elektriohutuse eeskirju ja juhiseid. Töö eeldab füüsilist pingutust ja kõrgustes tegutsemist. Tööga kaasnevad võimalikud ohud on elektrilöök, kukkumine ning ekstreemsetest ilmastikutingimustest tingitud kahjustused. Töötajalt nõutakse isikukaitsevahendite kasutamist ja eririietuse kandmist. Põhilisteks töövahenditeks on käsi- ja spetsiaaltööriistad, mehhanismid ja mõõteseadmed. Tööga toimetulek eeldab füüsilist vastupidavust, täpseid ja koordineeritud liigutusi, normaalset nägemist ning valmisolekut töötada kõrgustes. Tööd toetavad keskendumis- ja kohanemisvõime, järjekindlus, emotsionaalne stabiilsus, meeskonnas töötamise oskus, suhtlemisoskus, organiseerimis- ja analüüsivõime. Elektrikuks saab õppida kutseõppeasutuses, täiskasvanute tööalase koolituse kursustel või töökohal. Elektrik, elektrimontöör, käiduelektrik Elektriohutusseaduse kohaselt on kohustuslik enne elektritöödele asumist läbida elektritööde ohutuse koolitus ja sellele vastav esmaabikoolitus. Pingealust käidu- ja elektritöid tegevad isikud peavad läbima elektritöö juhi või käidukorraldaja poolt teostatud teadmiste ja oskuste kontrolli. Vastavate töötoimingute sooritamine on lubatud vaid kehtiva elektriohuteadlikkuse tunnistuse olemasolul. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt lubatakse elektritöödele isikud, kes on vähemalt 18 aastat vanad ning kelle pädevus ja tervislik seisund vastavad tehtavale tööle. Tervisliku kontrolli perioodiline läbimine on kohustuslik. Selle kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside (B.2.1 – B.2.5) tõendamine. Lisaks on kohustuslik valida kolm kompetentsi valitavate kompetentside loetelust (annab spetsialiseerumisega seotud suuna) (B.2.6 - B.2.17). Valitava kompetentsi tõendamine ei kattu täielikult iseseisvates elektri-, nõrkvoolu-, elektroonika- jai automaatikaala kutsestandardites kehtestatud kompetentsidega, viimastes on kehtestatud kõrgemad kompetentsuse nõuded. Nende kutsete taotlemisel on võimalik võtta arvesse välispaigalduse elektrik 5 valitavate kompetentside eelnev tõendamine (neid kompetentse ei pea uuesti tõendama). Soovitavad kompetentside hindamismeetodid on proovitöö, kirjalik test, intervjuu või portfoolio (kompetentsust tõendavad dokumendid, nt projektdokumentatsioon). Töö planeerimine ja korraldamine 5 Töökeskkonna ohutus 5 Elektripaigaldiste ja -seadmete paigaldus- ning ehitustööd 5 Elektripaigaldiste ja tarvitite hooldus- ning käidutööd 5 Töötajate eestvedamine 5 Lisaks on kohustuslik valida kolm kompetentsi valitavate kompetentside loetelust (annab spetsialiseerumisega seotud suuna) (B.2.6 - B.2.17). Valitava kompetentsi tõendamine ei kattu täielikult iseseisvates elektri-, nõrkvoolu-, elektroonika- jai automaatikaala kutsestandardites kehtestatud kompetentsidega, viimastes on kehtestatud kõrgemad kompetentsuse nõuded. Nende kutsete taotlemisel on võimalik võtta arvesse välispaigalduse elektrik 5 valitavate kompetentside eelnev tõendamine (neid kompetentse ei pea uuesti tõendama). Soovitavad kompetentside hindamismeetodid on proovitöö, kirjalik test, intervjuu või portfoolio (kompetentsust tõendavad dokumendid, nt projektdokumentatsioon). Üle 45 kV liinide ehitamine 4 Jaotusvõrgu alajaama ehitamine ja seadmete paigaldamine (kuni 45 kV) 4 Ülekandevõrgu alajaama ehitamine ja paigaldamine (üle 45 kV) 4 Nõrkvooluseadmete paigaldamine ja hooldamine 4 Releekaitse ja tööstusautomaatika seadmete paigaldamine 4 Hooneautomaatikaseadmete paigaldamine ja hooldamine 4 Mõõtetööd 4 Elektritööd kaevandustes 4 Tõstetranspordi- ja veoseadmete paigaldamine ja hooldamine 4 Elektriseadmete remontimine ja diagnostika 4 Ehitiste elektripaigaldustööd 4 Tuulegeneraatorite käitamine ja hooldus 4 Tisler, tase 5 Machinery, level 5 5 Tisler III (versioon 1) Tisler III (versioon 2) Tisler III (versioon 3) Tisler III (versioon 4) Tisler, tase 5 (versioon 6) Tisler, tase 5 (versioon 7) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Mööbli tootmine Tisler 6 2010-11-23 2010-11-23 2012-10-16 5 5 7522 Tislerid jms töölised 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 31 Mööblitootmine Tööosad ja tööülesanded Kutsealased terminid Jüri Minjajev Eesti Mööblitootjate Liit Zigmontas Strepaitis OÜ Balteco Mööbel Tiit Kaps Tallinna Tehnikaülikool Kunnar Kamar Tallinna Ehituskool Aulika Riisenberg Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Rutt Lumi Kutsekoja koordinaator Tisler on oskustööline, kes töötab enamasti mööblitööstuse ja puidutöötlemise ettevõtetes valmistades puidust ja puidupõhistest materjalidest mööblit (näiteks erinevad kapid, riiulid, lauad jne) ja teisi puittooteid (näiteks uksi, aknaid, treppe jne). Tisler, tase 5 teostab meisterlikult keerukaid tööoperatsioone, valmistab ja remondib detaile ja puittooteid ning valmistab etalontooteid, kasutades laia hulka puidu töötlemise ja viimistlemise võtteid. Ta korraldab teiste tööd, juhendab kaastöötajaid ja annab edasi kutsealaseid teadmisi ja oskusi. Projekteerib ja disainib tooteid, loeb CAD jooniseid. Töötab iseseisvalt keerulistes ja ettearvamatutes olukordades. Vastutab töörühma töö eest. Ta oskab korraldada tööd ja planeerida tööaega ning järgib töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid. Tisleri töökeskkond on mürarohke. Töökeskkonnas esineb puidutolmu ja keemilisi ained, mis võivad põhjustada allergiat ning seetõttu on kohustuslik kasutada kaitseriietust ja –vahendeid. Tisleri põhilisteks töövahenditeks on puidutöötlemispingid, -masinad, seadmed ja elektrilised, pneumaatilised ja muud käsitööriistad, CAD/CAM tarkvara. Tisleri töö on käeline, seega on oluline liigutuste ratsionaalsus, kiirus ja täpsus. Tisleril peab olema ruumilist kujutlusvõimet, eeldab koormustaluvust, vastutustunnet, suhtlemisoskust, kohanemis- ja otsustusvõimet. Tisler, tase 5 omandatakse töökohal praktilise töö käigus õppides ja kelle ettevalmistus hõlmab täiendkoolitust. Enamlevinud ametinimetus tisler, meister. Selle kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside (B.2.1 – B.2.9) tõendamine. Ettevalmistustööd puidu ja puidupõhiste materjalidega töötlemiseks 5 Puidu ja puidupõhiste materjalide lõiketöötlemine puidutöötlemispinkidel 5 Puidu ja puidupõhiste materjalide töötlemine käsitööriistadega, sh pneumo- ja elektriliste käsitööriistadega 5 Puidust või puidupõhistest materjalidest toodete koostamine 5 Puidu või puidupõhistest materjalidest detailide pealistamine 5 Mööbli ja puittoodete viimistlemine 5 Mööbli ja puittoodete remontimine 5 Mööbli ja puittoodete paigaldamine 5 Teiste töö juhendamine ja korraldamine 5 Juhiabi III Assistant III 3 Juhiabi III (versioon 1) Juhiabi III (versioon 2) Juhiabi III (versioon 4) Juhiabi III (versioon 5) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Bürootöö Sekretär 27 2006-12-12 2006-12-12 2008-12-10 III 3343 Sekretärid-asjaajajad ja sekretärid-juhiabid 0415 Sekretäri- ja kontoritöö 82 Büroohaldus, büroode ja muu äritegevuse abitegevused Väikelaevaehitaja, tase 3 Boatbuilder, level 3 4 Paadiehitaja I (versioon 1) Väikelaeva seadmete ja varustuse paigaldaja, tase 4 (versioon 7) Väikelaevade ehitaja I (versioon 2) Väikelaevade ehitaja I (versioon 3) Väikelaevaehitaja, tase 4 esmane kutse (versioon 5) Väikelaevaehitaja, tase 4 esmane kutse (versioon 6) Komposiitmaterjalist väikelaevade ehitaja, tase 3 Metallmaterjalist väikelaevade ehitaja, tase 3 Puitmaterjalist väikelaevade ehitaja, tase 3 Väikelaeva elektrik-mehaanik, tase 3 Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Väikelaevaehitus Väikelaevaehitaja 6 2010-12-29 2010-12-29 2013-12-09 3 3 7115 Puusepad 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 30 Muude transpordivahendite tootmine Tööosad ja tööülesanded Andres Kõnd Veeteede Amet Kaido Trei Kuressaare Ametikool Mark Muru Alunaut OÜ Peeter Laum Tallinna TTÜ Kuressaare Kolledž, Alandia Engineering AS Peeter Sääsk Saare Paat AS Väikelaevaehitajad leiavad tööd nii komposiitmaterjalist, puitmaterjalist kui ka metallmaterjalist veesõidukeid valmistavates ning nende remondi ja hooldusega tegelevates ettevõtetes. Väikelaevaehitaja ehitab, vormib ja koostab paate, jahtlaevu, kaatreid jm. veesõidukeid (edaspidi väikelaevu) kerepikkusega kuni 24 m ning paigaldab nendesse sisustust ja varustust. Väikelaevaehitaja põhilised tööülesanded on konstruktsioonelementide ja teiste detailide valmistamine, remontimine, paigaldamine ja sobitamine ning konstruktsioonide valmistamine ja monteerimine. Väikelaevaehitaja valdab väikelaevade ehitusalaseid oskusi, tunneb erinevate materjalide omadusi ning oskab kasutada materjalide töötlemise pinke, seadmeid, käsi-, pneumo- ja elektritööriistu. Oma tööülesannete täitmisel juhindub väikelaevaehitaja kutsealal kasutatavatest normdokumentidest ja kvaliteedinõuetest ning järgib üldtunnustatud töökultuuri põhimõtteid. Väikelaevaehitaja on õppinud, kuid väheste praktiliste kogemustega töötaja, kes tööülesannete täitmisel võib vajada juhendamist. Väikelaevaehitaja töö on hooajaline, nõuab füüsilist pingutust, tööaeg võib olla paindlik. Töötamine toimub aeg-ajalt välistingimustes ja kõrgustes. Väikelaevaehitaja on teadlik töötamisel esinevatest tervise- ja keskkonnariskidest (esineda võivad müra, vibratsioon, tolm jne). Töötamine kemikaalidega võib esile kutsuda allergiat. Töötamisel on kohustuslik kasutada isikukaitsevahendeid. Tööohutuseeskirjade täitmine on äärmiselt vajalik. Väikelaevaehitaja kasutab oma töös erinevaid seadmeid, käsi-, pneumo- ja elektrilisi tööriistu. Tööga toimetulek eeldab loogilist mõtlemist, ruumilist kujutlusvõimet, käelist osavust, koormustaluvust, õpivalmidust ning oskust töötada meeskonnas. Vajalik on tehniline taiplikkus. Kutsealane koolitus, mis on läbitud kas kutseõppeasutuses või töötamise käigus. Väikelaevaehitaja, paadiehitaja, lamineerija, viimistleja, laevapuusepp, väikelaeva mehaanik, väikelaeva elektrik, koostelukksepp, koostekeevitaja, taglastaja, keevitaja 1. Meresõiduohutuse seadus 2. Toote nõuetele vastavuse seadus 3. Kutsealaga seotud õigusaktid ja juhendmaterjalid (mitmesugused ehitusnormatiivid) Selle kutse taotlemisel on nõutav järgmiste kompetentside tõendamine: Kõigile kohustuslikud on kompetentsid B.2.1 – B.2.5 ja B.2.13 Lisaks üks spetsialiseerumistest: Komposiitmaterjalist väikelaevade ehitamine – kompetents B.2.6 Metallmaterjalist väikelaevade ehitamine – kompetents B.2.7 Puitmaterjalist väikelaevade ehitamine – kompetents B.2.8 Väikelaeva elektrik-mehaanik – kompetents B.2.9 – B.2.10 Ja valitavate kompetentside B.2.11 – B.2.12 hulgast vähemalt 1 kompetents. Väikelaeva kere-, tekikonstruktsiooni- ja tugevduselementide valmistamine ning väikelaeva koostamine detailidest 4 Väikelaeva kerepindade välisviimistlus 3 Väikelaeva sisustuselementide valmistamine ja viimistlemine 3 Väikelaeva sisustuselementide paigaldamine 3 Väikelaeva standarditele, spetsifikatsioonile ja juhenditele vastavuse ja kvaliteedi kontrollimine 3 Selle kutse taotlemisel on nõutav üks spetsialiseerumistest: Komposiitmaterjalist väikelaevade ehitamine – kompetents B.2.6 Metallmaterjalist väikelaevade ehitamine – kompetents B.2.7 Puitmaterjalist väikelaevade ehitamine – kompetents B.2.8 Väikelaeva elektrik-mehaanik – kompetents B.2.9 – B.2.10 Kutse taotlemisel on nõutav valitavate kompetentside B.2.11 – B.2.12 hulgast vähemalt 1 kompetentsi tõendamine. Väikelaeva müügieelne ettevalmistus 3 Väikelaeva järelteenindus ja hooldus 3 Väikelaevaehitaja, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Väikelaevade ehitaja I Small ship builder I 2 Paadiehitaja I (versioon 1) Väikelaeva seadmete ja varustuse paigaldaja, tase 4 (versioon 7) Väikelaevade ehitaja I (versioon 3) Väikelaevaehitaja, tase 3 (versioon 4) Väikelaevaehitaja, tase 4 esmane kutse (versioon 5) Väikelaevaehitaja, tase 4 esmane kutse (versioon 6) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Väikelaevaehitus Väikelaevaehitaja 15 2006-06-07 2006-06-07 2008-12-09 I 7115 Puusepad 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 30 Muude transpordivahendite tootmine Väikelaevaehitaja, tase 4 Boatbuilder, level 4 4 Paadiehitaja II (versioon 1) Väikelaevade ehitaja II (versioon 2) Väikelaevade ehitaja II (versioon 3) Väikelaevaehitaja, tase 4 (versioon 5) Väikelaevaehitaja, tase 4 (versioon 6) Komposiitmaterjalist väikelaeva ehitamine, tase 4 Metallmaterjalidest väikelaeva ehitamine, tase 4 Puitmaterjalist väikelaeva ehitamine Väikelaeva tehnika paigaldamine Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Väikelaevaehitus Väikelaevaehitaja 6 2010-12-29 2010-12-29 2012-11-28 4 4 7115 Puusepad 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 30 Muude transpordivahendite tootmine Tööosad ja tööülesanded Andres Kõnd Veeteede Amet Kaido Trei Kuressaare Ametikool Mark Muru Alunaut OÜ Peeter Laum Tallinna TTÜ Kuressaare Kolledž, Alandia Engineering AS Peeter Sääsk Saare Paat AS Väikelaevaehitajad leiavad tööd nii komposiitmaterjalist, puitmaterjalist, kui ka metallmaterjalist veesõidukeid valmistavates ning nende remondi ja hooldusega tegelevates ettevõtetes. Väikelaevaehitaja ehitab, vormib ja koostab paate, jahtlaevu, kaatreid jm. veesõidukeid (edaspidi väikelaevu) kerepikkusega kuni 24 m ning paigaldab nendesse sisustust ja varustust. Väikelaevaehitaja põhilised tööülesanded on konstruktsioonelementide ja teiste detailide valmistamine, remontimine, paigaldamine ja sobitamine, konstruktsioonide valmistamine ja monteerimine, erinevate väikelaeva seadmete paigaldamine ja süsteemide ehitamine. Väikelaevaehitaja valdab väikelaevade ehitusalaseid oskusi, tunneb erinevate materjalide omadusi ning oskab kasutada materjalide töötlemise pinke, seadmeid, käsi-, pneumo- ja elektritööriistu. Oma tööülesannete täitmisel juhindub väikelaevaehitaja kutsealal kasutatavatest normdokumentidest ja kvaliteedinõuetest ning järgib üldtunnustatud töökultuuri põhimõtteid. Väljendab end ladusalt nii kirjalikult kui suuliselt. Väikelaevaehitaja, tase 4I on õppinud ja praktiliste kogemustega töötaja, kes täidab tööülesandeid iseseisvalt, lähtudes oma töös etteantud juhistest, vajadusel juhendab teiste tööd. Väikelaevaehitaja töö on hooajaline, nõuab füüsilist pingutust, tööaeg võib olla paindlik. Töötamine toimub aeg-ajalt välistingimustes ja kõrgustes. Väikelaevaehitaja on teadlik töötamisel esinevatest tervise- ja keskkonnariskidest (esineda võivad müra, vibratsioon, tolm jne). Töötamine kemikaalidega võib esile kutsuda allergiat. Töötamisel on kohustuslik kasutada isikukaitsevahendeid. Tööohutuseeskirjade täitmine on äärmiselt vajalik. Väikelaevaehitaja kasutab oma töös erinevaid seadmeid, käsi-, pneumo- ja elektrilisi tööriistu. Tööga toimetulek eeldab loogilist mõtlemist, ruumilist kujutlusvõimet, käelist osavust, koormustaluvust, õpivalmidust, enese kehtestamist ning oskust töötada meeskonnas. Vajalik on tehniline taip. Kutsealane koolitus, mis on läbitud kas kutseõppeasutuses või töötamise käigus. Omab töökogemust. Väikelaevaehitaja, paadiehitaja, lamineerija, mudelsepp, viimistleja, laevapuusepp, väikelaeva mehaanik, väikelaeva elektrik, koostelukksepp, koostekeevitaja, taglastaja, keevitaja 1) Meresõiduohutuse seadus 2) Toote nõuetele vastavuse seadus 3) Kutsealaga seotud õigusaktid ja juhendmaterjalid (mitmesugused ehitusnormatiivid) Selle kutse taotlemisel on nõutav järgmiste kompetentside tõendamine: Kõigile kohustuslikud on kompetentsid B.2.1 – B.2.2 ja B.2.20 Lisaks üks spetsialiseerumistest: Komposiitmaterjalist väikelaevade ehitamine – kompetents B.2.3 – B.2.6 Metallmaterjalist väikelaevade ehitamine – kompetents B.2.7 – B.2.10 Puitmaterjalist väikelaevade ehitamine – kompetents B.2.11 – B.2.14 Väikelaeva tehnika paigaldamine – kompetents B.2.16 – B.2.18 Ja valitavate kompetentside B.2.17 – B.2.19 hulgast vähemalt 1 kompetents. Väikelaevaehituse töö juhendamine 4 Väikelaeva standarditele, spetsifikatsioonile ja juhenditele vastavuse ja kvaliteedi kontrollimine 4 Selle kutse taotlemisel on nõutav lisaks üks spetsialiseerumistest: Komposiitmaterjalist väikelaevade ehitamine – kompetents B.2.3 – B.2.6 Metallmaterjalist väikelaevade ehitamine – kompetents B.2.7 – B.2.10 Puitmaterjalist väikelaevade ehitamine – kompetents B.2.11 – B.2.14 Väikelaeva tehnika paigaldamine – kompetents B.2.16 – B.2.18 Selle kutse taotlemisel on nõutav valitavate kompetentside B.2.17 – B.2.19 hulgast vähemalt 1 kompetents. Väikelaeva müügieelne ettevalmistus 4 Väikelaeva järelteenindus ja hooldus 4 Taglastamine 4 Väikelaevaehitaja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Väikelaevaehitaja, tase 5 Boatbuilder, level 5 4 Paadiehitaja III (versioon 1) Väikelaevade ehitaja III (versioon 2) Väikelaevade ehitaja III (versioon 3) Komposiitmaterjalist väikelaeva ehitamine Metallmaterjalidest väikelaeva ehitamine Puitmaterjalist väikelaeva ehitamine Väikelaevaelektrik, tase 5 Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Väikelaevaehitus Väikelaevaehitaja 6 2010-12-29 2010-12-29 2015-12-28 5 5 7115 Puusepad 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 30 Muude transpordivahendite tootmine Tööosad ja tööülesanded Keelte oskustasemete kirjeldused Andres Kõnd Veeteede Amet Kaido Trei Kuressaare Ametikool Mark Muru Alunaut OÜ Peeter Laum Tallinna TTÜ Kuressaare Kolledž, Alandia Engineering AS Peeter Sääsk Saare Paat AS Väikelaevaehitajad leiavad tööd nii komposiitmaterjalist, puitmaterjalist, kui ka metallmaterjalist veesõidukeid valmistavates ning nende remondi ja hooldusega tegelevates ettevõtetes. Väikelaevaehitaja ehitab, vormib ja koostab paate, jahtlaevu, kaatreid jm. veesõidukeid (edaspidi väikelaevu) kerepikkusega kuni 24 m ning paigaldab nendesse sisustust ja varustust. Väikelaevaehitaja põhilised tööülesanded on konstruktsioonelementide ja teiste detailide valmistamine, remontimine, paigaldamine ja sobitamine, konstruktsioonide valmistamine ja monteerimine, erinevate väikelaeva seadmete paigaldamine ja süsteemide ehitamine. Väikelaevaehitaja valdab väikelaevade ehitusalaseid oskusi, tunneb erinevate materjalide omadusi ning oskab kasutada materjalide töötlemise pinke, seadmeid, käsi-, pneumo- ja elektritööriistu. Oma tööülesannete täitmisel juhindub väikelaevaehitaja kutsealal kasutatavatest normdokumentidest ja kvaliteedinõuetest ning järgib üldtunnustatud töökultuuri põhimõtteid. Väljendab end ladusalt nii kirjalikult kui suuliselt. Väikelaevaehitaja, tase 5 on õppinud ja töökogemusega töötaja, kes töötab iseseisvalt keerulistes ja ettearvamatutes olukordades ning võtab vastutuse töörühmade töö eest. Juhendab töögruppe, leiab lahendused töö käigus ilmnenud probleemidele. Väikelaevaehitaja töö on hooajaline, nõuab füüsilist pingutust, tööaeg võib olla paindlik. Töötamine toimub aeg-ajalt välistingimustes ja kõrgustes. Väikelaevaehitaja on teadlik töötamisel esinevatest tervise- ja keskkonnariskidest (esineda võivad müra, vibratsioon, tolm jne). Töötamine kemikaalidega võib esile kutsuda allergiat. Töötamisel on kohustuslik kasutada isikukaitsevahendeid. Tööohutuseeskirjade täitmine on äärmiselt vajalik. Väikelaevaehitaja 5 kasutab oma töös bürootarbeid, CAD- ja CAM-programme, erinevaid seadmeid, käsi-, pneumo- ja elektrilisi tööriistu. Tööga toimetulek eeldab loogilist mõtlemist, ruumilist kujutlusvõimet, käelist osavust, koormustaluvust, õpivalmidust, enese kehtestamist ning oskust töötada meeskonnas. Vajalik on tehniline taip. Kutsealane koolitus, mis on läbitud kas kutseõppeasutuses või töötamise käigus. Omab töökogemust ja on läbinud erialase täiendkoolituse. Väikelaevaehitaja, paadiehitaja, lamineerija, mudelsepp, viimistleja, laevapuusepp, väikelaeva mehaanik, väikelaeva elektrik, koostelukksepp, koostekeevitaja, taglastaja, keevitaja, töödejuhataja, meister, tootejuht, tootmisjuht, projektijuht 1) Meresõiduohutuse seadus 2) Toote nõuetele vastavuse seadus 3) Kutsealaga seotud õigusaktid ja juhendmaterjalid (mitmesugused ehitusnormatiivid) Selle kutse taotlemisel on nõutav järgmiste kompetentside tõendamine: Kõigile kohustuslikud on kompetentsid B.2.1 – B.2.2 ja B.2.19 Lisaks üks spetsialiseerumistest: Komposiitmaterjalist väikelaevade ehitamine – kompetents B.2.3 – B.2.6 Metallmaterjalist väikelaevade ehitamine – kompetents B.2.7 – B.2.9 Puitmaterjalist väikelaevade ehitamine – kompetents B.2.10 – B.2.13 Väikelaeva tehnika paigaldamine – kompetents B.2.14 – B.2.15 ja valitavate kompetentside B.2.16 – B.2.18 hulgast vähemalt 1 kompetents. Väikelaevaehituse töö juhendamine 5 Väikelaeva standarditele, spetsifikatsioonile ja juhenditele vastavuse ja kvaliteedi kontrollimine 5 Selle kutse taotlemisel on nõutav üks spetsialiseerumistest: Komposiitmaterjalist väikelaevade ehitamine – kompetents B.2.3 – B.2.6 Metallmaterjalist väikelaevade ehitamine – kompetents B.2.7 – B.2.9 Puitmaterjalist väikelaevade ehitamine – kompetents B.2.10 – B.2.13 Väikelaeva tehnika paigaldamine – kompetents B.2.14 – B.2.15 Kutse taotlemisel on nõutav järgmiste valitavate kompetentside B.2.16 – B.2.18 hulgast vähemalt 1 kompetentsi tõendamine. Väikelaeva müügieelne ettevalmistus 5 Väikelaeva järelteenindus ja hooldus 5 Taglastamine 5 Väikelaevaehitaja, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Kalakasvataja, tase 4 Fish farmer, level 4 1 Kalakasvataja, tase 4 (versioon 2) Kalakasvataja, tase 4 (versioon 3) Kalakasvataja, tase 4 (versioon 4) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Looma- ja taimekasvatus. Põllumajandustehnika Kalakasvataja 10 2011-05-19 2011-05-19 2015-11-12 4 4 6221 Vesiviljeluse oskustöölised 0831 Kalandus 03 Kalapüük ja vesiviljelus Tööosad ja tööülesanded Heiki Jaanuska Põllumajandusministeerium Riina Kalda Kalamajand Carpio Rain Kimer Kalakasvatajate Ühistu Ecofarm Aarne Liiv Kalatalu Härjanurmes Külli Marrandi Järvamaa Kutsehariduskeskus Aita Sauemägi Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Ants Kikas PhD, OÜ TP Invest, ekspert Tiit Paaver Eesti Maaülikool, ekspert Kalakasvataja on oskustöötaja, kelle töö eesmärgiks on vesiviljelussaaduste tootmine ja nende turustamisprotsessis osalemine. Tema peamiseks tööülesandeks on kalade tootmiseks vajaliku kasvukeskkonna tagamine. Oma töös jälgib ja püüab ta saavutada parimat kvaliteeti ning tootlikkust. Töötamine kalakasvatajana eeldab austavat suhtumist elusloodusesse. Kalakasvataja mõistab vee kui elukeskkonna eripära ja kalandust kui majandusharu. Teab vesiviljelussaaduste tootmisprotsesse, kasutab ressursse teadlikult ja vastutustundlikult ning tegutseb keskkonnasäästlikult. Kalakasvataja töötab iseseisvalt, kohandudes vastavalt olukorrale. Kalakasvataja järgib etteantud tööeeskirju ja ohutusnõudeid. 2.1 Kalade kasvukeskkonna hoidmine 2.2 Kalade söötmine 2.3 Kalade paljundamine 2.4 Kalade tervisliku seisundi jälgimine, kõrvalekallete märkamine ja ravi spetsialisti juhendamisel 2.5 Eluskalade transportimine 2.6 Kalade sorteerimine 2.7 Inventari hooldamine 2.8 Kalade esmane käitlemine 2.10 Kalakasvataja kutset läbivad kompetentsid 2.9 Vähkide kasvatamine Kalakasvataja töö on otseselt seotud veekeskkonnaga, kus valitseb tavalisest kõrgem niiskustase ning temperatuuride erinevus. Töö võib olla spetsiifiliselt hooajaline, vajadusel töötab kalakasvataja ka puhkepäevadel, riigipühadel ja öisel ajal. Tööohutuse peamised riskid on seotud mehhanismide kasutamisega. Kalakasvataja peamisteks töövahenditeks on kalapüügivahendid sh kahv, noot, elektripüügi seade jt, vee hapnikusisalduse, temperatuuri ja teiste füüsikalis-keemiliste omaduste jälgimisseadmed, kalapumbad, sorteerimisseadmed, kaalud, loendurid, transpordivahendid (konteinerid), haudeaparaadid, laborivahendid (süstlad, mikroskoop, kausid jne), kalakasvatuse opereerimiseks vajalik tarkvara, kala esmakäitlemiseks vajalikud lõikevahendid, uimastusvahendid ja pakkevahendid. Kalakasvataja töö eeldab vastutustundlikkust, täpsust ja korrektsust, keskkonna- ja rutiinitaluvust, püsivust, enesedistsipliini ning numbrite ja kvantitatiivsete seoste mõistmist. Tavaliselt töötavad kalakasvatajatena inimesed, kellel on vastava eriala kutseharidus ja/või töökohal omandatud kutseoskused. Kalakasvataja, vesiviljeleja. Tervisetõend toidu käitlemiseks vastavalt toiduseaduse § 28-le. Selle kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside (B.2.1 – B.2.8 ja B.2.10) tõendamine. Kalade kasvukeskkonna hoidmine 4 Kalade söötmine 4 Kalade paljundamine 4 Kalade tervisliku seisundi jälgimine, kõrvalekallete märkamine ja ravi spetsialisti juhendamisel 4 Eluskalade transportimine 4 Kalade sorteerimine 4 Inventari hooldamine 4 Kalade esmane käitlemine 4 Selle kutse taotlemisel on võimalus valida ja tõendada täiendav kompetents B.2.9. Vähkide kasvatamine 4 Kalakasvataja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Puittoodete viimistleja, tase 2 Finisher, level 2 4 Puittoodete viimistleja I (versioon 1) Puittoodete viimistleja I (versioon 2) Puittoodete viimistleja I (versioon 3) Puittoodete viimistleja I (versioon 5) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Puidutöötlemine Puidutöötleja 6 2010-11-23 2010-11-23 2014-11-22 2 2 7521 Puidutöötlejad 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 16 Puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine, v.a mööbel; õlest ja punumismaterjalist toodete tootmine Tööosad ja tööülesanded Kutsealased terminid Jüri Minjajev Eesti Mööblitootjate Liit Zigmontas Strepaitis OÜ Balteco Mööbel Tiit Kaps Tallinna Tehnikaülikool Kunnar Kamar Tallinna Ehituskool Aulika Riisenberg Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Rutt Lumi Kutsekoja koordinaator Puittoodete viimistleja on oskustööline, kes töötab mööblitööstusettevõtetes. Puittoodete viimistleja valmistab pindasid ette viimistlemiseks, katab neid erinevate viimistlusmaterjalidega, teab viimistlusmaterjalide omadusi, tunneb erinevaid viimistlusvõtteid ja oskab kasutada viimistlusseadmeid. Ta teab viimistletud pindadele kehtestatud kvaliteedinõudeid, suudab kindlaks määrata viimistlemise defekte ja oskab neid kõrvaldada. Ta oskab korraldada oma tööd ja tuleb toime tööaja planeerimisega, täidab ja järgib töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid. Puittoodete viimistleja töökeskkonnas esineb müra ja keemilisi ained, mis võivad põhjustada allergiat ning seetõttu on kohustuslik kasutada kaitseriietust ja –vahendeid. Puittoodete viimistleja põhilisteks töövahenditeks on viimistlusmaterjalide pealekandmise vahendid ja seadmed, kuivatusseadmed, viimistlemiseks vajalikud käsitööriistad. Puittoodete viimistleja töö võib olla ka käeline, seega on oluline liigutuste ratsionaalsus, kiirus ja täpsus. Puittoodete viimistlejaks saab õppida kutseõppeasutuses ja töökohal. Enamlevinud ametinimetus on puittoodete viimistleja. Selle kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside (B.2.1 – B.2.2) tõendamine. Ettevalmistustööd puidu viimistlemiseks 2 Mööbli ja puittoodete viimistlemine 2 Õmblusala korraldaja IV Manager in the sewing field IV 1 Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Kergetööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Rõivatootmine Õmblusala juht 6 2002-12-12 2002-12-12 2003-12-01 IV 2141 Tööstus- ja tootmisinsenerid 0723 Tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha töötlemine 14 Rõivatootmine Tisler, tase 3 Machinery, level 3 5 Tisler I (versioon 1) Tisler I (versioon 2) Tisler I (versioon 3) Tisler I (versioon 4) Tisler, tase 3 (versioon 6) Tisler, tase 3 (versioon 7) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Mööbli tootmine Tisler 6 2010-11-23 2010-11-23 2012-10-16 3 3 7522 Tislerid jms töölised 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 31 Mööblitootmine Tööosad ja tööülesanded Kutsealased terminid Jüri Minjajev Eesti Mööblitootjate Liit Zigmontas Strepaitis OÜ Balteco Mööbel Tiit Kaps Tallinna Tehnikaülikool Kunnar Kamar Tallinna Ehituskool Aulika Riisenberg Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Rutt Lumi Kutsekoja koordinaator Tisler on oskustööline, kes töötab enamasti mööblitööstuse ja puidutöötlemise ettevõtetes valmistades puidust ja puidupõhistest materjalidest mööblit (näiteks erinevad kapid, riiulid, lauad jne) ja teisi puittooteid (näiteks uksi, aknaid, treppe jne). Tisler, tase 3 töötab üldjuhul muutumatus olukorras iseseisvalt, võib vajada juhendamist. Ta kasutab tööde teostamisel enamlevinud seadmeid ja vahendeid ning valdab põhilisi puidutöötlemise ja –viimistlemise võtteid, oskab korraldada oma tööd ja tuleb toime oma tööaja planeerimisega, täidab ja järgib töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid. Tisleri töökeskkond on mürarohke. Töökeskkonnas esineb puidutolmu ja keemilisi ained, mis võivad põhjustada allergiat ning seetõttu on kohustuslik kasutada kaitseriietust ja –vahendeid. Tisleri põhilisteks töövahenditeks on puidutöötlemispingid ja elektrilised, pneumaatilised ning muud käsitööriistad, lihtsamad liimimise, pealistamise ja viimistlemise seadmed Tisleri töö on käeline, seega on oluline liigutuste ratsionaalsus, kiirus ja täpsus. Tisleril peab olema ruumilist kujutlusvõimet ja koormustaluvust. Tisler, EKR tase 3, ettevalmistus on seotud õppega kutseõppeasutustes, kutsealane ettevalmistus toimub enamasti kutsekeskhariduse tasemel. 3. taset võib saavutada ka õppides kursustel või iseõppimise teel. Enamlevinud ametinimetus on tisler Selle kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside (B.2.1 – B.2.6) tõendamine. Ettevalmistustööd puidu või puidupõhiste materjalide töötlemiseks 3 Puidu või puidupõhiste materjalide lõiketöötlemine puidutöötlemispinkidel 3 Puidu või puidupõhiste materjalide töötlemine käsitööriistadega, sh pneumo- ja elektriliste käsitööriistadega 3 Lihtsamate puidust või puidupõhistest materjalidest toodete koostamine 3 Puidu või puidupõhistest materjalidest detailide pealistamine 3 Mööbli ja puittoodete viimistlemine 3 Juhiabi III Assistant III 2 Juhiabi III (versioon 1) Juhiabi III (versioon 3) Juhiabi III (versioon 4) Juhiabi III (versioon 5) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Bürootöö Sekretär 11 2002-12-13 2002-12-13 2006-12-11 III 3343 Sekretärid-asjaajajad ja sekretärid-juhiabid 0415 Sekretäri- ja kontoritöö 82 Büroohaldus, büroode ja muu äritegevuse abitegevused Tisler, tase 4 Machinery, level 4 5 Tisler II (versioon 1) Tisler II (versioon 2) Tisler II (versioon 3) Tisler II (versioon 4) Tisler, tase 4 (versioon 10) Tisler, tase 4 (versioon 11) Tisler, tase 4 (versioon 6) Tisler, tase 4 (versioon 7) Tisler, tase 4 (versioon 8) Tisler, tase 4 (versioon 9) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Mööbli tootmine Tisler 6 2010-11-23 2010-11-23 2012-10-16 4 4 7522 Tislerid jms töölised 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 31 Mööblitootmine Tööosad ja tööülesanded Kutsealased terminid Jüri Minjajev Eesti Mööblitootjate Liit Zigmontas Strepaitis OÜ Balteco Mööbel Tiit Kaps Tallinna Tehnikaülikool Kunnar Kamar Tallinna Ehituskool Aulika Riisenberg Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Rutt Lumi Kutsekoja koordinaator Tisler on oskustööline, kes töötab enamasti mööblitööstuse ja puidutöötlemise ettevõtetes valmistades puidust ja puidupõhistest materjalidest mööblit (näiteks erinevad kapid, riiulid, lauad jne) ja teisi puittooteid (näiteks uksi, aknaid, treppe jne). Tisler, tase 4 töötab iseseisvalt olukordades, mida saab tavaliselt ette näha, aga mis võivad ka muutuda teostades keerukamaid tööoperatsioone kasutades erinevaid puidu töötlemise ja viimistlemise võtteid. Ta oskab korraldada oma tööd ja planeerida tööaega ning järgib töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid. Tisleri töökeskkond on mürarohke. Töökeskkonnas esineb puidutolmu ja keemilisi ained, mis võivad põhjustada allergiat ning seetõttu on kohustuslik kasutada kaitseriietust ja –vahendeid. Tisleri põhilisteks töövahenditeks on nii puidutöötlemispingid kui ka elektrilised, pneumaatilised ning muud käsitööriistad, liimimise, pealistamise ja viimistlemise seadmed. Tisleri töö on käeline, seega on oluline liigutuste ratsionaalsus, kiirus ja täpsus. Tisleril peab olema ruumilist kujutlusvõimet ja koormustaluvust. Tisler,tase 4 omandatakse töökohal praktilise töö käigus õppides. Enamlevinud ametinimetus on tisler Selle kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside (B.2.1 – B.2.7) tõendamine. Ettevalmistustööd puidu või puidupõhiste materjalide töötlemiseks 4 Puidu või puidupõhiste materjalide lõiketöötlemine puidutöötlemispinkidel 4 Puidu või puidupõhiste materjalide töötlemine käsitööriistadega, sh pneumo- ja elektriliste käsitööriistadega 4 Puidust või puidupõhistest materjalidest toodete koostamine 4 Puidu või puidupõhistest materjalidest detailide pealistamine 4 Mööbli ja puittoodete viimistlemine 4 Mööbli ja puittoodete paigaldamine 4 Juhiabi IV Juhiabi IV 2 Juhiabi IV (versioon 1) Juhiabi IV (versioon 3) Juhiabi IV (versioon 5) Juhiabi, tase 6 (versioon 4) Juhiabi, tase 6 (versioon 6) Juhiabi, tase 6 (versioon 7) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Bürootöö Sekretär 27 2006-12-12 2006-12-12 2008-12-10 IV 3343 Sekretärid-asjaajajad ja sekretärid-juhiabid 0415 Sekretäri- ja kontoritöö 82 Büroohaldus, büroode ja muu äritegevuse abitegevused Biogaasiseadmete paigaldaja, tase 3 Layer of Biogas Technology Technician, level 3 1 Biogaasiseadmete paigaldaja, tase 4 (versioon 2) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektri, sooja- ja gaasivarustus Biogaasijaama operaator 6 2011-05-26 2011-05-26 2012-05-16 3 3 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 0713 Elektrienergia ja energeetika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Tööosad ja tööülesanded Rein Oselin Järvamaa Kutsehariduskeskus Andres Annuk Eesti Maaülikool Argo Normak EMÜ Taastuvenergia Keskus Õnne-Ly Reidla Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing Henry Uljas Baltic Biogas Kai Pank Kliima- ja Energia Agentuur Katrin Tammjärv Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Ahto Oja Mõnus Minek OÜ Jaan Allem Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit Biogaasiseadmete paigaldaja 3 täidab põllumajanduslike kõrvalsaaduste, energiakultuuride, biojäätmete ja reoveemuda baasil töötavate biogaasijaamade seadmete monteerimise ja seadistamisega seotud ülesandeid (näiteks seadmete paigaldus ning jaama seadmete ja tehnoloogiliste sõlmede seadistamine). Tavapäraseid paigaldustöid teeb ta iseseisvalt, jaama häälestamiseks vajalikke seadistamisi vastutavate spetsialistide (tarnija, projektijuht, biogaasiseadmete operaator) juhendamisel. Biogaasiseadmete paigaldaja 3 tegutseb plaanipäraselt ja säästlikult ning tegeleb pidevalt enesetäiendamisega. 2.1 Töö planeerimine ja korraldamine. 2.2 Biogaasijaama seadmete paigaldamine 2.3 Biogaasijaama seadistamine ja käivitamine 2.4 Töökeskkonna ohutus Biogaasiseadmete paigaldaja töötab välitingimustes ehitusobjektidel või tehnilistes ehitistes ja rajatistes. Välisobjektidel töötamisel tuleb arvestada äärmuslike ilmastikutingimustega (nt äike, torm). Tööga kaasnevad riskid on elektrilöök, kukkumine, plahvatus-, tule-, uppumis-, lämbumis- ja mürgitusoht. Enda ja kaastöötajate ohutuse tagamiseks on töötaja kohustatud järgima tööohutuse eeskirju ja juhiseid ning töötoimingu juhtide (vastutavate spetsialistide) nõudeid. Põhilisteks töövahenditeks on käsi- ja spetsiaaltööriistad, mehhanismid ning mõõteseadmed. Tööga toimetulek eeldab füüsilist vastupidavust, täpseid ja koordineeritud liigutusi, head nägemist ja kuulmist ning valmidust tegutseda kõrgustes. Töö edukat läbiviimist toetavad loogiline mõtlemine, keskendumis- ja kohanemisvõime, järjekindlus, emotsionaalne stabiilsus, meeskonnas töötamise oskus ja analüüsivõime. Töö eeldab koostööd sidusalade spetsialistidega tööülesannete ja probleemide lahendamisel. Biogaasiseadmete paigaldajaks saab õppida kutseõppeasutuses, täiskasvanute tööalase koolituse kursustel või töökohal. Töö eeldab elektri-, automaatika-, gaasi- ja mehaanikaalaseid baasteadmisi ja oskusi. Koostaja, monteerija, installeerija, paigaldaja Biogaasiseadmete paigaldajana töötamisel on kohustuslik omada 3. taseme biogaasiseadmete paigaldaja kutsetunnistust. Vajalik on arstlikku kontrolli läbimist tõendav tunnistus ning elektri, gaasi- ja/või survetööde ohutuse kursuste läbimist tõendav tunnistus. Gaasi- ja elektriööde juhi või surveseadmete töid juhtiva isiku pädevustunnistuse olemasolul võib biogaasiseadmete paigaldaja teha vastavaid töid iseseisvalt või tegutseda töörühma juhina. Pädevustunnistuste puudumisel tuleb gaasi-, elektri- ja surveseadmetöid teha pädevustunnistust omava isiku juhtimisel. Kutse taotlemisel on nõutavad kompetentsid B.2.1 - B.2.4 Töö planeerimine ja korraldamine 3 Biogaasijaama seadmete paigaldamine 3 Biogaasijaama seadistamine ja käivitamine 3 Töö- ja keskkonnaohutuse järgimine 3 Biomeditsiiniinsener IV Biomedical Engineer IV 1 Biomeditsiiniinsener IV (versioon 2) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Inseneride Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Biomeditsiiniinsener 11 2006-07-10 2006-07-10 2010-12-02 IV 2149 Tehnikateaduste tippspetsialistid, mujal liigitamata 0912 Meditsiin 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Lõhkaja, tase 3 Blaster, level 3 4 Lõhkaja II (versioon 1) Lõhkaja II (versioon 2) Lõhkaja II (versioon 3) Lõhkaja, tase 3 (versioon 5) Lõhkaja, tase 3 (versioon 6) Lõhkaja, tase 3 (versioon 7) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Puurimis- ja lõhkamistööd Lõhkaja 6 2011-05-26 2011-05-26 2016-05-25 3 3 7542 Lõhkajad ja õhkijad 0724 Kaevandamine ja rikastamine 09 Kaevandamist abistavad tegevusalad Tööosad ja tööülesanded Lembit Eigo Voglers Eesti OÜ Kaimar Eilo Tehnilise Järelvalve Amet Lõhkajad töötavad kaevandustes, karjäärides ja valdkondades, kus on vajadus teha lõhketöid (nt maapõue- uuringud, metallide töötlemine, veealused ja ehituslikud tööd, maavarade otsingud). Lõhkaja töötleb objekti lõhkeainega, ta purustab, teisaldab ja muudab lõhkeaine plahvatusega loodusliku või tehismaterjali vormi, tagades seejuures inimese, vara ja keskkonna ohutuse. Ta järgib töörühma käitumisreegleid ning on teadlik oma kohustustest, vastutusest ja õigustest töörühma liikmena. Lõhkaja vastutab tema kasutuses oleva lõhkematerjali hoidmise ja sihipärase kasutamise eest. Lõhkaja võib teha lõhketöid ainult lõhkemeistri või lõhkematerjali käitlemise korraldaja juhendamisel. Lõhkaja peamised tööülesanded on lõhkamisobjekti ja lõhkeaine ettevalmistamine ning objekti töötlemine lõhkeainega. Lõhkaja spetsialiseerub allmaa, pealmaa ning eriotstarbelistele lõhketöödele. KOHUSTUSLIKUD TÖÖOSAD: 2.1 Töö planeerimine ja korraldamine 2.2 Lõhkematerjali varumine 2.3 Lõhkamiskoha ettevalmistamine 2.4 Lõhkematerjali ettevalmistamine töökohal 2.5 Lõhkeaukude laadimine 2.6 Lõhkamine 2.7 Lõhkamise ala korrastamine 2.8 Allmaa lõhketöö 2.9 Pealmaa lõhketöö 2.10 Eriotstarbelised lõhketööd 2.11 Ehituslik lõhketöö 2.12 Veealused lõhketööd 2.13 Lõhketööd metalli töötlemisel ja purustamisel 2.14 Lõhketöö geoloogilisel uuringul 2.15 Imiteerivad lõhkamistööd 2.16 Lihtlõhkeaine valmistamine 2.17 Lõhkematerjali hävitamine Lõhkaja töötab peamiselt välistingimustes, allmaatööde puhul maa-alustes kaeveõõntes. Töökeskkond on eriti ohtlik, võimalikud ohutegurid on muljumis-, plahvatus-, mürgitus- ja varisemisoht. Töö nõuab lõhketöö ohutute tööviiside tundmist, tööohutusnõuete täpset täitmist, lõhkeainete sihtotstarbelist kasutamist ning isikukaitsevahendite kasutamist (isoleerkindad, kaitsekiiver, kaitseprillid jne). Alustatud lõhketöö tuleb tingimata lõpetada, sest tööprotsessi ei saa pooleli jätta. Töövahenditeks on laadimismasinad, lõhkeaukude laadimiseks, süüteseadmed lõhkevõrgu initsieerimiseks, kontrollmõõteriistad elektrilõhkevõrgu korrasoleku kontrolliks, laadimisvardad, eritööriistad löökpadrunite valmistamiseks, nuga, vile, kell ja mobiiltelefon. Lõhkaja töö eeldab kõrgendatud ohutunnetust, pingetaluvust, aja- ja ruumitaju, loogilist mõtlemist, kiiret reaktsiooni ja tähelepanuvõimet. Tööks on vajalik hea kuulmine (eriti allmaatöödel) ning vaimne ja füüsiline vastupidavus. Lõhkajaks saab õppida kutsealastel koolituskursustel. Laborant, lõhkematerjali väljastaja Lõhkaja 3 kutsetunnistus; koolituskursuse läbimist tõendav dokument; lõhketöö lähiprofiilil olevatel töödel (nt abilõhkajana) vähemalt üheaastast töötamise kogemust tõendav dokument; vähemalt 19-aastast vanust tõendav dokument. Lõhkaja kutse taotlemisel on nõutav kõigi kohustuslike kompetentside (B.2.1 – B.2.7) tõendamine ja vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.8 - B.2.10. Eriotstarbeliste tööde (B.2.10) puhul tuleb lisaks tõendada veel vähemalt kolm kompetentside osa valikust B.2.11 - B.2.17. Töö planeerimine ja korraldamine 3 Lõhkematerjali varumine 3 Lõhkamiskoha ettevalmistamine 3 Lõhkematerjali ettevalmistamine töökohal 3 Lõhkeaukude laadimine 3 Lõhkamine 3 Lõhkamise ala korrastamine 3 Lõhkaja kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.8 - B.2.10. Eriotstarbeliste tööde (B.2.10) puhul tuleb lisaks tõendada veel vähemalt kolm kompetentside osa valikust B.2.11 - B.2.17. Allmaatööd 3 Pealmaatööd 3 Eriotstarbelised lõhketööd 3 Ehituslikud tööd Veealused tööd Lõhketööd metalli töötlemisel ja purustamisel Lõhketöö geoloogilisel uuringul Imiteerivad lõhkamistööd Lihtlõhkeaine valmistamine Lõhkematerjali hävitamine Lõhkemeister, tase 4 Blaster, level 4 4 Lõhkemeister III (versioon 1) Lõhkemeister III (versioon 2) Lõhkemeister III (versioon 3) Lõhkemeister, tase 5 (versioon 5) Lõhkemeister, tase 5 (versioon 6) Lõhkemeister, tase 5 (versioon 7) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Puurimis- ja lõhkamistööd Lõhkaja 6 2011-05-26 2011-05-26 2016-05-25 4 4 7542 Lõhkajad ja õhkijad 0724 Kaevandamine ja rikastamine 09 Kaevandamist abistavad tegevusalad Tööosad ja tööülesanded Lembit Eigo Voglers Eesti OÜ Kaimar Eilo Tehnilise Järelvalve Amet Lõhkemeistrid töötavad kaevandustes, karjäärides ja valdkondades, kus on vajadus teha lõhketöid (nt maapõue-uuringud, metallide töötlemine, veealused ja ehituslikud tööd, maavarade otsingud). Lõhkemeister töötleb objekti lõhkeainega, ta purustab, teisaldab või muudab lõhkeaine plahvatusega loodusliku- või tehismaterjali vormi, tagades seejuures inimese, vara ja keskkonna ohutuse. Ta töötab iseseisvalt või töörühma juhina muutuvates olukordades, lõhkematerjalide käitlemise korraldaja või vastutava spetsialisti juhtimisel. Oma tööülesannete piires edendab ta lõhkajate ametioskusi ohutul ja kvaliteetsel viisil.. Vastutada tuleb lõhkematerjali varumise ja transpordi ning lõhkamistööde nõuetekohase ja ohutu läbiviimise eest ning lõhkematerjali hoidmise ja sihipärase kasutamise eest. Lõhkemeister spetsialiseerub allmaa, pealmaa ning eriotstarbelistele lõhketöödele. 2.1 Töö planeerimine ja korraldamine 2.2 Lõhkematerjali varumine 2.3 Lõhkamiskoha ettevalmistamine 2.4 Lõhkematerjali ettevalmistamine töökohal 2.5 Lõhkeaukude laadimine 2.6 Lõhkamine 2.7 Lõhkamise ala korrastamine 2.8 Töörühma juhtimine 2.9 Allmaa lõhketöö 2.10 Pealmaa lõhketöö 2.11 Eriotstarbelised lõhketööd: 2.12 Ehituslik lõhketöö 2.13 Veealused lõhketööd 2.14 Lõhketööd metalli töötlemisel ja purustamisel 2.15 Lõhketöö geoloogilisel uuringul 2.16 Imiteerivad lõhkamistööd 2.17 Lihtlõhkeaine valmistamine 2.18 Lõhkematerjali hävitamine Lõhkemeister töötab peamiselt välistingimustes, allmaatööde puhul maa-alustes kaeveõõntes. Töökeskkond on eriti ohtlik, võimalikud ohutegurid on muljumis-, plahvatus-, mürgitus- ja varisemisoht Töö nõuab lõhketöö ohutute tööviiside tundmist, tööohutusnõuete täpset täitmist, lõhkeainete sihtotstarbelist kasutamist ning isikukaitsevahendite kasutamist (isoleerkindad, kaitsekiiver, kaitseprillid jne). Alustatud lõhketöö tuleb tingimata lõpetada, sest tööprotsessi ei saa pooleli jätta. Töövahenditeks on laadimismasin lõhkeaukude laadimiseks, süüteseadmed lõhkevõrgu initsieerimiseks, kontrollmõõteriistad elektrilõhkevõrgu korrasoleku kontrolliks, laadimisvardad, eritööriistad löökpadrunite valmistamiseks, nuga, vile, kell ja mobiiltelefon. Lõhkemeistri töö eeldab kõrgendatud ohutunnetust, pingetaluvust, aja- ja ruumitaju, loogilist mõtlemist, kiiret reaktsiooni, tähelepanuvõimet ja analüüsioskust. Tööks on vajalik hea kuulmine (eriti allmaatöödel) ning vaimne ja füüsiline vastupidavus. Lõhkemeistriks saab õppida kutsealastel koolituskursusel. Lõhkematerjalilao juhataja või lõhkematerjali väljastaja, lõhkematerjalitehase labori juhataja või laborant, lihtlõhkeaine valmistaja ja lõhkeaine mobiilse tootmisüksuse juht. Lõhkemeistri kutsetunnistus; koolituskursuse läbimist tõendav dokument; lõhkajana vähemalt üheaastast töötamise kogemust tõendav dokument; vähemalt 21-aastast vanust tõendav dokument. Lõhkemeistri kutse taotlemisel on nõutav kõigi kohustuslike kompetentside (B.2.1 – B.2.8) tõendamine ja vähemalt ühe kompetentside osa tõendamine valikust B.2.9 - B.2.11. Eriotstarbeliste tööde (B.2.11) puhul tuleb lisaks tõendada veel vähemalt kolm kompetentside osa valikust B.2.12 - B.2.18. Töö planeerimine ja korraldamine 4 Lõhkematerjali varumine 4 Lõhkamiskoha ettevalmistamine 4 Lõhkematerjali ettevalmistamine töökohal 4 Lõhkeaukude laadimine 4 Lõhkamine 4 Lõhkamise ala korrastamine 4 Töörühma juhtimine 4 Lõhkemeistri kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.9 - B.2.11. Eriotstarbeliste tööde (B.2.11) puhul tuleb lisaks tõendada veel vähemalt kolm kompetentside osa valikust B.2.12 - B.2.18. Allmaatööd 4 Pealmaatööd 4 Eriotstarbelised lõhketööd 4 Ehituslikud tööd Veealused tööd Metalli töötlemine ja purustamine Geoloogilised uuringud Imiteerivad lõhkamistööd Lihtlõhkeaine valmistamine Lõhkematerjali hävitamine Lõhkemeister III Fireman III 1 Lõhkemeister III (versioon 2) Lõhkemeister III (versioon 3) Lõhkemeister, tase 4 (versioon 4) Lõhkemeister, tase 5 (versioon 5) Lõhkemeister, tase 5 (versioon 6) Lõhkemeister, tase 5 (versioon 7) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Puurimis- ja lõhkamistööd Lõhkaja 3 2000-06-14 2000-06-14 2004-05-31 III 7542 Lõhkajad ja õhkijad 0724 Kaevandamine ja rikastamine 09 Kaevandamist abistavad tegevusalad Puurija, tase 3 Driller, level 3 1 Puurija, tase 3 (versioon 2) Puurija, tase 3 (versioon 3) Puurija, tase 3 (versioon 4) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Puurimis- ja lõhkamistööd Puurija 6 2011-05-26 2011-05-26 2016-04-04 3 3 8113 Puurseadmete operaatorid 0724 Kaevandamine ja rikastamine 09 Kaevandamist abistavad tegevusalad Tööosad ja tööülesanded Heddy Riisma Keskkonnaministeerium Kalle Alasi BalRock OÜ Kersti Türk AS Infragate Meeme Veisson Eesti Geoloogiaselts Peep Kildjer Eesti Geotehnika Selts Priit Ilves Eesti Geotehnika Selts Rein Ramst Eesti Geoloogiakeskuse OÜ Talvi Sarv Keskkonnaministeerium EKR 3 taseme puurija töötab puurkaevude ja -aukude rajamise; geotehnilise, üldgeoloogilise ja põhjavee uuringu; maavarade otsingu ja uuringu ning mäenduse ja veemajanduse valdkondades. Puurija rajab puurmasinatega puurkaevusid ja puurauke, kirjeldab puurimise käigus saadud materjali ning rekonstrueerib, hooldab, likvideerib ja konserveerib olemasolevaid puurauke. Puurija töötab üldjuhul töörühmas, puurmeistri või inseneri juhendamisel ja järelevalvel, mõningail juhtudel ka iseseisvalt olukordades, mida saab ette näha. Vajadusel on ta valmis algatama, ette valmistama ja kohaldama muudatusi. Ta on teadlik oma kohustustest, vastutusest ja õigustest töörühma liikmena. Ta peab kinni töökollektiivi käitumisreeglitest. Puurija spetsialiseerub puurkaevude, soojussüsteemi puurkaevude ja -aukude, geotehniliste uuringute ning geoloogiliste ja hüdrogeoloogiliste uuringutega seotud puuraukude rajamisele. 2.1 Ettevalmistus ja mobilisatsioon töö objektile 2.2 Puurkaevu ja -augu rajamine 2.3 Demobilisatsioon 2.4 Puurkaevude ja -aukude likvideerimine 2.9 3. taseme Puurija kutset läbivad kompetentsid 2.5 Puurkaevude puurimine 2.6 Maasoojussüsteemide puurkaevude ja -aukude rajamine 2.7 Geotehniliste uuringute läbiviimine 2.8 Geoloogiliste ja hüdrogeoloogiliste uuringute läbiviimine Töö toimub peamiselt välistingimustes, seetõttu tuleb arvestada ka raskete ilmastiku- ja loodusoludega (vihm, külm, torm, niiskus, kuumus, putukad jne). Töö eeldab valmisolekut töötada nädalavahetustel, öösel ja riiklikel pühadel. Töö nõuab füüsilist pingutust, vajadusel tuleb tegutseda kõrgustes. Töötamisel tuleb arvestada müra, vibratsiooni ja võimalike ohuteguritega (nt langevad esemed, pöörlevad seadmeosad). Tehnovõrkude läbipuurimine võib kaasa tuua elektrilöögi, gaasiplahvatuse ja tuleohu. Puurija puutub oma töös kokku kemikaalidega, mis võivad olla tervisele ohtlikud. Tööõnnetuste vältimiseks tuleb täita tööohutusnõudeid ning kanda kaitseriietust (saapad, kindad) ja kasutada kaitsevahendeid (kiiver, kõrvaklapid jne). Puurmasinad, puurinstrumendid, pumbad ja mõõteseadmed, käsitööriistad, kompressorid. Töös on oluline tehniline taip, kõrgendatud ohutunnetus, pingetaluvus, aja- ja ruumitaju, kiire reaktsioon, koostöö- ja tähelepanuvõime ning analüüsioskus. Vajalik on füüsiline vastupidavus ning hea kuulmine ja nägemine. Puurijaks saab õppida koolituskursusel või töökohal väljaõppe käigus. Puurmeistri abi, puurseadme operaator, puurpingijuht. Veeproovide võtmiseks on vajalik omada veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistust (veeseadus). Puurkaevude, maasoojussüsteemide ja hüdrogeoloogiste uuringute puurkaevude ning puuraukude puurimisel peab puurijal olema kutsetunnistus ja ettevõtjal hüdrogeoloogiliste tööde tegemise litsents. Puurija kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1 – B.2.4 ja B.2.9 tõendamine ning vähemalt kompetentsi tõendamine valikust B.2.5 - B.2.8. Ettevalmistus ja varustuse vedu töö objektile 3 Puuraugu rajamine 3 Demobilisatsioon 3 Puurkaevude ja seireaukude likvideerimine 3 Puurija kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.5 - B.2.8. Puurkaevude puurimine 3 Maasoojussüsteemide puurkaevude ja -aukude rajamine 3 Geotehniliste uuringute läbiviimine 3 Geoloogiliste ja hüdrogeoloogiliste uuringute läbiviimine 3 Puurija, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Puurmeister, tase 4 Driller, level 4 1 Puurmeister, tase 5 (versioon 2) Puurmeister, tase 5 (versioon 3) Puurmeister, tase 5 (versioon 4) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Puurimis- ja lõhkamistööd Puurija 6 2011-05-26 2011-05-26 2016-04-04 4 4 8113 Puurseadmete operaatorid 0724 Kaevandamine ja rikastamine 09 Kaevandamist abistavad tegevusalad Tööosad ja tööülesanded Heddy Riisma Keskkonnaministeerium Kalle Alasi BalRock OÜ Kersti Türk AS Infragate Meeme Veisson Eesti Geoloogiaselts Peep Kildjer Eesti Geotehnika Ühing Priit Ilves Eesti Geotehnika Ühing Rein Ramst Eesti Geoloogiakeskuse OÜ Talvi Sarv Keskkonnaministeerium Puurmeister töötab puurkaevude ja -aukude rajamise; geotehnilise, üldgeoloogilise ja põhjavee uuringu; maavarade otsingu ja uuringu ning mäenduse ja veemajanduse valdkondades. Puurmeister rajab puurmasinatega puurkaevusid ja puurauke, kirjeldab puurimise käigus saadud materjali ning rekonstrueerib, hooldab, likvideerib ja konserveerib olemasolevaid puurauke. Puurmeister on puurseadme juht, kes tuleb toime kõigis puurimisolukordades. Ta töötab iseseisvalt või töörühmas puurimismeeskonna juhina, vastutades puurimistööde ohutuse ja kvaliteedi ning töörühma liikmete töö eest. Puurmeister spetsialiseerub puurkaevude, maasoojussüsteemide, geotehniliste, geoloogiliste ja hüdrogeoloogiliste uuringutega seotud puuraukude rajamisele. 2.1 Ettevalmistus ja varustuse vedu töö objektile 2.2 Puurkaevu ja -augu rajamine 2.3 Demobilisatsioon 2.4 Puurkaevude ja -aukude likvideerimine 2.5 Töötajate eestvedamine 2.10 4. taseme Puurmeistri kutset läbivad kompetentsid 2.6 Puurkaevude puurimine 2.7 Maasoojussüsteemide puurkaevude ja -aukude rajamine 2.8 Geotehniliste uuringute läbiviimine 2.9 Geoloogiliste ja hüdrogeoloogiliste uuringute läbiviimine Töö toimub peamiselt välistingimustes, seetõttu tuleb arvestada ka raskete ilmastiku- ja loodusoludega (vihm, külm, torm, niiskus, kuumus, putukad jne). Töö eeldab valmisolekut töötada nädalavahetustel, öösel ja riiklikel pühadel. Töö nõuab füüsilist pingutust, vajadusel tuleb tegutseda kõrgustes. Töötamisel tuleb arvestada müra, vibratsiooni ja võimalike ohuteguritega (nt. langevad esemed, pöörlevad seadmeosad). Tehnovõrkude läbipuurimine võib kaasa tuua elektrilöögi, gaasiplahvatuse ja tuleohu. Puurija puutub oma töös kokku kemikaalidega, mis võivad olla tervisele ohtlikud. Tööõnnetuste vältimiseks tuleb täita tööohutusnõudeid ning kanda kaitseriietust (saapad, kindad) ja kasutada kaitsevahendeid (kiiver, kõrvaklapid jne). Puurmasinad, puurinstrumendid, pumbad ja mõõteseadmed, käsitööriistad, kompressorid. Töös on oluline tehniline taip, kõrgendatud ohutunnetus, pingetaluvus, aja- ja ruumitaju, kiire reaktsioon, koostöö- ja tähelepanuvõime ning analüüsioskus. Vajalik on füüsiline vastupidavus ning hea kuulmine ja nägemine. Puurmeistriks saab õppida koolituskursusel või töökohal väljaõppe käigus Puurseadme operaator, puurpingijuht Veeproovide võtmiseks on vajalik omada veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistust (Veeseadus). Puurkaevude, maasoojussüsteemide ja hüdrogeoloogiste uuringute puurkaevude ning puuraukude puurimisel peab puurijal olema kutsetunnistus ja ettevõtjal hüdrogeoloogiliste tööde tegemise litsents. Puurmeistri kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1 – B.2.5 ja B.2.10 tõendamine ning vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.6 - B.2.9. Ettevalmistus ja varustuse vedu töö objektile 4 Puurkaevu ja -augu rajamine 4 Demobilisatsioon 4 Puurkaevude ja -aukude likvideerimine 4 Töötajate eestvedamine 4 Puurmeistri kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.6 - B.2.9. Puurkaevude puurimine 4 Maasoojussüsteemide puurkaevude ja -aukude rajamine 4 Geotehniliste uuringute läbiviimine 4 Geoloogiliste ja hüdrogeoloogiliste uuringute läbiviimine 4 Puurmeister, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Aednik III Gardener III 3 Aednik III (versioon 1) Aednik III (versioon 2) Aednik III (versioon 4) Aednik III (versioon 5) Meisteraednik, tase 5 (versioon 10) Meisteraednik, tase 5 (versioon 6) Meisteraednik, tase 5 (versioon 7) Meisteraednik, tase 5 (versioon 8) Meisteraednik, tase 5 (versioon 9) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Aiandus ja maastikuehitus Aednik 23 2007-11-21 2007-11-21 2010-12-19 III 6113 Aednikud, puukooli töötajad ja istikukasvatajad 0812 Aiandus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Õigusnõunik, tase 7 Legal Adviser, level 7 3 Õigusnõunik, tase 7 (versioon 4) Õigusnõustaja V (versioon 1) Õigusnõustaja V (versioon 2) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Nõustamine Õigusnõunik 7 2011-05-31 2011-05-31 2016-04-12 7 7 2619 Õigusvaldkonna tippspetsialistid, mujal liigitamata 0421 Õigus 69 Juriidilised toimingud ja arvepidamine Tööosad ja tööülesanded Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Meelis Eerik Harju Maakohus, Eesti Kohtunike Ühing Priit Heinsoo Siseministeerium Aare Kruuser Eesti Juristide Liit, ettevõtlusjuristide ühendus, OÜ MT GRUPP Kalle Liiv Tallinna Ülikooli Õigusakadeemia, Haldusõiguse Keskuse OÜ Mare Merimaa Eesti Kohtunike Ühing Enno Oidermaa OÜ Õigusbüroo Endler Aase Sammelselg AS Krediidipank Ilmar Selge Tallinna Ülikooli Õigusakadeemia Enn Tonka Eesti Juristide Liit, AS Tallinna Küte Andres Õige Kerdo ja Partnerid OÜ Õigusnõunik osutab õigusteenust ettevõtjana, era-või avalik-õigusliku organisatsiooni töötajana või juhtorgani liikmena või tasuta teenust osutava vabatahtlikuna, nõustades kliente või oma tööandjat ega ole advokatuuri liige, kohtunik, notar või prokurör. Õigusteenus on kutsetegevusena kliendi või tööandja õigusnõustamine, kliendi või tööandja esindamine või kaitsmine kohtuvälises ja kohtueelses menetluses, vahekohtu menetluses, kohtus või mujal ning kliendile või tööandjale dokumendi koostamine ja tema huvides muu õigustoimingu tegemine või muu õigusteenuse osutamine ning suhtlemine kolmandate isikutega, sh avaliku võimu organitega, ning vajaduse korral kliendi või tööandja huvides tõendite kogumine. Õigusteenus peab olema õigeaegne ja asjatundlik, põhinema asjaolude, tõendite, õigusaktide, kohtupraktika ja õigusteooria põhjalikul uurimisel ja tundmisel ning tagama õigusnõuniku kliendi ja/või õigusnõuniku tööandja tegevuse seaduslikkuse ja nõuetelevastavuse ning nende õiguste ja huvide parimal viisil kaitstuse. Õigusnõuniku tunnustatud tegevused on: - annab arvamusi, selgitusi ja vastuseid õigusliku sisuga küsimustes - selgitab välja ja avaldab (teeb teatavaks) kliendile või tööandjale, millised õigusnormid on neile täitmiseks kohustuslikud ning analüüsib nende täitmist. Annab soovitusi kliendi või tööandja tegevuse õiguspärasuse tagamiseks ning meetmete rakendamiseks nende huvide ja õiguste kaitsmiseks. Teatab muudatustest õigusaktides, selgitab nende sisu ja mõju kliendile või tööandjale ning esitab soovitused meetmete rakendamiseks - koostab või osaleb õigusliku sisuga dokumentide välja töötamisel ja vormistamisel - suhtleb kliendi või tööandja huvides kolmandate isikutega, sh avaliku võimu organitega, ning teostab kliendi või tööandja huvides õigustoiminguid - esindab ja/või kaitseb klienti ja/või tööandjat kohtuvälises, kohtueelses ja kohtumenetluses Õigusnõunik järgib oma töös kutse-eetikat ja häid tavasid Töö eeldab suhtlemisvalmidust ja võimet suhelda erinevate inimestega. Õigusnõunik valib töötamiseks koha lähtudes kliendi soovidest, töö iseloomust ja vajadustest ning väljakujunenud praktikast. Sageli tuleb teha tööd kliendi juures asuvates büroo- ja nõupidamisruumides. Kutse eeldab valmisolekut töötada ka puhkepäevadel, riiklikel pühadel, õhtusel ja öisel ajal. Töö on intensiivne ja eeldab head stressitaluvust. Erialane ja bürootarkvara, tavapärased bürootöövahendid. Arvuti, arvutiprogrammid ja andmebaasid. Kõige olulisemaks töövahendiks on laua- või sülearvuti, professionaalne (valdkonnale iseloomulik) tarkvara, andmebaasid ja nende erinevad rakendused (sh. ekspertsüsteemid), erinevad esitlusvahendid. - Inimlik korrektne käitumine ja suhtlemine - Õpivõime - Paindlik sihikindlus - Loovus - Initsiatiiv ja ettevõtlikkus - Koostöövõime - Eetilisus - Vastutustunne - Lojaalsus - Orienteeritus tulemusele - Eneseregulatsiooni võime Ülikooli õigusteaduse õppekava täitmine õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni omandamine. Õigusteenuse osutamise praktiline kogemus ja oskus omandatakse õigusteenuse osutamisel. Vajalik on pidev enesetäiendamine. Õigusnõunik töötab piiranguteta kõigis majandustegevuse ja avaliku halduse valdkondades. Enamlevinud on järgmised ametinimetused: jurist, õigusnõustaja, õigusnõunik, juriskonsult, konsultant õigusküsimustes, haldusjurist. Õigusnõunik EKR 7 kutse taotlemisel on nõutav kõigi kompetentside B 2.1 – B. 2. 6 tõendamine. Kliendi- või töösuhte loomine, hoidmine ja lõpetamine 7 Õigusteenuse administreerimine 7 Õigusteenuse osutamine 7 Kliendi või tööandja esindamine 7 Juhtimine ja enesearendamine 7 Õigusnõunik, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Aedviljatöötleja I Fruit and vegetable processor I 2 Aedviljatöötleja I (versioon 1) Aedviljatöötleja I (versioon 3) Aedviljatöötleja I (versioon 4) Aedviljatöötleja, tase 4 esmane kutse (versioon 5) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Aedviljatöötleja 19 2006-06-12 2006-06-12 2008-11-25 I 8160 Toiduainete jms toodete masinate operaatorid 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine IT-süsteemide nooremspetsialist, tase 3 Junior IT systems specialist, level 3 4 Infotehnoloogia spetsialist I (versioon 2) Infotehnoloogia spetsialist I (versioon 3) Infotehnoloogia tugispetsialist I (versioon 1) IT tugiisik, tase 3 (versioon 5) Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA IT süsteemid ja teenused IT spetsialist 8 2011-06-20 2011-06-20 2015-06-20 3 3 3512 IKT kasutajatoe tehnikud 0611 Arvutikasutus 62 Programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused Euroopa IKT kompetentside raamistik Keelte oskustasemete kirjeldused Selle kutsestandardi alusel võib jätkuda kutse andmine kuni 31. märtsini 2016 neile isikutele, kes on õppinud vastava kutsestandardi põhjal koostatud kutseõppe õppekaval. See esmase kutse kutsestandard on aluseks kutsehariduse õppekavale. IT-süsteemide nooremspetsialist: töötab iseseisvalt mõnes kitsamas töölõigus, järgides üksikasjalisi juhiseid. Ta võib töötada klienditoes, IT-tugiisikuna, monitooringuspetsialistina jne. Ta omab piiratud tegevusvabadust väljakujunenud praktika ja meetodite piires. Tema ülesandeks on standardsete IT- alaste probleemide lahendamine, edastades neist keerulisemad vanemspetsialistidele. IT-süsteemide nooremspetsialisti põhilised tööülesanded on IT-süsteemide lahenduste juurutamine, katsetamine, dokumentatsiooni koostamine, kasutajatugi, teenuste osutamine ja infoturbe tagamine. IT-süsteemide nooremspetsialist suudab oma suhtlemisstiili kohandada mitmesugustele olukordadele ja inimestele. Ta avaldab selgelt oma arvamust, ei varja informatsiooni ning oskab välja tuua olulisemaid seisukohti. Oskab kontrollida oma emotsioone ka keerulistes olukordades. Tema töös on vajalik tahe ja oskus töötada meeskonnas. IKT-kutsete kirjeldamisel on aluseks Euroopa IKT-kompetentside raamistik (e-CF), mis määratleb kokku 36 e-CF-põhikompetentsi ja jaotab need viie IKT-äriprotsessi-valdkonna vahel, vt Lisa 1. 1. Testimine 2. Lahenduse juurutamine 3. Dokumentatsiooni koostamine 4. Kasutajatugi 5. Muutmise tugi 6. Teenuse osutamine 7. Hariduse ja koolituse pakkumine 8. Infoturbe haldamine IT-süsteemide nooremspetsialisti töös on oluline täita mitmeid tööülesandeid samaaegselt. Valdkond on kiiresti arenev, mistõttu on vajalik pidev enesetäiendamine. Töö nõuab vaimset pingutust. Töötab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahenditega. IT-süsteemide nooremspetsialisti töös on vajalik säilitada emotsionaalne tasakaal kiiret reageerimist eeldavates olukordades ja klientidega suheldes. Kliendi vajaduste mõistmiseks ja lahenduste selgitamiseks on vajalik hea suhtlemisoskus. IT-süsteemide nooremspetsialisti tavapärane kutsealane ettevalmistus on kutseharidus või vastav erialane kogemus. IT-süsteemide nooremspetsialist, IT-tugiisik, Kasutajatoe nooremspetsialist, IT-tehnik, Arvutitehnik. Testimine (e-CF kompetents B.3.) 3 Lahenduste juurutamine (e-CF kompetents B.4.) 3 Dokumentatsiooni koostamine (e-CF kompetents B.5.) 3 Muudatuste tugi (e-CF kompetents C.2.) 3 Teenuse osutamine (e-CF kompetents C.3.) 3 Hariduse ja koolituse pakkumine (e-CF kompetents D.3.) 3 Infoturbe haldamine (e-CF kompetents E.8.) 3 IT-süsteemide nooremspetsialist, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Aedviljatöötleja II Fruit and vegetable processor II 3 Aedviljatöötleja II (versioon 1) Aedviljatöötleja II (versioon 2) Aedviljatöötleja II (versioon 4) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Aedviljatöötleja 26 2008-11-26 2008-11-26 2011-11-16 II 8160 Toiduainete jms toodete masinate operaatorid 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine IT-süsteemide spetsialist, tase 4 IT systems specialist, level 4 4 Infotehnoloogia spetsialist II (versioon 2) Infotehnoloogia spetsialist II (versioon 3) Infotehnoloogia tugispetsialist II (versioon 1) IT-süsteemide nooremspetsialist, tase 4 (versioon 5) IT-süsteemide nooremspetsialist, tase 4 (versioon 6) IT-süsteemide nooremspetsialist, tase 4 (versioon 7) Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA IT süsteemid ja teenused IT spetsialist 8 2011-06-20 2011-06-20 2015-06-20 4 4 3511 IKT operaatorid 0611 Arvutikasutus 62 Programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused Euroopa IKT kompetentside raamistik Keelte oskustasemete kirjeldused Selle kutsestandardi alusel võib jätkuda kutse andmine kuni 31. märtsini 2016 neile isikutele, kes on õppinud vastava kutsestandardi põhjal koostatud kutseõppe õppekaval. Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust ning esitatakse kompetentsusnõuded ehk töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit. See esmase kutse kutsestandard on aluseks kutsehariduse õppekavale. IT-süsteemide spetsialist: töötab iseseisvalt etteantud töölõigus, järgides protseduurireegleid ja parimaid praktikaid. Võib töötada klienditoes, IT-tugiisikuna, monitooringuspetsialistina, süsteemiadministraatorina jne. Ta omab piiratud tegevusvabadust väljakujunenud praktika ja meetodite piires. Tema ülesandeks on standardsete IT- probleemide lahendamine, edastades nendehulgast keerulisemad vanemspetsialistidele. IT-süsteemide spetsialisti põhilised tööülesanded on IT-süsteemide toote või projekti väljatöötamine ja kavandamine, rakenduste projekteerimine, lahenduste juurutamine, dokumentatsiooni koostamine, kasutajatugi, muutmiste tugi, probleemide lahendamine, teenuste osutamine, hanked, müügikanalite haldamine ja infoturbe tagamine . IT-süsteemide spetsialist suudab oma suhtlemisstiili kohandada mitmesugustele olukordadele ja inimestele. Avaldab selgelt oma arvamust, ei varja informatsiooni ning oskab välja tuua olulisemaid seisukohti. Oskab kontrollida oma emotsioone ka keerulistes olukordades. Tema töös on vajalik tahe ja oskus töötada meeskonnas. IKT-kutsete kirjeldamisel on aluseks Euroopa IKT-kompetentside raamistik (e-CF), mis määratleb kokku 36 e-CF-põhikompetentsi ja jaotab need viie IKT-äriprotsessi-valdkonna vahel, vt Lisa 1. 1. Toote või projekti kavandamine 2. Rakenduse projekteerimine 3. Kavandamine ja väljatöötamine 4. Süsteemide integreerimine 5. Testimine 6. Lahenduse juurutamine 7. Dokumentatsiooni koostamine 8. Kasutajatugi 9. Muutmise tugi 10. Teenuse osutamine 11. Probleemihaldus 12. Hariduse ja koolituse pakkumine 13. Hanked 14. Müügipakkumuse koostamine 15. Lepingute haldamine 16. Personaliarendus 17. Projektiportfelli haldamine 18. Riskijuhtimine 19. Suhtekorraldus 20. IKT kvaliteedijuhtimine 21. Infoturbe haldamine IT-süsteemide spetsialisti töös on oluline täita mitmeid tööülesandeid samaaegselt. Valdkond on kiiresti arenev, mistõttu on vajalik pidev enesetäiendamine. Töö nõuab vaimset pingutust. Töötab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahenditega. IT-süsteemide spetsialisti töös on vajalik säilitada emotsionaalne tasakaal kiiret reageerimist eeldavates olukordades ja klientidega suheldes. Süsteemi erisuste ja riskide märkamine ning infosüsteemi kui terviku toimimisega arvestamine eeldab head analüüsi- ja keskendumisvõimet. Kliendi vajaduste mõistmiseks ja lahenduste selgitamiseks on vajalik hea suhtlemisoskus. IT-süsteemide spetsialisti tavapärane kutsealane ettevalmistus on kutsekeskharidus või keskharidus koos erialase töökogemusega. IT-süsteemide spetsialist, Kasutajatoe spetsialist, IT-administraator, Testija, Arvutitehnik, IT-tehnik. Toote või projekti kavandamine (e-CF kompetents A.4.) 4 Rakenduse projekteerimine (e-CF kompetents A.6.) 4 Kavandamine ja väljatöötamine (e-CF kompetents B.1.) 4 Süsteemide integreerimine (e-CF kompetents B.2.) 4 Testimine 4 Lahenduse juurutamine (e-CF kompetents B.4.) 4 Dokumentatsiooni koostamine (e-CF kompetents B.5.) 4 Kasutajatugi (e-CF kompetents C.1.) 4 Muudatuste tugi (e-CF kompetents C.2.) 4 Teenuse osutamine (e-CF kompetents C.3.) 4 Probleemihaldus (e-CF kompetents C.4.) 4 Hariduse ja koolituse pakkumine (e-CF kompetents D.3.) 4 Hanked (e-CF kompetents D.4.) 4 Müügipakkumuse koostamine (e-CF kompetents D.5.) 4 Lepingute haldamine (e-CF kompetents D.8.) 4 Personaliarendus (e-CF kompetents D.9.) 4 Projektiportfelli haldamine (e-CF kompetents E.2.) 4 Riskijuhtimine (e-CF kompetents E.3.) 4 Kliendisuhete juhtimine (e-CF kompetents E.4.) 4 IKT kvaliteedijuhtimine (e-CF kompetents E.6.) 4 Infoturbe haldamine (e-CF kompetents E.8.) 4 IT-süsteemide spetsialist, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Hobuhooldaja, tase 4 Stable lad/lass, level 4 1 Hobuhooldaja, tase 4 (versioon 2) Hobuhooldaja, tase 4 (versioon 3) Hobuhooldaja, tase 4 (versioon 4) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Looma- ja taimekasvatus. Põllumajandustehnika Hobuhooldaja 11 2011-07-01 2011-07-01 2016-06-30 4 4 6121 Loomakasvatajad 0811 Põllundus ja loomakasvatus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Tööosad ja tööülesanded Kutsestandardis kasutatud kutsespetsiifilised terminid Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Külli Marrandi Järvamaa Kutsehariduskeskus Merle Männik Eesti Ratsaspordi Liit Siim Nõmmoja Eesti Ratsaspordi Liit Aita Sauemägi Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Krista Sepp Eesti Hobusekasvatajate Selts Hobuhooldaja töö eeldab hobustest hoolimist ja nendega toimetulekut, kohuse- ja vastutustundlikku käitumist. Hobuhooldaja järgib oma töös vastutava isiku (nt tallmeister, tallijuht, projektijuht, tallitöötaja otsene juht või muu tööandja esindaja) poolt etteantud juhiseid ja graafikuid. Vastutab oma tööülesannete täitmise eest. Hobuhooldaja peamisteks tööülesanneteks on hobuste hooldamine ja söötmine. Ta jälgib hobuste liigiomast käitumist ja seisundit ning osaleb tallihoonete, rajatiste ja territooriumi koristamis- ja hooldustöödel. Hobuhooldaja võtab osa hobuste õpetamisest, vajadusel ratsutab ja/või rakendab hobust, abistab loomaarsti ja osaleb taastootmisprotsessis. Tema töös võib ette tulla ka lühiajalisi projekte, näiteks näituste, võistluste jm korraldamist, töö osaks võib olla tallitehnika kasutamine ning mootorsõidukite juhtimine. Hobuhooldaja järgib hobuste heaolureegleid, töösisekorraeeskirju ja tööohutusnõudeid. 2.1 Hobuste hooldamine 2.2 Hobuste söötmine 2.3 Hobuste taastootmine 2.4 Noorhobuste õpetamine 2.5 Hobuste tervisliku seisundi jälgimine, kõrvalekallete märkamine ja ravi loomaarsti juhendamisel 2.6 Hobumajandushoonete, rajatiste, talliümbruse ja hobuinventari hooldamine 2.13 Läbivad kompetentsid 2.7 Ratsastamine ja rakendamine 2.8 Kapjade hooldamine 2.9 Tallitöö korraldamine 2.10 Hobumajanduses kasutatavate mehhanismide ja mootorsõidukitega töötamine 2.11 Projektide, sh näituste, oksjonite, võistluste korraldamine 2.12 Hobuinventari toote kavandamine, tootmine ja parandamine Hobuhooldaja töö on vahelduva iseloomuga, tööpäevade hulka arvatakse ka puhkepäevad ja riigipühad, vajadusel töötab ka öösiti või ööpäevaringselt. Hobuhooldaja töökohaks on hobumajandusettevõte, milleks võib olla hobusekasvandus, sporthobuste tall, ratsakool, ratsakeskus, hobuturismiettevõte jms. Töö toimub peamiselt välitingimustes või siseruumides, kus on tavapärasest madalam temperatuur. Töö eeldab head füüsilist vormi. Hobuhooldaja töö peamisteks ohtudeks on töötraumad, aga ka erinevate bioloogiliste, keemiliste (ravimid, desinfitseerimisvahendid) ning füüsiliste (hobuste ja mehhanismide poolt tekitatavad traumad) faktorite poolt tekitatud tervisekahjustused. Oma töökeskkonnas puutub ta kokku mitmete allergeenidega (heinatolm, karvad, söödatolm jne). Hobuhooldaja põhilisteks töövahenditeks on: talli hooldamiseks vajalikud vahendid ja tööriistad (hang, reha, kühvel, käru, luud, sadulapuud, hark, labidas jne); hobuhooldusvahendid (harjad, kammid jne); talli, väljakute ja koplite hooldustehnika (traktor, transportöör jne); hobuinventar (sadul, päitsed, valjad, pinded, tekid, kaitsmed, rakendid jne). (vt Lisa 2) Hobuhooldaja töö eeldab austavat ja positiivset suhtumist hobustesse ja ümbritsevasse loodusesse, kohusetundlikkust, emotsionaalset stabiilsust, õppimis- ja reageerimisvõimet. Ta peab oma iseloomult olema vastutustundlik ja tasakaalukas. Hobuhooldaja peab olema suure koormustaluvusega ja vastupidav. Olulised on liigutuste täpsus, kiirus ja hea koordinatsioon. Tavaliselt töötavad hobuhooldajatena inimesed, kellel on vastava eriala kutseharidus ja/või töökohal õppides omandatud kutseoskused. Hobuhooldaja, hobumajandustöötaja, tallimees/-naine, tallitöötaja, tallitööline, groom, võistlushobuste hooldaja Kompetentsid B.2.1 – B.2.6 ja B.2.13 on kõigile kohustuslikud. Hobuste hooldamine 4 Hobuste söötmine 4 Hobuste taastootmine 4 Noorhobuste õpetamine 4 Hobuste tervisliku seisundi jälgimine, kõrvalekallete märkamine ja ravi loomaarsti juhendamisel 4 Hobumajandushoonete, rajatiste, talliümbruse ja hobuinventari hooldamine 4 Valitavate kompetentside B.2.7 - B.2.12 hulgast tuleb valida vähemalt 2 kompetentsi. Ratsastamine ja rakendamine 4 Kapjade hooldamine 4 Tallitöö korraldamine 4 Hobumajanduses kasutatavate mehhanismide ja mootorsõidukitega töötamine 4 Näituste, oksjonite, võistluste jm hobumajandussündmuste korraldamine 4 Hobuinventari toote kavandamine, tootmine ja parandamine 4 Hobuhooldaja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Kalatöötleja I Fishprocessor I 2 Kalakäitleja, tase 4 esmane kutse (versioon 4) Kalatöötleja I (versioon 1) Kalatöötleja I (versioon 3) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Kalakäitleja 16 2005-06-07 2005-06-07 2008-11-25 I 7511 Lihatöötlejad, kalakäitlejad jms töölised 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Logistik, tase 4 Logistician, level 4 1 Logistiku abi, tase 4 (versioon 2) Logistiku abi, tase 4 (versioon 3) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Logistika Veokorraldaja-logistik 8 2011-12-01 2011-12-01 2014-03-03 4 4 4323 Transpordivaldkonna kontoritöötajad 1041 Transporditeenused 52 Laondus ja veondust abistavad tegevusalad Tööosad ja- ülesanded Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Ain Tulvi Eesti Ostu- ja Tarneahelate Juhtimise Ühing Tõnis Hintsov Eesti Ostu- ja Tarneahelate Juhtimise Ühing, Trans World Shipping OÜ Peep Piiber Taurus Consulting Martin Luts Eesti Post AS Piret Jamnes Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Logistika kutsealal on logistikajuhi ja logistiku kutsed. Sellel kutsealal töötavad inimesed tegelevad logistika valdkonna erinevate toimingute juhtimise ja korraldamisega, nt vedude korraldamine, laotöö korraldamine, kaubavarude ja -voogude planeerimine jne. Logistik tase 4 on logistika kutseala madalaim tase. 4. taseme logistiku töö eesmärgiks on logistika valdkonna kliendi- ja/või tarnijasuhete haldamine igapäevatöö tasemel ning otsese juhi assisteerimine. Tema töö hõlmab klientide teenindamist, tellimuste käsitlemist, info töötlemist, dokumentatsiooni haldamist, logistikateenuste ostmist ja müüki, veokorraldust jm. 4. taseme logistik töötab tüüpsituatsioonides iseseisvalt, ebaharilikes või keerukates situatsioonides võib ta vajada juhendamist. Töö sisaldab palju suhtlemist nii ettevõttesiseselt kui -väliselt. 4. taseme logistik peab olema valmis töötama nii üksinda kui meeskonnas. 4. taseme logistiku töö eeldab korrektsust, kohanemisvõimet uute olukordadega, kiiret reageerimist, oskust oma töökohta organiseerida, iseseisvat mõtlemist ning suhtlemisoskust ja –valmidust. A.2.1 Veotellimuste käsitlemine A.2.2 Laotoimingute haldamine A.2.3 Logistikateenuste ostmine ja müümine A.2.4 Klienditeenindus A.2.5 Varude haldamine ja ostutoimingute teostamine A.2.6 Kvaliteedi haldamine logistikas A.2.7 Info- ja IT-süsteemide kasutamine A.2.8 Riskide haldamine A.2.9 Tagastuslogistika haldamine 4. taseme logistiku tööaeg sõltub ettevõtte töökorraldusest ning võib nõuda töötamist vahetustega, puhkepäevadel ja pühade ajal, päeval või öösel. Töö on vahelduva tempoga, sisaldades nii rutiinseid tegevusi kui ka kiiret reageerimist nõudvaid situatsioone. Üldjuhul töötab logistik siseruumides. Logistik kasutab oma igapäevatöös enamlevinud kontoritehnikat ja sidevahendeid. 4. taseme logistiku tööks vajalikud eeldused on loogiline mõtlemine, matemaatiline võimekus (arvsuhete ja kvantitatiivsete seoste mõistmine), visuaalne mälu, töö iseloomust tulenevalt hea kuulmine ja selge diktsioon. Isiksuseomadustest on väga olulised otsustusjulgus, pingetaluvus, emotsionaalne stabiilsus ning vastutusvõime. Üldjuhul töötavad 4. taseme logistikuna inimesed, kellel on vastava eriala kutseharidus ja/või töökohal õppides omandatud kutseoskused. Võimalikud ametinimetused on logistikasekretär, logistiku assistent, logistika klienditeenindaja, logistiku abi, logistik-teenindaja, nooremlogistik. 4. taseme logistiku kutse moodustub kümnest kompetentsist. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.10 tõendamine. Veotellimuste käsitlemine 4 Laotoimingute haldamine 4 Logistikateenuste ostmine ja müümine 4 Klienditeenindus 4 Varude haldamine ja ostutoimingute teostamine 4 Kvaliteedi haldamine logistikas 4 Info- ja IT-süsteemide kasutamine 4 Riskide haldamine 4 Tagastuslogistika haldamine 4 Logistik, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Täiskasvanute koolitaja, tase 6 Adult educator, level 6 6 Täiskasvanute koolitaja, tase 6 (versioon 10) Täiskasvanute koolitaja, tase 6 (versioon 11) Täiskasvanute koolitaja, tase 6 (versioon 12) Täiskasvanute koolitaja, tase 6 (versioon 7) Täiskasvanute koolitaja, tase 6 (versioon 8) Täiskasvanute koolitaja, tase 6 (versioon 9) Täiskasvanute koolitaja/andragoog III (versioon 1) Täiskasvanute koolitaja/andragoog III (versioon 2) Täiskasvanute koolitaja/andragoog III (versioon 3) Täiskasvanute koolitaja/andragoog III (versioon 4) Täiskasvanute koolitaja/andragoog III (versioon 5) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Nõustamine ja koolitus Täiskasvanute koolitaja 7 2011-11-23 2011-11-23 2014-06-12 6 6 2424 Töötajate koolituse ja täiendõppe tippspetsialistid 0111 Kasvatusteadus 85 Haridus Tööosad ja -ülesanded Täiskasvanute koolitaja eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Talvi Märja ETKA Andras Larissa Jõgi Tallinna Ülikool Merle Lõhmus EBS Juhtimiskoolituse Keskus Kristel Jalak Enics Eesti AS Heiki Kiidli Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium Tiina Jääger Eesti Vabaharidusliit Eda Anton Tartu Kutsehariduskeskus Külli All Haridus- ja Teadusministeerium Kerttu Taidre ETKA Andras 6. taseme täiskasvanute koolitaja on vähemalt kolmeaastase praktilise kogemusega koolitaja, kes täidab tööülesandeid iseseisvalt ja vastutab oma töö tulemuste eest. Ta kavandab õppe ja korraldab koolitusi lähtuvalt sihtrühma vajadustest ning õppekavast tulenevatest eesmärkidest, valmistades selleks ette vajalikud materjalid. Koolituse läbiviimisel arvestab ta seda, et täiskasvanud õppijad on erineva vanuse, kogemuse, eelneva hariduse ja sotsiaalse staatusega inimesed, kellel on oma väljakujunenud teadmiste süsteem, mõtlemisharjumused, eelarvamused, stereotüübid, hoiakud ja väärtushinnangud, mille nad toovad kaasa õpisituatsiooni. A.2.1 Õppeprotsessi ettevalmistamine A.2.2 Õppeprotsessi läbiviimine A.2.3 Õppeprotsessi analüüs ja hindamine A.2.4 Arendus-, loome- ja teadustegevus A.2.5 Professionaalne eneseareng Täiskasvanute koolitaja füüsilisele töökeskkonnale esitatavad nõuded sõltuvad koolituse eesmärgist ja/või valdkonnast, milles koolitust läbi viiakse. Need lepitakse eelnevalt koolituse tellija ja koolitaja vahel kokku. Sotsiaalse ja vaimse keskkonna loob koolitaja õppeprotsessi käigus ise. Täiskasvanute koolitaja peamisteks töövahenditeks on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendid, õppevahendid ja muud õppe tulemuslikuks läbiviimiseks ning loovtegevusteks vajalikud vahendid. Töövahendite kasutamisel lähtub täiskasvanuõppe eripäradest. Edukat tegutsemist täiskasvanute koolitajana toetavad järgmised võimed ja iseloomuomadused: õpivõime, koostöövalmidus, verbaalne võimekus, empaatia, pühendumus, pingetaluvus, tolerantsus, eneseregulatsiooni võime, otsustusvõime, kohanemisvõime, loovus, sihikindlus, avatus ja kriitilise mõtlemise võime. Täiskasvanute koolitaja põhiväärtusteks on väärikus, ausus, sallivus, vastutus, avatus ja inimest väärtustav hoiak. Oluline on täiskasvanute koolitaja eetikanõuetest kinnipidamine. Kuuenda taseme koolitaja on vähemalt bakalaureusekraadi või rakenduskõrghariduse ja andragoogilise ettevalmistusega koolitaja. Tema kutsealane õpe võib toimuda põhi- või kõrvalaine või lisaeriala õppekava raames kõrgkoolis, kvalifikatsiooni- ja/või täiendõppe kursustel. Vajalikud kompetentsid võib omandada ka praktilise tegevuse käigus. Täiskasvanute koolitaja kutse ei eelda ühtse ametinimetuse olemasolu. Kutse omanik võib töötada paljudel erinevatel ametikohtadel nagu koolitaja, õpetaja, lektor, õppejõud, tuutor, mentor, konsultant/konsulent jm. Sõltuvalt valdkonnast, kus koolitus toimub ja/või konkreetsest koolituse tellijast, võidakse koolitajalt nõuda erinevaid dokumente. Näiteks täiskasvanute koolitaja/andragoogi kutse omamist, erialast kompetentsust tõestavaid dokumente vm. Täiskasvanute koolitaja tase 6 kutse moodustub kuuest kompetentsist. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.6 tõendamine. Õppeprotsessi ettevalmistamine 6 Õppeprotsessi läbiviimine 6 Õppeprotsessi ja õpitulemuste analüüs ning hindamine 6 Arendus-, loome- ja teadustegevus 6 Professionaalne eneseareng 6 Täiskasvanute koolitaja, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Täiskasvanute koolitaja, tase 7 Adult educator, level 7 6 Täiskasvanute koolitaja, tase 7 (versioon 10) Täiskasvanute koolitaja, tase 7 (versioon 11) Täiskasvanute koolitaja, tase 7 (versioon 12) Täiskasvanute koolitaja, tase 7 (versioon 7) Täiskasvanute koolitaja, tase 7 (versioon 8) Täiskasvanute koolitaja, tase 7 (versioon 9) Täiskasvanute koolitaja/andragoog IV (versioon 1) Täiskasvanute koolitaja/andragoog IV (versioon 2) Täiskasvanute koolitaja/andragoog IV (versioon 3) Täiskasvanute koolitaja/andragoog IV (versioon 4) Täiskasvanute koolitaja/andragoog IV (versioon 5) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Nõustamine ja koolitus Täiskasvanute koolitaja 7 2011-11-23 2011-11-23 2014-06-12 7 7 2424 Töötajate koolituse ja täiendõppe tippspetsialistid 0111 Kasvatusteadus 85 Haridus Tööosad ja -ülesanded Täiskasvanute koolitaja eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Talvi Märja ETKA Andras Larissa Jõgi Tallinna Ülikool Merle Lõhmus EBS Juhtimiskoolituse Keskus Kristel Jalak Enics Eesti AS Heiki Kiidli Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium Tiina Jääger Eesti Vabaharidusliit Eda Anton Tartu Kutsehariduskeskus Külli All Haridus- ja Teadusministeerium Kerttu Taidre ETKA Andras 7. taseme täiskasvanute koolitaja on vähemalt viieaastase praktilise kogemusega koolitaja, kes töötab iseseisvalt keerulistes ja ettearvamatutes olukordades ning võtab vastutuse nii enda kui töörühmade töö tulemuste eest. Ta analüüsib õpivajadusi, määrab sihid ja eesmärgid ning koostab õppekavu; juhendab töögruppe ja otsib lahendusi töö käigus ilmnenud probleemidele. Õppe läbiviimisel arvestab ta seda, et täiskasvanud õppijad on erineva vanuse, kogemuse, eelneva hariduse ja sotsiaalse staatusega inimesed, kellel on oma väljakujunenud teadmiste süsteem, mõtlemisharjumused, eelarvamused, stereotüübid, hoiakud ja väärtushinnangud, mille nad toovad kaasa õpisituatsiooni. Ta osaleb elukestva õppe propageerimisel ja täiskasvanud õppijate motivatsiooni kujundamisel, arendus-, loome- ja/või teadustegevuses ning esineb konverentsidel ja/või seminaridel. A.2.1 Õppeprotsessi ettevalmistamine A.2.2 Õppeprotsessi läbiviimine A.2.3 Õppeprotsessi analüüs ja hindamine A.2.4 Arendus-, loome- ja teadustegevus A.2.5 Professionaalne eneseareng Täiskasvanute koolitaja füüsilisele töökeskkonnale esitatavad nõuded sõltuvad koolituse eesmärgist ja/või valdkonnast, milles koolitust läbi viiakse. Need lepitakse eelnevalt koolituse tellija ja koolitaja vahel kokku. Sotsiaalse ja vaimse keskkonna loob koolitaja õppeprotsessi käigus ise. Täiskasvanute koolitaja peamisteks töövahenditeks on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendid, õppevahendid ja muud õppe tulemuslikuks läbiviimiseks ning loovtegevusteks vajalikud vahendid. Töövahendite kasutamisel lähtub täiskasvanuõppe eripäradest. Edukat tegutsemist täiskasvanute koolitajana toetavad järgmised võimed ja iseloomuomadused: õpivõime, koostöövalmidus, verbaalne võimekus, empaatia, pühendumus, pingetaluvus, tolerantsus, eneseregulatsiooni võime, otsustusvõime, kohanemisvõime, loovus, sihikindlus, avatus, kriitilise mõtlemise võime. Täiskasvanute koolitaja põhiväärtusteks on väärikus, ausus, sallivus, vastutus, avatus ja inimest väärtustav hoiak. Oluline on täiskasvanute koolitaja eetikanõuetest kinnipidamine. Seitsmenda taseme täiskasvanute koolitaja on enamasti magistrikraadiga või sellele tasemele vastava kraadiga koolitaja. Tema kutsealane õpe toimub kraadiõppes, põhi- või kõrvalaine või lisaeriala õppekava raames kõrgkoolis, kvalifikatsiooni- ja/või täiendõppe kursustel. Vajalikud kompetentsid võib omandada ka praktilise tegevuse käigus. Täiskasvanute koolitaja kutse ei eelda ühtse ametinimetuse olemasolu. Kutse omanik võib töötada paljudel erinevatel ametikohtadel nagu koolitaja, õpetaja, lektor, õppejõud, tuutor, mentor, konsultant/ konsulent jm. Sõltuvalt valdkonnast, kus koolitus toimub ja/või konkreetsest koolituse tellijast, võidakse koolitajalt nõuda erinevaid dokumente. Näiteks täiskasvanute koolitaja/andragoogi kutse omamist, erialast kompetentsust tõestavaid dokumente vm. Täiskasvanute koolitaja tase 7 kutse moodustub kuuest kompetentsist. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.6 tõendamine. Õppeprotsessi ettevalmistamine 7 Õppeprotsessi läbiviimine 7 Õppeprotsessi ja õpitulemuste analüüs ning hindamine 7 Arendus-, loome- ja teadustegevus 7 Professionaalne eneseareng 7 Täiskasvanute koolitaja, tase 7 kutset läbiv kompetents 7 Täiskasvanute koolitaja, tase 8 Adult educator, level 8 6 Täiskasvanute koolitaja, tase 8 (versioon 10) Täiskasvanute koolitaja, tase 8 (versioon 11) Täiskasvanute koolitaja, tase 8 (versioon 7) Täiskasvanute koolitaja, tase 8 (versioon 8) Täiskasvanute koolitaja, tase 8 (versioon 9) Täiskasvanute koolitaja/andragoog V (versioon 1) Täiskasvanute koolitaja/andragoog V (versioon 2) Täiskasvanute koolitaja/andragoog V (versioon 3) Täiskasvanute koolitaja/andragoog V (versioon 4) Täiskasvanute koolitaja/andragoog V (versioon 5) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Nõustamine ja koolitus Täiskasvanute koolitaja 7 2011-11-23 2011-11-23 2014-06-12 8 8 2424 Töötajate koolituse ja täiendõppe tippspetsialistid 0111 Kasvatusteadus 85 Haridus Tööosad ja -ülesanded Täiskasvanute koolitaja eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Talvi Märja ETKA Andras Larissa Jõgi Tallinna Ülikool Merle Lõhmus EBS Juhtimiskoolituse Keskus Kristel Jalak Enics Eesti AS Heiki Kiidli Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium Tiina Jääger Eesti Vabaharidusliit Eda Anton Tartu Kutsehariduskeskus Külli All Haridus- ja Teadusministeerium Kerttu Taidre ETKA Andras 8. taseme täiskasvanute koolitaja on vähemalt kümneaastase praktilise kogemusega koolitaja, kes töötab iseseisvalt keerulistes ja ettearvamatutes olukordades ning võtab vastutuse enda ja töörühmade töö tulemuste eest. Ta osaleb täiskasvanuhariduse süsteemi, hariduspoliitika, -kontseptsioonide ja -strateegiate loomisel, andes oma panuse valdkonna arengusse. Korraldab uuringuid ja analüüsib õpivajadusi, püstitab sihid ja eesmärgid, koostab, hindab ning akrediteerib õppekavu. Osaleb elukestva õppe propageerimisel ja täiskasvanud õppijate motivatsiooni kujundamisel. Esineb konverentsidel ja/või seminaridel. Võtab osa mitmesuguste organite tööst ja projektide hindamisest. Juhendab täiskasvanute koolitajate ettevalmistust ja nõustab nende arendus-, loome- ja/või teadustegevust. Koolituse korraldamisel arvestab ta seda, et täiskasvanud õppijad on erineva vanuse, kogemuse, eelneva hariduse ja sotsiaalse staatusega inimesed, kellel on oma väljakujunenud teadmiste süsteem, mõtlemisharjumused, eelarvamused, stereotüübid, hoiakud ja väärtushinnangud, mille nad toovad kaasa õpisituatsiooni. A.2.1 Õppeprotsessi ettevalmistamine A.2.2 Õppeprotsessi läbiviimine A.2.3 Õppeprotsessi analüüs ja hindamine A.2.4 Arendus-, loome- ja teadustegevus A.2.5 Professionaalne eneseareng Täiskasvanute koolitaja füüsilisele töökeskkonnale esitatavad nõuded sõltuvad koolituse eesmärgist ja/või valdkonnast, milles koolitust läbi viiakse. Need lepitakse eelnevalt koolituse tellija ja koolitajavahel kokku. Sotsiaalse ja vaimse keskkonna loob koolitaja õppeprotsessi käigus ise. Täiskasvanute koolitaja peamisteks töövahenditeks on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendid, õppevahendid ja muud õppe tulemuslikuks läbiviimiseks ning loovtegevusteks vajalikud vahendid. Töövahendite kasutamisel lähtub täiskasvanuõppe ja täiskasvanute õpetamise ja õppimise eripäradest. Edukat tegutsemist täiskasvanute koolitajana toetavad järgmised võimed ja iseloomuomadused: õpivõime, koostöövalmidus, verbaalne võimekus, empaatia, pühendumus, pingetaluvus, tolerantsus, eneseregulatsiooni võime, otsustusvõime, kohanemisvõime, loovus, sihikindlus, avatus, kriitilise mõtlemise võime. Täiskasvanute koolitaja põhiväärtusteks on väärikus, ausus, sallivus, vastutus, avatus ja inimest väärtustav hoiak, oluline on täiskasvanute koolitaja eetikanõuetest kinnipidamine. Kaheksanda taseme täiskasvanute koolitaja on enamasti doktorikraadiga koolitaja. Tema kutsealane õpe toimub kraadiõppes, põhi- või kõrvalaine või lisaeriala õppekava raames kõrgkoolis, kvalifikatsiooni- ja/või täiendõppe kursustel. Vajalikud kompetentsid võib omandada ka praktilise tegevuse käigus. Täiskasvanute koolitaja kutse ei eelda ühtse ametinimetuse olemasolu. Kutse omanik võib töötada paljudel erinevatel ametikohtadel nagu koolitaja, õpetaja, lektor, õppejõud, tuutor, mentor, konsultant/ konsulent jm. Sõltuvalt valdkonnast, kus koolitus toimub ja/või konkreetsest koolituse tellijast, võidakse koolitajalt nõuda erinevaid dokumente. Näiteks täiskasvanute koolitaja kutse omamist, erialast kompetentsust tõestavaid dokumente vm. Täiskasvanute koolitaja tase 8 kutse moodustub kuuest kompetentsist. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.6 tõendamine. Õppeprotsessi ettevalmistamine 8 Õppeprotsessi läbiviimine 8 Õppeprotsessi ja õpitulemuste analüüs ning hindamine 8 Arendus-, loome- ja teadustegevus 8 Professionaalne eneseareng 8 Täiskasvanute koolitaja, tase 8 kutset läbiv kompetents 8 Tööhügieenik, tase 6 Occupational hygienist, level 6 1 Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Töötervishoid Tööhügieenik 7 2011-09-28 2011-09-28 2016-09-27 6 6 2263 Töötervishoiu ja tööohutuse tippspetsialistid 1022 Töötervishoid ja -kaitse 86 Tervishoid Tööosad ja tööülesanded Keelte oskustasemete kirjeldused Karmo Maandi Terviseamet Mari Järvelaid Terviseamet Irma Nool Terviseamet Kadri Laugen Terviseamet Argo Soon SA Archimedes Hubert Kahn OÜ Preventme Rauno Piirsalu Sotsiaalministeerium Alar Seiler Maaülikool Marina Järvis Tallinna Tehnikaülikool Marit Ilves Tallinna Tehnikaülikool Viive Pille PERH, Tallinna Tehnikaülikool Tööhügieenik on spetsialist, kes aitab kaasa tervisliku ja ohutu töökeskkonna loomisele, eesmärgiga ennetada kutsehaigusi ja tööga seotud haigestumisi ning säilitada ja edendada töötaja tervist ja töövõimet. Tööhügieenik tuvastab riskianalüüsi abiga töökeskkonna ohutegurid ja mõõdab ise või korraldab ohutegurite parameetrite mõõtmised. Ta hindab töökeskkonna (eelkõige füüsikaliste, keemiliste ning bioloogiliste) ohutegurite võimalikku mõju töötajate tervisele ning nõustab tööandjaid ja töötajaid tervist säästvate töötingimuste loomisel. Tööhügieenik lähtub oma tööülesannete täitmisel heast tavast. 2.1 Ettevalmistav töö riskianalüüsi läbiviimiseks 2.2 Töökeskkonna ohutegurite väljaselgitamine ja esmane hindamine 2.3 Töökeskkonna ohutegurite mõõtmine ning mõõtmistulemuste analüüsimine 2.4 Töökeskkonna riski hindamine ja ohjamine 2.5 Tööandja ja töötajate nõustamine Vastavalt töökeskkonna eripärale võivad tööhügieeniku tööülesanded varieeruda. Töö on loova iseloomuga. Võib esineda töötamist välitingimustes, kokkupuuteid töökeskkonna ohuteguritega. Tööhügieenik järgib oma töös kutse-eetika põhimõtteid, hoides oma tegevuse tõttu teatavaks saanud tootmis- ja ärisaladust ning tagades töötajate tervise- ja eraeluandmete konfidentsiaalsuse. Tööhügieeniku töövahendid on töökeskkonna ohutegurite mõõtmiseks, tööprotsessi jäädvustamiseks ja dokumenteerimiseks vajalikud vahendid. Olulised on kirjalik ning suuline eneseväljendusoskus, loovus, objektiivsus, sihikindlus, organiseerimis- ning koostöövõime, iseseisvus, analüüsivõime, vastutustunne. Kõrgharidus tööhügieeni erialal või muu kõrgharidus ja vastavus tööhügieeniku kutsestandardi nõuetele. Ametinimetus on tööhügieenik. Selle kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1 – B.2.6 tõendamine Ettevalmistav töö riskianalüüsi läbiviimiseks 6 Töökeskkonna ohutegurite väljaselgitamine ja esmane hindamine 6 Töökeskkonna ohutegurite mõõtmine ning mõõtmistulemuste analüüsimine 6 Töökeskkonna riski hindamine ja ohjamine 6 Tööandja ja töötajate nõustamine 6 Tööhügeenik, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Mootorsõidukijuhi õpetaja, tase 6 Driving Instructor, level 6 1 Mootorsõidukijuhi õpetaja, tase 6 (versioon 2) Mootorsõidukijuhi õpetaja, tase 6 (versioon 3) Mootorsõidukijuhi õpetaja, tase 6 (versioon 4) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Õpetamine Mootorsõidukijuhi õpetaja 7 2011-11-23 2011-11-23 2016-09-27 6 6 2320 Kutseõpetajad 0114 Aineõpetajate koolitus 85 Haridus Tööosad ja tööülesanded Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Heli Ainjärv Tallinna Ülikool Haapsalu Kolledž, MTÜ Liikluskoolitajate Liit, Niguliste Autokool OÜ Malle Kiisma MTÜ Liikluskoolitajate Liit, Testudo OÜ Ants Kukk Tallinna Tehnikakõrgkool, MTÜ Liikluskoolitajate Liit Enn Saard Eesti Autokoolide Liit, Aide Autokool Henn Rebane Eesti Autokoolide Liit, OÜ Autosõit Mootorsõidukijuhi õpetaja loob eeldused ja tingimused teeliikluses kasutatava sõiduki juhile vajalike teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste kujunemiseks. Mootorsõidukijuhi õpetaja töötab iseseisvalt keerulistes ja ettearvamatutes olukordades, võtab vastutuse töö- või õppesituatsioonides. Ta vastutab üksikisikute ja rühmade kutsealase arengu juhtimise eest. Mootorsõidukijuhi õpetaja suunab teeliikluses kasutatava sõiduki juhiks õppija õppeprotsessi, vajalike teadmiste, oskuste, hoiakute ja vastutuse kujunemist ning valmistab teda ette elukestvaks õppeks. Mootorsõidukijuhi õpetaja tegutseb aktiivse ja efektiivse meeskonnaliikmena, õppides teistelt ning jagades omandatud teadmisi, oskusi ning kogemusi kolleegidega. Teeb koostööd kolleegidega individuaalse ja/või õppegrupi õppeplaani ja tunnikava arendamiseks ning õppija või õpirühma õpiprobleemide lahendamiseks. Mootorsõidukijuhi õpetaja on võimeline looma õpilasega usaldusliku suhte. Töö õpetajana eeldab stabiilset närvisüsteemi ning võimet kontrollida oma emotsioone. Mootorsõidukijuhi õpetaja on suuteline käituma adekvaatselt probleem- ja kriisiolukordades. Ta on sõbralik, rahulik ja tasakaalukas, analüüsivõimeline, liiklejana korrektne. Tööülesannete täielik loetelu on toodud Lisas 1: Tööosad ja tööülesanded A.2.1 Mootorsõidukijuhi teooriaõppe läbiviimine A.2.2 Mootorsõidukijuhi praktilise õppe läbiviimine A.2.3 Mootorsõidukijuhi järelkoolituse läbiviimine Mootorsõidukijuhi õpetaja tööaeg on paindlik vastavalt töötaja ja tööandja vahel sõlmitud kokkuleppele. Töö toimub siseruumides, välitingimustes ning selleks otstarbeks kohaldatud sõidukis. Siseruumides kehtivad üldised õpperuumidele esitatavad tervisekaitsenõuded, välitingimustes töötades tuleb jälgida kehtivaid töötervishoiu ja -ohutuse nõudeid. Sõiduõppe eripäraks on liiklemisega kaasnevad riskid ja ohutegurid (nt müra, vibratsioon, heitgaasid jmt). Mootorsõidukijuhi õpetaja kasutab oma töös mitmesuguseid õppevahendeid: audiovisuaalseid õppevahendeid, simulaatoreid, trenažööre, mudeleid, õppesõidukit jm. Mootorsõidukijuhi õpetaja tegevuse eeldusteks on emotsionaalne intelligentsus, psüühiline tasakaalukus, tunnetusvõimed (mõtete soravus, loogiline mõtlemine, visuaalne mälu, ruumiline kujutlusvõime, kontsentreerumisvõime), koormus- ja pingetaluvus, liigutuste täpsus, otsustus- ja reageerimiskiirus. Tööks vajalikud iseloomujooned on enesedistsipliin, nõudlikkus, korrektsus ja täpsus. Tavaliselt on mootorsõidukijuhi õpetaja kõrgharidusega ning saanud erialase ettevalmistuse vastavalt liiklusseaduses kehtestatud nõuetele. Mootorsõidukijuhi õpetaja peab vastama kvalifikatsiooniraamistiku 6. tasemele esitatud nõuetele kutseseaduse tähenduses. Mootorsõidukijuhi õpetaja võimalikud ametinimetused on mootorsõidukijuhi õpetaja, liiklusteooria- ja sõiduõpetaja, liiklusõpetaja, sõiduõpetaja, liiklusteooria õpetaja. Mootorsõidukijuhi õpetaja kutsealal töötamiseks nõutavate dokumentide loetelu on toodud liiklusseaduses. Mootorsõidukijuhi õpetaja kutse moodustub kohustuslikest ja valitavatest kompetentsidest. Selle kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1 –B.2.2 ja B.2.4 tõendamine ning valitav kompetents on B.2.3 Mootorsõidukijuhi teooriaõppe läbiviimine 6 Mootorsõidukijuhi praktilise õppe läbiviimine 6 Mootorsõidukijuhi järelkoolituse läbiviimine 6 Mootorsõidukijuhi õpetaja, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Vetelpäästja, tase 3 Lifeguard, level 3 1 Vetelpäästja, tase 3 (versioon 2) Vetelpäästja, tase 3 (versioon 3) Vetelpäästja, tase 3 (versioon 4) Avavee vetelpäästja, tase 3 Ujula vetelpäästja, tase 3 Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Päästeteenistus Vetelpäästja 5 2011-11-15 2011-11-15 2016-11-08 3 3 5411 Päästjad ja tuletõrjujad 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Tööosad ja tööülesanded Keelte oskustasemete kirjeldused Tarmo Klooster MTÜ Selts Eesti Vetelpääste Henry Seemel AS G4S Eesti Rannavalve Kaupo Kuusik Eesti Turvaettevõtete Liit Vetelpäästja töö eesmärk on tagada ohutus ja kord rannas või ujulas. Töö sisuks on vetelpäästetööde tegemine, esmase meditsiinilise abi andmine ning veenäitajate kontrollimine. Vetelpäästja kutsealal toimub spetsialiseerumine avavee ja ujula vetelpäästjaks. Avavee vetelpäästja töötab supluskohas ning tööülesannete täitmisel kasutab vajadusel päästevarustust ja päästepaati. Ujula vetelpäästja töötab ujulates ja veekeskustes ning tagab vee kvaliteedi ja atraktsioonide ohutuse. Vetelpäästja on üldjuhul meeskonna liige, kuid otsuseid võtab vastu iseseisvalt. Töö eeldab suhtlemist külastajatega nii tava- kui kriisiolukordades ja koostööoskust operatiivstruktuuridega. Töö iseloomust tulenevalt peab vetelpäästja olema võimeline töötama muutuvas vaimses ja füüsilises keskkonnas. 2.1 Töökoha/tööpiirkonna ettevalmistamine 2.2 Teavitus- ja ennetustegevus 2.3 Valvamine 2.4 Päästetööde teostamine 2.5 Esmaabi osutamine 2.10 Vetelpäästja tase 3 läbivad kompetentsid Avavee vetelpäästja 2.6 Patrullimine valvepiirkonnas päästepaadiga 2.7 Otsingute teostamine Ujula vetelpäästja 2.8 Päästmine veeatraktsioonidelt 2.9 Vee koostisainete mõõtmine ja tegutsemine keemilise ohu korral ujulas Avavee vetelpäästja töötab muutlikes ja erinevates ilmastikuoludes, üldjuhul suvehooajal. Ujula vetelpäästja töötab üldjuhul sisetingimustes, soojas ja niiskes keskkonnas ning puutub lisaks kokku erinevate keemiliste ainete, müra ning tavapärasest kõrgema temperatuuriga. Vetelpäästja töö on vahetustega. Töötada tuleb individuaalselt või meeskonnas. Töö on vahelduv, sisaldades nii rutiinseid tegevusi kui ka kiiret reageerimist nõudvaid situatsioone. Vetelpäästja kannab vormiriietust. Vetelpäästja põhilised töövahendid on päästerõngas, -poi, -ritv, mask, toru, lestad, sidevahendid ja esmaabivarustus. Avavee vetelpäästja lisatöövahendid on päästepaat ja binokkel. Ujula vetelpäästja lisatöövahendid on keemiliste ainete mõõteseadmed. Vetelpäästja tööks vajalikud eeldused on vastutustunne, usaldusväärsus, eetilisus, avatus, analüüsivõimelisus, kohusetundlikkus, pingetaluvus, suhtlemisjulgus, otsustusvõimelisus, füüsiline võimekus, ujumisoskus, hea tervislik seisund. Üldjuhul on vetelpäästjal vähemalt põhiharidus ning kursustega omandatud kutseoskused. Vetelpäästja, avavee vetelpäästja, ujula vetelpäästja, valvetreener, rannavalvur. Vetelpäästja kutse moodustub kümnest kompetentsist. Kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1- B.2.5 ja B.2.10 tõendamine, spetsialiseerumisega seotud kompetentside hulgast tuleb valida vähemalt üks spetsialiseerumine: avavee vetelpäästja, kompetentsid B.2.6 ja B.2.7 või ujula vetelpäästja, kompetentsid B.2.8 ja B.2.9. Töökoha/tööpiirkonna ettevalmistamine 3 Teavitus- ja ennetustegevus 3 Valvamine 3 Päästetööde teostamine 3 Esmaabi osutamine 3 spetsialiseerumisega seotud kompetentside hulgast tuleb valida vähemalt üks spetsialiseerumine: avavee vetelpäästja, kompetentsid B.2.6 ja B.2.7 või ujula vetelpäästja, kompetentsid B.2.8 ja B.2.9. Avavee vetelpäästja 3 Ujula vetelpäästja 3 Vetelpäästja tase 3 läbivad kompetentsid 3 Täiskasvanute koolitaja, tase 5 Adult educator, level 5 4 Täiskasvanute koolitaja, tase 5 (versioon 5) Täiskasvanute koolitaja, tase 5 (versioon 6) Täiskasvanute koolitaja, tase 5 (versioon 7) Täiskasvanute koolitaja, tase 5 (versioon 8) Täiskasvanute koolitaja, tase 5 (versioon 9) Täiskasvanute koolitaja/andragoog II (versioon 1) Täiskasvanute koolitaja/andragoog II (versioon 2) Täiskasvanute koolitaja/andragoog II (versioon 3) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Nõustamine ja koolitus Täiskasvanute koolitaja 7 2011-11-23 2011-11-23 2014-06-12 5 5 2424 Töötajate koolituse ja täiendõppe tippspetsialistid 0111 Kasvatusteadus 85 Haridus Tööosad ja -ülesanded Täiskasvanute koolitaja eetikakoodeks Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Talvi Märja ETKA Andras Larissa Jõgi Tallinna Ülikool Merle Lõhmus EBS Juhtimiskoolituse Keskus Kristel Jalak Enics Eesti AS Heiki Kiidli Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium Tiina Jääger Eesti Vabaharidusliit Eda Anton Tartu Kutsehariduskeskus Külli All Haridus- ja Teadusministeerium Kerttu Taidre ETKA Andras 5. taseme täiskasvanute koolitaja on väheste praktiliste kogemustega koolitaja. Ta valmistab ette õppe läbiviimiseks vajalikud materjalid ja korraldab koolitusi õppekavas ettenähtud teemal, arvestades seda, et täiskasvanud õppijad on erineva vanuse, kogemuse, eelneva hariduse ja sotsiaalse staatusega inimesed, kellel on oma väljakujunenud teadmiste süsteem, mõtlemisharjumused, eelarvamused, stereotüübid, hoiakud ja väärtushinnangud, mille nad toovad kaasa õpisituatsiooni. Koolitab kitsas valdkonnas. A.2.1 Õppeprotsessi ettevalmistamine A.2.2 Õppeprotsessi läbiviimine A.2.3 Õppeprotsessi analüüs ja hindamine A.2.4 Professionaalne eneseareng Täiskasvanute koolitaja füüsilisele töökeskkonnale esitatavad nõuded sõltuvad koolituse eesmärgist ja/või valdkonnast, milles koolitust läbi viiakse. Need lepitakse eelnevalt koolituse tellija ja koolitaja vahel kokku. Sotsiaalse ja vaimse keskkonna loob koolitaja õppeprotsessi käigus ise. Täiskasvanute koolitaja peamisteks töövahenditeks on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendid, õppevahendid ja muud õppe tulemuslikuks läbiviimiseks ning loovtegevusteks vajalikud vahendid. Töövahendite kasutamisel lähtutakse täiskasvanuõppe eripärast. Edukat tegutsemist täiskasvanute koolitajana toetavad järgmised võimed ja iseloomuomadused: õpivõime, koostöövalmidus, verbaalne võimekus, empaatia, pühendumus, pingetaluvus, tolerantsus, eneseregulatsiooni võime, otsustusvõime, kohanemisvõime, loovus, sihikindlus, avatus ja kriitilise mõtlemise võime. Täiskasvanute koolitaja põhiväärtusteks on väärikus, ausus, sallivus, vastutus, avatus ja inimest väärtustav hoiak. Oluline on täiskasvanute koolitaja eetikanõuetest kinnipidamine. Viienda taseme täiskasvanute koolitaja on enamasti kesk- või kõrgharidusega spetsialist, kellel puudub andragoogi ettevalmistus. Vajalikud kompetentsid on ta omandanud praktilise tegevuse käigus. Täiskasvanute koolitaja kutse ei eelda ühtse ametinimetuse olemasolu. Kutse omanik võib töötada paljudel erinevatel ametikohtadel nagu koolitaja, õpetaja, lektor, õppejõud, tuutor, mentor, konsultant/konsulent jm. Sõltuvalt valdkonnast, kus koolitus toimub ja/või konkreetsest koolituse tellijast, võidakse koolitajalt nõuda erinevaid dokumente. Näiteks täiskasvanute koolitaja kutse omamist, erialast kompetentsust tõestavaid dokumente vm. Täiskasvanute koolitaja tase 5 kutse moodustub viiest kompetentsist. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.5 tõendamine. Õppeprotsessi ettevalmistamine 5 Õppeprotsessi läbiviimine 5 Õppeprotsessi ja õpitulemuste analüüs ja hindamine 5 Professionaalne enesearendamine 5 Täiskasvanute koolitaja, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Ehitusjuht III Construction Site Manager III 3 Ehitusjuht III (versioon 1) Ehitusjuht III (versioon 2) Ehitusjuht III (versioon 4) Ehitusjuht III (versioon 5) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 10) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 11) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 12) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 13) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 6) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 7) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 8) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Ehitusjuht 14 2004-02-09 2004-02-09 2008-06-17 III 3123 Ehituse töödejuhatajad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 41 Hoonete ehitus Ehituspuusepp I Construction carpenter I 2 Ehituspuusepp I (versioon 1) Ehituspuusepp I (versioon 3) Ehituspuusepp I (versioon 5) Ehituspuusepp, tase 4 esmane kutse (versioon 4) Ehituspuusepp, tase 4 esmane kutse (versioon 6) Ehituspuusepp, tase 4 esmane kutse (versioon 7) Ehituspuusepp, tase 4 esmane kutse (versioon 8) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Ehituspuusepp 19 2005-06-14 2005-06-14 2008-06-17 I 7115 Puusepad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Ehitusviimistleja I Construction finisher I 2 Ehitusviimistleja I (versioon 1) Ehitusviimistleja I (versioon 3) Ehitusviimistleja I (versioon 4) Krohvija Maaler Plaatija Põrandakatja Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Ehitusviimistlus Ehitusviimistleja 19 2005-06-14 2005-06-14 2008-06-17 I 7121 Katusekatjad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Keskkonnatehnika lukksepp I Plumber I 2 Keskkonnatehnika lukksepp I (versioon 1) Keskkonnatehnika lukksepp I (versioon 3) Keskkonnatehnika lukksepp I (versioon 4) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Keskkonnatehnika Keskkonnatehnika lukksepp 19 2005-06-14 2005-06-14 2008-06-17 I 7126 Torulukksepad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Müürsepp I Mason I 2 Müürsepp I (versioon 1) Müürsepp I (versioon 3) Müürsepp I (versioon 5) Müürsepp, tase 4 esmane kutse (versioon 4) Müürsepp, tase 4 esmane kutse (versioon 6) Müürsepp, tase 4 esmane kutse (versioon 7) Müürsepp, tase 4 esmane kutse (versioon 8) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Müürsepp 19 2005-06-14 2005-06-14 2008-06-17 I 7112 Müürsepad jms töölised 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Maaparandaja-hüdrotehnik I Land improver-hydrotehnician I 1 Maaparandaja-hüdrotehnik I (versioon 2) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Geomaatika Maaparandaja 21 2006-02-01 2006-02-01 2008-12-02 I 3112 Ehitustehnikud 0532 Maateadus 43 Eriehitustööd Kinnisvara haldur II assistant facilities manager II 3 Kinnisvara haldur II (versioon 4) Kinnisvara haldur II (versioon 5) Kinnisvara haldur II (versioon 6) Kinnisvara nooremhaldur II (versioon 1) Kinnisvara nooremhaldur II (versioon 2) Kinnisvarahaldur, tase 4 (versioon 10) Kinnisvarahaldur, tase 4 (versioon 11) Kinnisvarahaldur, tase 4 (versioon 7) Kinnisvarahaldur, tase 4 (versioon 8) Kinnisvarahaldur, tase 4 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara haldur 20 2005-11-23 2005-11-23 2008-06-17 II 3334 Kinnisvaramaaklerid ja -haldurid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 68 Kinnisvaraalane tegevus Kinnisvarahooldaja I Facility serviceman I 2 Kinnisvarahooldaja I (versioon 1) Kinnisvarahooldaja I (versioon 3) Kinnisvarahooldaja I (versioon 4) Kinnisvarahooldaja, tase 3 (versioon 5) Kinnisvarahooldaja, tase 3 (versioon 6) Kinnisvarahooldaja, tase 3 (versioon 7) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara hooldaja 18 2004-12-09 2004-12-09 2008-06-17 I 3334 Kinnisvaramaaklerid ja -haldurid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 68 Kinnisvaraalane tegevus Kinnisvaramaakler III Real estate broker III 4 Kinnisvaramaakler III (versioon 1) Kinnisvaramaakler III (versioon 2) Kinnisvaramaakler III (versioon 3) Kinnisvaramaakler III (versioon 5) Kinnisvaramaakler III (versioon 6) Kinnisvaramaakler, tase 5 (versioon 10) Kinnisvaramaakler, tase 5 (versioon 11) Kinnisvaramaakler, tase 5 (versioon 12) Kinnisvaramaakler, tase 5 (versioon 7) Kinnisvaramaakler, tase 5 (versioon 8) Kinnisvaramaakler, tase 5 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvaramaakler 28 2008-06-18 2008-06-18 2010-12-26 III 3334 Kinnisvaramaaklerid ja -haldurid 0416 Hulgi- ja jaekaubandus 68 Kinnisvaraalane tegevus Lõhkaja II Blaster II 2 Lõhkaja II (versioon 1) Lõhkaja II (versioon 3) Lõhkaja, tase 3 (versioon 4) Lõhkaja, tase 3 (versioon 5) Lõhkaja, tase 3 (versioon 6) Lõhkaja, tase 3 (versioon 7) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Puurimis- ja lõhkamistööd Lõhkaja 13 2004-06-01 2004-06-01 2008-05-26 II 7542 Lõhkajad ja õhkijad 0724 Kaevandamine ja rikastamine 09 Kaevandamist abistavad tegevusalad Lõhkemeister III Fireman III 2 Lõhkemeister III (versioon 1) Lõhkemeister III (versioon 3) Lõhkemeister, tase 4 (versioon 4) Lõhkemeister, tase 5 (versioon 5) Lõhkemeister, tase 5 (versioon 6) Lõhkemeister, tase 5 (versioon 7) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Puurimis- ja lõhkamistööd Lõhkaja 13 2004-04-01 2004-04-01 2008-05-26 II 7542 Lõhkajad ja õhkijad 0724 Kaevandamine ja rikastamine 09 Kaevandamist abistavad tegevusalad Mäetööline I Mine worker I 1 Mäetööline I (versioon 2) Mäetööline I (versioon 3) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Kaevandamine Mäetööline 13 2004-06-01 2004-06-01 2008-05-26 I 8111 Kaevurid ja karjääritöölised, mäeseadmete operaatorid 0724 Kaevandamine ja rikastamine 05 Kivi- ja pruunsöe kaevandamine Naftasaaduste laooperaator II Oil terminal operator II 2 Naftasaaduste laooperaator II (versioon 1) Naftasaaduste laooperaator II (versioon 3) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Vedelkütuste varustus Naftasaaduste laooperaator 11 2003-11-21 2003-11-21 2007-05-23 II 8113 Puurseadmete operaatorid 0711 Keemiatehnoloogia ja -protsessid 52 Laondus ja veondust abistavad tegevusalad Veetöötlusoperaator I Water Treatment Operator I 2 Veetöötlusoperaator I (versioon 1) Veetöötlusoperaator I (versioon 3) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Veevarustus Veetöötlusoperaator 22 2007-05-24 2007-05-24 2008-11-20 I 3132 Jäätmepõletustehaste ja veepuhastusjaamade operaatorid 0711 Keemiatehnoloogia ja -protsessid 36 Veekogumine, -töötlus ja -varustus Automaatik I Automatician I 2 Automaatik I (versioon 1) Automaatik I (versioon 3) Automaatik I (versioon 4) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Automaatik 20 2006-12-05 2006-12-05 2008-11-20 I 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 0714 Elektroonika ja automaatika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Elektrik I Electrician I 3 Elektrik I (versioon 1) Elektrik I (versioon 2) Elektrik I (versioon 4) Elektrik I (versioon 6) Sisetööde elektrik, tase 3 (versioon 5) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Elektrik 20 2006-12-05 2006-12-05 2008-11-20 I 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 0713 Elektrienergia ja energeetika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Nõrkvoolusüsteemi paigaldaja I Weak Current Systems Installer I 1 Nõrkvoolusüsteemi paigaldaja I (versioon 2) Nõrkvoolusüsteemi paigaldaja I (versioon 3) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Elektrik 18 2006-04-06 2006-04-06 2008-11-20 I 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 0713 Elektrienergia ja energeetika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Plastitöötluse operaator I Plastic machinery operator I 5 Plastitöötluse operaator I (versioon 1) Plastitöötluse operaator I (versioon 2) Plastitöötluse operaator I (versioon 3) Plastitöötluse operaator I (versioon 4) Plastitöötluse operaator I (versioon 6) Plastitöötluse operaator I (versioon 7) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Plastitöötlus Plastitöötluse operaator 5 2011-01-06 2011-01-06 2011-05-25 I 2 2 8142 Plasttoodete masinate operaatorid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 22 Kummi- ja plasttoodete tootmine Plastitöötluse seadistaja I Plastic mashinery installer I 4 Plastitöötluse seadistaja I (versioon 1) Plastitöötluse seadistaja I (versioon 2) Plastitöötluse seadistaja I (versioon 3) Plastitöötluse seadistaja I (versioon 5) Plastitöötluse seadistaja I (versioon 6) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Plastitöötlus Plastitöötluse seadistaja 27 2008-11-21 2008-11-21 2011-01-05 I 8142 Plasttoodete masinate operaatorid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 22 Kummi- ja plasttoodete tootmine Noorsootöötaja III Youth worker III 2 Noorsootöötaja III (versioon 1) Noorsootöötaja III (versioon 3) Noorsootöötaja III (versioon 5) Noorsootöötaja, tase 4 (versioon 4) Noorsootöötaja, tase 4 (versioon 6) Noorsootöötaja, tase 4 (versioon 7) Noorsootöötaja, tase 4 (versioon 8) Noorsootöötaja, tase 5 (versioon 10) Noorsootöötaja, tase 5 (versioon 9) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Noorsootöö Noorsootöötaja 11 2007-05-29 2007-05-29 2008-12-07 III 3412 Sotsiaaltöö keskastme spetsialistid 0922 Lastehoid ja teenused noortele 85 Haridus Kutseõpetaja III Vocational teacher III 2 Kutseõpetaja III (versioon 1) Kutseõpetaja III, EKR tase 5 (versioon 3) Kutseõpetaja III, EKR tase 5 (versioon 4) Kutseõpetaja, tase 5 (versioon 5) Kutseõpetaja, tase 5 (versioon 6) Kutseõpetaja, tase 5 (versioon 7) Kutseõpetaja, tase 5 (versioon 8) Haridus Hariduse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Õpetamine Kutseõpetaja 14 2008-12-08 2008-12-08 2011-01-09 III 2320 Kutseõpetajad 0114 Aineõpetajate koolitus 85 Haridus Soojustehnikainsener IV Thermal Engineering Engineer IV 2 Soojusenergeetikainsener, tase 6 (versioon 4) Soojusenergeetikainsener, tase 6 (versioon 5) Soojusenergeetikainsener, tase 6 (versioon 6) Soojusenergeetikainsener, tase 6 (versioon 7) Soojusenergeetikainsener, tase 6 (versioon 8) Soojustehnikainsener IV (versioon 1) Soojustehnikainsener IV (versioon 3) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Inseneride Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Inseneeria (energeetika) Soojustehnikainsener 15 2009-01-15 2009-01-15 2010-12-02 IV 2151 Elektriinsenerid 0713 Elektrienergia ja energeetika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Autoinsener IV Automotive Engineer IV 2 Autoinsener IV (versioon 1) Autoinsener IV (versioon 3) Autoinsener, tase 6 (versioon 7) Autoinsener, tase 6 (versioon 4) Autoinsener, tase 6 (versioon 5) Autoinsener, tase 6 (versioon 6) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Inseneride Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Autoinsener 15 2009-01-15 2009-01-15 2010-12-02 IV 2144 Mehaanikainsenerid 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Raudteeinsener IV Railway Engineer IV 2 Raudteeinsener IV (versioon 1) Raudteeinsener IV (versioon 3) Raudteeinsener, tase 6 (versioon 4) Raudteeinsener, tase 6 (versioon 5) Raudteeinsener, tase 6 (versioon 6) Raudteeinsener, tase 6 (versioon 7) Raudteeinsener, tase 6 (versioon 8) Transport ja Logistika Inseneride Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Inseneeria (transport) Raudteeinsener 15 2009-01-15 2009-01-15 2010-12-02 IV 2144 Mehaanikainsenerid 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Teedeinsener IV Road Engineer IV 2 Teedeinsener IV (versioon 1) Teedeinsener IV (versioon 3) Teedeinsener, tase 6 (versioon 10) Teedeinsener, tase 6 (versioon 11) Teedeinsener, tase 6 (versioon 12) Teedeinsener, tase 6 (versioon 4) Teedeinsener, tase 6 (versioon 5) Teedeinsener, tase 6 (versioon 6) Teedeinsener, tase 6 (versioon 7) Teedeinsener, tase 6 (versioon 8) Teedeinsener, tase 6 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Inseneride Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Teedeehitus Teedeinsener 15 2009-01-15 2009-01-15 2010-12-02 IV 2142 Ehitusinsenerid 1041 Transporditeenused 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Transporditehnikainsener IV Engineer of Transport Engineering IV 2 Transporditehnikainsener IV (versioon 1) Transporditehnikainsener IV (versioon 3) Transport ja Logistika Inseneride Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Inseneeria (transport) Transporditehnikainsener 14 2008-06-03 2008-06-03 2010-12-02 IV 2144 Mehaanikainsenerid 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Infotehnoloogia juht V Chief Information Officer V 3 Infotehnoloogia juht V (versioon 1) Infotehnoloogia juht V (versioon 2) Infotehnoloogia juht V (versioon 4) IT juht, tase 7 (versioon 5) IT juht, tase 7 (versioon 6) IT juht, tase 7 (versioon 7) IT-juht, tase 7 (versioon 8) Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA IT süsteemid ja teenused IT spetsialist 11 2006-04-24 2006-04-24 2010-12-26 V 1330 IKT-juhid 0611 Arvutikasutus 62 Programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused Infotehnoloogia spetsialist I IT Specialist I 2 Infotehnoloogia spetsialist I (versioon 3) Infotehnoloogia tugispetsialist I (versioon 1) IT tugiisik, tase 3 (versioon 5) IT-süsteemide nooremspetsialist, tase 3 (versioon 4) Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA IT süsteemid ja teenused IT spetsialist 8 2004-04-26 2004-04-26 2008-04-21 I 3512 IKT kasutajatoe tehnikud 0611 Arvutikasutus 62 Programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused Tarkvara arendaja III Software Delveloper III 1 Noorem tarkvaraarendaja, tase 4 (versioon 4) Noorem tarkvaraarendaja, tase 4 (versioon 5) Noorem tarkvaraarendaja, tase 4 (versioon 6) Noorem-tarkvaraarendaja, tase 4 (versioon 7) Tarkvara arendaja III (versioon 2) Tarkvaraarendaja, tase 4 (versioon 3) Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA Tarkvaraarendus Tarkvara arendaja 9 2004-12-16 2004-12-16 2008-11-18 III 2519 Tarkvara ja rakenduste arendajad ning analüütikud, mujal liigitamata 0613 Tarkvara ja rakenduste arendus ning analüüs 62 Programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused Modelleerija IV Patternmaker IV 2 Konstruktor-modelleerija, tase 6 (versioon 5) Konstruktor-modelleerija, tase 6 (versioon 6) Modelleerija IV (versioon 1) Modelleerija IV (versioon 3) Modelleerija IV (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Kergetööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Rõivatootmine Modelleerija 8 2004-06-07 2004-06-07 2008-05-20 IV 7532 Rõiva- jms lekaalide valmistajad ning juurdelõikajad 0723 Tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha töötlemine 14 Rõivatootmine Moedisaineri assistent IV Assistant of Fashion Designer IV 1 Moedisaineri assistent IV (versioon 2) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Kergetööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Rõivatootmine Moedisainer 12 2006-06-01 2006-06-01 2008-12-07 IV 2163 Toote- ja rõivadisainerid 0723 Tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha töötlemine 14 Rõivatootmine Tekstiilitehnoloog IV Textile technologist IV 1 Tekstiilitehnoloog IV (versioon 2) Tekstiilitehnoloog IV (versioon 3) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Kergetööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Tekstiilitööstus Tekstiilitehnoloog 8 2004-06-07 2004-06-07 2008-05-20 IV 2163 Toote- ja rõivadisainerid 0723 Tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha töötlemine 13 Tekstiilitootmine Õmblusmeister III Supervisor III 2 Oskusõmbleja, tase 4 (versioon 4) Õmblusmeister III (versioon 1) Õmblusmeister III (versioon 3) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Kergetööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Rõivatootmine Õmbleja 13 2006-12-04 2006-12-04 2010-12-01 III 7533 Õmblejad, tikkijad jms töölised 0723 Tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha töötlemine 14 Rõivatootmine Helindaja III Audio Recordist III 2 Helindaja III (versioon 1) Helindaja III (versioon 3) Helindaja, tase 4 (versioon 4) Helindaja, tase 4 (versioon 5) Helindaja, tase 4 (versioon 6) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Helindaja 16 2007-12-05 2007-12-05 2010-12-28 III 3521 Audiovisuaal- ja ringhäälingutehnikud 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Laulja III Vocalist III 2 Instrumentalist III (versioon 1) Interpreet-instrumentalist III (versioon 2) Interpreet-instrumentalist III (versioon 3) Interpreet-instrumentalist III (versioon 4) Interpreet, tase 4 (versioon 10) Interpreet, tase 4 (versioon 5) Interpreet, tase 4 (versioon 6) Interpreet, tase 4 (versioon 7) Interpreet, tase 4 (versioon 8) Interpreet, tase 4 (versioon 9) Laulja III (versioon 1) Laulja III (versioon 3) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Laulja 16 2007-12-05 2007-12-05 2010-12-28 III 2652 Muusikud, lauljad ja heliloojad 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Arhitekt III Architect III 1 Arhitekt III (versioon 2) Diplomeeritud arhitekt, tase 7 (versioon 3) Diplomeeritud arhitekt, tase 7 (versioon 4) Diplomeeritud arhitekt, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud arhitekt, tase 7 (versioon 6) Diplomeeritud arhitekt, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud arhitekt, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud arhitekt, tase 7 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Kultuuri Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Arhitektuur Arhitekt 16 2007-12-05 2007-12-05 2010-12-28 III 2161 Ehitusarhitektid 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Jumestaja I Beauty Make-up Artist I 3 Jumestaja I (versioon 2) Jumestaja I (versioon 4) Jumestaja II (versioon 1) Jumestaja, tase 4 (versioon 5) Jumestaja, tase 4 (versioon 6) Jumestaja, tase 4 (versioon 7) Jumestaja, tase 4 (versioon 8) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Grimeerija 16 2007-12-05 2007-12-05 2010-12-28 I 5142 Iluteenindajad (v.a juuksurid) 1012 Juuksuritöö ja iluteenindus 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Orkestrijuht III Conductor III 1 Orkestrijuht III (versioon 2) Orkestrijuht III (versioon 4) Puhkpilliorkestri juht, tase 5 (versioon 5) Puhkpilliorkestri juht, tase 5 (versioon 6) Puhkpilliorkestrijuht, tase 5 (versioon 3) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Puhkpilliorkestri juht 9 2006-06-13 2006-06-13 2008-12-09 III 2652 Muusikud, lauljad ja heliloojad 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Dekoraator III Property (prop) Builder III 2 Dekoraator III (versioon 1) Dekoraator III (versioon 3) Dekoraator III (versioon 4) Dekoraator III (versioon 5) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Dekoraator 9 2006-06-13 2006-06-13 2008-12-09 III 3432 Sisekujundajad ja dekoraatorid 0213 Kujutav kunst ja kunstiteadus 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Konservaator III Conservator III 1 Konservaator III (versioon 2) Konservaator III (versioon 3) Konservaator, tase 5 (versioon 4) Konservaator, tase 5 (versioon 5) Konservaator, tase 5 (versioon 6) Konservaator, tase 6 (versioon 7) Konservaator, tase 6 (versioon 8) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Restaureerimine-konserveerimine Konservaator 4 2004-11-23 2004-11-23 2008-12-09 III 2621 Arhivaarid ja kuraatorid 0222 Ajalugu ja arheoloogia 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator I CNC Machine tool operator I 2 Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator I (versioon 1) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator I (versioon 3) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator I (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Metallilõikepinkidel töötaja 18 2008-12-09 2008-12-09 2010-12-28 I 8121 Metallitootmisseadmete operaatorid 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Freesija II Miller II 2 Freesija II (versioon 1) Freesija II (versioon 3) Freesija II (versioon 4) Konventsionaalsetel metallilõikepinkidel töötaja, tase 3 (versioon 6) Konventsionaalsetel metallilõikepinkidel töötaja, tase 3 (versioon 7) Konventsionaalsetel metallilõikepinkidel töötaja, tase 3 (versioon 8) Lihvija II (versioon 1) Lihvija II (versioon 2) Lihvija II (versioon 3) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 1) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 2) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 3) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 4) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 5) Treial II (versioon 1) Treial II (versioon 2) Treial II (versioon 3) Treial II (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Freesija 10 2004-12-06 2004-12-06 2008-09-22 II 7223 Metallitöötluspinkide seadistajad ja operaatorid 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Kaubakäsitleja I Handler I 3 Kaubakäsitleja I (versioon 1) Kaubakäsitleja I (versioon 2) Kaubakäsitleja I (versioon 4) Laoabiline, tase 3 (versioon 5) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Logistika Laohoidja 23 2008-12-10 2008-12-10 2011-06-08 I 4321 Laoarvestuse kontoritöötajad 1041 Transporditeenused 52 Laondus ja veondust abistavad tegevusalad Koostelukksepp I Assembler I 3 Koostelukksepp I (versioon 1) Koostelukksepp I (versioon 2) Koostelukksepp I (versioon 4) Koostelukksepp I (versioon 5) Koostelukksepp, tase 3 (versioon 6) Koostelukksepp, tase 3 (versioon 7) Koostelukksepp, tase 3 (versioon 8) Metalltoodete koostaja, tase 3 (versioon 9) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Koostelukksepp 16 2007-12-18 2007-12-18 2011-09-08 I 7222 Tööriistavalmistajad jms töölised 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Mehhatroonik II Mechatronic II 4 Mehhatroonik II (versioon 1) Mehhatroonik II (versioon 2) Mehhatroonik II (versioon 3) Mehhatroonik II (versioon 5) Mehhatroonik, tase 4 (versioon 6) Mehhatroonik, tase 4 (versioon 7) Mehhatroonik, tase 4 (versioon 8) Mehhatroonik, tase 4 (versioon 9) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Mehhatroonik 4 2010-12-29 2010-12-29 2011-09-08 II 4 4 7421 Elektroonikaseadmete mehaanikud ja hooldajad 0715 Mehaanika ja metallitöö 26 Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine Treial II Turner II 2 Freesija II (versioon 1) Freesija II (versioon 2) Freesija II (versioon 3) Freesija II (versioon 4) Konventsionaalsetel metallilõikepinkidel töötaja, tase 3 (versioon 6) Konventsionaalsetel metallilõikepinkidel töötaja, tase 3 (versioon 7) Konventsionaalsetel metallilõikepinkidel töötaja, tase 3 (versioon 8) Lihvija II (versioon 1) Lihvija II (versioon 2) Lihvija II (versioon 3) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 1) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 2) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 3) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 4) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 5) Treial II (versioon 1) Treial II (versioon 3) Treial II (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Treial 10 2004-12-06 2004-12-06 2008-09-22 II 7223 Metallitöötluspinkide seadistajad ja operaatorid 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Tööriistalukksepp I Toolmaker I 3 Tööriistalukksepp I (versioon 1) Tööriistalukksepp I (versioon 2) Tööriistalukksepp I (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Tööriistalukksepp 10 2004-12-06 2004-12-06 2008-09-22 I 7222 Tööriistavalmistajad jms töölised 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Käsitsi palkmajaehitaja I Handcrafted Log Builders I 1 Käsitsi palkmajaehitaja I (versioon 2) Palkmaja ehitaja I (versioon 1) Palkmaja ehitaja I (versioon 2) Palkmaja ehitaja I (versioon 3) Palkmaja ehitaja I (versioon 4) Palkmaja ehitaja I (versioon 5) Palkmajaehitaja, tase 3 (versioon 6) Palkmajaehitaja, tase 3 (versioon 7) Palkmajaehitaja, tase 3 (versioon 8) Puitmajaehitaja, tase 3 (versioon 10) Puitmajaehitaja, tase 3 (versioon 9) Puitmajaehitaja, tase 4 esmane kutse (versioon 11) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Metsanduse Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Palkmajaehitus Palkmaja ehitaja 21 2007-06-07 2007-06-07 2011-04-27 I 7111 Üldehitajad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 41 Hoonete ehitus Harvesterioperaator III Harvester operator III 3 Harvesterioperaator III (versioon 1) Harvesterioperaator III (versioon 2) Harvesterioperaator III (versioon 4) Harvesterioperaator, tase 4 (versioon 5) Harvesterioperaator, tase 4 (versioon 6) Harvesterioperaator, tase 4 (versioon 7) Harvesterioperaator, tase 4 (versioon 8) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Metsandus Harvesterioperaator 21 2007-06-07 2007-06-07 2011-04-27 III 8341 Põllu- ja metsamasinate juhid 0821 Metsandus 02 Metsamajandus ja metsavarumine Metsandusettevõtja III Forestry entrepreneur III 3 Metsandusettevõtja III (versioon 1) Metsandusettevõtja III (versioon 2) Metsandusettevõtja III (versioon 4) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Metsandus Metsandusettevõtja 21 2007-06-07 2007-06-07 2011-04-27 III 1311 Põllumajandus- ja metsandusjuhid 0821 Metsandus 02 Metsamajandus ja metsavarumine Metsandustehnik III Forest technician III 2 Metsandustehnik III (versioon 1) Metsandustehnik III (versioon 3) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Metsandus Metsandustehnik 21 2007-06-07 2007-06-07 2011-04-27 III 3143 Metsandustehnikud 0821 Metsandus 02 Metsamajandus ja metsavarumine Metsur II Forest worker II 3 Metsur II (versioon 1) Metsur II (versioon 2) Metsur II (versioon 4) Metsur, tase 4 (versioon 5) Metsur, tase 4 (versioon 6) Metsur, tase 4 (versioon 7) Metsur, tase 4 (versioon 8) Metsur, tase 4 (versioon 9) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Metsandus Metsur 21 2007-06-07 2007-06-07 2011-04-27 II 6210 Metsanduse jms oskustöölised 0821 Metsandus 02 Metsamajandus ja metsavarumine Tisler I Cabinetmaker I 3 Tisler I (versioon 1) Tisler I (versioon 2) Tisler I (versioon 4) Tisler, tase 3 (versioon 5) Tisler, tase 3 (versioon 6) Tisler, tase 3 (versioon 7) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Mööbli tootmine Tisler 19 2006-06-08 2006-06-08 2008-11-19 I 7522 Tislerid jms töölised 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 31 Mööblitootmine Retkejuht II Wilderness Guide II 1 Aktiivtegevuste instruktor, tase 4 (versioon 10) Aktiivtegevuste instruktor, tase 4 (versioon 4) Aktiivtegevuste instruktor, tase 4 (versioon 5) Aktiivtegevuste instruktor, tase 4 (versioon 6) Aktiivtegevuste instruktor, tase 4 (versioon 7) Aktiivtegevuste instruktor, tase 4 (versioon 8) Aktiivtegevuste instruktor, tase 4 (versioon 9) Retkejuht II (versioon 2) Retkejuht II (versioon 3) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Reisiteenindus Retkejuht 24 2006-06-15 2006-06-15 2010-03-22 II 5111 Reisi- ja lennusaatjad 1015 Reisimine, turism ja vabaajaveetmine 79 Reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus, reserveerimine ning sellega seotud tegevus Turismikorraldaja II Tourism manager II 1 Turismikorraldaja II (versioon 2) Turismikorraldaja II (versioon 3) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Reisiteenindus Turismikorraldaja 13 2004-06-16 2004-06-16 2008-05-21 II 4221 Reisikonsultandid jm reisibüroo klienditeenindajad 1015 Reisimine, turism ja vabaajaveetmine 79 Reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus, reserveerimine ning sellega seotud tegevus Kahjuritõrjuja I Pest Control Operator I 2 Desinfektor I (versioon 1) Kahjuritõrjuja I (versioon 3) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Puhastusteenindus Kahjuritõrjuja 13 2004-06-16 2004-06-16 2008-05-21 I 7544 Kahjuri- ja umbrohutõrjujad 1011 Koduteenindus 81 Hoonete ja maastike hooldus Hotelliteeninduse spetsialist III Hospitality service specialist III 3 Hotelliteeninduse spetsialist III (versioon 1) Hotelliteeninduse spetsialist III (versioon 2) Hotelliteeninduse spetsialist III (versioon 4) Hotelliteeninduse spetsialist, tase 5 (versioon 5) Hotelliteeninduse spetsialist, tase 5 (versioon 6) Hotelliteeninduse spetsialist, tase 5 (versioon 7) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Hotelliteenindaja 27 2007-06-14 2007-06-14 2011-05-10 III 4224 Hotelliadministraatorid 1013 Majutamine ja toitlustamine 55 Majutus Müügiesindaja III Sales agent III 2 Müügiesindaja III (versioon 1) Müügiesindaja III (versioon 3) Müügiesindaja III (versioon 4) Müügiesindaja, tase 5 (versioon 5) Müügiesindaja, tase 5 (versioon 6) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Kaubandus Müügiesindaja 11 2003-12-08 2003-12-08 2008-05-21 III 3322 Müügiesindajad 0416 Hulgi- ja jaekaubandus 47 Jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad Müüja I Shop assistant I 4 Müüja I (versioon 1) Müüja I (versioon 2) Müüja I (versioon 3) Müüja I (versioon 5) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Kaubandus Müüja 28 2007-12-06 2007-12-06 2010-11-24 I 5230 Kassapidajad ja piletimüüjad 0416 Hulgi- ja jaekaubandus 47 Jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad Juuksur I Hairdresser I 4 Juuksur I (versioon 2) Juuksur I (versioon 3) Juuksur I (versioon 5) Juuksur I (versioon 7) Juuksur, tase 4 (versioon 10) Juuksur, tase 4 (versioon 11) Juuksur, tase 4 (versioon 6) Juuksur, tase 4 (versioon 8) Juuksur, tase 4 (versioon 9) Noorjuuksur I (versioon 1) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Iluteenindus Juuksur 27 2007-06-14 2007-06-14 2011-05-10 I 5141 Juuksurid 1012 Juuksuritöö ja iluteenindus 96 Muu teenindus Kosmeetik I Cosmetician I 2 Kosmeetik I (versioon 1) Kosmeetik I (versioon 3) Kosmeetik I (versioon 5) Kosmeetik, tase 4 (versioon 4) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Iluteenindus Kosmeetik 25 2006-12-07 2006-12-07 2010-11-24 I 5142 Iluteenindajad (v.a juuksurid) 1012 Juuksuritöö ja iluteenindus 96 Muu teenindus Mootorsõidukitehnik, tase 4 Vehicle technician, level 4 5 Autolukksepp I (versioon 1) Autotehnik I (versioon 2) Autotehnik I (versioon 3) Autotehnik I (versioon 4) Mootorsõidukitehnik, tase 4 (versioon 10) Mootorsõidukitehnik, tase 4 (versioon 11) Mootorsõidukitehnik, tase 4 (versioon 6) Mootorsõidukitehnik, tase 4 (versioon 7) Mootorsõidukitehnik, tase 4 (versioon 8) Mootorsõidukitehnik, tase 4 (versioon 9) Liikurmasinatehnik, tase 4 Sõiduautotehnik, tase 4 Veoauto- ja bussitehnik, tase 4 Väikemasinatehnik, tase 4 Mootorsõidukite kliimaseadmete käitleja Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Sõidukite hooldus ja remont Autotehnik 8 2011-12-01 2011-12-01 2013-01-16 4 4 7231 Mootorsõidukimehaanikud ja -lukksepad 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 45 Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont Tööosad ja -ülesanded Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Lauri Ert Toyota Baltic AS, MTÜ Autokutseõppe Liit Rein Solnask Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool Vladimir Krasnoštšjokov Toyota Baltic AS Valter Kokkota MTÜ Autokutseõppe Liit Peeter Johannson Tallinna Autobussikoondise AS Tarmo Talismaa Volvo Estonia OÜ Piret Jamnes Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Mootorsõidukite hoolduse ja remondi kutsealal on mootorsõidukitehniku ja mootorsõidukidiagnostiku kutsed. Mootorsõidukitehnik tegeleb peamiselt mootorsõidukite, liikur- ja väikemasinate (edaspidi sõidukite), haagiste ning nende lisa- ja tööseadmete hoolduse ja remondiga, mootorsõidukidiagnostik lisaks eelnevale ka rikkepõhjuste otsingu ning analüüsiga. Mootorsõidukitehnik töötab sõidukite tehnohoolduse ja remondiga tegelevas ettevõttes. Tema töö sisu on sõidukite ja haagiste tehnoseisundi kontrollimine, remondivajaduse määramine ning tehnohooldus ja remont. Mootorsõidukitehnik kasutab vastavaid käsi-, elektrilisi, hüdraulilisi ja pneumaatilisi tööriistu ning töökoja-, diagnostika- jt seadmeid. Mootorsõiduki tehniku töö eeldab tehniliste jooniste ja skeemide lugemise oskust, arvutikasutusoskust ning andmebaaside, kataloogide jt juhendmaterjalide kasutamist. Seoses kiiresti uueneva tehnoloogiaga on vajalik pidev enesetäiendamine. Mootorsõidukitehniku kutse siseselt toimub spetsialiseerumine vastavalt sõiduki kategooriale: sõiduautotehnik (M1, N1, O1, O2), veoauto- ja bussitehnik (M2, M3, N2, N3, O3, O4), liikurmasinatehnik (T, LM, R), väikemasinatehnik (L, LM, O1). Mootorsõidukitehniku peamised tööülesanded on sõidukite hooldamine, tehnilise seisundi hindamine, diagnostika ja remont. Mootorsõidukitehnik töötab iseseisvalt, kasutades vajaduse korral juhendit. Ta kannab töövõtjana vastutust nii tööohutuse kui ka põhjendatud juhtumitel hoolduse ja/või remondi tagajärjel tekkinud liiklusohtlike olukordade eest. Mootorsõidukitehnik võib töötada nii üksi kui ka meeskonnas, tema töö eeldab suhtlemist kaastöötajate ja klientidega. Mootorsõidukitehniku eeldatavad isikuomadused on täpsus, vastutustunne, koostöövalmidus, pingetaluvus ning analüüsi- ja otsustusvõime. A.2.1 Sõiduki puhastamine ja hooldamine A.2.2 Kere, sisustuse ja pealisehituse osandamine ja koostamine A.2.3 Sõiduki arvutivõrkude diagnostika ja remontimine A.2.4 Jõuülekannete remontimine ja osade vahetus A.2.5 Elektriseadiste ja mugavussüsteemide seadistamine ja remontimine A.2.6 Juhtimisseadmete ja veermiku remontimine A.2.7 Kütte, ventilatsiooni ja kliimaseadmete (HVAC-seadmed), eel- ja lisakütteseadmete hooldamine ja remontimine A.2.8 Sisepõlemismootorite diagnostika ja remontimine A.2.9 Sõidukite, liikur- ja väikemasinate tehniline hooldamine ja tehnoseisundi hindamine A.2.10 Sõidukite, liikur- ja väikemasinate hüdrauliliste ja pneumaatiliste tööseadmete remont ja tehniline hooldus A.2.11 Sõidukite, liikur- ja väikemasinate tööseadmete ning nende kinnitusmehhanismide hooldus ja remont Spetsialiseerumine toimub sõltuvalt sõiduki kategooriast/liigist: sõiduautotehnik, veoauto- ja bussitehnik, liikurmasinatehnik ja väikemasinatehnik. Kõik spetsialiseerumised on otseselt seotud kirjeldatud tööosadega. Sõiduautotehniku töö ei sisalda tööosa A.2.10: Sõidukite, liikur- ja väikemasinate hüdrauliliste ja pneumaatiliste tööseadmete remont ja tehniline hooldus Väikemasinatehniku töö ei sisalda tööosa A.2.7: Kütte, ventilatsiooni ja kliimaseadmete (HVAC-seadmed), eel- ja lisakütteseadmete hooldamine ja remontimine Mootorsõidukitehniku tööaeg on fikseeritud päevatöö, vajaduse korral vahetustega töö. Võib esineda töötamist puhkepäevadel, riiklike pühade ajal ja öösiti. Mootorsõidukitehniku töö on vahelduvate tööülesannetega. Töötatakse enamasti siseruumis, kuid võib esineda ka töötamist välitingimustes. Mootorsõidukitehnikul võib ette tulla töötamist suurenenud ohu olukorras. Mootorsõidukitehnik töötab üldiselt seistes, kuid sageli ka ergonoomiliselt rasketes tingimustes. Võimalik on kokkupuude tervistkahjustavate ainetega (mootorikütused, määrdeained ja tehnilised vedelikud, happed, heitgaasid jmt). Esineb müra, tolmu ning niiskust. Mootorsõidukitehnik kasutab oma töös erinevaid käsi-, elektrilisi, hüdraulilisi, pneumaatilisi tööriistu ning töökoja-, diagnostika-, mõõte- ja tuletööseadmeid. Kasutab vastavat töörõivastust ja erinevaid isikukaitsevahendeid. Mootorsõidukitehniku tööks vajalikud eeldused on visuaalne mälu, loogiline mõtlemine, liigutuste täpsus ja koordinatsioon, nägemine ja kuulmine, füüsiline võimekus. Iseloomujoontest on olulised korrektsus, täpsus, usaldatavus, õppimis- ja vastutusvõime. Enamasti on mootorsõidukitehnikuna töötaval inimesel vastava eriala kutsekeskharidus ja/või iseseisvalt või töökohal õppides omandatud kutseoskused. Mootorsõidukitehnikul peab olemas olema vastava kategooria sõiduki juhiluba. Mootorsõidukitehniku võimalikud ametinimetused on autotehnik, automehaanik, autoremondilukksepp, autohooldelukksepp, tehnohooldemeister, tehnohooldespetsialist, tehnoseisundi-kontrolör, mootorsõidukitehnik, väikemehhanismitehnik. Lähtudes Eesti Vabariigi keskkonnaministri 11. märtsi 2005 määrusest nr 16, Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusest 842/2006 ning Euroopa Komisjoni määrustest 303/2008, 307/2008 ning direktiivist 2006/40/EÜ on mootorsõidukite kliimaseadmete käitlejana töötamisel nõutav osakutse tunnistus. Mootorsõidukitehniku kutse moodustub kaheteistkümnest kompetentsist. Selle kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1 – B.2.12 tõendamine ning tuleb valida vähemalt üks spetsialiseerumine: sõiduautotehnik (välja arvatud kompetents B.2.10) veoauto- ja bussitehnik, liikurmasinatehnik, väikemasinatehnik (välja arvatud kompetents B.2.7). Spetsialiseerumine toimub vastavalt sõiduki kategooriale/liigile. Kompetentside hindamine toimub vastavalt valitud spetsialiseerumisele sõidukipõhiselt. Mootorsõidukite kliimaseadmete käitleja osakutse taotlemisel on nõutav kompetentsi B.2.7 tõendamine. Sõiduki puhastamine ja hooldamine 4 Kere, sisustuse ja pealisehituse osandamine ja koostamine 4 Sõiduki arvutivõrkude diagnostika ja remontimine 5 Jõuülekannete (nt manuaal-, automaatkäigukastid, ka hübriid- ja elektriajamid, vahekastid, nelikveo skeemid, veovõllid, rattalukud jne) remontimine 4 Elektriseadiste ja mugavussüsteemide seadistamine ning remontimine 4 Juhtimisseadmete ja veermiku remontimine 4 Kütte, ventilatsiooni ja kliimaseadmete (HVAC-seadmed), eel- ja lisakütteseadmete hooldamine ja remontimine 5 Sisepõlemismootorite diagnostika ja remontimine 4 Sõidukite, liikur- ja väikemasinate tehnohooldus ja tehnoseisundi hindamine 4 Sõidukite, liikur- ja väikemasinate hüdrauliliste ja pneumaatiliste tööseadmete remont ja tehniline hooldus 4 Sõidukite, liikur- ja väikemasinate tööseadmete ning nende kinnitus-mehhanismide hooldus ja remont 4 Selle kutse taotlemisel tuleb valida vähemalt üks spetsialiseerumine: sõiduautotehnik (välja arvatud kompetents B.2.10) veoauto- ja bussitehnik, liikurmasinatehnik, väikemasinatehnik (välja arvatud kompetents B.2.7). Spetsialiseerumine toimub vastavalt sõiduki kategooriale/liigile. Kompetentside hindamine toimub vastavalt valitud spetsialiseerumisele sõidukipõhiselt. Mootorsõidukitehnik, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Puhastusteenindaja I Cleaner I 3 Puhastusteenindaja I (versioon 1) Puhastusteenindaja I (versioon 2) Puhastusteenindaja I (versioon 4) Puhastusteenindaja, tase 3 (versioon 5) Puhastusteenindaja, tase 3 (versioon 6) Puhastusteenindaja, tase 3 (versioon 7) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Puhastusteenindus Puhastusteenindaja 25 2006-12-07 2006-12-07 2010-11-24 I 9129 Muid puhastustöid tegevad lihttöölised 1011 Koduteenindus 81 Hoonete ja maastike hooldus Erakorralise meditsiini tehnik I Emergency Medical Technician – Intermediate I 4 Erakorralise meditsiini tehnik I (versioon 3) Erakorralise meditsiini tehnik I (versioon 5) Erakorralise meditsiini tehnik, tase 4 (versioon 10) Erakorralise meditsiini tehnik, tase 4 (versioon 6) Erakorralise meditsiini tehnik, tase 4 (versioon 7) Erakorralise meditsiini tehnik, tase 4 (versioon 8) Erakorralise meditsiini tehnik, tase 4 (versioon 9) Noorem parameedik I (versioon 2) Parameedik I (versioon 1) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Parameditsiin Erakorralise meditsiini tehnik 36 2008-12-04 2008-12-04 2011-09-27 I 3258 Kiirabitehnikud 0915 Teraapia ja taastusravi 86 Tervishoid Parameedik II Paramedic II 3 Parameedik II (versioon 1) Parameedik II (versioon 2) Parameedik II (versioon 4) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Parameditsiin Erakorralise meditsiini tehnik 36 2008-12-04 2008-12-04 2011-09-27 II 3258 Kiirabitehnikud 0915 Teraapia ja taastusravi 86 Tervishoid Tegevusterapeut III Occupational Therapist III 2 Tegevusterapeut III (versioon 1) Tegevusterapeut III (versioon 3) Tegevusterapeut III (versioon 4) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Tegevusteraapia Tegevusterapeut 19 2005-04-18 2005-04-18 2008-12-03 III 2269 Tervishoiu tippspetsialistid, mujal liigitamata 0915 Teraapia ja taastusravi 86 Tervishoid Aroomterapeut II Aromatherapy II 2 Aroomterapeut II (versioon 1) Aroomterapeut II (versioon 3) Aroomterapeut III (versioon 1) Aroomterapeut III (versioon 2) Aroomterapeut III (versioon 3) Hiina loodusterapeut III (versioon 1) Hiina loodusterapeut III (versioon 2) Hiina loodusterapeut III (versioon 3) Homöopaat II (versioon 1) Homöopaat II (versioon 2) Homöopaat II (versioon 3) Homöopaat III (versioon 1) Homöopaat III (versioon 2) Homöopaat III (versioon 3) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 1) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 2) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 3) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 1) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 2) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 3) Refleksoloog II (versioon 1) Refleksoloog II (versioon 2) Refleksoloog II (versioon 3) Refleksoloog III (versioon 1) Refleksoloog III (versioon 2) Refleksoloog III (versioon 3) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 4) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 5) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 6) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 7) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Loodusravi ja täiendmeditsiin Loodusraviterapeut 36 2008-12-04 2008-12-04 2011-09-27 II 3230 Täiendmeditsiini ja loodusravi keskastme spetsialistid 0917 Traditsiooniline ja täiendav meditsiin ning teraapia 86 Tervishoid Hiina loodusterapeut II Chinese natural therapist II 2 Hiina loodusravispetsialist, tase 5 (versioon 4) Hiina loodusravispetsialist, tase 5 (versioon 5) Hiina loodusravispetsialist, tase 5 (versioon 6) Hiina loodusterapeut II (versioon 1) Hiina loodusterapeut II (versioon 3) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Loodusravi ja täiendmeditsiin Loodusraviterapeut 36 2008-12-04 2008-12-04 2011-09-27 II 3230 Täiendmeditsiini ja loodusravi keskastme spetsialistid 0917 Traditsiooniline ja täiendav meditsiin ning teraapia 86 Tervishoid Farmatseut III Assistant Pharmacist III 3 Farmatseut III (versioon 1) Farmatseut III (versioon 2) Farmatseut III (versioon 4) Farmatseut, tase 6 (versioon 5) Farmatseut, tase 6 (versioon 6) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Farmaatsia Farmatseut 36 2008-12-04 2008-12-04 2011-09-27 III 3213 Farmaatsiatehnikud ja farmatseudi abilised 0916 Farmaatsia 86 Tervishoid Füsioterapeut III Physiotherapist, Physical Therapist III 4 Füsioterapeut III (versioon 1) Füsioterapeut III (versioon 2) Füsioterapeut III (versioon 3) Füsioterapeut III (versioon 5) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Füsioteraapia Füsioterapeut 29 2007-06-04 2007-06-04 2011-09-27 III 2264 Füsioterapeudid 0915 Teraapia ja taastusravi 86 Tervishoid Lapsehoidja II Babysitter II 2 Lapsehoidja II (versioon 1) Lapsehoidja II (versioon 3) Lapsehoidja III (versioon 1) Lapsehoidja III (versioon 2) Lapsehoidja III (versioon 3) Lapsehoidja, tase 4 (versioon 4) Lapsehoidja, tase 4 (versioon 5) Lapsehoidja, tase 4 (versioon 6) Lapsehoidja, tase 4 (versioon 7) Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Lapsehoiuteenus Lapsehoidja 31 2007-12-03 2007-12-03 2011-09-27 II 5311 Lapsehoidjad 0922 Lastehoid ja teenused noortele 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Hoolekandeasutuse juht V Director of social care home V 2 Hoolekandeasutuse juht V (versioon 1) Hoolekandeasutuse juht V (versioon 3) Hoolekandeasutuse juht, tase 6 (versioon 4) Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaalhooldus Hoolekandeasutuse juht 30 2007-10-22 2007-10-22 2011-09-27 V 1344 Sotsiaalhoolekande teenuste juhid 0413 Juhtimine ja haldus 87 Hoolekandeasutuste tegevus Sotsiaalhooldaja I Social care worker I 3 Hooldustöötaja, tase 3 (versioon 5) Hooldustöötaja, tase 3 (versioon 6) Hooldustöötaja, tase 3 (versioon 7) Hooldustöötaja, tase 3 (versioon 8) Hooldustöötaja, tase 3 (versioon 9) Hooldusõde I (versioon 1) Hooldusõde I (versioon 2) Hooldusõde I (versioon 3) Sotsiaalhooldaja I (versioon 1) Sotsiaalhooldaja I (versioon 2) Sotsiaalhooldaja I (versioon 4) Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaalhooldus Hooldustöötaja 5 2010-12-08 2010-12-08 2011-09-27 I 3 3 5321 Tervishoiuasutuste hooldustöötajad 0921 Eakate ja puudega täiskasvanute hooldamine 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Optik II Optician II 3 Optik II (versioon 1) Optik II (versioon 2) Optik II (versioon 4) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Optomeetria Optik 31 2007-12-03 2007-12-03 2011-09-27 II 3254 Optometristid ja optikud 0914 Meditsiinidiagnostika- ja ravitehnoloogia 86 Tervishoid Florist I Florist I 2 Florist I (versioon 1) Florist I (versioon 3) Florist I (versioon 4) Florist I (versioon 6) Florist, tase 4 (versioon 5) Florist, tase 4 (versioon 7) Florist, tase 4 (versioon 8) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Aiandus ja maastikuehitus Florist 16 2005-06-07 2005-06-07 2008-11-25 I 5211 Kioski- ja turumüüjad 0812 Aiandus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Konservide steriliseerija III Sterilizer of canned products III 2 Konservide steriliseerija III (versioon 1) Konservide steriliseerija III (versioon 3) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Konservide steriliseerija 19 2006-06-12 2006-06-12 2008-11-25 III 8160 Toiduainete jms toodete masinate operaatorid 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Lihatoodete valmistaja II Meat products maker II 3 Lihatoodete valmistaja II (versioon 1) Lihatoodete valmistaja II (versioon 2) Lihatoodete valmistaja II (versioon 4) Lihatöötleja, tase 4 (versioon 5) Värske liha käitleja II (versioon 1) Värske liha käitleja II (versioon 2) Värske liha käitleja II (versioon 3) Värske liha käitleja II (versioon 4) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Lihatöötleja 23 2007-11-21 2007-11-21 2010-11-29 II 7511 Lihatöötlejad, kalakäitlejad jms töölised 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Lihunik II Butcher II 3 Lihunik II (versioon 1) Lihunik II (versioon 2) Lihunik II (versioon 4) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Lihunik 23 2007-11-21 2007-11-21 2010-11-29 II 7511 Lihatöötlejad, kalakäitlejad jms töölised 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Piimatoodete meister III Dairy products master III 3 Piimatoodete meister III (versioon 1) Piimatoodete meister III (versioon 2) Piimatoodete meister III (versioon 4) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Piimatöötleja 22 2007-05-30 2007-05-30 2010-11-29 V 7513 Piimatöötlejad 0721 Toiduainete töötlemine 11 Joogitootmine Piimatöötleja I Dairy products maker I 2 Piimatöötleja I (versioon 1) Piimatöötleja I (versioon 3) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Piimatöötleja 22 2007-05-30 2007-05-30 2010-11-29 I 7513 Piimatöötlejad 0721 Toiduainete töötlemine 11 Joogitootmine Värske liha käitleja II Processor of fresh meat II 3 Lihatoodete valmistaja II (versioon 1) Lihatoodete valmistaja II (versioon 2) Lihatoodete valmistaja II (versioon 3) Lihatoodete valmistaja II (versioon 4) Lihatöötleja, tase 4 (versioon 5) Värske liha käitleja II (versioon 1) Värske liha käitleja II (versioon 2) Värske liha käitleja II (versioon 4) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Lihatöötleja 23 2007-11-21 2007-11-21 2010-11-29 II 7511 Lihatöötlejad, kalakäitlejad jms töölised 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Aednik I Gardener I 3 Aednik I (versioon 1) Aednik I (versioon 2) Aednik I (versioon 4) Aednik I (versioon 6) Nooremaednik, tase 3 (versioon 10) Nooremaednik, tase 3 (versioon 11) Nooremaednik, tase 3 (versioon 5) Nooremaednik, tase 3 (versioon 7) Nooremaednik, tase 3 (versioon 8) Nooremaednik, tase 3 (versioon 9) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Aiandus ja maastikuehitus Aednik 23 2007-11-21 2007-11-21 2010-12-19 I 6113 Aednikud, puukooli töötajad ja istikukasvatajad 0812 Aiandus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Sisevee laevajuht II Boatmaster for the carriage of goods and passangers by inland waterway II 2 Sisevee laevajuht II (versioon 1) Sisevee laevajuht II (versioon 3) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Merendus Laevajuht 23 2008-12-10 2008-12-10 2011-06-08 II 3152 Laevajuhid ja lootsid 1041 Transporditeenused 50 Veetransport Laopidaja III Warehouseman III 3 Laohoidja, tase 5 (versioon 5) Laojuht, tase 5 (versioon 6) Laojuht, tase 5 (versioon 7) Laopidaja III (versioon 1) Laopidaja III (versioon 2) Laopidaja III (versioon 4) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Logistika Laohoidja 23 2008-12-10 2008-12-10 2011-06-08 III 4321 Laoarvestuse kontoritöötajad 1041 Transporditeenused 52 Laondus ja veondust abistavad tegevusalad Logistik III Logistics III 1 Logistik III (versioon 2) Logistik, tase 5 (versioon 3) Logistik, tase 5 (versioon 4) Logistik, tase 5 (versioon 5) Logistik, tase 5 (versioon 6) Veokorraldaja, tase 5 (versioon 1) Veokorraldaja, tase 5 (versioon 2) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Logistika Veokorraldaja-logistik 20 2007-11-22 2007-11-22 2010-12-28 III 4323 Transpordivaldkonna kontoritöötajad 1041 Transporditeenused 52 Laondus ja veondust abistavad tegevusalad Maaväe ohvitser III Land Forces OF – 1 1 Maaväe ohvitser III (versioon 2) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Kaitseväeteenistus Maaväe ohvitser 10 2005-06-06 2005-06-06 2008-06-04 III 0110 Sõjaväe ohvitserid 1031 Sõjandus ja riigikaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Õhuväe ohvitser III Air Force Officer III 1 Õhuväe ohvitser III (versioon 2) Õhuväe ohvitser III (versioon 3) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Kaitseväeteenistus Õhuväe ohvitser 15 2006-12-11 2006-12-11 2008-12-09 III 0110 Sõjaväe ohvitserid 1031 Sõjandus ja riigikaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Ettevõtja III Entrepreneur III 1 Ettevõtja III (versioon 2) Väikeettevõtja, tase 5 (versioon 3) Väikeettevõtja, tase 5 (versioon 4) Väikeettevõtja, tase 5 (versioon 5) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Juhtimine ja haldus Väikeettevõtja 19 2004-07-14 2004-07-14 2008-05-26 III 1219 Äriteenindus- ja haldusjuhid, mujal liigitamata 0413 Juhtimine ja haldus 94 Organisatsioonide tegevus Suhtlemistreener III Communication and interaction skills trainer III 1 Suhtlemistreener III (versioon 2) Suhtlemistreener III (versioon 4) Suhtlemistreener, tase 5 (versioon 3) Haridus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Nõustamine ja koolitus Suhtlemistreener 31 2007-11-28 2007-11-28 2008-12-10 III 2424 Töötajate koolituse ja täiendõppe tippspetsialistid 0111 Kasvatusteadus 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Fleksotrükkal I flexoprinter I 2 Fleksotrükkal I (versioon 1) Fleksotrükkal I (versioon 3) Fleksotrükkal I (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Trükitööstus Trükkal 34 2008-12-11 2008-12-11 2011-05-30 I 7322 Trükkalid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 18 Trükindus ja salvestiste paljundus Täiskasvanute koolitaja/andragoog II Adult Educator II 2 Täiskasvanute koolitaja, tase 5 (versioon 4) Täiskasvanute koolitaja, tase 5 (versioon 5) Täiskasvanute koolitaja, tase 5 (versioon 6) Täiskasvanute koolitaja, tase 5 (versioon 7) Täiskasvanute koolitaja, tase 5 (versioon 8) Täiskasvanute koolitaja, tase 5 (versioon 9) Täiskasvanute koolitaja/andragoog II (versioon 1) Täiskasvanute koolitaja/andragoog II (versioon 3) Haridus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Nõustamine ja koolitus Täiskasvanute koolitaja 34 2008-12-11 2008-12-11 2011-01-09 II 2424 Töötajate koolituse ja täiendõppe tippspetsialistid 0111 Kasvatusteadus 85 Haridus Kultuuritöötaja III Cultural Specialist III 2 Kultuurikorraldaja, tase 4 (versioon 4) Kultuurikorraldaja, tase 4 (versioon 5) Kultuurikorraldaja, tase 4 (versioon 6) Kultuurikorraldaja, tase 4 (versioon 7) Kultuuritöötaja III (versioon 1) Kultuuritöötaja III (versioon 3) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Kultuuritöö Kultuurikorraldaja 8 2010-12-29 2010-12-29 2011-06-07 III 4 4 3435 Muud kunsti- ja kultuurivaldkonna keskastme spetsialistid 0215 Muusika ja esituskunstid 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Interpreet-instrumentalist III Interpreet-instrumentalist III 3 Instrumentalist III (versioon 1) Interpreet-instrumentalist III (versioon 2) Interpreet-instrumentalist III (versioon 4) Interpreet, tase 4 (versioon 10) Interpreet, tase 4 (versioon 5) Interpreet, tase 4 (versioon 6) Interpreet, tase 4 (versioon 7) Interpreet, tase 4 (versioon 8) Interpreet, tase 4 (versioon 9) Laulja III (versioon 1) Laulja III (versioon 2) Laulja III (versioon 3) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Interpreet 8 2010-12-29 2010-12-29 2011-06-07 III 4 4 2652 Muusikud, lauljad ja heliloojad 0215 Muusika ja esituskunstid 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Optometrist III Optometrist III 3 Optometrist III (versioon 1) Optometrist III (versioon 2) Optometrist III (versioon 4) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Optomeetria Optometrist 31 2007-12-03 2007-12-03 2011-09-27 III 3254 Optometristid ja optikud 0914 Meditsiinidiagnostika- ja ravitehnoloogia 86 Tervishoid Pärimuskultuuri spetsialist III Specialist in Traditional Culture III 1 Pärimuskultuuri spetsialist III (versioon 2) Pärimuskultuuri spetsialist III (versioon 3) Pärimuskultuuri spetsialist, tase 5 (versioon 4) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Kultuuritöö Pärimuskultuuri spetsialist 18 2008-05-21 2008-05-21 2010-12-28 III 2359 Pedagoogika tippspetsialistid, mujal liigitamata 0322 Raamatukogundus, teave, arhiivindus 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Elektroonikaseadmete paigaldaja ja hooldaja II Electronics Technician II 1 Elektroonikaseadmete paigaldaja ja hooldaja II (versioon 2) Elektroonikaseadmete paigaldaja ja hooldaja II (versioon 3) Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA Elektroonika Elektroonikaseadmete koostaja 25 2008-05-27 2008-05-27 2011-05-25 II 7421 Elektroonikaseadmete mehaanikud ja hooldajad 0714 Elektroonika ja automaatika 26 Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine Elektroonikaseadmete koostaja II Electronics assembly operator II 1 Elektroonikaseadmete koostaja II (versioon 2) Elektroonikaseadmete koostaja II (versioon 3) Elektroonikaseadmete koostaja, tase 3 (versioon 4) Elektroonikaseadmete koostaja, tase 3 (versioon 5) Elektroonikaseadmete koostaja, tase 3 (versioon 6) Elektroonikaseadmete koostaja, tase 3 (versioon 7) Elektroonikaseadmete koostaja, tase 3 (versioon 8) Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA Elektroonika Elektroonikaseadmete koostaja 25 2008-05-27 2008-05-27 2011-05-25 II 8212 Elektri- ja elektroonikaseadmete koostajad 0714 Elektroonika ja automaatika 26 Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine Energiaaudiitor IV Energy Auditor IV 1 Energiaaudiitor IV (versioon 2) Energiaaudiitor, tase 6 (versioon 3) Energiaaudiitor, tase 6 (versioon 7) Hoonete energiaaudiitor, tase 6 (versioon 4) Hoonete energiaaudiitor, tase 6 (versioon 5) Hoonete energiaaudiitor, tase 6 (versioon 6) Hoonete energiamärgise väljastaja III (versioon 1) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Inseneride Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Ehitiste energiatõhusus Energiaaudiitor 14 2008-06-03 2008-06-03 2010-12-02 IV 2151 Elektriinsenerid 0713 Elektrienergia ja energeetika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Mäeinsener IV Mining Engineer IV 1 Mäeinsener IV (versioon 2) Mäeinsener, tase 6 (versioon 3) Mäeinsener, tase 6 (versioon 4) Mäeinsener, tase 6 (versioon 5) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Inseneride Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Kaevandamine Mäeinsener 14 2008-06-03 2008-06-03 2010-12-02 IV 2146 Mäetööstuse, metallurgia jms valdkondade tippspetsialistid 0532 Maateadus 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Pottsepp I Potter, Stove-maker I 1 Pottsepp I (versioon 2) Pottsepp I (versioon 3) Pottsepp-sell, tase 3 (versioon 4) Pottsepp-sell, tase 3 (versioon 5) Pottsepp-sell, tase 3 (versioon 6) Pottsepp-sell, tase 3 (versioon 7) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Küttesüsteemide ehitus ja hooldus Pottsepp 28 2008-06-18 2008-06-18 2010-12-26 I 7112 Müürsepad jms töölised 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Klaverimeister II Tuner II 1 Klaverihäälestaja-tehnik, tase 4 (versioon 4) Klaverihäälestaja-tehnik, tase 4 (versioon 5) Klaverihäälestaja-tehnik, tase 4 (versioon 6) Klaverimeister II (versioon 2) Klaverimeister II (versioon 3) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Klaverihäälestaja 19 2008-12-10 2008-12-10 2010-12-28 II 7312 Pillimeistrid ja -häälestajad 0215 Muusika ja esituskunstid 95 Arvutite ning tarbeesemete ja kodutarvete parandus Mehhatroonik II Mechatronic II 2 Mehhatroonik II (versioon 1) Mehhatroonik II (versioon 3) Mehhatroonik II (versioon 4) Mehhatroonik II (versioon 5) Mehhatroonik, tase 4 (versioon 6) Mehhatroonik, tase 4 (versioon 7) Mehhatroonik, tase 4 (versioon 8) Mehhatroonik, tase 4 (versioon 9) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Mehhatroonik 12 2006-01-20 2006-01-20 2008-09-22 II 7421 Elektroonikaseadmete mehaanikud ja hooldajad 0715 Mehaanika ja metallitöö 26 Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine Õmbleja I Sewer I 4 Õmbleja I (versioon 1) Õmbleja I (versioon 2) Õmbleja I (versioon 3) Õmbleja I (versioon 5) Õmbleja, tase 3 (versioon 6) Õmbleja, tase 3 (versioon 7) Õmbleja, tase 3 (versioon 8) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Kergetööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Rõivatootmine Õmbleja 14 2007-10-09 2007-10-09 2011-11-22 I 8153 Masinõmblejad 0723 Tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha töötlemine 14 Rõivatootmine Rätsep III Tailor III 3 Kergete rõivaste rätsep, tase 4 (versioon 6) Kergete rõivaste rätsep, tase 4 (versioon 7) Rätsep III (versioon 1) Rätsep III (versioon 2) Rätsep III (versioon 4) Rätsep III (versioon 5) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Kergetööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Rõivatootmine Rätsep 14 2007-10-09 2007-10-09 2008-05-20 III 7531 Rätsepad, köösnerid ja kübarategijad 0723 Tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha töötlemine 14 Rõivatootmine Liikurmasinajuht II Mobile machine operator II 2 Liikurmasinajuht II (versioon 1) Liikurmasinajuht II (versioon 3) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Kaevandamine Liikurmasinajuht 13 2004-06-01 2004-06-01 2008-05-26 II 8342 Maaparandus-, tee- jms masinate juhid 0724 Kaevandamine ja rikastamine 09 Kaevandamist abistavad tegevusalad Aedviljatöötleja I Fruit and vegetable processor I 3 Aedviljatöötleja I (versioon 1) Aedviljatöötleja I (versioon 2) Aedviljatöötleja I (versioon 4) Aedviljatöötleja, tase 4 esmane kutse (versioon 5) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Aedviljatöötleja 26 2008-11-26 2008-11-26 2011-11-16 I 8160 Toiduainete jms toodete masinate operaatorid 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Ostujuht, tase 6 Purchasing manager, level 6 1 Hanke- ja ostujuht, tase 6 (versioon 4) Hankejuht, tase 6 (versioon 2) Hankejuht, tase 6 (versioon 3) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Logistika Ostujuht 8 2011-12-01 2011-12-01 2016-11-30 6 6 1324 Tarne-, turustus- jms juhid 1041 Transporditeenused 52 Laondus ja veondust abistavad tegevusalad Tööosad ja tööülesanded Keelte oskustasemete kirjeldused Arvuti kasutamise oskused Janek Õsso AS Wendre Ain Tulvi Eesti Ostu- ja Tarneahelate Juhtimise Ühing, PAC Training OÜ Margit Kissa Selver AS Tiia Karu Prisma Peremarket AS Veronika Kuuskmann PKC Eesti AS Ostutegevuse kutsealal on ostuassistendi ja ostujuhi kutsed. Ostuassistent täidab ostutehnilisi tööülesandeid, ostujuht teostab sisseostmist ja organiseerib ettevõtte sisulist ostutööd, tagades sortimendi ja toodete olemasolu. Ostujuhi töö sisuks on korraldada ettevõtte ostutööd, sh osta ettevõtte tegevuseks vajalikke materjale, kaupu ja teenuseid õigel ajal, õiges kohas, õige hinna- ja kvaliteedisuhtega, kasutades selleks optimaalselt ressursse. Tema oluliseks tööülesandeks on ka tarnijate haldamine. Ostujuhi töövaldkondadeks on strateegiline ja taktikaline planeerimine, tarnijate valik, läbirääkimine, suhtlemine ja tarnijate hindamine, ostutegevuste mõõtmine, ostueelarve koostamine, päringute koostamine ja analüüsimine, varude haldamine jne. Ostujuht töötab iseseisvalt, juhendades alluvate tööd. Ta vastutab kogu ettevõtte ostustrateegia elluviimise ja ostutegevuse eest. Ostujuht peab olema valmis meeskonnatööks, tema töö eeldab suhtlemist nii kaastöötajate kui i partneritega. Ostujuhina töötades on olulisteks isikuomadusteks analüüsioskus, hea suhtlemisoskus, pingetaluvus, kohanemisvõime erinevate olukordadega, otsustusjulgus ja kiire reageerimisvõime. A.2.1 Ostustrateegia ja ostupoliitika väljatöötamine A.2.2 Ostuvajaduse planeerimine, ostutoimingute ettevalmistamine ja läbiviimine A.2.3 Ostutegevuse protsesside planeerimine ja käivitamine, toimingute jälgimine ning mõõtmine A.2.4 Varude juhtimine A.2.5 Ostuorganisatsiooni juhtimine ja ostutegevuse arendamine A.2.6 Tarnijate haldamine A.2.7 Personali juhtimine ja arendamine A.2.8 Turundustegevuste juhtimine jaekaubanduses Ostujuhi tööaeg sõltub ettevõtte töökorraldusest. Võib ette tulla töötamist väljaspool tavapärast tööaega. Ostujuhi töö on pingeline, eeldab tegutsemist vastavalt prioriteetidele ning kiiret reageerimist turusituatsiooni muutustele, ta peab suutma teha sobivaid taktikalisi valikuid ja kiireloomulisi otsuseid. Ostujuht töötab kontoris, tema töö võib eeldada viibimist välislähetustel. Ostujuht kasutab oma igapäevatöös enamlevinud kontoritehnikat ja sidevahendeid. Ostujuhi tööks vajalikud vaimsed eeldused on süsteemsus, loogiline mõtlemine ja matemaatiline võimekus (arvude ja kvantitatiivsete seoste mõistmine), õppimisvõime. Isiksuseomadustest on ostujuhile väga olulised pingetaluvus, vastutus- ja kohanemisvõime, suhtlemisoskus, ambitsioonikus ning mõjutamisvõime. Üldjuhul on ostujuht bakalaureusekraadi või rakenduskõrgharidusega või sellele vastava kvalifikatsiooniga. Tema kutsealane õpe võib toimuda ka kvalifikatsiooni- ja/või täiendusõppe kursustel. Vajalikud kutseoskused võivad olla omandatud ka töökohal. Võimalikud ametinimetused on ostujuht, ostuvaldkonna juht, ostuspetsialist, hankespetsialist, hankejuht, kategooriajuht, ostukoordinaator, strateegiline ostja. Kutse moodustub üheksast kompetentsist. Kutsetunnistuse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside B2.1 – B.2.9 tõendamine. Ostustrateegia ja ostupoliitika väljatöötamine 7 Ostuvajaduse väljaselgitamine, ostutoimingute ettevalmistamine ja läbiviimine 6 Ostutegevuse protsesside planeerimine ja käivitamine, toimingute jälgimine ning mõõtmine 6 Varude juhtimine 6 Ostuorganisatsiooni juhtimine ja ostutegevuse arendamine 7 Tarnijate haldamine 6 Personali juhtimine ja arendamine 6 Turundustegevuste juhtimine jaekaubanduses 6 Ostujuht, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Tarneahelajuht, tase 7 Supply Chain Manager, level 7 1 Tarneahelajuht, tase 7 (versioon 2) Tarneahelajuht, tase 7 (versioon 3) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Logistika Tarneahela juht 8 2011-12-01 2011-12-01 2016-11-30 7 7 1324 Tarne-, turustus- jms juhid 1041 Transporditeenused 52 Laondus ja veondust abistavad tegevusalad Tööosad ja tööülesanded Ain Tulvi PROLOG, PAC Training OÜ Gristel Tali PROLOG, BCS Itera AS Hele Hammer Telema AS, EBS Illimar Paul PROLOG, Sensei OÜ Jekaterina Ossipova Tallinna Tehnikakõrgkool, Tallinna Tehnikaülikool Tarneahelajuht on strateegilise tasandi juht, kes töötab tootmis- ja kaubandusettevõtetes, vastutades kliendinõudluse rahuldamisele suunatud äritegevuse eest. Tarneahelajuht vastutab pakkumise ja nõudluse sünkroniseerimise ning optimaalse varude taseme eest kogu tarneahela ulatuses. Tarneahelajuhi töös on väga olulisel kohal koostöö klientide ja tarnijatega, planeerimine, suhtlemine, kulude alandamine ja protsesside parandamine ning meeskonnatöö juhtimine. Tähtis on kõikide tööd reguleerivate õigusaktide, konventsioonide ja normide tundmine ning nende järgimine. A.2.1 Tarneahela strateegia väljatöötamine ja elluviimine A.2.2 Tarneahela võrgustiku projekteerimine ja arendamine A.2.3 Sisemiste protsesside juhtimine ja integreerimine A.2.4 Koostöö väliste partneritega ja protsesside integreerimine A.2.5 Tarneahela finantsjuhtimine A.2.6 Tarneahela riskijuhtimine A.2.7 Tarneahela säästev ja keskkonnateadlik juhtimine A.2.8 Nõudluse prognoosimine A.2.9 Ostujuhtimine A.2.10 Tootmise juhtimine A.2.11 Transpordi korraldamine A.2.12 Varude juhtimine A.2.13 Lao juhtimine A.2.14 Tellimuste täitmine ja klienditeenindus Töö võib olla periooditi pingeline. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Võimalikud on sagedased ning pikaajalised töölähetused. Pidev rahvusvaheline suhtlemine eeldab vähemalt ühe, aga soovitavalt mitme võõrkeele oskust. Tarneahelajuht kasutab oma töös tavapäraseid bürootöövahendeid, mitmesuguseid kommunikatsioonitehnikaid, kontori- ja valdkonnaspetsiifilist tarkvara Tarneahelajuhi töös on olulised järgmised isikuomadused: sihikindlus, suhtlemisoskus, vastutus- ja enesekehtestamisvõime, otsustusvõime, juhtimisjulgus, empaatiavõime, algatusvõime, analüütiline mõtlemine, orienteeritus tulemusele ja kvaliteedile, pingetaluvus, saavutusvajadus, veenmisvõime, süsteemsus ja ettevõtlikkus. Tarneahelajuhina töötamiseks on vajalik magistritasemele vastav kõrgharidus (majanduse, logistika, tehnika, tootmise, ettevõtluse või ärijuhtimise valdkonnas). Tarneahelajuht Tarneahelajuhi kutse moodustub neljateistkümnest kompetentsist. Kutsetunnistuse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside B.2.1 – B.2.14 tõendamine. Tarneahela strateegia väljatöötamine ja elluviimine 7 Tarneahela võrgustiku projekteerimine ja arendamine 7 Sisemiste protsesside juhtimine ja integreerimine 7 Koostöö väliste partneritega ja protsesside integreerimine 7 Tarneahela finantsjuhtimine 7 Tarneahela riskijuhtimine 7 Tarneahela säästev ja keskkonnateadlik juhtimine 6 Nõudluse prognoosimine 7 Ostujuhtimine 6 Tootmise juhtimine 6 Transpordi korraldamine 6 Varude juhtimine 6 Lao juhtimine 6 Tellimuste täitmine ja klienditeenindus 7 Kondiiter II Pastry-cook II 3 Kondiiter II (versioon 1) Kondiiter II (versioon 2) Kondiiter II (versioon 4) Kondiiter, tase 4 (versioon 5) Kondiiter, tase 4 (versioon 6) Kondiiter, tase 4 (versioon 7) Kondiiter, tase 4 (versioon 8) Kondiiter, tase 4 (versioon 9) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Kondiiter 26 2008-11-26 2008-11-26 2011-11-16 II 7512 Pagarid, kondiitrid ja maiustustevalmistajad 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Kondiiter I Pastry-cook I 4 Kondiiter I (versioon 1) Kondiiter I (versioon 2) Kondiiter I (versioon 3) Kondiiter I (versioon 5) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Kondiiter 26 2008-11-26 2008-11-26 2011-11-16 I 7512 Pagarid, kondiitrid ja maiustustevalmistajad 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Abikelner, tase 3 Waiter, level 3 1 Abikelner, tase 3 (versioon 2) Abikelner, tase 3 (versioon 3) Abikelner, tase 3 (versioon 4) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Kelner 7 2011-12-01 2011-12-01 2016-03-02 3 3 5131 Ettekandjad ja kelnerid 1013 Majutamine ja toitlustamine 56 Toidu ja joogi serveerimine Tööosad ja tööülesanded Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Allan Vainu Teie Kelner OÜ, Eesti Kelnerite- ja Ettekandjate Liit Kaido Ladva Piano Baltic OÜ, Restoran Vapiano Reelika Eerik Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool, Eesti Kelnerite ja Ettekandjate Liit Sirje Rekkor Tallinna Ülikool, Eesti Hotellide ja Restoranide Liit Tiiu Parm Teie Kelner OÜ, Eesti Kelnerite- ja Ettekandjate Liit Ülle Parbo Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Kelneritöö kutsealal on koostatud 3. taseme abikelneri, 4. taseme kelneri ja 5. taseme vanemkelneri kutsestandardid. Kelner on klienditeenindaja, kes töötab toitlustusteenust pakkuvas ettevõttes nagu (restoran, kohvik, pubi, ööklubi, klubi jm). Oma töös lähtub ta klientide vajadustest ja soovidest ning tegutseb ja käitub vastavalt eetilistele, esteetilistele ja muudele sotsiaalselt heaks kiidetud normidele. 3. taseme abikelner abistab kelnerit teenindusprotsessi ettevalmistamisel, seades valmis serveerimiseks vajalikud vahendid. Abistab kelnerit teenindusprotsessi jooksul toitude ja jookide serveerimisel ning puhastus- ja koristustöödel. Abikelner suhtleb klientidega sõbralikult ja lähtuvalt heast tavast. Vajalik on tahe ja oskus töötada meeskonnas ja juhendamise all. A.2.1 Töö planeerimine ja korraldamine A.2.2 Teenindussituatsiooni alustamine A.2.3 Tellimuste vastuvõtmine ja edastamine A.2.4 Toitude ja jookide serveerimine A.2.5 Teenindussituatsiooni lõpetamine A.2.6 Catering ja peolaudade teenindus A.2.7 Koristus- ja puhastustööd Abikelner töötab toitlustusteenust pakkuvas ettevõttes. Abikelneri kutse eeldab valmisolekut töötada vahetustega, puhkepäevadel, riiklikel pühadel, õhtusel ja öisel ajal. Töö võib olla periooditi pingeline ning eeldab head füüsilist vastupidavust, suhtlemisvalmidust ja oskust suhelda erinevate inimestega. Söögisaali sisustus, lauapesu (tekstiilid), serveerimisvahendid, serviisid, klaasid ja söögiriistad, kohvivalmistamise seadmed, väljastusseadmed, baaritöö vahendid ja seadmed, külmutusseadmed, jäämasinad, nõudepesumasinad, koristamisvahendid jm väikevahendid. Klientide teenindamine eeldab teenindus- ja suhtlemisvalmidust, kontsentratsioonivõimet, rahulikku meelt, pingetaluvust ja füüsilist vastupidavust, väljendusoskust, selget diktsiooni ja tolerantsust. Abikelneri kutse taotlemisel eeldatakse põhiharidust. Abikelneriks saab õppida töökohal. Abikelneri enamlevinud ametinimetused on kelneri õpilane, ettekandja, teenindaja, toitlustusteenindaja, klienditeenindaja jms. Tervisetõend. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.7 ja B.2.8 (läbivad kompetentsid) tõendamine. Töö planeerimine ja korraldamine 3 Teenindussituatsiooni alustamine 3 Tellimuste vastuvõtmine ja edastamine 3 Toitude ja jookide serveerimine 3 Teenindussituatsiooni lõpetamine 3 Catering- ja peoteenindus 3 Koristus- ja puhastustööd 3 Abikelner, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Kelner, tase 4 Waiter, level 4 5 Kelner I (versioon 3) Kelner I (versioon 4) Kelner I (versioon 6) Kelner, tase 4 (versioon 7) Kelner, tase 4 (versioon 8) Kelner, tase 4 (versioon 9) Kelner/ettekandja I (versioon 1) Kelner/ettekandja I (versioon 2) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Kelner 7 2011-12-01 2011-12-01 2016-03-02 4 4 5131 Ettekandjad ja kelnerid 1013 Majutamine ja toitlustamine 56 Toidu ja joogi serveerimine Tööosad ja tööülesanded Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Allan Vainu Teie Kelner OÜ, Eesti Kelnerite- ja Ettekandjate Liit Kaido Ladva Piano Baltic OÜ, Restoran Vapiano Reelika Eerik Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool, Eesti Kelnerite ja Ettekandjate Liit Sirje Rekkor Tallinna Ülikool, Eesti Hotellide ja Restoranide Liit Tiiu Parm Teie Kelner OÜ, Eesti Kelnerite- ja Ettekandjate Liit Ülle Parbo Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Kelneritöö kutsealal on koostatud 3. taseme abikelneri, 4. taseme kelneri ja 5. taseme vanemkelneri kutsestandardid. Kelner on klienditeenindaja, kes töötab toitlustusteenust pakkuvas ettevõttes (restoran, kohvik, pubi, ööklubi, klubi jm). Oma töös lähtub ta klientide vajadustest ja soovidest ning tegutseb ja käitub vastavalt eetilistele, esteetilistele ja muudele sotsiaalselt heaks kiidetud normidele. 4. taseme kelner valmistab ette teenindusprotsessi, seades valmis serveerimiseks vajalikud vahendid. Teenindusprotsessi jooksul võtab vastu kliendid, esitleb tooteid ja teenuseid, nõustab kliente ning võtab vastu tellimusi. Kelner valmistab jooke ning serveerib toite ja jooke, suhtleb klientidega sõbralikult ja lähtuvalt heast tavast. Teenindusprotsessi lõpetamisel arveldab klientidega, küsib tagasisidet ja saadab kliendid ära positiivset kliendikontakti hoides. Vastutab teenindusprotsessi toimimise eest, töötab meeskonnas ja juhendab abikelnerit. Tunneb ettevõtte tooteid ja teenuseid. A.2.1 Töö planeerimine ja korraldamine A.2.2 Teenindussituatsiooni alustamine A.2.3 Tellimuste vastuvõtmine ja edastamine A.2.4 Jookide valmistamine A.2.5 Toitude ja jookide serveerimine A.2.6 Teenindussituatsiooni lõpetamine A.2.7 Catering ja peolaudade teenindus A.2.8 Koristus- ja puhastustööd Kelner töötab toitlustusteenust pakkuvas ettevõttes. Kelneri kutse eeldab valmisolekut töötada vahetustega, puhkepäevadel, riiklikel pühadel, õhtusel ja öisel ajal. Töö võib olla periooditi pingeline ning eeldab head füüsilist vastupidavust, suhtlemisvalmidust ja oskust suhelda erinevate inimestega. Söögisaali sisustus, lauapesu (tekstiilid), serveerimisvahendid, serviisid, klaasid ja söögiriistad, arvlemistehnika, kohvivalmistusseadmed, kuumtöötlemisseadmed, väljastusseadmed, baaritöö vahendid ja seadmed, külmutusseadmed, jäämasinad, nõudepesumasinad, koristamisvahendid jm väikevahendid. Klientide teenindamine eeldab teenindus- ja suhtlemisvalmidust, võimet kiirelt ja sujuvalt ühelt tegevuselt teisele siirduda, head kontsentratsioonivõimet, head mälu, rahulikku meelt, pingetaluvust ja füüsilist vastupidavust, selget diktsiooni ja empaatiavõimet. Töö eeldab vastutus- ja analüüsivõimet, usaldatavust, korrektsust, täpsust, kohusetunnet, enesedistsipliini. Kelneri kutse taotlemisel eeldatakse keskharidust ja kutsealase koolituse läbimist. Kelneriks saab õppida kutsekoolis, kursustel ja/või töökohal. Ametinimetused võivad olla kelner, ettekandja, teenindaja, toitlustusteenindaja, klienditeenindaja jms. Tervisetõend. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.8 ja B.2.9 (läbivad kompetentsid) tõendamine. Töö planeerimine ja korraldamine 4 Teenindussituatsiooni alustamine 4 Tellimuste vastuvõtmine ja edastamine 4 Jookide valmistamine 4 Toitude ja jookide serveerimine 4 Teenindussituatsiooni lõpetamine 4 Catering- ja peoteenindus 4 Koristus – ja puhastustööd 4 Kelner, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Vanemkelner, tase 5 Waiter, level 5 4 Kelner II (versioon 2) Kelner II (versioon 3) Kelner II (versioon 5) Kelner/ettekandja II (versioon 1) Vanemkelner, tase 5 (versioon 5) Vanemkelner, tase 5 (versioon 6) Vanemkelner, tase 5 (versioon 7) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Kelner 7 2011-12-01 2011-12-01 2016-03-02 5 5 5131 Ettekandjad ja kelnerid 1013 Majutamine ja toitlustamine 56 Toidu ja joogi serveerimine Tööosad ja tööülesanded Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Allan Vainu Teie Kelner OÜ, Eesti Kelnerite- ja Ettekandjate Liit Kaido Ladva Piano Baltic OÜ, Restoran Vapiano Reelika Eerik Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool, Eesti Kelnerite ja Ettekandjate Liit Sirje Rekkor Tallinna Ülikool, Eesti Hotellide ja Restoranide Liit Tiiu Parm Teie Kelner OÜ, Eesti Kelnerite- ja Ettekandjate Liit Ülle Parbo Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Kelneritöö kutsealal on koostatud 3. taseme abikelneri, 4. taseme kelneri ja 5. taseme vanemkelneri kutsestandardid. Kelner on klienditeenindaja, kes töötab toitlustusteenust pakkuvas ettevõttes (restoran, kohvik, pubi, ööklubi, klubi jm). Oma töös lähtub ta klientide vajadustest ja soovidest ning tegutseb ja käitub vastavalt eetilistele, esteetilistele ja muudele sotsiaalselt heaks kiidetud heakskiidetud normidele. Vanemkelner korraldab teenindusprotsessi ettevalmistamist, koostab töögraafikud, juhendab meeskonda, jagab infot ja tööülesandeid. Korraldab teenindusprotsessi, klientide vastuvõtmist ja nõustamist, vajadusel valmistab jooke ning serveerib toite ja jooke. Vanemkelner suhtleb klientidega sõbralikult ja lähtuvalt heast tavast. Kogub ja analüüsib tagasisidet kogu teenindusprotsessi vältel. Jälgib ja inventeerib laoseisu, vastutab kaupade ja töövahendite olemasolu eest. Vastutab meeskonna koolitamise ja tööprotsessi tõrgeteta toimimise eest. Jälgib enesekontrolliplaani ja vastutab selle täitmise eest. Tunneb kogu ettevõtte toodet ja võimalusi. A.2.1 Töö planeerimine ja korraldamine A.2.2 Teenindussituatsiooni alustamine A.2.3 Tellimuste vastuvõtmine ja edastamine A.2.4 Jookide valmistamine A.2.5 Toitude ja jookide serveerimine A.2.6 Teenindussituatsiooni lõpetamine A.2.7 Catering ja peolaudade teenindus A.2.8 Koristus- ja puhastustööd A.2.9 Juhtimine Vanemkelner töötab toitlustusteenust pakkuvas ettevõttes. Vanemkelneri kutse eeldab valmisolekut töötada vahetustega, puhkepäevadel, riiklikel pühadel, õhtusel ja öisel ajal. Töö võib olla periooditi pingeline ning eeldab head füüsilist vastupidavust, suhtlemisvalmidust ja oskust suhelda erinevate inimestega. Söögisaali sisustus, lauapesu (tekstiilid), serveerimisvahendid, serviisid, klaasid ja söögiriistad, arvlemistehnika, kohvivalmistusseadmed, kuumtöötlemisseadmed, väljastusseadmed, baaritöö vahendid ja seadmed, külmutusseadmed, jäämasinad, nõudepesumasinad, koristamisvahendid jm väikevahendid. Tavapärane kontoritehnika. Klientide teenindamine eeldab teenindus- ja suhtlemisvalmidust, võimet kiirelt ja sujuvalt siirduda ühelt tegevuselt teisele, head kontsentratsioonivõimet, head mälu, rahulikku meelt, pingetaluvust ja füüsilist vastupidavust, selget diktsiooni ja empaatiavõimet. Töö eeldab vastutusvõimet, usaldatavust, korrektsust, täpsust, kohusetunnet, enesedistsipliini, juhtimisvõimekust ja analüütilist mõtlemist. Vanemkelneri kutse taotlemisel eeldatakse põhiharidust ja kutsealase koolituse läbimist. Vanemkelneriks saab õppida täiendkoolitustel, töökohal ja järjepideval töötamisel kelnerina. Ametinimetused võivad olla kelner, vanemkelner, ülemkelner, vahetuse vanem, teenindaja, toitlustusteenindaja, klienditeenindaja jms. Tervisetõend. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.9 ja B.2.10 (läbivad kompetentsid) tõendamine. Töö planeerimine ja korraldamine 5 Teenindussituatsiooni alustamine 5 Tellimuste vastuvõtmine ja edastamine 5 Jookide valmistamine 5 Toitude ja jookide serveerimine 5 Teenindussituatsiooni lõpetamine 5 Catering- ja peoteenindus 5 Koristus – ja puhastustööd 5 Juhtimine 5 Vanemkelner, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Hotelliteenindaja, tase 3 Hospitality service person, level 3 6 Hotelliteenindaja I (versioon 1) Hotelliteenindaja I (versioon 2) Hotelliteenindaja I (versioon 3) Hotelliteenindaja I (versioon 4) Hotelliteenindaja I (versioon 5) Hotelliteenindaja, tase 3 (versioon 7) Toateenija, tase 3 Toitlustusteenindaja, tase 3 Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Hotelliteenindaja 7 2011-12-01 2011-12-01 2013-10-30 3 3 4224 Hotelliadministraatorid 1013 Majutamine ja toitlustamine 55 Majutus Tööosad ja tööülesanded Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Andra Piirsalu Hotell Telegraaf Ester Saaremets ekspert Siivi Kaldoja Radisson Blu Hotell Olümpia Toomas Undusk Eesti Hotellide ja Restoranide Liit Ülle Parbo Riiklik eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Majutusteeninduse kutsealal on koostatud hotelliteenindaja 3, hotelliteenindaja 4 ning hotelliteeninduse spetsialist 5 kutsestandardid. 3. taseme hotelliteenindaja on klienditeenindaja majutusteenust pakkuvas ettevõttes, kes on omandanud nii toateenija kui toitlustusteenindaja kompetentsid. 3. taseme hotelliteenindaja lähtub oma töös erineva kultuuritaustaga külaliste vajadustest ja soovidest ning tegutseb ja käitub vastavalt eetilistele, esteetilistele ja muudele sotsiaalselt heaks kiidetud normidele. Ta oskab teenindada külalisi, valmistada lihtsamaid toite ja koristada numbritube ning üldkasutatavaid ruume. Ta suhtleb nii välis- kui siseklientidega sõbralikult ja lähtuvalt heast tavast. Oluline on väljendus- ja keelteoskus. Tal on tahe ja oskus töötada meeskonnas ja juhendamise all. Vajalik on kohalike huviväärsuste ning turistidele suunatud teenuste tundmine ning oskus neid soovitada. 3. taseme hotelliteenindaja kutse koosneb kahest osakutsest: 1) toateenija 3 osakutse 2) toitlustusteenindaja 3 osakutse. A.2.1 Puhastusteenindus ja laomajandus A.2.2 Toitlustusteenindus Hotelliteenindaja 3 töötab majutusteenust ja sellega kaasnevaid teenuseid pakkuvas ettevõttes. Majutusettevõtete liigid on hotell, motell, külalistemaja, hostel, puhkeküla ja -laager, puhkemaja, külaliskorter ja kodumajutus. Töö eeldab valmisolekut töötamiseks ka puhkepäevadel, riiklikel pühadel, õhtusel ja öisel ajal. Majutusettevõttesisene kommunikatsioon ja infosüsteemid, puhastusvahendid, toitlustusteeninduses kasutatavad seadmed ja vahendid. Teenindamine eeldab külaliste soovidest ja vajadustest lähtuvat teenindus- ja suhtlemisvalmidust, konfidentsiaalsust, pingetaluvust ja võimet erinevates olukordades kiiresti reageerida. Tööga kaasneb materiaalne vastutus, mis nõuab ausust ja täpsust. Hotelliteenindajaks saab õppida kutsekoolis või töökohal. Hotelliteenindaja, toateenija, toitlustusteenindaja, teenindaja. Tervisetõend. Hotelliteenindaja 3 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.2 ja läbivate kompetentside tõendamine. Toateenija 3 osakutse taotlemisel on nõutav kompetentsi B.2.1 ja läbivate kompetentside tõendamine. Toitlustusteenindaja 3 osakutse taotlemisel on nõutav kompetentsi B.2.2 ja läbivate kompetentside tõendamine. Puhastusteenindus ja laomajandus 3 Toitlustusteenindus 3 Hotelliteenindaja, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Hotelliteenindaja, tase 4 Hospitality service person, level 4 4 Hotelliteenindaja II (versioon 1) Hotelliteenindaja II (versioon 2) Hotelliteenindaja II (versioon 3) Hotelliteenindaja II (versioon 5) Hotelliteenindaja, tase 4 (versioon 6) Hotelliteenindaja, tase 4 (versioon 7) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Hotelliteenindaja 7 2011-12-01 2011-12-01 2013-10-30 4 4 4224 Hotelliadministraatorid 1013 Majutamine ja toitlustamine 55 Majutus Tööosad ja tööülesanded Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Andra Piirsalu Hotell Telegraaf Ester Saaremets ekspert Siivi Kaldoja Radisson Blu Hotell Olümpia Toomas Undusk Eesti Hotellide ja Restoranide Liit Ülle Parbo Riiklik eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Majutusteeninduse kutsealal on koostatud hotelliteenindaja 3, hotelliteenindaja 4 ning hotelliteeninduse spetsialist 5 kutsestandardid. 4. taseme hotelliteenindaja on klienditeenindaja, kes töötab majutusteenust pakkuvas ettevõttes ja oma töös lähtub erineva kultuuritaustaga külaliste vajadustest ja soovidest ning tegutseb ja käitub vastavalt eetilistele, esteetilistele ja muudele sotsiaalselt heakskiidetud normidele. 4. taseme hotelliteenindaja loob positiivse kliendikontakti suheldes aktiivselt ja sõbralikult klientidega, tutvustab ja müüb ettevõttes pakutavaid tooteid ja teenuseid ning organiseerib saabujate tubade ettevalmistamist. Ta valdab külaliste sisse- ja väljaregistreerimise protseduure, arveldab klientidega kasutades erinevaid maksevahendeid, koostab külaliste saabumise plaani ja vastavad aruanded. Väga oluline on hea väljendus- ja keelteoskus. Teab toiduvalmistamise aluseid ja oskab valmistada lihtsamaid toite. Organiseerib majapidamistöid ja korraldab numbritubade koristamist ning organiseerib üritusruumide ettevalmistamise ja teenindamise. 4. taseme hotelliteenindaja oskab iseseisvalt oma tööd organiseerida ja on samal ajal valmis tegema meeskonnatööd ning juhendama uusi töötajaid. Vajalik on Eesti ja kohalike huviväärsuste ning turistidele suunatud teenuste tundmine ning oskus neid soovitada. A.2.1 Tellimuste tegemine ja kliendi vastuvõtmine A.2.2 Arveldamine A.2.3 Klientide teenindamine ja müügitöö A.2.4 Puhastus ja laomajandus A.2.5 Toitlustusteenindus A.2.6 Üritusteenindus A.2.7 Juhendamine A.2.8 Spaateenindus Hotelliteenindaja töötab majutusteenust ja sellega kaasnevaid teenuseid pakkuvas ettevõttes. Töö eeldab valmisolekut töötamiseks ka puhkepäevadel, riiklikel pühadel, õhtusel ja öisel ajal. Majutusettevõttesisene kommunikatsioon ja infosüsteemid, hotellisisese reserveerimissüsteemi kasutamine, erinevad maksevahendid, puhastusvahendid, ürituskorralduses kasutatavad tehnilised seadmed ja vahendid, toitlustusteeninduses kasutatavad seadmed ja vahendid. Teenindamine eeldab külaliste soovidest ja vajadustest lähtuvalt teenindus- ja suhtlemisvalmidust, konfidentsiaalsust, pingetaluvust ja oskust kiiresti reageerida erinevates olukordades. Tööga kaasneb materiaalne vastutus, mis nõuab ausust ja täpsust. Hotelliteenindaja 4 kutse eeldab keskharidust. Hotelliteenindajaks saab õppida kutsekoolis või töökohal. Hotelliteenindaja, administraator, teenindaja. Tervisetõend. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.7 ja B.2.9 (läbivad kompetentsid) tõendamine. Tellimuste tegemine ja kliendi vastuvõtmine 4 Arveldamine 4 Klientide teenindamine ja müügitöö 4 Puhastus ja laomajandus 4 Toitlustusteenindus 4 Üritusteenindus 4 Juhendamine 4 Võimalik on valida B.2.8 valitava kompetentsi tõendamine. Spaateenindus 4 Hotelliteenindaja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Hotelliteeninduse spetsialist, tase 5 Hospitality service specialist, level 5 5 Hotelliteeninduse spetsialist III (versioon 1) Hotelliteeninduse spetsialist III (versioon 2) Hotelliteeninduse spetsialist III (versioon 3) Hotelliteeninduse spetsialist III (versioon 4) Hotelliteeninduse spetsialist, tase 5 (versioon 6) Hotelliteeninduse spetsialist, tase 5 (versioon 7) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Hotelliteenindaja 7 2011-12-01 2011-12-01 2016-11-02 5 5 4224 Hotelliadministraatorid 1013 Majutamine ja toitlustamine 55 Majutus Tööosad ja tööülesanded Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Andra Piirsalu Hotell Telegraaf Ester Saaremets ekspert Siivi Kaldoja Radisson Blu Hotell Olümpia Toomas Undusk Eesti Hotellide ja Restoranide Liit Ülle Parbo Riiklik eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Majutusteeninduse kutsealal on koostatud hotelliteenindaja 3, hotelliteenindaja 4 ning hotelliteeninduse spetsialist 5 kutsestandardid. 5. taseme hotelliteenindaja on klienditeenindaja, kes töötab majutusteenust pakkuvas ettevõttes ja lähtub oma töös erineva kultuuritaustaga külaliste vajadustest ja soovidest ning tegutseb ja käitub vastavalt eetilistele, esteetilistele ja muudele sotsiaalselt heakskiidetud normidele. 5. taseme hotelliteenindaja suhtleb aktiivselt ja sõbralikult klientidega, tutvustab ja müüb ettevõttes pakutavaid tooteid ja teenuseid, võtab vastu rühmatellimusi ning vastutab saabujate tubade ettevalmistuse eest. 5. taseme hotelliteenindaja valdab külalise sisse- ja väljaregistreerimise protseduure, arveldab klientidega, kasutades erinevaid maksevahendeid, koostab külaliste saabumise plaani ja vastavaid aruandeid ning juhendab töötajaid ja juhib tööprotsesse. Väga oluline on hea väljendus- ja keelteoskus. Ta oskab vajadusel valmistada lihtsamaid toite. Korraldab majapidamistööde ja numbritubade koristamist ning üritusruumide ettevalmistamist ja teenindamist. Vastutab töökorralduse ja teenindusprotsesside toimimise eest. Vajalik on kogu Eesti ja kohalike huviväärsuste ning turistidele suunatud teenuste tundmine ning oskus neid soovitada. A.2.1 Tellimuste tegemine ja kliendi vastuvõtmine A.2.2 Arveldamine A.2.3 Klientide teenindamine ja müügitöö A.2.4 Puhastus ja laomajandus A.2.5 Toitlustusteenindus A.2.6 Üritusteenindus A.2.7 Juhendamine A.2.8 Juhtimine A.2.9 Spaateenindus Hotelliteenindaja töötab majutusteenust ja sellega kaasnevaid teenuseid pakkuvas ettevõttes. Majutusettevõtete liigid on hotell, motell, külalistemaja, hostel, puhkeküla ja -laager, puhkemaja, külaliskorter ja kodumajutus. Töö eeldab valmisolekut töötamiseks ka puhkepäevadel, riiklikel pühadel, õhtusel ja öisel ajal. Majutusettevõttesisene kommunikatsioon ja infosüsteemid, hotellisisene reserveerimissüsteem , erinevad maksevahendid, puhastusvahendid, ürituskorralduses kasutatavad tehnilised seadmed ja vahendid, toitlustusteeninduses kasutatavad seadmed ja vahendid. Teenindamine eeldab külaliste soovidest ja vajadustest lähtuvat teenindus- ja suhtlemisvalmidust, konfidentsiaalsust, pingetaluvust ja võimet erinevates olukordades kiiresti reageerida. On analüüsi- ja otsustusvõimeline. Tööga kaasneb materiaalne vastutus, mis nõuab ausust ja täpsust. Hotelliteeninduse spetsialist 5 kutse taotlemisel on nõutav keskharidus ja eelnev erialane töökogemus. Hotelliteeninduse spetsialistiks saab õppida töökohal. Hotelliteenindaja, administraator, vanemadministraator, vahetusevanem, teenindusjuht. Tervisetõend. Selle kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1 – B.2.8 ja B.2.10 (läbivad kompetentsid) tõendamine. Tellimuste tegemine ja kliendi vastuvõtmine 5 Arveldamine 5 Klientide teenindamine ja müügitöö 5 Puhastus ja laomajandus 5 Toitlustusteenindus 5 Üritusteenindus 5 Juhendamine 5 Juhtimine 5 Võimalik on valida B.2.9 valitava kompetentsi tõendamine. Spaateenindus 5 Hotelliteeninduse spetsialist, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Reisikonsultant, tase 4 Travel Consultant, level 4 5 Reisikonsultant II (versioon 1) Reisikonsultant II (versioon 2) Reisikonsultant II (versioon 3) Reisikonsultant II (versioon 4) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Reisiteenindus Reisikonsultant 7 2011-12-01 2011-12-01 2013-10-30 4 4 4221 Reisikonsultandid jm reisibüroo klienditeenindajad 1015 Reisimine, turism ja vabaajaveetmine 79 Reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus, reserveerimine ning sellega seotud tegevus Tööosad ja tööülesanded Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Kutsestandardis kasutatud kutsespetsiifilised terminid Asmik Tsaturjan Baltic Tours AS Helle Kärdi Eesti Turismifirmade Liit Ingrid Käo Go Travel AS Jüri Toomel Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool Kersti Kont Eesti Turismifirmade Liit Leelo Ilbis Tallinna Linnavalitus Ettevõtlusamet Merike Hallik Kaleva Travel AS Tatjana Koor Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž Tiina Peterson EAS turismiarenduskeskus Ülle Parbo Riiklik Eksami– ja Kvalifikatsioonikeskus Pille Paisuots Estravel AS Elen Hallik Wris AS Reisikorralduse kutsealal on välja töötatud 4. taseme reisikonsultandi ja 5. taseme vanemreisikonsultandi kutsestandardid. 4. taseme reisikonsultant on klienditeenindaja, kes käitub viisakalt, vastavalt eetilistele, esteetilistele ja muudele sotsiaalselt heakskiidetud normidele. Ta täidab põhilisi tööülesandeid, mille hulka kuulub klientidele reisiteenuste müümine, nende reisivajaduste väljaselgitamine, informatsiooni andmine ning nõustamine toodete ja teenuste, sihtkohamaa eritingimuste ning kliendi õiguste ja kohustuste kohta; kliendile müügi vormistamine ja reisidokumentide ettevalmistamine. Tal on olemas vajalikud kompetentsid tööks, aga ta vajab mõningal määral juhendamist. Oluline on hea suuline ja kirjalik väljendusoskus. A.2.1 Turismiinfo haldamine A.2.2 Klienditeenindus A.2.3 Reisiteenuste paketi koostamine A.2.4 Müügi korraldamine A.2.5 Bürootöö korraldamine Reisikonsultant töötab reisibüroos või reisikorraldusettevõttes. Töö eeldab töötamist ka puhkepäeviti ja riiklikel pühadel. Erialane ja bürootarkvara, tavapärased bürootöövahendid. Arvuti, arvutiprogrammid ja andmebaasid, professionaalne tarkvara, sh broneerimissüsteemid. Reisikonsultandi töö on seotud klientide teenindamisega ning eeldab suhtlemisvalmidust, sõbralikkust, võimet tulla toime erinevate klientidega , kiiret taipu ja head mälu. Töös sisalduvad mitmesugused tegevused nõuavad kiiret ja paindlikku tegutsemist, tolerantsust, korrektsust, täpsust, stressitaluvust ja pidevat enesetäiendamist. Tööga kaasnev materiaalne vastutus eeldab ausust. Töö sujumisele aitab kaasa kannatlikkus, meeldiv ja viisakas käitumine. Reisikonsultandiks saab õppida kutseõppeasutuses või kõrgkoolis, kursustel ja töökohal. Reisikonsultandilt eeldatakse vähemalt keskharidust. Nooremreisikonsultant, reisikonsultant, vanemreisikonsultant, assistent, kliendihaldur, reisinõustaja. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.5 tõendamine. Turismiinfo haldamine 4 Klienditeenindus 4 Reisiteenuste paketi koostamine 4 Müügi korraldamine 4 Bürootöö korraldamine 4 Reisikorraldaja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Suhtlemisoskus 4 Arvutikasutamise oskus 4 Keeleoskus 4 Meeskonnatöö 4 Vanemreisikonsultant, tase 5 Travel consultant, level 5 1 Reisikonsultant, tase 5 (versioon 2) Reisikonsultant, tase 5 (versioon 3) Reisikonsultant, tase 5 (versioon 4) Reisikonsultant, tase 5 (versioon 5) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Reisiteenindus Reisikonsultant 7 2011-12-01 2011-12-01 2013-10-30 5 5 4221 Reisikonsultandid jm reisibüroo klienditeenindajad 1015 Reisimine, turism ja vabaajaveetmine 79 Reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus, reserveerimine ning sellega seotud tegevus Tööosad ja tööülesanded Arvuti kasutamise oskused Keelte oskustasemete kirjeldused Kutsestandardis kasutatud kutsespetsiifilised terminid Asmik Tsaturjan Baltic Tours AS Helle Kärdi Eesti Turismifirmade Liit Ingrid Käo Go Travel AS Jüri Toomel Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool Kersti Kont Eesti Turismifirmade Liit Leelo Ilbis Tallinna Linnavalitus Ettevõtlusamet Merike Hallik Kaleva Travel AS Tatjana Koor Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž Tiina Peterson EAS turismiarenduskeskus Ülle Parbo Riiklik Eksami– ja Kvalifikatsioonikeskus Pille Paisuots Estravel AS Elen Hallik Wris AS Reisikorralduse kutsealal on välja töötatud 4. taseme reisikonsultandi ja 5. taseme vanemreisikonsultandi kutsestandardid. 5. taseme vanemreisikonsultant on töökogemusega klienditeenindaja, kes käitub vastavalt eetilistele, esteetilistele ja muudele sotsiaalselt heakskiidetud normidele. Ta täidab mitmekesiseid tööülesandeid, kavandab asjakohaseid muudatusi ja korraldab nende rakendamist. Oluline on hea suuline ja kirjalik väljendusoskus. Tal on vajalikud kompetentsid iseseisvaks tööks ja madalama kvalifikatsiooniga kolleegide juhendamiseks. A.2.1 Turismiinfo haldamine A.2.2 Klienditeenindus A.2.3 Reisiteenuste paketi koostamine A.2.4 Müügi korraldamine A.2.5 Bürootöö korraldamine A.2.6 Juhendamine Vanemreisikonsultant töötab reisibüroos või reisikorraldusettevõttes. Töö eeldab töötamist ka puhkepäeviti. Erialane ja bürootarkvara, tavapärased bürootöövahendid. Arvuti, arvutiprogrammid ja andmebaasid, professionaalne tarkvara, sh broneerimissüsteemid. Vanemreisikonsultandi töö on seotud klientide teenindamisega ning eeldab suhtlemisvalmidust, sõbralikkust, võimet tulla toime erinevate klientidega, kiiret taipu ja head mälu. Töös sisalduvad mitmesugused tegevused nõuavad kiiret ja paindlikku tegutsemist, korrektsust, täpsust, stressitaluvust ja pidevat enesetäiendamist. Tööga kaasnev materiaalne vastutus eeldab ausust. Reisikonsultandiks saab õppida kutseõppeasutuses või kõrgkoolis, kursustel ja töökohal. Vanemreisikonsultandilt eeldatakse vähemalt keskharidust ja eelnevat töökogemust reisikonsultandina. Reisikonsultant, vanemreisikonsultant, assistent, kliendihaldur, reisinõustaja. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.6 tõendamine. Turismiinfo haldamine 5 Klienditeenindus 5 Reisiteenuste paketi koostamine 5 Müügi korraldamine 5 Bürootöö korraldamine 5 Juhendamine 5 Vanemreisikonsultant, tase 5 kutset läbiv kompetents 5 Suhtlemisoskus 5 Arvutikasutamise oskus 5 Keeleoskus 5 Meeskonnatöö 5 Lapsehoidja, tase 4 Childminder, level 4 4 Lapsehoidja II (versioon 1) Lapsehoidja II (versioon 2) Lapsehoidja II (versioon 3) Lapsehoidja III (versioon 1) Lapsehoidja III (versioon 2) Lapsehoidja III (versioon 3) Lapsehoidja, tase 4 (versioon 5) Lapsehoidja, tase 4 (versioon 6) Lapsehoidja, tase 4 (versioon 7) Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Lapsehoiuteenus Lapsehoidja 8 2011-12-08 2011-12-08 2016-12-07 4 4 5311 Lapsehoidjad 0922 Lastehoid ja teenused noortele 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Tööosad ja tööülesanded Lapsehoidja kutse eetika Arvuti kasutamise oskused Anu Tuuksam Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Kärt Mere Nõmme Lastekaitseliit Liina Kanter Sotsiaalministeerium Maire Kivimurd Tallinna Pedagoogiline Seminar Maiu Kauber Tallinna Pedagoogiline Seminar Siiri-Liisi Läänesaar Lapsehoidjate Kutseliit Sirje Siilbek Pihel OÜ Lapsehoidja on töötaja, kes on omandanud tööks vajalikud teadmised ja oskused laste hooldamiseks ning nende arengu toetamiseks. Lapsehoidja töö eesmärk on kaasa aidata lapse füüsilisele, emotsionaalsele, intellektuaalsele ja sotsiaalsele arengule, arvestades perekonna vajadusi lapse hooldamisel. Ta lähtub oma töös lapse õigustest, heaolust ja turvalisusest. Lapsehoidja osutab lapsehoiuteenust, mida võib pakkuda lapse kodus, lapsehoidja kodus või mujal lapsevanema poolt soovitud kohas. Lapsehoidja töö eeldab head vaimset ja füüsilist tervist, sh head nägemist, kuulmist ja liikumisvõimet. Lapsehoidja järgib oma töös kutse-eetikat (Lisa 2: Lapsehoidja kutse-eetika) ning on õiguskuulekas. Lapsehoidja on orienteeritud pidevale enesearendamisele ja uute teadmiste omandamisele. Tööülesannete täielik loetelu on toodud Lisas 1: Tööosad ja tööülesanded. A.2.1 Turvalise keskkonna tagamine lapsele A.2.2 Lapse kasvu ja arengu toetamine A.2.3 Lapse hügieeniharjumuste kujundamine, juhendamine hügieeni täitmisel ja vajadusel abistamine A.2.4 Lapse toitmine ja lapse abistamine söömisel A.2.5 Lapse tervisliku seisundi jälgimine, tervise edendamine, haige lapse eest hoolitsemine A.2.6 Koostöö vanematega A.2.7 Esmaabi andmine A.2.8 Arvuti kasutamine A.2.9 Tööjuhendamine A.2.10 Erilise ja erivajadusega lapse hoidmine Lapsehoidja tööaeg on fikseeritud kokkuleppes tööandjaga (nt vanemaga), vajadusel öötöö ja töötamine puhkepäevadel või pühade ajal. Töö on vahelduvate tööülesannetega nii ruumis kui ka välitingimustes erinevates keskkondades kas ühe või mitme lapsega. Töö on füüsiliselt nõudlik ja vaimselt pingutav. Tagades lapsele tervist ja heaolu toetava keskkonna, hoolitseb lapsehoidja ka enda tervise ja turvalisuse eest. Lapsehoidja kasutab oma töös lapse hooldamiseks, arendamiseks ja turvalise keskkonna loomiseks vajalikke ja eakohaseid vahendeid. Lapsehoidjalt eeldatakse head füüsilist ja vaimset tervist, emotsionaalset stabiilsust ja head pingetaluvust, vastutus- ja empaatiavõimet, usaldusväärsust, loovust ja koostöövalmidust ning lastest ja vanematest lugupidamist. Lapsehoidja töö eeldab head vaimset ja füüsilist tervist, sh head nägemist, kuulmist ja liikumisvõimet. Samuti on olulised ausus, vastutustunne, usaldusväärsus ning koostöö lapsevanemate ning võrgustikuga (perekond, ametkonnad jt). Lapsehoidjaid koolitatakse kutsehariduse tasemel vastavalt riiklikule õppekavale või erialastel kursustel. Lapsehoidja. Vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele peab isikul olema lapsehoidjana tegutsemiseks lapsehoidja kutsetunnistus. Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.8 ja B.2.11 tõendamine. Turvalise keskkonna tagamine lapsele 4 Lapse kasvu ja arengu toetamine 4 Lapse hügieeniharjumuste kujundamine, juhendamine hügieeni täitmisel ja vajadusel abistamine 4 Lapse toitmine ja lapse abistamine söömisel 4 Lapse tervisliku seisundi jälgimine, tervise edendamine, haige lapse eest hoolitsemine 4 Koostöö vanematega 4 Esmaabi andmine 5 Arvuti kasutamine 4 Soovi korral võib taotlemisel tõendada kompetentsi(e) B.2.9, B.2.10 Tööjuhendamine 5 Erilise ja erivajadusega lapse hoidmine 5 Lapsehoiuteenuse osutamine 5 Massöör I Masseur/masseuse I 2 Massöör I (versioon 1) Massöör I (versioon 3) Massöör I (versioon 4) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Massaažiteenused Massöör 19 2005-04-18 2005-04-18 2008-05-25 I 3255 Abifüsioterapeudid 0915 Teraapia ja taastusravi 86 Tervishoid Massöör III Masseur/masseuse III 3 Lümfiterapeut, tase 6 (versioon 5) Lümfiterapeut, tase 6 (versioon 6) Lümfiterapeut, tase 6 (versioon 7) Massaažiterapeut, tase 6 (versioon 10) Massaažiterapeut, tase 6 (versioon 11) Massaažiterapeut, tase 6 (versioon 5) Massaažiterapeut, tase 6 (versioon 6) Massaažiterapeut, tase 6 (versioon 7) Massaažiterapeut, tase 6 (versioon 8) Massaažiterapeut, tase 6 (versioon 9) Massöör III (versioon 1) Massöör III (versioon 2) Massöör III (versioon 4) Kehahooldusspetsialist III Lastemassöör III Loomamassöör III Lümfiterapeut III Massaaziterapeut III Spordimassöör III Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Massaažiteenused Massöör 34 2008-05-26 2008-05-26 2011-12-07 III 3255 Abifüsioterapeudid 0915 Teraapia ja taastusravi 86 Tervishoid Massöör I Masseur/masseuse I 3 Massöör I (versioon 1) Massöör I (versioon 2) Massöör I (versioon 4) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Massaažiteenused Massöör 34 2008-05-26 2008-05-26 2011-12-07 I 3255 Abifüsioterapeudid 0915 Teraapia ja taastusravi 86 Tervishoid Suuhügienist, tase 6 Dental hygienist, level 6 3 Suuhügienist IV (versioon 1) Suuhügienist IV (versioon 2) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Hambaravi Suuhügienist 8 2011-12-08 2011-12-08 2016-12-07 6 6 3251 Hambaraviõed ja hambaravi keskastme spetsialistid 0911 Hambaravi 86 Tervishoid Tööosad ja tööülesanded Keelte oskustasemete kirjeldused Stanislav Liskmann Dental Art OÜ, Eesti Hambaarstide Liit Triin Linnamägi Kliinik 32 OÜ, Eesti Hambaarstide Liit Tiina Sõlg OÜ Ortodontiakeskus, Eesti Ortodontide Selts Laili Lutsar OÜ V.J.Hambaravi, Eesti Süühügienistide Liit Terje Altosaar Ode Hambaravi AS,Eesti Süühügienistide Liit Marju Luht Robert Luht OÜ, Eesti Suuhügienistide Liit Eveli Hark Kliinik 32 OÜ, Eesti Suuhügienistide Liit Suuhügienist on suutervishoidu edendav ja suutervisekasvatust korraldav ning praktilist kliinilist ravitööd tegev spetsialist. Ta töötab hambaravis meeskonna liikmena (näit hambaarst, hambaraviõde, õde, hambaarstiabi, hambaarsti assistent, hambatehnik jt). Suuhügienist ravib ja nõustab üksikisikut ja inimeste gruppe eesmärgiga saavutada optimaalset suu ja hammaste tervist. Suuhügienist töötab hambaravikabinetis, mis koos sisutusega tagab nii patsiendile kui personalile turvalise keskkonna. Ta lähtub oma tegevuses meditsiinitöötaja kutse-eetikast. Suuhügienist jagab erialaseid teadmisi koolitustel, rakendab neid ja on avatud koostööks erinevate partneritega suutervise edendamisel. Vajadusel algatab ja juhib uurimisprojekte, kutsealast (erialast) tööd puudutavate komisjonide töökorraldust ning toetab kaastöötajate ja (üli)õpilaste kutsealast arengut. A.2.1 Diagnostiliste, profülaktiliste ja raviprotseduuride teostamine suuõõnes A.2.2 Individuaalse või rühma tervisekasvatuse ennetustöö läbiviimine suu-ja hambahaiguste valdkonnas A.2.3 Instrumentide ja seadmete hooldamine A.2.4 Haldustöö Suuhügienist töötab tavaliselt hambaravi tööks sobivas keskkonnas (hambaravikabinetis, lasteasutustes, hooldekodus jm). Esineb sundasendis töötamist ja rutiinseid liigutusi. Töö inimestega eeldab toimetulekut erinevate inimgruppidega. Oluline on kasutada töös isikukaitsevahendeid (nt tööriietus, sh näomaskid, kaitsekindad, prillid, lihtsalt puhastatavad jalanõud jm). Suuhügienist võib töös kokku puutuda erinevate tervistkahjustavate faktoritega (näit füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised, psühholoogilised), mis võivad olla riskiteguriks töötaja tervisele. Hambaravis kasutatavad töövahendid ja seadmed (nt hambaravitool, puurmasin, ultraheliinstrument, hammaste survepesur (air- flow) jm) ning käsiinstrumendid (näit sond, peegel, pintsetid, parodontoloogilised käsiinstrumendid jm). Suuhügienist kasutab töös profülaktilisi puhastusvahendeid (nt poleerimispastad, pulbrid, harjad jm) ning anesteetikume, antimikroobseid, antiseptilisi ja mikroobseid lokaalseid ravimeid (nt geelid, loputuslahused jm). Suuhügienisti kutse eeldab teenindus- ja suhtlemisvalmidust, pingetaluvus, otsustusvõimet, korrektsust ja täpsust. Suuhügienist on erialase rakenduskõrghariduse või bakalaureuse õppe läbinud spetsialist. Suuhügienist Puuduvad. Selle kutse taotlemisel on nõutav kohustuslike kompetentside B.2.1 – B.2.3 ja B.2.5 – B.2.6 tõendamine ning soovi korral valitava kompetentsi B.2.4 tõendamine. Diagnostiliste, profülaktiliste ja raviprotseduuride teostamine suuõõnes 6 Individuaalse või rühma tervisekasvatuse ennetustöö läbiviimine suu-ja hambahaiguste valdkonnas 7 Instrumentide ja seadmete hooldamine 6 Haldustöö 6 Nõustamine 6 Suuhügienist, tase 6 kutset läbiv kompetents 6 Noorem tarkvaraarendaja, tase 3 Junior Software Developer, level 3 1 Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA Tarkvaraarendus Tarkvara arendaja 9 2011-12-02 2011-12-02 2014-12-09 3 3 2519 Tarkvara ja rakenduste arendajad ning analüütikud, mujal liigitamata 0613 Tarkvara ja rakenduste arendus ning analüüs 62 Programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused Euroopa IKT-kompetentside raamistik (e-CF) Keelte oskustasemete kirjeldused Kutsestandard on dokument, mis kirjeldab tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Noorem tarkvaraarendaja, tase 3 põhiliseks tööks on tarkavara lähtekoodi kirjutamine etteantud tehnilise dokumentatsiooni alusel ja/või kogenud tarkvaraarendaja juhendamisel, tarkvara testimine ja dokumentatsiooni koostamine. Noorem tarkvaraarendaja osaleb rakenduse projekteerimises, tehnoloogia arengu jälgimises, kavandamises ja väljatöötamises, süsteemide integreerimises ja infoturbestrateegia väljatöötamises. Ta omab ülevaadet meeskonnas kasutatavast tarkvaraarenduse metoodikast ja eeldusi ning valmisolekut meeskonnatööks. Noorem tarkvaraarendaja täidab tööülesandeid tavapärastes olukordades nõuetekohaselt. Noorema tarkvaraarendaja töö eeldab analüütilist ja loovat tehnilist mõtlemist, pidevat kutsealast enesetäiendamist ning head meeskonnatöö oskust. Selle kutseala järgmine tase on tarkvaraarendaja, tase 4, kes analüüsib ülesande vajadusi, osaleb süsteemi võimaliku disaini väljatöötamisel, pakub erinevaid tehnilisi lahendusi, arvestades süsteemi kui tervikut./.../ Tarkvaraarendaja on suuteline tööülesannet iseseisvalt lahendama, vajadusel aitab nooremat tarkvaraarendajat tehnilistes küsimustes. Täidab tööülesandeid muutuvates olukordades nõuetekohaselt. Mõistab ja rakendab meeskonnas kasutatavat tarkvaraarenduse metoodikat. /.../ IKT-kutsete kirjeldamisel on aluseks Euroopa IKT-kompetentside raamistik (e-CF), mis määratleb kokku 36 e-CF-põhikompetentsi ja jaotab need viie IKT-äriprotsessi-valdkonna vahel (vt Lisa 1). NB! Tööosade loetelu ei määra nõutud kompetentside taset ja nende järjekord ei määra olulisust. 1. Infosüsteemi ja äristrateegia kooskõlastamine (e-CF kompetents A.1.) 2. Arhitektuuri projekteerimine (e-CF kompetents A.5.) 3. Rakenduse projekteerimine (e-CF kompetents A.6.) 4. Tehnoloogia arengu jälgimine (e-CF kompetents A.7.) 5. Kavandamine ja väljatöötamine (e-CF kompetents B.1.) 6. Süsteemide integreerimine (e-CF kompetents B.2.) 7. Testimine (e-CF kompetents B.3.) 8. Lahenduse juurutamine/paigaldamine/kasutuselevõtt (e-CF kompetents B.4.) 9. Dokumentatsiooni koostamine (e-CF kompetents B.5.) 10. Infoturbestrateegia väljatöötamine (e-CF kompetents D.1.) 11. Informatsiooni ja oskusteabe haldamine (e-CF kompetents D.10.) 12. Suhtekorraldus (e-CF kompetents E.4.) 13. Protsessi täiustamine (e-CF kompetents E.5.) 14. Infoturbe haldamine (e-CF kompetents E.8.) 15. IT juhtimine (e-CF kompetents E.9.) Noorem tarkvaraarendaja töötab siseruumis ja põhiliselt istudes. Tema töö on vaimselt pingeline ja ohtudeks on sundasend arvutiga töötamisel ning koormus silmadele. Noorema tarkvaraarendaja põhilised töövahendid on arvutustehnika ja tarkvara. Noorem tarkvaraarendaja töö eeldab loogilist ja analüütilist mõtlemist, tehnilist loomingulisust ning meeskonnatöö oskust. Oluline on õppimistahe, koostöö- ja kohanemisvõime, suhtlemisvalmidus, orienteeritus tulemustele, vastutustunne, korrektsus, täpsus, enesedistsipliin ja stressitaluvus. Tarkvara arendajana töötavad tavaliselt inimesed, kellel on erialane kutseharidus või rakenduskõrgharidus või kõrgharidus. Erandjuhul võivad kutseoskused olla omandatud täiendkoolitustel või töökohal õppides. Programmeerija, tarkvaraarendaja, noorem programmeerija, jne. Noorem tarkvaraarendaja kutse taotlemisel on nõutav järgmiste e-CF kompetentside omamine: A.1.; A.5.; A.6.; A.7.;B.1.; B.2.; B.3.; B.4., B.5.; D.1.; D.10., E.4.; E.5.; E.8.; E.9. Lisaks läbivad kompetentsid. Kokku 16 nõutavat kompetentsi. IKT-kutsete kirjeldamisel on aluseks Euroopa IKT-kompetentside raamistik (e-CF), mis määratleb kokku 36 IKT-põhikompetentsi ja jaotab need viie IKT-äriprotsessi-valdkonna vahel. Iga e-CF põhikompetentsi kohta on kompetentside tabelis esmalt toodud kompetentsi üldine kirjeldus ja nõutavad teadmised ning oskused (kõrgeimal kutsetasemel). Seejärel on toodud vastava kompetentsi teadmiste ja oskuste nõuded nooremale tarkvaraarendajale. Infosüsteemi ja äristrateegia kooskõlastamine (e-CF kompetents A.1.) 3 Arhitektuuri projekteerimine (e-CF kompetents A.5.) 3 Rakenduse projekteerimine (e-CF kompetents A.6.) 3 Tehnoloogia arengu jälgimine (e-CF kompetents A.7.) 3 Kavandamine ja väljatöötamine (e-CF kompetents B.1.) 3 Süsteemide integreerimine (e-CF kompetents B.2.) 3 Testimine (e-CF kompetents B.3.) 3 Lahenduste juurutamine/paigaldamine/kasutuselevõtt (e-CF kompetents B.4.) 3 Dokumentatsiooni koostamine (e-CF kompetents B.5.) 3 Infoturbestrateegia väljatöötamine (e-CF kompetents D.1.) 3 Informatsiooni ja oskusteabe haldamine (e-CF kompetents D.10.) 3 Kliendisuhete juhtimine (e-CF kompetents E.4.) 3 Protsessi täiustamine (e-CF kompetents E.5.) 3 Infoturbe haldamine (e-CF kompetents E.8.) 3 IT juhtimine (e-CF kompetents E.9.) 3 Noorem tarkvaraarendaja, tase 3 kutset läbiv kompetents 3 Tarkvaraarendaja, tase 4 Software Developer, level 4 3 Noorem tarkvaraarendaja, tase 4 (versioon 4) Noorem tarkvaraarendaja, tase 4 (versioon 5) Noorem tarkvaraarendaja, tase 4 (versioon 6) Noorem-tarkvaraarendaja, tase 4 (versioon 7) Tarkvara arendaja III (versioon 1) Tarkvara arendaja III (versioon 2) Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA Tarkvaraarendus Tarkvara arendaja 9 2011-12-02 2011-12-02 2014-12-09 4 4 2519 Tarkvara ja rakenduste arendajad ning analüütikud, mujal liigitamata 0613 Tarkvara ja rakenduste arendus ning analüüs 62 Programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused Euroopa IKT-kompetentside raamistik (e-CF) Keelte oskustasemete kirjeldused Kutsestandard on dokument, mis kirjeldab tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Tarkvaraarendaja, tase 4 põhiliseks tööks on tarkavara lähtekoodi kirjutamine. Ta osaleb süsteemi võimaliku disaini väljatöötamisel ja pakub erinevaid tehnilisi lahendusi, arvestades süsteemi kui tervikut. Tarkvaraarendaja kirjutab tarkavara lähtekoodi vastavalt väljatöötatud ja kokkulepitud disainile. Tema põhilised tööülesanded on teenustaseme haldus, toote või projekti kavandamine, rakenduse projekteerimine, kavandamine ja väljatöötamine, süsteemide integreerimine, testimine, lahenduse kasutuselevõtt, dokumentatsiooni koostamine, riskide hindamine ja maandamine, protsessi täiustamine ja infoturbe haldamine. Tarkvaraarendaja on suuteline tööülesannet iseseisvalt lahendama, vajadusel aitab nooremat tarkvaraarendajat tehnilistes küsimustes. Täidab tööülesandeid muutuvates olukordades nõuetekohaselt. Mõistab ja rakendab meeskonnas kasutatavat tarkvaraarenduse metoodikat. Tarkvara arendaja töö eeldab analüütilist ja loovat tehnilist mõtlemist ning pidevat kutsealast enesetäiendamist. Peab mõistma süsteemi erinevate komponentide omavahelist mõju ning oskama sellega muudatuste ja arenduste tegemisel arvestada. Oskab leida ebakõlasid ülesande püstitusel ja anda sisendi analüütikule ülesande täpsustamiseks. Oskab anda sisendi testijaile muudatuste ja arenduste testimiseks. Tarkvaraarendaja töö eeldab head meeskonnatöö oskust. Selle kutseala eelmine tase on noorem tarkvaraarendaja, tase 3 kutse, kelle põhiline tööülesanne on tarkavara lähtekoodi kirjutamine etteantud tehnilise dokumentatsiooni alusel ja/või kogenud tarkvaraarendaja juhendamisel, tarkvara testimine ja dokumentatsiooni koostamine. /.../ Täidab tööülesandeid tavapärastes olukordades nõuetekohaselt /.../. IKT-kutsete kirjeldamisel on aluseks Euroopa IKT-kompetentside raamistik (e-CF), mis määratleb kokku 36 e-CF-põhikompetentsi ja jaotab need viie IKT-äriprotsessi-valdkonna vahel (vt Lisa 1) NB! Tööosade loetelu ei määra nõutud kompetentside taset ja nende järjekord ei määra olulisust 1. Infosüsteemi ja äristrateegia kooskõlastamine (e-CF kompetents A.1.) 2. Teenusetaseme haldus (e-CF kompetents A.2.) 3. Toote või projekti kavandamine (e-CF kompetents A.4.) 4. Arhitektuuri projekteerimine (e-CF kompetents A.5.) 5. Rakenduse projekteerimine (e-CF kompetents A.6.) 6. Tehnoloogia arengu jälgimine (e-CF kompetents A.7.) 7. Kavandamine ja väljatöötamine (e-CF kompetents B.1.) 8. Süsteemide integreerimine (e-CF kompetents B.2.) 9. Testimine (e-CF kompetents B.3.) 10. Lahenduse juurutamine/paigaldamine/kasutuselevõtt (e-CF kompetents B.4.) 11. Dokumentatsiooni koostamine (e-CF kompetents B.5.) 12. Infoturbestrateegia väljatöötamine (e-CF kompetents D.1.) 13. IKT kvaliteedistrateegia väljatöötamine (e-CF kompetents D.2.) 14. Hanked (e-CF kompetents D.4.) 15. Informatsiooni ja oskusteabe haldamine (e-CF kompetents D.10.) 16. Suhtekorraldus (e-CF kompetents E.4.) 17. Protsessi täiustamine (e-CF kompetents E.5.) 18. IKT kvaliteedijuhtimine (e-CF kompetents E.6.) 19. Infoturbe haldamine (e-CF kompetents E.8.) 20. IT juhtimine (e-CF kompetents E.9.) Tarkavaraarendaja töötab siseruumis ja põhiliselt istudes. Tema töö on vaimselt pingeline ja ohtudeks on sundasend arvutiga töötamisel ning koormus silmadele. Tarkavaraarendaja põhilised töövahendid on arvutustehnika ja tarkvara. Tarkavaraarendaja töö eeldab loogilist ja analüütilist mõtlemist, tehnilist loomingulisust ning meeskonnatöö oskust. Oluline on õppimistahe, koostöövõime, kohanemisvõime, suhtlemisvalmidus, orienteeritus tulemustele, vastutus, korrektsus, täpsus, enesedistsipliin ja stressitaluvus. Tarkvara arendajana töötavad tavaliselt inimesed, kellel on erialane kutseharidus või rakenduskõrgharidus või kõrgharidus. Erandjuhul võivad kutseoskused olla omandatud täiendkoolitustel või töökohal õppides. Programmeerija, tarkvaraarendaja, noorem programmeerija, jne. Tarkvaraarendaja kutse taotlemisel on nõutav järgmiste e-CF kompetentside omamine: A.1.; A.2; A.4; A.5.; A.6; A.7.; B.1.; B.2.; B.3.; B.4.; B.5.; D.1.; D.2.; D.4.; D.10.; E.4.; E.5.; E.6.; E.8.;E.9. Lisaks läbivad kompetentsid. Kokku 21 nõutavat kompetentsi. IKT-kutsete kirjeldamisel on aluseks Euroopa IKT-kompetentside raamistik (e-CF), mis määratleb kokku 36 IKT-põhikompetentsi ja jaotab need viie IKT-äriprotsessi-valdkonna vahel. Iga e-CF põhikompetentsi kohta on kompetentside tabelis esmalt toodud kompetentsi üldine kirjeldus ja nõutavad teadmised ning oskused (kõrgeimal kutsetasemel). Seejärel on toodud vastava kompetentsi teadmiste ja oskuste nõuded tarkvaraarendajale. Infosüsteemi ja äristrateegia kooskõlastamine (e-CF kompetents A.1.) 3 Teenusetaseme haldus (e-CF kompetents A.2.) 4 Toote või projekti kavandamine (e-CF kompetents A.4.) 4 Arhitektuuri projekteerimine (e-CF kompetents A.5.) 3 Rakenduse projekteerimine (e-CF kompetents A.6.) 4 Tehnoloogia arengu jälgimine (e-CF kompetents A.7.) 3 Kavandamine ja väljatöötamine (e-CF kompetents B.1.) 4 Süsteemide integreerimine (e-CF kompetents B.2.) 4 Testimine (e-CF kompetents B.3.) 4 Lahenduste juurutamine/paigaldamine/kasutuselevõtt (e-CF kompetents B.4.) 4 Dokumentatsiooni koostamine (e-CF kompetents B.5.) 4 Infoturbestrateegia väljatöötamine (e-CF kompetents D.1.) 4 IKT kvaliteedistrateegia väljatöötamine (e-CF kompetents D.2.) 4 Hanked (e-CF kompetents D.4.) 4 Informatsiooni ja oskusteabe haldamine (e-CF kompetents D.10.) 4 Kliendisuhete juhtimine (e-CF kompetents E.4.) 4 Protsessi täiustamine (e-CF kompetents E.5.) 3 IKT kvaliteedijuhtimine (e-CF kompetents E.6.) 4 Infoturbe haldamine (e-CF kompetents E.8.) 4 IT juhtimine (e-CF kompetents E.9.) 3 Tarkvararendaja, tase 4 kutset läbiv kompetents 4 Aedviljatöötleja II Fruit and vegetable processor II 2 Aedviljatöötleja II (versioon 1) Aedviljatöötleja II (versioon 3) Aedviljatöötleja II (versioon 4) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Aedviljatöötleja 19 2006-06-12 2006-06-12 2008-11-25 II 8160 Toiduainete jms toodete masinate operaatorid 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Aedviljatöötleja I Fruit and vegetable processor I 1 Aedviljatöötleja I (versioon 2) Aedviljatöötleja I (versioon 3) Aedviljatöötleja I (versioon 4) Aedviljatöötleja, tase 4 esmane kutse (versioon 5) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Aedviljatöötleja 8 2002-06-11 2002-06-11 2006-06-10 I 8160 Toiduainete jms toodete masinate operaatorid 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Aedviljatöötleja II Fruit and vegetable processor II 1 Aedviljatöötleja II (versioon 2) Aedviljatöötleja II (versioon 3) Aedviljatöötleja II (versioon 4) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Aedviljatöötleja 8 2002-06-11 2002-06-11 2006-06-10 II 8160 Toiduainete jms toodete masinate operaatorid 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Arhitektuuri konservaator III Conservator/Preservator of Architecture III 1 Arhitektuuri konservaator III (versioon 2) Arhitektuuri konservaator III (versioon 3) Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 6 (versioon 4) Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 6 (versioon 5) Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 6 (versioon 6) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Restaureerimine-konserveerimine Arhitektuuripärandi spetsialist 6 2005-05-24 2005-05-24 2008-12-09 III 2621 Arhivaarid ja kuraatorid 0222 Ajalugu ja arheoloogia 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Arhitektuuri konservaator IV Conservator/Preservator of Architecture IV 1 Arhitektuuri konservaator IV (versioon 2) Arhitektuuri konservaator IV (versioon 3) Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 7 (versioon 4) Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 7 (versioon 5) Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 7 (versioon 6) Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 7 (versioon 7) Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 7 (versioon 8) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Restaureerimine-konserveerimine Arhitektuuripärandi spetsialist 6 2005-05-24 2005-05-24 2008-12-09 IV 2621 Arhivaarid ja kuraatorid 0222 Ajalugu ja arheoloogia 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Arhitektuuri konservaator V Conservator/Preservator of Architecture V 1 Arhitektuuri konservaator V (versioon 2) Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 8 (versioon 3) Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 8 (versioon 4) Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 8 (versioon 5) Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 8 (versioon 6) Arhitektuuripärandi spetsialist, tase 8 (versioon 7) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Restaureerimine-konserveerimine Arhitektuuripärandi spetsialist 6 2005-05-24 2005-05-24 2009-05-24 V 2621 Arhivaarid ja kuraatorid 0222 Ajalugu ja arheoloogia 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Avamerekalur III Open-sea fisherman III 4 Avamerekalur III (versioon 1) Avamerekalur III (versioon 2) Avamerekalur III (versioon 3) Avamerekalur III (versioon 5) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Kalandus Kalur 26 2008-11-26 2008-11-26 2011-11-16 III 6223 Avamerekalurid 0831 Kalandus 03 Kalapüük ja vesiviljelus Avamerekalur I Open-sea fisherman I 2 Avamerekalur I (versioon 1) Avamerekalur I (versioon 3) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Kalandus Kalur 26 2008-11-26 2008-11-26 2011-11-16 I 6223 Avamerekalurid 0831 Kalandus 03 Kalapüük ja vesiviljelus Avamerekalur II Open-sea fisherman II 2 Avamerekalur II (versioon 1) Avamerekalur II (versioon 3) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Kalandus Kalur 26 2008-11-26 2008-11-26 2011-11-16 II 6223 Avamerekalurid 0831 Kalandus 03 Kalapüük ja vesiviljelus Avamerekalur I Open-sea fisherman I 1 Avamerekalur I (versioon 2) Avamerekalur I (versioon 3) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Kalandus Kalur 19 2006-06-12 2006-06-12 2008-11-25 I 6223 Avamerekalurid 0831 Kalandus 03 Kalapüük ja vesiviljelus Avamerekalur II Open-sea fisherman II 1 Avamerekalur II (versioon 2) Avamerekalur II (versioon 3) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Kalandus Kalur 19 2006-06-12 2006-06-12 2008-11-25 II 6223 Avamerekalurid 0831 Kalandus 03 Kalapüük ja vesiviljelus Avamerekalur III Open-sea fisherman I 3 Avamerekalur III (versioon 1) Avamerekalur III (versioon 2) Avamerekalur III (versioon 4) Avamerekalur III (versioon 5) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Kalandus Kalur 19 2006-06-12 2006-06-12 2008-11-25 III 6223 Avamerekalurid 0831 Kalandus 03 Kalapüük ja vesiviljelus Avamerekalur III Open-sea fisherman III 2 Avamerekalur III (versioon 1) Avamerekalur III (versioon 3) Avamerekalur III (versioon 4) Avamerekalur III (versioon 5) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Kalandus Kalur 13 2004-06-08 2004-06-08 2006-06-11 III 6223 Avamerekalurid 0831 Kalandus 03 Kalapüük ja vesiviljelus Avamerekalur III Open-sea fisherman III 1 Avamerekalur III (versioon 2) Avamerekalur III (versioon 3) Avamerekalur III (versioon 4) Avamerekalur III (versioon 5) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Kalandus Kalur 3 2000-06-13 2000-06-13 2004-06-07 III 6223 Avamerekalurid 0831 Kalandus 03 Kalapüük ja vesiviljelus Dokker I Docker I 3 Dokker I (versioon 1) Dokker I (versioon 2) Dokker I (versioon 4) Dokker, tase 3 (versioon 5) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Merendus Dokker 23 2008-12-10 2008-12-10 2011-06-08 I 8343 Kraana-, tõstuki- jm tõsteseadmete juhid 1041 Transporditeenused 50 Veetransport Dokker II Docker II 3 Dokker II (versioon 1) Dokker II (versioon 2) Dokker II (versioon 4) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Merendus Dokker 23 2008-12-10 2008-12-10 2011-06-08 II 8343 Kraana-, tõstuki- jm tõsteseadmete juhid 1041 Transporditeenused 50 Veetransport Dokker III Docker III 3 Dokker III (versioon 1) Dokker III (versioon 2) Dokker III (versioon 4) Dokker, tase 4 (versioon 5) Dokker, tase 4 (versioon 6) Dokker, tase 4 (versioon 7) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Merendus Dokker 23 2008-12-10 2008-12-10 2011-06-08 III 8343 Kraana-, tõstuki- jm tõsteseadmete juhid 1041 Transporditeenused 50 Veetransport Dokker I Docker I 2 Dokker I (versioon 1) Dokker I (versioon 3) Dokker I (versioon 4) Dokker, tase 3 (versioon 5) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Merendus Dokker 13 2005-05-31 2005-05-31 2008-12-09 I 8343 Kraana-, tõstuki- jm tõsteseadmete juhid 1041 Transporditeenused 50 Veetransport Dokker II Docker II 2 Dokker II (versioon 1) Dokker II (versioon 3) Dokker II (versioon 4) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Merendus Dokker 13 2005-05-31 2005-05-31 2008-12-09 II 8343 Kraana-, tõstuki- jm tõsteseadmete juhid 1041 Transporditeenused 50 Veetransport Dokker III Docker III 2 Dokker III (versioon 1) Dokker III (versioon 3) Dokker III (versioon 4) Dokker, tase 4 (versioon 5) Dokker, tase 4 (versioon 6) Dokker, tase 4 (versioon 7) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Merendus Dokker 13 2005-05-31 2005-05-31 2008-12-09 III 8343 Kraana-, tõstuki- jm tõsteseadmete juhid 1041 Transporditeenused 50 Veetransport Dokker I Docker I 1 Dokker I (versioon 2) Dokker I (versioon 3) Dokker I (versioon 4) Dokker, tase 3 (versioon 5) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Merendus Dokker 6 2001-11-20 2001-11-20 2005-05-30 I 8343 Kraana-, tõstuki- jm tõsteseadmete juhid 1041 Transporditeenused 50 Veetransport Dokker II Docker II 1 Dokker II (versioon 2) Dokker II (versioon 3) Dokker II (versioon 4) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Merendus Dokker 6 2001-11-20 2001-11-20 2005-05-30 II 8343 Kraana-, tõstuki- jm tõsteseadmete juhid 1041 Transporditeenused 50 Veetransport Dokker III Docker III 1 Dokker III (versioon 2) Dokker III (versioon 3) Dokker III (versioon 4) Dokker, tase 4 (versioon 5) Dokker, tase 4 (versioon 6) Dokker, tase 4 (versioon 7) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Merendus Dokker 6 2001-11-20 2001-11-20 2005-05-30 III 8343 Kraana-, tõstuki- jm tõsteseadmete juhid 1041 Transporditeenused 50 Veetransport Hüdrometeoroloog-tehnik I Hydrometeorological Technician I 1 Hüdrometeoroloog-tehnik I (versioon 2) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Keskkonnaala Hüdrometeoroloog 22 2007-05-24 2007-05-24 2011-05-25 I 3111 Keemia- ja füüsikateaduste tehnikud 0521 Keskkonnateadused 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Hüdrometeoroloog-tehnik II Hydrometeorological Technician II 1 Hüdrometeoroloog-tehnik II (versioon 2) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Keskkonnaala Hüdrometeoroloog 22 2007-05-24 2007-05-24 2011-05-25 II 3111 Keemia- ja füüsikateaduste tehnikud 0521 Keskkonnateadused 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Hüdrometeoroloog III Hydrometeorologist III 1 Hüdrometeoroloog III (versioon 2) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Keskkonnaala Hüdrometeoroloog 22 2007-05-24 2007-05-24 2011-05-25 III 3111 Keemia- ja füüsikateaduste tehnikud 0521 Keskkonnateadused 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Hüdrometeoroloog IV Hydrometeorologist IV 1 Hüdrometeoroloog IV (versioon 2) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Keskkonnaala Hüdrometeoroloog 22 2007-05-24 2007-05-24 2011-05-25 IV 3111 Keemia- ja füüsikateaduste tehnikud 0521 Keskkonnateadused 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Hüdrometeoroloog V Hydrometeorologist V 1 Hüdrometeoroloog V (versioon 2) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Keskkonnaala Hüdrometeoroloog 22 2007-05-24 2007-05-24 2011-05-25 V 3111 Keemia- ja füüsikateaduste tehnikud 0521 Keskkonnateadused 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Kahjukindlustuse toote- ja riskijuht IV Underwriter IV 1 Kahjukindlustuse toote- ja riskijuht IV (versioon 2) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Kindlustus Kahjukäsitleja 23 2005-05-31 2005-05-31 2008-12-10 IV 3315 Hindajad ja kahjuhindajad 0412 Rahandus, pangandus ja kindlustus 65 Kindlustus, edasikindlustus ja pensionifondid, v.a kohustuslik sotsiaalkindlustus Kahjukäsitleja IV Claims Handler IV 3 Kahjukäsitleja IV (versioon 4) Kindlustusjuhtumite käsitleja IV (versioon 1) Kindlustusjuhtumite käsitleja IV (versioon 2) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Kindlustus Kahjukäsitleja 23 2005-05-31 2005-05-31 2008-12-10 IV 3315 Hindajad ja kahjuhindajad 0412 Rahandus, pangandus ja kindlustus 65 Kindlustus, edasikindlustus ja pensionifondid, v.a kohustuslik sotsiaalkindlustus Kindlustusjuhtumite käsitleja IV Claims adjuster IV 2 Kahjukäsitleja IV (versioon 3) Kahjukäsitleja IV (versioon 4) Kindlustusjuhtumite käsitleja IV (versioon 1) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Kindlustus Kahjukäsitleja 15 2003-11-25 2003-11-25 2005-05-30 IV 3315 Hindajad ja kahjuhindajad 0412 Rahandus, pangandus ja kindlustus 65 Kindlustus, edasikindlustus ja pensionifondid, v.a kohustuslik sotsiaalkindlustus Kindlustusjuhtumite käsitleja IV Claims adjuster IV 1 Kahjukäsitleja IV (versioon 3) Kahjukäsitleja IV (versioon 4) Kindlustusjuhtumite käsitleja IV (versioon 2) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Finantsvahenduse - Äriteeninduse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Kindlustus Kahjukäsitleja 3 1999-12-09 1999-12-09 2003-11-24 IV 3315 Hindajad ja kahjuhindajad 0412 Rahandus, pangandus ja kindlustus 65 Kindlustus, edasikindlustus ja pensionifondid, v.a kohustuslik sotsiaalkindlustus Kaplan III Chaplain III 1 Kaplan III (versioon 2) Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaaltöö ja nõustamine Kaplan 32 2008-02-05 2008-02-05 2011-12-07 III 3413 Religioonivaldkonna keskastme spetsialistid 0221 Usundiõpetus ja usuteadus 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Kaplan IV Chaplain IV 1 Kaplan IV (versioon 2) Kaplan, tase 6 (versioon 3) Kaplan, tase 6 (versioon 4) Kaplan, tase 6 (versioon 5) Kaplan, tase 6 (versioon 6) Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaaltöö ja nõustamine Kaplan 32 2008-02-05 2008-02-05 2011-12-07 IV 2636 Religioonivaldkonna tippspetsialistid 0221 Usundiõpetus ja usuteadus 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Kaplan V Chaplain V 1 Kaplan V (versioon 2) Kaplan, tase 7 (versioon 3) Kaplan, tase 7 (versioon 4) Kaplan, tase 7 (versioon 5) Kaplan, tase 7 (versioon 6) Sotsiaalhoolekanne Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Sotsiaaltöö ja nõustamine Kaplan 32 2008-02-05 2008-02-05 2011-12-07 V 2636 Religioonivaldkonna tippspetsialistid 0221 Usundiõpetus ja usuteadus 88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta Kalasuitsutaja III Fishsmoker III 3 Kalasuitsutaja III (versioon 1) Kalasuitsutaja III (versioon 2) Kalasuitsutaja III (versioon 4) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Kalakäitleja 16 2005-06-07 2005-06-07 2008-11-25 III 7511 Lihatöötlejad, kalakäitlejad jms töölised 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Kalasuitsutaja III Fishsmoker III 2 Kalasuitsutaja III (versioon 1) Kalasuitsutaja III (versioon 3) Kalasuitsutaja III (versioon 4) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Kalakäitleja 6 2001-11-16 2001-11-16 2005-06-06 III 7511 Lihatöötlejad, kalakäitlejad jms töölised 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Kalasuitsutaja III Fishsmoker III 1 Kalasuitsutaja III (versioon 2) Kalasuitsutaja III (versioon 3) Kalasuitsutaja III (versioon 4) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Kalakäitleja 2 1999-12-13 1999-12-13 2001-11-15 III 7511 Lihatöötlejad, kalakäitlejad jms töölised 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Kindlustuse müügijuht IV Insurance Sales Manager IV 3 Kindlustuse müügijuht IV (versioon 1) Kindlustuse müügijuht IV (versioon 2) Kindlustuse müügijuht IV (versioon 4) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Kindlustus Kindlustuse müügijuht 23 2005-05-31 2005-05-31 2008-12-10 IV 3321 Kindlustusagendid 0412 Rahandus, pangandus ja kindlustus 65 Kindlustus, edasikindlustus ja pensionifondid, v.a kohustuslik sotsiaalkindlustus Kindlustuse müügijuht IV Insurance sales manager IV 2 Kindlustuse müügijuht IV (versioon 1) Kindlustuse müügijuht IV (versioon 3) Kindlustuse müügijuht IV (versioon 4) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Kindlustus Kindlustuse müügijuht 15 2003-11-25 2003-11-25 2005-05-30 IV 3321 Kindlustusagendid 0412 Rahandus, pangandus ja kindlustus 65 Kindlustus, edasikindlustus ja pensionifondid, v.a kohustuslik sotsiaalkindlustus Kindlustuse müügijuht IV Insurance sales manager IV 1 Kindlustuse müügijuht IV (versioon 2) Kindlustuse müügijuht IV (versioon 3) Kindlustuse müügijuht IV (versioon 4) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Finantsvahenduse - Äriteeninduse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Kindlustus Kindlustuse müügijuht 2 1999-05-17 1999-05-17 2003-11-24 IV 3321 Kindlustusagendid 0412 Rahandus, pangandus ja kindlustus 65 Kindlustus, edasikindlustus ja pensionifondid, v.a kohustuslik sotsiaalkindlustus Klaverimeister III Tuner technician III 1 Klaverimeister III (versioon 2) Klaverimeister III (versioon 3) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Klaverihäälestaja 19 2008-12-10 2008-12-10 2010-12-28 III 7312 Pillimeistrid ja -häälestajad 0215 Muusika ja esituskunstid 95 Arvutite ning tarbeesemete ja kodutarvete parandus Klaverimeister IV Concert tuner IV 1 Klaverimeister IV (versioon 2) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muusika ja esituskunstid Klaverihäälestaja 19 2008-12-10 2008-12-10 2010-12-28 IV 7312 Pillimeistrid ja -häälestajad 0215 Muusika ja esituskunstid 95 Arvutite ning tarbeesemete ja kodutarvete parandus Konservide steriliseerija III Sterilizer of canned products III 1 Konservide steriliseerija III (versioon 2) Konservide steriliseerija III (versioon 3) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Toiduainete töötlemine ja tootmine Konservide steriliseerija 8 2002-06-11 2002-06-11 2006-06-11 III 8160 Toiduainete jms toodete masinate operaatorid 0721 Toiduainete töötlemine 10 Toiduainete tootmine Liikurmasinajuht II Mobile machine operator II 1 Liikurmasinajuht II (versioon 2) Liikurmasinajuht II (versioon 3) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Kaevandamine Liikurmasinajuht 2 2000-04-12 2000-04-12 2004-05-31 II 8342 Maaparandus-, tee- jms masinate juhid 0724 Kaevandamine ja rikastamine 09 Kaevandamist abistavad tegevusalad Loomakasvatusspetsialist IV Stock-breeding specialist IV 3 Loomakasvatusspetsialist IV (versioon 1) Loomakasvatusspetsialist IV (versioon 2) Loomakasvatusspetsialist IV (versioon 4) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Looma- ja taimekasvatus. Põllumajandustehnika Loomakasvataja 26 2008-11-26 2008-11-26 2011-11-16 IV 2132 Põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse nõuandjad 0811 Põllundus ja loomakasvatus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Loomakasvatusspetsialist IV Stock-breeding specialist IV 2 Loomakasvatusspetsialist IV (versioon 1) Loomakasvatusspetsialist IV (versioon 3) Loomakasvatusspetsialist IV (versioon 4) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Looma- ja taimekasvatus. Põllumajandustehnika Loomakasvataja 16 2005-06-07 2005-06-07 2008-11-25 IV 2132 Põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse nõuandjad 0811 Põllundus ja loomakasvatus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Loomakasvatusspetsialist IV Stock-breeding specialist IV 1 Loomakasvatusspetsialist IV (versioon 2) Loomakasvatusspetsialist IV (versioon 3) Loomakasvatusspetsialist IV (versioon 4) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Looma- ja taimekasvatus. Põllumajandustehnika Loomakasvataja 8 2002-06-11 2002-06-11 2005-06-06 IV 2132 Põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse nõuandjad 0811 Põllundus ja loomakasvatus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Maaparandaja-hüdrotehnik II Land improver-hydrotehnician II 1 Maaparandaja-hüdrotehnik II (versioon 2) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Geomaatika Maaparandaja 21 2006-02-01 2006-02-01 2008-12-02 II 3112 Ehitustehnikud 0532 Maateadus 43 Eriehitustööd Maaparandaja-hüdrotehnik III Land improver-hydrotehnician III 1 Maaparandaja-hüdrotehnik III (versioon 2) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Geomaatika Maaparandaja 21 2006-02-01 2006-02-01 2008-12-02 III 3112 Ehitustehnikud 0532 Maateadus 43 Eriehitustööd Moedisainer V Fashion Designer V 2 Moedisainer V (versioon 1) Moedisainer V (versioon 3) Moedisainer V (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Kergetööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Rõivatootmine Moedisainer 12 2006-06-01 2006-06-01 2008-12-07 V 2163 Toote- ja rõivadisainerid 0723 Tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha töötlemine 14 Rõivatootmine Moedisainer V Fashion Designer V 1 Moedisainer V (versioon 2) Moedisainer V (versioon 3) Moedisainer V (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Kergetööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Rõivatootmine Moedisainer 3 2001-05-10 2001-05-10 2006-05-30 V 2163 Toote- ja rõivadisainerid 0723 Tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha töötlemine 14 Rõivatootmine Kindlustuse kliendihaldur III Customer/client administrator III 3 Kindlustuse kliendihaldur III (versioon 4) Kindlustuse klienditeenindaja I (versioon 1) Kindlustuse klienditeenindaja I (versioon 2) Kindlustuse spetsialist, tase 5 (versioon 5) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Kindlustus Kindlustuse kliendihaldur 23 2005-05-31 2005-05-31 2008-12-10 III 3321 Kindlustusagendid 0412 Rahandus, pangandus ja kindlustus 65 Kindlustus, edasikindlustus ja pensionifondid, v.a kohustuslik sotsiaalkindlustus Kindlustuse müügitöötaja III Insurance Sales Person III 3 Kindlustuse müügiesindaja II (versioon 1) Kindlustuse müügiesindaja II (versioon 2) Kindlustuse müügiesindaja III (versioon 1) Kindlustuse müügiesindaja III (versioon 2) Kindlustuse müügitöötaja III (versioon 4) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Kindlustus Kindlustuse müügijuht 23 2005-05-31 2005-05-31 2008-12-10 III 3321 Kindlustusagendid 0412 Rahandus, pangandus ja kindlustus 65 Kindlustus, edasikindlustus ja pensionifondid, v.a kohustuslik sotsiaalkindlustus Kindlustuse klienditeenindaja I Insurance assistant I 2 Kindlustuse kliendihaldur III (versioon 3) Kindlustuse kliendihaldur III (versioon 4) Kindlustuse klienditeenindaja I (versioon 1) Kindlustuse spetsialist, tase 5 (versioon 5) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Kindlustus Kindlustuse kliendihaldur 15 2003-11-25 2003-11-25 2005-05-30 I 3321 Kindlustusagendid 0412 Rahandus, pangandus ja kindlustus 65 Kindlustus, edasikindlustus ja pensionifondid, v.a kohustuslik sotsiaalkindlustus Kindlustuse klienditeenindaja I Insurance assistant I 1 Kindlustuse kliendihaldur III (versioon 3) Kindlustuse kliendihaldur III (versioon 4) Kindlustuse klienditeenindaja I (versioon 2) Kindlustuse spetsialist, tase 5 (versioon 5) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Finantsvahenduse - Äriteeninduse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Kindlustus Kindlustuse kliendihaldur 2 1999-05-17 1999-05-17 2003-11-24 I 3321 Kindlustusagendid 0412 Rahandus, pangandus ja kindlustus 65 Kindlustus, edasikindlustus ja pensionifondid, v.a kohustuslik sotsiaalkindlustus Kindlustuse müügiesindaja II Insurance sales representative II 2 Kindlustuse müügiesindaja II (versioon 1) Kindlustuse müügiesindaja III (versioon 1) Kindlustuse müügiesindaja III (versioon 2) Kindlustuse müügitöötaja III (versioon 3) Kindlustuse müügitöötaja III (versioon 4) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Kindlustus Kindlustuse müügijuht 15 2003-11-25 2003-11-25 2005-05-30 II 3321 Kindlustusagendid 0412 Rahandus, pangandus ja kindlustus 65 Kindlustus, edasikindlustus ja pensionifondid, v.a kohustuslik sotsiaalkindlustus Kindlustuse müügiesindaja III Insurance sales representative III 2 Kindlustuse müügiesindaja II (versioon 1) Kindlustuse müügiesindaja II (versioon 2) Kindlustuse müügiesindaja III (versioon 1) Kindlustuse müügitöötaja III (versioon 3) Kindlustuse müügitöötaja III (versioon 4) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Kindlustus Kindlustuse müügijuht 15 2003-11-25 2003-11-25 2005-05-30 III 3321 Kindlustusagendid 0412 Rahandus, pangandus ja kindlustus 65 Kindlustus, edasikindlustus ja pensionifondid, v.a kohustuslik sotsiaalkindlustus Kindlustuse müügiesindaja II Insurance sales representative II 1 Kindlustuse müügiesindaja II (versioon 2) Kindlustuse müügiesindaja III (versioon 1) Kindlustuse müügiesindaja III (versioon 2) Kindlustuse müügitöötaja III (versioon 3) Kindlustuse müügitöötaja III (versioon 4) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Finantsvahenduse - Äriteeninduse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Kindlustus Kindlustuse müügijuht 2 1999-05-17 1999-05-17 2003-11-24 II 3321 Kindlustusagendid 0412 Rahandus, pangandus ja kindlustus 65 Kindlustus, edasikindlustus ja pensionifondid, v.a kohustuslik sotsiaalkindlustus Kindlustuse müügiesindaja III Insurance sales representative III 1 Kindlustuse müügiesindaja II (versioon 1) Kindlustuse müügiesindaja II (versioon 2) Kindlustuse müügiesindaja III (versioon 2) Kindlustuse müügitöötaja III (versioon 3) Kindlustuse müügitöötaja III (versioon 4) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Finantsvahenduse - Äriteeninduse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Kindlustus Kindlustuse müügijuht 2 1999-05-17 1999-05-17 2003-11-24 III 3321 Kindlustusagendid 0412 Rahandus, pangandus ja kindlustus 65 Kindlustus, edasikindlustus ja pensionifondid, v.a kohustuslik sotsiaalkindlustus Muuseumispetsialist III Museum professional III 1 Muuseumispetsialist III (versioon 2) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muuseumitöö Muuseumispetsialist 8 2005-05-24 2005-05-24 2008-12-09 III 2621 Arhivaarid ja kuraatorid 0322 Raamatukogundus, teave, arhiivindus 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Muuseumispetsialist IV Museum professional IV 1 Muuseumispetsialist IV (versioon 2) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muuseumitöö Muuseumispetsialist 8 2005-05-24 2005-05-24 2008-12-09 IV 2621 Arhivaarid ja kuraatorid 0322 Raamatukogundus, teave, arhiivindus 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Muuseumispetsialist V Museum professional V 1 Muuseumispetsialist V (versioon 2) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Muuseumitöö Muuseumispetsialist 8 2005-05-24 2005-05-24 2008-12-09 V 2621 Arhivaarid ja kuraatorid 0322 Raamatukogundus, teave, arhiivindus 91 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus Parameedik II Paramedic II 2 Parameedik II (versioon 1) Parameedik II (versioon 3) Parameedik II (versioon 4) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Parameditsiin Erakorralise meditsiini tehnik 20 2005-06-02 2005-06-02 2008-12-03 II 3258 Kiirabitehnikud 0915 Teraapia ja taastusravi 86 Tervishoid Parameedik II Paramedic II 1 Parameedik II (versioon 2) Parameedik II (versioon 3) Parameedik II (versioon 4) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Parameditsiin Erakorralise meditsiini tehnik 6 2000-12-11 2000-12-11 2005-06-01 II 3258 Kiirabitehnikud 0915 Teraapia ja taastusravi 86 Tervishoid Retkejuht III Wilderness Guide III 1 Aktiivtegevuste vaneminstruktor, tase 5 (versioon 3) Aktiivtegevuste vaneminstruktor, tase 5 (versioon 4) Retkejuht III (versioon 2) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Reisiteenindus Retkejuht 24 2006-06-15 2006-06-15 2010-03-22 III 5111 Reisi- ja lennusaatjad 1015 Reisimine, turism ja vabaajaveetmine 79 Reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus, reserveerimine ning sellega seotud tegevus Rõiva- ja tekstiiliala ostu- ja müügispetsialist III Selling and purchasing specialist in textile and sewing sector III 1 Rõiva- ja tekstiiliala ostu- ja müügispetsialist III (versioon 2) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Kergetööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Rõivatootmine Rõiva- ja tekstiiliala ostu- ja müügispetsialist 9 2004-12-01 2004-12-01 2008-12-07 III 3323 Varustajad 0416 Hulgi- ja jaekaubandus 14 Rõivatootmine Rõiva- ja tekstiiliala ostu- ja müügispetsialist IV Selling and purchasing specialist in textile and sewing sector IV 1 Rõiva- ja tekstiiliala ostu- ja müügispetsialist IV (versioon 2) Rõiva- ja tekstiiliala ostu- ja müügispetsialist IV (versioon 3) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Kergetööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Rõivatootmine Rõiva- ja tekstiiliala ostu- ja müügispetsialist 9 2004-12-01 2004-12-01 2008-12-07 IV 3323 Varustajad 0416 Hulgi- ja jaekaubandus 14 Rõivatootmine Talman III Tallyman III 3 Talman III (versioon 1) Talman III (versioon 2) Talman III (versioon 4) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Merendus Talman 23 2008-12-10 2008-12-10 2011-06-08 III 4323 Transpordivaldkonna kontoritöötajad 1041 Transporditeenused 50 Veetransport Talman III Tallyman II 2 Talman III (versioon 1) Talman III (versioon 3) Talman III (versioon 4) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Merendus Talman 13 2005-05-31 2005-05-31 2008-12-09 III 4323 Transpordivaldkonna kontoritöötajad 1041 Transporditeenused 50 Veetransport Talman III Tallyman III 1 Talman III (versioon 2) Talman III (versioon 3) Talman III (versioon 4) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Merendus Talman 6 2001-11-20 2001-11-20 2005-05-30 III 4323 Transpordivaldkonna kontoritöötajad 1041 Transporditeenused 50 Veetransport Tegevusterapeut IV Occupational Therapist IV 2 Tegevusterapeut IV (versioon 1) Tegevusterapeut IV (versioon 3) Tegevusterapeut IV (versioon 4) Tegevusterapeut, tase 6 (versioon 5) Tegevusterapeut, tase 6 (versioon 6) Tegevusterapeut, tase 6 (versioon 7) Tegevusterapeut, tase 6 (versioon 8) Tegevusterapeut, tase 6 (versioon 9) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Tegevusteraapia Tegevusterapeut 19 2005-04-18 2005-04-18 2008-12-03 IV 2269 Tervishoiu tippspetsialistid, mujal liigitamata 0915 Teraapia ja taastusravi 86 Tervishoid Tegevusterapeut III Occupational Therapist III 1 Tegevusterapeut III (versioon 2) Tegevusterapeut III (versioon 3) Tegevusterapeut III (versioon 4) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Tegevusteraapia Tegevusterapeut 8 2001-10-22 2001-10-22 2005-04-17 III 2269 Tervishoiu tippspetsialistid, mujal liigitamata 0915 Teraapia ja taastusravi 86 Tervishoid Tegevusterapeut IV Occupational Therapist IV 1 Tegevusterapeut IV (versioon 2) Tegevusterapeut IV (versioon 3) Tegevusterapeut IV (versioon 4) Tegevusterapeut, tase 6 (versioon 5) Tegevusterapeut, tase 6 (versioon 6) Tegevusterapeut, tase 6 (versioon 7) Tegevusterapeut, tase 6 (versioon 8) Tegevusterapeut, tase 6 (versioon 9) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Tegevusteraapia Tegevusterapeut 8 2001-10-22 2001-10-22 2005-04-17 IV 2269 Tervishoiu tippspetsialistid, mujal liigitamata 0915 Teraapia ja taastusravi 86 Tervishoid Tegevusterapeut III Occupational Therapist III 3 Tegevusterapeut III (versioon 1) Tegevusterapeut III (versioon 2) Tegevusterapeut III (versioon 4) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Tegevusteraapia Tegevusterapeut 36 2008-12-04 2008-12-04 2011-09-27 III 2269 Tervishoiu tippspetsialistid, mujal liigitamata 0915 Teraapia ja taastusravi 86 Tervishoid Tegevusterapeut IV Occupational Therapist IV 3 Tegevusterapeut IV (versioon 1) Tegevusterapeut IV (versioon 2) Tegevusterapeut IV (versioon 4) Tegevusterapeut, tase 6 (versioon 5) Tegevusterapeut, tase 6 (versioon 6) Tegevusterapeut, tase 6 (versioon 7) Tegevusterapeut, tase 6 (versioon 8) Tegevusterapeut, tase 6 (versioon 9) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Tegevusteraapia Tegevusterapeut 36 2008-12-04 2008-12-04 2011-09-27 IV 2269 Tervishoiu tippspetsialistid, mujal liigitamata 0915 Teraapia ja taastusravi 86 Tervishoid Tekstiilitootmise meister III Supervisor of textile III 2 Tekstiiliseadmete operaator III (versioon 1) Tekstiilitootmise meister III (versioon 3) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Kergetööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Tekstiilitööstus Tekstiilitehnoloog 2 2006-04-28 2006-04-28 2008-12-07 III 8152 Kudumismasinate operaatorid 0723 Tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha töötlemine 13 Tekstiilitootmine Tekstiiliseadmete operaator III Textile machinery operator III 1 Tekstiilitootmise meister III (versioon 2) Tekstiilitootmise meister III (versioon 3) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Kergetööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Tekstiilitööstus Tekstiilitehnoloog 4 2001-12-10 2001-12-10 2006-04-27 III 8152 Kudumismasinate operaatorid 0723 Tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha töötlemine 13 Tekstiilitootmine Tekstiiliseadmete operaator I Textile machinery operator I 1 Tekstiiliseadmete operaator I (versioon 2) Tekstiiliseadmete operaator I (versioon 3) Tekstiiliseadmete operaator, tase 4 (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Kergetööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Tekstiilitööstus Tekstiiliseadmete operaator 4 2001-12-10 2001-12-10 2006-04-27 I 8152 Kudumismasinate operaatorid 0723 Tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha töötlemine 13 Tekstiilitootmine Tekstiiliseadmete operaator II Textile machinery operator II 1 Tekstiiliseadmete operaator II (versioon 2) Tekstiiliseadmete operaator II (versioon 3) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Kergetööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Tekstiilitööstus Tekstiiliseadmete operaator 4 2001-12-10 2001-12-10 2006-04-27 II 8152 Kudumismasinate operaatorid 0723 Tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha töötlemine 13 Tekstiilitootmine Tekstiiliseadmete operaator I Textile machinery operator I 2 Tekstiiliseadmete operaator I (versioon 1) Tekstiiliseadmete operaator I (versioon 3) Tekstiiliseadmete operaator, tase 4 (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Kergetööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Tekstiilitööstus Tekstiiliseadmete operaator 2 2006-04-28 2006-04-28 2008-12-07 I 8152 Kudumismasinate operaatorid 0723 Tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha töötlemine 13 Tekstiilitootmine Tekstiiliseadmete operaator II Textile machinery operator II 2 Tekstiiliseadmete operaator II (versioon 1) Tekstiiliseadmete operaator II (versioon 3) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Kergetööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Tekstiilitööstus Tekstiiliseadmete operaator 2 2006-04-28 2006-04-28 2008-12-07 II 8152 Kudumismasinate operaatorid 0723 Tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha töötlemine 13 Tekstiilitootmine Tervisekaitse spetsialist III Specialist of Health Protection III 2 Tervisekaitse spetsialist III (versioon 1) Tervisekaitse spetsialist III (versioon 3) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Töötervishoid Tervisekaitse spetsialist 29 2007-06-04 2007-06-04 2011-09-27 III 3257 Tervisekaitse- ja töötervishoiuinspektorid jms keskastme spetsialistid 1022 Töötervishoid ja -kaitse 86 Tervishoid Tervisekaitse spetsialist IV Specialist of Health Protection IV 2 Tervisekaitse spetsialist IV (versioon 1) Tervisekaitse spetsialist IV (versioon 3) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Töötervishoid Tervisekaitse spetsialist 29 2007-06-04 2007-06-04 2011-09-27 IV 2263 Töötervishoiu ja tööohutuse tippspetsialistid 1022 Töötervishoid ja -kaitse 86 Tervishoid Tervisekaitse spetsialist III Specialist of Health Protection III 1 Tervisekaitse spetsialist III (versioon 2) Tervisekaitse spetsialist III (versioon 3) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Töötervishoid Tervisekaitse spetsialist 9 2002-04-16 2002-04-16 2007-06-03 III 3257 Tervisekaitse- ja töötervishoiuinspektorid jms keskastme spetsialistid 1022 Töötervishoid ja -kaitse 86 Tervishoid Tervisekaitse spetsialist IV Specialist of Health Protection IV 1 Tervisekaitse spetsialist IV (versioon 2) Tervisekaitse spetsialist IV (versioon 3) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Töötervishoid Tervisekaitse spetsialist 9 2002-04-16 2002-04-16 2007-06-03 IV 2263 Töötervishoiu ja tööohutuse tippspetsialistid 1022 Töötervishoid ja -kaitse 86 Tervishoid Tervishoiujuht V Health Services Executive V 2 Tervishoiujuht V (versioon 1) Tervishoiujuht V (versioon 3) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Tervishoiu juhtimine Tervishoiujuht 36 2008-12-04 2008-12-04 2011-09-27 V 1342 Tervishoiuteenuste juhid 0413 Juhtimine ja haldus 86 Tervishoid Tervishoiujuht V Health Services Executive V 1 Tervishoiujuht V (versioon 2) Tervishoiujuht V (versioon 3) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Tervishoiu juhtimine Tervishoiujuht 27 2006-12-04 2006-12-04 2008-12-03 V 1342 Tervishoiuteenuste juhid 0413 Juhtimine ja haldus 86 Tervishoid Väikelaevaehituse insener IV Small craft building engineer IV 2 Väikelaevaehituse insener IV (versioon 1) Väikelaevaehituse insener IV (versioon 3) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Inseneride Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Väikelaevaehituse insener 15 2009-01-15 2009-01-15 2010-12-02 IV 2142 Ehitusinsenerid 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Volitatud autoinsener V Chartered Automotive Engineer V 2 Vastutav autoinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud autoinsener V (versioon 1) Volitatud autoinsener V (versioon 3) Volitatud autoinsener, tase 8 (versioon 4) Volitatud autoinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud autoinsener, tase 8 (versioon 6) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Inseneride Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Autoinsener 15 2009-01-15 2009-01-15 2011-06-06 V 2144 Mehaanikainsenerid 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Väikelaevaehituse insener IV Small craft building engineer IV 1 Väikelaevaehituse insener IV (versioon 2) Väikelaevaehituse insener IV (versioon 3) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Inseneride Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Väikelaevaehituse insener 11 2006-07-10 2006-07-10 2009-01-14 IV 2142 Ehitusinsenerid 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Õde III General nurse III 3 Õde III (versioon 2) Õde III (versioon 4) Üldõde III (versioon 1) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Õendus Õde 36 2008-12-04 2008-12-04 2011-09-27 III 2221 Õenduse tippspetsialistid 0913 Õendus ja ämmaemandus 86 Tervishoid Õde IV General nurse IV 2 Õde IV (versioon 1) Õde IV (versioon 3) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Õendus Õde 36 2008-12-04 2008-12-04 2011-09-27 IV 2221 Õenduse tippspetsialistid 0913 Õendus ja ämmaemandus 86 Tervishoid Õde V General nurse V 2 Õde V (versioon 1) Õde V (versioon 3) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Õendus Õde 36 2008-12-04 2008-12-04 2011-09-27 V 2221 Õenduse tippspetsialistid 0913 Õendus ja ämmaemandus 86 Tervishoid Õde III General nurse III 2 Õde III (versioon 3) Õde III (versioon 4) Üldõde III (versioon 1) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Õendus Õde 21 2005-09-27 2005-09-27 2008-12-03 III 2221 Õenduse tippspetsialistid 0913 Õendus ja ämmaemandus 86 Tervishoid Õde IV General nurse IV 1 Õde IV (versioon 2) Õde IV (versioon 3) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Õendus Õde 21 2005-09-27 2005-09-27 2008-12-03 IV 2221 Õenduse tippspetsialistid 0913 Õendus ja ämmaemandus 86 Tervishoid Õde V General nurse V 1 Õde V (versioon 2) Õde V (versioon 3) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Õendus Õde 21 2005-09-27 2005-09-27 2008-12-03 V 2221 Õenduse tippspetsialistid 0913 Õendus ja ämmaemandus 86 Tervishoid Üldõde III General nurse III 1 Õde III (versioon 2) Õde III (versioon 3) Õde III (versioon 4) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Õendus Õde 3 1999-06-21 1999-06-21 2005-09-26 III 2221 Õenduse tippspetsialistid 0913 Õendus ja ämmaemandus 86 Tervishoid Õmblusala juht V Manager in the sewing field V 1 Õmblusala juht V (versioon 2) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Kergetööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Rõivatootmine Õmblusala juht 7 2003-12-01 2003-12-01 2008-12-07 V 1321 Töötleva tööstuse juhid 0723 Tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha töötlemine 14 Rõivatootmine Ärijuht IV Business Manager IV 3 Ärijuht IV (versioon 1) Ärijuht IV (versioon 2) Ärijuht IV (versioon 4) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Juhtimine ja haldus Ärijuht 31 2007-11-28 2007-11-28 2008-12-10 IV 1219 Äriteenindus- ja haldusjuhid, mujal liigitamata 0413 Juhtimine ja haldus 70 Peakontorite tegevus; juhtimisalane nõustamine Ärijuht IV Business Manager IV 2 Ärijuht IV (versioon 1) Ärijuht IV (versioon 3) Ärijuht IV (versioon 4) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Juhtimine ja haldus Ärijuht 15 2003-11-25 2003-11-25 2007-11-27 IV 1219 Äriteenindus- ja haldusjuhid, mujal liigitamata 0413 Juhtimine ja haldus 70 Peakontorite tegevus; juhtimisalane nõustamine Ärijuht IV Business Manager IV 1 Ärijuht IV (versioon 2) Ärijuht IV (versioon 3) Ärijuht IV (versioon 4) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Finantsvahenduse - Äriteeninduse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Juhtimine ja haldus Ärijuht 2 1999-05-17 1999-05-17 2003-11-24 IV 1219 Äriteenindus- ja haldusjuhid, mujal liigitamata 0413 Juhtimine ja haldus 70 Peakontorite tegevus; juhtimisalane nõustamine Arborist II Arborist II 1 Arborist II (versioon 2) Arborist, tase 4 (versioon 3) Arborist, tase 4 (versioon 4) Arborist, tase 4 (versioon 5) Arborist, tase 4 (versioon 6) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Metsandus Arborist 21 2007-06-07 2007-06-07 2011-04-27 II 6210 Metsanduse jms oskustöölised 0821 Metsandus 02 Metsamajandus ja metsavarumine Arborist III Arborist III 1 Arborist III (versioon 2) Arborist, tase 5 (versioon 3) Meisterarborist, tase 5 (versioon 4) Puittaimede hindaja, tase 5 (versioon 5) Puittaimede spetsialist, tase 5 (versioon 6) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Metsandus Arborist 21 2007-06-07 2007-06-07 2011-04-27 III 6210 Metsanduse jms oskustöölised 0821 Metsandus 02 Metsamajandus ja metsavarumine Automaatik III Automatician III 2 Automaatik III (versioon 1) Automaatik III (versioon 3) Automaatik III (versioon 4) Automaatik-tehnik, tase 5 (versioon 5) Automaatik-tehnik, tase 5 (versioon 6) Automaatik-tehnik, tase 5 (versioon 7) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Automaatik 20 2006-12-05 2006-12-05 2008-11-20 III 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 0714 Elektroonika ja automaatika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Automaatik I Automatician I 1 Automaatik I (versioon 2) Automaatik I (versioon 3) Automaatik I (versioon 4) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Automaatik 5 2001-11-14 2001-11-14 2006-12-04 I 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 0714 Elektroonika ja automaatika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Automaatik II Automatician II 2 Automaatik II (versioon 3) Automaatik II (versioon 4) Automaatik II (versioon 5) Automaatik-elektrik II (versioon 1) Automaatik, tase 4 (versioon 10) Automaatik, tase 4 (versioon 6) Automaatik, tase 4 (versioon 7) Automaatik, tase 4 (versioon 8) Automaatik, tase 4 (versioon 9) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Automaatik 5 2001-11-14 2001-11-14 2006-12-04 II 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 0714 Elektroonika ja automaatika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Automaatik III Automatician III 1 Automaatik III (versioon 2) Automaatik III (versioon 3) Automaatik III (versioon 4) Automaatik-tehnik, tase 5 (versioon 5) Automaatik-tehnik, tase 5 (versioon 6) Automaatik-tehnik, tase 5 (versioon 7) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Automaatik 5 2001-11-14 2001-11-14 2006-12-04 III 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 0714 Elektroonika ja automaatika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Automaatik-elektrik II Automatician electrician II 1 Automaatik II (versioon 2) Automaatik II (versioon 3) Automaatik II (versioon 4) Automaatik II (versioon 5) Automaatik, tase 4 (versioon 10) Automaatik, tase 4 (versioon 6) Automaatik, tase 4 (versioon 7) Automaatik, tase 4 (versioon 8) Automaatik, tase 4 (versioon 9) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Automaatik 3 2000-06-14 2000-06-14 2001-11-13 II 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 0714 Elektroonika ja automaatika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Aroomterapeut III Aromatherapy III 2 Aroomterapeut II (versioon 1) Aroomterapeut II (versioon 2) Aroomterapeut II (versioon 3) Aroomterapeut III (versioon 1) Aroomterapeut III (versioon 3) Hiina loodusterapeut III (versioon 1) Hiina loodusterapeut III (versioon 2) Hiina loodusterapeut III (versioon 3) Homöopaat II (versioon 1) Homöopaat II (versioon 2) Homöopaat II (versioon 3) Homöopaat III (versioon 1) Homöopaat III (versioon 2) Homöopaat III (versioon 3) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 1) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 2) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 3) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 1) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 2) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 3) Refleksoloog II (versioon 1) Refleksoloog II (versioon 2) Refleksoloog II (versioon 3) Refleksoloog III (versioon 1) Refleksoloog III (versioon 2) Refleksoloog III (versioon 3) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 4) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 5) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 6) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 7) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Loodusravi ja täiendmeditsiin Loodusraviterapeut 36 2008-12-04 2008-12-04 2011-09-27 III 3230 Täiendmeditsiini ja loodusravi keskastme spetsialistid 0917 Traditsiooniline ja täiendav meditsiin ning teraapia 86 Tervishoid Aroomterapeut II Aromatherapy II 1 Aroomterapeut II (versioon 2) Aroomterapeut II (versioon 3) Aroomterapeut III (versioon 1) Aroomterapeut III (versioon 2) Aroomterapeut III (versioon 3) Hiina loodusterapeut III (versioon 1) Hiina loodusterapeut III (versioon 2) Hiina loodusterapeut III (versioon 3) Homöopaat II (versioon 1) Homöopaat II (versioon 2) Homöopaat II (versioon 3) Homöopaat III (versioon 1) Homöopaat III (versioon 2) Homöopaat III (versioon 3) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 1) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 2) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 3) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 1) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 2) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 3) Refleksoloog II (versioon 1) Refleksoloog II (versioon 2) Refleksoloog II (versioon 3) Refleksoloog III (versioon 1) Refleksoloog III (versioon 2) Refleksoloog III (versioon 3) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 4) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 5) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 6) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 7) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Loodusravi ja täiendmeditsiin Loodusraviterapeut 27 2006-12-04 2006-12-04 2008-12-03 II 3230 Täiendmeditsiini ja loodusravi keskastme spetsialistid 0917 Traditsiooniline ja täiendav meditsiin ning teraapia 86 Tervishoid Aroomterapeut III Aromatherapy III 1 Aroomterapeut II (versioon 1) Aroomterapeut II (versioon 2) Aroomterapeut II (versioon 3) Aroomterapeut III (versioon 2) Aroomterapeut III (versioon 3) Hiina loodusterapeut III (versioon 1) Hiina loodusterapeut III (versioon 2) Hiina loodusterapeut III (versioon 3) Homöopaat II (versioon 1) Homöopaat II (versioon 2) Homöopaat II (versioon 3) Homöopaat III (versioon 1) Homöopaat III (versioon 2) Homöopaat III (versioon 3) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 1) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 2) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II (versioon 3) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 1) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 2) Nuad Bo-Rarn loodusterapeut III (versioon 3) Refleksoloog II (versioon 1) Refleksoloog II (versioon 2) Refleksoloog II (versioon 3) Refleksoloog III (versioon 1) Refleksoloog III (versioon 2) Refleksoloog III (versioon 3) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 4) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 5) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 6) Täiendmeditsiini- ja loodusraviterapeut, tase 6 (versioon 7) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Loodusravi ja täiendmeditsiin Loodusraviterapeut 27 2006-12-04 2006-12-04 2008-12-03 III 3230 Täiendmeditsiini ja loodusravi keskastme spetsialistid 0917 Traditsiooniline ja täiendav meditsiin ning teraapia 86 Tervishoid Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja II CNC Machine tool operator II 2 Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja II (versioon 1) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja II (versioon 3) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja II (versioon 4) CNC metallilõikepingi operaator, tase 4 (versioon 8) CNC metallilõikepingi operaator, tase 4 (versioon 9) Freesija III (versioon 1) Freesija III (versioon 2) Freesija III (versioon 3) Freesija III (versioon 4) Lihvija III (versioon 1) Lihvija III (versioon 2) Lihvija III (versioon 3) Metallilõikepinkidel töötaja, tase 4 (versioon 5) Metallilõikepinkidel töötaja, tase 4 (versioon 6) Metallilõikepinkidel töötaja, tase 4 (versioon 7) Treial III (versioon 1) Treial III (versioon 2) Treial III (versioon 3) Treial III (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Metallilõikepinkidel töötaja 18 2008-12-09 2008-12-09 2010-12-28 II 8121 Metallitootmisseadmete operaatorid 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-meister III CNC Machine tool operator III 2 Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-meister III (versioon 1) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-meister III (versioon 3) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-meister III (versioon 4) CNC metallilõikepingi operaator-seadistaja, tase 5 (versioon 8) CNC metallilõikepingi operaator-seadistaja, tase 5 (versioon 9) Metallilõikepinkidel töötaja, tase 5 (versioon 5) Metallilõikepinkidel töötaja, tase 5 (versioon 6) Metallilõikepinkidel töötaja, tase 5 (versioon 7) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Metallilõikepinkidel töötaja 18 2008-12-09 2008-12-09 2010-12-28 III 8121 Metallitootmisseadmete operaatorid 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator I CNC Machine tool operator I 1 Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator I (versioon 2) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator I (versioon 3) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator I (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Metallilõikepinkidel töötaja 13 2006-06-20 2006-06-20 2008-12-08 I 8121 Metallitootmisseadmete operaatorid 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja II CNC Machine tool operator II 1 Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja II (versioon 2) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja II (versioon 3) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja II (versioon 4) CNC metallilõikepingi operaator, tase 4 (versioon 8) CNC metallilõikepingi operaator, tase 4 (versioon 9) Freesija III (versioon 1) Freesija III (versioon 2) Freesija III (versioon 3) Freesija III (versioon 4) Lihvija III (versioon 1) Lihvija III (versioon 2) Lihvija III (versioon 3) Metallilõikepinkidel töötaja, tase 4 (versioon 5) Metallilõikepinkidel töötaja, tase 4 (versioon 6) Metallilõikepinkidel töötaja, tase 4 (versioon 7) Treial III (versioon 1) Treial III (versioon 2) Treial III (versioon 3) Treial III (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Metallilõikepinkidel töötaja 13 2006-06-20 2006-06-20 2008-12-08 II 8121 Metallitootmisseadmete operaatorid 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-meister III CNC Machine tool operator III 1 Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-meister III (versioon 2) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-meister III (versioon 3) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-meister III (versioon 4) CNC metallilõikepingi operaator-seadistaja, tase 5 (versioon 8) CNC metallilõikepingi operaator-seadistaja, tase 5 (versioon 9) Metallilõikepinkidel töötaja, tase 5 (versioon 5) Metallilõikepinkidel töötaja, tase 5 (versioon 6) Metallilõikepinkidel töötaja, tase 5 (versioon 7) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Metallilõikepinkidel töötaja 13 2006-06-20 2006-06-20 2008-12-08 III 8121 Metallitootmisseadmete operaatorid 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Autoinsener IV Automotive Engineer IV 1 Autoinsener IV (versioon 2) Autoinsener IV (versioon 3) Autoinsener, tase 6 (versioon 7) Autoinsener, tase 6 (versioon 4) Autoinsener, tase 6 (versioon 5) Autoinsener, tase 6 (versioon 6) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Inseneride Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Autoinsener 8 2005-05-16 2005-05-16 2009-01-14 IV 2144 Mehaanikainsenerid 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Diplomeeritud autoinsener V Diploma Automotive Engineer V 1 Diplomeeritud autoinsener V (versioon 2) Diplomeeritud autoinsener V (versioon 3) Diplomeeritud autoinsener, tase 7 (versioon 4) Diplomeeritud autoinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud autoinsener, tase 7 (versioon 6) Juhtiv autoinsener, tase 7 (versioon 7) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Inseneride Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Autoinsener 8 2005-05-16 2005-05-16 2009-01-14 V 2144 Mehaanikainsenerid 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Volitatud autoinsener V Chartered Automotive Engineer V 1 Vastutav autoinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud autoinsener V (versioon 2) Volitatud autoinsener V (versioon 3) Volitatud autoinsener, tase 8 (versioon 4) Volitatud autoinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud autoinsener, tase 8 (versioon 6) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Inseneride Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Autoinsener 8 2005-05-16 2005-05-16 2009-01-14 V 2144 Mehaanikainsenerid 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Automaaler I Carpainter I 3 Automaaler I (versioon 1) Automaaler I (versioon 2) Automaaler I (versioon 4) Automaaler, tase 4 (versioon 5) Automaaler, tase 4 (versioon 6) Automaaler, tase 4 (versioon 7) Automaaler, tase 4 (versioon 8) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Sõidukite hooldus ja remont Automaaler 23 2008-12-10 2008-12-10 2011-06-08 I 7132 Pihustusseadmetega värvijad-lakkijad 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 45 Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont Automaaler II Carpainter II 3 Automaaler II (versioon 1) Automaaler II (versioon 2) Automaaler II (versioon 4) Sõidukite kere- ja värvitööde meister, tase 5 (versioon 5) Sõidukite kere- ja värvitööde meister, tase 5 (versioon 6) Sõidukite kere- ja värvitööde meister, tase 5 (versioon 7) Sõidukite kere- ja värvitööde meister, tase 5 (versioon 8) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Sõidukite hooldus ja remont Automaaler 23 2008-12-10 2008-12-10 2011-06-08 II 7132 Pihustusseadmetega värvijad-lakkijad 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 45 Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont Automaaler I Carpainter I 2 Automaaler I (versioon 1) Automaaler I (versioon 3) Automaaler I (versioon 4) Automaaler, tase 4 (versioon 5) Automaaler, tase 4 (versioon 6) Automaaler, tase 4 (versioon 7) Automaaler, tase 4 (versioon 8) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Sõidukite hooldus ja remont Automaaler 13 2005-05-21 2005-05-21 2008-12-09 I 7132 Pihustusseadmetega värvijad-lakkijad 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 45 Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont Automaaler II Carpainter II 2 Automaaler II (versioon 1) Automaaler II (versioon 3) Automaaler II (versioon 4) Sõidukite kere- ja värvitööde meister, tase 5 (versioon 5) Sõidukite kere- ja värvitööde meister, tase 5 (versioon 6) Sõidukite kere- ja värvitööde meister, tase 5 (versioon 7) Sõidukite kere- ja värvitööde meister, tase 5 (versioon 8) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Sõidukite hooldus ja remont Automaaler 13 2005-05-31 2005-05-31 2008-12-09 II 7132 Pihustusseadmetega värvijad-lakkijad 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 45 Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont Automaaler I Carpainter I 1 Automaaler I (versioon 2) Automaaler I (versioon 3) Automaaler I (versioon 4) Automaaler, tase 4 (versioon 5) Automaaler, tase 4 (versioon 6) Automaaler, tase 4 (versioon 7) Automaaler, tase 4 (versioon 8) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Sõidukite hooldus ja remont Automaaler 2 2001-05-08 2001-05-08 2005-05-30 I 7132 Pihustusseadmetega värvijad-lakkijad 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 45 Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont Automaaler II Carpainter II 1 Automaaler II (versioon 2) Automaaler II (versioon 3) Automaaler II (versioon 4) Sõidukite kere- ja värvitööde meister, tase 5 (versioon 5) Sõidukite kere- ja värvitööde meister, tase 5 (versioon 6) Sõidukite kere- ja värvitööde meister, tase 5 (versioon 7) Sõidukite kere- ja värvitööde meister, tase 5 (versioon 8) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Sõidukite hooldus ja remont Automaaler 2 2001-05-08 2001-05-08 2005-05-30 II 7132 Pihustusseadmetega värvijad-lakkijad 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 45 Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont Autoplekksepp I Carplumber I 3 Autoplekksepp I (versioon 1) Autoplekksepp I (versioon 2) Autoplekksepp I (versioon 4) Autoplekksepp-komplekteerija, tase 3 (versioon 5) Autoplekksepp-komplekteerija, tase 4 (versioon 6) Autoplekksepp-komplekteerija, tase 4 (versioon 7) Autoplekksepp, tase 4 (versioon 8) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Sõidukite hooldus ja remont Autoplekksepp 23 2008-12-10 2008-12-10 2011-06-08 I 7213 Lehtmetallitöölised 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 45 Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont Autoplekksepp II Carplumber II 3 Autokeretehnik, tase 4 (versioon 5) Autokeretehnik, tase 4 (versioon 6) Autokeretehnik, tase 4 (versioon 7) Autokeretehnik, tase 5 (versioon 8) Autoplekksepp II (versioon 1) Autoplekksepp II (versioon 2) Autoplekksepp II (versioon 4) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Sõidukite hooldus ja remont Autoplekksepp 23 2008-12-10 2008-12-10 2011-06-08 II 7213 Lehtmetallitöölised 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 45 Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont Autoplekksepp I Carplumber I 2 Autoplekksepp I (versioon 1) Autoplekksepp I (versioon 3) Autoplekksepp I (versioon 4) Autoplekksepp-komplekteerija, tase 3 (versioon 5) Autoplekksepp-komplekteerija, tase 4 (versioon 6) Autoplekksepp-komplekteerija, tase 4 (versioon 7) Autoplekksepp, tase 4 (versioon 8) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Sõidukite hooldus ja remont Autoplekksepp 13 2005-05-31 2005-05-31 2008-12-09 I 7213 Lehtmetallitöölised 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 45 Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont Autoplekksepp II Carplumber II 2 Autokeretehnik, tase 4 (versioon 5) Autokeretehnik, tase 4 (versioon 6) Autokeretehnik, tase 4 (versioon 7) Autokeretehnik, tase 5 (versioon 8) Autoplekksepp II (versioon 1) Autoplekksepp II (versioon 3) Autoplekksepp II (versioon 4) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Sõidukite hooldus ja remont Autoplekksepp 13 2005-05-31 2005-05-31 2008-12-09 II 7213 Lehtmetallitöölised 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 45 Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont Autoplekksepp I Carplumber I 1 Autoplekksepp I (versioon 2) Autoplekksepp I (versioon 3) Autoplekksepp I (versioon 4) Autoplekksepp-komplekteerija, tase 3 (versioon 5) Autoplekksepp-komplekteerija, tase 4 (versioon 6) Autoplekksepp-komplekteerija, tase 4 (versioon 7) Autoplekksepp, tase 4 (versioon 8) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Sõidukite hooldus ja remont Autoplekksepp 2 2001-05-08 2001-05-08 2005-05-08 I 7213 Lehtmetallitöölised 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 45 Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont Autoplekksepp II Carplumber II 1 Autokeretehnik, tase 4 (versioon 5) Autokeretehnik, tase 4 (versioon 6) Autokeretehnik, tase 4 (versioon 7) Autokeretehnik, tase 5 (versioon 8) Autoplekksepp II (versioon 2) Autoplekksepp II (versioon 3) Autoplekksepp II (versioon 4) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Sõidukite hooldus ja remont Autoplekksepp 2 2001-05-08 2001-05-08 2005-05-08 II 7213 Lehtmetallitöölised 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 45 Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont Autotehnik I Mechanic I 3 Autolukksepp I (versioon 1) Autotehnik I (versioon 2) Autotehnik I (versioon 4) Mootorsõidukitehnik, tase 4 (versioon 10) Mootorsõidukitehnik, tase 4 (versioon 11) Mootorsõidukitehnik, tase 4 (versioon 5) Mootorsõidukitehnik, tase 4 (versioon 6) Mootorsõidukitehnik, tase 4 (versioon 7) Mootorsõidukitehnik, tase 4 (versioon 8) Mootorsõidukitehnik, tase 4 (versioon 9) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Sõidukite hooldus ja remont Autotehnik 23 2008-12-10 2008-12-10 2011-06-08 I 7231 Mootorsõidukimehaanikud ja -lukksepad 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 45 Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont Autotehnik II Mechanic II 3 Autolukksepp II (versioon 1) Autotehnik II (versioon 2) Autotehnik II (versioon 4) Mootorsõidukidiagnostik, tase 5 (versioon 10) Mootorsõidukidiagnostik, tase 5 (versioon 11) Mootorsõidukidiagnostik, tase 5 (versioon 7) Mootorsõidukidiagnostik, tase 5 (versioon 8) Mootorsõidukidiagnostik, tase 5 (versioon 9) Sõiduautodiagnostik, tase 5 (versioon 5) Sõiduautodiagnostik, tase 5 (versioon 6) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Sõidukite hooldus ja remont Autotehnik 23 2008-12-10 2008-12-10 2011-06-08 II 7231 Mootorsõidukimehaanikud ja -lukksepad 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 45 Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont Autotehnik I Mechanic I 2 Autolukksepp I (versioon 1) Autotehnik I (versioon 3) Autotehnik I (versioon 4) Mootorsõidukitehnik, tase 4 (versioon 10) Mootorsõidukitehnik, tase 4 (versioon 11) Mootorsõidukitehnik, tase 4 (versioon 5) Mootorsõidukitehnik, tase 4 (versioon 6) Mootorsõidukitehnik, tase 4 (versioon 7) Mootorsõidukitehnik, tase 4 (versioon 8) Mootorsõidukitehnik, tase 4 (versioon 9) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Sõidukite hooldus ja remont Autotehnik 13 2005-05-31 2005-05-31 2008-12-09 I 7231 Mootorsõidukimehaanikud ja -lukksepad 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 45 Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont Autotehnik II Mechanic II 2 Autolukksepp II (versioon 1) Autotehnik II (versioon 3) Autotehnik II (versioon 4) Mootorsõidukidiagnostik, tase 5 (versioon 10) Mootorsõidukidiagnostik, tase 5 (versioon 11) Mootorsõidukidiagnostik, tase 5 (versioon 7) Mootorsõidukidiagnostik, tase 5 (versioon 8) Mootorsõidukidiagnostik, tase 5 (versioon 9) Sõiduautodiagnostik, tase 5 (versioon 5) Sõiduautodiagnostik, tase 5 (versioon 6) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Sõidukite hooldus ja remont Autotehnik 13 2005-05-31 2005-05-31 2008-12-09 II 7231 Mootorsõidukimehaanikud ja -lukksepad 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 45 Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont Autolukksepp I Mechanic I 1 Autotehnik I (versioon 2) Autotehnik I (versioon 3) Autotehnik I (versioon 4) Mootorsõidukitehnik, tase 4 (versioon 10) Mootorsõidukitehnik, tase 4 (versioon 11) Mootorsõidukitehnik, tase 4 (versioon 5) Mootorsõidukitehnik, tase 4 (versioon 6) Mootorsõidukitehnik, tase 4 (versioon 7) Mootorsõidukitehnik, tase 4 (versioon 8) Mootorsõidukitehnik, tase 4 (versioon 9) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Sõidukite hooldus ja remont Autotehnik 2 2001-05-08 2001-05-08 2005-05-30 I 7231 Mootorsõidukimehaanikud ja -lukksepad 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 45 Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont Autolukksepp II Mechanic II 1 Autotehnik II (versioon 2) Autotehnik II (versioon 3) Autotehnik II (versioon 4) Mootorsõidukidiagnostik, tase 5 (versioon 10) Mootorsõidukidiagnostik, tase 5 (versioon 11) Mootorsõidukidiagnostik, tase 5 (versioon 7) Mootorsõidukidiagnostik, tase 5 (versioon 8) Mootorsõidukidiagnostik, tase 5 (versioon 9) Sõiduautodiagnostik, tase 5 (versioon 5) Sõiduautodiagnostik, tase 5 (versioon 6) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Sõidukite hooldus ja remont Autotehnik 2 2001-05-08 2001-05-08 2005-05-30 II 7231 Mootorsõidukimehaanikud ja -lukksepad 0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika 45 Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont Baarmen II Barman II 2 Baarmen II (versioon 3) Baarmen, tase 4 (versioon 4) Baarmen, tase 4 (versioon 5) Baarmen, tase 4 (versioon 6) Baarmen, tase 4 (versioon 7) Baarmen/baaridaam II (versioon 1) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Baarmen 23 2006-01-16 2006-01-16 2009-12-07 II 5132 Baariteenindajad 1013 Majutamine ja toitlustamine 56 Toidu ja joogi serveerimine Baarmen III Barman III 2 Baarmen III (versioon 3) Baarmen/baaridaam III (versioon 1) Vanembaarmen, tase 5 (versioon 4) Vanembaarmen, tase 5 (versioon 5) Vanembaarmen, tase 5 (versioon 6) Vanembaarmen, tase 5 (versioon 7) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Baarmen 23 2006-01-16 2006-01-16 2009-12-07 III 5131 Ettekandjad ja kelnerid 1013 Majutamine ja toitlustamine 56 Toidu ja joogi serveerimine Baarmen/baaridaam II Barmen/barmaid II 1 Baarmen II (versioon 2) Baarmen II (versioon 3) Baarmen, tase 4 (versioon 4) Baarmen, tase 4 (versioon 5) Baarmen, tase 4 (versioon 6) Baarmen, tase 4 (versioon 7) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Baarmen 7 2001-11-19 2001-11-19 2006-01-15 II 5132 Baariteenindajad 1013 Majutamine ja toitlustamine 56 Toidu ja joogi serveerimine Baarmen/baaridaam III Barmen/barmaid III 1 Baarmen III (versioon 2) Baarmen III (versioon 3) Vanembaarmen, tase 5 (versioon 4) Vanembaarmen, tase 5 (versioon 5) Vanembaarmen, tase 5 (versioon 6) Vanembaarmen, tase 5 (versioon 7) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Baarmen 7 2001-11-19 2001-11-19 2006-01-15 III 5131 Ettekandjad ja kelnerid 1013 Majutamine ja toitlustamine 56 Toidu ja joogi serveerimine Baarmen/baaridaam I Barman/barmaid I 1 Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Baarmen 2 1999-06-10 1999-06-10 2001-11-18 I 5132 Baariteenindajad 1013 Majutamine ja toitlustamine 56 Toidu ja joogi serveerimine Betoonkonstruktsioonide ehitaja I Concrete worker I 1 Betoonkonstruktsioonide ehitaja I (versioon 2) Betoonkonstruktsioonide ehitaja I (versioon 3) Betoonkonstruktsioonide ehitaja, tase 4 esmane kutse (versioon 4) Betoonkonstruktsioonide ehitaja, tase 4 esmane kutse (versioon 5) Betoonkonstruktsioonide ehitaja, tase 4 esmane kutse (versioon 6) Betoonkonstruktsioonide ehitaja, tase 4 esmane kutse (versioon 7) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Betoonkonstruktsioonide ehitaja 18 2004-12-09 2004-12-09 2008-06-17 I 7114 Betoneerijad, betoonpindade viimistlejad jms töölised 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 23 Muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine Betoonkonstruktsioonide ehitaja II Concrete worker II 1 Betoonkonstruktsioonide ehitaja II (versioon 2) Betoonkonstruktsioonide ehitaja II (versioon 3) Betoonkonstruktsioonide ehitaja, tase 4 (versioon 4) Betoonkonstruktsioonide ehitaja, tase 4 (versioon 5) Betoonkonstruktsioonide ehitaja, tase 4 (versioon 6) Betoonkonstruktsioonide ehitaja, tase 4 (versioon 7) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Betoonkonstruktsioonide ehitaja 18 2004-12-09 2004-12-09 2008-06-17 II 7114 Betoneerijad, betoonpindade viimistlejad jms töölised 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 23 Muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine Betoonkonstruktsioonide ehitaja III Concrete worker III 1 Betoonkonstruktsioonide ehitaja III (versioon 2) Betoonkonstruktsioonide ehitaja III (versioon 3) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Betoonkonstruktsioonide ehitaja 18 2004-12-09 2004-12-09 2008-06-17 III 7114 Betoneerijad, betoonpindade viimistlejad jms töölised 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 23 Muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine Bioanalüütik III Biomedical sciencist III 4 Bioanalüütik III (versioon 1) Bioanalüütik III (versioon 2) Bioanalüütik III (versioon 3) Bioanalüütik III (versioon 5) Bioanalüütik, tase 6 (versioon 6) Bioanalüütik, tase 6 (versioon 7) Bioanalüütik, tase 6 (versioon 8) Bioanalüütik, tase 6 (versioon 9) Bioanalüütik, tase 6 esmane kutse (versioon 4) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Laboratoorne analüüs Bioanalüütik 31 2007-12-03 2007-12-03 2011-09-27 III 3212 Meditsiini- ja patoloogialaborite tehnikud 0914 Meditsiinidiagnostika- ja ravitehnoloogia 86 Tervishoid Bioanalüütik IV Biomedical sciencist IV 3 Bioanalüütik IV (versioon 1) Bioanalüütik IV (versioon 2) Bioanalüütik IV (versioon 4) Bioanalüütik, tase 7 (versioon 6) Bioanalüütik, tase 7 (versioon 7) Bioanalüütik, tase 7 (versioon 8) Meisterbioanalüütik, tase 7 (versioon 5) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Laboratoorne analüüs Bioanalüütik 31 2007-12-03 2007-12-03 2011-09-27 IV 3212 Meditsiini- ja patoloogialaborite tehnikud 0914 Meditsiinidiagnostika- ja ravitehnoloogia 86 Tervishoid Bioanalüütik III Laboratory technologist III 3 Bioanalüütik III (versioon 1) Bioanalüütik III (versioon 2) Bioanalüütik III (versioon 4) Bioanalüütik III (versioon 5) Bioanalüütik, tase 6 (versioon 6) Bioanalüütik, tase 6 (versioon 7) Bioanalüütik, tase 6 (versioon 8) Bioanalüütik, tase 6 (versioon 9) Bioanalüütik, tase 6 esmane kutse (versioon 4) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Laboratoorne analüüs Bioanalüütik 17 2004-12-08 2004-12-08 2007-12-02 III 3212 Meditsiini- ja patoloogialaborite tehnikud 0914 Meditsiinidiagnostika- ja ravitehnoloogia 86 Tervishoid Bioanalüütik IV Laboratory technologist IV 2 Bioanalüütik IV (versioon 1) Bioanalüütik IV (versioon 3) Bioanalüütik IV (versioon 4) Bioanalüütik, tase 7 (versioon 6) Bioanalüütik, tase 7 (versioon 7) Bioanalüütik, tase 7 (versioon 8) Meisterbioanalüütik, tase 7 (versioon 5) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Laboratoorne analüüs Bioanalüütik 17 2004-12-08 2004-12-08 2007-12-02 IV 3212 Meditsiini- ja patoloogialaborite tehnikud 0914 Meditsiinidiagnostika- ja ravitehnoloogia 86 Tervishoid Bioanalüütik III Laboratory technologist III 2 Bioanalüütik III (versioon 1) Bioanalüütik III (versioon 3) Bioanalüütik III (versioon 4) Bioanalüütik III (versioon 5) Bioanalüütik, tase 6 (versioon 6) Bioanalüütik, tase 6 (versioon 7) Bioanalüütik, tase 6 (versioon 8) Bioanalüütik, tase 6 (versioon 9) Bioanalüütik, tase 6 esmane kutse (versioon 4) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Laboratoorne analüüs Bioanalüütik 12 2003-10-23 2003-10-23 2004-12-07 III 3212 Meditsiini- ja patoloogialaborite tehnikud 0914 Meditsiinidiagnostika- ja ravitehnoloogia 86 Tervishoid Bioanalüütik IV Laboratory technologist IV 1 Bioanalüütik IV (versioon 2) Bioanalüütik IV (versioon 3) Bioanalüütik IV (versioon 4) Bioanalüütik, tase 7 (versioon 6) Bioanalüütik, tase 7 (versioon 7) Bioanalüütik, tase 7 (versioon 8) Meisterbioanalüütik, tase 7 (versioon 5) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Laboratoorne analüüs Bioanalüütik 12 2003-10-23 2003-10-23 2007-12-07 IV 3212 Meditsiini- ja patoloogialaborite tehnikud 0914 Meditsiinidiagnostika- ja ravitehnoloogia 86 Tervishoid Bioanalüütik III Laboratory technologist III 1 Bioanalüütik III (versioon 2) Bioanalüütik III (versioon 3) Bioanalüütik III (versioon 4) Bioanalüütik III (versioon 5) Bioanalüütik, tase 6 (versioon 6) Bioanalüütik, tase 6 (versioon 7) Bioanalüütik, tase 6 (versioon 8) Bioanalüütik, tase 6 (versioon 9) Bioanalüütik, tase 6 esmane kutse (versioon 4) Tervishoid Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu TERVIS JA HEAOLU Laboratoorne analüüs Bioanalüütik 4 1999-12-06 1999-12-06 2003-10-22 III 3212 Meditsiini- ja patoloogialaborite tehnikud 0914 Meditsiinidiagnostika- ja ravitehnoloogia 86 Tervishoid Diplomeeritud biomeditsiiniinsener V Diploma Biomedical Engineer V 1 Diplomeeritud biomeditsiiniinsener V (versioon 2) Diplomeeritud biomeditsiinitehnikainsener, tase 7 (versioon 3) Diplomeeritud biomeditsiinitehnikainsener, tase 7 (versioon 4) Diplomeeritud biomeditsiinitehnikainsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud biomeditsiinitehnikainsener, tase 7 (versioon 6) Diplomeeritud biomeditsiinitehnikainsener, tase 7 (versioon 7) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Inseneride Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Biomeditsiiniinsener 11 2006-07-10 2006-07-10 2010-12-02 V 2149 Tehnikateaduste tippspetsialistid, mujal liigitamata 0912 Meditsiin 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Volitatud biomeditsiiniinsener V Chartered Biomedical Engineer V 1 Volitatud biomeditsiiniinsener V (versioon 2) Volitatud biomeditsiinitehnikainsener, tase 8 (versioon 3) Volitatud biomeditsiinitehnikainsener, tase 8 (versioon 4) Volitatud biomeditsiinitehnikainsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud biomeditsiinitehnikainsener, tase 8 (versioon 6) Volitatud biomeditsiinitehnikainsener, tase 8 (versioon 7) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Inseneride Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Inseneeria (tehnika, mehaanika) Biomeditsiiniinsener 11 2006-07-10 2006-07-10 2011-06-06 V 2149 Tehnikateaduste tippspetsialistid, mujal liigitamata 0912 Meditsiin 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Defektoskoopia operaator III Defectoscopy operator III 1 Defektoskoopia operaator III (versioon 2) Raudtee defektoskoopia operaator, tase 4 (versioon 3) Raudtee defektoskoopia operaator, tase 4 (versioon 4) Raudtee defektoskoopia operaator, tase 4 (versioon 5) Raudtee defektoskoopia operaator, tase 4 (versioon 6) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee defektoskoopia operaator 19 2007-06-06 2007-06-06 2010-12-28 III 3119 Füüsika- ja tehnikateaduste tehnikud, mujal liigitamata 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Defektoskoopia operaator I Defectoscopy operator I 1 Defektoskoopia operaator I (versioon 2) Defektoskoopia operaator I (versioon 3) Raudtee defektoskoopia operaatori abi, tase 2 (versioon 4) Raudtee defektoskoopia operaatori abi, tase 2 (versioon 5) Raudtee defektoskoopia operaatori abi, tase 2 (versioon 6) Transport ja Logistika Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu TRANSPORT JA LOGISTIKA Raudteetransport Raudtee defektoskoopia operaator 8 2003-11-28 2003-11-28 2007-06-05 I 3119 Füüsika- ja tehnikateaduste tehnikud, mujal liigitamata 1041 Transporditeenused 49 Maismaaveondus ja torutransport Dekoraator IV Property (prop) Builder IV 2 Dekoraator IV (versioon 1) Dekoraator IV (versioon 3) Dekoraator IV (versioon 4) Dekoraator IV (versioon 6) Dekoraator-butafoor, tase 6 (versioon 5) Dekoraator-butafoor, tase 6 (versioon 7) Dekoraator-butafoor, tase 6 (versioon 8) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Dekoraator 9 2006-06-13 2006-06-13 2008-12-09 IV 3432 Sisekujundajad ja dekoraatorid 0213 Kujutav kunst ja kunstiteadus 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Dekoraator-kunstnik V Property (prop) master V 2 Dekoraator-butafoor, tase 7 (versioon 7) Dekoraator-butafoor, tase 7 (versioon 8) Dekoraator-kunstnik V (versioon 1) Dekoraator-kunstnik V (versioon 3) Dekoraator-kunstnik V (versioon 4) Dekoraator-kunstnik V (versioon 6) Kunstnik-dekoraator, tase 7 (versioon 5) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Dekoraator 9 2006-06-13 2006-06-13 2008-12-09 V 3432 Sisekujundajad ja dekoraatorid 0213 Kujutav kunst ja kunstiteadus 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Dekoraator III Prop Builder III 1 Dekoraator III (versioon 2) Dekoraator III (versioon 3) Dekoraator III (versioon 4) Dekoraator III (versioon 5) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Dekoraator 4 2004-05-28 2004-05-28 2006-06-12 III 3432 Sisekujundajad ja dekoraatorid 0213 Kujutav kunst ja kunstiteadus 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Dekoraator IV Prop Builder III 1 Dekoraator IV (versioon 2) Dekoraator IV (versioon 3) Dekoraator IV (versioon 4) Dekoraator IV (versioon 6) Dekoraator-butafoor, tase 6 (versioon 5) Dekoraator-butafoor, tase 6 (versioon 7) Dekoraator-butafoor, tase 6 (versioon 8) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Dekoraator 4 2004-05-28 2004-05-28 2006-06-12 IV 3432 Sisekujundajad ja dekoraatorid 0213 Kujutav kunst ja kunstiteadus 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Dekoraator-kunstnik V Prop master V 1 Dekoraator-butafoor, tase 7 (versioon 7) Dekoraator-butafoor, tase 7 (versioon 8) Dekoraator-kunstnik V (versioon 2) Dekoraator-kunstnik V (versioon 3) Dekoraator-kunstnik V (versioon 4) Dekoraator-kunstnik V (versioon 6) Kunstnik-dekoraator, tase 7 (versioon 5) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Etenduskunstide tugiteenused Dekoraator 4 2004-05-28 2004-05-28 2006-06-12 V 3432 Sisekujundajad ja dekoraatorid 0213 Kujutav kunst ja kunstiteadus 90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus Dokumendihaldur IV Records Manager IV 3 Dokumendihaldur IV (versioon 1) Dokumendihaldur IV (versioon 2) Dokumendihaldur IV (versioon 4) Dokumendihaldur IV (versioon 5) Dokumendihaldur, tase 6 (versioon 6) Teabehaldur, tase 6 (versioon 9) Teabehalduse korraldaja, tase 6 (versioon 7) Teabehalduse korraldaja, tase 6 (versioon 8) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Bürootöö Dokumendihaldur 33 2008-05-27 2008-05-27 2008-12-10 IV 2422 Strateegiate väljatöötajad 0415 Sekretäri- ja kontoritöö 82 Büroohaldus, büroode ja muu äritegevuse abitegevused Dokumendihaldur V Records Manager V 3 Dokumendihaldur V (versioon 1) Dokumendihaldur V (versioon 2) Dokumendihaldur V (versioon 4) Dokumendihaldur V (versioon 5) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Bürootöö Dokumendihaldur 33 2008-05-27 2008-05-27 2008-12-10 V 2422 Strateegiate väljatöötajad 0415 Sekretäri- ja kontoritöö 82 Büroohaldus, büroode ja muu äritegevuse abitegevused Dokumendihaldur IV Records Manager IV 2 Dokumendihaldur IV (versioon 1) Dokumendihaldur IV (versioon 3) Dokumendihaldur IV (versioon 4) Dokumendihaldur IV (versioon 5) Dokumendihaldur, tase 6 (versioon 6) Teabehaldur, tase 6 (versioon 9) Teabehalduse korraldaja, tase 6 (versioon 7) Teabehalduse korraldaja, tase 6 (versioon 8) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Bürootöö Dokumendihaldur 28 2007-05-31 2007-05-31 2008-05-26 IV 2422 Strateegiate väljatöötajad 0415 Sekretäri- ja kontoritöö 82 Büroohaldus, büroode ja muu äritegevuse abitegevused Dokumendihaldur V Records Manager V 2 Dokumendihaldur V (versioon 1) Dokumendihaldur V (versioon 3) Dokumendihaldur V (versioon 4) Dokumendihaldur V (versioon 5) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Bürootöö Dokumendihaldur 28 2007-05-31 2007-05-31 2008-05-26 V 2422 Strateegiate väljatöötajad 0415 Sekretäri- ja kontoritöö 82 Büroohaldus, büroode ja muu äritegevuse abitegevused Dokumendihaldur IV Records Manager IV 1 Dokumendihaldur IV (versioon 2) Dokumendihaldur IV (versioon 3) Dokumendihaldur IV (versioon 4) Dokumendihaldur IV (versioon 5) Dokumendihaldur, tase 6 (versioon 6) Teabehaldur, tase 6 (versioon 9) Teabehalduse korraldaja, tase 6 (versioon 7) Teabehalduse korraldaja, tase 6 (versioon 8) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Bürootöö Dokumendihaldur 13 2003-05-05 2003-05-05 2007-05-30 IV 2422 Strateegiate väljatöötajad 0415 Sekretäri- ja kontoritöö 82 Büroohaldus, büroode ja muu äritegevuse abitegevused Dokumendihaldur V Records Manager V 1 Dokumendihaldur V (versioon 2) Dokumendihaldur V (versioon 3) Dokumendihaldur V (versioon 4) Dokumendihaldur V (versioon 5) Äriteenindus ja Muu Äritegevus Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu ÄRINDUS, HALDUS Bürootöö Dokumendihaldur 13 2003-05-05 2003-05-05 2007-05-30 V 2422 Strateegiate väljatöötajad 0415 Sekretäri- ja kontoritöö 82 Büroohaldus, büroode ja muu äritegevuse abitegevused Soojusseadmete käitaja I Operator of thermal equipment I 5 Soojusseadmete käitaja I (versioon 1) Soojusseadmete käitaja I (versioon 2) Soojusseadmete käitaja I (versioon 3) Soojusseadmete käitaja I (versioon 4) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektri, sooja- ja gaasivarustus Soojusseadmete käitaja 7 2012-02-15 2012-02-15 2013-12-31 I 3 3 8182 Aurumasinate ja -katelde operaatorid 0713 Elektrienergia ja energeetika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Soojusseadmete käitaja I Operator of thermal equipment I 3 Soojusseadmete käitaja I (versioon 1) Soojusseadmete käitaja I (versioon 2) Soojusseadmete käitaja I (versioon 4) Soojusseadmete käitaja I (versioon 5) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektri, sooja- ja gaasivarustus Soojusseadmete käitaja 22 2007-05-24 2007-05-24 2011-05-25 I 8182 Aurumasinate ja -katelde operaatorid 0713 Elektrienergia ja energeetika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Soojusseadmete käitaja II Operator of thermal equipment II 3 Soojusseadmete käitaja II (versioon 1) Soojusseadmete käitaja II (versioon 2) Soojusseadmete käitaja II (versioon 4) Soojusseadmete käitaja II (versioon 5) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektri, sooja- ja gaasivarustus Soojusseadmete käitaja 22 2007-05-24 2007-05-24 2011-05-25 II 8182 Aurumasinate ja -katelde operaatorid 0713 Elektrienergia ja energeetika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Soojusseadmete käitaja III Operator of thermal equipment III 3 Soojusseadmete käitaja III (versioon 1) Soojusseadmete käitaja III (versioon 2) Soojusseadmete käitaja III (versioon 4) Soojusseadmete käitaja III (versioon 5) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektri, sooja- ja gaasivarustus Soojusseadmete käitaja 22 2007-05-24 2007-05-24 2011-05-25 III 3131 Energiatootmisettevõtete operaatorid 0713 Elektrienergia ja energeetika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Soojusseadmete käitaja I Operator of thermal equipment I 2 Soojusseadmete käitaja I (versioon 1) Soojusseadmete käitaja I (versioon 3) Soojusseadmete käitaja I (versioon 4) Soojusseadmete käitaja I (versioon 5) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektri, sooja- ja gaasivarustus Soojusseadmete käitaja 19 2006-06-09 2006-06-09 2007-05-23 I 8182 Aurumasinate ja -katelde operaatorid 0713 Elektrienergia ja energeetika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Soojusseadmete käitaja II Operator of thermal equipment II 2 Soojusseadmete käitaja II (versioon 1) Soojusseadmete käitaja II (versioon 3) Soojusseadmete käitaja II (versioon 4) Soojusseadmete käitaja II (versioon 5) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektri, sooja- ja gaasivarustus Soojusseadmete käitaja 19 2006-06-09 2006-06-09 2007-05-23 II 8182 Aurumasinate ja -katelde operaatorid 0713 Elektrienergia ja energeetika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Soojusseadmete käitaja III Operator of thermal equipment III 2 Soojusseadmete käitaja III (versioon 1) Soojusseadmete käitaja III (versioon 3) Soojusseadmete käitaja III (versioon 4) Soojusseadmete käitaja III (versioon 5) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektri, sooja- ja gaasivarustus Soojusseadmete käitaja 19 2006-06-09 2006-06-09 2007-05-23 III 3131 Energiatootmisettevõtete operaatorid 0713 Elektrienergia ja energeetika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Soojusseadmete käitaja I Operator of thermal equipment I 1 Soojusseadmete käitaja I (versioon 2) Soojusseadmete käitaja I (versioon 3) Soojusseadmete käitaja I (versioon 4) Soojusseadmete käitaja I (versioon 5) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektri, sooja- ja gaasivarustus Soojusseadmete käitaja 6 2001-11-14 2001-11-14 2006-06-08 I 8182 Aurumasinate ja -katelde operaatorid 0713 Elektrienergia ja energeetika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Soojusseadmete käitaja II Operator of thermal equipment II 1 Soojusseadmete käitaja II (versioon 2) Soojusseadmete käitaja II (versioon 3) Soojusseadmete käitaja II (versioon 4) Soojusseadmete käitaja II (versioon 5) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektri, sooja- ja gaasivarustus Soojusseadmete käitaja 6 2001-11-14 2001-11-14 2006-06-08 II 8182 Aurumasinate ja -katelde operaatorid 0713 Elektrienergia ja energeetika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Soojusseadmete käitaja III Operator of thermal equipment III 1 Soojusseadmete käitaja III (versioon 2) Soojusseadmete käitaja III (versioon 3) Soojusseadmete käitaja III (versioon 4) Soojusseadmete käitaja III (versioon 5) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektri, sooja- ja gaasivarustus Soojusseadmete käitaja 6 2001-11-14 2001-11-14 2006-06-08 III 3131 Energiatootmisettevõtete operaatorid 0713 Elektrienergia ja energeetika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Plastitöötluse operaator I Plastic machinery operator I 4 Plastitöötluse operaator I (versioon 1) Plastitöötluse operaator I (versioon 2) Plastitöötluse operaator I (versioon 3) Plastitöötluse operaator I (versioon 5) Plastitöötluse operaator I (versioon 6) Plastitöötluse operaator I (versioon 7) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Plastitöötlus Plastitöötluse operaator 23 2007-11-28 2007-11-28 2011-01-05 I 8142 Plasttoodete masinate operaatorid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 22 Kummi- ja plasttoodete tootmine Plastitöötluse operaator II Plastic machinery operator II 4 Plastitöötluse operaator II (versioon 1) Plastitöötluse operaator II (versioon 2) Plastitöötluse operaator II (versioon 3) Plastitöötluse operaator II (versioon 5) Plastitöötluse operaator II (versioon 6) Plastitöötluse operaator II (versioon 7) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Plastitöötlus Plastitöötluse operaator 23 2007-11-28 2007-11-28 2011-01-05 II 8142 Plasttoodete masinate operaatorid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 22 Kummi- ja plasttoodete tootmine Plastitöötluse operaator III Plastic machinery operator III 4 Plastitöötluse operaator III (versioon 1) Plastitöötluse operaator III (versioon 2) Plastitöötluse operaator III (versioon 3) Plastitöötluse operaator III (versioon 5) Plastitöötluse operaator III (versioon 6) Plastitöötluse operaator III (versioon 7) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Plastitöötlus Plastitöötluse operaator 23 2007-11-28 2007-11-28 2011-01-05 III 8142 Plasttoodete masinate operaatorid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 22 Kummi- ja plasttoodete tootmine Plastitöötluse operaator I Plastic machinery operator I 3 Plastitöötluse operaator I (versioon 1) Plastitöötluse operaator I (versioon 2) Plastitöötluse operaator I (versioon 4) Plastitöötluse operaator I (versioon 5) Plastitöötluse operaator I (versioon 6) Plastitöötluse operaator I (versioon 7) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Plastitöötlus Plastitöötluse operaator 8 2006-12-05 2006-12-05 2007-11-27 I 8142 Plasttoodete masinate operaatorid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 22 Kummi- ja plasttoodete tootmine Plastitöötluse operaator II Plastic machinery operator II 3 Plastitöötluse operaator II (versioon 1) Plastitöötluse operaator II (versioon 2) Plastitöötluse operaator II (versioon 4) Plastitöötluse operaator II (versioon 5) Plastitöötluse operaator II (versioon 6) Plastitöötluse operaator II (versioon 7) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Plastitöötlus Plastitöötluse operaator 8 2006-12-05 2006-12-05 2007-11-27 II 8142 Plasttoodete masinate operaatorid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 22 Kummi- ja plasttoodete tootmine Plastitöötluse operaator III Plastic machinery operator III 3 Plastitöötluse operaator III (versioon 1) Plastitöötluse operaator III (versioon 2) Plastitöötluse operaator III (versioon 4) Plastitöötluse operaator III (versioon 5) Plastitöötluse operaator III (versioon 6) Plastitöötluse operaator III (versioon 7) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Plastitöötlus Plastitöötluse operaator 8 2006-12-05 2006-12-05 2007-11-27 III 8142 Plasttoodete masinate operaatorid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 22 Kummi- ja plasttoodete tootmine Külmamehaanik I Refrigeration Mechanic I 3 Külmamehaanik A2, tase 3 (versioon 9) Külmamehaanik I (versioon 2) Külmamehaanik I (versioon 4) Külmamehaanik I (versioon 5) Külmamehaanik, tase 3 (versioon 6) Külmamehaanik, tase 3 (versioon 7) Külmamehaanik, tase 3 (versioon 8) Külmutusmehaanik I (versioon 1) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Külmatehnika Külmamehaanik 27 2008-11-21 2008-11-21 2011-05-25 I 7127 Kliima- ja külmutusseadmete mehaanikud 0713 Elektrienergia ja energeetika 33 Masinate ja seadmete remont ja paigaldus Külmamehaanik II Refrigeration Mechanic II 3 Külmamehaanik A1, tase 4 (versioon 9) Külmamehaanik II (versioon 2) Külmamehaanik II (versioon 4) Külmamehaanik II (versioon 5) Külmamehaanik, tase 4 (versioon 6) Külmamehaanik, tase 4 (versioon 7) Külmamehaanik, tase 4 (versioon 8) Külmutusmehaanik II (versioon 1) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Külmatehnika Külmamehaanik 27 2008-11-21 2008-11-21 2011-05-25 II 7127 Kliima- ja külmutusseadmete mehaanikud 0713 Elektrienergia ja energeetika 33 Masinate ja seadmete remont ja paigaldus Külmatehnik III Refrigeration Technician III 3 Külmatehnik III (versioon 2) Külmatehnik III (versioon 4) Külmatehnik III (versioon 5) Külmatehnika paigaldusjuht A1, tase 5 (versioon 9) Külmatehnika paigaldusjuht, tase 5 (versioon 6) Külmatehnika paigaldusjuht, tase 5 (versioon 7) Külmatehnika paigaldusjuht, tase 5 (versioon 8) Külmutustehnik III (versioon 1) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Külmatehnika Külmamehaanik 27 2008-11-21 2008-11-21 2011-05-25 III 7127 Kliima- ja külmutusseadmete mehaanikud 0713 Elektrienergia ja energeetika 33 Masinate ja seadmete remont ja paigaldus Külmamehaanik I Refrigeration Mechanic I 2 Külmamehaanik A2, tase 3 (versioon 9) Külmamehaanik I (versioon 3) Külmamehaanik I (versioon 4) Külmamehaanik I (versioon 5) Külmamehaanik, tase 3 (versioon 6) Külmamehaanik, tase 3 (versioon 7) Külmamehaanik, tase 3 (versioon 8) Külmutusmehaanik I (versioon 1) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Külmatehnika Külmamehaanik 13 2004-06-01 2004-06-01 2008-11-20 I 7127 Kliima- ja külmutusseadmete mehaanikud 0713 Elektrienergia ja energeetika 33 Masinate ja seadmete remont ja paigaldus Külmamehaanik II Refrigeration Mechanic II 2 Külmamehaanik A1, tase 4 (versioon 9) Külmamehaanik II (versioon 3) Külmamehaanik II (versioon 4) Külmamehaanik II (versioon 5) Külmamehaanik, tase 4 (versioon 6) Külmamehaanik, tase 4 (versioon 7) Külmamehaanik, tase 4 (versioon 8) Külmutusmehaanik II (versioon 1) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Külmatehnika Külmamehaanik 13 2004-06-01 2004-06-01 2008-11-20 II 7127 Kliima- ja külmutusseadmete mehaanikud 0713 Elektrienergia ja energeetika 33 Masinate ja seadmete remont ja paigaldus Külmatehnik III Refrigeration Technician III 2 Külmatehnik III (versioon 3) Külmatehnik III (versioon 4) Külmatehnik III (versioon 5) Külmatehnika paigaldusjuht A1, tase 5 (versioon 9) Külmatehnika paigaldusjuht, tase 5 (versioon 6) Külmatehnika paigaldusjuht, tase 5 (versioon 7) Külmatehnika paigaldusjuht, tase 5 (versioon 8) Külmutustehnik III (versioon 1) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Külmatehnika Külmamehaanik 13 2004-06-01 2004-06-01 2008-11-20 III 7127 Kliima- ja külmutusseadmete mehaanikud 0713 Elektrienergia ja energeetika 33 Masinate ja seadmete remont ja paigaldus Külmutusmehaanik I Refrigeration Mechanic I 1 Külmamehaanik A2, tase 3 (versioon 9) Külmamehaanik I (versioon 2) Külmamehaanik I (versioon 3) Külmamehaanik I (versioon 4) Külmamehaanik I (versioon 5) Külmamehaanik, tase 3 (versioon 6) Külmamehaanik, tase 3 (versioon 7) Külmamehaanik, tase 3 (versioon 8) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Külmatehnika Külmamehaanik 10 2003-05-21 2003-05-21 2004-05-31 I 7127 Kliima- ja külmutusseadmete mehaanikud 0713 Elektrienergia ja energeetika 33 Masinate ja seadmete remont ja paigaldus Külmutusmehaanik II Refrigeration Mechanic II 1 Külmamehaanik A1, tase 4 (versioon 9) Külmamehaanik II (versioon 2) Külmamehaanik II (versioon 3) Külmamehaanik II (versioon 4) Külmamehaanik II (versioon 5) Külmamehaanik, tase 4 (versioon 6) Külmamehaanik, tase 4 (versioon 7) Külmamehaanik, tase 4 (versioon 8) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Külmatehnika Külmamehaanik 10 2003-05-21 2003-05-21 2004-05-31 II 7127 Kliima- ja külmutusseadmete mehaanikud 0713 Elektrienergia ja energeetika 33 Masinate ja seadmete remont ja paigaldus Külmutustehnik III Refrigeration Technician III 1 Külmatehnik III (versioon 2) Külmatehnik III (versioon 3) Külmatehnik III (versioon 4) Külmatehnik III (versioon 5) Külmatehnika paigaldusjuht A1, tase 5 (versioon 9) Külmatehnika paigaldusjuht, tase 5 (versioon 6) Külmatehnika paigaldusjuht, tase 5 (versioon 7) Külmatehnika paigaldusjuht, tase 5 (versioon 8) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Külmatehnika Külmamehaanik 10 2003-05-21 2003-05-21 2004-05-31 III 7127 Kliima- ja külmutusseadmete mehaanikud 0713 Elektrienergia ja energeetika 33 Masinate ja seadmete remont ja paigaldus Plastitöötluse operaator I Plastic machinery operator I 2 Plastitöötluse operaator I (versioon 1) Plastitöötluse operaator I (versioon 3) Plastitöötluse operaator I (versioon 4) Plastitöötluse operaator I (versioon 5) Plastitöötluse operaator I (versioon 6) Plastitöötluse operaator I (versioon 7) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Plastitöötlus Plastitöötluse operaator 19 2006-06-09 2006-06-09 2006-12-04 I 8142 Plasttoodete masinate operaatorid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 22 Kummi- ja plasttoodete tootmine Plastitöötluse operaator II Plastic machinery operator II 2 Plastitöötluse operaator II (versioon 1) Plastitöötluse operaator II (versioon 3) Plastitöötluse operaator II (versioon 4) Plastitöötluse operaator II (versioon 5) Plastitöötluse operaator II (versioon 6) Plastitöötluse operaator II (versioon 7) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Plastitöötlus Plastitöötluse operaator 19 2006-06-09 2006-06-09 2006-12-04 II 8142 Plasttoodete masinate operaatorid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 22 Kummi- ja plasttoodete tootmine Plastitöötluse operaator III Plastic machinery operator III 2 Plastitöötluse operaator III (versioon 1) Plastitöötluse operaator III (versioon 3) Plastitöötluse operaator III (versioon 4) Plastitöötluse operaator III (versioon 5) Plastitöötluse operaator III (versioon 6) Plastitöötluse operaator III (versioon 7) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Plastitöötlus Plastitöötluse operaator 19 2006-06-09 2006-06-09 2006-12-04 III 8142 Plasttoodete masinate operaatorid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 22 Kummi- ja plasttoodete tootmine Plastitöötluse operaator I Plastic machinery operator I 1 Plastitöötluse operaator I (versioon 2) Plastitöötluse operaator I (versioon 3) Plastitöötluse operaator I (versioon 4) Plastitöötluse operaator I (versioon 5) Plastitöötluse operaator I (versioon 6) Plastitöötluse operaator I (versioon 7) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Plastitöötlus Plastitöötluse operaator 8 2002-05-30 2002-05-30 2006-06-08 I 8142 Plasttoodete masinate operaatorid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 22 Kummi- ja plasttoodete tootmine Plastitöötluse operaator II Plastic machinery operator II 1 Plastitöötluse operaator II (versioon 2) Plastitöötluse operaator II (versioon 3) Plastitöötluse operaator II (versioon 4) Plastitöötluse operaator II (versioon 5) Plastitöötluse operaator II (versioon 6) Plastitöötluse operaator II (versioon 7) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Plastitöötlus Plastitöötluse operaator 8 2002-05-30 2002-05-30 2006-06-08 II 8142 Plasttoodete masinate operaatorid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 22 Kummi- ja plasttoodete tootmine Plastitöötluse operaator III Plastic machinery operator III 1 Plastitöötluse operaator III (versioon 2) Plastitöötluse operaator III (versioon 3) Plastitöötluse operaator III (versioon 4) Plastitöötluse operaator III (versioon 5) Plastitöötluse operaator III (versioon 6) Plastitöötluse operaator III (versioon 7) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Plastitöötlus Plastitöötluse operaator 8 2002-05-30 2002-05-30 2006-06-08 III 8142 Plasttoodete masinate operaatorid 0722 Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) 22 Kummi- ja plasttoodete tootmine Elektroonikaseadmete koostaja III Electronics assembly operator III 1 Elektroonikaseadmete koostaja III (versioon 2) Elektroonikaseadmete koostaja III (versioon 3) Elektroonikaseadmete tehnik, tase 4 (versioon 4) Elektroonikaseadmete tehnik, tase 4 (versioon 5) Elektroonikaseadmete tehnik, tase 4 (versioon 6) Elektroonikaseadmete tehnik, tase 4 (versioon 7) Elektroonikaseadmete tehnik, tase 4 (versioon 8) Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA Elektroonika Elektroonikaseadmete koostaja 25 2008-05-27 2008-05-27 2011-05-25 III 8212 Elektri- ja elektroonikaseadmete koostajad 0714 Elektroonika ja automaatika 26 Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine Elektroonikaseadmete paigaldaja ja hooldaja III Electronics Technician III 1 Elektroonikaseadmete paigaldaja ja hooldaja III (versioon 2) Elektroonikaseadmete paigaldaja ja hooldaja III (versioon 3) Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA Elektroonika Elektroonikaseadmete koostaja 25 2008-05-27 2008-05-27 2011-05-25 III 7421 Elektroonikaseadmete mehaanikud ja hooldajad 0714 Elektroonika ja automaatika 26 Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine Turvasüsteemide tehnik III Security and Fire Protection Systems Technician III 3 Turvasüsteemide tehnik III (versioon 1) Turvasüsteemide tehnik III (versioon 2) Turvasüsteemide tehnik III (versioon 4) Turvasüsteemide tehnik III (versioon 5) Turvasüsteemide tehnik, tase 5 (versioon 6) Turvasüsteemide tehnik, tase 5 (versioon 7) Turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5 (versioon 10) Turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5 (versioon 11) Turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5 (versioon 8) Turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5 (versioon 9) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Turvasüsteemide tehnik 27 2008-11-21 2008-11-21 2011-05-25 III 3114 Elektroonikatehnikud 0714 Elektroonika ja automaatika 80 Turvatöö ja juurdlus Turvasüsteemide tehnik III Security and Fire Protection Systems Technician III 2 Turvasüsteemide tehnik III (versioon 1) Turvasüsteemide tehnik III (versioon 3) Turvasüsteemide tehnik III (versioon 4) Turvasüsteemide tehnik III (versioon 5) Turvasüsteemide tehnik, tase 5 (versioon 6) Turvasüsteemide tehnik, tase 5 (versioon 7) Turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5 (versioon 10) Turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5 (versioon 11) Turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5 (versioon 8) Turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5 (versioon 9) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Turvasüsteemide tehnik 20 2006-12-05 2006-12-05 2008-11-20 III 3114 Elektroonikatehnikud 0714 Elektroonika ja automaatika 80 Turvatöö ja juurdlus Turvasüsteemide tehnik III Security and Fire Alarm Systems Technician III 1 Turvasüsteemide tehnik III (versioon 2) Turvasüsteemide tehnik III (versioon 3) Turvasüsteemide tehnik III (versioon 4) Turvasüsteemide tehnik III (versioon 5) Turvasüsteemide tehnik, tase 5 (versioon 6) Turvasüsteemide tehnik, tase 5 (versioon 7) Turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5 (versioon 10) Turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5 (versioon 11) Turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5 (versioon 8) Turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5 (versioon 9) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Turvasüsteemide tehnik 18 2006-04-06 2006-04-06 2006-12-04 III 3114 Elektroonikatehnikud 0714 Elektroonika ja automaatika 80 Turvatöö ja juurdlus Kokk I Cook I 4 Kokk I (versioon 1) Kokk I (versioon 2) Kokk I (versioon 3) Kokk I (versioon 5) Kokk II (versioon 1) Kokk II (versioon 2) Kokk II (versioon 3) Kokk II (versioon 4) Kokk, tase 3 (versioon 6) Kokk, tase 4 (versioon 10) Kokk, tase 4 (versioon 5) Kokk, tase 4 (versioon 7) Kokk, tase 4 (versioon 8) Kokk, tase 4 (versioon 9) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Kokk 30 2008-12-02 2008-12-02 2011-05-10 I 5120 Kokad 1013 Majutamine ja toitlustamine 56 Toidu ja joogi serveerimine Kokk II Cook II 3 Kokk I (versioon 1) Kokk I (versioon 2) Kokk I (versioon 3) Kokk I (versioon 4) Kokk I (versioon 5) Kokk II (versioon 1) Kokk II (versioon 2) Kokk II (versioon 4) Kokk, tase 3 (versioon 6) Kokk, tase 4 (versioon 10) Kokk, tase 4 (versioon 5) Kokk, tase 4 (versioon 7) Kokk, tase 4 (versioon 8) Kokk, tase 4 (versioon 9) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Kokk 30 2008-12-02 2008-12-02 2011-05-10 II 5120 Kokad 1013 Majutamine ja toitlustamine 56 Toidu ja joogi serveerimine Kokk III Cook III 3 Kokk III (versioon 1) Kokk III (versioon 2) Kokk III (versioon 4) Meisterkokk, tase 5 (versioon 5) Meisterkokk, tase 5 (versioon 6) Vanemkokk, tase 5 (versioon 7) Vanemkokk, tase 5 (versioon 8) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Kokk 30 2008-12-02 2008-12-02 2011-05-10 III 5120 Kokad 1013 Majutamine ja toitlustamine 56 Toidu ja joogi serveerimine Kokk I Cook I 3 Kokk I (versioon 1) Kokk I (versioon 2) Kokk I (versioon 4) Kokk I (versioon 5) Kokk II (versioon 1) Kokk II (versioon 2) Kokk II (versioon 3) Kokk II (versioon 4) Kokk, tase 3 (versioon 6) Kokk, tase 4 (versioon 10) Kokk, tase 4 (versioon 5) Kokk, tase 4 (versioon 7) Kokk, tase 4 (versioon 8) Kokk, tase 4 (versioon 9) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Kokk 16 2004-12-14 2004-12-14 2008-12-01 I 5120 Kokad 1013 Majutamine ja toitlustamine 56 Toidu ja joogi serveerimine Kokk II Cook II 2 Kokk I (versioon 1) Kokk I (versioon 2) Kokk I (versioon 3) Kokk I (versioon 4) Kokk I (versioon 5) Kokk II (versioon 1) Kokk II (versioon 3) Kokk II (versioon 4) Kokk, tase 3 (versioon 6) Kokk, tase 4 (versioon 10) Kokk, tase 4 (versioon 5) Kokk, tase 4 (versioon 7) Kokk, tase 4 (versioon 8) Kokk, tase 4 (versioon 9) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Kokk 16 2004-12-14 2004-12-14 2008-12-01 II 5120 Kokad 1013 Majutamine ja toitlustamine 56 Toidu ja joogi serveerimine Kokk III Cook III 2 Kokk III (versioon 1) Kokk III (versioon 3) Kokk III (versioon 4) Meisterkokk, tase 5 (versioon 5) Meisterkokk, tase 5 (versioon 6) Vanemkokk, tase 5 (versioon 7) Vanemkokk, tase 5 (versioon 8) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Kokk 16 2004-12-14 2004-12-14 2008-12-01 III 5120 Kokad 1013 Majutamine ja toitlustamine 56 Toidu ja joogi serveerimine Kokk I Cook I 2 Kokk I (versioon 1) Kokk I (versioon 3) Kokk I (versioon 4) Kokk I (versioon 5) Kokk II (versioon 1) Kokk II (versioon 2) Kokk II (versioon 3) Kokk II (versioon 4) Kokk, tase 3 (versioon 6) Kokk, tase 4 (versioon 10) Kokk, tase 4 (versioon 5) Kokk, tase 4 (versioon 7) Kokk, tase 4 (versioon 8) Kokk, tase 4 (versioon 9) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Kokk 6 2001-11-19 2001-11-19 2004-12-13 I 5120 Kokad 1013 Majutamine ja toitlustamine 56 Toidu ja joogi serveerimine Kokk II Cook II 1 Kokk I (versioon 1) Kokk I (versioon 2) Kokk I (versioon 3) Kokk I (versioon 4) Kokk I (versioon 5) Kokk II (versioon 2) Kokk II (versioon 3) Kokk II (versioon 4) Kokk, tase 3 (versioon 6) Kokk, tase 4 (versioon 10) Kokk, tase 4 (versioon 5) Kokk, tase 4 (versioon 7) Kokk, tase 4 (versioon 8) Kokk, tase 4 (versioon 9) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Kokk 6 2001-11-19 2001-11-19 2004-12-13 II 5120 Kokad 1013 Majutamine ja toitlustamine 56 Toidu ja joogi serveerimine Kokk III Cook III 1 Kokk III (versioon 2) Kokk III (versioon 3) Kokk III (versioon 4) Meisterkokk, tase 5 (versioon 5) Meisterkokk, tase 5 (versioon 6) Vanemkokk, tase 5 (versioon 7) Vanemkokk, tase 5 (versioon 8) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Kokk 6 2001-11-19 2001-11-19 2004-12-13 III 5120 Kokad 1013 Majutamine ja toitlustamine 56 Toidu ja joogi serveerimine Kokk I Cook I 1 Kokk I (versioon 2) Kokk I (versioon 3) Kokk I (versioon 4) Kokk I (versioon 5) Kokk II (versioon 1) Kokk II (versioon 2) Kokk II (versioon 3) Kokk II (versioon 4) Kokk, tase 3 (versioon 6) Kokk, tase 4 (versioon 10) Kokk, tase 4 (versioon 5) Kokk, tase 4 (versioon 7) Kokk, tase 4 (versioon 8) Kokk, tase 4 (versioon 9) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Kokk 2 1999-06-10 1999-06-10 2001-11-18 I 5120 Kokad 1013 Majutamine ja toitlustamine 56 Toidu ja joogi serveerimine Aednik I Gardener I 2 Aednik I (versioon 1) Aednik I (versioon 3) Aednik I (versioon 4) Aednik I (versioon 6) Nooremaednik, tase 3 (versioon 10) Nooremaednik, tase 3 (versioon 11) Nooremaednik, tase 3 (versioon 5) Nooremaednik, tase 3 (versioon 7) Nooremaednik, tase 3 (versioon 8) Nooremaednik, tase 3 (versioon 9) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Aiandus ja maastikuehitus Aednik 13 2004-06-08 2004-06-08 2007-11-20 I 6113 Aednikud, puukooli töötajad ja istikukasvatajad 0812 Aiandus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Aednik III Gardener III 1 Aednik III (versioon 2) Aednik III (versioon 3) Aednik III (versioon 4) Aednik III (versioon 5) Meisteraednik, tase 5 (versioon 10) Meisteraednik, tase 5 (versioon 6) Meisteraednik, tase 5 (versioon 7) Meisteraednik, tase 5 (versioon 8) Meisteraednik, tase 5 (versioon 9) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Aiandus ja maastikuehitus Aednik 9 2002-11-28 2002-11-28 2004-06-07 III 6113 Aednikud, puukooli töötajad ja istikukasvatajad 0812 Aiandus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Aednik II Gardener II 2 Aednik II (versioon 1) Aednik II (versioon 3) Aednik II (versioon 4) Aednik II (versioon 6) Aednik, tase 4 (versioon 10) Aednik, tase 4 (versioon 11) Aednik, tase 4 (versioon 5) Aednik, tase 4 (versioon 7) Aednik, tase 4 (versioon 8) Aednik, tase 4 (versioon 9) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Aiandus ja maastikuehitus Aednik 13 2004-06-08 2004-06-08 2007-11-20 II 6113 Aednikud, puukooli töötajad ja istikukasvatajad 0812 Aiandus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Haljastaja II Landscape builder II 2 Haljastaja II (versioon 1) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Aiandus ja maastikuehitus Maastikuehitaja 13 2004-06-08 2004-06-08 2007-11-20 II 6113 Aednikud, puukooli töötajad ja istikukasvatajad 0812 Aiandus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Aednik III Gardener III 2 Aednik III (versioon 1) Aednik III (versioon 3) Aednik III (versioon 4) Aednik III (versioon 5) Meisteraednik, tase 5 (versioon 10) Meisteraednik, tase 5 (versioon 6) Meisteraednik, tase 5 (versioon 7) Meisteraednik, tase 5 (versioon 8) Meisteraednik, tase 5 (versioon 9) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Aiandus ja maastikuehitus Aednik 13 2004-06-08 2004-06-08 2007-11-20 III 6113 Aednikud, puukooli töötajad ja istikukasvatajad 0812 Aiandus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Aednik I Gardener I 1 Aednik I (versioon 2) Aednik I (versioon 3) Aednik I (versioon 4) Aednik I (versioon 6) Nooremaednik, tase 3 (versioon 10) Nooremaednik, tase 3 (versioon 11) Nooremaednik, tase 3 (versioon 5) Nooremaednik, tase 3 (versioon 7) Nooremaednik, tase 3 (versioon 8) Nooremaednik, tase 3 (versioon 9) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Aiandus ja maastikuehitus Aednik 5 2001-06-12 2001-06-12 2004-06-07 I 6113 Aednikud, puukooli töötajad ja istikukasvatajad 0812 Aiandus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Aednik II Gardener II 1 Aednik II (versioon 2) Aednik II (versioon 3) Aednik II (versioon 4) Aednik II (versioon 6) Aednik, tase 4 (versioon 10) Aednik, tase 4 (versioon 11) Aednik, tase 4 (versioon 5) Aednik, tase 4 (versioon 7) Aednik, tase 4 (versioon 8) Aednik, tase 4 (versioon 9) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Aiandus ja maastikuehitus Aednik 5 2001-06-12 2001-06-12 2004-06-07 II 6113 Aednikud, puukooli töötajad ja istikukasvatajad 0812 Aiandus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Haljastaja II Landscape builder II 1 Haljastaja II (versioon 2) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Aiandus ja maastikuehitus Maastikuehitaja 5 2001-06-12 2001-06-12 2004-06-07 II 6113 Aednikud, puukooli töötajad ja istikukasvatajad 0812 Aiandus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Ehitusinsener IV Civil Engineer IV 3 Ehitusinsener IV (versioon 1) Ehitusinsener IV (versioon 2) Ehitusinsener IV (versioon 4) Ehitusinsener IV (versioon 6) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 10) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 11) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 12) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 13) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 5) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 7) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 8) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 9) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 10) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 11) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 12) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 13) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 5) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 7) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 8) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 9) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 10) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 11) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 12) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 13) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 5) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 7) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 8) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 9) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 10) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 11) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 12) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 13) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 5) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 7) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 8) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Inseneride Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Ehitusinsener 15 2009-01-15 2009-01-15 2010-12-02 IV 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Diplomeeritud ehitusinsener V Diploma Civil Engineer V 3 Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 1) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 2) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 4) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 6) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Inseneride Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Ehitusinsener 15 2009-01-15 2009-01-15 2010-12-02 V 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Volitatud ehitusinsener V Chartered Civil Engineer V 3 Volitatud ehitusinsener V (versioon 1) Volitatud ehitusinsener V (versioon 2) Volitatud ehitusinsener V (versioon 4) Volitatud ehitusinsener V (versioon 6) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Inseneride Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Ehitusinsener 15 2009-01-15 2009-01-15 2011-06-06 V 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Ehitusinsener IV Civil Engineer IV 2 Ehitusinsener IV (versioon 1) Ehitusinsener IV (versioon 3) Ehitusinsener IV (versioon 4) Ehitusinsener IV (versioon 6) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 10) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 11) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 12) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 13) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 5) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 7) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 8) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 9) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 10) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 11) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 12) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 13) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 5) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 7) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 8) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 9) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 10) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 11) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 12) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 13) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 5) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 7) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 8) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 9) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 10) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 11) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 12) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 13) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 5) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 7) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 8) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Inseneride Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Ehitusinsener 7 2005-03-14 2005-03-14 2009-01-14 IV 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Diplomeeritud ehitusinsener V Diploma Civil Engineer V 2 Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 1) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 3) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 4) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 6) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Inseneride Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Ehitusinsener 7 2005-03-14 2005-03-14 2009-01-14 V 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Volitatud ehitusinsener V Chartered Civil Engineer V 2 Volitatud ehitusinsener V (versioon 1) Volitatud ehitusinsener V (versioon 3) Volitatud ehitusinsener V (versioon 4) Volitatud ehitusinsener V (versioon 6) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Inseneride Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Ehitusinsener 7 2005-03-14 2005-03-14 2009-01-14 V 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Ehitusinsener IV Civil Engineer IV 1 Ehitusinsener IV (versioon 2) Ehitusinsener IV (versioon 3) Ehitusinsener IV (versioon 4) Ehitusinsener IV (versioon 6) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 10) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 11) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 12) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 13) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 5) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 7) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 8) Ehitusinsener, tase 6 (versioon 9) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 10) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 11) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 12) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 13) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 5) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 7) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 8) Hüdrotehnikainsener, tase 6 (versioon 9) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 10) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 11) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 12) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 13) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 5) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 7) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 8) Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 (versioon 9) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 10) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 11) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 12) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 13) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 5) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 7) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 8) Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 6 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Inseneride Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Ehitusinsener 4 2004-09-03 2004-09-03 2005-03-13 IV 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Diplomeeritud ehitusinsener V Diploma Civil Engineer V 1 Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 2) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 3) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 4) Diplomeeritud ehitusinsener V (versioon 6) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 (versioon 9) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 10) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 11) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 12) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 13) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 5) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 7) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 8) Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Inseneride Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Ehitusinsener 4 2004-09-03 2004-09-03 2005-03-13 V 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Volitatud ehitusinsener V Chartered Civil Engineer V 1 Volitatud ehitusinsener V (versioon 2) Volitatud ehitusinsener V (versioon 3) Volitatud ehitusinsener V (versioon 4) Volitatud ehitusinsener V (versioon 6) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud ehitusinsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (versioon 9) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 10) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 11) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 12) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 13) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 5) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 7) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 8) Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Inseneride Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Inseneeria (ehitus) Ehitusinsener 4 2004-09-03 2004-09-03 2005-03-13 V 2142 Ehitusinsenerid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Ehitusjuht III Construction Site Manager III 2 Ehitusjuht III (versioon 1) Ehitusjuht III (versioon 3) Ehitusjuht III (versioon 4) Ehitusjuht III (versioon 5) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 10) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 11) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 12) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 13) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 6) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 7) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 8) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Ehitusjuht 11 2003-02-21 2003-02-21 2004-02-08 III 3123 Ehituse töödejuhatajad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 41 Hoonete ehitus Ehitusjuht III Construction Site Manager III 1 Ehitusjuht III (versioon 2) Ehitusjuht III (versioon 3) Ehitusjuht III (versioon 4) Ehitusjuht III (versioon 5) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 10) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 11) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 12) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 13) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 6) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 7) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 8) Ehitusjuht, tase 6 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Ehitusjuht 10 2002-12-18 2002-12-18 2003-02-20 III 3123 Ehituse töödejuhatajad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 41 Hoonete ehitus Ehitusplekksepp II Plater Whitesmith II 2 Ehitusplekksepp II (versioon 1) Ehitusplekksepp II (versioon 3) Ehitusplekksepp, tase 3 (versioon 4) Ehitusplekksepp, tase 3 (versioon 5) Ehitusplekksepp, tase 4 esmane kutse (versioon 6) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Ehitusplekksepp 10 2010-12-15 2010-12-15 2010-12-26 II 7121 Katusekatjad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Ehitusplekksepp III Plater Whitesmith III 2 Ehitusplekksepp III (versioon 1) Ehitusplekksepp III (versioon 3) Ehitusplekksepp, tase 4 (versioon 4) Ehitusplekksepp, tase 4 (versioon 5) Ehitusplekksepp, tase 4 (versioon 6) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Ehitusplekksepp 10 2010-12-15 2010-12-15 2010-12-26 III 7121 Katusekatjad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Ehitusplekksepp I Plater Whitesmith I 1 Ehitusplekksepp I (versioon 2) Ehitusplekksepp I (versioon 3) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Ehitusplekksepp 22 2006-12-13 2006-12-13 2010-12-14 I 7121 Katusekatjad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Ehitusplekksepp II Plater Whitesmith II 1 Ehitusplekksepp II (versioon 2) Ehitusplekksepp II (versioon 3) Ehitusplekksepp, tase 3 (versioon 4) Ehitusplekksepp, tase 3 (versioon 5) Ehitusplekksepp, tase 4 esmane kutse (versioon 6) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Ehitusplekksepp 22 2006-12-13 2006-12-13 2010-12-14 II 7121 Katusekatjad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Ehitusplekksepp III Plater Whitesmith III 1 Ehitusplekksepp III (versioon 2) Ehitusplekksepp III (versioon 3) Ehitusplekksepp, tase 4 (versioon 4) Ehitusplekksepp, tase 4 (versioon 5) Ehitusplekksepp, tase 4 (versioon 6) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Ehitusplekksepp 22 2006-12-13 2006-12-13 2010-12-14 III 7121 Katusekatjad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Ehituspuusepp II Construction carpenter II 3 Ehituspuusepp II (versioon 1) Ehituspuusepp II (versioon 2) Ehituspuusepp II (versioon 4) Ehituspuusepp II (versioon 6) Ehituspuusepp, tase 4 (versioon 5) Ehituspuusepp, tase 4 (versioon 7) Ehituspuusepp, tase 4 (versioon 8) Ehituspuusepp, tase 4 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Ehituspuusepp 19 2005-06-14 2005-06-14 2008-06-17 II 7115 Puusepad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Ehituspuusepp III Construction carpenter III 2 Ehituspuusepp III (versioon 1) Ehituspuusepp III (versioon 3) Ehituspuusepp III (versioon 4) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Ehituspuusepp 19 2005-06-14 2005-06-14 2008-06-17 III 7115 Puusepad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Ehituspuusepp I Construction carpenter I 1 Ehituspuusepp I (versioon 2) Ehituspuusepp I (versioon 3) Ehituspuusepp I (versioon 5) Ehituspuusepp, tase 4 esmane kutse (versioon 4) Ehituspuusepp, tase 4 esmane kutse (versioon 6) Ehituspuusepp, tase 4 esmane kutse (versioon 7) Ehituspuusepp, tase 4 esmane kutse (versioon 8) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Ehituspuusepp 7 2001-06-13 2001-06-13 2005-06-13 I 7115 Puusepad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Ehituspuusepp II Construction carpenter II 2 Ehituspuusepp II (versioon 1) Ehituspuusepp II (versioon 3) Ehituspuusepp II (versioon 4) Ehituspuusepp II (versioon 6) Ehituspuusepp, tase 4 (versioon 5) Ehituspuusepp, tase 4 (versioon 7) Ehituspuusepp, tase 4 (versioon 8) Ehituspuusepp, tase 4 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Ehituspuusepp 7 2001-06-13 2001-06-13 2005-06-13 II 7115 Puusepad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Ehituspuusepp III Construction carpenter III 1 Ehituspuusepp III (versioon 2) Ehituspuusepp III (versioon 3) Ehituspuusepp III (versioon 4) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Ehituspuusepp 7 2001-06-13 2001-06-13 2005-06-13 III 7115 Puusepad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Ehituspuusepp II Construction carpenter II 1 Ehituspuusepp II (versioon 2) Ehituspuusepp II (versioon 3) Ehituspuusepp II (versioon 4) Ehituspuusepp II (versioon 6) Ehituspuusepp, tase 4 (versioon 5) Ehituspuusepp, tase 4 (versioon 7) Ehituspuusepp, tase 4 (versioon 8) Ehituspuusepp, tase 4 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Üldehitus Ehituspuusepp 1 1998-12-17 1998-12-17 2001-06-12 II 7115 Puusepad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Ehitusviimistleja II Construction finisher II 3 Ehitusviimistleja II (versioon 1) Ehitusviimistleja II (versioon 2) Ehitusviimistleja II (versioon 4) Ehitusviimistleja II (versioon 5) Krohvija Maaler Plaatija Põrandakatja Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Ehitusviimistlus Ehitusviimistleja 19 2005-06-14 2005-06-14 2008-06-17 II 7121 Katusekatjad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Ehitusviimistleja III Construction finisher III 2 Ehitusviimistleja III (versioon 1) Ehitusviimistleja III (versioon 3) Ehitusviimistleja III (versioon 4) Krohvija Maaler Plaatija Põrandakatja Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Ehitusviimistlus Ehitusviimistleja 19 2005-06-14 2005-06-14 2008-06-17 III 7121 Katusekatjad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Ehitusviimistleja I Construction finisher I 1 Ehitusviimistleja I (versioon 2) Ehitusviimistleja I (versioon 3) Ehitusviimistleja I (versioon 4) Krohvija Maaler Plaatija Põrandakatja Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Ehitusviimistlus Ehitusviimistleja 7 2001-06-13 2001-06-13 2005-06-13 I 7121 Katusekatjad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Ehitusviimistleja II Construction finisher II 2 Ehitusviimistleja II (versioon 1) Ehitusviimistleja II (versioon 3) Ehitusviimistleja II (versioon 4) Ehitusviimistleja II (versioon 5) Krohvija Maaler Plaatija Põrandakatja Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Ehitusviimistlus Ehitusviimistleja 7 2001-06-13 2001-06-13 2005-06-13 II 7121 Katusekatjad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Ehitusviimistleja III Construction finisher III 1 Ehitusviimistleja III (versioon 2) Ehitusviimistleja III (versioon 3) Ehitusviimistleja III (versioon 4) Krohvija Maaler Plaatija Põrandakatja Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Ehitusviimistlus Ehitusviimistleja 7 2001-06-13 2001-06-13 2005-06-13 III 7121 Katusekatjad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Ehitusviimistleja II Construction finisher II 1 Ehitusviimistleja II (versioon 2) Ehitusviimistleja II (versioon 3) Ehitusviimistleja II (versioon 4) Ehitusviimistleja II (versioon 5) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Ehitusviimistlus Ehitusviimistleja 1 1998-12-17 1998-12-17 2001-06-12 II 7121 Katusekatjad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Ehitusgeodeet III Building surveyor III 1 Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Geomaatika Geodeet 2 1999-06-14 1999-06-14 2003-06-13 III 2165 Kartograafid ja maamõõtjad 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Ehitusgeodeedi assistent II Building surveyor assistant II 1 Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Geomaatika Geodeet 2 1999-06-14 1999-06-14 2003-06-13 II 2165 Kartograafid ja maamõõtjad 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Ekspert IV Expert IV 1 Ekspert IV (versioon 2) Kohtukriminalistikaekspert, tase 7 (versioon 3) Kohtukriminalistikaekspert, tase 7 (versioon 4) Kohtukriminalistikaekspert, tase 7 (versioon 5) Kohtukriminalistikaekspert, tase 7 (versioon 6) Kohtukriminalistikaekspert, tase 7 (versioon 7) Alkoholi ekspert IV DNA ekspert IV Dokumendiekspert IV Hääleekspert IV Infotehnoloogiaekspert IV Jäljeekspert IV Kiuekspert IV Kujutiseekspert IV Käekirjaekspert IV Liiklusekspert IV Lõhkeaineekspert IV Lõhkeseadeldiseekspert IV Metalli ja lasujäägiekspert IV Narkootilise aine ekspert IV Põlevvedelikuekspert IV Sõrmejäljeekspert IV Toksikoloogiaekspert IV Tulekahjuekspert IV Tulirelvaekspert IV Värvkatteekspert IV Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Justiits- ja kohtuteenistused Kohtukriminalistikaekspert 22 2008-12-10 2008-12-10 2011-11-14 IV 2619 Õigusvaldkonna tippspetsialistid, mujal liigitamata 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Ekspert V Expert V 1 Ekspert V (versioon 2) Kohtukriminalistikaekspert, tase 8 (versioon 3) Kohtukriminalistikaekspert, tase 8 (versioon 4) Kohtukriminalistikaekspert, tase 8 (versioon 5) Kohtukriminalistikaekspert, tase 8 (versioon 6) Kohtukriminalistikaekspert, tase 8 (versioon 7) Alkoholiekspert V DNA ekspert V Dokumendiekspert V Hääleekspert V Infotehnoloogiaekspert V Jäljeekspert V Kiuekspert V Kujutiseekspert V Käekirjaekspert V Liiklusekspert V Lõhkeaineekspert V Lõhkeseadeldiseekspert V Metalli ja lasujäägiekspert V Narkootilise aine ekspert V Põlevvedelikuekspert V Sõrmejäljeekspert V Toksikoloogiaekspert V Tulekahjuekspert V Tulirelvaekspert V Värvkatteekspert V Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Justiits- ja kohtuteenistused Kohtukriminalistikaekspert 22 2008-12-10 2008-12-10 2011-11-14 V 2619 Õigusvaldkonna tippspetsialistid, mujal liigitamata 1032 Vara- ja isikukaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Elektrik II Electrician II 4 Elektrik II (versioon 1) Elektrik II (versioon 2) Elektrik II (versioon 3) Elektrik II (versioon 5) Elektrik II (versioon 7) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Elektrik 20 2006-12-05 2006-12-05 2008-11-20 II 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 0713 Elektrienergia ja energeetika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Elektrik III Electrician III 3 Elektrik III (versioon 1) Elektrik III (versioon 2) Elektrik III (versioon 4) Elektrik III (versioon 6) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Elektrik 20 2006-12-05 2006-12-05 2008-11-20 III 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 0713 Elektrienergia ja energeetika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Elektrik I Electrician I 2 Elektrik I (versioon 1) Elektrik I (versioon 3) Elektrik I (versioon 4) Elektrik I (versioon 6) Sisetööde elektrik, tase 3 (versioon 5) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Elektrik 13 2004-06-01 2004-06-01 2006-12-04 I 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 0713 Elektrienergia ja energeetika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Elektrik II Electrician II 3 Elektrik II (versioon 1) Elektrik II (versioon 2) Elektrik II (versioon 4) Elektrik II (versioon 5) Elektrik II (versioon 7) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Elektrik 13 2004-06-01 2004-06-01 2006-12-04 II 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 0713 Elektrienergia ja energeetika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Elektrik III Electrician III 2 Elektrik III (versioon 1) Elektrik III (versioon 3) Elektrik III (versioon 4) Elektrik III (versioon 6) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Elektrik 13 2004-06-01 2004-06-01 2006-12-04 III 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 0713 Elektrienergia ja energeetika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Elektrik I Electrician I 1 Elektrik I (versioon 2) Elektrik I (versioon 3) Elektrik I (versioon 4) Elektrik I (versioon 6) Sisetööde elektrik, tase 3 (versioon 5) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Elektrik 5 2001-06-06 2001-06-06 2004-05-19 I 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 0713 Elektrienergia ja energeetika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Elektrik II Electrician II 2 Elektrik II (versioon 1) Elektrik II (versioon 3) Elektrik II (versioon 4) Elektrik II (versioon 5) Elektrik II (versioon 7) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Elektrik 5 2001-06-06 2001-06-06 2004-05-19 II 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 0713 Elektrienergia ja energeetika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Elektrik III Electrician III 1 Elektrik III (versioon 2) Elektrik III (versioon 3) Elektrik III (versioon 4) Elektrik III (versioon 6) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Elektrik 5 2001-06-06 2001-06-06 2004-05-19 III 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 0713 Elektrienergia ja energeetika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Elektrik II Electrician II 1 Elektrik II (versioon 2) Elektrik II (versioon 3) Elektrik II (versioon 4) Elektrik II (versioon 5) Elektrik II (versioon 7) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Elektrik 3 2000-06-14 2000-06-14 2001-06-05 II 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 0713 Elektrienergia ja energeetika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Elektroerosionist II EDM (Electrical discharge machine) operator II 1 Elektroerosionist II (versioon 2) Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA Elektroonika Elektroerosionist 3 2000-12-12 2000-12-12 2004-12-05 II 7212 Keevitajad ja leeklõikajad 0715 Mehaanika ja metallitöö 24 Metallitootmine Elektroerosionist III EDM (Electrical discharge machine) operator III 1 Elektroerosionist III (versioon 2) Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA Elektroonika Elektroerosionist 3 2000-12-12 2000-12-12 2004-12-05 III 7212 Keevitajad ja leeklõikajad 0715 Mehaanika ja metallitöö 24 Metallitootmine Elektroonik I Electronic Fitter I 1 Elektroonik I (versioon 2) Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA Elektroonika Elektroonik 9 2002-11-28 2002-11-28 2006-06-08 I 7421 Elektroonikaseadmete mehaanikud ja hooldajad 0714 Elektroonika ja automaatika 26 Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine Elektroonik II Electronic Fitter II 1 Elektroonik II (versioon 2) Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA Elektroonika Elektroonik 9 2002-11-28 2002-11-28 2006-06-08 II 7421 Elektroonikaseadmete mehaanikud ja hooldajad 0714 Elektroonika ja automaatika 26 Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine Elektroonik III Electronics Technician III 1 Elektroonik III (versioon 2) Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu IT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ELEKTROONIKA Elektroonika Elektroonik 9 2002-11-28 2002-11-28 2006-06-08 III 7421 Elektroonikaseadmete mehaanikud ja hooldajad 0714 Elektroonika ja automaatika 26 Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine Florist II Florist II 2 Florist II (versioon 1) Florist II (versioon 3) Florist II (versioon 4) Florist II (versioon 6) Meisterflorist, tase 5 (versioon 5) Meisterflorist, tase 5 (versioon 7) Meisterflorist, tase 5 (versioon 8) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Aiandus ja maastikuehitus Florist 16 2005-06-07 2005-06-07 2008-11-25 II 5211 Kioski- ja turumüüjad 0812 Aiandus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Florist I Florist I 1 Florist I (versioon 2) Florist I (versioon 3) Florist I (versioon 4) Florist I (versioon 6) Florist, tase 4 (versioon 5) Florist, tase 4 (versioon 7) Florist, tase 4 (versioon 8) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Aiandus ja maastikuehitus Florist 5 2001-06-12 2001-06-12 2005-06-06 I 5211 Kioski- ja turumüüjad 0812 Aiandus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Florist II Florist II 1 Florist II (versioon 2) Florist II (versioon 3) Florist II (versioon 4) Florist II (versioon 6) Meisterflorist, tase 5 (versioon 5) Meisterflorist, tase 5 (versioon 7) Meisterflorist, tase 5 (versioon 8) Toiduainetööstus ja Põllumajandus Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Aiandus ja maastikuehitus Florist 5 2001-06-12 2001-06-12 2005-06-06 II 5211 Kioski- ja turumüüjad 0812 Aiandus 01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Forwarderioperaator III Forwarder operator III 3 Forvarderioperaator, tase 4 (versioon 5) Forvarderioperaator, tase 4 (versioon 6) Forvarderioperaator, tase 4 (versioon 7) Forvarderioperaator, tase 4 (versioon 8) Forwarderioperaator II (versioon 1) Forwarderioperaator III (versioon 2) Forwarderioperaator III (versioon 4) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Metsandus Forvarderioperaator 21 2007-06-07 2007-06-07 2011-04-27 III 8341 Põllu- ja metsamasinate juhid 0821 Metsandus 02 Metsamajandus ja metsavarumine Forwarderioperaator III Forwarder operator III 2 Forvarderioperaator, tase 4 (versioon 5) Forvarderioperaator, tase 4 (versioon 6) Forvarderioperaator, tase 4 (versioon 7) Forvarderioperaator, tase 4 (versioon 8) Forwarderioperaator II (versioon 1) Forwarderioperaator III (versioon 3) Forwarderioperaator III (versioon 4) Metsandus Metsanduse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Metsandus Forvarderioperaator 12 2003-05-28 2003-05-28 2007-06-06 III 8341 Põllu- ja metsamasinate juhid 0821 Metsandus 02 Metsamajandus ja metsavarumine Forwarderioperaator II Forwarder operator II 1 Forvarderioperaator, tase 4 (versioon 5) Forvarderioperaator, tase 4 (versioon 6) Forvarderioperaator, tase 4 (versioon 7) Forvarderioperaator, tase 4 (versioon 8) Forwarderioperaator III (versioon 2) Forwarderioperaator III (versioon 3) Forwarderioperaator III (versioon 4) Metsandus Metsatööstuse Kutsenõukogu PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS, METSANDUS, TOIDUAINETÖÖSTUS Metsandus Forvarderioperaator 4 1999-11-24 1999-11-24 2003-05-27 II 8341 Põllu- ja metsamasinate juhid 0821 Metsandus 02 Metsamajandus ja metsavarumine Fotograaf II Professional Photographer II 1 Fotograaf II (versioon 2) Fotograaf II (versioon 3) Fotograaf, tase 4 (versioon 4) Fotograaf, tase 4 (versioon 5) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Kunst, fotograafia ja disain Fotograaf 8 2005-05-24 2005-05-24 2008-12-09 II 3431 Fotograafid 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Fotograaf I Professional Photographer I 1 Fotograaf I (versioon 2) Fotograaf I (versioon 3) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Kunst, fotograafia ja disain Fotograaf 8 2005-05-24 2005-05-24 2008-12-09 I 7322 Trükkalid 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Fotograaf III Professional Photographer III 1 Fotograaf III (versioon 2) Fotograaf III (versioon 3) Fotograaf, tase 5 (versioon 4) Fotograaf, tase 5 (versioon 5) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Kunst, fotograafia ja disain Fotograaf 8 2005-05-24 2005-05-24 2008-12-09 III 3431 Fotograafid 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Fotograaf IV Professional Photographer IV 1 Fotograaf IV (versioon 2) Fotograaf IV (versioon 3) Fotograaf, tase 6 (versioon 4) Fotograaf, tase 6 (versioon 5) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Kunst, fotograafia ja disain Fotograaf 8 2005-05-24 2005-05-24 2008-12-09 IV 3431 Fotograafid 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Fotograaf V Professional Photographer V 1 Fotograaf V (versioon 2) Fotograaf V (versioon 3) Kultuur Kultuuri Kutsenõukogu HARIDUS JA KULTUUR Kunst, fotograafia ja disain Fotograaf 8 2005-05-24 2005-05-24 2008-12-09 V 3431 Fotograafid 0211 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine 74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Freesija II Miller II 1 Freesija II (versioon 2) Freesija II (versioon 3) Freesija II (versioon 4) Konventsionaalsetel metallilõikepinkidel töötaja, tase 3 (versioon 6) Konventsionaalsetel metallilõikepinkidel töötaja, tase 3 (versioon 7) Konventsionaalsetel metallilõikepinkidel töötaja, tase 3 (versioon 8) Lihvija II (versioon 1) Lihvija II (versioon 2) Lihvija II (versioon 3) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 1) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 2) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 3) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 4) Metallitöötlemispinkidel töötaja I (versioon 5) Treial II (versioon 1) Treial II (versioon 2) Treial II (versioon 3) Treial II (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Freesija 3 2000-12-12 2000-12-12 2004-12-05 II 7223 Metallitöötluspinkide seadistajad ja operaatorid 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Freesija III Miller III 1 Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja II (versioon 1) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja II (versioon 2) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja II (versioon 3) Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja II (versioon 4) CNC metallilõikepingi operaator, tase 4 (versioon 8) CNC metallilõikepingi operaator, tase 4 (versioon 9) Freesija III (versioon 2) Freesija III (versioon 3) Freesija III (versioon 4) Lihvija III (versioon 1) Lihvija III (versioon 2) Lihvija III (versioon 3) Metallilõikepinkidel töötaja, tase 4 (versioon 5) Metallilõikepinkidel töötaja, tase 4 (versioon 6) Metallilõikepinkidel töötaja, tase 4 (versioon 7) Treial III (versioon 1) Treial III (versioon 2) Treial III (versioon 3) Treial III (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Masina-, Metalli- ja Aparaaditööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Mehaanika. Freesija 3 2000-12-12 2000-12-12 2004-12-05 III 7223 Metallitöötluspinkide seadistajad ja operaatorid 0715 Mehaanika ja metallitöö 25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed Geodeet I Geodesist I 2 Geodeet I (versioon 1) Geodeet I (versioon 3) Geodeet I (versioon 4) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Geomaatika Geodeet 27 2007-12-05 2007-12-05 2011-12-04 I 2165 Kartograafid ja maamõõtjad 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Geodeet II Geodesist II 2 Geodeet II (versioon 1) Geodeet II (versioon 3) Geodeet II (versioon 5) Maamõõdutehnik, tase 4 (versioon 4) Maamõõdutehnik, tase 4 (versioon 6) Maamõõdutehnik, tase 4 (versioon 7) Maamõõdutehnik, tase 4 (versioon 8) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Geomaatika Geodeet 27 2007-12-05 2007-12-05 2011-12-04 II 2165 Kartograafid ja maamõõtjad 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Geodeet III Geodesist III 2 Geodeet III (versioon 1) Geodeet III (versioon 3) Geodeet III (versioon 4) Geodeet III (versioon 7) Geodeet, tase 5 (versioon 10) Geodeet, tase 5 (versioon 5) Geodeet, tase 5 (versioon 6) Geodeet, tase 5 (versioon 8) Geodeet, tase 5 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Geomaatika Geodeet 27 2007-12-05 2007-12-05 2011-12-04 III 2165 Kartograafid ja maamõõtjad 0532 Maateadus 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Geodeet IV Geodesist IV 2 Geodeet IV (versioon 1) Geodeet IV (versioon 3) Geodeet, tase 6 (versioon 4) Geodeet, tase 6 (versioon 5) Geodeet, tase 6 (versioon 6) Geodeet, tase 6 (versioon 7) Geodeet, tase 6 (versioon 8) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Geomaatika Geodeet 27 2007-12-05 2007-12-05 2011-12-04 IV 2165 Kartograafid ja maamõõtjad 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Geodeet V Geodesist V 2 Geodeesiainsener, tase 7 (versioon 8) Geodeet V (versioon 1) Geodeet V (versioon 3) Geodeet, tase 7 (versioon 4) Geodeet, tase 7 (versioon 5) Geodeet, tase 7 (versioon 6) Geodeet, tase 7 (versioon 7) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Geomaatika Geodeet 27 2007-12-05 2007-12-05 2011-12-04 V 2165 Kartograafid ja maamõõtjad 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Geodeet I Geodesist I 1 Geodeet I (versioon 2) Geodeet I (versioon 3) Geodeet I (versioon 4) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Geomaatika Geodeet 13 2003-12-15 2003-12-15 2007-12-04 I 2165 Kartograafid ja maamõõtjad 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Geodeet II Geodesist II 1 Geodeet II (versioon 2) Geodeet II (versioon 3) Geodeet II (versioon 5) Maamõõdutehnik, tase 4 (versioon 4) Maamõõdutehnik, tase 4 (versioon 6) Maamõõdutehnik, tase 4 (versioon 7) Maamõõdutehnik, tase 4 (versioon 8) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Geomaatika Geodeet 13 2003-12-15 2003-12-15 2007-12-04 II 2165 Kartograafid ja maamõõtjad 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Geodeet III Geodesist III 1 Geodeet III (versioon 2) Geodeet III (versioon 3) Geodeet III (versioon 4) Geodeet III (versioon 7) Geodeet, tase 5 (versioon 10) Geodeet, tase 5 (versioon 5) Geodeet, tase 5 (versioon 6) Geodeet, tase 5 (versioon 8) Geodeet, tase 5 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Geomaatika Geodeet 13 2003-12-15 2003-12-15 2007-12-04 III 2165 Kartograafid ja maamõõtjad 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Geodeet IV Geodesist IV 1 Geodeet IV (versioon 2) Geodeet IV (versioon 3) Geodeet, tase 6 (versioon 4) Geodeet, tase 6 (versioon 5) Geodeet, tase 6 (versioon 6) Geodeet, tase 6 (versioon 7) Geodeet, tase 6 (versioon 8) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Geomaatika Geodeet 13 2003-12-15 2003-12-15 2007-12-04 IV 2165 Kartograafid ja maamõõtjad 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Geodeet V Geodesist V 1 Geodeesiainsener, tase 7 (versioon 8) Geodeet V (versioon 2) Geodeet V (versioon 3) Geodeet, tase 7 (versioon 4) Geodeet, tase 7 (versioon 5) Geodeet, tase 7 (versioon 6) Geodeet, tase 7 (versioon 7) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Geomaatika Geodeet 13 2003-12-15 2003-12-15 2007-12-04 V 2165 Kartograafid ja maamõõtjad 0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Hotelliteenindaja I Hospitality service person I 3 Hotelliteenindaja I (versioon 1) Hotelliteenindaja I (versioon 2) Hotelliteenindaja I (versioon 4) Hotelliteenindaja I (versioon 5) Hotelliteenindaja, tase 3 (versioon 6) Hotelliteenindaja, tase 3 (versioon 7) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Hotelliteenindaja 24 2006-06-15 2006-06-15 2010-03-22 I 5151 Kontorite, hotellide jm asutuste koristus- ja majapidamistööde juhatajad 1013 Majutamine ja toitlustamine 55 Majutus Hotelliteenindaja II Hospitality service person II 2 Hotelliteenindaja II (versioon 1) Hotelliteenindaja II (versioon 3) Hotelliteenindaja II (versioon 5) Hotelliteenindaja, tase 4 (versioon 4) Hotelliteenindaja, tase 4 (versioon 6) Hotelliteenindaja, tase 4 (versioon 7) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Hotelliteenindaja 24 2006-06-15 2006-06-15 2010-03-22 II 5151 Kontorite, hotellide jm asutuste koristus- ja majapidamistööde juhatajad 1013 Majutamine ja toitlustamine 55 Majutus Hotelliteenindaja I Hospitality service person I 2 Hotelliteenindaja I (versioon 1) Hotelliteenindaja I (versioon 3) Hotelliteenindaja I (versioon 4) Hotelliteenindaja I (versioon 5) Hotelliteenindaja, tase 3 (versioon 6) Hotelliteenindaja, tase 3 (versioon 7) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Hotelliteenindaja 7 2001-11-19 2001-11-19 2006-06-14 I 5151 Kontorite, hotellide jm asutuste koristus- ja majapidamistööde juhatajad 1013 Majutamine ja toitlustamine 55 Majutus Hotelliteenindaja II Hospitality service person II 1 Hotelliteenindaja II (versioon 2) Hotelliteenindaja II (versioon 3) Hotelliteenindaja II (versioon 5) Hotelliteenindaja, tase 4 (versioon 4) Hotelliteenindaja, tase 4 (versioon 6) Hotelliteenindaja, tase 4 (versioon 7) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Hotelliteenindaja 7 2001-11-19 2001-11-19 2006-06-14 II 5151 Kontorite, hotellide jm asutuste koristus- ja majapidamistööde juhatajad 1013 Majutamine ja toitlustamine 55 Majutus Hotelliteenindaja I Hotel service person I 1 Hotelliteenindaja I (versioon 2) Hotelliteenindaja I (versioon 3) Hotelliteenindaja I (versioon 4) Hotelliteenindaja I (versioon 5) Hotelliteenindaja, tase 3 (versioon 6) Hotelliteenindaja, tase 3 (versioon 7) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Hotelliteenindaja 2 1999-06-10 1999-06-10 2001-11-18 I 5151 Kontorite, hotellide jm asutuste koristus- ja majapidamistööde juhatajad 1013 Majutamine ja toitlustamine 55 Majutus Hotelliteeninduse spetsialist III Hospitality service specialist III 2 Hotelliteeninduse spetsialist III (versioon 1) Hotelliteeninduse spetsialist III (versioon 3) Hotelliteeninduse spetsialist III (versioon 4) Hotelliteeninduse spetsialist, tase 5 (versioon 5) Hotelliteeninduse spetsialist, tase 5 (versioon 6) Hotelliteeninduse spetsialist, tase 5 (versioon 7) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Hotelliteenindaja 24 2006-06-15 2006-06-15 2007-06-13 III 4224 Hotelliadministraatorid 1013 Majutamine ja toitlustamine 55 Majutus Hotelliteeninduse spetsialist III Hospitality service specialist III 1 Hotelliteeninduse spetsialist III (versioon 2) Hotelliteeninduse spetsialist III (versioon 3) Hotelliteeninduse spetsialist III (versioon 4) Hotelliteeninduse spetsialist, tase 5 (versioon 5) Hotelliteeninduse spetsialist, tase 5 (versioon 6) Hotelliteeninduse spetsialist, tase 5 (versioon 7) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Hotelliteenindaja 7 2001-11-19 2001-11-19 2006-06-14 III 4224 Hotelliadministraatorid 1013 Majutamine ja toitlustamine 55 Majutus Kahjuritõrjuja III Pest Control Operator III 2 Desinfektor III (versioon 1) Kahjulike organismide tõrjuja, tase 5 (versioon 7) Kahjulike organismide tõrjuja, tase 5 (versioon 8) Kahjuritõrjuja III (versioon 3) Kahjuritõrjuja, tase 5 (versioon 4) Kahjuritõrjuja, tase 5 (versioon 5) Kahjuritõrjuja, tase 5 (versioon 6) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Puhastusteenindus Kahjuritõrjuja 13 2004-06-16 2004-06-16 2008-05-21 III 7544 Kahjuri- ja umbrohutõrjujad 1011 Koduteenindus 81 Hoonete ja maastike hooldus Desinfektor I Pest Control Operator I 1 Kahjuritõrjuja I (versioon 2) Kahjuritõrjuja I (versioon 3) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Puhastusteenindus Kahjuritõrjuja 7 2001-11-19 2001-11-19 2004-06-15 I 7544 Kahjuri- ja umbrohutõrjujad 1011 Koduteenindus 81 Hoonete ja maastike hooldus Desinfektor II Pest Control Operator II 1 Kahjulike organismide tõrjuja, tase 4 (versioon 6) Kahjulike organismide tõrjuja, tase 4 (versioon 7) Kahjuritõrjuja II (versioon 2) Kahjuritõrjuja II (versioon 3) Kahjuritõrjuja, tase 4 (versioon 4) Kahjuritõrjuja, tase 4 (versioon 5) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Puhastusteenindus Kahjuritõrjuja 7 2001-11-19 2001-11-19 2004-06-15 II 7544 Kahjuri- ja umbrohutõrjujad 1011 Koduteenindus 81 Hoonete ja maastike hooldus Desinfektor III Pest Control Operator III 1 Kahjulike organismide tõrjuja, tase 5 (versioon 7) Kahjulike organismide tõrjuja, tase 5 (versioon 8) Kahjuritõrjuja III (versioon 2) Kahjuritõrjuja III (versioon 3) Kahjuritõrjuja, tase 5 (versioon 4) Kahjuritõrjuja, tase 5 (versioon 5) Kahjuritõrjuja, tase 5 (versioon 6) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Puhastusteenindus Kahjuritõrjuja 7 2001-11-19 2001-11-19 2004-06-15 III 7544 Kahjuri- ja umbrohutõrjujad 1011 Koduteenindus 81 Hoonete ja maastike hooldus Keskkonnatehnika lukksepp I Plumber I 1 Keskkonnatehnika lukksepp I (versioon 2) Keskkonnatehnika lukksepp I (versioon 3) Keskkonnatehnika lukksepp I (versioon 4) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Keskkonnatehnika Keskkonnatehnika lukksepp 7 2001-06-13 2001-06-13 2005-06-13 I 7126 Torulukksepad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Keskkonnatehnika lukksepp II Plumber II 2 Keskkonnatehnika lukksepp II (versioon 3) Keskkonnatehnika lukksepp II (versioon 4) Keskkonnatehnika lukksepp II (versioon 5) Vee-, kanalisatsiooni ja küttesüsteemide lukksepp II (versioon 1) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Keskkonnatehnika Keskkonnatehnika lukksepp 7 2001-06-13 2001-06-13 2005-06-13 II 7126 Torulukksepad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Keskkonnatehnika lukksepp III Plumber III 1 Keskkonnatehnika lukksepp III (versioon 2) Keskkonnatehnika lukksepp III (versioon 3) Keskkonnatehnika lukksepp III (versioon 4) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Keskkonnatehnika Keskkonnatehnika lukksepp 7 2001-06-13 2001-06-13 2005-06-13 III 7126 Torulukksepad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Vee-, kanalisatsiooni ja küttesüsteemide lukksepp II Plumber II 1 Keskkonnatehnika lukksepp II (versioon 2) Keskkonnatehnika lukksepp II (versioon 3) Keskkonnatehnika lukksepp II (versioon 4) Keskkonnatehnika lukksepp II (versioon 5) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Keskkonnatehnika Keskkonnatehnika lukksepp 1 1998-12-17 1998-12-17 2001-06-12 II 7126 Torulukksepad 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 43 Eriehitustööd Soojusseadmete käitaja II Operator of thermal equipment II 5 Soojusseadmete käitaja II (versioon 1) Soojusseadmete käitaja II (versioon 2) Soojusseadmete käitaja II (versioon 3) Soojusseadmete käitaja II (versioon 4) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektri, sooja- ja gaasivarustus Soojusseadmete käitaja 7 2012-02-15 2012-02-15 2013-12-31 II 3 3 8182 Aurumasinate ja -katelde operaatorid 0713 Elektrienergia ja energeetika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Soojusseadmete käitaja III Operator of thermal equipment III 5 Soojusseadmete käitaja III (versioon 1) Soojusseadmete käitaja III (versioon 2) Soojusseadmete käitaja III (versioon 3) Soojusseadmete käitaja III (versioon 4) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektri, sooja- ja gaasivarustus Soojusseadmete käitaja 7 2012-02-15 2012-02-15 2013-12-31 III 4 4 3131 Energiatootmisettevõtete operaatorid 0713 Elektrienergia ja energeetika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Automaatik I Automatician I 4 Automaatik I (versioon 1) Automaatik I (versioon 2) Automaatik I (versioon 3) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Automaatik 7 2012-02-15 2012-02-15 2013-12-31 I 3 3 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 0714 Elektroonika ja automaatika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Selle kutsestandardi alusel võib jätkuda kutse andmine kuni 31. detsembrini 2016 neile isikutele, kes on õppinud vastava kutsestandardi põhjal koostatud kutseõppe õppekaval. Automaatik II Automatician II 5 Automaatik II (versioon 2) Automaatik II (versioon 3) Automaatik II (versioon 4) Automaatik-elektrik II (versioon 1) Automaatik, tase 4 (versioon 10) Automaatik, tase 4 (versioon 6) Automaatik, tase 4 (versioon 7) Automaatik, tase 4 (versioon 8) Automaatik, tase 4 (versioon 9) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Automaatik 7 2012-02-15 2012-02-15 2013-12-31 II 4 4 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 0714 Elektroonika ja automaatika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Automaatik III Automatician III 4 Automaatik III (versioon 1) Automaatik III (versioon 2) Automaatik III (versioon 3) Automaatik-tehnik, tase 5 (versioon 5) Automaatik-tehnik, tase 5 (versioon 6) Automaatik-tehnik, tase 5 (versioon 7) Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstus Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu ENERGEETIKA JA ELEKTRIALA Elektritöö ja automaatika Automaatik 7 2012-02-15 2012-02-15 2013-12-31 III 4 4 7412 Elektriseadmete mehaanikud ja paigaldajad 0714 Elektroonika ja automaatika 35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Kinnisvara haldur IV senior facilities manager IV 4 Kinnisvara haldur IV (versioon 5) Kinnisvara haldusjuht, tase 6 (versioon 6) Kinnisvara haldusjuht, tase 6 (versioon 7) Kinnisvara haldusjuht, tase 6 (versioon 8) Kinnisvara haldusjuht, tase 6 (versioon 9) Kinnisvara vanemhaldur IV (versioon 2) Kinnisvara vanemhaldur IV (versioon 3) Kinnisvarahaldur IV (versioon 1) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara haldur 20 2005-11-23 2005-11-23 2008-06-17 IV 3334 Kinnisvaramaaklerid ja -haldurid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 68 Kinnisvaraalane tegevus Korterelamuhaldur II manager of multi-apartment houses II 1 Korterelamuhaldur II (versioon 2) Korterelamuhaldur II (versioon 3) Korterelamuhaldur II (versioon 4) Korteriühistu juht, tase 4 (versioon 7) Korteriühistu juht, tase 4 (versioon 8) Korteriühistujuht, tase 4 (versioon 5) Korteriühistujuht, tase 4 (versioon 6) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara haldur 20 2005-11-23 2005-11-23 2008-06-17 II 3334 Kinnisvaramaaklerid ja -haldurid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 68 Kinnisvaraalane tegevus Kinnisvara nooremhaldur II assistant facilities manager II 2 Kinnisvara haldur II (versioon 3) Kinnisvara haldur II (versioon 4) Kinnisvara haldur II (versioon 5) Kinnisvara haldur II (versioon 6) Kinnisvara nooremhaldur II (versioon 1) Kinnisvarahaldur, tase 4 (versioon 10) Kinnisvarahaldur, tase 4 (versioon 11) Kinnisvarahaldur, tase 4 (versioon 7) Kinnisvarahaldur, tase 4 (versioon 8) Kinnisvarahaldur, tase 4 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara haldur 18 2004-12-09 2004-12-09 2005-11-22 II 3334 Kinnisvaramaaklerid ja -haldurid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 68 Kinnisvaraalane tegevus Kinnisvara haldur III technical facilities manager III 2 Kinnisvara haldur III (versioon 1) Kinnisvara haldur III (versioon 3) Kinnisvara haldur III (versioon 4) Kinnisvarahaldur, tase 5 (versioon 5) Kinnisvarahaldur, tase 5 (versioon 6) Kinnisvarahaldur, tase 5 (versioon 7) Kinnisvarahaldur, tase 5 (versioon 8) Kinnisvarahaldur, tase 5 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara haldur 18 2004-12-09 2004-12-09 2005-11-22 III 3334 Kinnisvaramaaklerid ja -haldurid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 68 Kinnisvaraalane tegevus Kinnisvara vanemhaldur IV senior facilities manager IV 3 Kinnisvara haldur IV (versioon 4) Kinnisvara haldur IV (versioon 5) Kinnisvara haldusjuht, tase 6 (versioon 6) Kinnisvara haldusjuht, tase 6 (versioon 7) Kinnisvara haldusjuht, tase 6 (versioon 8) Kinnisvara haldusjuht, tase 6 (versioon 9) Kinnisvara vanemhaldur IV (versioon 2) Kinnisvarahaldur IV (versioon 1) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara haldur 18 2004-12-09 2004-12-09 2005-11-22 IV 3334 Kinnisvaramaaklerid ja -haldurid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 68 Kinnisvaraalane tegevus Kinnisvara nooremhaldur II assistant facilities manager II 1 Kinnisvara haldur II (versioon 3) Kinnisvara haldur II (versioon 4) Kinnisvara haldur II (versioon 5) Kinnisvara haldur II (versioon 6) Kinnisvara nooremhaldur II (versioon 2) Kinnisvarahaldur, tase 4 (versioon 10) Kinnisvarahaldur, tase 4 (versioon 11) Kinnisvarahaldur, tase 4 (versioon 7) Kinnisvarahaldur, tase 4 (versioon 8) Kinnisvarahaldur, tase 4 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Finantsvahenduse - Äriteeninduse Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara haldur 5 2000-06-12 2000-06-12 2004-12-08 II 3334 Kinnisvaramaaklerid ja -haldurid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 68 Kinnisvaraalane tegevus Kinnisvara haldur III technical facilities manager III 1 Kinnisvara haldur III (versioon 2) Kinnisvara haldur III (versioon 3) Kinnisvara haldur III (versioon 4) Kinnisvarahaldur, tase 5 (versioon 5) Kinnisvarahaldur, tase 5 (versioon 6) Kinnisvarahaldur, tase 5 (versioon 7) Kinnisvarahaldur, tase 5 (versioon 8) Kinnisvarahaldur, tase 5 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Finantsvahenduse - Äriteeninduse Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara haldur 5 2000-06-12 2000-06-12 2004-12-08 III 3334 Kinnisvaramaaklerid ja -haldurid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 68 Kinnisvaraalane tegevus Kinnisvara vanemhaldur IV senior facilities manager IV 2 Kinnisvara haldur IV (versioon 4) Kinnisvara haldur IV (versioon 5) Kinnisvara haldusjuht, tase 6 (versioon 6) Kinnisvara haldusjuht, tase 6 (versioon 7) Kinnisvara haldusjuht, tase 6 (versioon 8) Kinnisvara haldusjuht, tase 6 (versioon 9) Kinnisvara vanemhaldur IV (versioon 3) Kinnisvarahaldur IV (versioon 1) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Finantsvahenduse - Äriteeninduse Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara haldur 5 2000-06-12 2000-06-12 2004-12-08 IV 3334 Kinnisvaramaaklerid ja -haldurid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 68 Kinnisvaraalane tegevus Kinnisvarahaldur IV Real property manager IV 1 Kinnisvara haldur IV (versioon 4) Kinnisvara haldur IV (versioon 5) Kinnisvara haldusjuht, tase 6 (versioon 6) Kinnisvara haldusjuht, tase 6 (versioon 7) Kinnisvara haldusjuht, tase 6 (versioon 8) Kinnisvara haldusjuht, tase 6 (versioon 9) Kinnisvara vanemhaldur IV (versioon 2) Kinnisvara vanemhaldur IV (versioon 3) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Finantsvahenduse - Äriteeninduse Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara haldur 1 1998-12-16 1998-12-16 2000-06-11 IV 3334 Kinnisvaramaaklerid ja -haldurid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 68 Kinnisvaraalane tegevus Kinnisvara korrashoiujuht V facilities manager V 1 Kinnisvara korrashoiujuht V (versioon 2) Kinnisvara korrashoiujuht V (versioon 3) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara hooldaja 18 2004-12-09 2004-12-09 2008-06-17 V 3334 Kinnisvaramaaklerid ja -haldurid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 68 Kinnisvaraalane tegevus Kinnisvarahooldaja I Facility serviceman I 1 Kinnisvarahooldaja I (versioon 2) Kinnisvarahooldaja I (versioon 3) Kinnisvarahooldaja I (versioon 4) Kinnisvarahooldaja, tase 3 (versioon 5) Kinnisvarahooldaja, tase 3 (versioon 6) Kinnisvarahooldaja, tase 3 (versioon 7) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara hooldaja 5 2000-10-13 2000-10-13 2004-12-08 I 3334 Kinnisvaramaaklerid ja -haldurid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 68 Kinnisvaraalane tegevus Kinnisvarahooldaja II Facility serviceman II 1 Kinnisvarahooldaja II (versioon 2) Kinnisvarahooldaja II (versioon 3) Kinnisvarahooldaja II (versioon 4) Kinnisvarahooldaja, tase 4 (versioon 10) Kinnisvarahooldaja, tase 4 (versioon 5) Kinnisvarahooldaja, tase 4 (versioon 6) Kinnisvarahooldaja, tase 4 (versioon 7) Kinnisvarahooldaja, tase 4 (versioon 8) Kinnisvarahooldaja, tase 4 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara hooldaja 5 2000-10-13 2000-10-13 2004-12-08 II 3334 Kinnisvaramaaklerid ja -haldurid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 68 Kinnisvaraalane tegevus Kinnisvaramaakler III Real property broker III 3 Kinnisvaramaakler III (versioon 1) Kinnisvaramaakler III (versioon 2) Kinnisvaramaakler III (versioon 4) Kinnisvaramaakler III (versioon 5) Kinnisvaramaakler III (versioon 6) Kinnisvaramaakler, tase 5 (versioon 10) Kinnisvaramaakler, tase 5 (versioon 11) Kinnisvaramaakler, tase 5 (versioon 12) Kinnisvaramaakler, tase 5 (versioon 7) Kinnisvaramaakler, tase 5 (versioon 8) Kinnisvaramaakler, tase 5 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvaramaakler 27 2007-12-05 2007-12-05 2008-06-17 III 3334 Kinnisvaramaaklerid ja -haldurid 0416 Hulgi- ja jaekaubandus 68 Kinnisvaraalane tegevus Kinnisvaramaakler III Real property broker III 2 Kinnisvaramaakler III (versioon 1) Kinnisvaramaakler III (versioon 3) Kinnisvaramaakler III (versioon 4) Kinnisvaramaakler III (versioon 5) Kinnisvaramaakler III (versioon 6) Kinnisvaramaakler, tase 5 (versioon 10) Kinnisvaramaakler, tase 5 (versioon 11) Kinnisvaramaakler, tase 5 (versioon 12) Kinnisvaramaakler, tase 5 (versioon 7) Kinnisvaramaakler, tase 5 (versioon 8) Kinnisvaramaakler, tase 5 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvaramaakler 13 2003-12-15 2003-12-15 2007-12-04 III 3334 Kinnisvaramaaklerid ja -haldurid 0416 Hulgi- ja jaekaubandus 68 Kinnisvaraalane tegevus Kinnisvaramaakler III Real property broker III 1 Kinnisvaramaakler III (versioon 2) Kinnisvaramaakler III (versioon 3) Kinnisvaramaakler III (versioon 4) Kinnisvaramaakler III (versioon 5) Kinnisvaramaakler III (versioon 6) Kinnisvaramaakler, tase 5 (versioon 10) Kinnisvaramaakler, tase 5 (versioon 11) Kinnisvaramaakler, tase 5 (versioon 12) Kinnisvaramaakler, tase 5 (versioon 7) Kinnisvaramaakler, tase 5 (versioon 8) Kinnisvaramaakler, tase 5 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Finantsvahenduse - Äriteeninduse Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvaramaakler 1 1998-12-16 1998-12-16 2003-12-14 III 3334 Kinnisvaramaaklerid ja -haldurid 0416 Hulgi- ja jaekaubandus 68 Kinnisvaraalane tegevus Hindaja assistent III Assistent Property Valuer III 1 Hindaja assistent III (versioon 2) Hindaja assistent III (versioon 3) Kinnisvara nooremhindaja, tase 5 (versioon 4) Kinnisvara nooremhindaja, tase 5 (versioon 5) Kinnisvara nooremhindaja, tase 5 (versioon 6) Kinnisvara nooremhindaja, tase 5 (versioon 7) Kinnisvara nooremhindaja, tase 5 (versioon 8) Kinnisvara nooremhindaja, tase 5 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara hindaja 28 2008-06-18 2008-06-18 2010-12-26 III 3315 Hindajad ja kahjuhindajad 0421 Õigus 68 Kinnisvaraalane tegevus Kinnisvara hindaja IV Living Space Valuer IV 4 Kinnisvara hindaja IV (versioon 5) Kinnisvara hindaja IV (versioon 6) Kinnisvara hindaja, tase 6 (versioon 10) Kinnisvara hindaja, tase 6 (versioon 11) Kinnisvara hindaja, tase 6 (versioon 12) Kinnisvara hindaja, tase 6 (versioon 7) Kinnisvara hindaja, tase 6 (versioon 8) Kinnisvara hindaja, tase 6 (versioon 9) Kinnisvarahindaja IV (versioon 1) Kinnisvarahindaja IV (versioon 2) Kinnisvarahindaja IV (versioon 3) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara hindaja 28 2008-06-18 2008-06-18 2010-12-26 IV 3315 Hindajad ja kahjuhindajad 0421 Õigus 68 Kinnisvaraalane tegevus Eluotstarbeline vara Vara hindaja V Property Valuer V 1 Vara hindaja V (versioon 2) Vara hindaja V (versioon 3) Vara hindaja, tase 7 (versioon 4) Vara hindaja, tase 7 (versioon 5) Vara hindaja, tase 7 (versioon 6) Vara hindaja, tase 7 (versioon 7) Vara hindaja, tase 7 (versioon 8) Vara hindaja, tase 7 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara hindaja 28 2008-06-18 2008-06-18 2010-12-26 V 3315 Hindajad ja kahjuhindajad 0421 Õigus 68 Kinnisvaraalane tegevus Kinnisvarahindaja IV Real Property Valuer IV 3 Kinnisvara hindaja IV (versioon 4) Kinnisvara hindaja IV (versioon 5) Kinnisvara hindaja IV (versioon 6) Kinnisvara hindaja, tase 6 (versioon 10) Kinnisvara hindaja, tase 6 (versioon 11) Kinnisvara hindaja, tase 6 (versioon 12) Kinnisvara hindaja, tase 6 (versioon 7) Kinnisvara hindaja, tase 6 (versioon 8) Kinnisvara hindaja, tase 6 (versioon 9) Kinnisvarahindaja IV (versioon 1) Kinnisvarahindaja IV (versioon 2) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara hindaja 22 2006-12-13 2006-12-13 2008-06-17 IV 3315 Hindajad ja kahjuhindajad 0421 Õigus 68 Kinnisvaraalane tegevus Kinnisvarahindaja IV Real Property Valuer IV 2 Kinnisvara hindaja IV (versioon 4) Kinnisvara hindaja IV (versioon 5) Kinnisvara hindaja IV (versioon 6) Kinnisvara hindaja, tase 6 (versioon 10) Kinnisvara hindaja, tase 6 (versioon 11) Kinnisvara hindaja, tase 6 (versioon 12) Kinnisvara hindaja, tase 6 (versioon 7) Kinnisvara hindaja, tase 6 (versioon 8) Kinnisvara hindaja, tase 6 (versioon 9) Kinnisvarahindaja IV (versioon 1) Kinnisvarahindaja IV (versioon 3) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara hindaja 10 2002-12-18 2002-12-18 2006-12-12 IV 3315 Hindajad ja kahjuhindajad 0421 Õigus 68 Kinnisvaraalane tegevus Kinnisvarahindaja IV Real property valuer IV 1 Kinnisvara hindaja IV (versioon 4) Kinnisvara hindaja IV (versioon 5) Kinnisvara hindaja IV (versioon 6) Kinnisvara hindaja, tase 6 (versioon 10) Kinnisvara hindaja, tase 6 (versioon 11) Kinnisvara hindaja, tase 6 (versioon 12) Kinnisvara hindaja, tase 6 (versioon 7) Kinnisvara hindaja, tase 6 (versioon 8) Kinnisvara hindaja, tase 6 (versioon 9) Kinnisvarahindaja IV (versioon 2) Kinnisvarahindaja IV (versioon 3) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Finantsvahenduse - Äriteeninduse Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara hindaja 1 1998-12-16 1998-12-16 2002-12-17 IV 3315 Hindajad ja kahjuhindajad 0421 Õigus 68 Kinnisvaraalane tegevus Maaväe sõdur-allohvitser I Land Forces OR – 1, OR – 2 1 Maaväe sõdur-allohvitser I (versioon 2) Maaväe sõdur-allohvitser I (versioon 3) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Kaitseväeteenistus Maaväe allohvitser 10 2005-06-06 2005-06-06 2008-06-04 I 0210 Sõjaväe allohvitserid 1031 Sõjandus ja riigikaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Maaväe sõdur-allohvitser II Land Forces OR – 3, OR - 4 1 Maaväe sõdur-allohvitser II (versioon 2) Maaväe sõdur-allohvitser II (versioon 3) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Kaitseväeteenistus Maaväe allohvitser 10 2005-06-06 2005-06-06 2008-06-04 II 0210 Sõjaväe allohvitserid 1031 Sõjandus ja riigikaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Maaväe sõdur-allohvitser III Land Forces OR – 5, OR-6 1 Maaväe sõdur-allohvitser III (versioon 2) Maaväe sõdur-allohvitser III (versioon 3) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Kaitseväeteenistus Maaväe allohvitser 10 2005-06-06 2005-06-06 2008-06-04 III 0210 Sõjaväe allohvitserid 1031 Sõjandus ja riigikaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Maaväe sõdur-allohvitser IV Land Forces OR-7; OR-8 1 Maaväe sõdur-allohvitser IV (versioon 2) Maaväe sõdur-allohvitser IV (versioon 3) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Kaitseväeteenistus Maaväe allohvitser 10 2005-06-06 2005-06-06 2008-06-04 IV 0210 Sõjaväe allohvitserid 1031 Sõjandus ja riigikaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Maaväe ohvitser IV Land Forces OF – 2 1 Maaväe ohvitser IV (versioon 2) Maaväe ohvitser IV (versioon 3) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Kaitseväeteenistus Maaväe ohvitser 10 2005-06-06 2005-06-06 2008-06-04 IV 0110 Sõjaväe ohvitserid 1031 Sõjandus ja riigikaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Maaväe ohvitser V Land Forces OF – 4 1 Maaväe ohvitser V (versioon 2) Maaväe ohvitser V (versioon 3) Vara- ja Isikukaitse Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu VARA- JA ISIKUKAITSE Kaitseväeteenistus Maaväe ohvitser 10 2005-06-06 2005-06-06 2008-06-04 V 0110 Sõjaväe ohvitserid 1031 Sõjandus ja riigikaitse 84 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Maakorraldaja IV Surveyor in Land Management IV 4 Maakorraldaja IV (versioon 1) Maakorraldaja IV (versioon 2) Maakorraldaja IV (versioon 3) Maakorraldaja IV (versioon 5) Maakorraldaja IV (versioon 6) Maakorraldaja, tase 6 (versioon 7) Maakorraldaja, tase 6 (versioon 8) Maakorraldaja, tase 6 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Geomaatika Maakorraldaja 28 2008-06-18 2008-06-18 2011-12-04 IV 2165 Kartograafid ja maamõõtjad 0532 Maateadus 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Maakorraldaja IV Surveyor in Land Management IV 3 Maakorraldaja IV (versioon 1) Maakorraldaja IV (versioon 2) Maakorraldaja IV (versioon 4) Maakorraldaja IV (versioon 5) Maakorraldaja IV (versioon 6) Maakorraldaja, tase 6 (versioon 7) Maakorraldaja, tase 6 (versioon 8) Maakorraldaja, tase 6 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Geomaatika Maakorraldaja 21 2006-02-01 2006-02-01 2008-06-17 IV 2165 Kartograafid ja maamõõtjad 0532 Maateadus 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Maakorraldaja IV Surveyor in Land Management IV 2 Maakorraldaja IV (versioon 1) Maakorraldaja IV (versioon 3) Maakorraldaja IV (versioon 4) Maakorraldaja IV (versioon 5) Maakorraldaja IV (versioon 6) Maakorraldaja, tase 6 (versioon 7) Maakorraldaja, tase 6 (versioon 8) Maakorraldaja, tase 6 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Geomaatika Maakorraldaja 18 2004-12-09 2004-12-09 2006-01-31 IV 2165 Kartograafid ja maamõõtjad 0532 Maateadus 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Maakorraldaja IV Surveyor in Land Management IV 1 Maakorraldaja IV (versioon 2) Maakorraldaja IV (versioon 3) Maakorraldaja IV (versioon 4) Maakorraldaja IV (versioon 5) Maakorraldaja IV (versioon 6) Maakorraldaja, tase 6 (versioon 7) Maakorraldaja, tase 6 (versioon 8) Maakorraldaja, tase 6 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Geomaatika Maakorraldaja 3 2000-04-11 2000-04-11 2004-12-08 IV 2165 Kartograafid ja maamõõtjad 0532 Maateadus 71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs Modelleerija IV Patternmaker IV 1 Konstruktor-modelleerija, tase 6 (versioon 5) Konstruktor-modelleerija, tase 6 (versioon 6) Modelleerija IV (versioon 2) Modelleerija IV (versioon 3) Modelleerija IV (versioon 4) Tehnika, Tootmine ja Töötlemine Kergetööstuse Kutsenõukogu TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE Rõivatootmine Modelleerija 2 2000-06-06 2000-06-06 2004-06-06 IV 7532 Rõiva- jms lekaalide valmistajad ning juurdelõikajad 0723 Tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha töötlemine 14 Rõivatootmine Müügiassistent III Sales assistant III 3 Müügiassistent III (versioon 1) Müügiassistent III (versioon 2) Müügiassistent III (versioon 4) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Kaubandus Müügiesindaja 30 2008-12-02 2008-12-02 2011-11-30 III 3322 Müügiesindajad 0416 Hulgi- ja jaekaubandus 47 Jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad Müügiassistent III Sales assistant III 2 Müügiassistent III (versioon 1) Müügiassistent III (versioon 3) Müügiassistent III (versioon 4) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Kaubandus Müügiesindaja 16 2004-12-14 2004-12-14 2008-12-01 III 3322 Müügiesindajad 0416 Hulgi- ja jaekaubandus 47 Jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad Müügijuht IV Sales manager IV 2 Müügijuht IV (versioon 1) Müügijuht IV (versioon 3) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Kaubandus Müügiesindaja 16 2004-12-14 2004-12-14 2008-12-01 IV 3322 Müügiesindajad 0416 Hulgi- ja jaekaubandus 47 Jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad Müügiassistent III Sales assistant III 1 Müügiassistent III (versioon 2) Müügiassistent III (versioon 3) Müügiassistent III (versioon 4) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Kaubandus Müügiesindaja 3 1999-12-08 1999-12-08 2004-12-13 III 3322 Müügiesindajad 0416 Hulgi- ja jaekaubandus 47 Jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad Müügijuht IV Sales manager IV 1 Müügijuht IV (versioon 2) Müügijuht IV (versioon 3) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Kaubandus Müügiesindaja 1 1998-12-15 1998-12-15 2004-12-13 IV 3322 Müügiesindajad 0416 Hulgi- ja jaekaubandus 47 Jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad Müügiesindaja III Sales agent III 1 Müügiesindaja III (versioon 2) Müügiesindaja III (versioon 3) Müügiesindaja III (versioon 4) Müügiesindaja, tase 5 (versioon 5) Müügiesindaja, tase 5 (versioon 6) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Kaubandus Müügiesindaja 1 1998-12-15 1998-12-15 2003-12-07 III 3322 Müügiesindajad 0416 Hulgi- ja jaekaubandus 47 Jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad Kelner I Waiter I 3 Kelner I (versioon 4) Kelner I (versioon 6) Kelner, tase 4 (versioon 5) Kelner, tase 4 (versioon 7) Kelner, tase 4 (versioon 8) Kelner, tase 4 (versioon 9) Kelner/ettekandja I (versioon 1) Kelner/ettekandja I (versioon 2) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Kelner 23 2006-01-16 2006-01-16 2009-12-07 I 5131 Ettekandjad ja kelnerid 1013 Majutamine ja toitlustamine 56 Toidu ja joogi serveerimine Kelner II Waiter II 2 Kelner II (versioon 3) Kelner II (versioon 5) Kelner/ettekandja II (versioon 1) Vanemkelner, tase 5 (versioon 4) Vanemkelner, tase 5 (versioon 5) Vanemkelner, tase 5 (versioon 6) Vanemkelner, tase 5 (versioon 7) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Kelner 23 2006-01-16 2006-01-16 2009-12-07 II 5131 Ettekandjad ja kelnerid 1013 Majutamine ja toitlustamine 56 Toidu ja joogi serveerimine Kelner/ettekandja I Waiter I 2 Kelner I (versioon 3) Kelner I (versioon 4) Kelner I (versioon 6) Kelner, tase 4 (versioon 5) Kelner, tase 4 (versioon 7) Kelner, tase 4 (versioon 8) Kelner, tase 4 (versioon 9) Kelner/ettekandja I (versioon 1) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Kelner 7 2001-11-19 2001-11-19 2006-01-15 I 5131 Ettekandjad ja kelnerid 1013 Majutamine ja toitlustamine 56 Toidu ja joogi serveerimine Kelner/ettekandja II Waiter II 1 Kelner II (versioon 2) Kelner II (versioon 3) Kelner II (versioon 5) Vanemkelner, tase 5 (versioon 4) Vanemkelner, tase 5 (versioon 5) Vanemkelner, tase 5 (versioon 6) Vanemkelner, tase 5 (versioon 7) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Kelner 7 2001-11-19 2001-11-19 2006-01-15 II 5131 Ettekandjad ja kelnerid 1013 Majutamine ja toitlustamine 56 Toidu ja joogi serveerimine Kelner/ettekandja III Waiter III 1 Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Kelner 7 2001-11-19 2001-11-19 2005-11-19 III 5131 Ettekandjad ja kelnerid 1013 Majutamine ja toitlustamine 56 Toidu ja joogi serveerimine Kinnisvara haldur II Assistant facilities manager II 6 Kinnisvara haldur II (versioon 3) Kinnisvara haldur II (versioon 4) Kinnisvara haldur II (versioon 5) Kinnisvara nooremhaldur II (versioon 1) Kinnisvara nooremhaldur II (versioon 2) Kinnisvarahaldur, tase 4 (versioon 10) Kinnisvarahaldur, tase 4 (versioon 11) Kinnisvarahaldur, tase 4 (versioon 7) Kinnisvarahaldur, tase 4 (versioon 8) Kinnisvarahaldur, tase 4 (versioon 9) Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu EHITUS, ARHITEKTUUR, KINNISVARA, GEOMAATIKA Kinnisvarateenused Kinnisvara haldur 20 2012-09-11 2012-09-11 2013-12-31 II 3 3 3334 Kinnisvaramaaklerid ja -haldurid 0732 Ehitus ja tsiviilrajatised 68 Kinnisvaraalane tegevus Kelner/ettekandja I Waiter I 1 Kelner I (versioon 3) Kelner I (versioon 4) Kelner I (versioon 6) Kelner, tase 4 (versioon 5) Kelner, tase 4 (versioon 7) Kelner, tase 4 (versioon 8) Kelner, tase 4 (versioon 9) Kelner/ettekandja I (versioon 2) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Toitlustus- ja majutusteenindus Kelner 2 1999-06-10 1999-06-10 2001-11-18 I 5131 Ettekandjad ja kelnerid 1013 Majutamine ja toitlustamine 56 Toidu ja joogi serveerimine Juuksur III Hairdresser III 4 Juuksur III (versioon 2) Juuksur III (versioon 3) Juuksur III (versioon 5) Juuksur III (versioon 7) Juuksur, tase 5 (versioon 8) Meisterjuuksur III (versioon 1) Meisterjuuksur, tase 5 (versioon 10) Meisterjuuksur, tase 5 (versioon 6) Meisterjuuksur, tase 5 (versioon 9) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Iluteenindus Juuksur 27 2007-06-14 2007-06-14 2011-05-10 III 5141 Juuksurid 1012 Juuksuritöö ja iluteenindus 96 Muu teenindus Juuksur I Hairdresser I 3 Juuksur I (versioon 2) Juuksur I (versioon 4) Juuksur I (versioon 5) Juuksur I (versioon 7) Juuksur, tase 4 (versioon 10) Juuksur, tase 4 (versioon 11) Juuksur, tase 4 (versioon 6) Juuksur, tase 4 (versioon 8) Juuksur, tase 4 (versioon 9) Noorjuuksur I (versioon 1) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Iluteenindus Juuksur 24 2006-06-15 2006-06-15 2007-06-13 I 5141 Juuksurid 1012 Juuksuritöö ja iluteenindus 96 Muu teenindus Juuksur III Hairdresser III 3 Juuksur III (versioon 2) Juuksur III (versioon 4) Juuksur III (versioon 5) Juuksur III (versioon 7) Juuksur, tase 5 (versioon 8) Meisterjuuksur III (versioon 1) Meisterjuuksur, tase 5 (versioon 10) Meisterjuuksur, tase 5 (versioon 6) Meisterjuuksur, tase 5 (versioon 9) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Iluteenindus Juuksur 24 2006-06-15 2006-06-15 2007-06-13 III 5141 Juuksurid 1012 Juuksuritöö ja iluteenindus 96 Muu teenindus Juuksur II Hairdresser II 3 Juuksur II (versioon 2) Juuksur II (versioon 4) Juuksur II (versioon 5) Juuksur II (versioon 6) Juuksur-stilist-tehnik II (versioon 1) Teenindus Teeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Iluteenindus Juuksur 24 2006-06-15 2006-06-15 2007-06-13 II 5141 Juuksurid 1012 Juuksuritöö ja iluteenindus 96 Muu teenindus Juuksur II Hairdresser II 2 Juuksur II (versioon 3) Juuksur II (versioon 4) Juuksur II (versioon 5) Juuksur II (versioon 6) Juuksur-stilist-tehnik II (versioon 1) Teenindus Ilu- ja Isikuteeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Iluteenindus Juuksur 6 2002-06-06 2002-06-06 2006-06-14 II 5141 Juuksurid 1012 Juuksuritöö ja iluteenindus 96 Muu teenindus Juuksur I Hairdresser I 2 Juuksur I (versioon 3) Juuksur I (versioon 4) Juuksur I (versioon 5) Juuksur I (versioon 7) Juuksur, tase 4 (versioon 10) Juuksur, tase 4 (versioon 11) Juuksur, tase 4 (versioon 6) Juuksur, tase 4 (versioon 8) Juuksur, tase 4 (versioon 9) Noorjuuksur I (versioon 1) Teenindus Ilu- ja Isikuteeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Iluteenindus Juuksur 6 2002-06-06 2002-06-06 2006-06-14 I 5141 Juuksurid 1012 Juuksuritöö ja iluteenindus 96 Muu teenindus Juuksur III Hairdresser III 2 Juuksur III (versioon 3) Juuksur III (versioon 4) Juuksur III (versioon 5) Juuksur III (versioon 7) Juuksur, tase 5 (versioon 8) Meisterjuuksur III (versioon 1) Meisterjuuksur, tase 5 (versioon 10) Meisterjuuksur, tase 5 (versioon 6) Meisterjuuksur, tase 5 (versioon 9) Teenindus Ilu- ja Isikuteeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Iluteenindus Juuksur 6 2002-06-06 2002-06-06 2006-06-14 III 5141 Juuksurid 1012 Juuksuritöö ja iluteenindus 96 Muu teenindus Noorjuuksur I Hairdresser I 1 Juuksur I (versioon 2) Juuksur I (versioon 3) Juuksur I (versioon 4) Juuksur I (versioon 5) Juuksur I (versioon 7) Juuksur, tase 4 (versioon 10) Juuksur, tase 4 (versioon 11) Juuksur, tase 4 (versioon 6) Juuksur, tase 4 (versioon 8) Juuksur, tase 4 (versioon 9) Teenindus Ilu- ja Isikuteeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Iluteenindus Juuksur 1 1998-12-17 1998-12-17 2002-06-05 I 5141 Juuksurid 1012 Juuksuritöö ja iluteenindus 96 Muu teenindus Juuksur-stilist-tehnik II Hairdresser II 1 Juuksur II (versioon 2) Juuksur II (versioon 3) Juuksur II (versioon 4) Juuksur II (versioon 5) Juuksur II (versioon 6) Teenindus Ilu- ja Isikuteeninduse Kutsenõukogu TEENINDUS Iluteenindus Juuksur 2 1999-06-07 1999-06-07 2002-06-05 II 5141 Juuksurid 1012 Juuksuritöö ja iluteenindus 96 Muu teenindus Meisterjuuksur III Hairdresser III 1 Juuksur III (versioon 2) Juuksur III (versioon 3) Juuksur III (versioon 4) Juuksur III (versioon 5) Juuksur III (versioon 7) Juuksur, tase 5 (versioon 8) Meisterjuuksur, tase 5 (versioon 10) Meisterjuuksur, tase 5 (versioon 6) Meisterjuuksur, tase 5 (versioon 9)