Kutseregister Kutseregister
Teksti suurus
Reavahe suurus
Kontrastsus
Tühista
Taasta vaikimisi seaded
Kutsestandardid: Rütmimuusik, tase 5
Tagasi: Kutsestandardid |

Kehtivuse kaotanud standard
Üldandmed
Kasutusala: Rütmimuusik, tase 5 kutsestandard on õppekavade koostamise ning isikute kompetentsuse hindamise alus kutse andmisel.
Nimetus: ET: Rütmimuusik, tase 5
EN: Musician, level 5
Spetsialiseerumised:
Osakutsed:
Kehtib alates: 23.09.2014
Kehtib kuni: 09.04.2019
Kutsestandardi versiooni number: 1
Muudatused:
Kutsestandardi versioonid:
Kutse andjad: Andmed puuduvad
A Kutsekirjeldus
A.1 Töö kirjeldus
Rütmimuusiku töö on nii loominguline kui ka administratiivne. See eeldab nii muusikalist ettevalmistust kui ka teadmisi kutsevaldkonda puudutava seadusandluse ja tööelu korralduse kohta. Rütmimuusik võib olla samaaegselt muusika esitaja ja selle looja nii autori kui ka arranžeerijana. Rütmimuusiku t...öö eesmärgid on:
● Musitseerida kontserdil, helisalvestusstuudios, ansambliproovis ning arendada oma erialaseid erialalisi oskusi iseseisvalt.
● Seada ja/või luua muusikat nii elava ettekande kui ka stuudiosalvestuse jaoks.
● Esindada ennast ja/või muusikalist kollektiivi avalikus ruumis (sotsiaal- või trükimeedia jms). Suhelda koostööpartneritega (kontserdikorraldajad, festivalid jne) ning juhtida vajadusel ise muusikalisi projekte (salvestamine, kontserdi korraldamine vms).
● Juhendada õpilasi individuaalselt ning rühmades.

Rütmimuusiku kutsealal on kaks kutset:
4. taseme rütmimuusik töötab enamasti ansamblites muusikuna, vahel ka ansamblijuhina. Seab ja vahel ka loob muusikat oma ansamblite tarvis. Esindab ennast avalikus ruumis (peamiselt sotsiaalmeedias) ning lepingulistes suhetes koostööpartneritega. Juhendab õpilasi individuaalselt.
5. taseme rütmimuusik töötab muusiku ning ansamblijuhina. Arranžeerib ja loob muusikat mitmesugustele koosseisudele ning produtseerib muusikat stuudios. Kavandab ja korraldab oma tööelu, leiab oma kunstilisele tegevusele ise väljundeid või algatab selleks vajalikke koostööpartnerlusi. Esindab ennast ning enda juhitavaid ansambleid ja projekte lepingulistes suhetes ning avalikus ruumis. Algatab ja juhib vajadusel mitmesuguseid muusikalisi projekte. Juhendab muusikaõpilasi nii individuaalselt kui ka rühmades.

Loe edasi
Peida
A.2 Tööosad
A.2.1 Töö repertuaariga
1.1 Muusika kuulamine, analüüsimine ja repertuaari valimine.
1.2 Esinemiskava koostamine.
1.3 Muusikalise materjali ettevalmistamine harjutamiseks ja esinemiseks.
1.4 Instrumendi (sh hääle) harjutamine.

A.2.2 Arranžeerimine ja muusika loomine
2.1 Repertuaari arranže...
erimine mitmesugustele koosseisudele.
2.2 Arranžeeringu vormistamine.
2.3 Muusika loomine.

A.2.3 Muusika esitamine kontserdil ja/või salvestusel
3.1 Heliproovis osalemine.
3.2 Musitseerimine kontserdil ja/või salvestusel.
3.3 Publikuga suhtlemine.

A.2.4 Töötamine muusikalise kollektiiviga
4.1 Osalemine ansambli töös.
4.2 Muusikalise kollektiivi loomine.
4.3 Proovi ettevalmistamine.
4.4 Proovi läbiviimine ja sisuline töö ansambli interpretatsiooniliste ja improvisatsiooniliste koosmängu aspektidega.

A.2.5 Muusikatehnoloogiliste vahendite kasutamine
5.1 Arvuti kasutamine.
5.2 Noodistusprogrammide kasutamine.
5.3 Salvestusprogrammide kasutamine.
5.4 Live-elektroonika vahendite tundmine.

A.2.6 Administreerimine
6.1 Artisti/ansambli avaliku profiili kujundamine.
6.2 Tehniliste dokumentide koostamine
6.3 Lepingute sõlmimine
6.4 Tuuri, kontsert- või salvestusprojekti korraldamine.

Loe edasi
Peida
Valitavad tööosad
A.2.7 Muusikalise projekti juhtimine
7.1 Töötamine projekti ideega.
7.2 Projekti ettevalmistamine.
7.3 Projekti korraldamine.
7.4 Projekti analüüs.

A.2.8 Juhendamine
8.1 Pilliõppe juhendamine oma erialal.
8.2 Grupiõppe juhendamine.
A.3 Töö keskkond ja eripära
Rütmimuusiku tööaeg on paindlik. Töötatakse ka puhkepäevadel ja pühade ajal. Töötatakse üldjuhul siseruumides, kuid esinetakse ka väljas.
A.4 Töövahendid
Muusikainstrumendid, muud tehnilised vahendid (nt pillivõimendid jms), noodimaterjal, arvutitarkvara.
A.5 Tööks vajalikud isikuomadused
1) muusikalised võimed,
2) loovus, loomingulisus,
3) analüüsivõime,
4) valmisolek meeskonnatööks,
5) pingetaluvus,
6) järjekindlus, enesedistsipliin,
7) täpsus,
8) vastutustunne,
9) paindlikkus,
10) juhtimisoskus.
A.6 Kutsealane ettevalmistus
Üldjuhul on rütmimuusik keskhariduse, erialase koolituse ja töökogemusega isik. Kutse taotlemise eeldused on kirjas kutse andmise korras.
A.7 Enamlevinud ametinimetused
Kitarrist, bassist, laulja, trummar, klahvpillimängija jne või rokkmuusik, popmuusik, džässmuusik jne.
B Kompetentsusnõuded
B.1 Kutse struktuur
Kutse taotlemisel nõutavad kompetentsid: 5. taseme rütmimuusiku kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.2.1 –B.2.6.
Taotleja võib soovi korral tõendada valitavaid kompetentse B.2.7 ja B.2.8.
B.2 Kompetentsid
Kohustuslikud kompetentsid
    Nimetus EKR tase
B.2.1 Töö repertuaariga 5

Tegevusnäitajad:
1. Kuulab muusikat, analüüsides selle vormi, stiili ning mängutehnilisi aspekte ning valib sellest lähtudes repertuaari. Tunneb rütmi- ja maailmamuusika stiile ning eristab keerukamaid stiilielemente.
2. Koostab kava, lähtudes esinemise eesmärgist ning sisust, võttes arvesse muusikasündmuse (nt avalik või privaatne esinemine, muusikaline kujundamine vms) terviklikkust ja eripära.
3. Analüüsib muusikalist materjali ning valmistab ette (hangib, toimetab ning vajadusel loob) täieliku noodimaterjali (partiid). Transkribeerib või seab olemasolevat noodimaterjali vastavale koosseisule.
4. Kavandab harjutamist sihiga esitada valitud repertuaari muusikaliselt ja tehniliselt eesmärgiks seatud tasemel ning arendada instrumendi valdamise üldist taset. Lähtub harjutades seatud muusikalistest eesmärkidest, arendades oma mängutehnikat, noodistlugemist ja improviseerimist ning pidades silmas ergonoomika põhimõtteid.
B.2.2 Arranžeerimine ja muusika loomine 5

Tegevusnäitajad:
1. Arranžeerib repertuaari suurtele koosseisudele, sh bigbändile, kammerkoosseisudele, koorile või vokaalansamblile jm koosseisudele.
2. Vormistab seade teema/harmoonia/vormi noodi korrektselt ja loetavalt.
3. Kirjutab muusikat suurematele koosseisudele, sh bigbändile, kammerkoosseisudele, koorile või vokaalansamblile jm koosseisudele.
4. Loob muusikat ja heliklippe salvestusstuudios ( nt filmidele, reklaamidele, fonogrammidele jms), kasutades erinevaid muusikatehnoloogilisi vahendeid.
B.2.3 Muusika esitamine kontserdil ja/või salvestusel 5

Tegevusnäitajad
1. On heliproovis kohal õigeaegselt, kaasas vajalikud töökorras vahendid. Osaleb heliproovis aktiivselt järgides helindaja juhtnööre ning andes omapoolset tagasisidet lavaplaani, monitoride helinivoo ning instrumentide balansi jm osas.
2. Musitseerib stuudiosalvestusel ja/või esinemisel, lähtudes noodimaterjalist ja improviseerides või vajadusel kombineerides mõlemat stiiliteadlikult kokku. Musitseerimisel lähtub üldistest koosmängu põhimõtetest ning stiiliteadlikkusest, heast lava- ning käitumiskultuurist.
B.2.4 Töötamine muusikalise kollektiiviga 5

Tegevusnäitajad
1. On proovis kohal õigeaegselt, kaasas töökorras vahendid ning vajadusel muu materjal (noodid, salvestused jms). Osaleb proovis aktiivselt, järgides proovi juhendaja juhiseid ning panustades proovi eesmärgi saavutamisse. Musitseerimisel lähtub üldistest koosmängu põhimõtetest, stiiliteadlikkusest ning ergonoomikast. On avatud koostööle, osaleb meeskonnatöös, jagab teistega vajalikku ja kasulikku informatsiooni, tegutseb parima ühise tulemuse saavutamise nimel.
2. Moodustab kollektiivi ühekordseks projektiks või pikaajalise tegutsemise eesmärgil. Valib muusikud, lähtudes projekti iseloomust ja eesmärkidest, repertuaarist või kollektiivi pikaajalistest muusikalistest eesmärkidest.
3. Planeerib ansambliproovi sisu, valmistab ette vajaliku noodimaterjali ja/või kontseptsiooni koos musitseerimiseks. Organiseerib sobiva ruumi ja tehnilised vahendid.
4. Juhib ansambliproovi:
1) vajadusel kommenteerib ning põhjendab valitud repertuaari, selgitab esituse nüansse, üldist kunstilist kontseptsiooni või ajaloolist tausta ning eelseisva kontserdi või esinemise olusid ja eesmärke;
2) juhendab kaasmuusikuid esituslike (sh stiililiste, improvisatsiooniliste, tehniliste vm) detailide osas ning juhib vajadusel koosmusitseerimist (annab tempod, näitab sisse vormiosad jms);
3) peab proovi läbiviimisel kinni korralduslikest kokkulepetest ning plaanidest;
4) peab proovi tehes kinni töötervishoiu ja tööohutuse nõuetest;
5) tunneb üldisi koosmängupõhimõtteid ning oskab neist lähtudes teha ettepanekuid ansambli koosmängu parendamiseks;
6) on avatud koostööle, jagab teistega vajalikku ja kasulikku informatsiooni, tegutseb parima ühise tulemuse saavutamise nimel ning lahendab konflikte.
B.2.5 Muusikatehnoloogiliste vahendite kasutamine 5

Tegevusnäitajad
1. Kirjutab noodistusprogramme kasutades professionaalseid partituure ning partiisid.
2. Kasutab professionaalseid helitöötlus ning -salvestusprogramme (nt Logic, Ableton, Q-base, ProTools jt).
3. Kasutab elavas esituses heli muundamiseks süntesaatoreid, sämplereid, efektiprotsessoreid ning spetsiifilist arvutitarkvara.
B.2.6 Administreerimine 5

Tegevusnäitajad
1) Loob oma artisti/ansambli profiilid erinevatesse sotsiaalvõrgustikesse ning täiendab neid regulaarselt uute materjalidega.
2) Tellib kujundajalt või valmistab ise artisti/ansambli visuaalse identiteedi (logo jm kujunduselemendid).
3) Koostab ansambli tehnilise raideri, mis sisaldab vajadusi heli- ning valguspargi jm osas.
4) Koostab ansambli lavaplaani.
5) Sõlmib artisti/ansambli mänedžerina lepingud partneritega. Peab vajadusel nõu juristiga, veendumaks, et lepingute sisu esindab artisti/ansambli huve.
6) Sõlmib oma loomingulise tegevuse ja autoriõiguste kaitseks vajalikud lepingud vastavate organisatsioonidega (nt Eesti Autorite Ühing, Eesti Fonogrammitootjate Ühing või Eesti Esitajate Liit jt)
7) Planeerib projekti ajakava ning toimumiskohad, pidades selleks läbirääkimisi kontsertkohtade/stuudiote esindajatega.
8) Kavandab tuuri, kontsert- või salvestusprojekti eelarve, võttes selleks vajalikud hinnapakkumised ning taotledes võimalusel/vajadusel toetusi või sõlmides sponsoritega lepinguid.
9) Kavandab tuuri või kontsertprojekti turundusplaani. Tellib või valmistab vajalikud materjalid (bännerid, tekstid jms).
10) Planeerib projekti logistika, vajaminevate tehniliste vahendite rendi ning vajadusel majutuse. Teeb vajalikud broneeringud teenuste ja vahendite osas.
11) Viib kavandatud tegevused ellu vastavalt plaanidele ning eelarve vahenditele.
12) Kirjutab vajadusel aruandeid saadud toetuste jaoks.
Valitavad kompetentsid
Taotleja võib soovi korral tõendada valitavaid kompetentse B.2.7 ja B.2.8.
    Nimetus EKR tase
B.2.7 Muusikalise projekti juhtimine 5

Tegevusnäitajad
1) Sõnastab idee ja eesmärgi ning koostab vastavalt neile projekti kirjelduse. Koostab projekti eelarve vastavalt kavandatud tegevustele.
2) Koostab esialgse tööplaani. Leiab meeskonna vastavalt eesmärgile, plaanile ja eelarvele. Täiendab koos meeskonnaga tööplaani: täpsustab produktsiooni vajadusi ja eelarvelisi võimalusi ning koostab turundus- ja meediaplaani. Leiab partnerid ja tuluallikad, sh esitab vajadusel rahastustaotlusi potentsiaalsetele rahastajatele.
3) Viib projekti ellu koos meeskonnaga ning vastavalt eesmärgile ja tegevusplaanile:
1. leiab vajalikud vahendid (ruumid, tehnika);
2. koordineerib kommunikatsiooni- ja turundustegevusi;
3. kaasab vajadusel vabatahtlikke (heli- ja valgustehnik, transport, turvamees jm abipersonal);
4. maandab projektiga kaasnevaid riske ja vajadusel kohandab projekti ümber.
4) Analüüsib meeskonnaga projekti tulemust, lähtudes püstitatud eesmärkidest ja elluviidud tegevustest. Hindab eelarvestamise ja partnersuhtluse ning produktsiooni ja kommunikatsioonitegevuste õnnestumist. Koostab vajadusel projekti aruandluse vastavalt rahastaja kehtestatud nõuetele.
B.2.8 Juhendamine 5

Tegevusnäitajad
1. Planeerib õpetuse sisu ja kestust eesmärgist lähtudes. Tunneb pedagoogilist materjali ja soovitab seda õpilasele. Suhtleb teiste õpetajatega oma valdkonnas ning erialaharidust edendavate liitude jm organisatsioonidega.
2. Planeerib ja rakendab muusikateoreetiliste ainete õpet lõimituna praktilise musitseerimisega. Lähtub grupiõppe metoodikatest. Juhendab mitmesuguse koosseisuga ansamblite koosmängu, improvisatsiooni ning stiilide tundmise aspektis.

Teadmised:
1) pedagoogika ja didaktika;
2) ergonoomika;
3) õpetajatöö spetsiifika omal erialal.
C Üldteave ja lisad
Kutsestandardi tähis: 19-23092014-07/1k
Kutsetegevuse valdkond: Kultuur
Vastutav kutsenõukogu: Kultuuri Kutsenõukogu
Kutsenõukogu otsuse number: 21
Kutsenõukogu otsuse kuupäev: 23.09.2014
EKR tase: 5
Viide Euroopa kvalifikatsiooniraamistikule (EQF): 5
Valdkond: HARIDUS JA KULTUUR
Kutseala: Muusika ja esituskunstid
Kutse grupp: Rütmimuusik
Ametite (ISCO) klassifikaator: 2 Tippspetsialistid
26 Õigus-, sotsiaal- ja kultuurivaldkonna tippspetsialistid
265 Loomingulised töötajad
2652 Muusikud, lauljad ja heliloojad
ISCED klassifikaator: 02 Humanitaaria ja kunstid
021 Kunstid
0215 Muusika ja esituskunstid
EMTAK klassifikaator: R KUNST, MEELELAHUTUS JA VABA AEG
90 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus
Kutsestandardi lisad
Lisa 1 Keelte oskustasemete kirjeldused
Lisa 2 Arvuti kasutamise oskused
Standardi töörühm
Nimi Institutsioon
Virgo Sillamaa Eesti Rütmimuusika Hariduse Liit, tegevmuusik
Mariell Piispea Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool
Tuulike Kivestu Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia
Marko Mägi Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia, tegevmuusik
Kadri Voorand Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, tegevmuusik
Vladimir Võssotski G. Otsa nimeline Tallinna muusikakool, tegevmuusik
Eve Pärnsalu G. Otsa nimeline Tallinna muusikakool, tegevmuusik

Tagasi: Kutsestandardid |
PIKSEL
Avaleht Väljastatud kutsed
Kutsestandardid
Kutsetunnistuse lisad Kompetentsid Kutse andjad Kutsenõukogud Väljavõtted kutseregistrist