Kutseregister Kutseregister
Teksti suurus
Reavahe suurus
Kontrastsus
Tühista
Taasta vaikimisi seaded
Kutsestandardid: Perelepitaja, tase 6
Tagasi: Kutsestandardid |

Kehtivuse kaotanud standard
Üldandmed
Kasutusala: Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks.
Nimetus: ET: Perelepitaja, tase 6
EN: Family Mediator, level 6
Spetsialiseerumised:
Osakutsed:
Kehtib alates: 26.11.2015
Kehtib kuni: 05.11.2020
Kutsestandardi versiooni number: 2
Muudatused:
- kaotati ära eraldiseisev teadmiste lahter ning teadmised seoti konkreetsete tegevustega/ kirjutati tegevusnäitajasse sisse;
- varasemalt perelepitaja, tase 6 jaoks kohustuslik kompetents Laste intervjueerimine muudeti valitavaks kompetentsiks, kuid toodi eraldi punktina välja lapsekeskne lähenemine (B.2.2.5).
- varasemalt teadmistena kirjas olnud keeleoskus, arvuti kasutamise oskus, kutse-eetika ja seaduste järgimine ning suhtlemine on välja toodud läbiva kompetentsina (neid kasutatakse läbi...
valt kõigi muude tegevuste käigus).
Loe edasi
Peida
Kutsestandardi versioonid:
Kutse andjad: Andmed puuduvad
A Kutsekirjeldus
A.1 Töö kirjeldus
Perelepitaja pakub konfliktilahendusteenust kooselu ja perekonnaga seotud vaidlustes, sealhulgas abielulahutuse/lahkumineku ja lastega seonduvates teemades. Ta aitab erinevatel seisukohtadel olevatel partneritel leida ja sõlmida mõlemaid osapooli rahuldavaid kokkuleppeid.
Perelepitaja, tase 6 juhib...
pooltevahelist läbirääkimisprotsessi, mille kaudu on osapooltel võimalik leida lahendusi erimeelsustele, k.a kohtuprotsessi eel, ajal või järgselt. Ta loob läbirääkimise protsessiks toetava keskkonna, soodustades osapoolte üksteisemõistmist, arusaamist ja koostööd ning kokkulepete leidmist, sh vanematel lapse arengulisest vajadustest lähtuvate kokkulepete sõlmimist. Perelepitaja teeb vajadusel koostööd teiste erialade spetsialistidega.
Perelepitaja kutsealal on ka perelepitaja, tase 7 kutse, kes lisaks eelpool nimetatule on võimeline töötama ka eriti keerukate juhtumite lahendamisega. Tänu suuremale kogemusele kasutab ta mitmekesisemaid töömeetodeid, võib kaasata lapsi perelepitusprotsessi, juhendab kolleege ja tegeleb sihipäraselt valdkonna arendamisega.

Loe edasi
Peida
A.2 Tööosad
A.2.1 Perelepituse kavandamine
1. Juhtumi kohta esmase info kogumine
2. Kogutud andmete töötlemine
3. Juhtumi kavandamine
4. Koostöökokkuleppe sõlmimine osapooltega

A.2.2 Perelepituse läbiviimine
1. Perelepitusprotsessi tutvustamine osapooltele
2. Osapooltega protsessireeglites kokkulep...
pimine
3. Teabe kogumine ja korrastamine
4. Osapoolte huvide ja võimaluste väljaselgitamine
5. Sekkumine
6. Perelepituse tulemuslikkuse hindamine
7. Lahenduste ning kokkulepete täpsustamine ja vormistamine
8. Koostöö tegemine kolleegide ja teiste erialade spetsialistidega

Loe edasi
Peida
Valitavad tööosad
A.2.3 Laste intervjueerimine
1. Erinevate eakohaste tehnikate kasutamine
2. Lastelt saadud informatsiooni analüüsimine ja üldistamine
3. Vanemate juhendamine oma laste toetamisel
4. Vanemate juhendamine lastele omavahelistest lahendustest ja kokkulepetest selgituste jagamisel
A.3 Töö keskkond ja eripära
Perelepitajal on tööks sobiva sisustusega eraldi tööruum. Perelepitaja tööaeg on paindlik, jaguneb tööks klientidega, iseseisvaks tööks, koostööks teiste erialade spetsialistidega ja enesetäiendamiseks. Töö on vaimselt ja emotsionaalselt pingeline ning nõuab konfliktiolukordades asjakohast reageerim...ist.
Perelepitaja töötab sotsiaalteenuseid või õigusabi pakkuvates asutustes, erapraksises.

Loe edasi
Peida
A.4 Töövahendid
Perelepitaja peamisteks töövahenditeks on sekkumist toetavad vahendid, kontoritarbed ja sidevahendid.
A.5 Tööks vajalikud isikuomadused
Perelepitaja töös on oluline usaldusväärsus, iseseisvus, tolerantsus, pingetaluvus, paindlikkus ja loovus.
A.6 Kutsealane ettevalmistus
Perelepitajana töötamine eeldab kõrgharidust, soovitavalt psühholoogia, sotsiaalteaduste või õigusteaduste erialalt, perelepitusalast väljaõpet ning vähemalt kolme superviseeritud juhtumi lahendit.
A.7 Enamlevinud ametinimetused
Perelepitaja ja lepitaja.
B Kompetentsusnõuded
B.1 Kutse struktuur
Kutse taotlemisel nõutavad kompetentsid: Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1, B.2.2 ja B.2.4 (läbiv kompetents) tõendamine. Lisaks on võimalik täiendavalt tõendada valitav kompetents B.2.3 Laste intervjueerimine.
B.2 Kompetentsid
Kohustuslikud kompetentsid
    Nimetus EKR tase
B.2.1 Perelepituse kavandamine 6

Tegevusnäitajad:
1. kogub erinevaid infokogumise viise ja meetodeid (intervjuu, vaatlus, andmebaasidest otsimine, võrgustikuotsing) kasutades juhtumi kohta esmase info, lähtudes asjakohasusest ja seadusandlusest;
2. analüüsib sobiva andemanalüüsi meetodiga kogutud andmed;
3. otsustab kogutud teabe alusel juhtumi menetlemise otstarbekuse, lähtudes lepitusprotsessi näidustustustest ja vastunäidustustest;
4. annab kogutud teabe alusel pöördujatele või juhtumi saatjale vajalikku tagasisidet, arvestades tagasiside andmise põhimõtteid; juhtumi sobivuse korral pakub võimaluse menetluse alustamiseks;
5. kavandab andmete analüüsist ja lepitusprotsessi ülesehitusest tulenevalt protsessi logistika; vajadusel kaasab kaaslepitaja või võtab kontakti teiste erialade spetsialistidega, nt jurist, tõlk jms.
B.2.2 Perelepituse läbiviimine 6

Tegevusnäitajad:
1. tutvustab osapooltele perelepitusprotsessi ülesehitust, eesmärke ja põhielemente, lähtudes lepitusprotsessi võimalustest ja põhireeglitest;
2. loob ja hoiab osapooltega usaldusväärset kontakti, kasutades kontaktiloomise ja -hoidmise võtteid, kuulamistehnikaid, mõjustamise psühholoogiat ja koostöö mudeleid;
3. kogub ja korrastab osapoolte informatsiooni, kasutades sobivat intervjueerimise tehnikat ning arvestades perekonna psühholoogiat, lähisuhete spetsiifikat ja dünaamikat, kriisipsühholoogiat ning kaotuskogemuse dünaamikat, lapsepsühholoogiat;
4. selgitab välja osapoolte huvid ja võimalused, arvestades arengu- ja isiksusepsühholoogiat;
5. lapsi puudutavates küsimustes rakendab lapsekeskset lähenemist;
6. sekkudes juhib ja vahendab läbirääkimist, arvestades protsessi- ja konfliktijuhtimise meetodeid ning suhtlemis- ja motivatsioonipsühholoogia põhimõtteid; soodustab ja julgustab osapoolte koostöövalmidust, toetades alternatiivsete lahenduste genereerimist ja andes kodutöid jm; lähtub kaasaegsetest lahenduspraktikatest;
7. lepitusprotsessi juhtimisel kasutab sobivaid sekkumisviise ja tehnikaid, lähtudes sekkumisviiside näidustustest ja vastunäidustustest;
8. hindab perelepituse tulemuslikkust;
9. täpsustab ja vormistab lahendusi ning kokkuleppeid, arvestades lepingu koostamise põhimõtteid ja ülesehitust; kasutab asjakohast sõnavara;
10. teeb koostööd kolleegide ja teiste erialade spetsialistidega vastavalt nende põhipädevustele.
Valitavad kompetentsid
Täiendavalt on võimalik tõendada valitav kompetents B.2.3 Laste intervjueerimine.
    Nimetus EKR tase
B.2.3 Laste intervjueerimine 7

Tegevusnäitajad:
1. selgitab välja laste huvid ja vajadused seoses vanematega, kasutades lapse eale vastavaid küsitlemistehnikaid (sh loovtehnikaid) ja meetodeid;
2. analüüsib lastelt saadud informatsiooni, arvestades arengu-, lapse- ja perekonnapsühholoogiat;
3. peegeldab analüüsitud ja sünteesitud materjali põhjal laste vajadusi nende vanematele;
4. juhendab ja aitab vanemaid oma laste toetamisel, sh andma lastele selgitusi omavaheliste kokkulepete kohta, arvestades arengu-, lapse- ja perekonnapsühholoogiat ning nõustamispõhimõtteid;
5. teavitab vanemaid laste õigustest.
Kutset läbivad kompetentsid
    Nimetus EKR tase
B.2.4 Perelepitaja, tase 6 kutset läbiv kompetents 6

Tegevusnäitajad:
1. kasutab korrektset nõustamiskeelt kõnes ja kirjas ning väljendab ennast arusaadavalt; kasutab oma töös peamist nõustamiskeelt tasemel C1 (vt lisa 1 Keelte oskustasemete kirjeldused) ning ühte võõrkeelt vähemalt tasemel B2 osaoskuste mõistmine ja rääkimine osas ning tasemel B1 osaoskuse kirjutamine osas;
2. kasutab oma töös arvutit vastavalt arvuti kasutamise oskuste baasmoodulitele Arvuti põhitõed, Interneti põhitõed ning Tekstitöötlus ja standardmoodulile IT-turvalisus (vt lisa 2 Arvuti kasutamise oskused);
3. järgib oma töös kutse-eetika põhimõtteid ning tagab oma klientide eraeluandmete ning protsessis selgunud informatsiooni konfidentsiaalsuse;
4. järgib oma töös asjakohaseid õigusakte (nt perekonnaseadus, lepitusseadus, lastekaitseseadus, tsiviilkohtumenetluse seadustik, sotsiaalhoolekande seadus);
5. väljendab oma seisukoha kindlalt ja hinnanguvabalt, aktsepteerib enese ja teiste vajadusi.

Hindamismeetod(id):
Läbivaid kompetentse hinnatakse teiste kutsestandardis toodud kompetentside hindamise käigus.
C Üldteave ja lisad
Kutsestandardi tähis: 05-26112015-4.1/2k
Kutsetegevuse valdkond: Sotsiaalhoolekanne
Vastutav kutsenõukogu: Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu
Kutsenõukogu otsuse number: 26
Kutsenõukogu otsuse kuupäev: 26.11.2015
EKR tase: 6
Viide Euroopa kvalifikatsiooniraamistikule (EQF): 6
Valdkond: TERVIS JA HEAOLU
Kutseala: Sotsiaaltöö ja nõustamine
Kutse grupp: Perelepitaja
Ametite (ISCO) klassifikaator: 2 Tippspetsialistid
26 Õigus-, sotsiaal- ja kultuurivaldkonna tippspetsialistid
263 Sotsiaal- ja religioonivaldkonna tippspetsialistid
2635 Sotsiaaltöötajad ja nõustajad
ISCED klassifikaator: 09 Tervis ja heaolu
092 Heaolu
0923 Sotsiaaltöö ja nõustamine
EMTAK klassifikaator: Q TERVISHOID JA SOTSIAALHOOLEKANNE
88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta
Kutsestandardi lisad
Lisa 1 Keelte oskustasemete kirjeldused
Lisa 2 Arvuti kasutamise oskused
Standardi töörühm
Nimi Institutsioon
Arno Baltin Tallinna Ülikool, Eesti Lepitajate Ühing
Marika Kivik Eesti Lepitajate Ühing
Anneli Liivamägi-Hitrov Eesti Lepitajate Ühing
Helle Niit Eesti Lepitajate Ühing

Tagasi: Kutsestandardid |
PIKSEL
Avaleht Väljastatud kutsed
Kutsestandardid
Kutsetunnistuse lisad Kompetentsid Kutse andjad Kutsenõukogud Väljavõtted kutseregistrist