Kutseregister Kutseregister
Teksti suurus
Reavahe suurus
Kontrastsus
Tühista
Taasta vaikimisi seaded
Kutsestandardid: Nooremprojektijuht, tase 5
Tagasi: Kutsestandardid |

Üldandmed
Kasutusala: Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks.
Nimetus: ET: Nooremprojektijuht, tase 5
EN: Certified Project Management Associat, level 5
Spetsialiseerumised:
Osakutsed:
Kehtib alates: 02.05.2018
Kehtib kuni: 01.05.2023
Kutsestandardi versiooni number: 6
Muudatused:
- Muutnud on kutsestandardi nimetus: varasem projektijuhi assistent on asendunud nimetusega nooremprojektijuht;
- Tegevusnäitajad on kirjeldatud kompetentsipõhiselt, võttes aluseks ICB4 kompetentsimudeli kolm põhigruppi;
- Kutsestandard on viidud vastavusse kutsestandardi vorminõuetega.
Kutsestandardi versioonid:
Kutse andjad:
Õppekavad ja õppeasutused
  Õppeasutus Õppekava nimetus Õppekava kood Õppekava tase ja liik Õppimise kestus aastat/kuud Õppekava registreerimise kuupäev Vastuvõtt
1 Tallinna Majanduskool Nooremprojektijuht 203817 452 Viienda taseme kutseõppe esmaõpe (vv alates 01.09.2013) 2/0 19.09.2018 Avatud
A Kutsekirjeldus
A.1 Töö kirjeldus
Projektijuhte rakendatakse mitmesugustes organisatsioonides erineva keerukusastmega¹ ajutiste protsesside (nii harukordsete kui ka korduvate tegevuste) ning ajutiste organisatsioonide (projektimeeskondade ja -gruppide) juhtimisel. Projektijuhtimise eesmärk on saavutada tulemus osapooltega kokkulepit...ud ja ärivaldkonna raamides (ulatus, aeg, eelarve, kvaliteet, riskitase jne), hoida see kokkulepe kehtivana ja vajadusel uuendada. Projekti lõppedes tuleb lepingud lõpetada, ajutine organisatsioon laiali saata ning saadud õppetunnid struktureerida ning arhiveerida.
Projektijuhi töö on meeskonnatöö korraldamine, mis eeldab pidevat suhtlemist erinevate projekti osapooltega, erialateadmistega ekspertide kaasamist, kohanemist erinevates olukordades ning panuse andmist meeskonna töö eesmärkide saavutamisse.

Projektijuhi kutsealal on kirjeldatud järgmised kutsetasemed:
- Nooremprojektijuht, tase 5
- Projektijuht, tase 6
- Vanemprojektijuht, tase 7

Nooremprojektijuht, tase 5 on spetsialist, kelle teadmised ja oskused võimaldavad tal praktikas iseseisvalt juhtida ja ellu viia lihtsamaid projekte. Sellel tasemel ei eeldata projektijuhtimise kogemuse olemasolu.
______________________________________________
¹ - Projekti keerukust hinnatakse analoogiliselt IPMA (International Project Management Association) ICB4 projekti keerukuse nõuetele - nõuete, protsesside, ressursside, riskide, meeskonnatöö, innovatsiooni, koordineerimise ja projekti keskkonnaga seotud parameetrite alusel.

Loe edasi
Peida
A.2 Tööosad
A.2.1 Projekti kohandamine keskkonnaga
1. Tellija eesmärkide kirjeldamine projekti jaoks
2. Projekti juhtimisstruktuuri moodustamine
3. Projekti vastavusse viimine eeskirjade, standardite ja regulatsioonidega
4. Võimu ja huvide kasutamine
5. Projekti mõjutavate kultuuriliste erisuste ja väärtus...
hinnangute väljaselgitamine

A.2.2 Inimeste juhtimine projektis
1. Eneseanalüüsimine ja enesejuhtimine
2. Usalduse saavutamine
3. Sobiva kommunikatsioonistiili ja -vahendite kasutamine
4. Isiklike suhete loomine ja kaasamine
5. Meeskonnatöö juhtimine
6. Konfliktide ja kriiside haldamine
7. Loovustehnikate kasutamine
8. Läbirääkimiste pidamine
9. Meeskonna tulemustele suunatuse hindamine ja tagasisidestamine

A.2.3 Projektijuhtimise protsesside läbiviimine
1. Projekti protsesside plaanimine
2. Nõuete täpsustamine eesmärkidest lähtuvalt
3. Projekti ulatuse juhtimine
4. Aja juhtimine
5. Kommunikatsiooni juhtimine
6. Kvaliteedi juhtimine
7. Finantsjuhtimine
8. Projekti ressursside juhtimine
9. Alltöövõtu ja hangete korraldamine
10. Projekti elluviimine, kontroll ja aruandlus
11. Muudatuste juhtimine
12. Riskide juhtimine
13. Huvipoolte juhtimine
14. Projekti tulemite juurutamine

Loe edasi
Peida
A.3 Töö keskkond ja eripära
Projektijuhi tööaeg on paindlik, töös on tegemist vahelduvate ülesannetega ning töötatakse nii siseruumis kui ka välitingimustes. Ülesanded, millega tuleb kokku puutuda, on erineva keerukusega, varieerudes väga lihtsatest ülimalt keerulisteni.
Projektijuhi töö eripäraks on, et tihti tuleb töötada ...
pingelises töökeskkonnas ning võtta vastu otsuseid surve all. Projektijuhi töö võib olla liikuva iseloomuga ning eeldada nii riigisiseseid kui ka rahvusvahelisi lähetusi.
Loe edasi
Peida
A.4 Töövahendid
Projektijuht kasutab oma töö tegemiseks tavaliselt personaal- või sülearvutit, kontoritarkvara ning projektide plaanimise ja juhtimise tarkvara. Valdkonnast tulenevalt võib lisaks kasutuses olla ka mingi spetsiifiline tarkvara või töövahend.
A.5 Tööks vajalikud isikuomadused
Projektijuhi töö eeldab pidevat suhtlemist projekti meeskonna ja projekti erinevate osapooltega, mistõttu on vajalikud koostöö- ja empaatiavõime, diplomaatilisus ja läbirääkimisoskused, otsusekindlus ja enesekehtestamise võime, samuti võime lahendada rahumeelselt konfliktiolukordi ning leida osapool...i rahuldavaid lahendusi.
Projekti käigus võib osutuda vajalikuks kiiresti vastu võtta otsuseid ja kohaneda muutuvate oludega, mis eeldab kõrget stressitaluvust.
Projektijuhi töö eeldab ka võimet kiiresti õppida ja omandada uusi oskusi.
Projektijuht peab olema vastutustundlik ja tulemusele orienteeritud.

Loe edasi
Peida
A.6 Kutsealane ettevalmistus
5. taseme nooremprojektijuhil on kas erialane kutseharidus või ta on oma tööalase kompetentsuse omandanud iseseisva õppimise, täienduskoolituste või praktilise töökogemuse läbi.
A.7 Enamlevinud ametinimetused
Projektijuht, nooremprojektijuht, projektijuhi assistent.
B Kompetentsusnõuded
B.1 Kutse struktuur
Kutse taotlemisel nõutavad kompetentsid: Nooremprojektijuht, tase 5 kutse saamiseks tuleb tõendada kõik kompetentsid (B.2.1 – B.2.3).
B.2 Kompetentsid
Kohustuslikud kompetentsid
    Nimetus EKR tase
B.2.1 Projekti kohandamine keskkonnaga 5

Tegevusnäitajad:
1. Määrab kindlaks projekti kriitilised edutegurid ja olulised toimenäitajad, hindab ja analüüsib neid arvestades organisatsiooni eesmärke.
2. Teeb projekti omanikule ettepaneku projekti juhtimisstruktuuri moodustamiseks.
3. Tagab, et projekt on vastavuses kogu asjassepuutuva seadusandlusega, tervise-, ohutus-, turvalisus- ja keskkonnaregulatsioonidega ning muude ametialaste regulatsioonidega.
4. Kaardistab projekti erinevate huvipoolte ambitsioone ja huve ning nende potentsiaalset mõju projektile, samuti üksikisikute ja gruppide mitteformaalset mõjuvõimu ja tööstiili.
5. Selgitab välja asjassepuutuvad kultuurilised erisused ja väärtushinnangud (nt rahvuslikud ja kultuurilised äritavad ja töökultuur, valdkondlikud ja erialaspetsiifilised erisused, ettevõttesisesed jne ).

Teadmised:
1) kriitilised edutegurid;
2) olulised toimenäitajad (mõõdikud);
3) organisatsiooni missioon, visioon;
4) erinevus taktika ja strateegia vahel;
5) projektipõhise juhtimise põhiprintsiibid ja -tunnused;
6) portfellijuhtimise alused;
7) programmijuhtimise alused;
8) projekti-, programmi- ja portfellijuhtimise formaalne korraldus ja mitteformaalsed vastastikused seosed organisatsioonis;
9) projektisse puutuvad õigusaktid;
10) ametialased standardid ja normid, nt IPMA standardid;
11) EVS/ISO standardid (nt ISO 21500 standard projektijuhtimise kohta ja teised ISO/TC258 standardid);
12) jätkusuutlikkuse põhimõtted;
13) teadmusjuhtimine;
14) projektijuhtimise valdkonna eetikakoodeks;
15) formaalne organisatsioon versus mitteformaalsed struktuurid;
16) formaalne ja mitteformaalne võim ja mõjujõud;
17) erinevus võimu ja autoriteedi vahel;
18) mõjuvõimu ulatus;
19) organisatsioonikultuur ja otsuste tegemine organisatsioonis;
20) kvaliteedipoliitika;
21) ettevõtte sotsiaalne vastutus (ESV).
B.2.2 Inimeste juhtimine projektis 5

Tegevusnäitajad:
1. Analüüsib projekti valdkonna ja keerukuse kontekstis enda isikuomadusi, oskusi ja kogemusi. Hindab enesetäiendamise vajadust ja otsib võimalusi enda arendamiseks.
2. Tekitab teistes oma töö täieliku ja täpse teostamisega usaldust. Tegutseb vastavalt kokkulepetele, on järjekindel ja võtab vastutuse oma otsuste ja tegude eest.
3. Jagab osapooltele arusaadavat ja struktureeritud informatsiooni ning kontrollib, kas nad seda mõistsid. Valib igale sihtrühmale sobiva suhtlusstiili ja -kanali.
4. Kasutab sotsiaalseid võrgustikke suhete säilitamiseks ja kinnistamiseks. Osaleb suhete korraldamiseks mõeldud üritustel või nende korraldamisel.
5. Rakendab oma teadmisi meeskonnatöö juhtimisest olukorras, kus projekti struktuur on staatiline, olulisi otsuseid on vähe ning vajalik eestvedamise stiil on pidev ja ühesugune. Õhutab koostööd ja suhete loomist meeskonnaliikmete vahel. Kasutab eksimusi, et hõlbustada vigadest õppimist.
6. Teeb kindlaks konfliktide ja kriiside põhjused, võimalusel ennetab neid ja valib välja kohased vastusammud. Talletab saadud õppetunnid projekti dokumentatsioonis.
7. Viib läbi erinevaid loovusüritusi.
8. Kogub läbirääkimisteks vajalikke andmeid, korraldab läbirääkimiste läbiviimist, protokollib läbirääkimiste käiku.
9. Hoiab inimestel projekti tulemust silme ees ning suunab vajadusel tähelepanu eesmärgile tagasi.

Teadmised:
1) refleksiooni ja eneseanalüüsi tehnikad;
2) iseenda ja teiste stressijuhtimine;
3) töö tõhusus ja tulemuslikkus;
4) tagasisidereeglid ja -tehnikad;
5) prioriteetide määramise tehnikad;
6) eesmärkide sõnastamine (nt SMART-meetod);
7) sotsiaalse võrdsuse ja jätkusuutlikkuse põhimõtted;
8) erinevused informatsiooni ja sõnumi vahel;
9) erinevad kommunikatsioonimeetodid, kanalid ja stiilid;
10) erinevad küsitlemistehnikad;
11) esitlustehnikad;
12) retoorika alused;
13) kehakeele tunnused;
14) inimese sisemised ja välimised motivaatorid;
15) konfliktide lahendamise meetodid;
16) erinevate kultuuride väärtused, traditsioonid ja individuaalsed nõudmised;
17) juhtimise tüübid ja stiilid;
18) erinevad õpimeetodid;
19) kootsingu ja juhendamise põhimõtted;
20) otsustamise tehnikad (konsensuslik, demokraatlik/enamusele tuginev, kompromislik, autoriteedile toetuv);
21) grupidünaamika;
22) pingete maandamise tehnikad;
23) konflikti staadiumite mudelid;
24) konfliktide väärtuslikkus meeskonnatunde tekitamise jaoks;
25) kriisiplaan;
26) analüüsitehnikad (nt SWOT, võrdlev analüüs, intervjueerimistehnikad);
27) ajurünnaku tehnikad, nt lateraalne mõtlemine;
28) läbirääkimistehnikad.
B.2.3 Projektijuhtimise protsesside läbiviimine 5

Tegevusnäitajad:
1. Koostab projekti esialgse juhtimise plaani (Management plan). Kooskõlastab plaani asjaosalistega ja täiendab seda jooksvalt vastavalt tekkinud vajadusele. Kasutab ära teistest projektidest saadud õppetunde.
2. Kogub nõuete täpsustamiseks vajalikke andmeid. Korraldab läbirääkimiste läbiviimist ja protokollib nende käiku.
3. Projekti eesmärkidest lähtudes liigendab projekti ulatuse ja määratleb tulemid ja tööpaketid. Ohjab projekti tööd vastavalt hierarhilisele struktuurile.
4. Kirjeldab projekti täideviimiseks vajaminevaid tegevused ja ajagraafiku. Jälgib tegevuste etteantud ajagraafikus püsimist ja vajadusel võtab kasutusele meetmed toimingute ajagraafikus püsimiseks.
5. Koostab kommunikatsiooniplaani, lähtudes huvipoolte vajadustest seoses projekti informatsiooni ja dokumentatsiooniga. Määratleb rollid ja vastutuse kommunikatsiooniplaani lõikes ning töötab välja protsessid, süsteemid ja taristu.
6. Kogub andmed ja seab koos huvipooltega kvaliteedinõuded tulemile ja projekti läbiviimisele. Jälgib etteantud kvaliteedikriteeriumite püsimist etteantud tolerantsides, nende ületamisel teavitab asjakohaseid isikuid.
7. Koostab projekti eelarve või osaleb selle koostamisel. Jälgib projekti püsimist eelarves ning teavitab kõrvalekalletest asjakohaseid isikuid.
8. Teeb kindlaks vajaminevate ressursside kvaliteedi ja koguse ning leiab ressursiallikad. Jälgib ressursside kasutust ning teavitab muutunud vajadustest asjakohaseid isikuid.
9. Kirjeldab hanke vajadused. Teeb koostööd hanke läbiviijatega ja asjakohaste isikutega või viib läbi hanke. Osaleb tarnijate ja partnerite hindamisel ning jälgib lepingu täitmist projekti kestel.
10. Viib läbi projekti algatus- ja järgnevad koosolekud, koostab osapooltele regulaarselt ülevaated. Jälgib projekti edenemise vastavust plaanitule, valmistab ette vajalikud otsused ja esitab need otsustamiseks projekti meeskonnale. Korraldab projekti aruandluse vastavalt osapooltega kokkulepitud nõuetele.
11. Ohjab projekti tulemite muudatusi ja vormistab nende muudatuste heakskiitmise või tagasilükkamise enne rakendumist, jälgides varasemaid kokkuleppeid.
12. Määratleb koostöös osapooltega võimalikud riskid ja nende mõju projektile. Koostab riskide registri. Töötab koostöös osapooltega välja strateegiad ohtude ja võimaluste käsitlemiseks. Monitoorib riske ja vajadusel viib ellu meetmeid ohtude vältimiseks ja võimaluste realiseerimiseks.
13. Analüüsib huvipoolte huvisid ja mõjujõudu. Leiab lahendused, kuidas saadud infot rakendada projekti huvides (projekti harta/piirangute määratlemisel või „esialgse juhtimise plaani“ koostamisel). Töötab välja strateegia ja juhib huvipoolte kokkupuuteid projektiga vastavalt analüüsi tulemustele. Selgitab välja nende mured ja muutused nõuetes projektile. Järgib huvipoolte poolt kokkulepitud nõudeid projektile ja võimalusel lahendab tekkinud muresid, neid vajadusel eskaleerides kõrgemale tasandile. Kasutab ära huvipoolte toetust ja panust projekti.
14. Plaanib tulemite kasutuselevõtmiseks vajalikke muudatusi organisatsioonis või kogukonnas.

Teadmised:
1) kolmekordne piirang (raudne kolmnurk);
2) vastuvõtukriteeriumid;
3) eesmärgianalüüs;
4) konfiguratsiooni haldamine;
5) ulatuse definitsioon (koos ulatuspiirkonnast väljajääva osaga);
6) ulatuse kõrvalekaldumine (roome);
7) tulemite kavandamise ja kontrollimise meetodid;
8) tööde hierarhiline struktureerimine (WBS);
9) toodete hierarhiline struktureerimine (PBS);
10) tööpaketid;
11) WBS-i sõnastik;
12) ajakava koostamise meetodid, nt Gantti diagramm;
13) ressursside plaanimine;
14) võrdlusalus (baseline);
15) agiilne arendusprotsess;
16) töömahu hindamise meetodid;
17) projektiga seotud dokumentatsioon;
18) kvaliteedi maksumus;
19) finantsarvestuse alused (rahavoog, kontoplaan, kulude struktuur);
20) kulutuste jälgimise ja kontrollimise meetodid;
21) erinevad finantseerimisvõimalused;
22) hankeprotsessid, pakkumise ja nõudmise mõisted;
23) otsustusõigus (muudatuste tegemise kord, otsuste tegemise hierarhia);
24) juurutusplaan;
25) riskide ja võimaluste juhtimise tehnikad;
26) muudatuste juhtimise teooriad.
C Üldteave ja lisad
Kutsestandardi tähis: 14-02052018-5.5/6k
Kutsetegevuse valdkond: Äriteenindus ja Muu Äritegevus
Vastutav kutsenõukogu: Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu
Kutsenõukogu otsuse number: 9
Kutsenõukogu otsuse kuupäev: 02.05.2018
EKR tase: 5
Viide Euroopa kvalifikatsiooniraamistikule (EQF): 5
Valdkond: ÄRINDUS, HALDUS
Kutseala: Juhtimine ja haldus
Kutse grupp: Projektijuht
Ametite (ISCO) klassifikaator: 3 Tehnikud ja keskastme spetsialistid
33 Äri ja halduse keskastme spetsialistid
333 Äriteenuste agendid
3339 Äriteenuste agendid, mujal liigitamata
ISCED klassifikaator: 04 Ärindus, haldus ja õigus
041 Ärindus ja haldus
0413 Juhtimine ja haldus
EMTAK klassifikaator: M KUTSE-, TEADUS- JA TEHNIKAALANE TEGEVUS
70 Peakontorite tegevus; juhtimisalane nõustamine
Standardi töörühm
Nimi Institutsioon
Taavi Tamberg Eesti Projektijuhtide Assotsiatsioon
Liina Freivald Swedbank AS
Meelis Rääk Swedbank AS
Gunnar Kuhi Riigimetsa Majandamise Keskus
Lily Loidap Pragent OÜ
Tiit Valm Edify OÜ
Marika Katarina Arendia Elita von Wolsky Istitutio Arendia OÜ
Lermo Pohlak Luminor
Anti Radik Tallinna Majanduskool

Tagasi: Kutsestandardid |
PIKSEL
Avaleht Väljastatud kutsed
Kutsestandardid
Kutsetunnistuse lisad Kompetentsid Kutse andjad Kutsenõukogud Väljavõtted kutseregistrist