Kutseregister Kutseregister
Teksti suurus
Reavahe suurus
Kontrastsus
Tühista
Taasta vaikimisi seaded
Kutsestandardid: Ergonoom, tase 7
Tagasi: Kutsestandardid |

Üldandmed
Kasutusala:
Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks.
Nimetus: ET: Ergonoom, tase 7
EN: Ergonomist, level 7
Spetsialiseerumised:
Osakutsed:
Kehtib alates: 28.11.2018
Kehtib kuni: 27.11.2023
Kutsestandardi versiooni number: 2
Muudatused:
Uuendatud kutsestandardis vaadati üle ja tehti parandused tegevusnäitajate sõnastustes. Parandati sõnastusi ja vähesel määral struktuuri. Suuri sisulisi muudatusi ei tehtud.
Kutsestandardi versioonid:
Kutse andjad:
Õppekavad ja õppeasutused
  Õppeasutus Õppekava nimetus Õppekava kood Õppekava tase ja liik Õppimise kestus aastat/kuud Õppekava registreerimise kuupäev Vastuvõtt
1 Eesti Maaülikool Ergonoomika 436 614 magistriõpe (3+2) 2/0 03.06.2020 Avatud
A Kutsekirjeldus
A.1 Töö kirjeldus
Ergonoomi töö on ennetada tööga seotud haigestumisi ja tööõnnetusi, säilitada ja edendada töötaja tervist ja töövõimet ning tagada töötaja heaolu.
Ergonoom on spetsialist, kes aitab kaasa tervisliku ja ohutu töökeskkonna loomisele. Ta selgitab välja ja hindab töökeskkonna füüsikaliste ja füsioloogi...
liste ohutegurite võimalikku mõju töötajate tervisele, nõustab tööandjaid ja töötajaid tervist säästvate töötingimuste loomisel ning selgitab ergonoomiliste lahenduste mõju majanduslikule efektiivsusele ja töötajate töövõimele. Ergonoom osaleb nõustajana uute toodete disainimises.
Loe edasi
Peida
A.2 Tööosad
A.2.1 Töökorralduse analüüsimine ja hindamine
1. Tööülesannete ja tööde tehnoloogia analüüsimine.
2. Tööle asumise eelduste määratlemine.

A.2.2 Töökeskkonna riskianalüüs
1. Töökeskkonna riskianalüüsi läbiviimine.
2. Füüsikaliste ohutegurite hindamine.
3. Füsioloogiline ohutegurite välja se...
lgitamine.
4. Keemiliste ohutegurite märkamine.
5. Psühholoogiliste ohutegurite märkamine.
6. Bioloogiliste ohutegurite märkamine.

A.2.3 Töökeskkonna ergonoomikaline kujundamine ja terviseriskide vähendamine
1. Tehnoloogia ja töövahendite valimine.
2. Ennetusmeetmete vajaduse hindamine ning valimine.
3. Ergonoomiliste lahenduste mõju selgitamine.

A.2.4 Inimene-masin-keskkond süsteemi optimeerimine
1. Töövahendite ja materjali paigutamine töökeskkonnas.
2. Töökoormuse optimeerimine.
3. Töökorralduse ja töökoha kohandamine vastavalt töötaja individuaalsetele iseärasustele.
4. Tööasendi kujundamine.

A.2.5 Osalemine tööõnnetuste ja tööga seotud haigestumiste uurimises ning ennetamises
1. Osalemine tööõnnetuste ja tööga seotud haigestumiste uurimises.
2. Ennetusmeetmete kavandamine.
3. Tööõnnetuse ja tööga seotud haigestumise järgne töötaja integreerimine tööprotsessi.

A.2.6 Tööandjate ja töötajate nõustamine ning teavitamine
1. Ohutusjuhendite koostamine ja ohutusalane juhendamine.
2. Soovituste andmine vähenenud töövõimega töötaja kaasamiseks.
3. Töötaja töövõime säilitamine ja parendamine.
4. Hoiakute kujundamine.
5. Uute nõuete ja teadmiste edastamine.

Loe edasi
Peida
Valitavad tööosad
A.2.7 Ergonoomikaalaste koolituste ettevalmistamine ning läbiviimine
1. Sihtgrupi koolitusvajaduse väljaselgitamine ja koolituskava koostamine.
2. Koolituse sisuline ettevalmistamine ja läbiviimine.
3. Koolituse tulemuslikkuse hindamine ja tagasiside andmine.

A.2.8 Uue toote kujustamises osa...
lemine
1. Tootearenduses osalemine.
2. Toote katsetamine ja kasutajasõbralikkuse hindamine.

Loe edasi
Peida
A.3 Töö keskkond ja eripära
Ergonoomi töötingimused sõltuvad tööülesannetest ja analüüsitavast töökeskkonnast.
A.4 Töövahendid
Ergonoom kasutab oma töös töökeskkonna ergonoomilisuse hindamiseks ja mõõtmiseks, tööprotsessi jäädvustamiseks ja dokumenteerimiseks vajalikke vahendeid.
A.5 Tööks vajalikud isikuomadused
Ergonoomi töös on vajalikud loovus, analüüsi- ja üldistusvõime, täpsus, koostöö- ja vastutusvõime, otsustusvõime ning iseseisvus.
A.6 Kutsealane ettevalmistus
Tavaliselt on 7. taseme ergonoomil ergonoomikaalane magistrikraad ja kompetentside saavutamiseks vajalik töökogemus.
A.7 Enamlevinud ametinimetused
Ergonoom, tööfüsioloog.
B Kompetentsusnõuded
B.1 Kutse struktuur
Kutse taotlemisel nõutavad kompetentsid: Ergonoomi kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid B.2.1-B.2.6 ja B.2.9 (läbiv kompetents). Lisaks on võimalik tõendada valitavad kompetentsid B.2.7 ja B.2.8.
B.2 Kompetentsid
Kohustuslikud kompetentsid
    Nimetus EKR tase
B.2.1 Töökorralduse analüüsimine ja hindamine 7

Tegevusnäitajad:
1. tutvub ettevõtte tehnoloogilise protsessiga, lähtudes ettevõtte tegevusalast ja kasutades sellekohaseid teadmisi; analüüsib ja kirjeldab töötaja tööd ning jagab selle etappideks ja/või osadeks, arvestades töötaja eripära, mugavuse, tervise, töövahendite ja -keskkonna ning tööülesannetega;
2. määratleb enne töötaja tööle asumist eeldused olemasoleval töötamiskohal tööülesannete täitmiseks, arvestades töövahendite, töökorralduse ja töökoormatuse mõju töötaja tervisele; vajadusel konsulteerib töötaja sobivuse hindamiseks töötervishoiuarsti, -psühholoogi või muu spetsialistiga.
B.2.2 Töökeskkonna riskianalüüs 7

Tegevusnäitajad:
1. viib läbi töökeskkonna riskianalüüsi, lähtudes õigusaktide nõuetest, kaasates töötajad, töötajate ja tööandja esindajad ning vajadusel töötervishoiu teisi spetsialiste; kooskõlastab tegevused ja kaasatavad isikud tööandjaga;
2. hindab füüsikaliste ohutegurite olemasolu, nendega kaasnevaid terviseriske ja mõju töötaja töövõimele, võttes arvesse ohutegurite mõõtetulemusi ja töökorraldust;
3. selgitab välja füsioloogilised ohutegurid, kasutades töökorralduse analüüsimise, küsitluste, tõenduspõhiste hindamismeetodite ja mõõtmiste tulemusi; hindab ohutegurite terviseriski ja mõju töötaja töövõimele;
4. märkab keemiliste ohutegurite olemasolu, kaasab nende mõju hindamisse tööhügieeniku;
5. märkab psühholoogiliste ohutegurite olemasolu, kaasab nende mõju hindamisse tööpsühholoogi;
6. märkab bioloogiliste ohutegurite olemasolu, kaasab nende mõju hindamisse tööhügieeniku.
B.2.3 Töökeskkonna ergonoomikaline kujundamine ja terviseriskide vähendamine 7

Tegevusnäitajad:
1. määratleb tehnoloogia või töövahendi ergonoomilisuse kriteeriumid ning vastavalt nendele põhjendab/selgitab tööandjale töövahendi või tehnoloogia sobivust töötajale, arvestades töötaja kehalisi ja vaimseid võimeid ning ealisi iseärasusi;
2. nõustab töökeskkonna projekteerimise meeskonda töökeskkonna loomises või uuendamises; analüüsib koostöös tööhügieeniku ja -psühholoogiga ennetusmeetmeid, vastavalt ettevõtte vajadustele ja võimalustele, lähtudes ennetusmeetmete hierarhiast (sh ühis- ja isikukaitsevahendid, ohumärguanded);
3. selgitab tööandjale ergonoomiliste lahenduste majanduslikku efektiivsust ja mõju töötaja töövõimele.
B.2.4 Inimene-masin-keskkond süsteemi optimeerimine 7

Tegevusnäitajad:
1. analüüsib töövahendite ja materjali paigutamist töökeskkonnas, arvestades töötaja kehalisi ja vaimseid võimeid ning ealisi iseärasusi; annab soovitusi töövahendite ja materjali optimaalseks paigutamiseks, arvestades materjali kulgemist tööprotsessis;
2. analüüsib töötaja töökoormust ning tema töökoormatust, kasutades üldtunnustatud meetodeid; hindab tegeliku töökoormatuse vastavust töötaja optimaalse koormatusega; leiab sobivad lahendused ning teeb tööandjale ettepaneku töötaja töökoormuse optimeerimiseks;
3. analüüsib töötaja individuaalseid iseärasusi ja töökoha kujundust, sh töövahendite ja materjalide paigutust, kasutusmugavust; teeb ettepaneku kohandada töö töötajale võimalikult sobivaks, arvestades töötaja kehalisi ja vaimseid võimeid ning ealisi iseärasusi, tema töövõime muutumist tööpäeva või -vahetuse jooksul;
4. analüüsib töötaja tööasendeid, liigutusi ja töömugavust lähtuvalt biomehaanika printsiipidest; arvestab töötaja ealisi ja kehalisi iseärasusi ning leiab koostöös töötajaga sobivad lahendused; teeb tööandjale ettepaneku töötaja tööasendite ja liigutuste optimeerimiseks.
B.2.5 Osalemine tööõnnetuste ja tööga seotud haigestumiste uurimises ning ennetamises 7

Tegevusnäitajad:
1. analüüsib tööõnnetuste raporteid, töötaja tervisekontrollide otsuseid ja kutsehaigestumise dokumentatsiooni;
2. analüüsi alusel nõustab tööandjat töökeskkonna optimeerimisel tööga seotud haigestumiste ning tööõnnetuste vältimiseks;
3. teeb tööandjale ettepaneku töö kohandamiseks, sobivate töövahendite soetamiseks või töökoormuse optimeerimiseks, vajadusel konsulteerib töötervishoiuarsti või füsioterapeudiga.
B.2.6 Tööandjate ja töötajate nõustamine ning teavitamine 7

Tegevusnäitajad:
1. analüüsib ohutusjuhendeid, nõustades tööandjat ohutusjuhendite loomisel või uuendamisel ergonoomika küsimustes;
2. annab tööandjale soovitusi töökeskkonna ja töövahendite kohandamiseks vähenenud töövõimega töötajale;
3. selgitab tööandjale ja töötajatele töövõime säilitamise ja parendamise peamisi meetodeid ja põhimõtteid, vajadusel kaasab tervisedendaja;
4. teeb teavitustööd töötervishoiu ja tööohutuse põhimõtete selgitamiseks töötajate töövõime säilitamise ja parendamise eesmärgil; levitab töötervishoiu ja tööohutusalast teavet, korraldab infopäevi jm teavitusüritusi;
5. jälgib pidevalt ergonoomikat käsitlevat teabevoolu; hoiab end kursis ergonoomika küsimusi reguleerivate Eesti õigusaktidega ning selgitab uusi nõudeid ja teadussaavutusi tööandjatele.
Valitavad kompetentsid
Lisaks on võimalik tõendada valitavad kompetentsid B.2.7 ja B.2.8.
    Nimetus EKR tase
B.2.7 Ergonoomikaalaste koolituste ettevalmistamine ning läbiviimine 7

Tegevusnäitajad:
1. osaleb töötajate koolitusvajaduste väljaselgitamises ning koostab koolituskavad teadmiste, oskuste ja hoiakute ajakohastamiseks;
2. osaleb koolituste sisulises ettevalmistamises, andes koolitajatele sisendi ergonoomikat käsitlevate teemade ning oodatavate õpiväljundite osas; osaleb koolitajana ergonoomikat käsitlevatel koolitustel;
3. osaleb koolituse tulemuslikkuse ja mõju väljaselgitamises, kasutades õpiväljundite saavutatuse taseme hindamiseks kohaseid meetodeid; teeb hindamisest kokkuvõtted, annab koolitustulemuste kohta tagasisidet ja soovitusi tööandjale, koolitajale ja koolituse korraldajale.
B.2.8 Uue toote kujustamises osalemine 7

Tegevusnäitajad:
1. määrab toote kriitilised mõõtmed ja kasutamise efektiivsuse, ohutuse ja mugavuse kriteeriumid; selgitab erineva toote juht- ja kuvaseadise kasutamise ja nende paiknemise mõju, lähtudes toote eeldatava kasutajaskonna antropomeetrilistest mõõdetest;
2. osaleb kujustatud toote katsetamises ja kasutajasõbralikkuse hindamises, juhindudes standarditest ja eetikapõhimõtetest.
Kutset läbivad kompetentsid
    Nimetus EKR tase
B.2.9 Ergonoom, tase 7 kutset läbiv kompetents 7

Tegevusnäitajad:
1. dokumenteerib oma töö keeleliselt ja sisuliselt korrektselt;
2. kasutab oma töös eesti keelt tasemel B2 ning ühte võõrkeelt tasemel B2 (vt lisa 1);
3. kasutab tavapärast kontoritarkvara tööks vajalikul tasemel; leiab internetist tööks ja enesearenguks vajalikku informatsiooni ja oskab selle usaldusväärsust kriitiliselt hinnata; kasutab erialaseid andmebaase; vajadusel kasutab pilditöötlus- ja joonestustarkvara;
4. juhindub rahvusvahelisest töötervishoiuspetsialisti eetikakoodeksist (www.icohweb.org) ja rahvusvahelisest ergonoomika eetikakoodeksist „Code of Conduct for Ergonomics“ (www.iea.cc);
5. väljendab ennast kõnes ja kirjas ka mitte-erialaspetsialistile arusaadavalt;
6. ajakohastab ja arendab oma ergonoomikaalaseid kompetentse, lugedes erialaseid väljaandeid, osaledes koolitustel jne.

Hindamismeetod(id):
Läbivaid kompetentse hinnatakse teiste kutsestandardis toodud kompetentside hindamise käigus.
C Üldteave ja lisad
Kutsestandardi tähis: 23-28112018-1.1/2k
Kutsetegevuse valdkond: Tervishoid
Vastutav kutsenõukogu: Tervishoiu Kutsenõukogu
Kutsenõukogu otsuse number: 13
Kutsenõukogu otsuse kuupäev: 28.11.2018
EKR tase: 7
Viide Euroopa kvalifikatsiooniraamistikule (EQF): 7
Valdkond: TERVIS JA HEAOLU
Kutseala: Töötervishoid
Kutse grupp: Ergonoom
Ametite (ISCO) klassifikaator: 2 Tippspetsialistid
22 Tervishoiu tippspetsialistid
226 Muud tervishoiu tippspetsialistid
2263 Töötervishoiu ja tööohutuse tippspetsialistid
ISCED klassifikaator: 10 Teenindus
102 Hügieen ja töötervishoid
1022 Töötervishoid ja -kaitse
EMTAK klassifikaator: Q TERVISHOID JA SOTSIAALHOOLEKANNE
86 Tervishoid
Kutsestandardi lisad
Lisa 1 Keelte oskustasemete kirjeldused
Lisa 2 Digipädevuste enesehindamise skaala
Standardi töörühm
Nimi Institutsioon
Ivar Raik Sotsiaalministeerium
Märt Reinvee Eesti Maaülikool
Karin Reinhold Tallinna Tehnikaülikool
Alar Seiler Qvalitas Arstikeskus AS
Triin Sirge Ergoway OÜ

Tagasi: Kutsestandardid |
PIKSEL
Avaleht Väljastatud kutsed
Kutsestandardid
Kutsetunnistuse lisad Kompetentsid Kutse andjad Kutsenõukogud Väljavõtted kutseregistrist