Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks.
Bioanalüütik on spetsialist, kes töötab laborites, kus uuritakse organismi seisundit ning organite, kudede, rakkude, molekulide ehitust ja funktsiooni, mikrobioloogilist kooslust ja inimorganismi mõjutavaid tegureid. Bioanalüütiku töö on teha tõenduspõhisele meditsiinile toetuvaid laboriuuringuid, m...is väljendavad patsiendi tervislikku seisundit.
Bioanalüütiku töö on analüüsiprotsessi preanalüütilise etapi haldamine, klientide informeerimine ning nõustamine preanalüütilistes küsimustes, analüütiliste mõõtmiste ja tehniliste protseduuride tegemine ja haldamine, iseseisvalt rutiinse laboriuuringu lõpetamine ja uuringu tulemuse väljastamine, vastutades isiklikult selle kvaliteedi eest.
Bioanalüütiku töö on mitmekesine, sõltudes labori spetsiifikast. Bioanalüütik teeb koostööd nii laboritöötajate kui ka teiste valdkondade töötajatega. Ta arendab tööalaseid teadmisi läbi pideva kutsealase arengu.
Bioanalüütiku kutsealal on kolm kutset:
Esmataseme bioanalüütik, tase 6 on saanud kutsealase ettevalmistuse asumaks tööle tervishoiulaborisse ja tema töö on kvaliteetsete laboriuuringute tegemine, patsientide/klientide juhendamine ja ettevalmistamine laborianalüüsideks, patsiendi turvalisuse tagamine laboris ja analüüside tegemisel, kutsealase koostöö korraldamine teiste spetsialistidega, laboritöö ja selle kvaliteedi arendamine.
Bioanalüütik, tase 6 on töökogemusega spetsialist, kes lisaks eelpool toodule vajadusel koolitab ja juhendab kolleege ja praktikante.
Bioanalüütik, tase 7 on töökogemusega spetsialist, kes lisaks tervishoiulabori uuringutele tegeleb labori arendustegevusega, osaleb uute meetodite väljatöötamisel ja katsetamisel ning nõustab ja koolitab tervishoiutöötajaid. Loe edasiPeida
A.2.2 Laboritöö korraldamine ja tegemine
1. Seadmete hooldamine.
2. Seadmete ettevalmistamine.
3. Reaktiivide ja tarvikute tellimine ja vastuvõtmine.
4. Meeskon...natöös osalemine ja teabe jagamine.
A.2.3 Uute laborimeetodite või -uuringute väljatöötamisel ja kohandamisel osalemine
1. Meetodite ja uuringute väljatöötamisel ja kohandamisel osalemine.
2. Tööjuhendite ja dokumentatsiooni koostamine.
A.2.5 Tervishoiutöötajate koolitamine ja juhendamine
1. Täiendkoolituste korraldamine ja juhtimine.
2. Juhendamine. Loe edasiPeida
A.3 Töö keskkond ja eripära
Bioanalüütik puutub oma töös kokku bioloogiliste materjalide, keemiliste ainete ja füüsikaliste ohuteguritega. Töö eeldab kaitseriietuse ja isikukaitsevahendite kasutamist. Tööga on seotud nakkus- ja kemikaalioht.
A.4 Töövahendid
Meditsiinilabori seadmed ja tarvikud, arvutid ja infosüsteemid.
Bioanalüütik on enamasti erialase kõrghariduse ja töökogemusega isik.
A.7 Enamlevinud ametinimetused
Bioanalüütik.
B Kompetentsusnõuded
B.1 Kutse struktuur
Kutse taotlemisel nõutavad kompetentsid:
Kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid. Kõik tööosad on spetsialiseerumisega seotud ja kompetentse hinnatakse vastavalt valitud spetsialiseerumisele. Spetsialiseerumine toimub vastavalt bioanalüütika valdkonnale:
hematoloogia;
kliiniline keemia;
tsütoloogia;
molekulaardiagnostika;
g...eneetilised analüüsid;
histoloogia;
voolutsütomeetria;
koesobivus;
immuunhematoloogia;
mikrobioloogia;
hematomorfoloogia;
immunoloogia. Loe edasiPeida
B.2 Kompetentsid
Kohustuslikud kompetentsid
Nimetus
EKR tase
B.2.1
Laboriuuringute läbiviimine
6
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad
1. Võtab patsiendilt uuringumaterjali (nt kapillaarveri, veeniveri, mikrobioloogilised kaaped jm).
2. Teeb rutiinsed laboriuuringud, kasutades olemasolevaid laboriseadmeid, lähtudes laboritöö eripäradest (nt voolutsütomeetria, hematoloogia, mikrobioloogia, patoloogia) ja juhenditest; valmistab ette ja teeb spetsiifilisemaid laboriuuringuid (nt preparaatide hindamine, iseseisev töö analüsaatoritega).
3. Hindab tulemusi, lähtudes elulistest piiridest ja kehtivast kvaliteedikontrollist ning arvestades laboriuuringute tulemusi mõjutavaid preanalüütilisi, analüütilisi ja postanalüütilisi mõjutegureid; vormistab ja väljastab vastused vastavalt kehtestatud korrale.
B.2.2
Laboritöö korraldamine ja tegemine
6
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad
1. Hooldab seadet vastavalt kasutusjuhendile ja teeb laboriseadmete remondi järelevalvet.
2. Valmistab ette seadmed uuringute tegemiseks (nt justeerimine, kaliibrimine).
3. Tellib ja võtab vastu igapäevaselt kasutatavad reaktiivid ja tarvikud, lähtudes vajadusest.
4. Osaleb meeskonnatöös, nõustab proovimaterjalide võtmisel (nt proovinõu valik, proovivõtunõuete täitmine) ja teavitab kolleege ja teisi tervishoiutöötajaid mõõtmistulemuste interferentsist, kriitilistest väärtustest ja proovimaterjali mittevastavustest.
B.2.3
Uute laborimeetodite või -uuringute väljatöötamisel ja kohandamisel osalemine
6
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad
1. Osaleb meetodite või uuringute väljatöötamisel ja kohandamisel, teeb võrdlusuuringuid.
2. Osaleb tööjuhendite ja muu vajaliku dokumentatsiooni koostamises, kasutades tõenduspõhiseid materjale.
B.2.4
Laboriuuringute kvaliteedi tagamine
6
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad
1. Kontrollib uuringute kvaliteeti ja hindab saadud tulemusi vastavalt kvaliteedikontrolli hindamiskriteeriumitele.
2. Võtab kasutusele korrigeerivad meetmed ja vajadusel teavitab tulemuste kõrvalekalletest.
B.2.5
Tervishoiutöötajate koolitamine ja juhendamine
6
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad
1. Osaleb tervishoiutöötajate täiendkoolitamisel oma uuringuvaldkonnas, lähtudes sihtgrupist ja kasutades selleks sobivaid meetodeid.
2. Juhendab ja koolitab praktikante ja kolleege.
Spetsialiseerumistega seotud kompetentsid
hematoloogia
kliiniline keemia
tsütoloogia
molekulaardiagnostika
geneetilised analüüsid
histoloogia
voolutsütomeetria
koesobivus
immuunhematoloogia
mikrobioloogia
hematomorfoloogia
immunoloogia
Kutset läbivad kompetentsid
Nimetus
EKR tase
B.2.6
Bioanalüütiku kutset läbiv kompetents
6
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad
1. Kasutab erialases töös vajaminevaid erialaspetsiifilisi tarkvaralahendusi, programme ja infotehnoloogilisi töövahendeid.
2. Hangib teavet teistelt inimestelt, olustikust või infokandjatest, hinnates allikate usaldusväärsust, mainet, aja- ja asjakohasust ning autoriteeti.
3. Hindab oma töös riske ja oskab neid maandada.
4. Dokumenteerib, korrastab ja säilitab kirjalikul, digitaalsel, esemelisel vm kujul teavet, et tagada selle kasutatavus.
5. Annab esmaabi.
