Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks.
Nimetus:
ET: Kaplan, tase 6EN: Chaplain, EstQF Level 6
Spetsialiseerumised:
Osakutsed:
Kehtib alates:
18.04.2024
Kehtib kuni:
17.04.2029
Kutsestandardi versiooni number:
6
Muudatused võrreldes eelmise versiooniga:
Kutsestandardis sõnastati A.6. „Tulevikuoskused“ ja B.2. „Üldoskused“ ning kaplani kutset läbiv kompetents (B.3.8). Kohustuslike kompetentside tegevusnäitajaid sõnastati sisuliselt ja keeleliselt täpsemaks. Välja on toodud seni kutse andmise korras sätestatud kvalifikatsiooninõuded kutse taotlemisel ja taastõendamisel (B.1).
Kaplan on Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) liikmeskiriku ordineeritud vaimulik, kellel on oma kiriku/usuühenduse juhtorgani volitus tööks konkreetses teenimispiirkonnas. Teistesse usuühendustesse kuuluvate kaplanite töö kooskõlastatakse EKN-iga.
1. Kaplani ülesanne on tagada usuvabadus ja teenida ini...mest määratud teenimispiirkonnas (kaitseväe väeosa, kinnipidamisasutus, PPA prefektuur jne). Ta hoolitseb inimese kui terviku eest, keskendudes usulistele ja eksistentsiaalsetele teemadele. Kaplan töötab inimväärikuse ja inimsuse nimel ning kaitsel.
2. Kaplani pastoraalne roll on pakkuda emotsionaalset, sotsiaalset ja vaimulikku tuge oma teenimispiirkonnas kõigile inimestele, et toetada nende vaimset tervist, hingelist heaolu ja igapäevast toimetulekut.
3. Kaplan viib läbi jumalateenistusi ja toimetab teisi usulisi talitusi lähtudes oma usuühenduse tavadest, (nt armulaud, ristimine, laulatus, matused jne).
4. Kaplan viib läbi hingehoiu vestlusi abivajajaga, lähtudes abivajaja vajadusest ja veendumustest.
5. Kaplan nõustab usulistes, eetika- ja moraaliküsimustes ning teeb koostööd teiste erialade spetsialistidega (psühholoog, hingehoidja, sotsiaaltöötaja jne).
6. Kaplan pakub kriisi-ja leinatoetust abivajajatele. Tema töö keskmes on suhtlemine nii abivajaja, tema lähedaste, kolleegide kui ka teiste erialade spetsialistidega.
Kaplani töö eripärad:
1. Kaplan on ööpäevaringselt kättesaadav või teda asendab teine määratud isik.
2. Kaplan võib kokku puutuda ohuteguritega (emotsionaalsed ja füüsilised rünnakud, kõrgendatud emotsionaalne pinge, infektsioonid jm), mis võivad mõjuda tema elule ja/või tervisele.
3. Kaplani peamised töövahendid on usuliste talituste läbiviimise ja nõustamise vahendid (ametiriietus, Piibel, palveraamatud, lauluraamat, rist jm religioosne sümboolika jne), kaasaegsed sidevahendid, arvuti ja bürootarbed.
Hingehoiu kutsealal on lisaks 6. taseme kaplani kutsele veel järgmised kutsed:
- hingehoidja, tase 6, kes teeb hingehoiutööd abivajajaga, koolitab hingehoiu valdkonnas, esindab organisatsiooni ja teeb koostööd kolleegide ja teiste spetsialistidega;
- hingehoidja, tase 7, kes lisaks hingehoiu tööle arendab erialast tegevust, juhendab ning koolitab hingehoiu valdkonnas, esindab organisatsiooni ja teeb koostööd riigisiseselt ning rahvusvaheliselt, koordineerib koostööd kolleegide ja teiste spetsialistidega;
- kaplan, tase 7, kes lisaks jumalateenistuste ja teiste usuliste talituste läbiviimisele ning hingehoiutööle arendab erialast tegevust, juhendab ning koolitab hingehoiu valdkonnas, esindab organisatsiooni ja teeb koostööd riigisiseselt ning rahvusvaheliselt, koordineerib koostööd kolleegide ja teiste spetsialistidega. Loe edasiPeida
A.2 Tööosad
A.2.1 Jumalateenistuste ja usuliste talituste korraldamine ja läbiviimine
A.2.2 Koostöö erinevate usuliste ja ühiskondlike ühendustega
A.2.3 Hingehoidlik nõustamine
A.2.4 Koolitamine
A.2.5 Kriisiabi
A.2.6 Kutsealase tegevuse arendamine ja juhtimine
A.2.7 Ennetustöö
A.3 Kutsealane ettevalmistus
Üldjuhul on kaplanil teoloogiline rakenduskõrgharidus või bakalaureusekraad ning töö ja täiendkoolituste käigus omandatud kutseoskused. Nõutav on vaimuliku pühitsus.
A.4 Enamlevinud ametinimetused
Kaplan, vanglakaplan, vanglavaimulik, haiglakaplan, haiglavaimulik, välipreester, kaitseväe kaplan, koolikaplan, politseikaplan.
A.6 Tulevikuoskused
Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab.
Kaplanite töös on jätkuvalt oluline empaatia ja kuulamine, et mõista teiste inimeste emotsioone, kuulata neid avatult ja lugupidavalt, järjest olulisemaks muutub kultuuridevaheline pädevus st erinevate kultuuride, religioonide ja maa...ilmavaadete eripäradest arusaamine, et olla arvestav ning mõistev erinevate inimeste vajaduste suhtes. Kasvav tähtsus on valmisolekul kasutada oma töös uusi tehnoloogiaid ja innovaatilisi lahendusi. Loe edasiPeida
B Kompetentsusnõuded
B.1 Kutse struktuur
Kutse taotlemisel nõutavad kompetentsid:
Kaplan, tase 6 kutse koosneb üldoskustest, kohustuslikest kompetentsidest ja kutset läbivatest kompetentsidest. Selle kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste B.2 ja kompetentside B.3.1 - B.3.8 tõendamine.
Kvalifikatsiooninõuded haridusele ja töökogemusele:
Nõuded kutse taotlemisel
1. Kõrgharidus
2. Vaimuliku ordinatsioon ja Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskiriku või Eesti Vabariigis registreeritud usuühenduse juhtorgani volitus või nõusolek
3. Viimase viie aasta jooksul kutsealase kompetentsusega seotud olulisemate täienduskoolituste läbimine
Nõu...ded kutse taastõendamisel
1. Varasem kaplani sama taseme kutsetunnistuse olemasolu
2. Vaimuliku ordinatsioon ja Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskiriku või Eesti Vabariigis registreeritud usuühenduse juhtorgani volitus või nõusolek
3. Viimase viie aasta jooksul kutsealase kompetentsusega seotud olulisemate täienduskoolituste läbimine
Kutse andmise korraldus on reguleeritud kaplanite ja hingehoidjate kutsetele kutse andmise korras. Loe edasiPeida
B.2 Kaplan, tase 6 üldoskused
Mõtlemisoskused
1. Kasutab probleemide/küsimuste analüüsimisel süsteemset arutlust.
2. Näeb ja loob seoseid olemasoleva ja uue info vahel.
3. Hindab kriitiliselt ja tõlgendab eri allikate teavet, loob nende vahel seosed ning teeb kokkuvõtte.
Enesejuhtimisoskused
4. Järgib oma tegevuses nii isik...likke, ühiskondlikke kui ka organisatsiooni väärtusi ja põhimõtteid.
5. Lähtub oma töös kutse-eetika põhimõtetest.
Lävimisoskused
6. Loob teiste inimestega hea kontakti, väljendab end viisakalt ja arusaadavalt.
7. On oma hoiakutes hooliv, lugupidav ja empaatiline; austab abivajaja privaatsust; leiab turvalise suhtluskeskkonna loomiseks võimalikult neutraalse ruumi/paiga ja hoolitseb, et vestlust segavad asjaolud oleksid minimaalsed; peab kinni oma ametirolli piiridest ja eetilistest printsiipidest.
8. Kasutab oma töös riigikeelt tasemel C1 ja veel vähemalt ühte keelt, soovitavalt inglise või vene keelt, tasemel B1 (vt lisa 1 Keelte oskustasemete kirjeldused).
9. Kasutab oma igapäevatöös arvutit infotöötluse, kommunikatsiooni ja ohutuse osas iseseisva kasutaja tasemel (vt lisa 2 Digipädevuste enesehindamise skaala). Loe edasiPeida
B.3 Kompetentsid
Kohustuslikud kompetentsid
Nimetus
EKR tase
B.3.1
Jumalateenistuste ja usuliste talituste korraldamine ja läbiviimine
6
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad
1. Valmistab ette ja viib läbi jumalateenistusi, oikumeenilisi teenistusi ja usulisi talitusi (sakramentaalsed, palve-, õnnistamis ja pühitsemistalitused), lähtudes oma organisatsiooni spetsiifikast ja oma usuühenduse traditsioonidest, arvestades samal ajal oikumeenilisuse põhimõtet.
2. Viib usulisi talitusi läbi eritingimustes (nt maastikul, arestimajas, vanglas, haiglas jne) ja eriolukorras (nt lahing, kriis, epideemiaolukord jne). Nendeks talitusteks võivad olla (nt hädamatus, merematus, hädaristimine, hädalaulatus, viimane võidmine jne).
3. Viib läbi usulisi talitusi nii oma organisatsiooni kui riiklikult oluliselt tähtpäevadel.
B.3.2
Koostöö erinevate usuliste ja ühiskondlike ühendustega
6
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad
1. Teab oma teeninduspiirkonnas olemasolevaid usuühendusi; hoiab end kursis religioossete arengutega riiklikul ning rahvusvahelisel tasandil; loob (otsese) kontakti erinevate usuliste ühenduste vaimulikega, et vastata abivajaja vajadustele ja ootustele; vajadusel korraldab erinevate usuliste ühenduste vaimulike ja vabatahtlike tegevust oma vastutusala piires.
2. Koostöös oma organisatsiooniga kaasab abivajaja eest hoolitsemisel teisi spetsialiste ja vabatahtlikke, lähtudes oma usuühenduse ja organisatsiooni eeskirjadest ja põhimõtetest.
Teadmised:
1) Religioonide erisused.
B.3.3
Hingehoidlik nõustamine
6
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad
1. Tutvub abivajaja olukorraga, kasutades vaatlust, erinevaid küsitlemisviise, intervjueerimise tehnikaid vm; määratleb peamised probleemid ning lähtuvalt olukorrast valib edasised tegutsemisviisid, arvestades inimese usulisi vajadusi, välja kujunenud religioosseid praktikaid, mõttemudeleid, traditsioonide ning kultuurilistest eripäradest tingitud mõjutusi.
2. Aitab abivajajal sõnastada oma usu, veendumuse ja religiooniga seotud küsimusi ning neile vastuseid leida; võimaldab soovijatel tutvuda erinevate usuliste ühenduste usutunnistuste ja põhimõtetega, leides võimalused vastavate teadmiste vahendamiseks; vajadusel kaasab erinevate usuühenduste esindajaid; nõustab kolleege/organisatsioonide esindajaid religioossetes küsimustes, arvestades keskkonda ja olukorda.
3. Aitab abivajajal sõnastada, mõista ja leida lahendusi moraali- ning eetikaküsimustele ja probleemidele; nõustab kolleege/organisatsioonide esindajaid moraali- ja eetikaküsimustes, arvestades eetilist/moraalset kliimat ning ametieetikat; vajadusel annab nõu eetilise/moraalse kliima parendamiseks, on oma käitumisega eeskujuks.
4. Märkab abivajaja sotsiaalseid ning vaimse tervise probleeme ja aitab koostöös teiste spetsialistidega leida võimalusi nende lahendamiseks.
5. Viib läbi hingehoidlikku vestlust, arvestades nõustamise põhimõtteid ja head tava ning lähtudes usulistest alustest ja oma usuorganisatsiooni traditsioonidest; kasutab nõustamistehnikaid, sh grupinõustamist, arvestades grupiprotsesside juhtimise põhimõtteid; vajadusel aitab luua kontakti teenitavate kodukogukonnaga; lähtub oma tegevuses teenitavate vajadustest; vanglakaplanina viib läbi erinevaid usulise suunitlusega sotsiaalprogramme vastavalt organisatsiooni vajadusele.
6. Nõustab kolleege hingehoidlikult vastavalt oma kompetentsusele ja usuorganisatsiooni traditsioonidele ning õpetusele, arvestades nõustamisalaseid põhimõtteid ja head tava.
7. Jälgib langenute, hukkunute ja vigastatute väärikat kohtlemist oma vastutusalal; kaitseväe ja Kaitseliidu kaplanina hindab vajadusel langenute matmisvõimalusi lahingupiirkonnas ja korraldab matusetalituse; kirjutab ülema kaastundekirja, arvestades kirjale esitatud nõudeid.
8. Nõustab surnuga ümberkäivaid inimesi ja jälgib surnu ja/või tema pereliikmete religioossest taustast tulenevate nõuete täitmist oma teenimispiirkonnas.
9. Toetab surijaid ja nende lähedasi ning inimesi, kes on kogenud oma elus lähedase vm kaotust, aidates tal eluga edasi minna ja oma kaotusvaluga toime tulla, lähtudes leinanõustamise põhimõtetest.
10. Toetab vastavalt töökohustustele kultuuride- ja religioonidevahelist kommunikatsiooni; nõustab oma töövaldkonna piires kultuurilistes ja religioossetes küsimustes, arvestades kultuuride ja religioonide eripära ning erinevaid traditsioone ja tavasid.
11. Töötades abivajajatega toetab hingehoidlikult teenitavate peresid, töötades nendega vastavalt vajadusele koos või üksikliikmetega eraldi; nõustab pereliikmeid kriisiolukordades ja teistes situatsioonides, lähtudes pere vajadustest ja ootustest; vahendab erinevaid tugiteenuseid vastavalt vajadusele; informatsiooni jagades lähtub oma rollist ja pädevusest.
B.3.4
Koolitamine
6
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad
1. Selgitab välja oma asutuse/organisatsiooni piires sihtrühma koolitusvajaduse; teeb kõrgemale juhtimistasemele/vahetule juhile ettepaneku koolituse planeerimiseks ja korraldamiseks.
2. Osaleb vajadusel koolituskavade koostamisel sh õpiväljundite sõnastamisel; valib koolituse läbiviimiseks sobivad õppemeetodid ja valmistab ette õppematerjalid, arvestades koolituse teemat ning sihtrühma vajadusi; viib koolituse läbi, arvestades täiskasvanud õppija vajadusi, vajadusel kaasab kolleege ja teiste erialade spetsialiste.
3. Kogub osalejatelt tagasisidet koolituse sisu ja korraldamise kohta, analüüsib saadud tagasisidet ning vajadusel teeb ettepanekuid koolituskava muutmiseks.
B.3.5
Kriisiabi
6
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad
1. Osaleb kriisiolukorra lahendamises vastavalt oma pädevusele ja volitustele, lähtudes kriisiabi põhimõtetest.
2. Panustab kriisisituatsiooni lahendamisse üksinda või kriisimeeskonnas.
3. Nõustab kriisiolukorras, lähtudes kriisiabi põhimõtetest, nõustamise printsiipidest ja heast tavast; on oma tegevuses delikaatne, arvestades vastavalt võimalustele abivajaja vajadusi.
B.3.6
Kutsealase tegevuse arendamine ja juhtimine
6
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad
1. Koostab individuaalse töökava, lähtudes oma organisatsiooni põhimõtetest ja eeskirjadest ning analüüsib koos vahetu juhiga perioodiliselt selle täitmist.
2. Koostab vajadusel perioodilisi, sisulisi ja statistilisi aruandeid, õiendeid, memosid ning muid informatsioonilist laadi dokumente oma pädevuse piires.
3. Hindab oma allüksuse eetilist kliimat ja teeb vajadusel ettepanekuid selle parandamiseks; on organisatsiooni väärtuste kandjana teistele eeskujuks.
4. Kaardistab oma vastutusalas organisatsiooni sotsiaalse mälu jaoks olulised ajaloolised mälestusmärgid ja dokumentatsiooni; korraldab oma vastutusala ja/või kogu organisatsiooni sotsiaalse mälu tähtpäevade tseremooniatel võimalusel vaimuliku talituse või palvuse.
B.3.7
Ennetustöö
6
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad
1. Jälgib oma teenimisvaldkonnas usuvabaduse tagamist, lähtudes iga inimese rahvusvahelisest ja põhiseaduslikust õigusest usulisele enesemääratlusele ning sellega seotud usulistele toimingutele ja talitustele; jälgib rahvusvaheliste õigusaktidest ja võetud kohustustest kinnipidamist oma organisatsioonis.
2. Jälgib oma teenimispiirkonnas inimeste emotsionaalset, sotsiaalset ja vaimulikku seisundit, võtab ohu korral kasutusele vajalikke meetmeid, tehes vajadusel koostööd asutuse juhtkonnaga. Abivajaja toetamiseks kaasab teisi eriala spetsialistide ja teeb nendega koostööd, arvestades oma pädevuse ja rolli piiridega.
3. Kaasab vajadusel abivajaja lähedasi; loob kontakti ja suhtleb abivajaja lähedastega, jagades ja/või kogudes asjassepuutuvat informatsiooni, arvestades organisatsiooni reegleid ja piiranguid; temale usaldatu lähedastele jagamise vajadusel küsib abivajaja nõusolekut; koostöös lähedastega hindab teiste spetsialistide kaasamise vajadust ja kaasab koostööle teisi spetsialiste; vajadusel toetab lähedasi ja jagab juhatust; arvestab, et iga abivajaja on osa laiemast suhtlusvõrgustikust.
4. Nõustab oma teenimispiirkonnas potentsiaalseid suitsiidile kalduvaid abivajajaid; hindab abivajajate potentsiaalset suitsiidiohtu; teavitab organisatsiooni teisi erialaspetsialiste ohtudest, arvestades konfidentsiaalsuse ja pihisaladuse piirangutega.
Kutset läbivad kompetentsid
Nimetus
EKR tase
B.3.8
Kaplan, tase 6 kutset läbiv kompetents
6
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad
1. Lähtub oma töös usuvabaduse põhimõtetest, arvestades seadusandlusega, vajadusel tutvustab neid organisatsiooni teistele töötajatele; järgib oma töös organisatsioonis kehtestatud konfidentsiaalsuse põhimõtteid; koostöös teiste spetsialistidega toetab oma tegevusega inimväärikuse tagamist, arvestades abivajaja füüsilisi, emotsionaalseid ja vaimseid vajadusi; kaitseb isikuandmeid, sõltumata andmete töötlemise viisist seadusega ettenähtud korras.
2. Ei avalda temale erapihil, hingehoidlikul vestlusel või muus taasesitatavas vormis usaldatut, samuti isikut, kes erapihil või hingehoidlikul vestlusel käis.
3. Suhtub abivajajasse ülima hoolivusega, austades tema kannatusi ega hülga teda, kui ta on abitu ning vajab toetust; ei kasuta mingil viisil enese huvides ära abivajaja sõltuvust aitajast; lähtub oma tegevuses abistatava hingehoiu vajadustest (välja arvatud juhtumid, kus abivajaja on ohtlik enesele ja teistele), arvestades seadusandlusega; lähtub oma tegevuses vastavatest seadusaktidest ja organisatsiooni regulatiivsetest dokumentidest.
