Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks.
1. Ajakohastati ja parendati töökirjeldust ning regulatsioonide osa.
2. Sõnastati tulevikuoskused, lähtudes valdkonna arengutrendist.
3. Sõnastati üldoskused, tuginedes Kutsekoja koostatud oskuste registrile.
4. Lisati kutsestandarditesse seni kutse andmise korras olnud kvalifikatsiooninõuded kutse taotlemisel ja taastõendamisel, lähtudes kutsestandardi muutunud juhendist.
5. Kutsestandardites on varasemast paremini esile tõstetud kutsetaseme pädevuspiire ja need selgemalt lahti kirjutatud...
6. Kompetentside nimetused on muudetud enam vastavaks täidetavale tööosale, sh on osa kompetentse jagatud väiksemateks osadeks, et mh järgida selgemini ehitusseadustikust tulenevalt ehitusloa kohustuslikke tegevusi. Nt kompetents Ehitusprojekti arhitektuuri osa, planeeringu ruumilise lahenduse ja ehitatud keskkonna hindamine on jagatud väiksemateks kompetentsideks: Planeeringu eksperthinnangu koostamine; Ehitusprojekti arhitektuuri osa ekspertiisi koostamine; Ehitise ja ehitatud keskkonna auditi koostamine. Lisandunud on kõikidele kutsetasemetele kompetents Ruumivisiooni koostamine ja hindamine. Loe edasiPeida
Arhitekti töö eesmärk on tasakaalustatud säästva ja tervikliku ruumilahenduse loomine, ühendades välis- ja siseruumis tervikuks kunstilised, tehnoloogilised, tehnilised ja majanduslikud lahendused. Arhitekt mõistab ja vahendab oma töös tasakaalustatult üksikisikute, ühiskondlike gruppide ja ametiasu...tuste vajadusi seoses ruumilise planeerimise, projekteerimise, ehitamise, arhitektuuripärandi säilitamise ja väärtustamise ning loodushoiuga. Arhitekti töö on oma olemuselt proaktiivne ja ühiskonnas toimuvaid protsesse algatav, kriitiliselt analüüsiv, sünteesiv ja koordineeriv.
Arhitekti töö sisaldab ruumilist planeerimist, ehitiste projekteerimist (sh arhitektuuri, maastikuarhitektuuri, sisearhitektuuri osa), ehitamist ja projekteerija järelevalvet, kõigi nende protsesside korraldamist ja juhtimist. Arhitekti pädevus hõlmab nii hoonete terviklahendusi kui ka sise- ja välisruumi lahendusi ning sellega seotud asjassepuutuvat koostööd. Arhitekti pädevust nõudvateks välisruumi ehitusprojekti arhitektuuri osa koostamise objektideks on lisaks hoonetega seotud välisruumile ka teed ja tänavad, väljakud ja platsid ning muude rajatiste ruumilahendused. Oma töös lähtub arhitekt avalikust huvist ning heast planeerimis-, projekteerimis- ja ehitustavast.
Arhitekti loodaval ruumikvaliteedil on kunstiline mõõde, kus ruumiline kooskõla, sobiva mõõtkava tajumine ja tundlik materjalikasutus avaldavad otsest positiivset mõju meie elukvaliteedile. Hea ruumilahendus pakub valdavale osale kasutajatest ilust johtuvat inspiratsiooni, naudingut ja rahulolu. Elukeskkond tuleb ruumiotsustega muuta võimalikult paljudele paremaks.
Arhitekt mõistab, et hea ruumilahendus on teadmistepõhine. Ta kasutab hetkel teadaolevat ja sobivamat parimat teadmist, loob uusi arusaamu ja oskusi ning rakendab neid oma praktikas. Arhitekt rakendab oma töös säästva arengu, kliimaneutraalsuse, ringmajanduse ja energiatõhususe põhimõtteid.
Arhitekti töö on loominguline, interdistsiplinaarne ja dünaamiline. See eeldab keskendumis- ja suhtlemisoskust ning empaatiavõimet. Arhitekt suhtleb tellijaga, erinevate ametkondade, erialade ja ühiskonnagruppide esindajatega, mille tulemusel luuakse eeldused kvaliteetse ruumi tekkeks.
Arhitekt töötab nii erasektoris kui ka avalikus teenistuses.
Arhitekt kasutab oma töös mitmesugust kaasaegset kontori- ja projekteerimistarkvara, erinevaid ehitusteabe modelleerimise ja kohateabe süsteeme, visualiseerimise, maketeerimise ning kommunikatsioonivahendeid.
Käesolevas kutsestandardis on kirjeldatud 7. taseme volitatud arhitekti kutsealast kompetentsust.
7. taseme volitatud arhitekt on kogenud spetsialist, kes koostab iseseisvalt ja omal vastutusel planeeringu, juhib selle koostamist, koostab planeeringu eksperthinnangu, koostab ehitusprojekti arhitektuuri osa, juhib selle koostamist ja koostab ehitusprojekti ekspertiisi. 7. taseme volitatud arhitekti pädevusse kuuluvad mistahes maa-alade ja ehitiste planeerimine, projekteerimine ning hindamine.
7. taseme volitatud arhitekt on pädev töötama riigi ja kohalike omavalitsuste asutustes arhitektuuri, ruumilise planeerimise ja ruumiloome juhtiva spetsialistina. Volitatud arhitekt, tase 7, on vajadusel ehitusprojekti peaprojekteerija.
Arhitekti kutsealal on lisaks volitatud arhitekti, tase 7, kutsele kehtestatud kutsed:
• Diplomeeritud arhitekt, tase 7
• Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8
7. taseme diplomeeritud arhitekt on spetsialist, kes on arhitektuuri valdkonnas omandanud magistritasemel kõrghariduse või rakenduskõrghariduse, mida täiendab mõningane töökogemus, ja kes töötab volitatud arhitekti juhendamisel või iseseisvalt omal vastutusel ja oma pädevuse piires. 7. taseme diplomeeritud arhitekti pädevuspiirid on esitatud kutsestandardi lisas 1.
Erinevalt volitatud arhitektist ei kuulu diplomeeritud arhitekti pädevusse planeeringu eksperthinnangu koostamine ja ehitusprojekti arhitektuuri osa ekspertiisi koostamine.
8. taseme volitatud arhitekt-ekspert on tippspetsialist ja tunnustatud loovisik. Tema tööosad on samad, mis 7. taseme volitatud arhitektil. Tema pädevusse kuulub mistahes ehitiste ja maa-alade, sh arhitektuuritasemelt ja funktsionaalselt keerukuselt nõudlike ning kõrgendatud avaliku huvi all olevate ehitiste¹ ja maa-alade² projekteerimine ja hindamine.
-------------------------------------------------------------------------------
¹ Kõrgendatud avaliku huvi all olevaks ehitiseks loetakse ehitisi, mis asuvad linnakeskustes või miljööväärtuslikes piirkondades, on kaitsealused või ajalooliselt, ehituskunstiliselt, linnaehituslikult või asukoha poolest märkimisväärsed või planeeringutes vastavalt määratud ehitised.
² Kõrgendatud avaliku huvi all olevaks maa-alaks loetakse nt linnakeskuste või miljööväärtuslike piirkondade või kaitsealuste maa-alade planeeringud või linnaehituslikult või asukoha poolest märkimisväärsed maa-alade planeeringud või planeeringutes vastavalt määratud maa-alad. Loe edasiPeida
A.2 Tööosad
A.2.1 Ruumivisiooni koostamine ja hindamine
A.2.2 Planeeringu koostamine planeeringu erinevates liikides
A.2.3 Ehitusprojekti arhitektuuri osa, sh välis- ja siseruumi lahenduse koostamine kõigis projekti staadiumites
A.2.4 Planeeringu eksperthinnangu koostamine
A.2.5 Ehitusprojekti arhitektuuri ...osa ekspertiisi koostamine
A.2.6 Ehitise ja ehitatud keskkonna auditi koostamine
A.2.7 Planeeringu koostamise juhtimine
A.2.8 Ehitusprojekti koostamise juhtimine
A.2.9 Ruumiliste otsuste koordineerimine ja ettevalmistamine avalikus sektoris Loe edasiPeida
A.3 Kutsealane ettevalmistus
Tavaliselt on 7. taseme volitatud arhitektil arhitektuurimagistri kraad (või sellega võrdsustatud haridus), pikaajaline töökogemus ja läbitud täienduskoolitused. (Vt p B.1)
Kui ettevõtja ja pädev isik pakuvad majandustegevuse korras ehitusseadustiku § 24 lõikes 2 nimetatud tegevusalal oma teenuseid ning tegutsevad, peab ettevõtja vastutusel ja heaks tegutseva pädeva isiku kvalifikatsioon olema tõendatud kutseseaduse kohase kutsega.
Volitatud arhitekti 7. taseme kutseg...a on seotud eeltoodud lõikes nimetatud järgmised tegevusalad:
1) ehitusloakohustusliku ehitise ehitusprojekti* koostamine;
2) ehitusprojekti* ekspertiis;
3) ehitise* audit.
Kui isik tegutseb planeerijana, siis peab tal planeerimisseaduse kohaselt olema geograafia, arhitektuuri või maastikuarhitektuuri eriala magistritasemele vastav kõrgharidus või vastutava spetsialisti taseme kutsetunnistus või ruumilise keskkonna planeerija kutse.
Nii volitatud arhitekti 7. kui ka volitatud arhitekt-eksperdi 8. taseme kutse annavad õiguse tegutseda pädeva isikuna ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse mõistes piiranguteta ja iseseisvalt.
--------------------------------------------------
*Arhitektuuri osa Loe edasiPeida
A.6 Tulevikuoskused
Arhitekti töö keskmes on ruumipädevus ehk asjatundlikkus ja vastutusvõime kujundada ning ellu viia ruumi arengut mõjutavaid otsuseid. Üleilmsete suundumuste (nt kliimamuutused ja loodusressursside nappus, rahvastikumuutused, tehnoloogilised läbimurded ning muutuv ettevõtluskeskkond) mõjul muutub päd...evuse sisu pidevalt, mis nõuab muutuvate olukordade ja ideede kriitilist mõtestamist. Andmemahtude suurenedes peab arhitekt suutma hoomata ruumilahendust kui tervikut ja selle mõju elukeskkonna arengule suures pildis.
Loodavad ruumilahendused peavad olema paindlikud ja tulevikuvaates kohaldatavad. Arhitekt peab oskama hoida, arendada ja võimendada ruumilise keskkonna looduslikke komponente. Arhitekt oskab luua ruumilahendusi, mis lisavad majanduslikku väärtust ja soodustavad elujõulise elukeskkonna arengut. Ta kavandab keskkonda, mis kultuuripärandi austamise kõrval loob uusi kultuuriväärtusi ja toetab elukeskkonna mitmekesisust ning elurikkust.
Rahvastikumuutuste valguses (nt elanikkonna vananemine, ränded, elanikkonna kultuurilise mitmekesisuse kasv) peab arhitekt arvestama erinevate kasutajate vajadustega, sealhulgas nii ligipääsetavusega kui ka kultuuriliste erinevustega. Arhitekt oskab kavandada kohatajust lähtuvaid ruumilahendusi, mis toetavad elavaid, sotsiaalselt sidusaid ja polüfunktsionaalseid naabruskondi ning aitavad vältida segregatsiooni.
Arhitekti töös muutub järjest olulisemaks suhtlemisoskus – oskus luua inimestega kontakti ning ennast arusaadavalt ja argumenteeritult väljendada. Arhitekt peab mõistma globaliseerumisest tingitud muutuvat kultuuriruumi ja suutma suhelda erineva taustaga inimestega.
Arvestada tuleb ka tehnoloogia arengu mõjuga – oluline on pidada sammu tehnoloogiliste muutustega, omandada kiiresti uute töövahendite ja -võtete kasutamise oskusi ja lõimida neid töövoogu, nt sõnastada lähteülesandeid tehisaru tööriistadele. Arhitekt peab oskama kasutada uusi tarkvarasüsteeme ja tehnoloogiaid, näiteks 3D-modelleerimist, liit- ja virtuaalreaalsuse tööriistu, ja olema kursis nutikate ehitusmaterjalide ja energiatõhususe tugisüsteemidega. Loe edasiPeida
B Kompetentsusnõuded
B.1 Kutse struktuur
Kutse taotlemisel nõutavad kompetentsid:
Volitatud arhitekti 7. taseme kutse taotlemisel on vajalik üldoskuste B.2 ja kohustuslike kompetentside B.3.1–B.3.9 tõendamine.
Volitatud arhitekti 7. taseme kutse taotlemise eelduseks on kvalifikatsiooninõude B.1 täitmine.
Kvalifikatsiooninõuded haridusele ja töökogemusele:
Nõuded kutse taotlemisel
1) Vähemalt 5-aastane erialane töökogemus 7. taseme diplomeeritud arhitektina viimase 10 aasta* jooksul.
Diplomeeritud arhitekt, tase 7 kutsega võrdsustatakse:
a) arhitektuurimagistri kraad, mille aluseks olev õppekava vastab kehtivale diplomeeritud arhitekti kutsestanda...rdile ja vabariigi valitsuse 25.10.2004 määrusega nr 312 kinnitatud "Arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe, ämmaemandaõppe, õeõppe, arhitektiõppe ja ehitusinseneri-õppe raamnõuetele";
b) arhitektiõppe magistrikraad Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu kvalifikatsioonidirektiivi nr 2005/36/EÜ lisas nimetatud õppeasutusest.
Erialaseks loetakse töökogemust, mis on saadud:
a) kõigi Eesti standardis EVS 932 "Ehitusprojekt“ nimetatud ehitusprojekti staadiumite dokumentatsiooni koostamisel;
b) planeeringute koostamisel;
c) enda projekteeritud ehitise autorijärelvalve teostamisel;
d) või avalikus teenistuses.
2) Taotleja peab olema osalenud autori, kaasautorina vähemalt kuue ehitusprojekti ja/või planeeringu koostamises, mille põhjal on valminud vähemalt kaks ehitist või on vähemalt kaks planeeringutest vastu võetud, sh üks kehtestatud. Nimetatud tööd peavad olema teostatud viimase 15 aasta jooksul.
3) Taotleja on läbinud kutsealase kompetentsusega seotud täienduskoolitusi.
Nõuded kutse taastõendamisel
1) Volitatud arhitekt, tase 7 kutse.
2) Vähemalt 5-aastane erialane töökogemus volitatud arhitektina viimase 10 aasta* jooksul. Erialaseks loetakse töökogemust, mis on saadud:
a) kõigi Eesti standardis EVS 932 "Ehitusprojekt“ nimetatud ehitusprojekti staadiumite dokumentatsiooni koostamisel või planeeringute koostamisel;
b) tema poolt projekteeritud ehitise autorijärelvalve teostamisel või avalikus teenistuses.
3) Taotleja peab olema osalenud autori, kaasautorina vähemalt kuue ehitusprojekti ja/või planeeringu koostamises, mille põhjal on valminud vähemalt kaks ehitist või on planeeringutest vähemalt kaks vastu võetud, sh üks kehtestatud. Nimetatud tööd peavad olema teostatud viimase 15 aasta jooksul.
4) Taotleja on läbinud kutsealase kompetentsusega seotud täienduskoolitusi.
* 10-aastane periood arvestab võimalike katkestustega erialasel tööturul (nt tervislikud põhjused, vanemapuhkus, töö avalikus teenistuses jm).
Kutse andmise korraldus on reguleeritud arhitekti kutsete kutse andmise korras. Loe edasiPeida
B.2 Volitatud arhitekt, tase 7 üldoskused
Mõtlemisoskused
1) Analüüsioskus - jagab teabe väiksemateks üksusteks ning näeb detailide taga tervikut. Lahendab intellektuaalseid ülesandeid ja tajub üksiktoimingute või etappide kaugemat eesmärki. Hindab kriitiliselt olemasolevat teavet, loob seoseid ja teeb järeldusi – loob uut väärtust.
2) Kr...iitiline mõtlemine - hindab teabe ja argumentide kvaliteeti, töötleb ja mõistab fakte ning nendevaheliste seoste kõige olulisemaid aspekte. Oskab esitada asjakohaseid küsimusi, eristab fakte arvamusest ja tõeseid väiteid valedest.
3) Probleemidega tegelemine - tuvastab ja sõnastab potentsiaalsed ning juba tekkinud probleemid. Jagab suuremad probleemid väiksemateks osadeks, hindab võimalusi ja strateegiaid neile lahenduse leidmiseks.
4) Ruumiline mõtlemine - mõistab nii ruumi tervikuna kui ka ruumi erinevate osade vahelisi suhteid ja neid mõjutavaid tegureid. Oskab hinnata ruumi muutmise mõju.
5) Kompositsiooni loomine - korraldab ruumi, et saavutada esteetiliselt meeldiv, tasakaalustatud ja mõjus visuaalne ja ruumiline tulemus.
Enesejuhtimisoskused
6) Väärtustest lähtumine - juhindub oma töös ja kutsealases tegevuses üldtunnustatud ja tööalastest eetikanõuetest (vt Lisa 2). Arvestab ka teiste kutsevaldkondade spetsialistide käitumise aluseks olevate heade tavade ja standarditega.
7) Juhistest ja nõuetest lähtumine - järgib tööd tehes asjakohaseid juhiseid, nõudeid, eeskirju, õigusakte, standardeid jm. Kohandab ja täiustab tööprotsesse vastavalt asjakohastele eeskirjadele.
8) Iseseisev tegutsemine - püstitab iseendale ülesandeid ning lahendab need ja tegutseb sisemiste, mitte väliste ajendite või surve tõttu.
9) Eesmärgi saavutamine - teeb eesmärgi saavutamiseks kohaseid valikuid. Tegutseb järjekindlalt ülesande täitmise või tegevuse lõpuleviimise nimel.
10) Vastutuse võtmine - seostab oma tegevust võimalike tagajärgedega ning on valmis ja võimeline tulemustest aru andma.
Lävimisoskused
11) Suhtlemisoskus - suudab luua teiste inimestega kontakti, väljendab end arusaadavalt ja arvestab suhtluspartneri vajadustega.
12) Meeskonna- ja koostööoskus - arvestab meeskonna vajaduste ja ühiste eesmärkidega ning teeb ülesannete täitmiseks teistega koostööd. Koordineerib ja suunab meeskonna tööd eesmärkide saavutamiseks, motiveerides ja inspireerides teisi.
13) Teabe esitamine - jagab suuliselt või kirjalikult inimestele või inimeste gruppidele asjakohast teavet.
14) Märgisüsteemide kasutamine - Mõistab ja kasutab erialaste sümbolite kokkulepitud tähendust.
15) Keeleoskus - kasutab enese suuliseks ja kirjalikuks väljendamiseks eesti keelt vähemalt B2-tasemel (vt Lisa 3). Kasutab oma valdkonnas kokkulepitud oskuskeele mõisteid ja termineid.
16) Digitaalne kirjaoskus - mõistab ja kasutab digitaalseid süsteeme, tööriistu ja rakendusi ning töötleb digitaalset teavet iseseisva kasutaja tasemel (vt Lisa 4). Loe edasiPeida
B.3 Kompetentsid
Kohustuslikud kompetentsid
Nimetus
EKR tase
B.3.1
Ruumivisiooni koostamine ja hindamine
7
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad
1) Määratleb ruumiga seotud asjakohased õigusaktid, planeeringud ja selgitab välja ruumiga seotud muu olulise teabe.
2) Selgitab välja ja kaasab ruumiloomest mõjutatud ja huvitatud osapooled, neid informeerides, nendega konsulteerides ning kutsudes nii neid kui ka avalikkust osalema visiooni koostamises ja hindamises.
3) Selgitab välja ruumi kasutustingimused (sh kitsendused ja piirangud), lähtudes kogutud teabest.
4) Töötab välja ruumivisiooni lahendused, kirjeldab alternatiive ja hindab neid, lähtudes kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetest ning kasutades erialaseid teadmisi, oskusi, kogemust ja loovust.
5) Osaleb teostatavusuuringu ruumianalüüsi koostamises, andes sisendi ruumivisioonide näol, mis lähtuvad kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetest.
6) Osaleb ruumilahenduse lähteülesande koostamises (nt planeeringu lähteseisukohad, projekteerimistingimused, võistluste lähteülesanded jm).
7) Selgitab ruumilahenduse väljatöötamisel välja asjaomased osapooled, et ühendada ruumivisiooni koostamiseks teadmised, oskused ja ressursid.
8) Hindab esitatud ruumivisioone kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete alusel.
B.3.2
Planeeringu koostamine planeeringu erinevates liikides
7
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad
1) Analüüsib planeeringu lähteolukorda, arvestades ruumilise, majandusliku, sotsiaalse, loodusliku, ajaloolise, kultuurilise jm keskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi. Koostab planeeringu ruumilise terviklahenduse koostamiseks lähteseisukohad, arvestades avalikkuse ja huvigruppide vajaduste ja huvidega.
2) Koostab lähteseisukohtade alusel planeeringu ruumilisi visioone, strateegiaid ja eskiislahendusi, rakendades nii oma teadmisi, kogemust kui ka loovust ning leides funktsionaalselt, esteetiliselt ja majanduslikult tasakaalustatud lahenduse, mis on kvaliteetse keskkonna kavandamise aluseks.
3) Mõistab osapoolte vajadusi ja leiab sisulistele probleemidele mõistlikud ja tasakaalustatud lahendused. Teeb koostööd avalikkuse, huvitatud isikute ja asjakohaste ametiasutustega, kasutades selleks sobivaid koostöövorme.
4) Koostab planeeringu ruumilise terviklahenduse koosmõjus teiste planeeringu osadega, lähtudes varasematest analüüsidest, visioonidest ja eskiislahendusest. Kavandab sel moel eeldused ja võimalused tervikliku kvaliteetse elukeskkonna kujundamiseks.
5) Tutvustab, selgitab ja põhjendab planeeringu lahendust ning vastab arusaadavalt üleskerkinud küsimustele. Tagab teabe kättesaadavuse ning oskab planeeringu eesmärgist tulenevalt välja tuua olulisemaid arutluse punkte.
6) Vormistab planeeringu joonised, tekstiosa ja ruumilised illustratsioonid selgelt, loetavalt ning üheselt arusaadavalt, et neid saaks kasutada vajalikes meediumites.
7) Hindab esitatud planeeringuid, sh neid, mis on kõrgendatud avaliku huvi all, kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete alusel.
B.3.3
Ehitusprojekti arhitektuuri osa, sh välis- ja siseruumi lahenduse koostamine kõigis projekti staadiumites
7
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad
1) Selgitab välja ja analüüsib asukohast, kasutajate vajadustest ja võimalustest tulenevaid lähtetingimusi ning koostab ehitise lähteülesande ja (ruumi)programmi.
2) Koostab lähteülesande alusel ehitise ruumilisi visioone ning eskiislahendusi, rakendades avarat kujutlusvõimet ning leides funktsionaalselt, konstruktiivselt ja tehniliselt toimiva, esteetiliselt ja majanduslikult tasakaalustatud jätkusuutliku lahenduse.
3) Koostab eskiisist lähtudes ehitusprojekti eel-, põhi- ja tööprojekti arhitektuuri osa lahendused ehitusprojektile esitatavate nõuete ja hea tava kohaselt ning kooskõlas teiste ehitusprojekti osadega. Tagab ruumilise lahenduse terviklikkuse ja selle säilimise projekteerimise käigus.
4) Tõendab lihtsustatud meetodil projekteeritava või oluliselt rekonstrueeritava hoone vastavust energiatõhususe nõuetele ning koostab ja väljastab vastava energiamärgise.
5) Vormistab ehitusprojekti joonised, tekstiosa ja ruumilised illustratsioonid ning ehitise informatsioonimudeli selgelt, loetavalt ja arusaadavalt ning ehitusprojekti ja mudeli vormistamisele nõuetele vastavalt, kasutades asjakohast infotehnoloogiat ja korrektset erialast terminoloogiat. Juhendab ehitusprojekti vormistamist.
6) Teeb kõigi ehitusprojekti osapooltega koostööd kvaliteetse, mõistliku ja tasakaalustatud lahenduse leidmiseks.
7) Teostab autoriõiguse kaitseks autorijärelevalvet ning kontrollib ehitamise vastavust projektile. Tagab ja tõendab arhitektuuri lahenduse tervikliku elluviimise ehitamise käigus.
8) Koostab arhitektuurielementide ja ehitustoodete hooldus- ning kasutusjuhendid. Osaleb kasutusloa taotlemise protsessis.
B.3.4
Planeeringu eksperthinnangu koostamine
7
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad
1) Juhib planeeringu eksperthinnangu koostamist, kaasates vajadusel pädeva isiku kontrollima planeeringu osa, milleks tal pädevus puudub.
2) Hindab planeeringu vastavust üldisematele planeeringutele, lähteseisukohtadele ja kvaliteetse elukeskkonna aluspõhimõtetele. Hindab planeeringut kui tervikut ning selle arhitektuuri osa vastavust nõuetele (sh vastavust õigusaktidele, planeeringu koostamisel välja selgitatud andmetele ja põhjendatud lahendusele), planeerimise heale tavale ja, kas planeeringu protsessi on toimunud õiguspäraselt. Hindab planeeringu kui terviku ja selle arhitektuuri osa lahenduse esteetilisust, sobivust keskkonda, otstarbekust, kestvust, ajakohasust.
3) Koostab ja vormistab eksperthinnangu. Teeb ettepanekuid planeeringu muutmiseks või täiendamiseks. Osaleb eksperthinnangu andmisega seotud koosolekutel ja annab hinnangu korrigeeritud planeeringu eelnõule.
B.3.5
Ehitusprojekti arhitektuuri osa ekspertiisi koostamine
7
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad
1) Juhib ehitusprojekti ekspertiisi koostamist, kaasates vajadusel pädeva isiku kontrollima ehitusprojekti osa, milleks tal pädevus puudub.
2) Hindab ehitusprojekti vastavust planeeringule, projekteerimistingimustele, lähteülesandele ja kvaliteetse elukeskkonna aluspõhimõtetele. Hindab ehitusprojekti kui tervikut ning selle arhitektuuri osa vastavust nõuetele (sh vastavust õigusaktidele, ehitusprojekti koostamisel välja selgitatud andmetele ja põhjendatud lahendusele) ning projekteerimise ja ehitamise heale tavale. Hindab ehitusprojekti arhitektuuri osa lahenduse esteetilisust, sobivust keskkonda, otstarbekust, kestvust, ajakohasust.
3) Koostab ja vormistab ekspertiisi aruande. Teeb ettepanekuid ehitusprojekti muutmiseks või täiendamiseks. Osaleb ekspertiisiga seotud koosolekutel ja annab korrigeeritud projektile hinnangu.
B.3.6
Ehitise ja ehitatud keskkonna auditi koostamine
7
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad
1) Määrab oma pädevuse piires koos tellijaga ehitise auditi koostamiseks auditi eesmärgi, meetodi, mahu ja liigi, arvestades ehitise seisukorda ja pädeva asutuse juhiseid. Kaasab vajadusel auditi koostamisse pädeva isiku.
2) Fikseerib ehitise olukorra, määrab kindlaks selle rajamise aja ja kasutusfunktsiooni. Teeb kindlaks ehitisele ja ehitamisele esitatavad nõuded ning kogub kokku olemasolevad alusdokumendid, mis aitavad kaasa ehitise seisukorrale hinnangu andmisele.
3) Analüüsib, kas ehitis vastab olemasolevale alusdokumentatsioonile, kas ehitise kasutamine on ettenähtud viisil võimalik, ohutu ja vastab kasutamise otstarbele, ning kontrollib õigusaktides nõutud ehitise dokumentatsiooni olemasolu.
4) Kontrollib ehitise või selle osa vastavust ehitise rajamise aegsetele ja hetkel kehtivatele nõuetele.
5) Hindab ehitise kahjustusi, mis takistavad ehitise kasutamist vastavalt kasutusotstarbele vastavat kasutamist või muudavad ehitise ohtlikuks. Näeb ette meetmed ehitise nõuetega vastavusse viimiseks.
6) Annab hinnangu ehitise arhitektuuri väärtusele ja sobivusele keskkonda.
7) Koostab ehitise auditi aruande ja vajadusel korraldab ehitise jooniste koostamise.
B.3.7
Planeeringu koostamise juhtimine
7
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad
1) Selgitab välja planeeringu vajaduse ja liigi. Määratleb planeeringu eesmärgid, üldistusastme, ruumilise ulatuse ja ruumiväärtused, lähtudes kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetest, avalikust huvist ja erinevate osapoolte huvidest. Sõnastab planeeringu lähteseisukohad. Selgitab välja asjakohaste mõjude olulisuse ja ulatuse ning annab sisendi keskkonnamõjude strateegilise hindamise protsessi. Koostab planeeringu koostamise ajakava, juhib või viib läbi menetlustoimingud, vastutades nende dokumenteerimise eest.
2) Juhib koostööd planeeringuprotsessi osapooltega, seades eesmärgiks planeeringu ja selle alusel valmiva ruumilise keskkonna kvaliteedi ja terviklikkuse. Moodustab planeerimise koostamiseks meeskonna, arvestades planeeringu eripära. Juhib ja koordineerib meeskonnatööd, vastutades planeeringu eri osade kokkusobivuse eest.
3) Selgitab välja koostöö ulatuse, kaasatavate isikute ringi ja nende vajadused ning tasakaalustab erinevate osapoolte huvid. Korraldab koostööd, kasutades selleks planeeringu liigist ja eripärast tulenevaid kaasamismeetodeid ning koostöövorme. Nõustab osapooli ja tagab teabe kättesaadavuse.
4) Koostab planeeringu elluviimise tegevuskava.
B.3.8
Ehitusprojekti koostamise juhtimine
7
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad
1) Korraldab ja juhib ehitise ehitusprojekti koostamist ning selle erinevate osade koostajate tööd, seades eesmärgiks kvaliteedi ja terviklikkuse, ning koordineerib projekti osade kokkusobivust ja vastutab selle eest.
2) Juhib arhitektide töörühma tööd, seades eesmärgiks ruumilise terviklahenduse kvaliteedi, ja vastutab projekti arhitektuuri osa kvaliteedi eest.
3) Selgitab välja ja tasakaalustab ruumilahenduses tellija ja kasutaja huvid, vajadused ning ametkondade nõudmised.
B.3.9
Ruumiotsuste ettevalmistamine avalikus sektoris
7
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad
1) Koordineerib planeeringute ja ehitusprojektide ruumilahenduste koostamist või koostab neid ning koordineerib muude ruumilist arengut suunavate otsuste ettevalmistamist eesmärgiga võimaldada terviklik, kvaliteetne ja tasakaalus ruumiline areng.
2) Esindab kohalikku omavalitsust või riigiasutust planeeringute ja ehitusprojektide ruumilahenduste tellimisel, avaliku ruumi terviklikul arendamisel, hangete läbiviimisel ja arhitektuurivõistluste korraldamisel, seades eesmärgiks ruumi kvaliteedi.
3) Nõustab huvitatud isikuid planeeringute ja ehitusprojektide ruumilahenduste koostamise küsimustes, esindades avalikke huve ja üldisi väärtusi.
C Üldteave ja lisad
Kutsestandardi tähis:
22-19112024-2.1.2/9k
Kutsetegevuse valdkond:
Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara
Vastutav kutsenõukogu:
Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu
