Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks.
Kutsestandard Diplomeeritud maastikuarhitekt, tase 7 on õppekava koost...amise aluseks ja õppekava või samaväärse õppekava lõpetanule kutse andmise aluseks. Loe edasiPeida
1. Ajakohastati ja parendati töökirjeldust ning regulatsioonide osa.
2. Sõnastati tulevikuoskused, lähtudes valdkonna arengutrendist.
3. Sõnastati üldoskused, tuginedes Kutsekoja koostatud oskuste registrile.
4. Lisati kutsestandarditesse seni kutse andmise korras olnud kvalifikatsiooninõuded kutse taotlemisel ja taastõendamisel, lähtudes kutsestandardi muutunud juhendist.
5. Muudeti kompetentsusnõuded paremini vastavaks töömaailma vajadusele.
Maastikuarhitektid planeerivad, projekteerivad ja korraldavad loodus- ning ehitatud keskkonda, rakendades seejuures esteetilisi ja teaduslikke põhimõtteid ökoloogilise jätkusuutlikkuse, maastike kvaliteedi ja tervise, ühismälu, pärandi ja kultuuri ning territoriaalse õigluse osas. Maastikuarhitektid... koordineerivad, vajadusel juhivad erialade üleseid meeskondi, et tegeleda looduslike ning kultuuriliste ökosüsteemide vaheliste kokkupuutepunktidega ja luua ruumilahendusi, mis soodustavad sotsiaalset ja majanduslikku heaolu¹. Maastikuarhitekti roll on tõstatada arutelu ühiskonnas oluliste ruumiloomega seotud protsesside üle.
Maastikuarhitekti töö eesmärk on maastiku kui välisruumi terviklahenduse väljatöötamine, lähtudes kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetest². Oma töös lähtub maastikuarhitekt avalikust huvist ning heast planeerimis-, projekteerimis- ja ehitustavast ning kutse-eetikast.
Maastikuarhitekti töö on loominguline, valdkondi siduv ja sünteesiv ning dünaamilise iseloomuga.
Maastikuarhitekt töötab nii erasektoris kui ka avalikus teenistuses.
Maastikuarhitekti pädevust nõudvad enamlevinud ehitusprojekti arhitektuuri välisruumi³ osa (edaspidi maastikuarhitektuuri osa) rajatised on:
1. teed ja tänavad;
2. väljakud ja platsid;
3. õuealad ja sisehoovid;
4. aiad, pargid ja muud rohealad;
5. sise- ja katuseaiad;
6. spordi- ja puhkerajatised;
7. mänguväljakud ja õuesõppe rajatised;
8. veega seotud välisruumid ja rajatised;
9. välisruumi väikeehitised;
10. kalmistud ja mälestusalad;
11. kaitsealused maastikuobjektid;
12. välisruumi taristuobjektid.
Maastikuarhitekt juhib planeeringute koostamist või osaleb koostamises planeeringu kõikides liikides vastavalt oma pädevusele. Linnamaastike kõrval senisest enam maastikuarhitekti tähelepanu nõudvad objektid ja maastikud on: taristuobjektid, tööstus- ja energiamaastik (nt päiksepark, tuulikupark, karjäär), rohevõrgustik, kultuurmaastik (nt pärandmaastik, metsa- ja põllumajandusmaastik), transpordimaastik (nt maantee, sadam, lennuväli), vahe- ja üleminekumaastikud.
Maastikuarhitekti töö toimub peamiselt büroos, kuid ka välitingimustes objektil. Töö on üldjuhul loominguline ja võib olla periooditi vaimselt pingeline, töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Välitööde osas võib töö olla mõõdukat füüsilist pingutust nõudev.
Maastikuarhitekt kasutab oma töös tavapäraseid bürootöövahendeid, kommunikatsioonivahendeid, kontori-, fototöötlus-, modelleerimis- ja projekteerimistarkvara, kaarte, maketeerimisvahendeid, välitööl mõõte- ja dokumenteerimisvahendeid.
Maastikuarhitekti töö eeldab head koostöö-, läbirääkimis- ja suhtlemisoskust ning empaatia- ja keskendumisvõimet.
Diplomeeritud maastikuarhitekt, tase 7 koostab iseseisvalt oma pädevuse piirides ehitusprojekti maastikuarhitektuuri osa, planeeringuid, maastikuanalüüse. Pädevuspiire ületavate objektide korral töötab ta volitatud maastikuarhitekti juhendamisel ja vastutusel.
Diplomeeritud maastikuarhitekt, tase 7 iseseisva tegutsemise pädevuspiirid
Diplomeeritud maastikuarhitekt, tase 7 teeb ise või juhib pädeva isikuna detailplaneeringut, kui see ei käsitle riikliku või kohaliku kaitse all olevat objekti või ala, väärtuslikku maastikku või miljööväärtuslikku ala ning mis vastab kõikidele all loetletud tingimustele:
1. Detailplaneering vastab üldplaneeringukohane
2. Ehitusõigus määratakse maksimaalselt kahele krundile
3. Ehitusõigus määratakse maksimaalselt kahele kuni kahe korteriga elamule koos abihoonetega
Diplomeeritud maastikuarhitekt, tase 7 võib iseseisvalt koostada ehitusprojekti maastikuarhitektuuri osa all loetletud ehitusloakohustuslikele rajatistele
1. Avalikkusele ligipääsetav eratee
2. Niisutus- ja kuivendusrajatis
3. Avaliku kasutusega spordi- ja puhkerajatis (sh mänguväljak) kuni 10-le kasutajale
Kutsealal on kehtestatud veel kutsed
1. Volitatud maastikuarhitekt, tase 7
2. Volitatud maastikuarhitekt- ekspert, tase 8
Volitatud maastikuarhitekt, tase 7 teeb ise või juhib pädeva isikuna ehitusprojekti maastikuarhitektuuri osa ning planeeringu või maastikuanalüüsi koostamist. Lisaks annab ta eksperthinnanguid erinevatele maastikuarhitektuuri projektidele ja teeb auditeid maastikuarhitektuuri osa lahendustele, v.a. kõrgendatud avaliku huvi alla kuuluvale välisruumile ja selle rajatistele ning planeeringutele. 7. taseme maastikuarhitekt töötab iseseisvalt keerulistes, ettearvamatutes olukordades, juhendab kolleege ja vastutab meeskondade strateegilise tegutsemise eest.
Volitatud maastikuarhitekt-ekspert, tase 8 teeb ise või juhib pädeva isikuna ehitusprojekti maastikuarhitektuuri osa ning planeeringu või maastikuanalüüs koostamist. Lisaks annab ta eksperthinnanguid erinevatele maastikuarhitektuuri projektidele, planeeringutele ja teeb auditeid maastikuarhitektuuri osa lahendustele, sh kõrgendatud avaliku huvi alla kuuluvale välisruumile ja selle rajatistele ning planeeringutele. 8. taseme volitatud maastikuarhitekt-ekspert töötab iseseisvalt meisterlikkust nõudvates keerulistes, piiritlemata ja uut strateegilist käsitlust vajavates olukordades. Analüüsib ja sünteesib iseseisvalt uusi ja keerulisi kutsealaseid ideid, sh lahendab unikaalseid ülesandeid ja loob uut erialast teadmust. Vastutab organisatsiooni strateegilise tegevuse ja valdkonna arendamise eest.
Selles kutsestandardis loetakse
Kõrgendatud avaliku huvi alla kuuluvaks välisruumiks ja rajatiseks nt miljööväärtuslikus piirkonnas asuvat või kaitse all olevat või ajalooliselt, ehituskunstiliselt, linnaehituslikult või muidu asukoha poolest märkimisväärset välisruumi ja rajatisi, v.a. nende konstruktsiooni osa
Kõrgendatud avaliku huvi alla kuuluvaks planeeringuks nt miljööväärtuslike piirkondade või kaitsealuste alade planeeringud või linnaehituslikult või asukoha poolest märkimisväärsete alade või olulise mõjuga ehitiste planeeringud.
----------------------------------------
¹ International Federation of Landscape Architects „Landscape Architecture Profession“ Kättesaadav: https://iflaeurope.eu/index.php/site/general/landscape-architecture-profession [Kasutatud 31.01.2024]
² Kultuuriministeerium „Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted“ [Võrgumaterjal] Kättesaadav: https://www.kul.ee/arhitektuur. [Kasutatud 31.01.2024]
³ EVS 932 standard „Ehitusprojekt“ Loe edasiPeida
A.2 Tööosad
A.2.1. Ehitusprojekti arhitektuuri välisruumi osa terviklahenduse koostamine selle kõigis staadiumites
A.2.2. Planeeringu koostamine ja koostamise juhtimine erinevates planeeringu liikides
A.2.3. Maastiku uurimine, inventeerimine, hindamine ja maastiku hooldamise kavandamine
A.3 Kutsealane ettevalmistus
Diplomeeritud maastikuarhitektil on erialane magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon.
A.4 Enamlevinud ametinimetused
Maastikuarhitekt, linnaaednik, linna maastikuarhitekt, linnakujunduse spetsialist, haljastuse- ja heakorra spetsialist jne
A.5 Regulatsioonid kutsealal tegutsemiseks
Planeerimisseaduse kohaselt peab planeeringu koostajal olema asjakohase eriala kõrgharidus ja piisav töökogemus või vastav kutse arvestades planeeringu liiki ja eesmärki.
Ehitusseadustikust tulenevalt kui ettevõtja ja pädev isik pakuvad ehitusloakohustusliku ehitise ehitusprojekti koostamise teenu...st majandustegevuse korras, peab ettevõtja vastutusel ja heaks tegutseva pädeva isiku kvalifikatsioon olema tõendatud kutseseaduse kohase kutsega. Välisruumi maastikuarhitektuuri osa projekteerimist käsitletakse ehitusseadustiku mõistes arhitektuurilise projekteerimisena, arhitektuuriline projekt on ehitusprojekti osa. Loe edasiPeida
A.6 Tulevikuoskused
Tänane maailm seisab silmitsi suurte väljakutsetega. Kliimamuutused, kuhjuvad sotsiaalsed ja ühiskondlikud probleemid ning tormilised tehnoloogilised arengud toovad kaasa vajaduse kohaneda ning leida parimad uued viisid, kuidas tagada meid ümbritseva keskkonna ja inimeste heaolu. Maastikuarhitektuur...il kui väga laiahaardelisel erialal on olemas eeldused, et neid muutuseid edukalt kureerida, kuid selleks, et läheneda välisruumile võimalikult terviklikult, on oluline allkirjeldatud võtmeoskuste ja teemavaldkondade arendamine.
• Digitaalsed oskused
Tehniliste oskuste osas puudutab maastikuarhitekte tulevikus senisest enam tarkvaraprogrammide tähtsuse kasv seoses projekteerimisprotsesside automatiseerimise, mudelprojekteerimisele (BIM) üle mineku ning 3D visualiseerimisvõimekuse tõstmisega kuni liit- ja virtuaalreaalsuseni välja. Digitaalse projekteerimise uuele tasemele viimine saab olema oluliseks konkurentsieeliseks ja töö efektiivsuse kasvu üheks mõjuriks. Tehisaru oskuslik kasutamine võib kiirendada erinevaid protsesse.
• Inimsõbralike ruumilahenduste kavandamine
Maastikuarhitekte kaasatakse kõiki ühiskonnaliikmeid kaasava universaaldisaini põhimõtteid järgiva välisruumi loomisse. Oluline tööprotsessi osa on muuhulgas koostöö avalikkusega nii probleemkohtade laiemaks teadvustamiseks kui erinevate lahendusvõimaluste põhjendamiseks, sest ette võib tulla ka ebapopulaarseid otsuseid (nt rattateede kavandamine parkimiskohtade või sõiduradade arvelt).
• Keskkonnateadlikkus
Välisruumi projektide ökoloogilise mõju arvestamine ning suunamine läbi jätkusuutlike lahenduste ja materjalivaliku saab olema maastikuarhitekti igapäevatöö loomulik osa. Olemasolevate ressursside taas- ja uuskasutus, aga ka uute elementide korduskasutusse suunamise võimalused nende elukaare lõpul on teemad, millega tuleb aina rohkem kokku puutuda. Tehnogeensete lahenduste asendamine looduspõhistega (nt sademeveelahendused) toetab jätkusuutlikku ruumiloomet.
• Teadmised elurikkusest
Elurikkus ei piirdu vaid haljastuse liigirikkusega, vaid see on elusloodust laiemalt hõlmav jätkusuutlik kontseptsioon, hõlmates ka loomastiku koos nende sotsiaalsete ja käitumuslike vajaduste ning mullas ja õhus elavate mikroorganismidega. Maastikuarhitekti roll on olla elurikkuse hoidja, suurendaja ning teadvustaja, integreerides elus- ja eluta looduse elemente ning leides nende vahel sobivat tasakaalu.
• Rohelahenduste rakendamine
On aeg hakata haljastuse eest rohkem seisma, et välisruumi lahenduste kujunemist ei dikteeriks tehnovõrgud ning teekoridorid. Rohelahenduste integreerimisel tuleb olla ka loov ja nutikas, rakendades erinevaid kaasaegseid meetmeid haljastuse rajamiseks erinevate tehnovõrkude lähedusse, vertikaal- ning katusepindadele.
• Säilenõtkuse tagamine
Välisruumi kohanemisvõime erinevate muutuste keerises on aspekt, millega tuleb maastikuarhitektil oma töös mitmel tasandil arvestada. Olgu selleks siis kohalike kliima muutustega (sademed, temperatuur) toimetulek või tootmisest ja liiklusest (müra, saaste) tulenevate mõjude vähendamine, peab välisruum olema paindlik ja võimaldama selle kasutajale mugavat ja ohutut ruumikogemust igal ajahetkel. Kaasaegsed globaalsed muutused nagu pandeemiad, pagulaskriisid ning sõjad võivad pakkuda suuri väljakutseid ka välisruumi mõtestamisel.
• Targa linnaruumi kavandamine
Välisruumi lahendused peavad sammu pidama inimeste kasvava vajadusega käia kaasas tehnoloogiliste uuenduste ning digilahenduste võimalustega. Tark välisruum, nutikad ehitusmaterjalid ja tooted soosivad kaasaegse inimese õues viibimist ja tegutsemist.
• Ajutiste sekkumiste kureerimine
Praktilised tulemused on alati usaldusväärsemad ja informatiivsemad kui teoreetilised hüpoteesid. Seetõttu on teatud ruumilahenduste katsetamiseks mõistlik ellu viia ajutisi lahendusi, et testida tekkinud ruumi mõju ulatust, kasutajate meelsust ja teisi näitajaid. Ajutised sekkumised annavad alust ka aruteludeks, aidates erinevaid probleemkohti avalikkusele rohkem teadvustada.
• Hoolduspõhimõtete ümbermõtestamine
Välisruumi hooldusküsimustes saab ja peab maastikuarhitekt paljuski kaasa rääkima. Haljastuse ülehooldus vähendab liigi- ja elurikkust; teede hoolduses kasutatavad soolad rikuvad sillutismaterjali ning suretavad välja teeäärset haljastust; lumepuhastuse valed prioriteedid suunavad inimesed autodesse ning vähendavad keskkonnasõbralike liikumisviiside osakaalu, rääkimata välisruumi ligipääsetavuse vähenemisest liikumisraskustega inimeste jaoks. Loe edasiPeida
B Kompetentsusnõuded
B.1 Kutse struktuur
Kutse taotlemisel nõutavad kompetentsid:
Diplomeeritud maastikuarhitekt, tase 7 kutse koosneb üldoskustest B.2. ja kohustuslikest kompetentsidest B.3.1 - B.3.3. Kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste ja kohustuslike kompetentside tõendamine.
Kvalifikatsiooninõuded haridusele ja töökogemusele:
Nõuded kutse taotlemisel
Kutsestandardile vastava maastikuarhitektuuri magistri õppekava täies mahus läbimine või samaväärse sisuga muu eriala magistrikraad.
Muu eriala all peetakse silmas eriala, mis tagab teadmiste ja oskuste omandamise kutsestandardis kirjeldatud kompetentside saavutamiseks ...vajalikus mahus all loetletud valdkondades⁴:
1. Kultuuriajalugu, sh maastikuarhitektuuri teooria ja ajalugu
2. Sotsiaalsed, poliitilised, majanduslikud ja looduslikud süsteemid
3. Disain kui sotsiaalne kunstiliik
4. Loodusteadused nagu ökoloogia, geoloogia, mullateadus, hüdroloogia ja bioloogia
5. Jätkusuutlikkuse põhimõtted, sh looduspõhised lahendused
6. Taimede tundmine ja kasutamine
7. Maastiku tehniline projekteerimine, mis hõlmab võimalike materjalide, meetodite ja tehnoloogiate läbitöötamist ja rakendamist, projektdokumentatsiooni koostamist ja projektijuhtimist
8. Maastiku projekteerimise, planeerimise ja uurimise teooria ja meetodid
9. Maastiku projekteerimine, korraldamine, planeerimine ja uurimine kõigil eri tasanditel ja rakendusvaldkondades
10. Infotehnoloogilised lahendused
11. Seadusandlus ja regulatsioonid
12. Kommunikatsioon ja kaasamine
13. Kutse-eetika
Kutse on soovitavalt tähtajatu, mistõttu kutse taastõendamise nõudeid ei määrata.
Kutse andmise korraldus on reguleeritud maastikuarhitekti kutsete kutse andmise korras.
------------------------------------
⁴ International Federation of Landscape Architects „IFLA/UNESCO CHARTER FOR LANDSCAPE ARCHITECTURAL EDUCATION“[Võrgumaterjal] Kättesaadav https://www.iflaeurope.eu/assets/docs/E1_IFLA-UNESCO_Charter_for_Landscape_Architectural_Education_2017_with_IFLA_Europe_addenda_2017_1.pdf [Kasutatud 31.01.2024] Loe edasiPeida
Mõtlemisoskused
1. Analüüsioskus – jagab teabe väiksemateks üksusteks ning näeb detailide taga tervikut. Hindab kriitiliselt olemasolevat teavet, loob seoseid, teeb järeldusi, tajudes üksiktoimingute või etappide kaugemat eesmärki.
2. Probleemidega tegelemine – määratleb ja lahendab keerulisi prob...leeme. Jagab suuremad probleemid väiksemateks osadeks, hindab võimalusi ja strateegiaid probleemidele lahenduse leidmiseks.
3. Ruumiline mõtlemine – mõistab ruumi tervikuna ja ruumi erinevate osade vahelisi suhteid. Tajub ja oskab analüüsida ruumi muutmise mõju.
Enesejuhtimisoskused
4. Väärtustest lähtumine – juhindub oma töös ja kutsealases tegevuses üldtunnustatud ja tööalastest eetikanõuetest (vt, lisa 1 Maastikuarhitekti kutse-eetika). Arvestab ka teiste kutsevaldkondade spetsialistide käitumise aluseks olevate heade tavade ja standarditega.
5. Juhistest ja nõuetest lähtumine - järgib tööd tehes asjakohaseid juhiseid, nõudeid, eeskirju, õigusakte, standardeid jmt. Kohandab tööprotsesse vastavalt eeskirjadele ja juhendab teisi nende järgimisel.
6. Iseseisev tegutsemine – lahendab lihtsamaid tööülesandeid iseseisvalt, kasutades keerukamate ülesannete puhul juhendamist.
7. Eesmärgi saavutamine – teeb eesmärgi saavutamiseks kohaseid valikuid. Tegutseb järjekindlalt ülesande täitmise või tegevuse lõpuleviimise nimel.
8. Vastutuse võtmine – seostab oma tegevust võimalike tagajärgedega ning on valmis ja võimeline oma tegevuse tulemusi selgitama.
Lävimisoskused
9. Suhtlemisoskus – on võimeline looma teiste inimestega kontakti ja pidama dialoogi, väljendab ennast arusaadavalt, kuulab ja respekteerib vestluspartneri seisukohti.
10. Meeskonna- ja koostööoskus – toetab meeskonnatööd, arvestades ühiste eesmärkidega ja täites oma rolli.
11. Teabe esitamine – esitab teavet selgelt ja struktureeritult väiksemates gruppides.
12. Märgisüsteemide kasutamine – kasutab erialaseid sümboleid ja märke vastavalt juhistele ning kokkulepitud standarditele.
13. Keeleoskus – kasutab enese suuliseks ja kirjalikuks väljendamiseks eesti keelt vähemalt tasemel B2 (vt lisa 2 Keelte oskustasemete kirjeldused). Kasutab oma valdkonnas kokkulepitud oskuskeele mõisteid ja termineid.
14. Digitaalne kirjaoskus – mõistab ja kasutab digitaalseid süsteeme, tööriistu ja rakendusi ning töötleb digitaalset teavet, iseseisva kasutaja tasemel (Lisa 3 Digipädevuste enesehindamise skaala). Loe edasiPeida
B.3 Kompetentsid
Kohustuslikud kompetentsid
Nimetus
EKR tase
B.3.1
Ehitusprojekti arhitektuuri välisruumi osa terviklahenduse koostamine selle kõigis staadiumites
7
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad
1. Oma pädevuse piirides või objekti vastutava maastikuarhitekti juhendamisel selgitab välja ja analüüsib asukohast, kasutajate vajadustest (sh ligipääsetavus) ja võimalustest tulenevaid lähtetingimusi ning koostab välisruumi projekteerimise lähteülesande ja tegevuskava.
2. Koostab oma pädevuse piirides või objekti vastutava maastikuarhitekti juhendamisel ja lähteülesande alusel erinevaid ruumilisi visioone, kontseptsioone ning eskiislahendusi. Leiab funktsionaalselt, sotsiaalselt, looduslikult, konstruktiivselt ja tehniliselt toimiva, ohutu ning esteetiliselt ja majanduslikult tasakaalustatud jätkusuutliku lahenduse.
3. Koostab oma pädevuse piirides või objekti vastutava maastikuarhitekti juhendamisel ja eskiisist lähtudes ehitusprojekti eel-, põhi- ja tööprojekti arhitektuuri osa välisruumi lahendused vastavalt ehitusprojektile esitatavatele nõuetele ja heale tavale ning kooskõlas teiste ehitusprojekti osadega.
4. Vormistab oma pädevuse piirides või juhendamisel ehitusprojekti graafilise, tekstilise ja illustratiivse osa selgelt, loetavalt ja arusaadavalt ning vastavalt ehitusprojekti vormistamisele esitatavatele nõuetele.
5. Selgitab välja osapoolte vajadused ning leiab mõistlikud ja tasakaalustatud lahendused. Vajadusel konsulteerib teiste pädevate spetsialistidega.
6. Teostab oma pädevuse piires või objekti vastutava maastikuarhitekti juhendamisel autorijärelevalvet. Seisab ruumilise lahenduse terviklikkuse ja projektile vastavuse eest ehitamise käigus. Koostab välisruumi ja selle rajatiste hooldus- ning kasutusjuhendid, arvestades toodete ja materjalide tootja juhendeid ning neile kehtestatud nõudeid.
B.3.2
Planeeringu koostamine ja koostamise juhtimine erinevates planeeringu liikides
7
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad
1. Analüüsib planeeringu lähteolukorda, arvestades ruumilise, majandusliku, sotsiaalse, loodusliku, kultuurilise jm keskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi. Koostab lähteseisukohad planeeringu ruumilise terviklahenduse koostamiseks, arvestades võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajaduste (sh ligipääsetavuse) ja huvidega.
2. Koostab oma pädevuse piirides või objekti vastutava maastikuarhitekti juhendamisel vastutustundlikke ruumilisi visioone ja strateegiaid ning planeeringu eskiislahendusi, leides ühiskonnale vajalikke, funktsionaalselt, esteetiliselt ja majanduslikult tasakaalustatud lahendusi.
3. Mõistab osapoolte vajadusi ja osaleb tasakaalustatud ja ellurakendatava planeeringulahenduse leidmisel. Teeb koostööd avalikkuse, huvitatud isikute ja asjakohaste ametiasutustega igas tööetapis, kasutades selleks sobivaid koostöövorme.
4. Koostab oma pädevuse piirides või objekti vastutava maastikuarhitekti juhendamisel tasakaalustatud ja ellurakendatava planeeringu ruumilise terviklahenduse, mis lähtub varasematest analüüsidest, visioonidest ja eskiislahendusest, ning loob eeldused ja võimalused kvaliteetse elukeskkonna kujundamiseks. Juhib vajadusel oma pädevuse piiridesse jääva planeeringu koostamist.
5. Tutvustab, selgitab ja põhjendab planeeringu lahendust ning vastab üleskerkinud küsimustele mõistetavalt. Tagab teabe kättesaadavuse ning oskab planeeringu eesmärgist tulenevalt välja tuua olulisemaid arutluse punkte.
6. Vormistab planeeringu graafilise, tekstilise ja illustratiivse osa selgelt, loetavalt ja arusaadavalt.
B.3.3
Maastiku uurimine, inventeerimine, hindamine ja maastiku hooldamise kavandamine
7
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad
1. Kavandab oma pädevuse piirides või objekti vastutava maastikuarhitekti juhendamisel lähtuvalt tööülesandest tööprotsessi, valib välja sobiva metoodika, kaasab vajalikud eksperdid, määratleb kooskõlastuste vajaduse.
2. Kogub tööülesandest lähtuvalt lähteandmed, kasutades asjakohaseid andmekogusid, ekspertarvamusi jne. Teeb välitööd, vajadusel hangib tööks vajalikud kooskõlastused ning konsulteerib asjakohase spetsialistiga.
3. Analüüsib oma pädevuse piires andmekogudest, ekspertidelt ja /või välitöödelt saadud andmeid, kasutades asjakohaseid ja sobivaid metoodikaid ja meetodeid. Vajadusel konsulteerib volitatud maastikuarhitektiga.-
4. Koostab lähtuvalt lähteülesandest kas uuringu lõpperaporti, aruande, hoolduskava, inventuuri vm, vormistades selle graafilise, tekstilise ja illustratiivse osa selgelt, loetavalt ja arusaadavalt.
C Üldteave ja lisad
Kutsestandardi tähis:
22-19112024-2.2.1/6k
Kutsetegevuse valdkond:
Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara
Vastutav kutsenõukogu:
Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu
