Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust ning esitatakse kutsealade ja -tasemete kompetentsusnõuded ehk töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit.
Nimetus:
ET: Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7EN: Spatial planner, level 7
Ruumiline planeerimine on aluseks keskkonna ruumilisele arengule ja teadlikule kavandamisele. Ruumilise planeerimise käigus luuakse mitmesuguse täpsusastmega ruumilisi lahendusi koos erinevate suuniste, võimaluste ja piirangute määratlemisega, mis on aluseks tervikliku, kõrget elukvaliteeti soodusta...va loodus- ning ehitatud ja ehitatava keskkonna kujunemisele.
Ruumilise arengu peamiseks eesmärgiks on ühisväärtusi toetavate avalike huvide edendamine jätkusuutlikus ruumilises keskkonnas, sealjuures tasakaalustades võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve. Ruumiline planeerimine peab tasakaalustatult arvestama majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ning loodusliku ja ehitatud keskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja tulevikuvajadusi. Ruumilise planeerimise käigus valmib tekstilisest ja graafilisest osast koosnev terviklik dokument, mis on aluseks olemasolevate väärtuste säilitamisele ja arendamisele ning uute väärtuste loomisele.
Ruumilise keskkonna planeerija (edaspidi planeerija) on planeerimismeeskonna juht, kes mõistab ja korraldab planeerimisprotsessi nii sisuliselt kui ka korralduslikult ning kes osaleb ise planeeringu koostamisel (nt arhitekti, maastikuarhitekti, inimgeograafi, taristut kavandava insenerina). Planeerija mõistab keskkonnas toimuvat kasutades vajalikke alusuuringuid, sõnastades ruumilise arengu eesmärke töötab välja ruumilisi lahendusi, osaleb nende kirjeldamisel ja põhjendamisel, loob ruumilise arendamise tervikkujutelma tasakaalustades avalikud ja erahuvid, keskkonnas toimuvad protsessid, ajaloolis-kultuurilised tähendused ning arvestades tehniliste, esteetiliste, sotsiaalsete ja majanduslike võimalustega.
Planeeringu koostamine on meeskonnatöö. Kui planeeringu eesmärgiks on alusepanek linnalise keskkonna projekteerimisele, siis moodustab planeerija meeskonna nii, et ruumilise terviklahenduse koostavad kvalifitseeritud arhitekt (eelkõige hoonestusstruktuuride planeerimisel) ja/või maastikuarhitekt (eelkõige linnamaastike planeerimisel), kui planeerijal vastavad pädevused puuduvad (va põhjendatud erandjuhud). Planeeringu koostamisel on oluline huvitatud osapoolte koostöö ning otsuste põhjendatud kaalutlemine.
Ruumilist keskkonda puudutavad otsused tehakse avalike institutsioonide poolt, kellel on planeeringu liigist lähtuvalt antud selleks seaduslik õigus. Planeerija kutset omav isik on pädev koostama planeeringuid ja vastavas asutuses töötades ette valmistama ruumilist keskkonda puudutavaid otsuseid, sealhulgas planeeringute algatamise, kooskõlastamise, järelevalve, kehtstamise otsust. Käesolev kutsestandard kirjeldab planeerija pädevust osaleda oma eriala spetsialistina planeeringu koostamise ja menetlemise igas etapis. Edaspidises tekstis kirjeldatu ei puuduta seadusekohaselt riigile ja kohalikule omavalitsusele pandud õigusi ja kohustusi.
Planeerija töötab eetiliselt ja vastutustundlikult ning lähtub muu hulgas heast haldus-, kaasamis-, planeerimis-, projekteerimis- ja ehitustavast.
Käesolev kutsestandard on sisendiks ruumilise keskkonna planeerimise magistritaseme õppekavale või integreerimiseks teiste magistritaseme õppekavadesse. Loe edasiPeida
A.2 Tööosad
A.2.1 Planeeringu tervikprotsessi ülesehitamine, juhtimine ja läbiviimine
A.2.2 Planeeringut läbiva koostöö korraldamine huvitatud isikute ja otsustajatega ning avalikkuse kaasamine vastavalt planeeringu liigile, üldistusastmele ja eripäralel
A.2.3 Ehitatud ja loodusliku keskkonna eripära väljasel...gitamine ja analüüsimine ning selles osalemine vastavalt oma erialale
A.2.4 Ruumiliste visioonide ja strateegiate koostamine koos planeerimismeeskonnaga
A.2.5 Tasakaalustatud ja põhjendatud planeeringulahenduse väljatöötamise korraldamine ja lahenduse koostamine vastavalt oma erialale
A.2.6 Planeeringu elluviimise põhimõtete ja tingimuste väljatöötamine Loe edasiPeida
Valitavad tööosad
A.2.7 Keskkonnamõju strateegiline hindamine ja järelevalve
A 2.8 Muinsuskaitse eritingimuste koostamine planeeringutele
A.3 Töö keskkond ja eripära
Planeerija töös on olulisel kohal suhtlemine ja planeerimislahenduste väljatöötamine. Planeerija töötab kohalikes omavalitsustes ja riigiasutustes ning ruumilise planeerimise alast konsultatsiooni pakkuvates ettevõtetes. Töö toimub osaliselt välitingimustes ja aruteludel.
Töö võib olla periooditi v...aimselt pingeline või loominguline, samal ajal ruumilise planeerimisega seotud seadusandlusest tulenevalt raamistikku järgiv. Töökoormus võib jaotuda planeerimisprotsessi vältel ebaühtlaselt. Loe edasiPeida
A.4 Töövahendid
Planeerija kasutab oma töös tavapäraseid bürootöövahendeid, erinevaid kommunikatsioonivahendeid, kontoritarkvara, CAD ja GIS tarkvara ning teisi vahendeid.
A.5 Tööks vajalikud isikuomadused
Ruumitaju ja ruumilise ettekujutamise võime, loomingulisus, mitmekülgsus, loogiline ja analüütiline mõtlemine, üldistusvõime, planeeringu seisukohast olulise ja ebaolulise eristamisvõime iseseisvus ja otsustamisjulgus, sihipärasus, vastutusvõime ja täpsus, koostöövõime ja suhtlemisoskus (sh austus k...oostööpartnerite vastu), pinge- ja kriitikataluvus. Loe edasiPeida
A.6 Kutsealane ettevalmistus
Planeerijal on erialane kõrgharidus magistritasemel. Planeerimise eriala ained vastavalt kutsestandardi B-osas toodud kirjeldusele on lõimitud ruumilise planeerimise, arhitektuuri, maastikuarhitektuuri või geograafia vähemalt 5-aastasesse õppesse. Teise võimalusena läbitakse nimetatud erialade või l...ähedase eriala vähemalt 3-aastase bakalaureuseõppe järel ruumilise planeerimise magistrantuur. Loe edasiPeida
A.7 Enamlevinud ametinimetused
Planeerija töötab riigi või KOV ametnikuna või planeeringut koostava konsultandina. Ametinimetustena kasutatakse nt planeerija, ruumilise keskkonna planeerija, planeeringute spetsialist, arhitekt-planeerija, maastikuarhitekt-planeerija, geograaf-planeerija jt.
B Kompetentsusnõuded
B.1 Kutse struktuur
Kutse taotlemisel nõutavad kompetentsid:
Selle kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.6 ja B.2.9 (läbivad kompetentsid) tõendamine.
Kompetentside hindamine toimub magistritaseme õppes, kutse antakse pärast õppekava läbimist. Muudel juhtudel on hindamismeetodiks dokumentaalne tõestamine ja portfoolio, intervjuu, vajadusel se...lleks eksperti kaasates, vastavalt kutse omistamise korrale. Loe edasiPeida
B.2 Kompetentsid
Kohustuslikud kompetentsid
Nimetus
EKR tase
B.2.1
Planeeringu tervikprotsessi ülesehitamine, juhtimine ja läbiviimine
7
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad:
1) lähtudes avalikust huvist ja väärtustest ning erinevate ühiskonnagruppide ootustest ja osapoolte huvidest selgitab välja planeeringu vajadus ning määratleb selle eesmärgid, üldistusastme ja ruumilise ulatuse, arvestades õigusaktidega;
2) selgitab keskkonnamõju strateegilise hindamise vajadust, pidades silmas planeeringu ala ja ümbruse eripära, planeeringu eesmärke ja eripära ning sellest tulenevalt eeldatava mõju olulisust ja ulatust;
3) lähtudes eesmärgist saavutada võimalikult laiapõhjaline ja tasakaalustatud kokkulepe selgitab välja huvitatud isikute ringi;
4) lähtudes planeeringu ala asukohast, planeeringu liigist, üldistusastmest ja keerukusest määratleb planeeringu etapid ja koostab orienteeruva ajakava;
5) lähtudes planeeringu eripärast moodustab planeeringu koostamiseks pädevatest spetsialistidest koostöövõimelise planeerimismeeskonna, koordineerib tööd ja loob meeskonnatöö jaoks vajaliku õhkkonna, jaotab tööülesanded asjakohaselt ja õiglaselt;
6) töötab organiseeritult, tõhusalt ja järgib õiguspäraseid juhiseid;
7) teeb valikuid planeeringu koostamise käigus;
8) dokumenteerib menetlustoimingud vastutustundlikult ja piisavas mahus.
Teadmised:
1) Eesti planeerimissüsteem ja -põhimõtted;
2) haldusmenetlus ja asjaajamiskord.
B.2.2
Planeeringut läbiva koostöö korraldamine huvitatud isikute ja otsustajatega ning avalikkuse kaasamine vastavalt planeeringu liigile, üldistusastmele ja eripärale
7
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad:
1) suhtleb avalikkuse ja osapooltega võimalikult varajases staadiumis, selgitades välja osapoolte huvid;
2) teeb planeeringu lahenduse osas kokkuleppe saavutamise eesmärgil koostööd, algatab suhtlemist, kuulab ära osapooled, valib välja ja arvestab planeeringu eesmärgist tulenevalt olulise teabega;
3) kasutab erinevaid kaasamismeetodeid ja suhtlemistehnikaid lähtuvalt planeeringu liigist ja eripärast;
4) tutvustab ja põhjendab planeeringu eesmärke ja lahendusi arusaadavalt ja tõeselt, nõustab osapooli, ei varja teavet ning oskab planeeringu eesmärgist tulenevalt välja tuua olulisemaid arutluse punkte;
5) tagab asjakohase teabe võrdse kättesaadavuse kõigile huvitatud osapooltele, järgides kehtestatud menetlusnõudeid.
Teadmised:
1) suhtlemise ja kaasamise ning juhtimise strateegiad ja meetodid;
2) suhtlusvahendite, sh massimeedia kanalite kasutamise oskus;
3) esitlustehnikate kasutamise oskus;
4) planeeringuga seotud teemade arusaadavalt selgitamise oskus nii suuliselt kui kirjalikult;
5) planeeringulahenduste argumenteeritult põhjendamise oskus.
B.2.3
Ehitatud ja loodusliku keskkonna eripära väljaselgitamine ja analüüsimine ning selles osalemine vastavalt oma erialale
7
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad:
1) kogub ja analüüsib süsteemselt asjakohaseid andmeid, lähtudes planeeringu üldistusastmest, planeeringualast, asukohast ja eripärast ning kasutades erinevaid teabeallikaid (näit andmekogud, paikvaatlused jms);
2) selgitab välja edasises tegevuses olulised vajadused, võimalused, seisukohad, õiguslikud ja kokkuleppelised piirangud, lähtudes ühiskonna ning huvitatud isikute ootustest ning kasutades nende väljaselgitamiseks ennetavaid kaasamismeetodeid;
3) selgitab välja planeeringuala ruumilise ja kasutusstruktuuri ning omavahelised seosed (näit linnaruumilised, arhitektuursed ja maastikulised seosed), lähtudes eelnevalt kogutud teabest ja vajadusel kaasates erialaspetsialiste;
4) toob välja planeeringu majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise, loodusliku ja ehitatud keskkonna eripärad, kasutades erinevate valdkondade eriteadmisi ning kogemusi ja andes ratsionaalseid hinnanguid olemasoleva informatsiooni baasil ning langetades asjakohaseid otsuseid edasise tegevuse kohta (lähteseisukohad).
Teadmised:
1) teabe analüüsimeetodite kasutamise oskus ja järelduste tegemise põhimõtted;
2) ruumianalüüs (sh asustusstruktuuriline, arhitektuurne, maastikuarhitektuurne analüüs) ja teooriad ning analüüsitehnikate kasutaminse oskus;
3) teadmine keskkonna ruumilisusest ja oskus seda edasi anda;
4) ühiskonnakorralduse põhimõtted;
5) loodus- ja inimgeograafia alused;
6) makromajanduse alused;
7) kultuuriliste ja sotsiaalsete sidemete ja vastasmõjude toimimise põhimõtted.
B.2.4
Ruumiliste visioonide ja strateegiate koostamine koos planeerimismeeskonnaga
7
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad:
1) koostöös planeerimismeeskonna ning huvitatud osapool(t)ega sõnastab ja/või visualiseerib lähteseisukohtade alusel visiooni, genereerides uusi ideid, mõtteid ja lahendusi;
2) koostöös otsustajaga kaalub ja valib visiooni teostamiseks vajalikud ruumilised lähenemisviisid ehk strateegiad ning pakub erinevaid variante;
3) töötab välja ja sõnastab ruumilise arengu eesmärgid;
4) töötab välja planeeringu lahenduse põhimõtted, arvestades kõikide planeeringuga seotud teemadega.
Teadmised:
1) üleilmsete arengute ja ühiskonna suundumuste tundmine;
2) pikaajalise arengu strateegiad ja kavandamise meetodid;
3) ruumi kasutamise ja kavandamise erinevad strateegiad ja nende visualiseerimise oskus;
4) ruumi kasutamise ja kavandamise võimalused looduslikus ja ehitatavas keskkonnas ning nendest tulenevate tagajärgede hindamine;
5) üldised teadmised ja nende seosed kõikidest sidusvaldkondadest, mis mõjutavad planeeringuvisiooni (näiteks majandus, kultuur, ökoloogia, taristu jms).
B.2.5
Tasakaalustatud ja põhjendatud planeeringulahenduse väljatöötamise korraldamine ja lahenduse koostamine vastavalt oma erialale
7
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad:
1) koos planeerimismeeskonnaga koostab koha eripära arvestavad ruumilised eskiislahenduse variandid (arvestades nii ruumilise kui ka ajalise mõõtmega), lähtudes visioonist;
2) eskiislahenduse variantide koostamisel kaalub koostöös planeerimismeeskonnaga ruumi kvaliteeti, avalikku ruumi ja sidusvõrgustikke ning maakasutust;
3) kaalub ehitamise võimalustest ja piirangutest tulenevaid lahendusi ning muid seotud asjaolusid;
4) hindab ja võrdleb planeerijana majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise, loodusliku ja ehitatava keskkonna mõjusid;
5) koostöös otsustaja ja huvitatud osapooltega analüüsib eskiislahenduste variante ning otsustab sobivaima kasuks;
6) eelnevate otsuste alusel töötab koos planeerimismeeskonnaga välja tervikliku ja põhjendatud planeerimisettepaneku lähtudes muuhulgas avalikust huvist ja väärtustest;
7) korrigeerib vajadusel planeeringu lahendust ja protsessi.
Teadmised:
1) ruumilise keskkonna kavandamise ja arendamise teooriad;
2) planeeringute liikide eripärad, sh eesmärgid, võimalused ja omavahelised seosed ja kooskõla;
3) ruumilise kompositsiooni alused ja teadmised ruumikvaliteedi kohta;
4) planeeringu graafilised väljendusviisid;
5) planeeringu tekstilise osa koostamine;
6) planeeringu vormistamise nõuded.
B.2.6
Planeeringu elluviimise põhimõtete ja tingimuste väljatöötamine
7
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad:
1) määratleb ja sõnastab erinevate osapoolte asjakohased kohustused (vajadusel lepingulised);
2) koostab planeeringu tegevuskava või rakendusjärjekorra, arvestades kohalikke olusid ning elluviimise tehnilisi ja majanduslikke võimalusi;
3) seab edaspidise planeerimise ja/või projekteerimise tingimused ja kaalutluspõhimõtted, lähtudes otstarbekusest, jätkusuutlikkusest, heast haldustavast ja loogilisest arengust;
4) seab planeeringu elluviimise tulemuslikkuse tegevusnäitajad;
5) määrab planeeringu ülevaatamise põhimõtted (sh vajadusel ajaperioodi), lähtudes eeldatavatest arengutest.
Teadmised:
1) ühiskonna toimimise alused ja vastastikuste õiguste ja kohustuste määramise võimalused;
2) riigi ja kohaliku omavalitsuse strateegiliste dokumentide omavahelised seosed
3) riigi ja kohaliku omavalitsuse ülesanded planeeringu elluviimisel;
4) lepinguliste suhete olemus planeeringu elluviimiseks vajalike lepingute ja kokkulepete sõlmimisel;
5) arendustegevuse etapilisus;
6) planeeringu elluviimise tulemuslikkuse hindamiseks ja ülevaatamiseks olulised näitajad (sh statistilised), nendes orienteerumine ja andmete analüüsimine.
Valitavad kompetentsid
Soovi korral on taotlejal võimalus tõendada ka valitavat kompetentsi B.2.7 või B.2.8.
Nimetus
EKR tase
B.2.7
Keskkonnamõju strateegiline hindamine ja järelevalve
7
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad:
1) teostab planeeringust ja seadusandlusest lähtuvalt esmase analüüsi, selgitab välja mõju hindamise vajaduse ja kaasab vajadusel teiste erialade eksperte, sellest lähtuvalt koostab hindamisprogrammi ning teeb sellesse vajalikke muudatusi;
2) kavandab planeeringust ja seadusandlusest lähtuvalt tööprotsessi, moodustab töörühma, korraldab hindamisprogrammi koostamise ja avalikustamise, kaasab vajalikud eksperdid; selgitab välja ja kaasab huvigrupid;
3) tutvustab ja selgitab hindamistulemusi, vajadusel korraldab hindamisaruande täiendamise ja/või muutmise tulenevalt ettepanekutest ning järelevalve tulemustest;
4) vastavalt valitud metoodikale kogub ja analüüsib vajalikud lähteandmed ning hindab töörühma koosseisus keskkonnamõju ruumilisi, kultuurilisi, ökoloogilisi, sotsiaalseid, funktsionaalseid, esteetilisi jne tahke, vajadusel teeb koostööd ekspertidega;
5) töötab planeeringu eripära arvestades välja meetmed võimalike negatiivsete mõjude leevendamiseks, positiivsete mõjude tugevdamiseks ja keskkonnaseireks;
6) koostab programmi ja aruande ning osaleb avalikustamistel;
7) vastavas asutuses töötades ette valmistama keskkonnamõju strateegilist hindamist puudutavaid otsuseid.
Teadmised:
1) orienteerub keskkonda käsitlevas seadusandluses;
2) teab keskkonna käsitusi ja ühiskonna arengusuundi;
3) teab ja tunneb ruumilisi seoseid ja vastasmõjusid keskkonnas;
4) teab ja tunneb vajalikke uurimisviise ja hindamismetoodikaid.
Tegevusnäitajad:
1) tuvastab kultuurimälestise ja planeeringu vahelised seosed;
2) koostab ülevaate mälestise ajaloost ja tunnustest ning annab hinnangu planeeringust tulenevatest mõjudest mälestisele;
3) kasutab arhiivimaterjale ning tutvub olukorraga kohapeal;
4) koostab muinsuskaitse eritingimused.
Teadmised:
1) muinsuskaitsefilosoofia ja -ajalugu;
2) ehitus- ja asustusajalugu;
3) arhiivide kasutamine ja arhiivimaterjalide kasutamise oskus;
4) restaureerimise põhimõtted ja võtted.
Kutset läbivad kompetentsid
Nimetus
EKR tase
B.2.9
Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 kutset läbiv kompetents
7
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad:
1) planeerimisel lähtub koha- ja arenguvajaduste põhisest lähenemisviisist , mis tähendab planeeringu ala ja ümbruse eripära arvestamist;
2) juhindub planeeringu tasandist, eesmärkidest ja eripärast;
3) koordineerib tulemuslikult planeerimismeeskonna tööd;
4) juhib eesmärgipäraselt ja loovalt planeeringu koostamise protsessi;
5) langetab vastavalt oma ametijuhendile vajalikke otsuseid põhjendatult ja mõistliku aja jooksul, lähtudes mitmekülgsest teabest;
6) tasakaalustab huvisid, mõistes kuidas üksiknähtus on suurema süsteemi osa ja jõuab keerukate probleemide tuumani;
7) väljendab ennast selgelt ja arusaadavalt.
Teadmised:
1) ruumilise planeerimise teooriad ning oma valdkonna teadmised seoses planeerimisega;
2) ruumilise arengu põhimõtted ja üksikotsuste mõju ruumilisele arengule;
3) energiasäästu rakendamise põhimõtted seoses planeerimisega;
4) meeskonnajuhtimise põhimõtted, sh tööülesannete jaotamise oskus;
5) ruumilise planeerimisega seotud meetodite ja tehnikate valdamine (sh ruumianalüüs, tuleviku-uuringud);
6) kaasamise meetodid ja koostöö põhimõtted;
7) projektijuhtimise põhimõtted, sh aja- ja finantsplaneerimine;
8) üldised teadmised planeerimisega seotud insenervaldkondadest, näiteks teede-tänavate ja muu tehnilise taristu planeerimise põhimõtted;
9) riigikeel tasemel C1;
10) visualiseerimisoskus;
11) õigussüsteem, avaliku ja eraõiguse alused;
12) asjakohased õigusaktid ja juhendmaterjalid;
13) keskkonnakaitse alused, loodus-, majandus-, sotsiaalse- ja kultuurikeskkonna toimimise põhimõtted ja omavahelised seosed;
14) Eesti planeerimissüsteem;
15) teabehaldus, sh dokumentide koostamine, vormistamine, haldamine ja arhiveerimise põhimõtted;
16) suhtlemisteooriad ja –psühholoogia.
Hindamismeetod(id):
Läbivaid kompetentse hinnatakse integreeritult teiste kompetentsidega.
2 Tippspetsialistid21 Loodus- ja tehnikateaduste tippspetsialistid216 Arhitektid, planeerijad, maamõõtjad ja disainerid2164 Linna- ja liiklusplaneerijad
ISCED klassifikaator:
07 Tehnika, tootmine ja ehitus073 Arhitektuur ja ehitus0731 Arhitektuur ja linnaplaneerimine
EMTAK klassifikaator:
M KUTSE-, TEADUS- JA TEHNIKAALANE TEGEVUS71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs