Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid.
Käesolev kutsestandard on aluseks ehitusviimistleja riikliku õppekava väljatöötamisele ning inimeste kutsealaste kompetentside hindamisele.
Ehitusviimistlejad töötavad valdavalt ehitus- ja kinnisvarahooldusettevõtetes.
Maalri põhiliseks tööülesandeks on erinevate viimistletavate pindade lõppviimistluse teostamine (nt pindade värvimine, lakkimine, õlitamine jm) ja viimistletavate pindade katmine rullmaterjaliga (nt tapeedi, tekstiili jm...t vimistlusmaterjaliga). Tööülesanne hõlmab viimistletavate pindade ettevalmistamist, materjalide arvestust, mõõtulõikamist ja paigaldamist.
Esmane kutse on formaalharidusõppe lõpetamisel saadav kutse. Õppeasutus saab esmase kutse andmise õiguse, kui õppekava vastab käesolevale kutsestandardile ja on riiklikult tunnustatud.
Maaler, EKR taseme 4 esmase kutse kutsestandard on mõeldud nii ehitusviimistleja riikliku õppekava koostamise aluseks kui isikute kutsealase kompetentsuse hindamiseks.
4. taseme esmase kutse saanud maaler korraldab iseseisvalt oma töökoha ning täidab tööülesandeid kvaliteetselt tavapärastes olukordades. Vastutust nõudvate otsuste vastuvõtmise ning keerulisemate tööde tegemise juures vajab esmast kutset omav maaler juhendamist. Loe edasiPeida
A.2 Tööosad
A.2.1 Hoonete ja rajatiste sise- ja välispindade värvimine, lakkimine ja õlitamine
2.1.1. Viimistletavate pindade ettevalmistamine
2.1.2. Värvitavate pindade kruntimine, tasandamine ja pahteldamine ning järeltöötlemine
2.1.3. Vuukide ja ühenduskohtade hermetiseerimine
2.1.4. Sise- ja välispin...dade värvimine
2.1.5. Sise- ja välispindade lakkimine ja õlitamine
A.2.2 Seina katmine rullmaterjaliga
2.2.1. Rullmaterjalidega kaetavate pindade ettevalmistamine
2.2.2. Rullmaterjaliga kaetavate pindade tasandamine, pahteldamine, kruntimine ja värvimine
2.2.3. Rullmaterjalide paigaldamine
2.2.4. Rullmaterjalide viimistlemine
2.2.5. Töö käigus tekkinud vigade parandamine
A.2.3 Dekoratiiv-viimistlus dekoratiivvärvidega
2.3.1. Proovipinna teostamine ja kooskõlastamine tellijaga
2.3.2. Viimistletavate pindade ettevalmistamine
2.3.3. Dekoratiivvärvi või -värvisüsteemi pinnale kandmine
Töö osadega seotud ülesannete loetelu on toodud lisas 1 „Tööosad ja tööülesanded“. Loe edasiPeida
A.3 Töö keskkond ja eripära
Üldjuhul töötavad maalrid täistööajaga (kaheksa tundi päevas, viiel päeval nädalas).
Töö toimub nii siseruumides kui ka välitingimustes, sõltuvalt viimistletavast pinnast (sisesviimistlus või välisviimistlus). Töö on füüsiliselt koormav, töörütm on vahelduv ja sõltub täidetavatest tööülesannetest. ...Töötatakse enamasti seistes, sageli tuleb töötada ebamugavates sundasendites: redelil või tellingul seistes, kummargil, põlviliasendis, käte asend võib olla ka pea kohal. Ettevaatlik tuleb olla komistamiste ja libastumistega.
Maalritöös tuleb kokku puutuda tolmu ja erinevate kemikaalidega, mis võivad tundlikel inimestel põhjustada allergiat ning seetõttu on kohustuslik kasutada isikukaitsevahendeid ja kanda kaitseriietust. Vastunäidustatud on allergia värvainete ja lahustite suhtes. Loe edasiPeida
A.4 Töövahendid
Maalri töövahendid on erinevad käsi-tööriistad (pahtlilabidad, pintslid, tapeedi- ja värvirullid jne), masinad ja seadmed (segutrellid, lihvimisseadmed, värvipritsid jne) ning materjalid (kuivsegud, värvid, lakid, liimid, lahustid, rullmaterjalid jne).
A.5 Tööks vajalikud isikuomadused
Maalri töö eeldab lisaks erialastele oskustele korrektsust ja täpsust, hoolikust, kannatlikkust, ruumilist kujutlusvõimet, liigutuste kiirust ja head koordinatsiooni. Oluline on võime töötada nii iseseisvalt kui ka meeskonnas.
Vajalikud on ka hea nägemine ja kõrgusetaluvus.
Väga olulised on hea t...ervis ja vastupidavus, sest suurem osa tööpäevast möödub sundasendis. Loe edasiPeida
A.6 Kutsealane ettevalmistus
4. taseme maalri esmane kutse saadakse esmase kutse andmise õigust omavas kutseõppeasutuses vastava kutsekeskhariduse õppe lõpetamisel.
Märge selle taseme omistamise kohta kantakse õppekava läbimise korral õppuri hinnetelehele.
A.7 Enamlevinud ametinimetused
Maaler, viimistleja
B Kompetentsusnõuded
B.1 Kutse struktuur
Kutse taotlemisel nõutavad kompetentsid:
Käesolev maaler, tase 4 esmane kutse kutsestandard kirjeldab kutsekeskhariduse õppekava läbinud maalri kutsealaseid kompetentse. Selles kutsestandardis on kirjeldatud kolm kohustuslikku kompetentsi (B.2.1 - 2.3), lisaks maalri kutset läbivad kutsespetsiifilised (B.2.4 - 2.9) ja üldised (B.2.10 - 2....17) kompetentsid.
Maalri esmase kutse saamiseks peab õppur tõendama kõik kompetentsid. Loe edasiPeida
B.2 Kompetentsid
Kohustuslikud kompetentsid
Nimetus
EKR tase
B.2.1
Hoonete ja rajatiste sise- ja välispindade värvimine, lakkimine ja õlitamine
4
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad:
1. Eemaldab vajaduse korral viimistletavatelt pindadelt eelnevad viimistluskihid, peseb pinnad sobiva vahendiga ja töötleb antiseptikuga.
2. Krundib vajadusel aluspinna, kasutades selleks sobivaid töövõtteid. Seejärel tasandab ja/või pahteldab ning järeltöötleb pinna, järgides materjalide tootjapoolseid kasutusjuhendeid.
3. Hermetiseerib sisetöödel iseseisvalt ja välitöödel juhendamisel vuugid ja ühenduskohad, lähtudes materjali tootja kasutusjuhendist ning tööle esitatud nõuetest.
4. Krundib, teostab vajaduse korral vahevärvimise ja värvib pinnad, järgides materjalide tootja kasutusjuhendeid. Vajaduse korral katab viimistletud pinnad spetsiaalse kaitsekihiga.
5. Krundib vajaduse korral pinnad ja kannab peale laki või õli, järgides materjalide tootjapoolseid kasutusjuhendeid. Vajaduse korral katab viimistletud pinnad sobiva kaitsekihiga.
Teadmised:
a) värvide, lakkide, õlide ja abimaterjalide omadused ja kasutusvõimalused;
b) armeerimistehnoloogiad, nende kasutamine;
c) viimistlustehnoloogiad (pintsli, rulli, pihustiga jne) viimistletavate pindade töötlemiseks;
d) viimistlevatele aluspindadele ja viimistletud pindadele esitatavad kvaliteedinõuded
e) keskkonnatingimuste mõju viimistletud pindadele;
f) nõuded viimistlustööde teostamisele erinevates keskkonna- ja ilmastikutingimustes;
g) vigade võimalikud tekkepõhjused, nende ennetamine ja parandamine
Hindamismeetod(id):
Praktilise töö vaatlus või suuline küsitlus/intervjuu (kasutatav tõendusmaterjal: nt praktika aruanne, õpimapp, tööalase tegevuse hinnang) või kirjalik test, juhtumianalüüs või eneseanalüüs või vastastik-hindamine või kombineeritud meetod.
B.2.2
Seina katmine rullmaterjaliga
4
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad:
1. Valmistab ette rullmaterjalidega kaetavad pinnad. Vajaduse korral eemaldab eelnevad viimistluskihid, peseb pinnad sobiva vahendiga ja töötleb antiseptikuga.
2. Krundib vajadusel aluspinna, kasutades selleks sobivaid töövõtteid ja materjale. Tasandab ja/või pahteldab ning järeltöötleb pinna, järgides materjalide tootjapoolseid kasutusjuhendeid. Etteantud tööülesandest lähtudes krundib ja vajaduse korral värvib rullmaterjaliga kaetavad pinnad.
3. Paigaldab rullmaterjalid, arvestades tootjapoolseid paigaldusjuhendit ja etteantud tööülesannet.
4. Viimistleb värvikihiga kaetavaid rullmaterjale, lähtudes tootjapoolsetest kasutusjuhenditest.
5. Parandab juhendamisel lihtsamaid töö käigus tekkinud vigu (mullid, plekid jm).
Teadmised:
a) rullmaterjalid, nende omadused ja kasutusotstarve;
b) rullmaterjalidega kaetavatele aluspindadele esitatavad nõuded;
c) rullmaterjalide paigaldamiseks vajalikud sisekliima nõuded viimistletavatele pindadele;
d) viimistlus- ja abimaterjalid; nende omadused ja kasutusvõimalused;
e) rullmaterjalidega viimistletud pindadele esitatavad kvaliteedinõuded;
f) vigade võimalikud tekkepõhjused, nende ennetamine.
Hindamismeetod(id):
Praktilise töö vaatlus või suuline küsitlus/intervjuu (kasutatav tõendusmaterjal: nt praktika aruanne, õpimapp, tööalase tegevuse hinnang) või kirjalik test, juhtumianalüüs või eneseanalüüs või vastastik-hindamine või kombineeritud meetod.
B.2.3
Dekoratiiv-viimistlus dekoratiivvärvidega
4
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad:
1. Valmistab lähtuvalt tööülesandest juhendamisel tehtava töö proovipinna e näidise.
2. Valmistab ette viimistletavad pinnad. Vajaduse korral eemaldab eelnevad viimistluskihid, peseb pinnad sobiva vahendiga ja töötleb antiseptikuga. Krundib ja vajaduse korral värvib viimistletavad pinnad, arvestades pinnale kantava dekoratiivmaterjali eripära ja paigaldamise tehnoloogiat.
3. Kannab , lähtuvalt tööülesandest, juhendamisel pinnale dekoratiivvärvi või -värvisüsteemi, juhindudes toote paigaldusjuhendist ja/või paigaldustehnoloogiast ning proovipinnast.
Teadmised:
a) erinevaid dekoratiivmaterjalid;
b) erinevate dekoratiivmaterjalide aluspindadele esitatavad nõuded;
c) dekoratiivmaterjalide paigaldamiseks vajalikud sisekliima nõuded viimistletavatele pindadele;
d) erinevad viimistluse abimaterjalid, nende omadused ja kasutusvõimalused;
e) vigade võimalikud tekkepõhjused, nende ennetamine;
f) enamlevinud dekoratiiv-viimistlustehnoloogiad (tehnikad, töövahendid jm);
g) üldteadmised erinevatest jäljendustehnikatest (materjal, teostamine, ajalooline taust jne).
Hindamismeetod(id):
Praktilise töö vaatlus või suuline küsitlus/intervjuu (kasutatav tõendusmaterjal: nt praktika aruanne, õpimapp, tööalase tegevuse hinnang) või kirjalik test, juhtumianalüüs või eneseanalüüs või vastastik-hindamine või kombineeritud meetod
Kutset läbivad kompetentsid
Nimetus
EKR tase
B.2.4
Materjalide kulu ja tööaja määramine
4
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad:
Töö planeerimiseks määratleb 4. taseme esmakutset omav maaler tööjoonistelt vajalikud lähteandmed, mõõdab selleks ettenähtud tööriistu kasutades viimistletava pinna ning saadud andmete põhjal arvutab välja enda tööks vajaliku materjalide ja tööaja kulu.
B.2.5
Hooldusvärvimispinna ulatuse määratlemine
4
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad:
Planeerib juhendamisel vastavalt vajadusele hooldusvärvimispinna ulatuse.
B.2.6
Nõuetekohase töökoha korraldamine
4
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad:
Enne töö alustamist korraldab endale oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha: paigaldab töölava ja jälgib, et säiliksid vajalikud käiguteed. Katab mitteviimistletavad pinnad sobiva kattematerjaliga, valmistab ette tööks vajalikud materjalid ja töövahendid ning veendub, et tööfrondil ei oleks segavaid või üleliigseid esemeid. Kontrollib enne töö alustamist vajalike isikukaitsevahendite olemasolu ja korrasolekut. Ladustab vajalikud materjalid, tagades nende kvaliteedi säilimise.
B.2.7
Koostöö teiste töövõtjatega
4
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad:
Maaler arvestab töötades ka teiste samal objektil töötavate töövõtjatega
B.2.8
Töövahendite kasutamine ja hoiustamine
4
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad:
Maaler kasutab kõiki töövahendeid heaperemehelikult – ta korrastab ja puhastab neid regulaarselt ning hoiustab vastavalt nõuetele. Probleemide või puuduste korral informeerib sellest oma vahetut juhti.
B.2.9
Tööjuhiste, tehnoloogiate ja kvaliteedinõuete järgmine
4
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad:
Järgib asjakohaseid tööjuhiseid, materjalide tootjate ettenähtud tehnoloogiaid ja etteantud kvaliteedinõudeid. Vajaduse korral konsulteerib materjali tootja esindajaga.
B.2.10
Töötervishoiu ja tööohutusnõuete järgimine
4
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad:
Vältimaks tööõnnetusi ehitusobjektil järgib maaler nii töö planeerimisel, töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ning arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber.
B.2.11
Esmaabi osutamine
4
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad:
Õnnetusjuhtumi korral annab vältimatut abi, kutsub professionaalse abi ja teatab õnnetusjuhtumist objektijuhile või tööandjale.
B.2.12
Ümbritseva keskkonna kaitsmine, jäätmekäitlusnõuete järgimine
4
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad:
Järgib töö ajal keskkonnakaitsenõudeid ning veendub, et ümbritsevasse loodusesse ei satuks keskkonnaohtlikke jäätmeid (värvid, lahustid jm keemilised ained). Sorteerib jäätmed, juhindudes taaskasutuse põhimõtetest ning jäätmekäitluseeskirjades olevatest nõuetest.
B.2.13
Meeskonnatöös osalemine
4
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad:
Maalri kutsealal töötav inimene on avatud koostööle, osaleb meeskonnatöös ja on valmis teistelt õppima. Ta jagab teistega kogu tööks vajalikku ja kasulikku informatsiooni ning tegutseb parima ühise tulemuse saavutamise nimel.
B.2.14
Tööalaste otsuste vastuvõtmine ja kohanemine muutuvate oludega
4
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad:
Rakendab õpitut igapäevaselt oma erialasel tööl, võtab oma vastutusala piires vastu asjakohaseid otsuseid, täidab endale võetud kohustusi ja saavutab seatud tööeesmärgid. Tegutseb standardsetes olukordades iseseisvalt.
B.2.15
Tööalaste tagasilöökidega toime tulemine
4
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad:
Tööalaste ebaõnnestumiste ja eksimiste korral hindab ja kohandab oma tegevust vastavalt olukorrale, küsides nõu kõrgema kvalifikatsiooniga maalrilt või omavahetult juhilt.
B.2.16
Tööalase tegevuse planeerimine, täiendõppes osalemine
4
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad:
Ta töötab sihikindlalt ja omab tahet oma erialal töötada, analüüsib oma tugevusi ja nõrkusi, kavandab oma tulevikku ja sellest tulenevalt otsib võimalusi enesearendamiseks. Osaleb kutsealases täiendõppes.
Hindamismeetod(id):
Läbivaid kompetentse hinnatakse integreeritult kõigi teiste kutsestandardis toodud kompetentside hindamisega.
Maalritööd läbivad teadmised:
a) ehitustöödel kehtivad tööohutusreeglid;
b) esmaabi andmise põhimõtted tööõnnetuse korral;
c) ehitustöödel kehtivad jäätmekäitluse ja keskkonnaohutusnõuete normid;
d) maalritööks vajalikud elektrilised ja mehaanilised töövahendid, nende käsitsemise põhimõtted;
e) maalritööks vajalikud mõõteriistad (nt mõõdulatt, lood, mõõdulint jne), nende käsitsemise põhimõtted;
f) maalritöö peamised töövõtted, nende rakendamine erinevates töösituatsioonides;
g) materjalide tööks ettevalmistamise ja ladustamise nõuded
h) tööjoonised, nende põhjal erinevate arvutuste (pindala-, mahu- ja kuluarvestuse jne) tegemise meetodid;
i) maalritöödele esitatavad kvaliteedinõuded;
j) üldteadmised energiatõhusast ehitamisest;
k) üldteadmised klienditeenindusest.
