Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks.
a) Muutus kutsestandardi nimi (varasemalt metsanduse spetsialist, tase 5). Põhjus tuleneb erialaterminoloogiast tuleneva täpsustamise vajadusest. „Metsandus“ terminina on pigem katustermin, mille alla kuuluvad nii metsakorraldus, metsamajandus kui puidutööstus. Luua koolis õpetatav metsanduse spetsialist sisaldab ainult metsa majandamisega seotud tegevusi, mistõttu on täpsustatud ka käesolev kutsenimetus.
b) Varasema kahe kompetentsi asemel (metsanduse spetsialisti töö + metsuri töö) on nüüd a...lles jäänud üks. Välja on jäetud see osa, mis dubleeris madalama taseme kutse (metsur, tase 4) sisu. Loe edasiPeida
Metsanduse spetsialistid töötavad metsamajanduse ja puidu varumisega tegelevates organisatsioonides (ettevõtted, riigiasutused, metsaühistud jne).
Nad tunnevad hästi metsa kui ökosüsteemi ja oskavad majandada metsi säästlikult ja heaperemehelikult.
Metsamajanduse spetsialist, tase 5 on spetsialist..., kes planeerib ja korraldab metsamajanduslikke töid ning kontrollib tehtud tööde kvaliteeti. Tema tööülesannete hulka käib nii metsakasvatamise kui puiduvarumise ja puidu veo korraldamine.
Metsamajanduse spetsialist suhtleb oma töös tihedalt oma meeskonna liikmetega, klientidega ja partneritega. Loe edasiPeida
A.2 Tööosad
A.2.1 Metsamajanduslike tööde planeerimine ja korraldamine
1. Metsauuenduse planeerimine ja korraldamine
2. Metsauuenduse hooldamise ja valgustusraie planeerimine ja korraldamine
3. Raiest tuleva puidu sortimendi prognoosimine
4. Raiete planeerimine ja korraldamine
5. Puidu sortimendi kvaliteed...i ja mahu hindamine
6. Puiduveo planeerimine ja korraldamine Loe edasiPeida
A.3 Töö keskkond ja eripära
Metsamajanduse spetsialisti töö toimub nii kontoris kui looduslikus keskkonnas ja välitingimustes. Tööaeg on pandlik, kuna metsamajanduse spetsialist planeerib oma tööd ja tööaega ise. Olenevalt hooajast sisaldab töö erinevaid ülesandeid. Metsas viibimine eeldab head füüsilist vormi ja tervist.
Kutsealal töötamine eeldab orienteerumisvõimet looduses, ruumilise mõtlemise võimet, otsustus- ja vastutusvõimet, pingetaluvust, koostöö- ja suhtlemisvalmidust ning füüsilist vastupidavust ja tervist.
A.6 Kutsealane ettevalmistus
5. taseme metsamajanduse spetsialistina töötavatel inimestel on kas
a) vastava taseme erialane kutseharidus või
b) keskharidus, erialane töökogemus ja läbitud erialane täienduskoolitus
Metsamajanduse spetsialist, tase 5 kutse saamiseks tuleb tõendada kõik kompetentsid (B.2.1 – B.2.2).
B.2 Kompetentsid
Kohustuslikud kompetentsid
Nimetus
EKR tase
B.2.1
Metsamajanduslike tööde planeerimine ja korraldamine
5
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad:
1. Planeerib ja korraldab metsauuenduse rajamist, arvestades kehtivaid nõudeid, metsaandmeid ja metsakasvatuslikke põhimõtteid. Hindab tehtud uuendustööde kvaliteeti.
2. Planeerib ja korraldab metsauuenduse hooldamist ja valgustusraiet, arvestades kehtivaid nõudeid, metsaandmeid ja metsakasvatuslikke põhimõtteid. Hindab tehtud metsauuenduse hooldamise ja valgustusraie kvaliteeti.
3. Prognoosib takseerandmetest lähtudes ja/või paikvaatluse alusel raiest tulevat puidu sortimenti ja eeldatavat mahtu.
4. Planeerib ja korraldab raieid, lähtudes tootmisülesandest ja arvestades kehtivaid nõudeid, metsaandmeid ja metsakasvatuslikke põhimõtteid. Hindab tehtud raiete kvaliteeti.
5. Hindab puidu sortimendi kvaliteeti ja mahtu, lähtudes kvaliteedinõuetest, puidu sortimendi lehest ja mahu hindamise meetoditest.
6. Peab laoarvestust, lähtudes puidu sortimendist, mahust ning laoliikumise kannetest.
7. Planeerib ja korraldab puiduvedu, arvestades ilmaolusid, lähte- ja sihtkohti, laoplatside eripära, teedevõrku ja ajalisi ning muid piiranguid.
Teadmised:
1) metsabioloogia alused, sh põhilised puu- ja põõsaliigid, nende omadused ja kasvamine;
2) metsatüpoloogia;
3) metsakaitse alused, sh enamlevinud metsakahjustused;
4) metsatakseerimise põhimõtted;
5) topograafia alused;
6) metsainventeerimise töövahendid, nende kasutamise põhimõtted.
7) metsauuendamise võtted;
8) metsakultiveerimismaterjalide tüübid ja nende säilitusnõuded;
9) metsakasvatuslikud eesmärgid, võtted ja meetodid;
10) hooldus- ja uuendusraiete tegemise põhimõtted (puude valik, rinnaspindalade alammäärad, puistu raiekraadi/harvendusastme määramine jne);
11) puidu kvaliteedinõuded, puidurikked ja sortimenditähised;
12) puiduvarumise tehnoloogiad;
13) puidu koguse hindamise põhimõtted;
14) puidu laoarvestuse alused;
15) puiduveo korralduse alused;
16) metsamajanduslike tööde tehnoloogiad ja tehnoloogilise ahela toimimine;
17) GPS-seadmete ja kaartide kasutamise põhimõtted;
18) metsanduslikud infosüsteemid ja tarkavaralahendused, nende kasutamise põhimõtted;
19) geoinfosüsteemide kasutamise põhimõtted;
20) metsakorraldust ja metsa majandamist reguleerivad õigusaktid;
21) keskkonnakaitse, sertifitseerimise ja säästva metsanduse alused;
22) töökeskkonna ja -ohutuse alused;
23) metsaparanduse alused;
24) metsateede korrashoiu alused;
25) metsade kõrvalkasutus, sh jahikorraldus, puhkevõimalused jne.
Tegevusnäitajad:
1. Töötab eesmärgipäraselt, planeerib oma aega ja tegevusi ning arvestab võimalike muutustega töökorralduses või ümbritsevates oludes.
2. Jälgib tähtaegadest ning töö etappidest kinnipidamist.
3. Vastutab enda ja oma meeskonna tööülesannete täitmise ees.
4. Osaleb meeskonnatöös ja annab oma panuse ühise tulemuse saavutamiseks.
5. Kasutab ise ja jälgib, et meeskonnaliikmed kasutaksid materjale ja töövahendeid heaperemehelikult ja säästlikult ning töötaksid ettevõtte kasumlikkust järgides.
6. Täiendab ennast tööalaselt, õpib ja omandab uusi oskusi ning töövõtteid, -meetodeid ja -tehnikaid;
7. Hindab oma töös ettetulevaid ohufaktoreid. Väldib ja ennetab metsa-, pinnase- ja keskkonnakahjustuste tekkimist ning võtabkasutusele abinõud riskide maandamiseks. Käitub ohuolukordades (nt metsapõleng) adekvaatselt, annab õnnetusjuhtumi korral vältimatut abi ja kutsub professionaalse abi.
8. Langetab kiireid ja selgeid otsuseid ka mittetäieliku info alusel (sh keerulisi ja riski sisaldavad otsused).
9. Teeb koostööd klientide ja partneritega.
10. Kasutab oma töös arvutit järgmistes osaoskustes: infotöötlemine, kommunikatsioon ja ohutus iseseisva kasutaja tasemel, sisuloome ja probleemilahendus algaja kasutaja tasemel (Lisa 1 - Digipädevuste enesehindamise skaala)
11. Valdab eesti keelt tasemel B2 ja vähemalt ühte võõrkeelt tasemel B1 (Lisa 2 - Keelte oskustasemete kirjeldused).
