Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks.
Senise "Kirjeldus/Teadmised/Oskused"- formaadi asemel on kompetentsid sõnastatud tegevusnäitajatena. Tööosade jaotus on sarnane eelmise versiooniga, uuendamise käigus on tehtud mõningaid sisulisi parandusi kompetentsusnõuete osas.
Tarkvaraarendaja töö on kliendi vajaduste väljaselgitamine ja koostöös kliendiga töötava ja väärtust loova tarkvarasüsteemi loomine. Ta tagab tarkvara vajaliku kvaliteedi, kasutades parimaid praktikaid ja standardeid ning osaledes väljatöötatud lahenduse juurutamisel.
Tarkvaraarendaja valib sobiva...d vahendid ja viisid vastavalt ülesande olemusele ning mõistab loodava lahenduse konteksti. Ta hindab süsteemide keerukust ja hoiab lahenduse võimalikult lihtsana.
Tarkvaraarendaja hindab olemasolevat infosüsteemi ja näeb selle täiendamise võimalusi.
Ta osaleb meeskonna töös ja võtab selles sobiva rolli.
Ta mõistab infotehnoloogia põhimõtteid ning ettevõtluse ja juhtimise aluseid, on teadlik infotehnoloogia arengusuundadest ja nende mõjust tarkvarale.
Tarkavaraarendaja töötab siseruumis ja põhiliselt istudes, riskiteguriteks on sundasend arvutiga töötamisel ning koormus silmadele. Tarkvaraarendaja teeb koostööd erineva rahvusliku ning kultuuritaustaga klientide ja kolleegidega. Meeskonna liikmed võivad asuda üksteisest geograafiliselt kaugel.
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kutsete kirjeldamisel on aluseks Euroopa IKT
kompetentside raamistik (e-CF). Loe edasiPeida
Tarkvaraarendajatena töötavad tavaliselt inimesed, kellel on erialane rakenduskõrgharidus või kõrgharidus. Kutseoskused võivad olla omandatud ka täiendusõppes või töökohal õppides.
A.4 Enamlevinud ametinimetused
Tarkvaraarendaja, programmeerija, tarkvara testija, juhtiv tarkvaraarendaja.
A.5 Regulatsioonid kutsealal tegutsemiseks
Regulatsioonid kutsealal tegutsemiseks puuduvad.
B Kompetentsusnõuded
B.1 Kutse struktuur
Kutse taotlemisel nõutavad kompetentsid:
Kutse koosneb üldoskustest (B.2) ja kohustuslikest kompetentsidest (B.3.1-B.3.7).
B.2 Tarkvaraarendaja, tase 6 üldoskused
1) tugineb oma töös teadmistele programmeerimiskeeltest ja arendusvahenditest, disaini mustritest, algoritmidest ja andmestruktuuridest. andmebaasidest ja nende kasutusvõimalustest, kasutajaliidese arendamise tehnoloogiatest ja mustritest, tarkvara juriidilisest raamistikust;
2) tunneb üldiselt ett...evõtluse toimimise aluseid, organisatsiooni toimimist;
3) suhtub ratsionaalselt kliendi vajadustesse, seab realistlikke ootusi, et toetada vastastikuse usalduse süvenemist;
4) arvestab isiklike kutsealaste eesmärkide seadmisel organisatsiooni huve, kasutab organisatsiooni ressursse vastutustundlikult ja heaperemehelikult;
5) võtab vastutuse iseenda tegevuste eest oma pädevuse piires;
6) käitleb talle usaldatud informatsiooni vastavalt kehtivale korrale ja õigusaktidele;
7) peab tähtsaks eetilisi tõekspidamisi ja väärtusi ning juhib tähelepanu ebaeetilisele tegevusele;
8) osaleb meeskonnatöös;
9) märkab ja tunnustab teiste panust;
10) võrdleb isiklikku kompetentsust ülesande raskusastmega ja valib sobiva käitumisviisi;
11) valdab eesti keelt tasemel B1 ja inglise keelt tasemel B2 (vt Lisa 1). Loe edasiPeida
B.3 Kompetentsid
Kohustuslikud kompetentsid
Nimetus
EKR tase
B.3.1
Tarkvaralahenduse kavandamine koostöös kliendiga (e-CF kompetents A.5.)
6
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad:
1. teeb koostööd kliendiga tervikliku tarkvaralahenduse väljatöötamiseks, realiseerimiseks ja kasutamiseks;
2. selgitab välja kliendi vajadused ja piirangud (nõuded);
3. koostab lähteülesande, soovitab sobivaid tehnoloogiaid;
4. õpib tundma valdkonda ja modelleerib komponente;
5. kaasab klienti pidevalt, küsib ja annab pidevalt tagasisidet.
B.3.2
Lahenduse arhitektuuri analüüsimine ja valimine (e-CF kompetents A.5.)
6
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad:
1. kavandab lihtsama süsteemi arhitektuuri, kasutades tuttavaid tehnoloogiaid;
2. kavandab liidestused, arvestades olemasolevate süsteemide arhitektuuridega;
3. arvestab jõudluse nõuetega;
4. järgib andmeturbe põhimõtteid ja turvalisuse nõudeid.
Tegevusnäitajad:
1. organiseerib oma tööd töötava lahenduse arendamiseks, järgides tarkvaraarenduse põhimõtteid;
2. osaleb meeskonna töös;
3. rakendab arendusmetoodikat;
4. tegutseb kliendi prioriteetidest lähtudes.
Tegevusnäitajad:
1. loob töötava tarkvarasüsteemi, järgides parimaid praktikaid;
2. kirjutab jätkusuutlikku lähtekoodi ja ühiktestib;
3. teostab lihtsamaid liidestusi;
4. kasutab olemasolevat lähtekoodi;
5. lähtub kasutajakesksest disainist/kasutatavuse põhimõtetest.
B.3.5
Testimine (e-CF kompetents B.3.)
6
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad:
1. valideerib süsteemi ootuspärase toimimise;
2. valib sobivad testimismeetodid;
3. määratleb ja kavandab testjuhud ning viib need läbi;
4. arvestab konkreetse funktsionaalsuse kriitilisust;
5. automatiseerib testimisprotsessi.
Tegevusnäitajad:
1. paketeerib lahenduse;
2. kasutab rakenduse paigaldamiseks olemasolevat infrastruktuuri ja protsessi;
3. paigaldab lihtsama süsteemi erinevatesse keskkondadesse, järgides parimaid praktikaid ja kirjeldab paigalduse protsessi;
4. annab süsteemi üle teenuse haldajale.
B.3.7
Tarkvarasüsteemi toetamine (e-CF kompetents C.1.)
6
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad:
1. monitoorib tarkvarasüsteemi, kasutades monitooringusüsteeme ja analüüsivahendeid;
2. tuvastab, analüüsib ja lahendab veasituatsioone;
3. juhendab kasutajat.
C Üldteave ja lisad
Kutsestandardi tähis:
08-17102019-1.3/4k
Kutsetegevuse valdkond:
Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon
Vastutav kutsenõukogu:
Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Kutsenõukogu
