Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks.
Senise "Kirjeldus/Teadmised/Oskused"- formaadi asemel on kompetentsid sõnastatud tegevusnäitajatena. Tööosade jaotus on sarnane eelmise versiooniga, uuendamise käigus on tehtud mõningaid sisulisi parandusi kompetentsusnõuete osas.
Tarkvaraarenduse inseneri töö on kliendi vajaduste väljaselgitamine ja koostöös kliendiga töötava ja väärtust loova tarkvarasüsteemi loomine. Ta tagab tarkvara vajaliku kvaliteedi, kasutades parimaid praktikaid, standardeid ja pidades silmas tehtavate kulutuste optimaalsust ning osaledes väljatöötat...ud lahenduse juurutamisel.
Tarkvaraarenduse insener valib sobivad vahendid ja viisid vastavalt ülesande olemusele ning mõistab
loodava lahenduse konteksti. Ta hindab süsteemide keerukust ja hoiab lahenduse võimalikult lihtsana.
Tarkvaraarenduse insener hindab olemasolevat info-/tarkvarasüsteemi ja näeb selle täiendamise
võimalusi tarkvara elutsükli kontekstis.
Ta osaleb meeskonna töös ja võtab selles sobiva rolli (sageli ka liidri rolli), kaasates koostööpartnereid
kõigilt tasanditelt.
Ta mõistab infotehnoloogia põhimõtteid, ettevõtluse ja juhtimise aluseid, on teadlik ja kursis infotehnoloogia arengusuundadest ja nende mõjust organisatsioonile ning võtab aktiivse rolli nende juurutamisel.
Ta hindab lahenduse või lahenduse osade tootestamise võimalusi ja vajadusi ning projekteerib
vajadusel toote.
Tarkavaraarendaja töötab siseruumis ja põhiliselt istudes, riskiteguriteks on sundasend arvutiga töötamisel ning koormus silmadele. Tarkvaraarendaja teeb koostööd erineva rahvusliku ning kultuuritaustaga klientide ja kolleegidega. Meeskonna liikmed võivad asuda üksteisest geograafiliselt kaugel.
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kutsete kirjeldamisel on aluseks Euroopa IKT
kompetentside raamistik (e-CF). Loe edasiPeida
Tarkvaraarenduse inseneridena töötavad tavaliselt inimesed, kellel on erialane kõrgharidus.
Kutseoskused võivad olla omandatud täiendusõppes või töökohal õppides.
Kutse koosneb üldoskustest (B.2) ja kohustuslikest kompetentsidest (B.3.1-B.3.7).
B.2 Tarkvaraarenduse insener, tase 7 üldoskused
1) tugineb oma töös teadmistele programmeerimiskeeltest ja arendusvahenditest, disaini mustritest, algoritmidest ja andmestruktuuridest. andmebaasidest ja nende kasutusvõimalustest, kasutajaliidese arendamise tehnoloogiatest ja mustritest, tarkvara juriidilisest raamistikust; Vajadusel võtab kasutus...ele uusi arendusmeetodeid ja tehnoloogiaid;
2) tunneb põhjalikult ettevõtluse toimimise aluseid, organisatsiooni toimimist;
3) valib ja kohandab teadlikult suhtlemisstiili vastavalt situatsioonidele;
4) suhtub ratsionaalselt kliendi vajadustesse, seab realistlikke ootusi, et toetada vastastikuse usalduse süvenemist;
5) arvestab isiklike kutsealaste eesmärkide seadmisel organisatsiooni huve, kasutab organisatsiooni ressursse vastutustundlikult ja heaperemehelikult;
6) võtab vastutuse iseenda ja meeskonna/valdkonna tegevuste eest oma pädevuse piires;
7) käitleb talle usaldatud informatsiooni vastavalt kehtivale korrale ja õigusaktidele;
8) peab tähtsaks eetilisi tõekspidamisi ja väärtusi ning juhib tähelepanu ebaeetilisele tegevusele;
9) juhib meeskonna tööd, märkab ja tunnustab teiste panust;
10) võrdleb isiklikku kompetentsust ülesande raskusastmega ja valib sobiva käitumisviisi ning kaasab vajadusel vastava ala kompetentsiga spetsialiste;
11) julgustab ja toetab oma tegevustes igati õppiva organisatsiooni kontseptsiooni;
12) arendab ennast ja hoiab ennast kursis valdkonna arengutega;
13) valdab eesti keelt tasemel B1 ja inglise keelt tasemel B2 (vt Lisa 1). Loe edasiPeida
B.3 Kompetentsid
Kohustuslikud kompetentsid
Nimetus
EKR tase
B.3.1
Tarkvaralahenduse kavandamine koostöös kliendiga (e-CF kompetents A.5.)
7
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad:
1. teeb koostööd kliendiga tervikliku tarkvaralahenduse väljatöötamiseks, realiseerimiseks ja kasutamiseks;
2. hindab kliendi tegelikke vajadusi ja annab toimivat tagasisidet;
3. koostab lähteülesande ja planeerib selle täitmise, hindab ja valib tehnoloogiaid, lähtudes vajadustest;
4. modelleerib terviklahenduse;
5. kaasab erinevaid osapooli, küsib ja annab pidevalt tagasisidet.
B.3.2
Lahenduse arhitektuuri analüüsimine ja valimine (e-CF kompetents A.5.)
7
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad:
1. kavandab süsteemi arhitektuuri, kasutades sobivaid tehnoloogiaid ja tagades jätkusuutlikkuse;
2. kavandab süsteemide integratsiooni ja tagab süsteemide koostöövõime ning jätkusuutlikkuse, arvestades olemasolevate süsteemide arhitektuuridega;
3. tuvastab jõudluse vajaduse, arvestab jõudluse nõuetega ja nõuete muutusega;
4. järgib andmeturbe põhimõtteid ja turvalisuse nõudeid;
5. arvestab lahenduse kuluefektiivsusega;
6. arvestab tootestamise mõjuga.
Tegevusnäitajad:
1. organiseerib tööd töötava lahenduse arendamiseks, järgides tarkvaraarenduse põhimõtteid;
2. kaasab ja juhib meeskonda, valib situatsioonile sobiva rolli meeskonnas, kaasab erinevaid arendusprotsessi osapooli;
3. valib ja rakendab arendusmetoodikat;
4. tegutseb kliendi prioriteetidest lähtudes ja toetab klienti prioriteetide seadmisel.
Tegevusnäitajad:
1. loob töötava tarkvarasüsteemi, järgides parimaid praktikaid ja vajadusel juurutades uusi;
2. kirjutab jätkusuutlikku lähtekoodi ja ühiktestib;
3. realiseerib andmeid tarbivaid ja pakkuvaid liidestusi ning ümbritsevat taustsüsteemi;
4. kasutab ja parendab olemasolevat lähtekoodi;
5. lähtub kasutajakesksest disainist/kasutatavuse põhimõtetest.
B.3.5
Testimine (e-CF kompetents B.3.)
7
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad:
1. valideerib süsteemi ootuspärase toimimise, sh turva- ja käideldavusnõuetele vastavuse;
2. valib sobivad testimismeetodid;
3. määratleb ja kavandab testjuhud ning viib need läbi;
4. arvestab konkreetse funktsionaalsuse kriitilisust;
5. automatiseerib testimisprotsessi;
6. planeerib ja juhib testimisprotsessi.
Tegevusnäitajad:
1. planeerib tarkvarasüsteemi juurutamisprotsessi;
2. osaleb tarkvarasüsteemi juurutamisel või juhib seda;
3. paketeerib lahenduse;
4. loob paigaldamiseks vajaliku infrastruktuuri ja protsessi, järgides parimaid praktikaid;
5. paigaldab süsteemi erinevatesse keskkondadesse, järgides parimaid praktikaid ja kirjeldab paigalduse protsessi;
6. annab süsteemi üle teenuse haldajale;
7. annab süsteemi üle teenuse kasutajatele.
B.3.7
Tarkvarasüsteemi toetamine (e-CF kompetents C.1.)
7
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad:
1. valib ja juurutab tarkvarasüsteemi monitooringusüsteeme;
2. monitoorib tarkvarasüsteemi, kasutades monitooringusüsteeme ja analüüsivahendeid ning reageerib muutuvatele jõudlusvajadustele;
3. tuvastab, analüüsib ja lahendab veasituatsioone;
4. juhendab kasutajat ja tuvastab äriloogika või kasutatavuse probleeme.
C Üldteave ja lisad
Kutsestandardi tähis:
08-17102019-1.4/2k
Kutsetegevuse valdkond:
Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon
Vastutav kutsenõukogu:
Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Kutsenõukogu
