Kutseregister Kutseregister
Teksti suurus
Reavahe suurus
Kontrastsus
Tühista
Taasta vaikimisi seaded
Kutsestandardid: Kutseõpetaja, tase 7
Tagasi: Kutsestandardid |

Üldandmed
Kasutusala: Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks.
Nimetus: ET: Kutseõpetaja, tase 7
EN: Vocational teacher, EstQF Level 7
Spetsialiseerumised:
Osakutsed:
Kehtib alates: 01.01.2021
Kehtib kuni: 31.12.2025
Kutsestandardi versiooni number: 7
Muudatused võrreldes eelmise versiooniga:
Kutsestandard uuendati seoses lõppeva kehtivusajaga. Kutsestandardite ajakohastamisel parendati sõnastust ja struktuuri, vähendati kordusi.
Varem eraldi kompetentsina sõnastatud õpikeskkonna kujundamise nõuded on lisatud kompetentsi Õppimise ja õppija arengu toetamine.
Kohustuslik kompetents Juhtimine ja eestvedamine uue nimega Meeskonna ja protsesside juhtimine ning eestvedamine, valitav kompetents Praktika korraldamine on uue nimega Praktika juhendamine; lisati uus valitav kompetents Digi...
pedagoogika rakendamine.
Loe edasi
Peida
Kutsestandardi versioonid:
Kutse andja: Andmed puuduvad
A Kutsekirjeldus
A.1 Töö kirjeldus
Kutseõpetaja loob oma tegevusega tingimused ja suunab õppeprotsessi õppija tööks vajalike teadmiste ja oskuste omandamiseks. Ta toetab õppija isiksuse arengut ning kujundab tema valmisolekut elukestvaks õppeks. Kutseõpetaja väärtustab õppimist ning arendab ennast professionaalselt.
Kutseõpetaja, ta...
se 7 kutseõpetaja loob õppijale tingimused teadmiste, oskuste ja hoiakute arendamiseks õpetatavas valdkonnas. Ta arendab erialast väljaõpet mh väljaspool õppeasutust. Ta nõustab ja juhendab kolleege ning kujundab kutseõppe mainet.

Kutseõpetaja kutsealal on ka järgmistel tasemetel kutseõpetaja kutsed:
5. taseme kutseõpetaja õpetab põhiliselt praktilisi töövõtteid, kujundades õpilastes tööharjumusi ja praktilisi tööoskusi. Kutseõpetaja, tase 5 kutse sisaldab osakutset Praktikajuhendaja ettevõttes, tase 5.
6. taseme kutseõpetaja loob õppijale tingimused teadmiste, oskuste ja hoiakute arendamiseks õpetatavas valdkonnas. Koostöös ettevõtetega ja erialaliitudega arendab erialast väljaõpet õppeasutuses.
8. taseme kutseõpetaja lisaks eelnevale arendab üleriigilises ja rahvusvahelises koostöös erialast väljaõpet. Ta nõustab, juhendab ja koolitab kolleege ning algatab ja juhib arendustegevusi nii õppeasutuses kui ka väljaspool seda.

Loe edasi
Peida
A.2 Tööosad
A.2.1 Õppeprotsessi planeerimine
A.2.2 Õppimise ja õppija arengu toetamine
A.2.3 Refleksioon ja professionaalne enesearendamine
A.2.4 Erialaõppe arendamine
A.2.5 Kutseõppe maine kujundamine
A.2.6 Kolleegide toetamine
A.2.7 Meeskonna ja protsesside juhtimine ning eestvedamine
Valitavad tööosad
A.2.8 Praktika juhendamine
A.2.9 Täienduskoolituse kavandamine ja läbiviimine
A.2.10 Hariduslike erivajadustega õppija toetamine
A.2.11 Digipedagoogika rakendamine
A.3 Kutsealane ettevalmistus
Üldjuhul on 7. taseme kutseõpetajal kõrgharidus õpetatavas valdkonnas või kõrgharidus ja töökogemus õpetatavas valdkonnas. Kui õpetataval erialal puudub kõrghariduse saamise võimalus, on soovitatav omada kutsetunnistust õpetatavas valdkonnas ja töökogemust kutseõpetajana.
Kutseõpetaja, tase 7 on õp...
etamisala valdkonna ettevalmistusega, mis on omandatud tasemeõppes või täienduskoolitusel.
Loe edasi
Peida
A.4 Enamlevinud ametinimetused
Kutseõpetaja.
A.5 Regulatsioonid kutsealal tegutsemiseks
Töötamine kutseõpetajana on reguleeritud kutseõppeasutuse seadusega.
A.6 Tulevikuoskused
Kutseõpetajate teadmised eripedagoogika, andragoogika ja psühholoogia alal, samuti võõrkeele- ja meeskonnatöö oskused ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamise oskused vajavad arendamist. (OSKA uuring Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: Haridus ja teadus, 2018)
B Kompetentsusnõuded
B.1 Kutse struktuur
Kutse taotlemisel nõutavad kompetentsid: Selle kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste (B.2) ja kohustuslike kompetentside B.3.1 – B.3.7 tõendamine. Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.3.8 – B.3.11.
B.2 Kutseõpetaja, tase 7 üldoskused
1. juhindub oma töös õpetaja kutse-eetikast; toetab oma tegevuste kaudu kutse-eetika ja õpetaja ameti laiemat teadvustamist ning väärtustamist ühiskonnas; järgib üldinimlikke ja ühiskondlikke väärtusi ja norme erinevates keskkondades; kujundab oma eeskujuga õppijate väärtusi;
2. on orienteeritud t...
ulemustele ja isiklike tööeesmärkide saavutamisele; otsib võimalusi enesearendamiseks ja karjääris edasiliikumiseks; tuleb välja uute ideedega ja viib neid ellu, arvestades teaduspõhisuse ja parimate praktikatega; märkab probleeme ja neis peituvaid võimalusi; reageerib paindlikult muutustele ja hindab riske;
3. märkab, tunnustab, innustab õppijat, lapsevanemat ja kolleegi, tunnustab ka väikseid edusamme; toetab õpimotivatsiooni kujunemist läbi tähenduslike ja jõukohaste õpisituatsioonide loomise, eneseteostuse ja õppimisest tekkiva rahulolu soodustamise; märkab mittemotiveerivate situatsioonide teket õpiprotsessis ja leiab lahendusi nende kõrvaldamiseks individuaalsel või rühma tasandil;
4. hindab end ennastjuhtiva õppijana, määratledes enda õpistrateegiaid, õpiprotsessi, -vajadusi ja -võimalusi ning enda tugevaid ja nõrku külgi elukestva õppijana; arendab ennast eesmärgipäraselt;
5. määratleb ennast õpetaja ja õppiva professionaalina ning tajub sellest lähtuvat vastutust ja rolli ühiskonnas; analüüsib oma professionaalset arengut, olles avatud tagasisidele ja arvestab sellega enesearengu kavandamisel; tegutseb teadliku ja vastutustundliku kodanikuna;
6. koostööd tehes näitab üles austust ja hoolivust, aktsepteerides inimeste erinevusi ning arvestab neid; toob koostöösse oma teadmised ja kogemused ning rakendab neid koostööpartnerite võimestamisel; väärtustab koostööd ja analüüsib selle tõhusust;
7. loob positiivse suhtluskeskkonna ja käitub vastavalt headele suhtlemistavadele; juhib oma emotsioone ja käitumisviise vastavalt situatsioonile; esindab õpetaja professiooni, suheldes erinevate sihtgruppidega, loob koostööks vajalikke suhtevõrgustikke; kujundab õppijate kommunikatsiooni-/ suhtlemisoskusi; analüüsib ja arendab oma suhtlemisoskusi, annab konstruktiivset tagasisidet ja on sellele avatud;
8. arvestab oma töös Eesti ja Euroopa kultuuripärandit ja -saavutusi, erinevate regioonide kultuurilist ja keelelist mitmekesisust ja vajadust seda säilitada ning loomingulise eneseväljendamise olulisust igapäevaelus;
9. mõistab ja rakendab matemaatikale, loodusteadustele ja tehnoloogiale omaseid teadmisi ja meetodeid probleemide lahendamisel; tõlgendab matemaatilisi tulemusi igapäevaelu kontekstis; loob tehnoloogilisi lahendusi ja tegutseb nii looduslikus kui ka tehnoloogiarikkas keskkonnas, arvestades looduse, tehnoloogia ja ühiskonna vastasmõjusid;
10. järgib säästva arengu põhimõtteid ja käitub keskkonnasäästlikult; vahendab jätkusuutlikkuse ja keskkonnateadlikkuse põhimõtteid;
11. järgib hariduse valdkonda, kutseharidust ja õpetatavat eriala reguleerivaid õigusakte; järgib töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid, juhendab õppijaid tööohutuse alaselt ja tagab nende järgimise õppeprotsessis;
12. valdab eesti keelt vastavalt keeleseaduse nõuetele; kasutab oma töös korrektset õpetamiskeelt kõnes ja kirjas ning väljendab ennast arusaadavalt; kasutab oma töös vähemalt ühte võõrkeelt;
13. kasutab oma töös digioskuste osaoskusi info haldamine, suhtlemine digikeskkondades, sisuloome ja turvalisus (vt lisa 1 Digioskused); hindab ja arendab oma digikompetentsust.

Loe edasi
Peida
B.3 Kompetentsid
Kohustuslikud kompetentsid
    Nimetus EKR tase
B.3.1 Õppeprotsessi planeerimine 7

Tegevusnäitajad:
1. Enda töö kavandamine:
kavandab oma tegevused õppeaastaks, arvestades tööülesandeid ja organisatsiooni tööplaani/tegevuskava, teeb selles koostööd kolleegidega; teeb ettepanekuid organisatsiooni tööplaani täiendamiseks; kavandab õppetegevust lähtuvalt nüüdisaegsest õpikäsitlusest, õppekavast ja sellega seonduvatest dokumentidest ning tagasiside analüüsist; kaasates kolleege kohandab või koostab nõuetekohase mooduli rakenduskava, arvestades sihtrühma ja lõimingu aspekte; toetab kolleege õppetegevuse kavandamisel.
2. Õppetegevuse kavandamine:
püstitab õppe eesmärgi lähtuvalt õppekava ja mooduli õpiväljunditest, arvestades võtmepädevusi ja eriala- ning üldõpingute lõimingut; valib õpiväljunditest, sihtrühmast, õppija eripärast ja lõimingust lähtuvalt õppemeetodid; valib õppetööks asja- ja ajakohase õppevara, lähtudes õpiväljunditest ja õppija eripärast, tagab õppematerjalide õigeaegse olemasolu vastavalt organisatsiooni töökorraldusele; planeerib õpiväljunditest lähtuva, õppija eripära arvestava hindamismetoodika; toetab kolleege õppetegevuse kavandamisel.
B.3.2 Õppimise ja õppija arengu toetamine 7

Tegevusnäitajad:
1. Õppija arengu- ja õpivajaduste väljaselgitamine:
selgitab välja õppija arengu- ja õpivajadused, sh võtmepädevuste osas, lähtudes õppija eripärast ning arvestades varasemat õpi- ja töökogemust, kaasates õppijaid ja kolleege; analüüsib saadud tulemusi õppetegevuse kavandamiseks.
2. Turvalise, õppija arengut soodustava õpikeskkonna loomine:
kujundab õppimist ja õppija arengut soodustava vaimselt, sotsiaalselt ja füüsiliselt turvalise õpikeskkonna vastavalt õpiväljunditele, arvestades õppija eripära ning lähtudes õpiväljunditest ja kaasaegsest tehnoloogiast; toetab kolleege õpikeskkonna loomisel ja kasutamisel; teeb ettepanekuid õpikeskkonna parendamiseks; märkab grupiprotsesse ja arvestab oma tegevuses grupi mõju iga liikme õpimotivatsioonile, õppimise tulemuslikkusele ja üldinimlike väärtuste ning hoiakute kujunemisele; suunab grupiprotsesse õppijate arengut soodustava keskkonna loomiseks, arvestades sihtrühma eripära; tegutseb ohu ja esmaabi vajaduse korral vastavalt organisatsioonis kehtestatud nõuetele.
3. Õppijate arengu toetamine õpieesmärkide saavutamisel:
selgitab õppijatele õppe eesmärke, oodatavaid õpiväljundeid, õppesisu ja hindamise põhimõtteid lähtuvalt õppekavast; viib läbi õppe, lähtudes õppekavast, kasutades õppija arengut toetavaid õppemeetodeid, töövõtteid, materjale ja vahendeid; lõimib õppeprotsessis teoreetilist ja praktilist õpet ning võtmepädevusi; kogub ja analüüsib sobivate meetoditega informatsiooni õppijate erialase arengu ja motivatsiooni kohta õppe tulemuslikkuse parendamiseks, kaasates kolleege; motiveerib õppijaid, kasutades erinevaid võimalusi; planeerib ja rakendab individuaalset lähenemist, arvestades õppija eripära; vajadusel osaleb individuaalse õppekava koostamisel ja rakendab seda; nõustab kolleege õppija arengu toetamisel.
4. Õppimist ja õppija arengut toetav tagasiside ja hindamine:
koostab ja arendab koostöös kolleegidega hindamise osa rakenduskavas; nõustab kolleege hindamismeetodite kasutamisel ja hindamiskriteeriumide väljatöötamisel, arvestades õppekava eesmärke, õpiväljundeid ja õppijate eripära; annab õppijatele õpiväljundite saavutamise kohta õppimist toetavat tagasisidet ja individuaalseid soovitusi kogu õppe vältel, lähtudes hindamiskriteeriumidest; hindab õppija õpiväljundite saavutamist, lähtudes väljundipõhise hindamise põhimõtetest ning kasutades aja- ja asjakohaseid hindamismeetodeid; analüüsib tagasisidest lähtuvalt hindamismeetodite ja -kriteeriumide asjakohasust õppija õpiväljundite saavutamisel; kohandab hindamismeetodeid lähtuvat õppijate eripärast ja tagasisidest.
5. Osapoolte informeerimine ja kaasamine:
korraldab osapoolte õpieesmärkidest, õppe sisust, õppe- ja praktikakorraldusest (sh VÕTA võimalustest, hindamisest), tugiteenustest informeerimiseks sündmusi (nt lapsevanemate koosolek, kovisioon, koostööpartnerite ümarlaud); kaasab õppijaid jt osapooli õpitegevusse, tagasisidesse ja hindamisse, kasutades erinevaid meetodeid.
B.3.3 Refleksioon ja professionaalne enesearendamine 7

Tegevusnäitajad:
1. Õpetaja oma töö refleksioon, analüüsimine ja enesehindamine:
reflekteerib oma tööd, tuues välja õnnestumised ja arenguvajadused, kasutades erinevaid refleksioonimeetodeid; kogub oma tööle regulaarselt tagasisidet, reflekteerib oma tööd regulaarselt koos õppijate, kolleegide, juhiga; analüüsib järjepidevalt oma tegevust, lähtuvalt õpetajale kehtestatud kompetentsusnõuetest ning toetudes refleksioonile ja tagasisidele; seab endale konkreetseid arengueesmärke, lähtudes enese arenguvajadustest.
2. Enese professionaalne arendamine:
hoiab end järjepidevalt kursis eri- ja kutseala arengutega, parimate praktikatega ning uuenduslike tehnoloogiatega, kasutades neid oma töös ja jagades neid kolleegidega; loob õpikogukonna ja juhib selle tegevust enda ja kolleegide professionaalse arengu ning selle kaudu õppija arengu toetamise eesmärgil; arendab oma õpetamise ja erialaseid kompetentse (nt stažeerides, tehes ettekandeid erialakonverentsidel, messidel, infopäevadel, osaledes õpirändes, praktikal välisriigis, erialastes koostööprojektides ja võrgustikes, töötades läbi erialast või õpetamisega seotud kirjandust), lähtudes oma arenguvajadustest ja -eesmärkidest; nõustab kolleege tööalaselt.
B.3.4 Erialaõppe arendamine 7

Tegevusnäitajad:
1. Õppekava, sh rakenduskava koostamine ja arendamine:
juhib õppekava koostamise töörühma koolis, arvestades sihtrühma ja eriala arengut ning kaasates kolleege, tööandjate esindajaid jt sotsiaalseid partnereid; nõustab ja toetab kolleege regulaarselt ja eesmärgipäraselt õppekava ja rakenduskavade koostamisel.
2. Õppevara ja metoodiliste materjalide koostamine, kohandamine ja uuendamine:
koostab, kohandab ja parendab õppevara, lähtudes eriala arengust, tehnoloogia uuendustest, sihtrühma eripärast ja tuginedes pedagoogilisele teadmusele ja parimatele praktikatele ning kasutades sobivaid haridustehnoloogilisi vahendeid ja võimalusi; jagab õppevara kolleegidega.
3. Kaasaegsete tehnoloogiate kasutusvõimaluste tutvustamine ja rakendamine erialaõppes:
valib tehnoloogiaid erialaõppes kasutamiseks ning analüüsib nende kasutamise vajalikkust; kasutab erialaõppes uuenduslikke tehnoloogiaid, julgustab kolleege nende kasutamisel; arendab erialaõppe tehnoloogiaid ja rakendab neid erialaõppes.
4. Osalemine kooli arendustegevustes ja kvaliteeditagamise protsessis:
osaleb kooli arendustegevustes, täites oma pädevuse piires sellega seotud ülesandeid; kavandab ja juhib õppekavarühma arendamise protsessi lähtuvalt kooli arengukava eesmärkidest ja tegevuskavast; teeb ettepanekuid koolikorralduslike dokumentide aja- ja asjakohastamiseks ning uuendusteks organisatsioonis.
5. Erialaste võistluste ja konkursside korraldamine:
korraldab erialaseid kutsemeisterlikkuse võistlusi ja konkursse; koostab koostöös kolleegide ja ekspertidega võistlusjuhendeid.
B.3.5 Kutseõppe maine kujundamine 7

Tegevusnäitajad:
1. Avalikkuse teavitamine oma eriala kutseõppe võimalustest, eriala ja kutsehariduse populariseerimine:
populariseerib erineval viisil oma eriala, kutseharidust ja kutseõpetaja kutset, sh levitab teavet oma kutseala kutseõppe võimaluste kohta, korraldab õpetatavat eriala tutvustavaid sündmusi organisatsioonis ja väljaspool seda, avaldab kirjutisi või teeb ettekandeid eriala ning kutseõppe teemadel.
2. Organisatsiooni kultuuri kujundamine:
osaleb organisatsiooni kultuuri kujundamise protsessis, lähtudes õppekasvatustöös organisatsiooni väärtustest; teeb ettepanekuid ja pakub lahendusi organisatsiooni kultuuri arendamiseks; panustab kooli traditsioonide järgimisse.
B.3.6 Meeskonna ja protsesside juhtimine ning eestvedamine 7

Tegevusnäitajad:
1. Meeskonna juhtimine ja eestvedamine:
seab koos meeskonnaga selle tegevuse eesmärgid, lähtudes organisatsiooni ülesannetest, eesmärkidest ja väärtustest; juhib meeskonda eesmärgipäraselt, kaasates kolleege arendustegevustesse; motiveerib ja innustab meeskonnakaaslasi; langetab asjakohaseid otsuseid, võtab vastutuse otsuste, tegevuste ja tulemuste eest; annab asjakohast tagasisidet.
2. Protsesside juhtimine:
algatab ja käivitab protsessi lähtuvalt eesmärkidest; planeerib ja leiab ressursid protsesside läbiviimiseks; jälgib tegevuste läbiviimist, vajadusel kavandab muudatusi; analüüsib ja hindab tegevusi ning tulemusi, annab tagasisidet; korraldab probleemide lahendamise.
3. Töö korraldamine:
korraldab meeskonna tööd, andes meeskonna liikmetele asjakohaseid ülesandeid vastavalt nende oskustele, võimetele, isikuomadustele ja motivatsioonile, kasutades sobivaid juhtimisvõtteid; prioriseerib tegevused; delegeerib tööülesandeid otstarbekalt ning annab selgeid juhiseid; tagab meeskonna liikmete informeerituse töötervishoiu- ja tööohutusnõuetest, jälgib nende täitmist; analüüsib olukorda ja lahendab sellega seotud probleemid.
B.3.7 Kolleegide toetamine 7

Tegevusnäitajad:
1. Kolleegide koolitamine:
kavandab ja viib läbi täienduskoolitusi kolleegidele lähtuvalt kooli arengueesmärkidest ja koolitusplaanist.
2. Kolleegide mentorlus või õpetajakoolituse praktika juhendamine:
toetab juhendatavat kolleegi kooli ja õpetajatööga kohanemisel lähtuvalt tema arenguvajadustest; analüüsib ja hindab koostöös kolleegiga tema tööalast tegevust, annab kolleegile toetavat tagasisidet; või juhendab õpetajakoolituse praktikat lähtuvalt praktika eesmärgist ja praktikandi vajadustest.
Valitavad kompetentsid
Lisaks on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.3.8 – B.3.11.
    Nimetus EKR tase
B.3.8 Praktika juhendamine 7

Tegevusnäitajad:
1. Praktika ettevalmistamine:
planeerib lähtuvalt praktika eesmärgist õppijate praktikaks ettevalmistuse; osaleb praktikakoha sobivuse hindamisel; selgitab õppijatele ja praktikakoha juhendajatele praktika eesmärke, õpiväljundeid ning hindamist; toetab õppijat individuaalsete praktikaeesmärkide seadmisel; nõustab kolleege praktika ettevalmistamisel; viib läbi koostööseminare, kaasates osapooli; koolitab praktikajuhendajaid lähtuvalt praktika eesmärkidest ja sisust; osaleb praktika arendustegevustes.
2. Praktika juhendamine:
toetab õppijat eesmärkide saavutamisel; juhendab õppijat praktikaga seotud küsimustes ja enesehindamisel; juhendab kooli ja praktikakoha esindajaid praktikakorralduse küsimustes; arendab praktikakoha ja kooli koostööd praktika läbiviimisel.
3. Praktika hindamine:
annab õppijale tagasisidet praktika õpiväljundite saavutamise kohta; korraldab praktika hindamise vastavalt õppekavas sätestatud hindamiskriteeriumitele, kaasates kooli ja praktikakoha esindajaid; analüüsib praktika tulemuslikkust, arvestades õpiväljundite/praktikale seatud eesmärkide saavutatust ja õppijate, kooli ning praktikakoha esindajate tagasisidet.
B.3.9 Täienduskoolituse kavandamine ja läbiviimine 7

Tegevusnäitajad:
1. Koolitusvajaduse selgitamine:
analüüsib koolitusturgu; analüüsi tulemustest ning valdkonna arengust lähtudes teeb koolituspakkumisi, kaasates erinevaid osapooli; selgitab välja ja analüüsib erinevaid osapooli kaasates täienduskoolitusel osalejate koolitusvajadused.
2. Koolituse planeerimine:
koostab täienduskoolituse õppekava, arvestades sihtrühma vajadusi ja kaasates osapooli; kavandab õppe lähtuvalt täienduskoolituse õppekavast ja osalejate eripärast; valib sobivad hindamismeetodid õpiväljundite saavutatuse hindamiseks; kavandab tegevused õppimist toetava õppekeskkonna loomiseks; analüüsib, kohandab ja parendab koostöös kolleegidega täienduskoolituse õppekava, tagades selle asja- ja ajakohasuse.
3. Täienduskoolituse läbiviimine:
viib läbi täienduskoolituse, lähtudes kavandatust ning arvestades õpi- või töökeskkonna ja osalejate eripära; kohandab õppeprotsessi vastavalt osalejate edasijõudmisele; märkab ja tunneb grupi arengus toimuvat, reageerib õpiprotsessi toetaval viisil; pakub õppijaile tuge õpioskuste omandamisel, juhendades iseseisvat õppimist ja tagasisidestades õppija tegevust; hindab õpiväljundite saavutatust, kasutades asjakohaseid hindamismeetodeid; juhendab ja nõustab kolleege täienduskoolituse läbiviimise protsessis.
4. Tagasiside analüüs:
kogub sobivate meetoditega tagasisidet õppijatelt ja teistelt osapooltelt ning analüüsib seda (sh oma tegevust); teeb koolituse tulemustest ja tagasiside analüüsist lähtuvalt ettepanekuid õppekava parendamiseks; analüüsib täienduskoolituse läbiviimise protsessi organisatsioonis ning sellest tulenevalt teeb ettepanekuid täienduskoolituse arendamiseks.
B.3.10 Hariduslike erivajadustega õppija toetamine õppeprotsessis 7

Tegevusnäitajad:
1. Kaasava hariduse põhimõtete rakendamine õppeprotsessis:
orienteerub HEV valdkonda puudutavates õigusaktides, mõistab ja kasutab HEV valdkonnas kasutatavat enamlevinud terminoloogiat; teab ja kasutab hariduslike erivajadustega seotud õppekorralduse võimalusi; märkab õppeprotsessis teistest eristuvat õppijat ja toe vajadust; kirjeldab tuge vajava õppija õpioskusi, käitumist, psüühilisi protsesse jm; hindab ja analüüsib õppija teadmiste, oskuste ja üldpädevuste vastavust õppekavas kirjeldatud oodatavatele õpiväljunditele; tunneb ära tuge vajavate õppijate erivajaduste liigid ja koostöös osapooltega selgitab välja individuaalsed õpivajadused; osaleb tugimeetmete rakendusplaani koostamisel ning selle elluviimisel.
2. Õppe kohandamine:
kujundab õpikeskkonda vastavalt õppija vajadustele ja arengule, tagades õpitoe ja eduelamuse; viib läbi õppija arengut toetavaid tegevusi individuaalselt või rühmas; seab võimalusel koos tuge vajava õppijaga õppijale jõukohased õpieesmärgid, vajadusel koostab ja rakendab individuaalseid õppekavu, jõukohastab õppevara ja töökorraldusi, suunab õppijat kasutama abimaterjale; rakendab tugirühma soovitusi tuge vajavatele õppijatele; teeb õppe kohandamisel ja rakendatud tugimeetmete efektiivsuse analüüsimisel koostööd tugispetsialistide ja kolleegidega; annab HEV õppijale jt osapooltele tagasisidet õppija arengu kohta.
3. Nõustamine:
nõustab kolleege õppija toetamisel õpiprotsessis, sh õpikeskkonna, õppematerjalide ja õppemeetodite kohandamisel; juhendab õppetegevusse kaasatud isikuid (tugiisikuid, praktikante, praktika juhendajaid jt); analüüsib rakendatud tugimeetmeid ja teeb tugirühmale ettepanekuid õppekorralduse muutmiseks lähtuvalt tuge vajavate õppijate vajadustest.
B.3.11 Digipedagoogika rakendamine 7

Tegevusnäitajad:
1. Koolitamine ja nõustamine:
loob ja koostab juhend- ja metoodilisi materjale digivahendite rakendamiseks piirkondlikul tasandil; korraldab ja viib läbi digipädevuste arengut ja erinevate digivahendite mõtestatud kasutamist toetavaid koolitusi väljaspool oma õppeasutust; soovitab digivahendeid, nõustab ja abistab kolleege digivahendite leidmisel, kasutusele võtmisel, ja turvalisel kasutamisel; tõhustab koostöös oma piirkonna koolidega digivahendite kasutamist õppetöös.
2. Õpikeskkonna kujundamine:
analüüsib organisatsiooni digitaristut ja teeb ettepanekuid selle kaasajastamiseks ning rakendamiseks nii õppeprotsessis kui õppeasutuse juhtimises; hindab turvariske ja teeb ettepanekuid nende maandamiseks.
3. Arendustegevus:
toetab ja hindab digivahendite väljapakkumise ja digipädevuse õppetöösse lõimimisega õppekava arendustööd; osaleb digivaldkonna strateegia väljatöötamises ja seiramises ning valdkondlikes koostöövõrgustikes kooli ja piirkonna tasandil; toetab haridusasutuse juhtkonda haridustehnoloogia valdkonna strateegilises planeerimises.
C Üldteave ja lisad
Kutsestandardi tähis: 21-28042020-1.3/7k
Kutsetegevuse valdkond: Haridus
Vastutav kutsenõukogu: Hariduse Kutsenõukogu
Kutsenõukogu otsuse number: 23
Kutsenõukogu otsuse kuupäev: 28.04.2020
EKR tase: 7
Viide Euroopa kvalifikatsiooniraamistikule (EQF): 7
Valdkond: HARIDUS JA KULTUUR
Kutseala: Õpetamine
Kutse grupp: Kutseõpetaja
Ametite (ISCO) klassifikaator: 2 Tippspetsialistid
23 Pedagoogika tippspetsialistid
232 Kutseõpetajad
2320 Kutseõpetajad
ISCED klassifikaator: 01 Haridus
011 Haridus
0114 Aineõpetajate koolitus
EMTAK klassifikaator: P HARIDUS
85 Haridus
Kutsestandardi lisad
Lisa 1 Digioskused
Standardi töörühm
Nimi Institutsioon
Tiia Murulaid ETKA Andras
Riina Müürsepp EKEÜ tööandjate esindaja (Pärnumaa Kutsehariduskeskus)
Kaie Piiskop SA Innove
Liivi Raudsepp EKEÜ spetsialistide esindaja (Tartu Kutsehariduskeskus)
Sirje Rekkor kutseõpetaja kutsete andja Tallinna Ülikooli kutsekomisjoni esindaja
Meidi Sirk Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituut
Mari Tikerpuu Haridus-ja Teadusministeerium

Tagasi: Kutsestandardid |
PIKSEL
Avaleht Väljastatud kutsed
Kutsestandardid
Kutsetunnistuse lisad Kompetentsid Kutse andjad Kutsenõukogud Väljavõtted kutseregistrist