Tegevusnäitajad:
1. Enda töö kavandamine:
kavandab oma tegevused õppeaastaks, arvestades tööülesandeid ja organisatsiooni tööplaani/tegevuskava, teeb selles koostööd kolleegidega; teeb ettepanekuid organisatsiooni tööplaani täiendamiseks; kavandab õppetegevust lähtuvalt nüüdisaegsest õpikäsitlusest, õppekavast ja sellega seonduvatest dokumentidest ning tagasiside analüüsist; kaasates kolleege kohandab või koostab nõuetekohase mooduli rakenduskava, arvestades sihtrühma ja lõimingu aspekte; toetab kolleege õppetegevuse kavandamisel.
2. Õppetegevuse kavandamine:
püstitab õppe eesmärgi lähtuvalt õppekava ja mooduli õpiväljunditest, arvestades võtmepädevusi ja eriala- ning üldõpingute lõimingut; valib õpiväljunditest, sihtrühmast, õppija eripärast ja lõimingust lähtuvalt õppemeetodid; valib õppetööks asja- ja ajakohase õppevara, lähtudes õpiväljunditest ja õppija eripärast, tagab õppematerjalide õigeaegse olemasolu vastavalt organisatsiooni töökorraldusele; planeerib õpiväljunditest lähtuva, õppija eripära arvestava hindamismetoodika; toetab kolleege õppetegevuse kavandamisel.

Tegevusnäitajad:
1. Õppija arengu- ja õpivajaduste väljaselgitamine:
selgitab välja õppija arengu- ja õpivajadused, sh võtmepädevuste osas, lähtudes õppija eripärast ning arvestades varasemat õpi- ja töökogemust, kaasates õppijaid ja kolleege; analüüsib saadud tulemusi õppetegevuse kavandamiseks.
2. Turvalise, õppija arengut soodustava õpikeskkonna loomine:
kujundab õppimist ja õppija arengut soodustava vaimselt, sotsiaalselt ja füüsiliselt turvalise õpikeskkonna vastavalt õpiväljunditele, arvestades õppija eripära ning lähtudes õpiväljunditest ja kaasaegsest tehnoloogiast; toetab kolleege õpikeskkonna loomisel ja kasutamisel; teeb ettepanekuid õpikeskkonna parendamiseks; märkab grupiprotsesse ja arvestab oma tegevuses grupi mõju iga liikme õpimotivatsioonile, õppimise tulemuslikkusele ja üldinimlike väärtuste ning hoiakute kujunemisele; suunab grupiprotsesse õppijate arengut soodustava keskkonna loomiseks, arvestades sihtrühma eripära; tegutseb ohu ja esmaabi vajaduse korral vastavalt organisatsioonis kehtestatud nõuetele.
3. Õppijate arengu toetamine õpieesmärkide saavutamisel:
selgitab õppijatele õppe eesmärke, oodatavaid õpiväljundeid, õppesisu ja hindamise põhimõtteid lähtuvalt õppekavast; viib läbi õppe, lähtudes õppekavast, kasutades õppija arengut toetavaid õppemeetodeid, töövõtteid, materjale ja vahendeid; lõimib õppeprotsessis teoreetilist ja praktilist õpet ning võtmepädevusi; kogub ja analüüsib sobivate meetoditega informatsiooni õppijate erialase arengu ja motivatsiooni kohta õppe tulemuslikkuse parendamiseks, kaasates kolleege; motiveerib õppijaid, kasutades erinevaid võimalusi; planeerib ja rakendab individuaalset lähenemist, arvestades õppija eripära; vajadusel osaleb individuaalse õppekava koostamisel ja rakendab seda; nõustab kolleege õppija arengu toetamisel.
4. Õppimist ja õppija arengut toetav tagasiside ja hindamine:
koostab ja arendab koostöös kolleegidega hindamise osa rakenduskavas; nõustab kolleege hindamismeetodite kasutamisel ja hindamiskriteeriumide väljatöötamisel, arvestades õppekava eesmärke, õpiväljundeid ja õppijate eripära; annab õppijatele õpiväljundite saavutamise kohta õppimist toetavat tagasisidet ja individuaalseid soovitusi kogu õppe vältel, lähtudes hindamiskriteeriumidest; hindab õppija õpiväljundite saavutamist, lähtudes väljundipõhise hindamise põhimõtetest ning kasutades aja- ja asjakohaseid hindamismeetodeid; analüüsib tagasisidest lähtuvalt hindamismeetodite ja -kriteeriumide asjakohasust õppija õpiväljundite saavutamisel; kohandab hindamismeetodeid lähtuvat õppijate eripärast ja tagasisidest.
5. Osapoolte informeerimine ja kaasamine:
korraldab osapoolte õpieesmärkidest, õppe sisust, õppe- ja praktikakorraldusest (sh VÕTA võimalustest, hindamisest), tugiteenustest informeerimiseks sündmusi (nt lapsevanemate koosolek, kovisioon, koostööpartnerite ümarlaud); kaasab õppijaid jt osapooli õpitegevusse, tagasisidesse ja hindamisse, kasutades erinevaid meetodeid.

Tegevusnäitajad:
1. Õpetaja oma töö refleksioon, analüüsimine ja enesehindamine:
reflekteerib oma tööd, tuues välja õnnestumised ja arenguvajadused, kasutades erinevaid refleksioonimeetodeid; kogub oma tööle regulaarselt tagasisidet, reflekteerib oma tööd regulaarselt koos õppijate, kolleegide, juhiga; analüüsib järjepidevalt oma tegevust, lähtuvalt õpetajale kehtestatud kompetentsusnõuetest ning toetudes refleksioonile ja tagasisidele; seab endale konkreetseid arengueesmärke, lähtudes enese arenguvajadustest.
2. Enese professionaalne arendamine:
hoiab end järjepidevalt kursis eri- ja kutseala arengutega, parimate praktikatega ning uuenduslike tehnoloogiatega, kasutades neid oma töös ja jagades neid kolleegidega; loob õpikogukonna ja juhib selle tegevust enda ja kolleegide professionaalse arengu ning selle kaudu õppija arengu toetamise eesmärgil; arendab oma õpetamise ja erialaseid kompetentse (nt stažeerides, tehes ettekandeid erialakonverentsidel, messidel, infopäevadel, osaledes õpirändes, praktikal välisriigis, erialastes koostööprojektides ja võrgustikes, töötades läbi erialast või õpetamisega seotud kirjandust), lähtudes oma arenguvajadustest ja -eesmärkidest; nõustab kolleege tööalaselt.

Tegevusnäitajad:
1. Õppekava, sh rakenduskava koostamine ja arendamine:
juhib õppekava koostamise töörühma koolis, arvestades sihtrühma ja eriala arengut ning kaasates kolleege, tööandjate esindajaid jt sotsiaalseid partnereid; nõustab ja toetab kolleege regulaarselt ja eesmärgipäraselt õppekava ja rakenduskavade koostamisel.
2. Õppevara ja metoodiliste materjalide koostamine, kohandamine ja uuendamine:
koostab, kohandab ja parendab õppevara, lähtudes eriala arengust, tehnoloogia uuendustest, sihtrühma eripärast ja tuginedes pedagoogilisele teadmusele ja parimatele praktikatele ning kasutades sobivaid haridustehnoloogilisi vahendeid ja võimalusi; jagab õppevara kolleegidega.
3. Kaasaegsete tehnoloogiate kasutusvõimaluste tutvustamine ja rakendamine erialaõppes:
valib tehnoloogiaid erialaõppes kasutamiseks ning analüüsib nende kasutamise vajalikkust; kasutab erialaõppes uuenduslikke tehnoloogiaid, julgustab kolleege nende kasutamisel; arendab erialaõppe tehnoloogiaid ja rakendab neid erialaõppes.
4. Osalemine kooli arendustegevustes ja kvaliteeditagamise protsessis:
osaleb kooli arendustegevustes, täites oma pädevuse piires sellega seotud ülesandeid; kavandab ja juhib õppekavarühma arendamise protsessi lähtuvalt kooli arengukava eesmärkidest ja tegevuskavast; teeb ettepanekuid koolikorralduslike dokumentide aja- ja asjakohastamiseks ning uuendusteks organisatsioonis.
5. Erialaste võistluste ja konkursside korraldamine:
korraldab erialaseid kutsemeisterlikkuse võistlusi ja konkursse; koostab koostöös kolleegide ja ekspertidega võistlusjuhendeid.

Tegevusnäitajad:
1. Avalikkuse teavitamine oma eriala kutseõppe võimalustest, eriala ja kutsehariduse populariseerimine:
populariseerib erineval viisil oma eriala, kutseharidust ja kutseõpetaja kutset, sh levitab teavet oma kutseala kutseõppe võimaluste kohta, korraldab õpetatavat eriala tutvustavaid sündmusi organisatsioonis ja väljaspool seda, avaldab kirjutisi või teeb ettekandeid eriala ning kutseõppe teemadel.
2. Organisatsiooni kultuuri kujundamine:
osaleb organisatsiooni kultuuri kujundamise protsessis, lähtudes õppekasvatustöös organisatsiooni väärtustest; teeb ettepanekuid ja pakub lahendusi organisatsiooni kultuuri arendamiseks; panustab kooli traditsioonide järgimisse.

Tegevusnäitajad:
1. Meeskonna juhtimine ja eestvedamine:
seab koos meeskonnaga selle tegevuse eesmärgid, lähtudes organisatsiooni ülesannetest, eesmärkidest ja väärtustest; juhib meeskonda eesmärgipäraselt, kaasates kolleege arendustegevustesse; motiveerib ja innustab meeskonnakaaslasi; langetab asjakohaseid otsuseid, võtab vastutuse otsuste, tegevuste ja tulemuste eest; annab asjakohast tagasisidet.
2. Protsesside juhtimine:
algatab ja käivitab protsessi lähtuvalt eesmärkidest; planeerib ja leiab ressursid protsesside läbiviimiseks; jälgib tegevuste läbiviimist, vajadusel kavandab muudatusi; analüüsib ja hindab tegevusi ning tulemusi, annab tagasisidet; korraldab probleemide lahendamise.
3. Töö korraldamine:
korraldab meeskonna tööd, andes meeskonna liikmetele asjakohaseid ülesandeid vastavalt nende oskustele, võimetele, isikuomadustele ja motivatsioonile, kasutades sobivaid juhtimisvõtteid; prioriseerib tegevused; delegeerib tööülesandeid otstarbekalt ning annab selgeid juhiseid; tagab meeskonna liikmete informeerituse töötervishoiu- ja tööohutusnõuetest, jälgib nende täitmist; analüüsib olukorda ja lahendab sellega seotud probleemid.

Tegevusnäitajad:
1. Kolleegide koolitamine:
kavandab ja viib läbi täienduskoolitusi kolleegidele lähtuvalt kooli arengueesmärkidest ja koolitusplaanist.
2. Kolleegide mentorlus või õpetajakoolituse praktika juhendamine:
toetab juhendatavat kolleegi kooli ja õpetajatööga kohanemisel lähtuvalt tema arenguvajadustest; analüüsib ja hindab koostöös kolleegiga tema tööalast tegevust, annab kolleegile toetavat tagasisidet; või juhendab õpetajakoolituse praktikat lähtuvalt praktika eesmärgist ja praktikandi vajadustest.

Tegevusnäitajad:
1. Praktika ettevalmistamine:
planeerib lähtuvalt praktika eesmärgist õppijate praktikaks ettevalmistuse; osaleb praktikakoha sobivuse hindamisel; selgitab õppijatele ja praktikakoha juhendajatele praktika eesmärke, õpiväljundeid ning hindamist; toetab õppijat individuaalsete praktikaeesmärkide seadmisel; nõustab kolleege praktika ettevalmistamisel; viib läbi koostööseminare, kaasates osapooli; koolitab praktikajuhendajaid lähtuvalt praktika eesmärkidest ja sisust; osaleb praktika arendustegevustes.
2. Praktika juhendamine:
toetab õppijat eesmärkide saavutamisel; juhendab õppijat praktikaga seotud küsimustes ja enesehindamisel; juhendab kooli ja praktikakoha esindajaid praktikakorralduse küsimustes; arendab praktikakoha ja kooli koostööd praktika läbiviimisel.
3. Praktika hindamine:
annab õppijale tagasisidet praktika õpiväljundite saavutamise kohta; korraldab praktika hindamise vastavalt õppekavas sätestatud hindamiskriteeriumitele, kaasates kooli ja praktikakoha esindajaid; analüüsib praktika tulemuslikkust, arvestades õpiväljundite/praktikale seatud eesmärkide saavutatust ja õppijate, kooli ning praktikakoha esindajate tagasisidet.

Tegevusnäitajad:
1. Koolitusvajaduse selgitamine:
analüüsib koolitusturgu; analüüsi tulemustest ning valdkonna arengust lähtudes teeb koolituspakkumisi, kaasates erinevaid osapooli; selgitab välja ja analüüsib erinevaid osapooli kaasates täienduskoolitusel osalejate koolitusvajadused.
2. Koolituse planeerimine:
koostab täienduskoolituse õppekava, arvestades sihtrühma vajadusi ja kaasates osapooli; kavandab õppe lähtuvalt täienduskoolituse õppekavast ja osalejate eripärast; valib sobivad hindamismeetodid õpiväljundite saavutatuse hindamiseks; kavandab tegevused õppimist toetava õppekeskkonna loomiseks; analüüsib, kohandab ja parendab koostöös kolleegidega täienduskoolituse õppekava, tagades selle asja- ja ajakohasuse.
3. Täienduskoolituse läbiviimine:
viib läbi täienduskoolituse, lähtudes kavandatust ning arvestades õpi- või töökeskkonna ja osalejate eripära; kohandab õppeprotsessi vastavalt osalejate edasijõudmisele; märkab ja tunneb grupi arengus toimuvat, reageerib õpiprotsessi toetaval viisil; pakub õppijaile tuge õpioskuste omandamisel, juhendades iseseisvat õppimist ja tagasisidestades õppija tegevust; hindab õpiväljundite saavutatust, kasutades asjakohaseid hindamismeetodeid; juhendab ja nõustab kolleege täienduskoolituse läbiviimise protsessis.
4. Tagasiside analüüs:
kogub sobivate meetoditega tagasisidet õppijatelt ja teistelt osapooltelt ning analüüsib seda (sh oma tegevust); teeb koolituse tulemustest ja tagasiside analüüsist lähtuvalt ettepanekuid õppekava parendamiseks; analüüsib täienduskoolituse läbiviimise protsessi organisatsioonis ning sellest tulenevalt teeb ettepanekuid täienduskoolituse arendamiseks.

Tegevusnäitajad:
1. Kaasava hariduse põhimõtete rakendamine õppeprotsessis:
orienteerub HEV valdkonda puudutavates õigusaktides, mõistab ja kasutab HEV valdkonnas kasutatavat enamlevinud terminoloogiat; teab ja kasutab hariduslike erivajadustega seotud õppekorralduse võimalusi; märkab õppeprotsessis teistest eristuvat õppijat ja toe vajadust; kirjeldab tuge vajava õppija õpioskusi, käitumist, psüühilisi protsesse jm; hindab ja analüüsib õppija teadmiste, oskuste ja üldpädevuste vastavust õppekavas kirjeldatud oodatavatele õpiväljunditele; tunneb ära tuge vajavate õppijate erivajaduste liigid ja koostöös osapooltega selgitab välja individuaalsed õpivajadused; osaleb tugimeetmete rakendusplaani koostamisel ning selle elluviimisel.
2. Õppe kohandamine:
kujundab õpikeskkonda vastavalt õppija vajadustele ja arengule, tagades õpitoe ja eduelamuse; viib läbi õppija arengut toetavaid tegevusi individuaalselt või rühmas; seab võimalusel koos tuge vajava õppijaga õppijale jõukohased õpieesmärgid, vajadusel koostab ja rakendab individuaalseid õppekavu, jõukohastab õppevara ja töökorraldusi, suunab õppijat kasutama abimaterjale; rakendab tugirühma soovitusi tuge vajavatele õppijatele; teeb õppe kohandamisel ja rakendatud tugimeetmete efektiivsuse analüüsimisel koostööd tugispetsialistide ja kolleegidega; annab HEV õppijale jt osapooltele tagasisidet õppija arengu kohta.
3. Nõustamine:
nõustab kolleege õppija toetamisel õpiprotsessis, sh õpikeskkonna, õppematerjalide ja õppemeetodite kohandamisel; juhendab õppetegevusse kaasatud isikuid (tugiisikuid, praktikante, praktika juhendajaid jt); analüüsib rakendatud tugimeetmeid ja teeb tugirühmale ettepanekuid õppekorralduse muutmiseks lähtuvalt tuge vajavate õppijate vajadustest.

Tegevusnäitajad:
1. Koolitamine ja nõustamine:
loob ja koostab juhend- ja metoodilisi materjale digivahendite rakendamiseks piirkondlikul tasandil; korraldab ja viib läbi digipädevuste arengut ja erinevate digivahendite mõtestatud kasutamist toetavaid koolitusi väljaspool oma õppeasutust; soovitab digivahendeid, nõustab ja abistab kolleege digivahendite leidmisel, kasutusele võtmisel, ja turvalisel kasutamisel; tõhustab koostöös oma piirkonna koolidega digivahendite kasutamist õppetöös.
2. Õpikeskkonna kujundamine:
analüüsib organisatsiooni digitaristut ja teeb ettepanekuid selle kaasajastamiseks ning rakendamiseks nii õppeprotsessis kui õppeasutuse juhtimises; hindab turvariske ja teeb ettepanekuid nende maandamiseks.
3. Arendustegevus:
toetab ja hindab digivahendite väljapakkumise ja digipädevuse õppetöösse lõimimisega õppekava arendustööd; osaleb digivaldkonna strateegia väljatöötamises ja seiramises ning valdkondlikes koostöövõrgustikes kooli ja piirkonna tasandil; toetab haridusasutuse juhtkonda haridustehnoloogia valdkonna strateegilises planeerimises.