Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks.
Nimetus:
ET: Koolipsühholoog, tase 7EN: School Psychologist, EstQF Level 7
Spetsialiseerumised:
Osakutsed:
Kehtib alates:
01.01.2021
Kehtib kuni:
31.12.2025
Kutsestandardi versiooni number:
7
Muudatused võrreldes eelmise versiooniga:
Tegevusnäitajatena kirjeldatud kompetentsusnõudeid on täpsustatud ja kaasajastatud. Suhtlemise, koostöö ja erialase arenguga seotud kompetentsid on kirjeldatud läbivalt teiste oskuste sees ja üldoskustena (mitte enam eraldi kompetentsidena). Sarnaselt teistele psühholoogiavaldkonna kutsetele on lisaks kirjeldatud kontakti loomise ja hoidmise kompetents.
Koolipsühholoogi töö on haridusasutustes õppivate laste ja noorte (edaspidi lapsed) arengu toetamine koostöös pere, haridustöötajate ja teiste spetsialistidega. 7. taseme koolipsühholoog hindab laste arengut mõjutavaid tegureid, kavandab ja juhib sekkumisi, töötab koostöövõrgustikus teiste erialade ...spetsialistidega.
Koolipsühholoogid töötavad haridus- ja sotsiaalasutustes või erapraksises. Konfidentsiaalsust nõudvateks tööalasteks tegevusteks kasutab koolipsühholoog spetsiaalse sisustusega privaatset tööruumi.
Koolipsühholoogi tööaeg on paindlik. Koolipsühholoog jaotab oma tööaega tööks klientidega, koostööks teiste spetsialistidega, tööks dokumentatsiooniga ja enesetäiendamiseks. Töö toimub pingelises keskkonnas.
Koolipsühholoogi kutsealal on kaks kutset: koolipsühholoog, tase 7 ja koolipsühholoog, tase 8. Loe edasiPeida
A.2 Tööosad
A.2.1 Kontakti loomine ja hoidmine
A.2.2 Lapse arengut mõjutavate tegurite ja toimetuleku hindamine
A.2.3 Sekkumise läbiviimine
A.2.4 Koolipsühholoogiaalane teavitamine ja arendustegevus
A.3 Kutsealane ettevalmistus
Koolipsühholoogil on erialane magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon või koolipsühholoogi kutse.
A.4 Enamlevinud ametinimetused
Koolipsühholoog, psühholoog.
A.5 Regulatsioonid kutsealal tegutsemiseks
Vastavalt haridus- ja teadusministri määrusele nr 30 Direktori, õppealajuhataja, õpetajate ja tugispetsialistide kvalifikatsiooninõuded peab koolipsühholoogil olema erialane magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon või koolipsühholoogi kutse.
B Kompetentsusnõuded
B.1 Kutse struktuur
Kutse taotlemisel nõutavad kompetentsid:
Kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid ja üldoskused.
B.2 Koolipsühholoog, tase 7 üldoskused
1. Lähtub oma töös koolipsühholoogide kutse-eetikast ning järgib õigusakte, sh isikuandmete kaitsega seotud õigusakte.
2. Töötab oma kompetentsuse piirides, vajadusel kaasates ja tehes koostööd teiste spetsialistidega (nt eripedagoog, sotsiaalpedagoog, kliiniline psühholoog, psühhiaater, sotsiaaltö...ötaja, lastekaitsetöötaja).
3. Toetub empiiriliselt tõendatud teooriatele ja kasutab kontrollitud psühhomeetriliste omadustega meetodeid.
4. Reflekteerib ja hindab enda erialast tegevust, analüüsib enesearengu vajadusi ning kavandab tegevused enda arendamiseks.
5. Osaleb regulaarselt koolipsühholoogide kovisioonis ja/või supervisioonis.
6. Kasutab sobivat suhtlemisviisi ja -tehnikaid, arvestades suhtluspartneri individuaalseid eripärasid (s.h kultuurilisi, usulisi ja rahvuslikke eripärasid).
7. Lahendab probleeme ja konflikte, kaasates kõiki osapooli; väljendab oma seisukohti kindlalt ja hinnanguvabalt, aktsepteerib enese ja teiste vajadusi.
8. Väljendab ennast nii kõnes kui kirjas struktureeritult, sisutihedalt ja sihtgrupile mõistetavalt.
9. DigComp, algtase (Lisa 1).
10. kasutab oma töös eesti keelt vähemalt tasemel B2, nõustamisel kasutatavat keelt tasemel C1 (Lisa 2). Loe edasiPeida
B.3 Kompetentsid
Kohustuslikud kompetentsid
Nimetus
EKR tase
B.3.1
Kontakti loomine ja hoidmine
7
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad:
1. Loob lapse ja tema tugivõrgustiku liikmetega juhtumi hindamise ja sekkumise läbiviimiseks empaatilise kontakti.
2. Selgitab välja pöördumise põhjuse, küsitledes osalejaid ja tutvudes asjakohase infoga; sõnastab esialgse probleemi, püstitab esialgsed hüpoteesid ja planeerib hindamistegevuse.
3. Hoiab kontakti kogu hindamise ja sekkumise vältel, kohandades oma tegevusi, arvestades lapse vajadusi, arengu taset ja ümbritseva keskkonna iseärasusi.
B.3.2
Lapse arengut mõjutavate tegurite ja toimetuleku hindamine
7
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad:
1. Hindab lapse tunnetusprotsesse, isiksuse omadusi, käitumist ja emotsionaalset seisundit, kasutades teste ja küsimustikke (lapsele, õpetajale, lapsevanemale), arvestades lapse vajadusi, arengu taset ja ümbritseva keskkonna iseärasusi.
2. Hindab vaatluse abil lapse käitumist ja vastastikkust mõju eakaaslaste, õpetajate ja lapsevanematega, kasutades sobivaid tehnikaid, arvestades lapse vajadusi, arengu taset ja ümbritseva keskkonna iseärasusi.
3. Viib läbi intervjuu juhtumiga seotud info kogumiseks, kasutades sobivaid tehnikaid, arvestades lapse vajadusi, arengu taset ja ümbritseva keskkonna iseärasusi.
4. Seostab, analüüsib ja interpreteerib hindamise käigus saadud andmeid ja taustainfot, sh teiste spetsialistide hindamistulemusi, lähtudes esialgsetest hüpoteesidest; kontseptualiseerib juhtumi, sõnastab selgelt ja arusaadavalt sekkumist vajavad põhiprobleemid ja neid mõjutavad tegurid.
5. Annab juhtumiga seotud isikutele sobival viisil ja mahus tagasisidet.
B.3.3
Sekkumise läbiviimine
7
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad:
1. Planeerib sekkumised (individuaalne ja grupinõustamine, sh oskuste õpetamine, konsulteerimine), mis vastavad lapse vajadustele ning hindamistulemustele, kaasates vajadusel teisi spetsialiste.
2. Nõustab nii last kui ka teda ümbritseva tugivõrgustiku liikmeid ja viib läbi grupinõustamist, lähtudes lapse vajadustest ja olukorrast, kasutades selleks sobivaid nõustamistehnikaid ja -meetodeid.
3. Konsulteerib lapsevanemaid, õpetajaid, tugispetsialiste ja haridusasutuse juhtkonda, lähtudes lapse vajadustest ja olukorrast.
4. Võrdleb sekkumiseelset ja -järgset olukorda ning hindab selle põhjal sekkumise tõhusust; analüüsib pärast sekkumist põhiprobleemide olemust, vajadusel korrigeerib juhtumi kontseptualiseeringut ning planeerib ja rakendab täiendavaid sekkumisi.
5. Toetab ja nõustab last, lapsevanemaid ja haridusasutuse personali psühhosotsiaalse kriisisekkumise erinevates etappides (sh kriisiennetus ja kriisijärgne tegevus), järgides kriisisekkumise põhimõtteid ja kehtivaid õigusakte.
B.3.4
Koolipsühholoogiaalane teavitamine ja arendustegevus
7
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad:
1. Korraldab ja viib läbi haridusasutusele suunatud teavitus- ja ennetustegevusi (nt infomaterjalide koostamine, ettekanded, projektid, tugirühmad, teemapäevad), lähtudes sihtgrupi vajadusest.
2. Osaleb haridusasutuse arendustegevuses lapse vajadusi arvestava arengu- ja õpikeskkonna kujundamisel ning lapse toetamiseks sobivate meetmete valikul.
