Kutseregister Kutseregister
Teksti suurus
Reavahe suurus
Kontrastsus
Tühista
Taasta vaikimisi seaded
Kutsestandardid: Autokeretehnik, tase 5
Tagasi: Kutsestandardid |

Üldandmed
Kasutusala: Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks.
Nimetus: ET: Autokeretehnik, tase 5
EN: Car body technician, EstQF Level 5
Spetsialiseerumised:
Osakutsed:
Kehtib alates: 20.10.2021
Kehtib kuni: 19.10.2026
Kutsestandardi versiooni number: 8
Muudatused võrreldes eelmise versiooniga:
Varasemalt oli tegemist 4.taseme kutsestandardiga. Töörühm otsustas, et autokeretehniku kompetentsid vastavad keerukuse astmelt 5.tasemele. Autokeretehniku kutsestandardisse on lisandunud klaasitööde ja plastdetailide töötlemisega seotud kompetentsid. Kutsestandardi sisu on põhjalikult üle vaadatud, sõnastusi uuendatud ning täpsustatud.
Kutsestandardi versioonid:
Kutse andja:
Õppekavad ja õppeasutused
  Õppeasutus Õppekava nimetus Õppekava kood Õppekava tase ja liik Õppimise kestus aastat/kuud Õppekava registreerimise kuupäev Vastuvõtt
1 Tallinna Tööstushariduskeskus Autokeretehnik 237422 453 Viienda taseme kutseõppe jätkuõpe (vv alates 01.09.2013) 1/0 30.03.2024 Avatud
A Kutsekirjeldus
A.1 Töö kirjeldus
Autokeretehniku töö on mootorsõiduki kere ja sisustuse osandamine ning koostamine, strukturaalsete ja mittestrukturaalsete kereremonditööde teostamine, kere geomeetria mõõtmine ja vigastuste tuvastamine, kõigi keretöödel kasutatavate keevitus- ja jootmistööde tegemine, kerevenitus- ja pindõgvendustö...öd ning keredetailide ühendamine, klaasitööde tegemine ja plastdetailide töötlemine.
Autokeretehniku töö eeldab tehniliste jooniste ja skeemide lugemise oskust ning juhendmaterjalide kasutamist.
Ta töötab iseseisvalt, kasutades vajadusel etteantud juhendit ning juhendab autoplekkseppa. Ta kannab põhjendatud juhtumitel töövõtjana vastutust nii kvaliteedikontrolli, tööohutuse kui ka remondi tagajärjel tekkinud liiklusohtlike olukordade eest.
Autokeretehnik võib töötada nii üksi kui ka meeskonnas, töö eeldab suhtlemist kaastöötajatega.
Samal kutsealal on ka autoplekksepa, automaalri ning sõidukite kere- ja värvitööde meistri kutsed.

Loe edasi
Peida
A.2 Tööosad
A.2.1 Autode puhastamine, osandamine ning koostamine puhastamiseks
A.2.2 Auto kere ja sisustuse osandamine ning koostamine
A.2.3 Elektriseadiste remont ja seadistamine ning mugavussüsteemide seadistamine/Elektriseadiste ning mugavussüsteemide vahetamine ja seadistamine
A.2.4 Turvasüsteemide v...
ahetamine ja seadistamine
A.2.5 Keevitustööde tegemine (teras ja alumiinium)
A.2.6 Kere ja raami mõõtmine ja õgvendamine
A.2.7 Pindõgvendustööd ja lehtmetallide töötlemine (teras ja alumiinium)
A.2.8 Struktuursete ja mittestruktuursete keredetailide ühendamine
A.2.9 Klaasitööde tegemine
A.2.10 Plastdetailide töötlemine

Loe edasi
Peida
A.3 Kutsealane ettevalmistus
Autokeretehnik omab varasemat autoplekksepana töötamise kogemust. Ta on läbinud kutsealase koolituse.
A.4 Enamlevinud ametinimetused
Autoplekksepp, autokeretehnik.
A.6 Tulevikuoskused
Tulevikus muutub olulisemaks komposiitplastide töötlemise oskus ja alternatiivkütustega autodega seotud lisateadmised.
B Kompetentsusnõuded
B.1 Kutse struktuur
Kutse taotlemisel nõutavad kompetentsid: Kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid ja üldoskused.
B.2 Autokeretehnik, tase 5 üldoskused
1. Järgib ettevõttes kehtivaid suhtlusstandardeid; suhtleb kaastöötajate ja klientidega sõbralikult ning arusaadavalt; lahendab konfliktseid olukordi rahulikult ja konstruktiivselt.
2. Järgib jäätmete käitlemisel keskkonnaohutuse nõudeid.
3. Kasutab töökoja seadmeid ja materjale heaperemehelikult ...
ja säästlikult, töö lõppedes korrastab oma töökoha ja paigutab töövahendid ettenähtud kohale.
4. Hangib, kasutab ja säilitab tööalast infot vastavalt sisekorraeeskirjale, kasutades erinevaid andmebaase; tunneb joonistel kasutatavad leppemärke ja sümboleid.
5. Teeb oma tööle kvaliteedikontrolli; kasutab oma töös eesti keelt tasemel B1 (vt lisa 1 „Keelte oskustasemete kirjeldused“) ja erialast inglise keelset sõnavara.
6. Kasutab oma töös arvutit vastavalt Digipädevuste enesehindamise skaala algtasemel kasutaja tasemele (vt lisa 2 Digipädevuse enesehindamise skaala).

Loe edasi
Peida
B.3 Kompetentsid
Kohustuslikud kompetentsid
    Nimetus EKR tase
B.3.1 Autode puhastamine, osandamine ning koostamine puhastamiseks 4

Tegevusnäitajad:
1. Hindab sõiduki puhastamise vajadust lähtuvalt sõiduki seisukorrast, remondivajadusest ja töökäsust.
2. Puhastab sõiduki detaile säästlikult ning lisakahjustusi tegemata, kasutades selleks sobivat tehnoloogiat (töövahendid, materjalid, töövõtted) vastavalt sõiduki ja puhastusvahendite tootja etteantud juhistele.
3. Valmistab ette töökoha ja planeerib tööetapid.
4. Hooldab sõiduki sise- ja välispindasid vastavalt sõiduki ja hooldusvahendite tootja etteantud juhistele.
B.3.2 Auto kere ja sisustuse osandamine ning koostamine 5

Tegevusnäitajad:
1. Avab, hindab, parandab/taastab, puurib, keermestab, sulgeb keermesliiteid autokere mittestruktuursetes osades vastavalt etteantud tehnoloogiale; valib poldi/mutri tugevuse vastavalt kinnituse iseloomule ja keerme parameetritele.
2. Eemaldab tüüblid, lukustusrõngad ja kinnitusklambrid ning hindab nende kasutuskõlblikkust; paigaldab ja fikseerib/pingutab (vajadusel asendab) tüüblid, lukustusrõngad ja kinnitusklambrid sobiva tehnoloogiaga vastavalt remondijuhendile ja tööohutusnõuetele; remondijuhise puudumisel valib sobiva tüübli vastavalt kinnitusele.
3. Markeerib, sorteerib, pakendab ja hoiustab või ladustab osasid vastavalt remondijuhisele ning ettevõttes kehtivale korrale.
4. Avab, suleb ja fikseerib pistmikke, lähtudes remondijuhendist, juhendi puudumisel pistmiku ehitusest; isoleerib kaableid ja kaablikimpe ning kinnitab need sõiduki osadele tootja nõuetele vastavalt.
5. Hindab rehvide ja velgede seisukorda; koostab, tasakaalustab ja vahetab rattaid vastavalt tootja kasutusjuhendile, kasutades selleks sobivaid seadmeid; hindab rattasuunangu vigadest või avariist tingitud rehvi kulumist ja kahjustusi, lähtudes kehtivatest tehnonõuetest.
B.3.3 Elektriseadiste ning mugavussüsteemide vahetamine ja seadistamine 5

Tegevusnäitajad:
1. Käitleb akumulaatoreid, pardapingeosasid ning paigaldab sõidukitele lisaseadmeid vastavalt paigaldus-/remondijuhendile ja tööohutusnõuetele.
2. Hindab ja vajadusel taastab ja loob elektriühendusi (koostab kiirliiteid, joodab ja isoleerib) vastavalt vigastusele ja töökäsule, lähtudes elektriskeemist ja pistmiku asukohast sõidukil.
3. Loeb veakoode ja tuvastab komponentide seisukorra, järgides tootja nõudeid; planeerib edasised tegevused.
B.3.4 Turvasüsteemide vahetamine ja seadistamine 5

Tegevusnäitajad:
1. Osandab, koostab, vahetab ja seadistab passiiv-ja aktiivohutusseadmeid ja nende komponente vastavalt tootja juhistele ja ohutusnõuetele.
2. Käitleb pürotehniliste ohutusseadmete osi vastavalt tootja juhistele ja ohutusnõuetele.
B.3.5 Autokere keevitustööde tegemine (teras ja alumiinium) 5

Tegevusnäitajad:
1. Kontrollib keevitusseadmete töökorras olekut ja katab keevitustöid ümbritsevad sädeme- ja tuleohtlikud pinnad enne töö alustamist vastavalt ohutusnõuetele.
2. Valmistab pinnad ette vastavalt tehnoloogilistele nõuetele ja remondijuhendile.
3. Valib sobiva keevitusviisi vastavalt remondijuhisele; keevitab Mig/Mag- ja punktkeevitusega terase- ja alumiiniumisulameid vastavalt remondijuhisele; hindab keevisõmbluste kvaliteeti vastavalt keevisõmblusele kehtestatud kvaliteedinõuetele ning parandab avastatud vead.
4. Häälestab Mig/Mag- ja punktkeevitusseadet ja spotter’it; jälgib keevitusseadmete korrasolekut ja hooldab keevitusseadmeid igapäevaselt vastavalt seadme kasutusjuhendile.
5. Teeb Mig-jootmist vastavalt remondijuhisele; hindab selle kvaliteeti vastavalt Mig-jootmisele esitatavatele nõuetele ning parandab avastatud vead.
6. Kontrollib plasmalõikuri korrasolekut ja häälestab selle enne töö alustamist; eemaldab autokereosi, kasutades ohutuid töövõtteid; hooldab seadet vastavalt kasutusjuhendile.
7. Kontrollib induktsioonkuumuti korrasolekut ja häälestab selle enne töö alustamist; kuumutab metallpindu, kasutades ohutuid töövõtteid; hooldab seadet vastavalt kasutusjuhendile.
8. Hindab keevise järeltöötluse vajadust sõltuvalt keevituskoha edasisest viimistlusest ja keevise liigist; järeltöötleb keevisõmbluse, valides meetodi ja tööriistad vastavalt viimistletava pinna suurusele ja töödeldavale materjalile, säilitades keevisõmbluse nõutava tugevuse ja vajaliku pinnakvaliteedi järgnevaks tööetapiks.
B.3.6 Kere ja raami mõõtmine ja õgvendamine 5

Tegevusnäitajad:
1. Leiab andmebaasist sõidukile sobiva mõõtude andmelehe, teostab mõõtmistööd ning hindab vigastuste suurust ja ulatust, kasutades mõõtesüsteemi (andmebaasi ja mõõteseadet); edastab kalkulatsiooni koostamiseks vajalikud mõõtmistulemused meistrile kokkulepitud viisil; vajadusel selgitab tulemusi kliendile.
2. Eristab mõõtmistulemuste põhjal sõiduki kere strukturaalsed ja kosmeetilised vigastused; planeerib mõõtõgvendustööde mahu ning järjekorra vastavalt vigastuste laadile ja tehnoloogilistele nõudmistele.
3. Paigaldab auto kerevenituspinki vastavalt kerepingi tootja ja autovalmistaja nõuetele, kasutades selleks ettenähtud kinnitusrakiseid.
4. Valib mõõtõgvendustöö etapi läbiviimiseks sobiva õgvenduse suuna ja meetodi vastavalt sõidukikere vigastuse iseloomule.
5. Leiab informatsiooni turvaelemente sisaldavate kereosade remondi ja asendamise kohta autotootja remondijuhisest ning teostab tööd vastavalt kehtivatele nõuetele.
6. Kontrollib mõõtõgvendustööde käigus auto keremõõtude muutusi vastavalt algsetele mõõtmistulemustele; vajadusel fikseerib mõõtu taastatud kereosi või sellega külgnevaid keredetaile lisadeformatsiooni vältimiseks.
7. Mõõdab auto kandva raami deformatsioone, leiab mudelile vastava remondijuhise ning vastavalt sellele vahetab või õgvendab deformeerunud raami; kasutab kandva raami sirgestamiseks vajaminevaid töövõtteid.
8. Teeb kerevenitustöid, kasutades kerevenitusseadmeid ja järgides kerevenitusseadmete kasutus- ja ohutusjuhendit; teostab kerevenitusseadmete igapäevast hooldust vastavalt kasutusjuhendile.
9. Mõõdab auto keremõõte pärast mõõtõgvendustöid ning võrdleb neid andmebaasis sisalduvate mõõtudega, lähtudes autotootja täpsusklassi nõuetest (nende olemasolu korral).
B.3.7 Pindõgvendustööd ja lehtmetallide töötlemine (teras ja alumiinium) 5

Tegevusnäitajad:
1. Hindab mittestrukturaalsete kerepaneelide vigastusi ja valib remondimeetodi vastavalt vigastuste laadile ja autotootja tehnoloogilistele nõudmistele.
2. Valib remonditööks sobiva lehtmetalli, lähtudes asendatavast materjalist, selle omadustest ja kasutusotstarbest; lõikab, valtsib ja painutab lehtmetalli (teras ja alumiinium), kasutades vastavaid seadmeid, vahendeid ja meetodeid vastavalt remondi iseloomule.
3. Venitab ja kahandab lehtmetalli (teras ja alumiinium), kasutades erinevaid kuum- ja külmtöötluse vahendeid ja meetodeid vastavalt vigastusele.
4. Õgvendab lehtterasest ja alumiiniumist paneele, kasutades vastavaid tööriistu, vahendeid ja meetodeid pinna originaalkuju taastamiseks, lähtudes lehtmetalli tüübist ja paksusest, detaili kujust ning vigastusest.
5. Eemaldab vigastusi, kasutades plekksepa õgvendusvasaraid ja -alaseid, puit- ja plastvasaraid ning teisi vahendeid vastavalt töödeldavale materjalile ning töö iseloomule.
6. Kahandab välja veninud alasid, kasutades kuumkahandusmeetodit, valides tööks sobiva seadme (induktsioonkuumuti, gaasipõleti, söepulk/vaskelektrood) vastavalt töödeldavale materjalile ning töö iseloomule.
7. Hindab korrosioonikahjustuste ulatust ja tüüpi ning valib sobivad töövahendid ja remondimeetodid.
8. Eemaldab pindmise korrosiooni mehaaniliselt või keemiliselt, läbiva korrosioonikahjustuse korral eemaldab kahjustatud paneeli osa ja asendab selle uuega, kasutades sobivat tehnoloogiat.
9. Õgvendab kere välispaneele ühepoolse ligipääsuga kohtades, kasutades spotter´it, liugvasarat, venitussilda ja liimtõmmitsat, lähtudes vigastusest; spotter`i kasutamisel katab kõrvalolevad värvi- ja klaasipinnad sädemete eest kaitseks.
10. Teeb lehtmetalli erineva kujuga avasid, valides sobiva meetodi, seadme (nt trellpuur, puurmasin, perforaator, nakerdaja, tikksaag) ja vahendi avade tegemiseks lehtmetalli, lähtudes materjali paksusest, tugevusest, tehtava ava kujust ja suurusest ning tehnoloogilistest nõuetest.
B.3.8 Struktuursete ja mittestruktuursete keredetailide ühendamine 5

Tegevusnäitajad:
1. Planeerib tööetapid, valib sobiva liitmismeetodi (poltliide, keevitamine, jootmine, neetimine ja liimimine või nende kombineerimine), vajalikud tööriistad, seadmed ja materjalid vastavalt töökorraldusele, arvestades remondijuhist ja tööohutusnõudeid.
2. Valmistab liidetavad pinnad ette vastavalt liitmismeetodile, kasutades vastavaid tööriistu ja materjale, lähtudes tehnoloogilisest juhendist.
3. Sobitab struktuursed ning mittestruktuursed plastist ja terasplekist keredetailid; ühendab need vastavalt valitud tehnoloogiale ja/või meetodile.
4. Sobitab alumiiniumplekist keredetailid ning ühendab need vastavalt valitud tehnoloogiale ja/või meetodile.
5. Taastab keredetailide liidete hermeetilisuse, korrosioonikindluse ja originaalilähedase välimuse, lähtudes remondijuhisest.
6. Taastab kerekonstruktsiooni mürasummutuse vastavalt tehase remondijuhendile.
B.3.9 Klaasitööde tegemine 5

Tegevusnäitajad:
1. Tuvastab visuaalselt klaasi vigastuse ning selgitab välja vahetusvajaduse; planeerib tööetapid vastavalt töö mahule ja autotootja remondijuhisele ning valmistab sõiduki ette klaasi remondiks või vahetuseks.
2. Eemaldab ja paigaldab klaasi vastavalt etteantud remondimeetodile ja arvestades klaasile kinnitatud lisaseadmeid.
3. Transpordib ja käitleb töökohal klaase, järgides ohutusnõudeid ja jäätmekäitluseeskirju.
B.3.10 Plastdetailide töötlemine 5

Tegevusnäitajad:
1. Teeb markeeringu või testi järgi kindlaks plasti liigi ja detailide remonditavuse tulenevalt autotootja juhendist ning valib vastavalt sellele remondi tehnoloogia.
2. Remondib plastdetailid, kasutades vastavalt vajadusele töömeetoditena õgvendamist, liimimist ja/või keevitamist, järgides remonditavale detailile sobivat tehnoloogiat, kvaliteedi- ja ohutusnõudeid.
3. Käitleb plasti vastavalt jäätmekäitluseeskirjale.
C Üldteave ja lisad
Kutsestandardi tähis: 12-20102021-2.2.1/8k
Kutsetegevuse valdkond: Transport ja Logistika
Vastutav kutsenõukogu: Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu
Kutsenõukogu otsuse number: 20
Kutsenõukogu otsuse kuupäev: 20.10.2021
EKR tase: 5
Viide Euroopa kvalifikatsiooniraamistikule (EQF): 5
Valdkond: TEHNIKA, TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE
Kutseala: Sõidukite hooldus ja remont
Kutse grupp: Autoplekksepp
Ametite (ISCO) klassifikaator: 7 Oskus- ja käsitöölised
72 Metallitöötluse, masinaehituse jms oskustöölised
721 Lehtmetallitöölised, metallkonstruktsioonide valmistajad, valuvormide valmistajad, keevitajad jms töölised
7213 Lehtmetallitöölised
ISCED klassifikaator: 07 Tehnika, tootmine ja ehitus
071 Tehnikaalad
0716 Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika
EMTAK klassifikaator: G HULGI- JA JAEKAUBANDUS; MOOTORSÕIDUKITE JA MOOTORRATASTE REMONT
45 Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont
Kutsestandardi lisad
Lisa 1 Keelte oskustasemete kirjeldused
Lisa 2 Digipädevuste enesehindamise skaala
Standardi töörühm
Nimi Institutsioon
Margus Ainsalu Tartu Kutsehariduskeskus
Lauri Käärik Tallinna Tööstushariduskeskus
Neeme Noppel Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool
Mairo Neem Unelmauto AS Lexus Tallinn
Margus Raud Benefit AS

Tagasi: Kutsestandardid |
PIKSEL
Avaleht Väljastatud kutsed
Kutsestandardid
Kutsetunnistuse lisad Kompetentsid Kutse andjad Kutsenõukogud Väljavõtted kutseregistrist