Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks.
Automaatika valdkonna insenerid loovad, hooldavad ja arendavad automaatikasüsteeme.
Automaatikasüsteem (edaspidi ka süsteem) on keskkonnaga vahetult seotud tark- ja riistvara kompleks, mida kasutatakse tehnoloogiliste protsesside (edaspidi ka protsess) toimimise juhtimiseks ja kontrollimiseks etten...ähtud töörežiimides ilma inimese otsese osalemiseta. Automaatikainsenerid töötavad tööstus-, tootmis- ja ehitusettevõtetes ning tehastes, laborites, projekti- ja inseneribüroodes, õppe- ja teadusasutustes.
Automaatikainsenerid spetsialiseeruvad tööstus- ja tootmise või ehitiste tehnosüsteemide tehnoloogiliste protsesside automatiseerimisele ning vähemalt ühele kitsamale ametialale järgmiste hulgast: projekteerimine, süsteemide ehitus, süsteemide tööshoid ja hooldus, teadustöö ja insenerikoolitus või arendustegevus.
Automaatikainsenerid töötavad interdistsiplinaarses meeskonnas koos sidusvaldkondade inseneride, tehnoloogiainseneride jt spetsialistidega.
See kutsestandard sisaldab volitatud automaatikainseneri kutsekirjeldust ja kompetentsusnõudeid.
8. taseme volitatud automaatikainsener on laialdaste teadmiste ja kogemustega tippspetsialist-ekspert, kes rakendab oma automaatikaalaseid insener-tehnilisi teadmisi ja võimeid loodavate, olemasolevate või arendatavate tehnoloogiliste protsesside kompleksseks automatiseerimiseks.
Ta töötab iseseisvalt keerulistes ja uuenduslikku käsitlust nõudvates olukordades. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine. Tal on õigus anda eksperthinnanguid keerukatele automaatikaprojektidele ja -töödele.
Volitatud automaatikainsener on pädev juhtima organisatsioone või töörühmi strateegiliste eesmärkide saavutamiseks, ta võtab täieliku vastutuse enda ja teiste töötulemuste eest.
Volitatud automaatikainsener koolitab insenere ja tegeleb arendustegevustega, millel on oluline ning positiivne mõju automaatika valdkonna arengule.
Automaatikainseneride kutsed:
Diplomeeritud automaatikainsener, tase 7;
Volitatud automaatikainsener, tase 8.
Automaatika valdkonna inseneride kutsete ülevaated on toodud lisas 1. Loe edasiPeida
A.2 Tööosad
A.2.1 Komplekssete automaatikasüsteemide loomine, hindamine, täiustamine ja arendamine.
Spetsialiseerumisega seotud tööosad
Ehitusautomaatika
A.2.2 Ehitiste tehnosüsteemide töö automatiseerimine.
Valitavad tööosad
A.2.3 Projekteerimine.
A.2.4 Süsteemide ehitamine.
A.2.5 Süsteemide kasutus ja hooldus.
A.2.6 Arendus-, teadus- ja koolitustegevus.
A.3 Töö keskkond ja eripära
Automaatikainseneri töö nõuab tihti suurt vaimset pingutust ning võib olla kiire ja pingeline.
Tööaeg võib olla paindlik, sest erijuhtudel (nt pideva protsessi käikulaskmine, pideva protsessi erakorraline hooldus) võib olla vajalik töötamine väljaspool tavapärast tööaega.
Vajadusel tuleb töötada ...välitingimustes ja keskkondades, kus võib esineda plahvatus- ja tuleohtu ning kokkupuudet kemikaalidega.
Objektil töötades tuleb juhinduda üldise tööohutuse ja elektriohutuse nõuetest. Steriilsetes keskkondades töötades (nt haiglad) tuleb kinni pidada rangetest hügieeninõuetest. Loe edasiPeida
A.4 Töövahendid
Automaatikainseneri põhilised töövahendid on üldkasutatav bürootarkvara, infotehnoloogilised vahendid, arvutustehnika riist- ja tarkvara, telekommunikatsioonivahendid, kontrollerseadmed, mõõteriistad, automaatikaseadmete seadistamise ja programmeerimise spetsiaalsed tarkvarad, konfigureerimis- ja hä...älestamisprogrammid, CAD-programmidel põhinev joonestus- ja projekteerimistarkvara. Loe edasiPeida
A.5 Tööks vajalikud isikuomadused
Automaatikainseneri töö eeldab innovaatilisust, õpivalmidust, kiiret ja loogilist mõtlemist, analüüsivõimet, teaduslik-tehnilist mõtlemist, otsustamisjulgust, tulemusele orienteeritust, visuaalset mälu, täpsust, vastutustundlikkust, loovust, suhtlemis- ja koostöövalmidust, kohanemisvõimet ning emots...ionaalset stabiilsust. Loe edasiPeida
A.6 Kutsealane ettevalmistus
Volitatud automaatikainsener on tavaliselt omandanud kõrgkoolis automaatika erialal magistrikraadi.
Ta omab erialast töökogemust ning ta on oma teadmisi perioodiliselt täiendanud.
Insenerikutsete taotlemise eeldusi vt lisas 2 ja inseneri täiendusõppe arvestuse nõudeid lisast 3.
A.7 Enamlevinud ametinimetused
Peainsener, juhtivinsener, arendusjuht, projekteerija, projektijuht, peaspetsialist, osakonna juhataja, vanemteadur, koolitusjuht jm.
A.8 Regulatsioonid kutsealal tegutsemiseks
Volitatud automaatikainseneri kutsetunnistuse omamine võimaldab tegutseda ehitusautomaatika alal vastutava spetsialistina Majandus- ja Kommunikatsiooni Ministeeriumi poolt tunnustatud tegevusvaldkonnas vastavalt ehitusseadusele.
B Kompetentsusnõuded
B.1 Kutse struktuur
Kutse taotlemisel nõutavad kompetentsid:
Volitatud automaatikainsener, tase 8 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1, spetsialiseerumisega seotud kompetentsi B.2.2, vähemalt ühe valitava kompetentsi tõendamine valikust B.2.3–B.2.6 ning läbivate kompetentside B.2.7–B.2.9 tõendamine.
B.2 Kompetentsid
Kohustuslikud kompetentsid
Nimetus
EKR tase
B.2.1
Komplekssete automaatikasüsteemide loomine, hindamine, täiustamine ja arendamine
8
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad:
1) kasutab teaduslikke, tehnilisi või tehnoloogia automatiseerimise põhimõtteid ja nüüdisaegseid metoodikaid erialaga seotud probleemide lahendamiseks (nagu nt IKT-vahendite kasutamine protsesside automaatikasüsteemide modelleerimisel ja simulatsioonil ning analüüsi- ja sünteesitehnikas);
2) arendab välja uuenduslikud ja perspektiivsed automatiseerimise tehnilised lahendused, hinnates uute tehnoloogiate rakendatavuse võimalusi oma valdkonnas ning arvestades võimalikke arengusuundi ja kehtivaid piiranguid ning tellija vajadusi;
3) võtab kasutusele uusi tehnoloogiaid ja nende rakendusi;
4) kavandab ja täiustab automatiseerimise lahendusi ja viib neid ellu, arvestades kulude, ohutuse, töökindluse, kvaliteedi, keskkonnamõjude jm aspektidega;
5) analüüsib keerukate ja komplekssete automaatikasüsteemide realiseerimise võimalikku maksumust;
6) korraldab süsteemide terviklikku (koos sidusaladega) analüüsi ja sünteesi ning ekspertiisi.
7) teeb mahukate automaatikaprojektide ekspertiisi ja hindab võimalusi nende arendamiseks, sh ka tehnoloogiliste seadmete integreerimisvõimekust süsteemiga.
8) kasutab informatsiooniks erinevate tehnoloogiatega seotud tehnika- ja majandusvaldkondade (infotehnoloogia, elektroonika, elektrotehnika, majanduse ja keskkonnakaitse) üleseid lahendusmetoodikaid ja sidusvaldkondade tehnilist teavet;
9) kontrollib tehnilise dokumentatsiooni koostamist ja vastutab selle eest;
10) hoiab ennast ja enda juhitud insenere kursis automaatika valdkondlike uuendustega,
annab automatiseeritud juhtimissüsteemile eksperthinnangu, hinnates tehnilise lahenduse vastavust ülesandele.
Teadmised:
1) üldteoreetilised: matemaatika ja loodusteadused, kutsealaga seonduv seadusandlus, tasuvusarvutus;
2) üldinsenerlikud: elektrotehnika alused, elektroonika ja andmeside alused, elektriohutus ja elektromagnetiline ühildatavus, informaatika, projektdokumentatsiooni koostamise põhimõtted;
3) valdkondlikud: automaatjuhtimise alused, süsteemiteooria, elektrimõõtmised, automaatikasüsteemide andmesiire, automaatika riist- ja tarkvaratehnika alused, küberturvalisus;
4) ohutusalased: töö- ja keskkonnaohutus, ergonoomika.
Hindamismeetod(id):
Dokumentide alusel (diplomeeritud automaatikainseneri kutsetunnistus, enesehinnang, tööandja hinnang jm), vajadusel intervjuu või VÕTA programmi meetodid.
Spetsialiseerumistega seotud kompetentsid
Kutse taotlemisel on nõutav spetsialiseerumisega seotud kompetentsi B.2.2 tõendamine.
Ehitusautomaatika
Kompetents
EKR tase
B.2.2
Ehitiste tehnosüsteemide töö automatiseerimine
8
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad:
1) analüüsib koostatud tehnosüsteemide töö automatiseerimise lähteülesannet, hindab võimalikku automatiseerimise mahtu ja taset, kooskõlastab seda sidusvaldkondade spetsialistidega ning vajadusel tellijaga;
2) juhib hoonete ja rajatiste tehnosüsteemide automaatikaprojektide koostamist, keerukate ja/või mahukate projektide puhul osaleb nende koostamisel;
3) korraldab (või juhib tehniliselt) ja kontrollib automaatikasüsteemide projektijärgset valmisehitamist ning soovitab sellest tulenevalt süsteemide hoolduse korraldamist, millega tagatakse kinnistute tehnosüsteemide (sh ventilatsiooni, sooja- ja külmavarustuse, ruumide kütte ja jahutuse ning veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemid) toimimise;
4) juhib kinnistute automaatikasüsteemide juhtimis- ja kontrollisüsteemi (BACS - Building Automation and Control System) ning lokaalse juhtimisvõrgu ja järelevalvesüsteemi projekteerimist, valmisehitamist ja hoolduse korraldamist, millega tagatakse tingimused hoonete ja rajatiste energiasäästlikumaks ja operatiivsemaks haldamiseks (tõhususe klass vastavalt standardile EVS-EN 15232);
5) määrab tehnoloogilise ülesande alusel kindlaks tingimused ja mahu sidusvaldkondadelt ja kinnistu eraldi seisvatelt tehnoseadmetelt ja -sõlmedest saadud tehnilise teabe sisestamiseks automaatikasüsteemide juhtimis- ja kontrollisüsteemi (BACS);
6) määrab kindlaks ja kooskõlastab tingimused energiasäästliku tehnoloogia rakendamiseks ja tegeliku elektri- ja soojusenergia ning veekulu kontrolliks.
Teadmised:
1) ehitiste või rajatiste tehnosüsteemides kulgevate tehnoloogiliste protsesside automatiseerimise meetodid ja põhimõtted ning nende rakendamise viisid ehitusautomaatikas;
2) hoonetes kasutatavad juhtimis- ja kontrollisüsteemid (BACS) ning lokaalsed juhtimisvõrgud ja järelevalvekeskused vastavalt standardile EVS-EN 15232;
3) automaatikasüsteemide juhtimisvõrkudes kasutatavad andmesideprotokollid;
4) siduserialadelt tulenevad nõuded ning normid, mida rakendatakse ehitusautomaatikas;
5) kaasaegsed spetsiaalselt ehitusautomaatika tarbeks valmistatavad oluliste firmade automaatikaseadmed ja -vahendid ning komplekssed automaatikasõlmed, sh nende hinnangulised maksumused;
6) automaatikasüsteemide ja juhtimisvõrkude kompleksse valmisehitamise, tööshoiu ja hooldamise põhimõtted;
7) ehitiste tehnosüsteemide tehnoloogilistes seadmetes/süsteemides kasutatavate elektriajamite kaitse-, koht- ja kaugjuhtimise ning töö- ja häiresignalisatsiooni rakendamise põhimõtted.
Hindamismeetod(id):
Dokumentide alusel: tööalase tegevuse kirjeldus ja tööde loetelu (portfoolio), enesehinnang ja/või tööandja hinnang teostatud projektidele.
Valitavad kompetentsid
Kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe valitava kompetentsi tõendamine valikust B.2.3–B.2.6.
Nimetus
EKR tase
B.2.3
Projekteerimine
8
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad:
1) tutvub tehnoloogiliste protsessidega ja analüüsib projekteerimiseks vajalikke lähteülesandeid ja tingimusi ning lähteülesande realiseerimise võimalusi, arvestades kõikide esitatud nõuetega (kaasa arvatud kõrgendatud ohu allikatega keskkondades);
2) analüüsib mitmesuguseid lahendusvariante, selgitab tellijale nende erinevusi ja aitab välja valida optimaalse variandi;
3) hindab kavandatud ja tegelikult väljakujunevat tehnoloogia automatiseerimise mahtu ja taset;
4) rakendab ja järgib automaatikasüsteemide projekteerimisel ja projektdokumentatsiooni koostamisel Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte, standardeid ja muid normdokumente;
5) korraldab lähteülesandele vastava automaatikasüsteemi nõuete koostamist;
6) kontrollib automaatika projektdokumentatsiooni jooniste ja tekstmaterjalide vastavust normdokumentidele ja projekteerimisstaadiumile;
7) korraldab koostööd tellijaga kõigis projekteerimisstaadiumides;
8) korraldab automaatika töövõtu- ja hankedokumentatsiooni koostamist;
9) koordineerib projekteerijate tööd projekteerimisel;
10) vahetab teavet siduserialade projektides osalejate vahel (vastastikused ülesanded).
Teadmised:
1) Eesti Vabariigis kehtivaid õigusaktid ja normdokumendid (määrused, standardid, eeskirjad ja juhendmaterjalid) automaatikasüsteemide projekteerimisel;
2) automatiseerimisel kasutatav riist- ja tarkvara;
3) elektriajamite juhtimise, toite- ja kaitseskeemide koostamise põhimõtted elektriprojektides.
Hindamismeetod(id):
Dokumentide alusel: tööalase tegevuse kirjeldus ja tööde loetelu (portfoolio), enesehinnang ja tööandja hinnang teostatud projektidele.
B.2.4
Süsteemide ehitamine
8
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad:
1) analüüsib automaatikaseadmete ja -vahendite kasutamise võimalusi ja tarneid automaatikasüsteemi valmisehitamiseks;
2) korraldab lähteülesande või põhiprojekti alusel töö- ja teostusdokumentatsiooni koostamise;
3) osaleb (tervikprojekti) tehnilises töörühmas, tagades automaatikasüsteemide projektijärgse valmisehitamise koos töössevõtuga, võib võtta töörühmas juhtiva rolli;
4) töötab välja uute süsteemide hoolduse korraldamise põhimõtted;
5) korraldab oma valdkonnas ressursside jaotamist ja vastutab selle eest;
6) tagab automaatikasüsteemide ehituse ajakavade koostamise ja täitmise;
7) jälgib valmisehitatud automaatikasüsteemi katsetusi tehnoloogilise protsessi juhtimisel ja vajadusel korraldab tehnoloogiliste parameetrite täindavat kontrolli;
8) korraldab vajadusel täiendava lähteülesande koostamist ja erilahenduste väljatöötamist;
9) koordineerib tarkvaraliste lahenduste väljatöötamist.
Teadmised:
1) Eesti Vabariigis kehtivaid õigusaktid ja normdokumendid (määrused, standardid, eeskirjad ja juhendmaterjalid) automaatikasüsteemide ehitamisel;
2) projektiga seonduvate sidusalade töö- ja ehitusprojektdokumentatsiooni lugemise ja analüüsimise põhimõtted;
3) seeriaviisiliselt toodetava automaatika riist- ja tarkvara, vabalt programmeeritavate seadmete tehnilised võimalused;
4) automaatikavahendite ja kaabelduse paigaldamise nõuded;
5) valmisehitatud automaatikasüsteemide kontrolli põhimõtted;
6) tarkvaratehnika ja automaatikaseadmete programmeerimise põhimõtted;
7) automaatikasüsteemide tootjate tarkvaralised töövahendid (tööstusautomaatikas IEC 61131–3 standard);
8) andmehõive, HMI-, SCADA-lahenduste põhimõtted.
Hindamismeetod(id):
Dokumentide alusel: tööalase tegevuse kirjeldus ja tööde loetelu (portfoolio), enesehinnang ja tööandja hinnang läbiviidud projektidele.
B.2.5
Süsteemide kasutus ja hooldus
8
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad:
1) koordineerib automaatikasüsteemi tööshoiu ja hoolduse korraldust ning juhib süsteemirikete kõrvaldamist, sh erakorralisi töid;
2) lahendab automatiseeritava tehnoloogia muudatuste ja süsteemide testimisega seotud tehnilisi probleeme (sh kõrgendatud ohuallikatega keskkondades);
3) tagab süsteemide muudatuste ja hoolduse tehnilise dokumenteerimise;
4) vastutab tehnoloogilise süsteemi automaatikapaigaldise tehniliste lahenduste töödokumentatsiooni olemasolu eest;
5) analüüsib süsteemi või selle osade uuendamise vajadust, esitab põhjendused äriplaanide koostamiseks.
Teadmised:
1) kasutatava tehnoloogilise protsessi ja seadmete töötingimused ning töörežiimid;
2) tööshoiu ja hoolduse põhimõtted;
3) kasutatava tehnika ning juhtimise, reguleerimise ja kontrollisüsteemide tööpõhimõtted.
Hindamismeetodid:
Dokumentide alusel: tööalase tegevuse kirjeldus ja tööde loetelu (portfoolio), enesehinnang ja tööandja hinnang teostatud projektidele.
B.2.6
Arendus-, teadus- ja koolitustegevus
8
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad:
1) juhendab erialaseid teadusuuringuid;
2) retsenseerib teadustöid;
3) tagab teadustööde publitseerimise rahvusvaheliselt tunnustatud väljaannetes (vähemalt Eesti Teadusinfosüsteemi Klassifikaatori tase 3.1);
4) arendab õppe- ja ainekavasid;
5) koordineerib erialast inseneride koolitust, sh täiendõpet;
6) juhib erialaste arengukavade koostamist ja töötab välja arengustrateegiaid;
7) arendab uuenduslikke insenerilahendusi (nt valdkonnaülesed süsteemid, küberfüüsikalised süsteemid).
Hindamismeetodid:
Dokumentide alusel: tööalase tegevuse kirjeldus ja tööde loetelu (portfoolio), enesehinnang ja tööandja hinnang teostatud projektidele.
Kutset läbivad kompetentsid
Nimetus
EKR tase
B.2.7
Juhtimine
8
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad:
1) juhib tehnilise personali tööd ja koordineerib projekti tegevusi;
2) arvestab töötajate võimete ja arendusvajadustega, arendab ja juhib meeskonda parimate tulemuste saavutamiseks;
3) planeerib ja juhib valdkonna majandustegevust, koordineerib ja kinnitab ressursside kasutuse;
4) osaleb erialade vaheliste ekspertgruppide koosseisus, võib juhtida nende tööd.
Teadmised:
1) juhtimise, sh projektjuhtimise põhimõtted;
2) majandustegevuse põhimõtted;
3) andragoogika ja psühholoogia põhitõed;
4) kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimise põhitõed;
5) tööõigus ja -ohutus.
Hindamismeetod(id):
Läbivaid kompetentse hinnatakse integreeritult kõigi teiste kutsestandardis toodud kompetentside hindamise käigus.
B.2.8
Kutsealale pühendumine
8
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad:
1) juhindub oma töös üldtunnustatud eetilistest tõekspidamistest (Inseneri kutse-eetika ja käitusmiskoodeks vt lisa 4);
2) toetab oma tegevuste kaudu inseneritöö laiemat teadvustamist ning väärtustamist ühiskonnas;
3) mõistab erialase inseneritegevuse seotust sotsiaal-, majandus-, keskkonna- ning eetiliste probleemide, ülesannete ja lahendusviisidega;
4) järgib säästvat arengu põhimõtteid;
5) säilitab professionaalse kompetentsuse ja kutseoskused pideva erialalise täiendõppe/koolituse kaudu, hoiab end kursis automaatikaalaste ja tehnoloogiliste arengutega;
6) kujundab oma eeskujuga algajate inseneride väärtushinnanguid, selgitab automaatikainseneride kutsete olemust ja tähtsust ning taotlemise võimalusi;
7) osaleb kutsealaga seotud institutsioonide ja koostöövõrgustike töös (kutse- ja hindamiskomisjonides jm);
8) koostöös sidusalade volitatud inseneridega juhindub FEANI Inseneride kutse-eetika koodeksist.
Hindamismeetod(id):
Läbivaid kompetentse hinnatakse integreeritult kõigi teiste kutsestandardis toodud kompetentside hindamise käigus.
B.2.9
Suhtlemine
8
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad:
1) loob positiivse suhtluskeskkonna ja käitub vastavalt headele suhtlemistavadele;
2) vahendab kõigile arusaadavalt tehnilist informatsiooni;
3) kasutab oma töös korrektset eesti keelt kõnes ja kirjas;
4) valdab vähemalt ühte võõrkeelt, vähemalt tasemel B2 (vt lisa 5);
5) valmistab ette ja viib läbi erinevat tüüpi esitlusi, seminare ja diskussioone;
6) osaleb erialase terminoloogia arendamisel.
Teadmised:
1) meeskonnatöö põhimõtted;
2) suhtlemispsühholoogia;
3) avaliku suhtlemise põhitõed.
Hindamismeetod(id):
Läbivaid kompetentse hinnatakse integreeritult kõigi teiste kutsestandardis toodud kompetentside hindamise käigus.
C Üldteave ja lisad
Kutsestandardi tähis:
22-14112023-4.17/6k
Kutsetegevuse valdkond:
Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara
Vastutav kutsenõukogu:
Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu