Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks.
1. Ajakohastati ja parendati töökirjeldust ning regulatsioonide osa.
2. Sõnastati tulevikuoskused, lähtudes valdkonna arengutrendist.
3. Sõnastati üldoskused, tuginedes Kutsekoja koostatud oskuste registrile.
4. Lisati kutsestandarditesse seni kutse andmise korras olnud kvalifikatsiooninõuded kutse taotlemisel ja taastõendamisel, lähtudes kutsestandardi muutunud juhendist.
5. Kutsestandardites on varasemast paremini esile tõstetud kutsetaseme pädevuspiire ja need selgemalt lahti kirjutatud...
6. Kompetentside nimetused on muudetud enam vastavaks täidetavale tööosale, sh on osa kompetentse jagatud väiksemateks osadeks, et mh järgida selgemini ehitusseadustikust tulenevalt ehitusloa kohustuslikke tegevusi. Nt kompetents Ehitusprojekti arhitektuuri osa, planeeringu ruumilise lahenduse ja ehitatud keskkonna hindamine on jagatud väiksemateks kompetentsideks: Planeeringu eksperthinnangu koostamine; Ehitusprojekti arhitektuuri osa ekspertiisi koostamine; Ehitise ja ehitatud keskkonna auditi koostamine. Lisandunud on kõikidele kutsetasemetele kompetents Ruumivisiooni koostamine ja hindamine. Loe edasiPeida
Arhitekti töö eesmärk on tasakaalustatud säästva ja tervikliku ruumilahenduse loomine, ühendades välis- ja siseruumis tervikuks kunstilised, tehnoloogilised, tehnilised ja majanduslikud lahendused. Arhitekt mõistab ja vahendab oma töös tasakaalustatult üksikisikute, ühiskondlike gruppide ja ametiasu...tuste vajadusi seoses ruumilise planeerimise, projekteerimise, ehitamise, arhitektuuripärandi säilitamise ja väärtustamise ning loodushoiuga. Arhitekti töö on oma olemuselt proaktiivne ja ühiskonnas toimuvaid protsesse algatav, kriitiliselt analüüsiv, sünteesiv ja koordineeriv.
Arhitekti töö sisaldab ruumilist planeerimist, ehitiste projekteerimist (sh arhitektuuri, maastikuarhitektuuri, sisearhitektuuri osa) ja ehitamist ning projekteerija järelevalvet, kõigi nende protsesside korraldamist ja juhtimist. Arhitekti pädevus hõlmab nii hoonete terviklahendusi kui ka sise- ja välisruumi lahendusi ning sellega seotud asjassepuutuvat koostööd. Arhitekti pädevust nõudvateks välisruumi ehitusprojekti arhitektuuri osa koostamise objektideks on lisaks hoonetega seotud välisruumile ka teed ja tänavad, väljakud ja platsid ning muude rajatiste ruumilahendused. Oma töös lähtub arhitekt avalikust huvist ning heast planeerimis-, projekteerimis- ja ehitustavast.
Arhitekti loodaval ruumikvaliteedil on kunstiline mõõde, kus ruumiline kooskõla, sobiva mõõtkava tajumine ja tundlik materjalikasutus avaldavad otsest positiivset mõju meie elukvaliteedile. Hea ruumilahendus pakub valdavale osale kasutajatest ilust johtuvat inspiratsiooni, naudingut ja rahulolu. Elukeskkond tuleb ruumiotsustega muuta võimalikult paljudele paremaks.
Arhitekt mõistab, et hea ruumilahendus on teadmistepõhine. Ta kasutab hetkel teadaolevat ja sobivamat parimat teadmist, loob uusi arusaamu ja oskusi ning rakendab neid oma praktikas. Arhitekt rakendab oma töös säästva arengu, kliimaneutraalsuse, ringmajanduse ja energiatõhususe põhimõtteid.
Arhitekti töö on loominguline, interdistsiplinaarne ja dünaamiline. See eeldab keskendumis- ja suhtlemisoskust ning empaatiavõimet. Arhitekt suhtleb tellijaga, erinevate ametkondade, erialade ja ühiskonnagruppide esindajatega, mille tulemusel luuakse eeldused kvaliteetse ruumi tekkeks.
Arhitekt töötab nii erasektoris kui ka avalikus teenistuses.
Arhitekt kasutab oma töös mitmesugust kaasaegset kontori- ja projekteerimistarkvara, erinevaid ehitusteabe modelleerimise ja kohateabe süsteeme, visualiseerimise, maketeerimise ning kommunikatsioonivahendeid.
7. taseme diplomeeritud arhitekt on arhitektuuri valdkonnas kõrghariduse omandanud spetsialist, kes koostab volitatud arhitekti juhendamisel või iseseisvalt omal vastutusel ja oma pädevuse piires planeeringuid ning ehitiste ehitusprojektide arhitektuuri osa¹, sh sise- ja välisosa terviklikke lahendusi. 7. taseme diplomeeritud arhitekt on vajadusel oma pädevuse piiresse jäävate ehitusprojektide peaprojekteerija. Ta koostab ehitise ja ehitatud keskkonna auditeid ning koostab ja hindab ruumivisioone. Oma pädevuse piires osaleb ta ruumiotsuste ettevalmistamisel avalikus sektoris.
Arhitektuuritasemelt ja funktsionaalselt keerukuselt nõudlike ning kõrgendatud avaliku huvi all olevate ehitiste² ehitusprojektide ja alade³ planeeringute otsuste ettevalmistamisel avalikus sektoris kaasab 7. taseme diplomeeritud arhitekt 8. tasemega volitatud arhitekt-eksperdi. 7. taseme diplomeeritud arhitekti pädevuse piirid on esitatud kutsestandardi lisas 1.
Käesolevas kutsestandardis on kirjeldatud 7. taseme diplomeeritud arhitekti kutsealast kompetentsust.
Arhitekti kutsealal on lisaks diplomeeritud arhitekti, tase 7, kutsele kehtestatud kutsed:
• Volitatud arhitekt, tase 7
• Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8
7. taseme volitatud arhitekti ja 8. taseme volitatud arhitekt-eksperdi pädevusse kuuluvad lisaks diplomeeritud arhitekti pädevustele iseseisev ja omal vastutusel planeeringute ja ehitusprojekti arhitektuuri osa koostamine, planeeringu eksperthinnangu koostamine ja ehitusprojekti arhitektuuri osa ekspertiisi koostamine. Lisaks eelnevale on volitatud arhitekt pädev töötama riigi ja kohalike omavalitsuste asutustes arhitektuuri ja ruumilise planeerimise ning ruumiloome juhtiva spetsialistina. Volitatud arhitekti kutse võimaldab olla ehitusprojekti peaprojekteerija.
-------------------------------------------
¹ Diplomeeritud arhitekt, tase 7 kutsega isiku iseseisva ja omal vastutusel ehitiste arhitektuuri osa projekteerimise pädevuspiirid on esitatud standardi lisas 1.
² Kõrgendatud avaliku huvi all olevaks ehitiseks loetakse ehitisi, mis asuvad linnakeskustes või miljööväärtuslikes piirkondades, on kaitsealused või ajalooliselt, ehituskunstiliselt, linnaehituslikult või asukoha poolest märkimisväärsed või planeeringutes vastavalt määratud ehitised.
³ Kõrgendatud avaliku huvi all olevaks maa-alaks loetakse nt linnakeskuste või miljööväärtuslike piirkondade või kaitsealuste maa-alade planeeringud või linnaehituslikult või asukoha poolest märkimisväärsed maa-alade planeeringud või planeeringutes vastavalt määratud maa-alad. Loe edasiPeida
A.2 Tööosad
Töö kohustuslikud osad on:
A.2.1 ruumivisiooni koostamine ja hindamine;
A.2.2 planeeringu koostamine planeeringu erinevates liikides;
A.2.3 ehitusprojekti arhitektuuri osa, sh välis- ja siseruumi lahenduse koostamine kõigis projekti staadiumites;
A.2.4 ehitise ja ehitatud keskkonna auditi koosta...mine;
A.2.5 ehitusprojekti koostamise juhtimine;
A.2.6 ruumiliste otsuste koordineerimine ja ettevalmistamine avalikus sektoris. Loe edasiPeida
A.3 Kutsealane ettevalmistus
Tavaliselt on 7. taseme diplomeeritud arhitektil arhitektuurimagistri kraad (või sellega võrdustatud haridus) või arhitektuurialane rakenduskõrgharidus. Viimasel juhul on tal lisaks nõutud töökogemus. (Vt p B.1)
A.4 Enamlevinud ametinimetused
Arhitekt, projekteerija, planeerija, nõunik
A.5 Regulatsioonid kutsealal tegutsemiseks
Kui ettevõtja ja pädev isik pakuvad majandustegevuse korras ehitusseadustiku § 24 lõikes 2 nimetatud tegevusalal oma teenuseid ning tegutsevad, peab ettevõtja vastutusel ja heaks tegutseva pädeva isiku kvalifikatsioon olema tõendatud kutseseaduse kohase kutsega.
Diplomeeritud arhitekti 7. taseme ku...tsega on seotud eeltoodud lõikes nimetatud järgmised tegevusalad:
1) ehitusloakohustusliku ehitise ehitusprojekti* koostamine;
2) ehitise* audit.
Kui isik tegutseb planeerijana, siis peab tal planeerimisseaduse kohaselt olema geograafia, arhitektuuri või maastikuarhitektuuri eriala magistritasemele vastav kõrgharidus või vastutava spetsialisti taseme kutsetunnistus või ruumilise keskkonna planeerija kutse.
Nii volitatud arhitekti 7. kui ka volitatud arhitekt-eksperdi 8. taseme kutse annab õiguse tegutseda pädeva isikuna ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse mõistes piiranguteta ja iseseisvalt.
--------------------------------------------------
*Arhitektuuri osa Loe edasiPeida
A.6 Tulevikuoskused
Arhitekti töö keskmes on ruumipädevus ehk asjatundlikkus ja vastutusvõime kujundada ning ellu viia ruumi arengut mõjutavaid otsuseid. Üleilmsete suundumuste (nt kliimamuutused ja loodusressursside nappus, rahvastikumuutused, tehnoloogilised läbimurded ning muutuv ettevõtluskeskkond) mõjul muutub päd...evuse sisu pidevalt, mis nõuab muutuvate olukordade ja ideede kriitilist mõtestamist. Andmemahtude suurenedes peab arhitekt suutma hoomata ruumilahendust kui tervikut ja selle mõju elukeskkonna arengule suures pildis.
Loodavad ruumilahendused peavad olema paindlikud ja tulevikuvaates kohaldatavad. Arhitekt peab oskama hoida, arendada ja võimendada ruumilise keskkonna looduslikke komponente. Arhitekt oskab luua ruumilahendusi, mis lisavad majanduslikku väärtust ja soodustavad elujõulise elukeskkonna arengut. Ta kavandab keskkonda, mis kultuuripärandi austamise kõrval loob uusi kultuuriväärtusi ja toetab elukeskkonna mitmekesisust ning elurikkust.
Rahvastikumuutuste valguses (nt elanikkonna vananemine, ränded, elanikkonna kultuurilise mitmekesisuse kasv) peab arhitekt arvestama erinevate kasutajate vajadustega, sealhulgas nii ligipääsetavusega kui ka kultuuriliste erinevustega. Arhitekt oskab kavandada kohatajust lähtuvaid ruumilahendusi, mis toetavad elavaid, sotsiaalselt sidusaid ja polüfunktsionaalseid naabruskondi ning aitavad vältida segregatsiooni.
Arhitekti töös muutub järjest olulisemaks suhtlemisoskus – oskus luua inimestega kontakti ning ennast arusaadavalt ja argumenteeritult väljendada. Arhitekt peab mõistma globaliseerumisest tingitud muutuvat kultuuriruumi ja suutma suhelda erineva taustaga inimestega.
Arvestada tuleb ka tehnoloogia arengu mõjuga – oluline on pidada sammu tehnoloogiliste muutustega, omandada kiiresti uute töövahendite ja -võtete kasutamise oskusi ja lõimida neid töövoogu, nt sõnastada lähteülesandeid tehisaru tööriistadele. Arhitekt peab oskama kasutada uusi tarkvarasüsteeme ja tehnoloogiaid, näiteks 3D-modelleerimist, liit- ja virtuaalreaalsuse tööriistu, ja olema kursis nutikate ehitusmaterjalide ja energiatõhususe tugisüsteemidega. Loe edasiPeida
B Kompetentsusnõuded
B.1 Kutse struktuur
Kutse taotlemisel nõutavad kompetentsid:
Diplomeeritud arhitekti 7. taseme kutse taotlemisel on vajalik üldoskuste B.2 ja kohustuslike kompetentside B.3.1–B.3.6 tõendamine.
Diplomeeritud arhitekti 7. taseme kutse taotlemise eelduseks on kvalifikatsiooninõude täitmine.
Kvalifikatsiooninõuded haridusele ja töökogemusele:
B.1.1 Kvalifikatsiooninõuded haridusele ja töökogemusele
Täidetud peab olema üks nõuetest:
1) Taotlejal on arhitektuurimagistri kraad, mille aluseks olev õppekava vastab kehtivale diplomeeritud arhitekti kutsestandardile ja vabariigi valitsuse 25.10.2004 määrusega nr 312 kinnitatud "Arstiõppe, loo...maarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe, ämmaemandaõppe, õeõppe, arhitektiõppe ja ehitusinseneriõppe raamnõuetele".
2) Taotleja on lõpetanud arhitektiõppe Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu kvalifikatsioonidirektiivi nr 2005/36/EÜ lisas nimetatud õppeasutuses.
3) Taotleja on läbinud 4-aastase nominaalse õppeajaga arhitektuurialase rakenduskõrghariduse õppekava (HTM kood 1836), ja tal on sellele järgnenud 5-aastane ruumilise planeerimise ja/või arhitektuuri projekteerimise alane töökogemus viimase 10 aasta* jooksul.
Kutse on soovitavalt tähtajatu ja kutse taastõendamise tingimusi ei seata.
Kutse andmise korraldus on reguleeritud arhitekti kutsete kutse andmise korras.
--------------------------
* 10-aastane periood arvestab võimalike katkestustega erialasel tööturul (nt tervislikud põhjused, vanemapuhkus, töö avalikus teeninstuses jm) Loe edasiPeida
B.2 Diplomeeritud arhitekt, tase 7 üldoskused
Mõtlemisoskused
1) Analüüsioskus - jagab teabe väiksemateks üksusteks ning näeb detailide taga tervikut. Lahendab intellektuaalseid ülesandeid ja tajub üksiktoimingute või etappide kaugemat eesmärki. Hindab kriitiliselt olemasolevat teavet, loob seoseid ja teeb järeldusi – loob uut väärtust.
2) Kr...iitiline mõtlemine - hindab teabe ja argumentide kvaliteeti, töötleb ja mõistab fakte ning nendevaheliste seoste kõige olulisemaid aspekte. Oskab esitada asjakohaseid küsimusi, eristab fakte arvamusest ja tõeseid väiteid valedest.
3) Probleemidega tegelemine - tuvastab ja sõnastab potentsiaalsed ning juba tekkinud probleemid. Jagab suuremad probleemid väiksemateks osadeks, hindab võimalusi ja strateegiaid neile lahenduse leidmiseks.
4) Ruumiline mõtlemine - mõistab nii ruumi tervikuna kui ka ruumi erinevate osade vahelisi suhteid ja neid mõjutavaid tegureid. Oskab hinnata ruumi muutmise mõju.
5) Kompositsiooni loomine - korraldab ruumi, et saavutada esteetiliselt meeldiv, tasakaalustatud ja mõjus visuaalne ja ruumiline tulemus.
Enesejuhtimisoskused
6) Väärtustest lähtumine - juhindub oma töös ja kutsealases tegevuses üldtunnustatud ja tööalastest eetikanõuetest (vt Lisa 2). Arvestab ka teiste kutsevaldkondade spetsialistide käitumise aluseks olevate heade tavade ja standarditega.
7) Juhistest ja nõuetest lähtumine - järgib tööd tehes asjakohaseid juhiseid, nõudeid, eeskirju, õigusakte, standardeid jm. Kohandab ja täiustab tööprotsesse vastavalt asjakohastele eeskirjadele.
8) Iseseisev tegutsemine - püstitab iseendale ülesandeid ning lahendab need ja tegutseb sisemiste, mitte väliste ajendite või surve tõttu.
9) Eesmärgi saavutamine - teeb eesmärgi saavutamiseks kohaseid valikuid. Tegutseb järjekindlalt ülesande täitmise või tegevuse lõpuleviimise nimel.
10) Vastutuse võtmine - seostab oma tegevust võimalike tagajärgedega ning on valmis ja võimeline tulemustest aru andma.
Lävimisoskused
11) Suhtlemisoskus - suudab luua teiste inimestega kontakti, väljendab end arusaadavalt ja arvestab suhtluspartneri vajadustega.
12) Meeskonna- ja koostööoskus - arvestab meeskonna vajaduste ja ühiste eesmärkidega ning teeb ülesannete täitmiseks teistega koostööd. Koordineerib ja suunab meeskonna tööd eesmärkide saavutamiseks, motiveerides ja inspireerides teisi.
13) Teabe esitamine - jagab suuliselt või kirjalikult inimestele või inimeste gruppidele asjakohast teavet.
14) Märgisüsteemide kasutamine - Mõistab ja kasutab erialaste sümbolite kokkulepitud tähendust.
15) Keeleoskus - kasutab enese suuliseks ja kirjalikuks väljendamiseks eesti keelt vähemalt B2-tasemel (vt Lisa 3). Kasutab oma valdkonnas kokkulepitud oskuskeele mõisteid ja termineid.
16) Digitaalne kirjaoskus - mõistab ja kasutab digitaalseid süsteeme, tööriistu ja rakendusi ning töötleb digitaalset teavet iseseisva kasutaja tasemel (vt Lisa 4). Loe edasiPeida
B.3 Kompetentsid
Kohustuslikud kompetentsid
Nimetus
EKR tase
B.3.1
Ruumivisiooni koostamine ja hindamine
7
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad
1) Koostab ja hindab ruumivisioone, konsulteerides vajadusel kõrgema kutsekvalifikatsiooniga arhitektiga.
2) Määratleb ruumiga seotud asjakohased õigusaktid, planeeringud ja selgitab välja ruumiga seotud muu olulise teabe.
3) Selgitab välja ja kaasab ruumiloomest mõjutatud ja huvitatud osapooled neid informeerides, nendega konsulteerides ning kutsudes nii neid kui ka avalikkust osalema visiooni koostamises ja hindamises.
4) Selgitab välja ruumi kasutustingimused (sh kitsendused ja piirangud), lähtudes kogutud teabest.
5) Töötab välja ruumivisiooni lahendused, kirjeldab alternatiive ja hindab neid, lähtudes kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetest ning kasutades erialaseid teadmisi, oskusi, kogemust ja loovust.
6) Osaleb teostatavusuuringu ruumianalüüsi koostamises, andes sisendi ruumivisioonide näol, mis tulenevad kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetest.
7) Osaleb ruumilahenduse lähteülesande koostamises (nt planeeringu lähteseisukohad, projekteerimistingimused, võistluste lähteülesanded jm)
8) Selgitab ruumilahenduse väljatöötamisel välja asjaomased osapooled, et ühendada ruumivisiooni koostamiseks teadmised, oskused ja ressursid.
B.3.2
Planeeringu koostamine planeeringu erinevates liikides
6
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad
1) Osaleb planeeringu lähteolukorra analüüsimises volitatud arhitekti juhendamisel, arvestades ruumilise, majandusliku, sotsiaalse, loodusliku, ajaloolise, kultuurilise jm keskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi.
2) Koostab lähteseisukohtade alusel ja volitatud arhitekti juhendamisel ruumilisi visioone ja strateegiaid ning planeeringu eskiislahendusi, rakendades nii oma teadmisi kui ka loovust ning leides funktsionaalselt, esteetiliselt ja majanduslikult tasakaalustatud lahenduse, mis on kvaliteetse keskkonna kavandamise aluseks.
3) Mõistab osapoolte vajadusi ja osaleb sisulistele probleemidele mõistlike ja tasakaalustatud lahenduste leidmisel. Teeb volitatud arhitekti juhendamisel koostööd avalikkuse, huvitatud isikute ja asjakohaste ametiasutustega, kasutades selleks sobivaid koostöövorme.
4) Osaleb volitatud arhitekti juhendamisel planeeringu ruumilise terviklahenduse koostamises koosmõjus teiste planeeringu osadega, lähtudes varasematest analüüsidest, visioonidest ja eskiislahendusest. Kavandab volitatud arhitekti juhendamisel eeldused ja võimalused tervikliku kvaliteetse elukeskkonna kujundamiseks.
5) Tutvustab, selgitab ja põhjendab planeeringu lahendust ning vastab arusaadavalt üleskerkinud küsimustele. Tagab teabe kättesaadavuse ning oskab planeeringu eesmärgist tulenevalt välja tuua olulisemaid arutluse punkte.
6) Vormistab volitatud arhitekti juhendamisel planeeringu joonised, tekstiosa ja ruumilised illustratsioonid selgelt, loetavalt ning üheselt arusaadavalt, et neid saaks kasutada vajalikes meediumites.
7) Hindab esitatud planeeringut kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete alusel, kaasates vajadusel volitatud arhitekti.
B.3.3
Ehitusprojekti arhitektuuri osa, sh välis- ja siseruumi lahenduse koostamine kõigis projekti staadiumites
7
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad
1) Selgitab välja ja analüüsib oma pädevuse piires või volitatud arhitekti juhendamisel asukohast, kasutajate vajadustest ja võimalustest tulenevaid lähtetingimusi ning koostab ehitise lähteülesande ja (ruumi)programmi.
2) Koostab oma pädevuse piires või volitatud arhitekti juhendamisel lähteülesande alusel ehitise ruumilisi visioone ning eskiislahendusi, rakendades avarat kujutlusvõimet, ning leiab funktsionaalselt, konstruktiivselt ja tehniliselt toimiva, esteetiliselt ja majanduslikult tasakaalustatud jätkusuutliku lahenduse.
3) Koostab oma pädevuse piires või volitatud arhitekti juhendamisel eskiisist lähtudes ehitusprojekti eel-, põhi- ja tööprojekti arhitektuuri osa lahendused ehitusprojektile esitatavate nõuete ja hea tava kohaselt ning kooskõlas teiste ehitusprojekti osadega. Tagab ruumilise lahenduse terviklikkuse ja selle säilimise projekteerimise käigus.
4) Tõendab lihtsustatud meetodil projekteeritava või oluliselt rekonstrueeritava hoone vastavust energiatõhususe nõuetele ning koostab ja väljastab vastava energiamärgise.
5) Vormistab ehitusprojekti joonised, tekstiosa ja ruumilised illustratsioonid ning muud asjakohased dokumendid, samuti ehitise informatsioonimudeli selgelt, loetavalt ja arusaadavalt ning ehitusprojekti ja mudeli vormistamise nõuete kohaselt, kasutades asjakohast infotehnoloogiat ja korrektset erialast terminoloogiat.
6) Teeb kõigi ehitusprojekti osapooltega koostööd kvaliteetse, mõistliku ja tasakaalustatud lahenduse leidmiseks.
7) Teostab oma pädevuse piires või volitatud arhitekti juhendamisel autoriõiguse kaitseks autorijärelevalvet ning kontrollib ehitamise vastavust projektile. Tagab ja tõendab arhitektuuri lahenduse tervikliku elluviimise ehitamise käigus.
8) Koostab arhitektuurielementide ja ehitustoodete hooldus- ning kasutusjuhendid. Osaleb kasutusloa taotlemise protsessis.
B.3.4
Ehitise ja ehitatud keskkonna auditi koostamine
7
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad
1) Määrab oma pädevuse piires koos tellijaga ehitise auditi koostamiseks auditi eesmärgi, meetodi, mahu ja liigi, arvestades ehitise seisukorda ja pädeva asutuse juhiseid. Kaasab vajadusel auditi koostamisse pädeva isiku.
2) Fikseerib ehitise olukorra, määrab kindlaks selle rajamise aja ja kasutusfunktsiooni. Teeb kindlaks ehitisele ja ehitamisele esitatavad nõuded ning kogub kokku olemasolevad alusdokumendid, mis aitavad kaasa ehitise seisukorrale hinnangu andmisele.
3) Analüüsib, kas ehitis vastab olemasolevale alusdokumentatsioonile, kas ehitise kasutamine on ettenähtud viisil võimalik, ohutu ja vastab kasutamise otstarbele, ning kontrollib õigusaktides nõutud ehitise dokumentatsiooni olemasolu.
4) Kontrollib ehitise või selle osa vastavust ehitise rajamise aegsetele ja hetkel kehtivatele nõuetele.
5) Hindab ehitise kahjustusi, mis takistavad ehitise kasutamist vastavalt kasutusotstarbele vastavat kasutamist või muudavad ehitise ohtlikuks. Näeb ette meetmed ehitise nõuetega vastavusse viimiseks.
6) Annab hinnangu ehitise arhitektuuri väärtusele ja sobivusele keskkonda.
7) Koostab ehitise auditi aruande ja vajadusel korraldab ehitise jooniste koostamise.
B.3.5
Ehitusprojekti koostamise juhtimine
7
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad
1) Korraldab ja juhib oma pädevuse piires ehitise ehitusprojekti koostamist, sh selle erinevate osade koostajate tööd, seades eesmärgiks kvaliteedi ja terviklikkuse, ning koordineerib projekti osade kokkusobivust ja vastutab selle eest.
2) Selgitab välja ja tasakaalustab ruumilahenduses tellija ja kasutaja huvid, vajadused ning ametkondade nõudmised.
B.3.6
Ruumiotsuste ettevalmistamine avalikus sektoris
7
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad
1) Osaleb oma pädevuse piires planeeringute ja ehitusprojektide ruumilahenduste koostamises ja koordineerimises ning muude ruumilist arengut suunavate otsuste ettevalmistamises, eesmärgiga võimaldada terviklik, kvaliteetne ja tasakaalus ruumiline areng.
2) Esindab oma pädevuse piires kohalikku omavalitsust või riigiasutust planeeringute ja ehitusprojektide ruumiliste lahenduste tellimisel, avaliku ruumi terviklikul arendamisel, hangete läbiviimisel ja arhitektuurivõistluste korraldamisel, seades eesmärgiks ruumi kvaliteedi.
3) Nõustab oma pädevuse piires huvitatud isikuid planeeringute ja ehitusprojektide ruumiliste lahenduste koostamise küsimustes, esindades avalikke huve ja üldisi väärtusi.
C Üldteave ja lisad
Kutsestandardi tähis:
22-19112024-2.1.1/9k
Kutsetegevuse valdkond:
Arhitektuur, Geomaatika, Ehitus ja Kinnisvara
Vastutav kutsenõukogu:
Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu
