Kutseregister Kutseregister
Teksti suurus
Reavahe suurus
Kontrastsus
Tühista
Taasta vaikimisi seaded
Kutsestandardid: Perelepitaja, tase 6
Tagasi: Kutsestandardid |

Sisukord - Perelepitaja, tase 6 (ver 5)
  • Üldandmed
  • A Kutsekirjeldus
  • B Kompetentsusnõuded
  • B.1 Kutse struktuur
  • B.2 Perelepitaja, tase 6 üldoskused
  • B.3 Kompetentsid
  • Kohustuslikud kompetentsid
  • Valitavad kompetentsid
  • C Üldteave ja lisad
  • Kutsestandardi lisad
  • Standardi töörühm
PDF-formaadis
Üldandmed
Kasutusala: Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks.
Nimetus: ET: Perelepitaja, tase 6
EN: Family Mediator EstQF level 6
Spetsialiseerumised:
Osakutsed:
Kehtib alates: 13.11.2025
Kehtib kuni: 12.11.2030
Kutsestandardi versiooni number: 5
Muudatused võrreldes eelmise versiooniga:
A-osas
• A.2 lisati uus tööosa Enesehoiu tagamine.
• Lisati A.6 Tulevikuoskused.
B-osas
• Kirjeldati kvalifikatsiooninõuded kutse taotlemisel.
• Vaadati üle ja täpsustati B.2 Üldoskused, sõnastades need tasemepõhiselt.
• B.3.3 lisati kohustuslik kompetents Enesehoiu tagamine.
• Kõikide kohustuslike kompetentside tegevusnäitajate sõnastused viidi ülevaatamise tulemusel vastavusse tasemete eristamise põhimõttega.
• Valitav kompetents Laste in...
tervjueerimine sõnastati ümber Laste vahetu kaasamine.
Loe edasi
Peida
Kutsestandardi versioonid:
Kuva seotud standardid Peida seotud standardid
Kutse andja:
A Kutsekirjeldus
A.1 Töö kirjeldus
Perelepitaja pakub konfliktilahendusteenust kooselu ja perekonnaga seotud vaidlustes, sealhulgas abielulahutuse/lahkumineku ja lastega seonduvates teemades
Ta aitab eri seisukohtadel olevatel partneritel leida ja sõlmida mõlemaid osapooli rahuldavaid kokkuleppeid.
Perelepitaja, tase 6 juhib poolt...
evahelist läbirääkimisprotsessi, mille kaudu on osapooltel võimalik leida lahendusi erimeelsustele, kaasaarvatud kohtuprotsessi eel, ajal või järgselt. Ta loob läbirääkimise protsessiks toetava keskkonna (sh füüsiline keskkonna), soodustades osapoolte üksteisemõistmist, arusaamist ja koostööd ning kokkulepete leidmist, sh vanematel laste arengulisest vajadustest lähtuvate kokkulepete sõlmimist.
Perelepitaja teeb vajadusel koostööd kaaslepitajatega või teiste erialade spetsialistidega. Üldjuhul ta ei kaasa lapsi perelepitusprotsessi, ent valitava kompetentsi olemasolul võib ta seda.
Tema pädevust ületavate või suurenenud riskiga juhtumite puhul (nt vägivalla- või psüühikahäiretega seotud olukorrad) suunab osapooled kõrgema taseme perelepitaja või asjakohase teenuse poole.

Perelepitaja kutsealal on ka perelepitaja, tase 7 kutse, kes lisaks eelpool nimetatule on võimeline töötama ka eriti keerukate juhtumite (nt lähisuhtevägivald, psüühikahäirega laps/lapsevanem, vähese koostöösooviga paaridega, lapse võõrandamisjuhtumitega, erinevate kultuuri- ja religioossete vaadetega, erinevate vähemustega, piiri-ja kultuuri ülesed vaidlused) lahendamisega. Tänu suuremale kogemusele kasutab ta mitmekesisemaid töömeetodeid ning juhendab kolleege ja tegeleb sihipäraselt valdkonna arendamisega.

Loe edasi
Peida
A.2 Tööosad
A.2.1 Perelepituse kavandamine
A.2.2 Perelepituse läbiviimine
A.2.3 Enesehoiu tagamine
Valitavad tööosad
A.2.4 Laste vahetu kaasamine
A.3 Kutsealane ettevalmistus
Perelepitajana töötamine eeldab kõrgharidust, soovitavalt psühholoogia, sotsiaalteaduste või õigusteaduste erialalt, perelepitusalast väljaõpet ning töökogemust perelepitajana.
A.4 Enamlevinud ametinimetused
Perelepitaja, lepitaja.
A.6 Tulevikuoskused
Perelepitaja töö eeldab pidevat erialast enesetäiendamist, osalemist koolitustel ja uute töövõtete õppimist. Oluline on tööpraktika kohandamine vastavalt uutele teadmistele, meetoditele ja perelepituse valdkonna arengule. Järjest tähtsamaks muutub digivahendite kasutamine perelepitusprotsessi etteva...lmistamisel ja läbiviimisel, näiteks videokoosolekute, failijagamise keskkondade ja turvaliste dokumendiplatvormide rakendamine. Perelepitaja töö nõuab oskust kasutada veebipõhiseid lahendusi osapooltega suhtlemisel ja dokumentide jagamisel, järgides samal ajal andmekaitse nõudeid. Suurt tähtsust omandab reflekteerimisvõime ja eneseanalüüs, mis aitab õppida kogemustest, kohandada töövõtteid ning ennetada läbipõlemist.
Loe edasi
Peida
B Kompetentsusnõuded
B.1 Kutse struktuur
Kutse taotlemisel nõutavad kompetentsid: Kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste B.2 ning kohustuslike kompetentside B.3.1 - B.3.3 tõendamine. Lisaks on võimalik täiendavalt tõendada valitav kompetents B.3.4.
Kvalifikatsiooninõuded haridusele ja töökogemusele:
Nõuded kutse taotlemisel
Töömaailma taotlejale
1. Kõrgharidus (soovitavalt psühholoogia, sotsiaalteaduste või õigusteaduste erialalt)
2. Perelepitusalane väljaõpe mahus vähemalt 160 akadeemilist tundi
3. Vähemalt kolme superviseeritud perelepitus juhtumi lahendi olemasolu
Nõuded kutse taastõen...
damisel
1. Eelnevalt omandatud perelepitaja, tase 6 kutse, mille kehtivuse lõppemisest ei ole möödas enam kui kaks aastat
2. Töökogemus perelepitajana vähemalt viis aastat (sh töötanud vähemalt 10 juhtumiga)
3. Läbitud mitmekülgseid perelepitusvaldkonnaga seotud täienduskoolitusi mahus vähemalt 20 akadeemilist tundi
Kutse andmise korraldus, sh kutset taotleva isiku esitatavad dokumendid ja kutse taotleja kutsealase kompetentsuse hindamise viis ja vormid on reguleeritud perelepitaja kutsete andmise korras.

Loe edasi
Peida
B.2 Perelepitaja, tase 6 üldoskused
Mõtlemisoskused
1. Allikakriitilisus - Analüüsib kasutatud infoallikaid ning rakendab asjakohast infot eesmärgipäraselt ja süsteemselt.
2. Terviklik mõtlemine - Väljendab oma seisukoha kindlalt ja hinnanguvabalt, aktsepteerib enese ja teiste vajadusi.

Enesejuhtimisoksused
3. Kutse-eetika ja ko...
nfidentsiaalsus - Järgib oma töös kutse-eetika põhimõtteid ning tagab oma klientide eraeluandmete ning protsessis selgunud informatsiooni konfidentsiaalsuse.
4. Õigusaktide tundmine - Järgib oma töös asjakohaseid õigusakte (nt perekonnaseadus, lepitusseadus, lastekaitseseadus, tsiviilkohtumenetluse seadustik, sotsiaalhoolekande seadus).

Lävimisoskused
5. Suhete loomine ja hoidmine - Loob ja hoiab usalduslikke suhteid osapooltega perelepitusprotsessis.
6. Keeleoskus - kasutab oma töös peamist nõustamiskeelt korrektselt kõnes ja kirjas tasemel C1 (vt lisa 1 Keelte oskustasemete kirjeldused) ning väljendab ennast arusaadavalt. Kasutab ühte võõrkeelt vähemalt tasemel B2 osaoskuste mõistmine ja rääkimine osas ning tasemel B1 osaoskuse kirjutamine osas
7. Digioskused - Kasutab oma töös arvutit vastavalt arvuti digioskuste osaoskustele Info haldamine, Suhtlemine digikeskkondades, Sisuloome ja Turvalisus (vt lisa 2 Digioskused).

Loe edasi
Peida
B.3 Kompetentsid
Kohustuslikud kompetentsid
    Nimetus EKR tase
B.3.1 Perelepituse kavandamine 6

Tegevusnäitajad
1. Koondab, analüüsib ja hindab esialgset teavet lepitusvajaduse ja sobivuse kohta.
2. Annab kogutud teabe alusel osapooltele vajalikku tagasisidet ning juhtumi sobivuse korral pakub võimaluse koostööks; sõlmib koostöökokkuleppe.
3. Planeerib lepitusprotsessi läbiviimise, lähtudes kogutud andmete analüüsist ja protsessi ülesehitusest; märkab osapoolte eripärasid, sh võimalikke vaimse tervise probleeme, ning arvestab neid protsessi kavandamisel, vajadusel kaasab sihipäraselt teisi spetsialiste.
4. Järgib perelepitusprotsessis teiste spetsialistide kaasamisel andmekaitse- ja eetikanõudeid.
B.3.2 Perelepituse läbiviimine 6

Tegevusnäitajad
1. Tutvustab osapooltele perelepitusprotsessi ülesehitust, eesmärki, ülesandeid ja põhielemente, lähtudes lepitusprotsessi võimalusest ning teavitades osapooli nende õigustest protsessis.
2. Lepib osapooltega kokku protsessi reeglites, lähtudes suhtlemise heast tavast.
3. Kogub ja struktureerib osapooltele esitatavat teavet, prioritiseerides lepitusprotsessis käsitletavad teemad ning kasutades sobivaid intervjueerimistehnikaid ja arvestades perekonna ning lähisuhete psühholoogiat, sh kriisi-, kaotus- ja lapsepsühholoogia eripärasid.
4. Selgitab välja osapoolte erimeelsuste põhjused ja võimalikud lahendused, kasutades kontaktiloomise ja -hoidmise võtteid, suhtlemise psühholoogiat ning suunab osapooli omavahelisele koostööle.
5. Juhib perelepitusprotsessi laste heaolu fookuses, arvestades täiskasvanute võimalusi ja laste vajadusi.
6. Juhib ja vahendab osapoolte läbirääkimisi, rakendades protsessi- ja konfliktijuhtimise meetodeid, perelepitusmudeleid ning suhtlemis- ja motivatsioonipsühholoogia põhimõtteid.
7. Soodustab osapoolte koostööd ja loovate lahenduste leidmist ning annab vajadusel koduseid ülesandeid kokkulepete ettevalmistamiseks.
8. Analüüsib osapooltega perelepituse protsessi tulemuslikkust, sõnastab järeldused ning vajadusel kinnitab kokkulepped, arvestades kehtivat õigust.
B.3.3 Enesehoiu tagamine 6

Tegevusnäitajad
1. Osaleb regulaarselt supervisioonis või kovisioonis, ennetamaks läbipõlemist ning arendamaks reflekteerimisvõimet.
2. Kasutab ennetavaid enesehoiupraktikaid vaimse tervise säilitamiseks.
Valitavad kompetentsid
Lisaks on võimalik täiendavalt tõendada valitav kompetents B.3.4.
    Nimetus EKR tase
B.3.4 Laste vahetu kaasamine 7

Tegevusnäitajad
1. Analüüsib lapse kaasamise otstarbekust lepitusprotsessi keerukates olukordades, arvestades lapse parimat huvi, arengutaset ning kaasamise mõju lapse heaolule.
2. Selgitab lapsevanematele lapse kaasamise vajalikkust ja õigust osaleda perelepitusprotsessis ning võimalusel sellest keelduda, tagades lapse vabatahtliku osalemise.
3. Kaasab lapse mõlema vanema nõusolekul perelepitusprotsessi ning valmistab vanemaid ja last ette osalemiseks, arvestades osapoolte eripärade ja vajadustega.
4. Kasutab lapse küsitlemisel eakohaseid ja lapsekeskseid küsitlemistehnikaid ning analüüsib lapse arvamust ja vajadusi lepitusprotsessi kontekstis.
5. Analüüsib ja üldistab lapse kaasamisel saadud teavet ning vahendab osapooltele vaid asjakohast infot, järgides eetika- ja konfidentsiaalsusnõudeid.
6. Nõustab vanemaid, kuidas toetada last lepitusprotsessi ajal ja pärast kokkulepete sõlmimist, kohandades lapse kaasamisel saadud infot pere ja lapse eripäradele ning võttes arvesse lapse õigusi.
C Üldteave ja lisad
Kutsestandardi tähis: 25-13112025-2.1/5k
Kutsetegevuse valdkond: Sotsiaalhoolekanne
Vastutav kutsenõukogu: Sotsiaalhoolekande Kutsenõukogu
Kutsenõukogu otsuse number: 34
Kutsenõukogu otsuse kuupäev: 13.11.2025
EKR tase: 6
Viide Euroopa kvalifikatsiooniraamistikule (EQF): 6
Valdkond: TERVIS JA HEAOLU
Kutseala: Sotsiaaltöö ja nõustamine
Kutse grupp: Perelepitaja
Ametite (ISCO) klassifikaator: 2 Tippspetsialistid
26 Õigus-, sotsiaal- ja kultuurivaldkonna tippspetsialistid
263 Sotsiaal- ja religioonivaldkonna tippspetsialistid
2635 Sotsiaaltöötajad ja nõustajad
ISCED klassifikaator: 09 Tervis ja heaolu
092 Heaolu
0923 Sotsiaaltöö ja nõustamine
EMTAK klassifikaator: Q TERVISHOID JA SOTSIAALHOOLEKANNE
88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta
Kutsestandardi lisad
Lisa 1 Keelte oskustasemete kirjeldused
Lisa 2 Digipädevuste enesehindamise skaala
Standardi töörühm
Nimi Institutsioon
Anneli Liivamägi-Hitrov OÜ Psychconsulting/Eesti Lepitajate Ühing
Helle Niit Eesti Lepitajate Ühing
Helen Hääl Advokaadibüroo Concordia/Eesti Lepitajate Ühing
Kadri Pettai Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet
Kadri Käsk Sotsiaalkindlustusamet
Mare Merimaa Tallinna Ülikool
Ruth Juhanson Eesti Perelepitajate Koda
Tuuli Mõistlik Lepitus ja Supervisioon OÜ/Eesti Lepitajate Ühing

Tagasi: Kutsestandardid |
ver. 1.0.1 PIKSEL
Avaleht Väljastatud kutsed
Kutsestandardid
Kutsetunnistuse lisad Kompetentsid Kutse andjad Kutsenõukogud Väljavõtted kutseregistrist