Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks.
• Jäeti välja valitavad kompetentsid.
• Vaadati üle ja korrastati kompetentside nimetusi ja sisu.
• Ajakohastati üldoskused.
• Uuendati tulevikuoskuste kirjeldust.
• Kutsestandardisse on lisatud kutse taotlemise ja taastõendamise kvalifikatsiooninõuded.
Kutseõpetaja töö peamine eesmärk on toetada ja suunata õppijate arengut nende isiklikuks, ühiskondlikuks ja tööalaseks toimetulekuks, luues oma tegevusega tingimused teadmiste, oskuste ja väärtuste kujunemiseks.
Kutseõpetaja, tase 8 nõustab, juhendab ja koolitab kolleege, hoides oma erialased ja ...pedagoogilised kompetentsid asjakohasel tasemel ning panustades kutseõpetajate professionaalsuse arendamisse laiemalt. Ta algatab ja juhib erialaõppe ning õppekavade arendamist, panustab süsteemselt õppe kvaliteedi parendamisse ja koostöise koolikultuuri kujundamisse. Ta loob, hoiab ja arendab koostööd kolleegide, töömaailma partnerite, erialaorganisatsioonide ning üleriigiliste ja rahvusvaheliste koostöövõrgustikega.
Kutseõpetaja kutsealal on ka 5., 6. ja 7. taseme kutsed. Võrreldes 5. taseme kutseõpetajaga on 8. taseme kutseõpetaja roll oluliselt laiem ning hõlmab lisaks praktiliste tööoskuste kujundamisele erialaõppe süsteemset arendamist, kolleegide juhendamist ja koolitamist ning arendustegevuste eestvedamist. Võrreldes 6. taseme kutseõpetajaga tegutseb 8. taseme kutseõpetaja suurema iseseisvuse ja vastutusega ning mõjutab õppeprotsessi, õppekavade ja koostöövõrgustike arengut õppeasutusest laiemalt. Võrreldes 7. taseme kutseõpetajaga on 8. taseme kutseõpetaja töö fookus strateegilisem ja süsteemsem: ta algatab ja juhib arendustegevusi nii õppeasutuses kui ka väljaspool seda ning arendab erialaõpet üleriigilises ja rahvusvahelises koostöös. Loe edasiPeida
A.2 Tööosad
A.2.1 Õppija toetamine A.2.2 Panustamine enda, organisatsiooni ja selle inimeste arengusse A.2.3 Enda professionaalsuse arendamine A.2.4 Panustamine laiemas haridus- ja töömaailma ühendavas ökosüsteemis
A.3 Kutsealane ettevalmistus
Kutseõpetaja, tase 8 on magistrikraadi või sellega võrdsustatud haridusega õpetatavas valdkonnas või magistrikraadi või sellega võrdsustatud haridusega ning töökogemusega õpetatavas valdkonnas või kutseõpetajana.
A.4 Enamlevinud ametinimetused
Kutseõpetaja.
A.5 Regulatsioonid kutsealal tegutsemiseks
Töötamine kutseõpetajana on reguleeritud kutseõppeasutuse seadusega, mille kohaselt on kutseõpetajate suhtes kohaldatavad nõuded kehtestatud kutsestandardis.
A.6 Tulevikuoskused
Kutseõpetaja tulevikupädevuseks on kohanemisvõimelisus ja suutlikkus paindlikult reageerida muutuvas keskkonnas, arvestades õppijate, kolleegide ja iseenda vajaduste ning ressurssidega. Veelgi olulisemaks muutub teaduspõhisus - pidev enesetäiendamine nii ainevaldkonnas, pedagoogilistes meetodites k...ui ka õppimise ja õpetamise käsitlustes. Kutseõpetaja peab olema võimeline tõhusalt õpetama kaasavas mitmekultuurilises keskkonnas, pakkudes tuge erineva taustaga ja vajadustega õppijatele. Samuti on oluline oskus kujundada positiivset ja toetavat heaolukeskkonda nii enda, kolleegide kui ka õppijate jaoks. Professionaalne kutseõpetaja oskab analüüsida ja uurida oma tööd, et mõista, mis toetab õppimist ja arengut kõige tõhusamalt, ning kohandada oma praktikat toetudes kogutud andmetele ja teaduspõhistele teadmistele. Tehnoloogiapädevus jääb kutseõpetaja oluliseks kompetentsiks - tulevikku vaatav kutseõpetaja on kursis nüüdisaegsete tehnoloogiate, sh tehisintellekti ja digitaalsete õppevahendite arenguga ning kasutab neid oma töös arukalt ja eetiliselt. Loe edasiPeida
B Kompetentsusnõuded
B.1 Kutse struktuur
Kutse taotlemisel nõutavad kompetentsid:
Kutseõpetaja, tase 8 kutse koosneb üldoskustest, kohustuslikest kompetentsidest ja kutset läbivast kompetentsist. Kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste (B.2), kohustuslike kompetentside (B.3.1 - B.3.4) ja läbiva kompetentsi (B.3.5) tõendamine.
Kvalifikatsiooninõuded haridusele ja töökogemusele:
Nõuded kutse taotlemisel Töömaailma taotlejale 1. Magistrikraad 2. Vähemalt kolme aasta pikkune töökogemus kutseõpetajana 3. Eesti keele oskus vastavalt keeleseadusele ja selle alusel kehtestatud nõuetele Tasemeõppe lõpetajale 1. Tasemeõppes saadud õpetamisalane ettevalmistus Nõuded kutse... taastõendamisel 1. Varasem kutseõpetaja, tase 8 kutsetunnistuse olemasolu 2. Taotletava kutse kompetentsusnõuetega seotud enesetäiendus
Kutse andmise korraldus, sh kutset taotleva/taastõendava isiku esitatavad dokumendid ja kutse taotleja/taastõendaja kutsealase kompetentsuse hindamise viis ja vormid on reguleeritud kutseõpetajate kutsete kutse andmise korras. Loe edasiPeida
B.2 Kutseõpetaja, tase 8 üldoskused
Mõtlemisoskused 1. Analüütiline mõtlemine - Kasutab mõtlemisel loogikat ja süsteemset arutlust, et märgata nähtustevahelisi suhteid, teha järeldusi, tuvastada alternatiivsete lahenduste tugevad ja nõrgad küljed ning lahendab probleeme, valides kohased meetodid. 2. Uuendustele avatus - läheneb ...raskustele-probleemidele eri vaatenurkadest, otsib neile loovaid ja tõhusamaid lahendusi ning rakendab uudseid lähenemisviise, meetodeid ja materjale, olles valmis toime tulema ebakindluse ja eksimise võimalustega. Inspireerib ja toetab kolleege innovatsiooni loomisel, rakendamisel ja uurimisel. Enesejuhtimisoskused 3. Väärtustest lähtumine - Järgib oma tegevuses üldinimlikke ja ühiskondlikke (sh kodaniku- ja keskkonnateadlikkus), õpetaja kutse-eetika ning organisatsiooni väärtusi ja eetilisi põhimõtteid, kujundades oma eeskujuga õppijate väärtushoiakuid. 4. Juhistest ja nõuetest lähtumine - Järgib tööd tehes juhiseid, valdkondlikke nõudeid, eeskirju, õigusakte, standardeid, konventsioone jmt. 5. Muutustega kohanemine - Tuleb toime muutustega nii tunnete, mõtete kui ka käitumise tasandil, reageerides adekvaatselt ja asjalikult ning taastades enesehoiuks vajaliku tasakaalu. Märkab teiste raskusi muutustega toimetulekul ja toetab kolleege heaoluks vajaliku tasakaalu saavutamisel, kasutades sobivaid meetodeid. Lävimisoskused 6. Meeskonna- ja koostööoskus - Teeb koostööd kolleegide ja partneritega ning algatab ja juhib selleks vajalikke protsesse, panustades ühiste eesmärkide saavutamisse, arvestades osapoolte vajaduste ja seisukohtadega ning edendades tõhusat koostöökultuuri. 7. Suhtlemiseoskus - Väljendab end ka keerukates suhtlusolukordades konstruktiivselt, korrektselt, viisakalt, austavalt, arusaadavalt ja olukorrale vastavalt. Püüab mõista teiste seisukohti. 8. Keeleoskus - Kasutab õpetamisel korrektset keelt kõnes ja kirjas ning väljendab end selgelt ja arusaadavalt. Digioskused 9. Arendab oma digipädevusi (sh tehisintellekti kasutamise oskust) vilunud kasutaja tasemel, kasutades teadlikult õpetaja digipädevuse valdkondi õppimise, õpetamise ja hindamise tulemuslikuks toetamiseks (vt lisa 3 Digipädevuste enesehindamise skaala). Loe edasiPeida
B.3 Kompetentsid
Kohustuslikud kompetentsid
Nimetus
EKR tase
B.3.1
Õppija toetamine
6
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad 1. Usaldusliku õpikeskkonna loomine - Kujundab turvalist ja kaasavat õpikeskkonda, kasutades õppijatega usaldusliku ja toetava kontakti loomiseks ning hoidmiseks aktiivse kuulamise võtteid ja hinnanguvaba suhtlemist. 2. Õppetegevuste kavandamine - Kavandab oma õppetegevusi (sh valib õppevara) pedagoogiliselt asjatundlikult ja nüüdisaegse õpikäsitluse põhimõtetest lähtuvalt, toetudes mooduli rakenduskavale ning arvestades õppijate eripära. 3. Õppetegevuse läbiviimine - Viib läbi kavandatud õppetegevusi, reageerides paindlikult tekkinud olukordadele, hoides õppijate huvi ja toetades õpiväljundite saavutamist. 4. Väljundipõhine hindamine - Viib läbi väljundipõhist hindamist: a) andes õppijatele nüüdisaegse õpikäsitluse põhimõtetest lähtuvat tagasisidet õppeprotsessi ja õpiväljundite kohta; b) hinnates õppijate õpiväljundite saavutamist, kasutades sobivaid ja õppijaid kaasavaid hindamismeetodeid. 5. Õppija tervikliku arengu toetamine - Analüüsib koostöös kolleegidega õppijatega seotud teavet, toetamaks õppija arengut ja õppetegevuse eesmärgipärast kavandamist, tuginedes vastastikusele teabevahetusele ning järgides professionaalse suhtlemise ja konfidentsiaalsuse põhimõtteid.
B.3.2
Panustamine enda, organisatsiooni ja selle inimeste arengusse
8
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad 1. Eesmärkidest ja väärtustest lähtumine - Juhindub oma töös organisatsiooni eesmärkidest ja väärtustest ning enda õigustest ja kohustustest. 2. Koostöökultuuri arendamine - Arendab koostöise koolikultuuri kujundamist ja arendamist, algatades koolipere liikmetega tegevusi. 3. Turvaline töökeskkond - Panustab füüsiliselt ohutu ja vaimselt toetava koolikeskkonna kujundamisse. 4. Kolleegide professionaalse arengu toetamine - Kujundab kolleegide professionaalset arengut toetavaid võimalusi, lähtudes organisatsiooni arenguvajadustest ja eesmärkidest. 5. Info ja andmed organisatsioonis - Töötleb oma töös kasutatavat infot vastutustundlikult, järgides konfidentsiaalsuse ja andmekaitse põhimõtteid, hinnates info väärtust ja mõju ning võttes vastu otsuseid selle töötlemise kohta.
B.3.3
Professionaalsuse arendamine
8
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad 1. Tervise ja heaolu hoidmine - Hoolitseb teadlikult oma vaimse, füüsilise, sotsiaalse ja emotsionaalse heaolu eest, valides oma vajadustele sobivaid heaolu hoidmise viise ning toetades oma töövõime säilimist. 2. Kolleegile professionaalse toe pakkumine - Toetab kolleegi tema heaolu või töövõimet mõjutavates olukordades oma pädevuse piiridest lähtudes. 3. Professionaalsuse tagamine - Kujundab eesmärgipäraselt enda professionaalset arengut: a) kutseõpetajana, tuginedes reflektsioonile (sh arenguvestlusele) ja eri osapoolte tagasisidele ning organisatsiooni eesmärkidele; b) erialaspetsialistina lähtuvalt õpetatava valdkonna suundumustest ja uuendustest. 4. Erialateadmiste ja oskuste ajakohastamine - Ajakohastab oma erialateadmisi ja oskusi, stažeerides õpetatava valdkonna töökeskkonnas.
B.3.4
Panustamine laiemas haridus- ja töömaailma ühendavas ökosüsteemis
8
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad 1. Töömaailmaga koostöö arendamine - Analüüsib koostöös töömaailma esindajate ja erialaorganisatsioonidega töömaailma hetke- ja tulevikuvajadusi, juhtides muudatuste elluviimist õppesisus ja -korralduses. 2. Õppeprotsessi arendamine - Juhib õppekavade koostamist ja arendamist, arvestades sihtrühma ja eriala arengut ning kaasates kolleege, tööandjate esindajaid jt sotsiaalseid partnereid ning rakendades õppija arengu toetamiseks didaktiliselt otstarbekaid lähenemisi. 3. Arendustegevuste eestvedamine - Juhib laiaulatusliku mõjuga kutsehariduse arendustegevusi üleriigilises või rahvusvahelises koostöös. 4. Kutseõpetajate järelkasvu toetamine - Kujundab kutseõpetajate järelkasvu toetavaid võimalusi koostöös haridus- ja töömaailma partneritega.
Kutset läbivad kompetentsid
Nimetus
EKR tase
B.3.5
Kutseõpetaja kutset läbiv kompetents
7
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad 1. Teadus- ja tõenduspõhine lähenemine - Lähtub oma töös teadus- ja/või tõenduspõhisusest, kasutades ja kriitiliselt hinnates erialaseid ning pedagoogilisi allikaid.