Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid.
Krohvija, tase 4 esmase kutse kutsestandard on aluseks kutsehariduse ja täiendkoolituste õppekavade koostamisele ning isikute kutsealase kompet...entsuse hindamisele. Loe edasiPeida
441 Neljanda taseme kutseõppe esmaõpe (kutsekeskharidusõpe) (vv alates 01.09.2013)
3/0
22.07.2015
Vastuvõttu ei toimu, õppimine keelatud
A Kutsekirjeldus
A.1 Töö kirjeldus
Ehitusviimistlejad töötavad valdavalt ehitus- või kinnisvarahooldusettevõtetes.
Krohvija peamine tööülesanne on hoonete ja rajatiste erinevate pindade soojustamine, krohvimine ja tasandamine. Tööülesanded hõlmavad ka krohvitavate pindade ettevalmistamist ja tööks vajalike materjalide arvestust. ...
Krohvija 4. taseme esmane kutse annab isikule valmisoleku antud kutsealal tööd alustada.
Selle taseme krohvija korraldab iseseisvalt oma töökoha ning täidab kvaliteetselt tööülesandeid tavapärastes olukordades. Vastutust nõudvate otsuste vastuvõtmise ning keerulisemate tööde tegemise juures vajab esmast kutset omav krohvija juhendamist. Loe edasiPeida
Krohvija töö osadega seotud ülesannete loetelu on toodud lisas 1 „Tööosad ja tööülesanded“. Loe edasiPeida
A.3 Töö keskkond ja eripära
Üldjuhul töötavad krohvijad täistööajaga (kaheksa tundi päevas, viiel päeval nädalas). Töö toimub nii siseruumides kui ka välitingimustes, sõltuvalt krohvitavast pinnast (siseviimistlus või välisviimistlus).
Krohvija töö on füüsiliselt koormav, töörütm on vahelduv ja sõltub täidetavatest tööülesan...netest. Töötatakse sageli sundasendites: redelil või tellingutel seistes, kummargil, põlvili asendis. Käte asend võib olla ka pea kohal. Töö võib toimuda erinevatel kõrgustel ja muutuvates keskkonnatingimustes. Krohvija peab järgima tööeeskirju ja ohutusnõudeid, ettevaatlik tuleb olla komistamiste ja libastumistega.
Krohvija töös tuleb kokku puutuda tolmu ja erinevate kemikaalidega, mis võivad tundlikel inimestel põhjustada tervisekahjustusi ning seetõttu on kohustuslik kasutada kaitseriietust ja vahendeid. Loe edasiPeida
A.4 Töövahendid
Peamised töövahendid on krohvimistöödeks vajalikud käsi- ja elektrilised mõõteriistad ja töövahendid (loodid, mootorsegistid, kellud, hõõrutid, tasandus- ja rihtlatid, krohvisilurid jt)
A.5 Tööks vajalikud isikuomadused
Krohvija töö eeldab lisaks erialastele oskustele korrektsust ja täpsust, hoolikust, kannatlikkust, liigutuste kiirust ja head koordinatsiooni. Oluline on võime töötada nii iseseisvalt kui ka meeskonnas.
Vajalikud on ka hea nägemine ja kõrgusetaluvus.
Väga olulised on hea tervis ja vastupidavus, ...sest suurem osa tööpäevast möödub sundasendites. Loe edasiPeida
A.6 Kutsealane ettevalmistus
4. taseme krohvija esmane kutse saadakse üldjuhul kutseõppeasutuses vastava kutsehariduse õppekava täismahus lõpetamisel.
A.7 Enamlevinud ametinimetused
Krohvija, viimistleja
B Kompetentsusnõuded
B.1 Kutse struktuur
Kutse taotlemisel nõutavad kompetentsid:
Krohvija, tase 4 esmase kutse saamiseks peab taotleja tõendama kohustuslikud (B.2.1 – B.2.6) ja kutset läbivaid kutsespetsiifilised (B.2.7 – 2.11) ning kutset läbivad üldised (B.2.12 – B.2.19) kompetentsid.
B.2 Kompetentsid
Kohustuslikud kompetentsid
Nimetus
EKR tase
B.2.1
Hoonete ja rajatiste sise- ja välispindade krohvimine
4
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad:
1. Valmistab ette krohvitavad pinnad, juhindudes aluspinna seisukorrast, krohvimismaterjalide ja pindade omadustest. Vajaduse korral küsib nõu kõrgema kvalifikatsiooniga krohvijalt.
2. Krohvib pinnad, järgides etteantud kvaliteedinõudeid, sealhulgas teeb juhendamisel masinkrohvimist.
3. Värvib krohvitud pinnad, juhindudes etteantud tööülesandest ja materjali tootja poolsetest kasutusjuhenditest.
Teadmised:
a) krohvimis- ja abimaterjalide omadused ja kasutusvõimalused
b) mitmesugused krohvimis- ja armeerimistehnoloogiad (käsitööriistad, pumbad, pritsid jne), nende kasutamine
c) mitmesugused viimistlustehnoloogiad (pintsli, rulli, pihustiga jne) viimistletavate pindade töötlemiseks
d) viimistlevatele aluspindadele ja viimistletud pindadele esitatavad kvaliteedinõuded
e) keskkonnatingimuste mõju viimistletud pindadele
f) nõuded krohvimis- ja viimistlustööde teostamisele erinevates keskkonna- ja ilmastikutingimustes
g) vigade võimalikud tekkepõhjused, nende ennetamine ja parandamine
Hindamismeetod(id):
Praktiline töö, suuline küsitlus/intervjuu (kasutatav tõendusmaterjal: nt praktika aruanne, õpimapp, tööalase tegevuse hinnang), kirjalik eksam.
B.2.2
Kuivkrohvplaatide paigaldamine
4
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad:
1. Valmistab ette aluspinnad, juhindudes aluspinna seisukorrast, kasutatavate materjalide ja aluspindade omadustest. Vajaduse korral küsib nõu kõrgema kvalifikatsiooniga krohvijalt.
2. Rihib ja loodib juhendamisel pinnad kuivkrohvplaatide paigaldamiseks segupatjadel või karkassil.
3. Ehitab puit- või metallkarkassi lihtsamad konstruktsioonid (näit aknapaled, sirged pinnad), lähtudes paigaldusjuhisest ja järgides etteantud kvaliteedinõudeid.
4. Valib tootejuhendist lähtudes sobivad kuivkrohvplaadid ja paigaldab need vastavalt paigaldusjuhendile. Järgib etteantud kvaliteedinõudeid.
5. Pahteldab ja armeerib vuugid, pahteldab kruvipead ja parandab löögikohad.
Teadmised:
a) kuivkrohvplaadid, nende omadused ja kasutusotstarve
b) kuivkrohvplaatidega kaetavatele aluspindadele ja karkassile esitatavad nõuded
c) kuivkrohvplaatide paigaldamisel kasutatavad abimaterjalid, nende omadused ja kasutusvõimalused
d) kuivkrohvplaatidega kaetud pindadele esitatavad kvaliteedinõuded;
e) vigade võimalikud tekkepõhjused, nende ennetamine.
Hindamismeetod(id):
Praktiline töö, suuline küsitlus/intervjuu (kasutatav tõendusmaterjal: nt praktika aruanne, õpimapp, tööalase tegevuse hinnang), kirjalik eksam.
B.2.3
Soojusisolatsiooni liitsüsteemide paigaldamine
4
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad:
1. Hindab juhendamisel soojusisolatsiooni liitsüsteemidega kaetavate pindade seisundit ja loodsust, kasutades õigeid töövahendeid ja võtteid. Valmistab pinnad ette (nt parandab vuugid, täidab suuremad ebatasasused, eemaldab lahtise krohvi- või viimistluskihi). Vajaduse korral krundib aluspinna.
2. Paigaldab soojusisolatsiooniplaadid, juhindudes pindade seisundi hinnangust, paigaldusjuhendist, soojusisolatsioonimaterjalide ja pindade omadustest.
3. Paigaldab lisatarvikud (nt sokliprofiilid, vuugitihenduslindid, tüüblid), juhindudes projektist ja/või paigaldusjuhendist või objekti omapärast.
4. Liimib abiprofiilid ja armeerib kogu pinna, juhindudes paigaldusjuhendist ning järgides pinnale esitatavaid kvaliteedinõudeid.
5. Krundib krohvitavad pinnad, kasutades sobivat krunti ja kruntimismeetodit. Kannab pinnale viimistluskrohvi või paigaldab viimistlusplaadid, juhindudes materjali tootja paigaldusjuhisest. Järgib etteantud kvaliteedinõudeid ning tagab viimistletava pinna ühtlase tasapinnalise välisilme.
Teadmised:
a) soojusisolatsiooni liitsüsteemid, nende omadused ja kasutusotstarve
b) soojusisolatsiooni liitsüsteemiga kaetavatele aluspindadele esitatavad nõuded
c) soojusisolatsiooni liitsüsteemis kasutatavate lisatarvikute (sokliprofiilid, vuugitihenduslindid jne) ja abiprofiilide (nurgavõrgud, liiteprofiilid jne) omadused ja kasutusotstarve
d) armeerimis- ja viimistlusmaterjalid; nende omadused, kasutusvõimalused ja -otstarve
e) viimistletud pindadele esitatavad kvaliteedinõuded
f) vigade võimalikud tekkepõhjused, nende ennetamine.
Hindamismeetod(id):
Praktiline töö, suuline küsitlus/intervjuu (kasutatav tõendusmaterjal: nt praktika aruanne, õpimapp, tööalase tegevuse hinnang), kirjalik eksam.
B.2.4
Ehitise ehisdetailide parandamine
4
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad:
1. Hindab juhendamisel parandamist vajavate ehisdetailide seisundit , lähtudes etteantud tööülesandest, materjalide ja pindade omadustest.
2. Valmistab ette parandatavate detailide pinnad, juhindudes pinna seisukorrast, materjalide ja pindade omadustest.
3. Taastab juhendamisel ehisdetailide algse kuju, juhindudes etteantud projektist või eskiisist ja järgides etteantud kvaliteedinõudeid.
Teadmised:
a) erinevad ehisdetailid, nende nimetused ja üldistav kasutusajalugu
b) ehisdetailide parandamisele esitatavad nõuded
c) parandamiseks kasutatavad materjalid, töövahendid ja tehnoloogia
d) viimistletud ehisdetailidele esitatavad kvaliteedinõuded
e) vigade võimalikud tekkepõhjused, nende ennetamine.
Hindamismeetod(id):
Praktiline töö, suuline küsitlus/intervjuu (kasutatav tõendusmaterjal: nt praktika aruanne, õpimapp, tööalase tegevuse hinnang), kirjalik eksam.
B.2.5
Parapetile ja fassaadipindadele plekkdetailide paigaldamine
4
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad:
1. Valmistab pinna ette plekkdetailide paigaldamiseks, juhindudes projektist ja esitatud nõuetest.
2. Töötleb plekkdetaile (näit akna-, parapetiplekid), juhindudes tööjoonisest ja materjali omadustest, tegelikust olukorrast kohapeal. Kasutab õigeid töövahendeid ja võtteid.
3. Paigaldab, kinnitab ja tihendab juhendamisel lihtsamad plekkdetailid (näit akna-, parapetiplekid) vastavalt etteantud projektlahendusele ja paigaldusjuhisele, juhindudes valmistus- ja paigaldusnormidest (näit plekkdetailide kalded, ülekatted, ülespöörded, veenina pikkused).
4. Vajaduse korral katab paigaldatud plekkdetailid kinni, kaitstes neid järgnevate tööde käigus tekkida võivate kahjustuste eest. Kasutab õigeid kattematerjale ja töövõtteid.
Teadmised:
a) välistingimustes kasutatavate plekkdetailide omadused ja kasutusotstarve
b) parapeti ja fassaadi plekkdetailidele ja nende paigaldusele esitatavad nõuded
c) vigade võimalikud tekkepõhjused, nende ennetamine.
Hindamismeetod(id):
Praktiline töö, suuline küsitlus/intervjuu (kasutatav tõendusmaterjal: nt praktika aruanne, õpimapp, tööalase tegevuse hinnang), kirjalik eksam.
B.2.6
Energiatõhus ehitamine
4
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad:
1. Enne töö alustamist valmistab ette nõuetele vastava töökoha, energiasäästu põhimõtteid silmas pidades.
2. Teostab omal kutsealal kõiki tööosasid rakendades sealjuures vajalikke energiatõhususealaseid baasteadmisi.
3. Arvestab oma tööülesandeid täites ehitustegevuse energiakulukusega ning kasutab tööks vajaminevaid energiaallikaid (elekter, vesi, valgustus, soojapuhurid jne.) sihipäraselt ja säästlikult.
4. Valib energiatõhususe nõudeid ja oma eriala spetsiifikat silmas pidades ning talle antud volituste piires sobilikud materjalid (ehitusmaterjalid, kinnitusvahendid, muud töö abivahendid jne.).
5. Valib energiatõhususe nõudeid ja oma eriala spetsiifikat silmas pidades tööülesande sooritamiseks õige tehnoloogia ja sobilikud töövõtted.
6. Rakendab võimalusel, oma kutsealal ehitustööde tegemisel , kvaliteedi ja kuluefektiivsuse tagamiseks sobilikku moodulmõõtude süsteeme (materjalide mõõdud, karkassi samm jne)
7. Teostab energiatõhususe parandamiseks oma kutseala piires vajalikud tööd.
Teadmised:
a) energiatõhususe üldmõisted ja nende tähendused;
b) energiatõhusust mõjutavad tegurid;
c) peamised energiaallikad Eestis (sh taastuvad energiaallikad);
d) ehitustööde kvaliteedinõuded ja nende mõju energiatõhususele;
e) piirete soojusjuhtivust ja hoone energiatarbimist mõjutavad tegurid (sh ehitusmaterjalide ja ehitustoodete omadused);
f) erinevad tehnosüsteemid, nende valikute mõju hoone energiatõhususele;
g) võimalused hoonete energiatõhususe parendamiseks;
h) töökultuuri mõju ehitustegevuse energiakulule;
i) erinevate ilmastikutingimuste mõju hoonete välispiiretele;
j) käitumisharjumuste mõju energiakulule hoonete ekspluateerimisel.
Hindamismeetod(id):
Hinnatakse integreeritult kõigi teiste kutsestandardis toodud kompetentside hindamisega.
Kompetents on välja töötatud Buildest projekti raames.
Kutset läbivad kompetentsid
Nimetus
EKR tase
B.2.7
Materjalide kulu ja tööaja määramine
4
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad:
Töö planeerimiseks määratleb 4. taseme esmakutset omav krohvija tööjoonistelt vajalikud lähteandmed, mõõdab selleks ettenähtud tööriistu kasutades viimistletava pinna ning saadud andmete põhjal arvutab välja enda tööks vajaliku materjalide ja tööaja kulu.
B.2.8
Nõuetekohase töökoha korraldamine
4
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad:
Enne töö alustamist korraldab endale oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha: paigaldab töölava ja jälgib, et säiliksid vajalikud käiguteed. Katab mitteviimistletavad pinnad sobiva kattematerjaliga, valmistab ette tööks vajalikud materjalid ja töövahendid ning veendub, et tööfrondil ei oleks segavaid või üleliigseid esemeid. Kontrollib enne töö alustamist vajalike isikukaitsevahendite olemasolu ja korrasolekut. Ladustab vajalikud materjalid, tagades nende kvaliteedi säilimise.
B.2.9
Koostöö teiste töövõtjatega
4
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad:
Krohvija arvestab töötades ka teiste samal objektil töötavate töövõtjatega.
B.2.10
Materjalide ja pinna omavahelise sobivuse määramine
4
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad:
Hindab tüüpiliste viimistlevate pindade ja viimistlusmaterjalide sobivust ning kvaliteedile vastavust, juhindudes etteantud tööülesannetest, materjalide ja pindade omadustest. Materjalide mittesobivuse korral konsulteerib oma vahetu juhiga.
B.2.11
Töövahendite kasutamine ja hoiustamine
4
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad:
Krohvija kasutab kõiki töövahendeid heaperemehelikult – ta korrastab ja puhastab neid regulaarselt ning hoiustab vastavalt nõuetele. Probleemide või puuduste korral informeerib sellest oma vahetut juhti.
B.2.12
Tööjuhiste, tehnoloogiate ja kvaliteedinõuete järgmine
4
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad:
Järgib asjakohaseid tööjuhiseid, materjalide tootjate ettenähtud tehnoloogiaid ja etteantud kvaliteedinõudeid. Vajaduse korral konsulteerib materjali tootja/tootja esindajaga.
B.2.13
Töötervishoiu ja tööohutusnõuete järgimine
4
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad:
Vältimaks tööõnnetusi ehitusobjektil järgib krohvija nii töö planeerimisel, töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ning arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber.
B.2.14
Esmaabi osutamine
4
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad:
Õnnetusjuhtumi korral annab vältimatut abi, kutsub professionaalse abi ja teatab õnnetusjuhtumist objektijuhile või tööandjale.
B.2.15
Ümbritseva keskkonna kaitsmine, jäätmekäitlusnõuete järgimine
4
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad:
Järgib töö ajal keskkonnakaitsenõudeid ning veendub, et ümbritsevasse loodusesse ei satuks keskkonnaohtlikke jäätmeid (värvid, lahustid jm keemilised ained). Sorteerib jäätmed, juhindudes taaskasutuse põhimõtetest ning jäätmekäitluseeskirjades olevatest nõuetest.
B.2.16
Meeskonnatöös osalemine
4
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad:
Krohvija kutsealal töötav inimene on avatud koostööle, osaleb meeskonnatöös ja on valmis teistelt õppima. Ta jagab teistega kogu tööks vajalikku ja kasulikku informatsiooni ning tegutseb parima ühise tulemuse saavutamise nimel.
B.2.17
Tööalaste otsuste vastuvõtmine ja kohanemine muutuvate oludega
4
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad:
Rakendab õpitut igapäevaselt oma erialasel tööl, võtab oma vastutusala piires vastu asjakohaseid otsuseid, täidab endale võetud kohustusi ja saavutab seatud tööeesmärgid. Tegutseb standardsetes olukordades iseseisvalt.
B.2.18
Tööalaste tagasilöökidega toime tulemine
4
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad:
Tööalaste ebaõnnestumiste ja eksimiste korral hindab ja kohandab oma tegevust vastavalt olukorrale, küsides nõu kõrgema kvalifikatsiooniga krohvijalt või omavahetult juhilt.
B.2.19
Tööalase tegevuse planeerimine, täiendõppes osalemine
4
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad:
Ta töötab sihikindlalt ja omab tahet oma erialal töötada, analüüsib oma tugevusi ja nõrkusi, kavandab oma tulevikku ja sellest tulenevalt otsib võimalusi enesearendamiseks. Osaleb kutsealases täiendõppes.
Hindamismeetod(id):
Läbivaid kompetentse hinnatakse integreeritult kõigi teiste kutsestandardis toodud kompetentside hindamisega.
Krohvijatööd läbivad teadmised:
a) üldehitustöödel kehtivad tööohutusreeglid;
b) üldteadmised esmaabi andmisest;
c) üldised teadmised ehitustöödel kehtivatest jäätmekäitluse ja keskkonnaohutusnõuete normidest;
d) krohvijatööks vajalikud elektrilised ja mehaanilised töövahendid, nende käsitsemise põhimõtted;
e) krohvijatööks vajalikud mõõteriistad (nt mõõdulatt, lood, mõõdulint jne) ja käsitööriistad (liibid, silurid jne), nende käsitsemise põhimõtted;
f) krohvijatöö peamised töövõtted, nende rakendamine erinevates töösituatsioonides;
g) materjalide tööks ettevalmistamise ja ladustamise nõuded;
h) tööjoonised, nende põhjal erinevate arvutuste (pindala-, mahu- ja kuluarvestuse jne) tegemise meetodid;
i) krohvimistöödele esitatavad kvaliteedinõuded.