Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks.
Kultuurikorraldaja tegevusvaldkond on paikkonna elanike kultuuri- ja huvitegevuse korraldamine, võimaluste loomine vaba aja veetmiseks, kultuuripärandi ja kohalike traditsioonide hoidmine. Tööülesanded sõltuvad kultuuri- ja loomekeskkonnast, tegutsemise valdkonnast, vastutuse astmest ning organisat...siooni suurusest. Kultuurikorraldaja loob elanikele tingimused osalemiseks kultuuriprotsessides nii loojate ka kui tarbijatena.
Kultuurikorraldaja, tase 4 korraldab ja koordineerib paikkonnas kultuuritegevust, kultuurisündmusi, osaleb ühisprojektides, loob tegevusvõimalusi huviringidele ja arendab koostööd erinevate organisatsioonidega.
Lisaks kultuurikorraldaja, tase 4-le tegutseb kutsealal ka:
kultuurikorraldaja, tase 6, kes korraldab, koordineerib ja juhib paikkonnas kultuuritegevust, kultuurisündmusi, algatab ja juhib kultuuriprojekte, arendab koostööd erinevate organisatsioonidega, koordineerib kultuuril põhinevat huvitegevust;
kultuurikorraldaja, tase 7, kes koordineerib, juhib ja arendab kultuurivaldkonda, algatab ja juhib kultuuriprojekte, sh rahvusvahelisi festivale jm koostööprojekte, juhendab ja nõustab teisi kultuurivaldkonnas tegutsevaid isikuid, arendab siseriiklikku ja rahvusvahelist koostööd erinevate organisatsioonidega. Loe edasiPeida
A.2 Tööosad
A.2.1 Paikkonna kultuurielu kavandamine
1. Vajaduste ja võimaluste kaardistamine ja nende analüüsimine.
2. Tegevuste kavandamine.
3. Paikkonna maine kujundamine.
4. Kultuurilise järjepidevuse hoidmine.
5. Võrgustikutöö.
A.2.2 Kultuurisündmuse korraldamine ja vahendamine
1. Kultuurisündmus...e planeerimine.
2. Kultuurisündmuse korraldamine.
3. Kultuurisündmuse vahendamine.
4. Kultuurisündmuse mõju hindamine.
A.2.4 Huvitegevuse korraldamine ja koordineerimine
1. Tingimuste loomine huvitegevuseks ja huvitegevuse koordineerimine.
2. Paikkonna elanike kaasamine huvitegevusse.
Kultuurikorraldaja töökoormus ja -aeg võivad jaotuda ebaühtlaselt, sõltudes töö eripärast ja asutuse või organisatsiooni töökorraldusest; töö võib toimuda õhtustel aegadel, nädalavahetustel ja riigipühadel.
A.4 Töövahendid
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) vahendid.
A.5 Tööks vajalikud isikuomadused
Kultuurikorraldaja töös on olulised avatus, loovus ja algatusvõime, paindlikkus, empaatia, sallivus, pingetaluvus, täpsus ja korrektsus.
A.6 Kutsealane ettevalmistus
4. taseme kultuurikorraldaja on üldjuhul keskharidusega, tal on kompetentside kujunemiseks vajalik töökogemus ning ta on läbinud erialase (täiendus)koolituse.
Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kompetentsid B.2.1 - B.2.3 ja B.2.6 (läbiv kompetents). Täiendavalt on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.4 ja B.2.5.
B.2 Kompetentsid
Kohustuslikud kompetentsid
Nimetus
EKR tase
B.2.1
Kogukonna kultuurielu kavandamine
4
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad
1. Kujundab paikkonna (lisa 2 − kutsestandardis kasutatud terminid) mainet, korraldades kultuurisündmusi, arvestades traditsioone, kohalikke vajadusi jm.
2. Korraldab kogukonna kultuuritraditsioonide säilimiseks sündmusi, huvitegevust jm. Korraldab paikkonna kultuurilist järjepidevust kajastavate materjalide säilitamise taasesitatavas vormis (kroonika, fotod, videod jms).
3. Teeb koostööd erinevate asutuste ja organisatsioonidega, osaleb võrgustikutöös.
B.2.2
Kultuurisündmuste korraldamine ja vahendamine
4
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad
1. Sõnastab sündmuse idee ja eesmärgi. Planeerib kultuurisündmuse korraldusprotsessi, arvestades ressursse ja paikkonna kalenderplaani. Vajadusel teeb ettepanekuid kultuurikalendri täiendamiseks.
2. Korraldab kohaliku kultuurisündmuse vastavalt eesmärgile, planeeritud tegevustele ja eelarvele.
3. Hindab pakutava kultuurisündmuse sobivust organisatsioonile ja sihtgruppidele, arvestades mh tingimusi, ressursse, väärtusi, sündmuste kalenderplaani jm. Peab läbirääkimisi osapooltega (nt etendusasutused, produtsendid), täidab kokkuleppeid.
4. Hindab saadud tagasiside põhjal püstitatud eesmärkide saavutatust ja sihtgrupi rahulolu.
5. Oskab erinevate kultuurisündmuste korraldamisel kasutada sündmuse eelarvestamise, juriidilisi ning turunduslikke teadmisi ja oskusi.
B.2.3
Kultuurisündmuse ja -organisatsiooni turundamine
4
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad:
1. Korraldab kultuurisündmuse reklaamimise, kasutades erinevaid meediakanaleid jm võimalusi, lähtudes meediaplaanist.
2. Korraldab piletimüügi vastavalt koostöölepingule, lähtudes organisatsioonis kehtestatud korrast.
Valitavad kompetentsid
Täiendavalt on võimalik tõendada valitavaid kompetentse B.2.4 ja B.2.5.
Nimetus
EKR tase
B.2.4
Huvitegevuse korraldamine ja koordineerimine
4
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad
1. Loob tingimused (tagab ruumid, vahendid ja juhendajad) huvitegevuseks, pidades silmas paikkonna elanike huve ja väljakujunenud traditsioone.
2. Tutvustab paikkonna elanikele huvitegevuse võimalusi, kasutades erinevaid võimalusi (kuulutus, sotsiaalmeedia vm).
B.2.5
Kultuuriprojektide juhtimine
6
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad
1. Sõnastab kultuuriprojekti eesmärgi ning sellest lähtuvalt moodustab meeskonna, koostab tegevus- ja ajakava ning eelarve. Leiab eesmärgile sobivad ressursiallikad (nt toetusprogrammid, fondid, sponsorid, partnerid). Sõlmib koostöölepingu(d) projekti elluviimiseks.
2. Koordineerib projekti elluviimist, lähtudes tegevusplaanist, ajakavast, eelarvest ja projektitöö põhimõtetest.
3. Hindab ja analüüsib koos projektimeeskonnaga elluviidud kultuuriprojekti tulemuslikkust ning mõju. Koostab nõuetekohase(d) aruande(d).
