Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks.
Muudeti spetsialiseerumisi, varem oli elektriautomaatika, elektrivõrkude ja -süsteemide ja elektripaigaldised, nüüd on elektrivõrgud ja -süsteemid js ehitiste elektripaigaldised.
Seni kutse andmise korras sätestatud kvalifikatsiooninõuded on välja toodud kutse taotlemisel ja taastõendamisel (B.1). Kutse taotlemist ja taastõendamist mõjutavad 2024. a alguses jõustunud elektri määrused, millega elektriinseneride kutsed muutuvad alates 2031. aastast kohustuslikuks. Vastavad õigusaktid on esitatu...d p A.5 „Regulatsioonid kutsealal“.
Kutsestandardis on eristatud kahte liiki elektriinseneride kutsed: vastutava elektriinseneri õigusi andvad ja mitte andvad (p. A.1 ja B.1). Vastutava elektriinseneri tegevusõigused on toodud lisas 1 „Kutsetasemete ulatus“).
Sõnastati ümber üldoskused (B.1) ja kutset läbivad kompetentsid (B.3), lisati tulevikuoskused (A.6).
Ajakohastati elektriinseneride kutsestandardite lisa 2 „Täiendusõppe arvestus“. Loe edasiPeida
Elektriinseneride töö eesmärk on tagada elektrisüsteemide ja -seadmestiku töökindel, efektiivne, ohutu, keskkonnasõbralik ning majanduslikult ja ühiskondlikult vastuvõetav toimimine.
Elektriinsenerid spetsialiseeruvad elektrivõrkudele ja -süsteemidele* või ehitiste elektripaigaldistele**.
6. tasem...e elektriinsener on kogenud spetsialist, kelle töö on käigus hoida olemasolevaid tehnoloogiaid lähtuvalt oma spetsialiseerumise valdkonnast.
Töö eeldab tegutsemist keerulistes ja ettearvamatutes olukordades ning teiste töötajate töö tulemuste eest vastutamist.
Elektriinsener teeb koostööd sidusvaldkondade (nt ehitus, automaatika, elektritransport, tööstus) inseneride ja spetsialistidega.
Töötada tuleb nii sise- kui ka välitingimustes. Objektidel töötades peab arvestama suurenenud elektriohuga. Võimalik on kokkupuude müra, vibratsiooni ja heitgaasidega. Töö võib olla pingeline, tööülesandeid tuleb vajaduse korral täita väljaspool tavalist tööaega.
Elektriinseneri kutse saab olla valitavate kompetentsidega või ilma valitavate kompetentsideta. Valitava kompetentsi olemasolu korral saab elektriinsener õiguse vastutava isikuna elektripaigaldist projekteerida, ehitada ja käitada või auditeerida (lisa 1. „Kutsetasemete ulatus“).
* Elektrivõrkude ja -süsteemide hulka kuuluvad ülekandevõrk ja jaotusvõrgud ning ülekandevõrguga ühendatud suured elektrijaamad ja suurtarbijad.
** Ehitiste elektripaigaldiste hulka kuuluvad elektripaigaldised alates jaotusvõrgu liitumispunktist, sh väike- ja mikroelektrijaamad. Loe edasiPeida
A.2 Tööosad
A.2.1 Tehnoloogiate ja tehnika kasutamise kavandamine ja korraldamine
A.2.2 Riskijuhtimine
A.2.3 Dokumenteerimine
A.2.4 Juhendamine
Spetsialiseerumisega seotud tööosad
A.2.5 Elektrivõrkude ja -süsteemide käigushoidmise korraldamine
A.2.6 Ehitiste elektripaigaldistega seotud tööde korraldamine
Valitavad tööosad
A.2.7 Elektrivõrgu primaarseadmete ehitamine ja käit
A.2.8 Elektrivõrgu releekaitse ja automaatika ehitamine ja käit
A.2.9 Elektrivõrgu projekteerimine
A.2.10 Elektrivõrgu auditeerimine
A.2.11 Ehitiste elektripaigaldiste ehitamine ja käit
A.2.12 Ehitiste elektripaigaldiste projekteerimine
A.2....13 Ehitiste elektripaigaldiste auditeerimine Loe edasiPeida
A.3 Kutsealane ettevalmistus
6. taseme elektriinsener on reeglina läbinud erialase rakenduskõrgharidus- või bakalaureuseõppe. Ta omab erialast töökogemust ning ta on oma teadmisi pidevalt täiendanud.
A.4 Enamlevinud ametinimetused
Elektriinsener, projekteerija, objektijuht, käidukorraldaja, dispetšer jm.
A.5 Regulatsioonid kutsealal tegutsemiseks
Elektriinsener saab seadme ohutuse seaduse, ehitusseadustiku ja elektrituruseaduse reguleeritaval tegevusalal (elektripaigaldise projekteerimine, ehitus, käit ja auditeerimine) tegutseda vastutava isikuna juhul, kui ta on tõendanud vastavad kompetentsid ning talle on kutsetunnistusega omistatud vast...av kutse (lisa 1. „Kutsetasemete ulatus“). Loe edasiPeida
A.6 Tulevikuoskused
Elektriinseneridel tuleb oma töös arvestada:
a) tootevtarbijate ja taastuvenergiaallikate (päikeseenergia, tuuleenergia jm) arenguga ning nende suures mahus integreerimisega elektrivõrku;
b) uute elektritranspordi tehnoloogiate integreerimisega elektrivõrku;
c) nutikate võrkude ja targa maja tehn...oloogiaga, mis võimaldavad juhtida tarbimist, optimeerida elektrivõrke ja parandada energiatõhusust;
d) küberohtude ja -rünnakute ennetamise ja lahendamisega seotud meetoditega.
Töödelda tuleb suurt andmemahtu ja kasutada tehisintellektilahendusi, et efektiivsemalt hallata elektrivõrke ja ennustada võrgu koormust. Loe edasiPeida
B Kompetentsusnõuded
B.1 Kutse struktuur
Kutse taotlemisel nõutavad kompetentsid:
6. taseme elektriinseneri kutse moodustub üldoskustest ning kohustuslikest ja spetsialiseerumisega seotud kompetentsidest ning valitavatest kompetentsidest.
Ilma vastutava isiku õiguseta kutse taotlemisel on nõutav tõendada üldoskused B.2, kohustuslikud kompetentsid B.3.1–B.3.4 ning üks spetsialise...erumisega seotud kompetents valikust B.3.5–B.3.6.
Õigusaktidega reguleeritud tegevusalal (elektripaigaldise projekteerimine, ehitamine, käit või auditeerimine) vastutava isikuna tegutsemiseks tuleb tõendada üldoskused B.2, kohustuslikud kompetentsid B.3.1–B.3.4 ning üks spetsialiseerumisega seotud kompetents valikust B.3.5–B.3.6. Valitavatest kompetentsidest B.3.7–B.3.13 tuleb tõendada vähemalt üks spetsialiseerumisele vastav kompetents. Loe edasiPeida
Kvalifikatsiooninõuded haridusele ja töökogemusele:
Kutse taotlemisel
1. Elektrialane rakenduskõrgharidus või bakalaureusekraad
2. Elektrialase inseneritöö kogemus vähemalt 2 aastat viimase 5 aasta jooksul
3. Normdokumentide tundmise tõendamine eksamil (nõutav ainult valitavate kompetentsidega kutse taotlemisel)
4. Auditi tegemise töökogemus vähe...malt 2 aastat viimase 5 aasta jooksul või 3-kuuline auditialane praktiline väljaõpe 2 aasta jooksul (nõutav ainult auditeerimise kompetentsiga kutse taotlemisel)
või (erijuhtum 1)
1. Elektrialale lähedane tehnikaalane rakenduskõrgharidus või bakalaureusekraad, juhul kui elektriala põhi- ja eriainete õpe on läbitud vähemalt 30 EAP ulatuses
2. Elektrialase inseneritöö kogemus vähemalt 3 aastat viimase 5 aasta jooksul
3. Normdokumentide tundmise tõendamine eksamil (nõutav ainult valitavate kompetentsidega kutse taotlemisel)
4. Auditi tegemise töökogemus vähemalt 2 aastat viimase 5 aasta jooksul või 3-kuuline auditialane praktiline väljaõpe (nõutav ainult auditeerimise kompetentsidega kutse taotlemisel)
või (erijuhtum 2)
ainult valitavate kompetentsidega kutse taotlemisel
1. Enne 01.07.2002 üldkeskhariduse baasil elektrialase 4-aastase keskeriharidusõppe õppekava läbimine
2. Taotletavale valitavale kompetentsile vastav elektrialane inseneritöö kogemus vähemalt 3 aastat viimase 5 aasta jooksul
3. Normdokumentide tundmise tõendamine eksamil
4. Auditi tegemise töökogemus vähemalt 2 aastat viimase 5 aasta jooksul või 3-kuuline auditialane praktiline väljaõpe (ainult auditeerimise kompetentsiga kutse taotlemisel)
või (erijuhtum 3)
ainult valitavate kompetentsidega kutse taotlemisel
1. Kehtiva A- või B-klassi pädevustunnistuse omamine kutse saamise taotluse esitamise hetkel
2. Elektrialaga seotud (6. taseme kutsestandardi kompetentsusnõuetega arvestava) täiendusõppe läbimine 120 TP ulatuses viimase 3 aasta jooksul või varasemate õpingute ja koolituste raames läbitud elektrialased põhi- ja eriained õppemahuga 30 EAP (lisa 2. „Täiendusõppe arvestuse juhend“)
3. Taotletavale valitavale kompetentsile vastav elektrialane inseneritöö kogemus vähemalt 3 aastat 5 aasta jooksul
4. Normdokumentide tundmise tõendamine eksamil
5. Auditi tegemise töökogemus vähemalt 2 aastat viimase 5 aasta jooksul või 3-kuuline auditialane praktiline väljaõpe (ainult auditeerimise kompetentsiga kutse taotlemisel)
6. Varasemaid õpinguid ja töökogemust arvestatakse maksimaalselt 90 TP ulatuses. Aastast inseneritöö kogemust arvestatakse maksimaalselt 15 TP-na
Kutse taastõendamisel
1. Minimaalselt 3-aastane iseseisev erialane ja ametialane töö 7 aasta jooksul enne kutse pikendamise taotlust
2. Erialase (6. taseme elektriinseneri kutsestandardi kompetentsusnõuetega arvestava) täiendusõppe läbimine 56 TP ulatuses 7-aasta jooksul (lisa 2. „Täiendusõppe arvestuse juhend“)
3. Normdokumentide tundmise tõendamine eksamil (nõutav ainult valitavate kompetentsidega kutse taotlemisel)
4. Kutse taastõendamine peab toimuma hiljemalt aasta pärast eelmise kutsetunnistuse kehtivuse lõppemist
5. Elektriinsener elektriautomaatika alal, tase 6 kutse omanik saab taastõendamisel Elektrivõrkude ja -süsteemide käigushoidmise korraldamise (B.3.5) või Ehitiste elektripaigaldistega seotud tööde korraldamise (B.3.6) spetsialiseerumisega kutse
6. Elektriinsener tarbijapaigaldiste alal, tase 6 saab taastõendamisel Ehitiste elektripaigaldistega seotud tööde korraldamise (B.3.6) spetsialiseerumisega kutse
Kutse andmise korraldamine (sh kutsetunnistuse kehtivusaeg ja taastõendamise sagedus) on reguleeritud elektriinseneride kutsete kutse andmise korras. Loe edasiPeida
B.2 Elektriinsener, tase 6 üldoskused
1. Analüüsib oma teadmisi ja oskusi, määratleb koolitusvajaduse ja leiab võimalusi oma arengueesmärkide saavutamiseks, osaledes erialaüritustel, koolitustel, kutseühingute tegevuses ning lugedes erialakirjandust.
2. Näeb ja loob seoseid olemasoleva ja uue info, asjade ja nähtuste vahel ning asetab ...info loogiliselt seostatud süsteemi.
3. Kasutab mõtlemisel loogikat ja süsteemset arutlust, et näha nähtustevahelisi suhteid, teha järeldusi, tuvastada alternatiivsete lahenduste tugevad ja nõrgad küljed ning leida probleemide võimalikud lahendamise viisid.
4. Kasutab asjakohaseid matemaatilisi põhimõtteid, mõisteid, protsesse ja meetodeid.
5. Juhindub oma töös ja kutsealases tegevuses eetikanõuetest ja heast tavast (lisa 3. „Inseneri kutse-eetika koodeks“).
6. Järgib tööd tehes asjakohaseid juhiseid, nõudeid, eeskirju, õigusakte, standardeid jmt.
7. Hoiab delikaatseid, tundlikke ja salastatud andmeid turvaliselt ning töötleb neid vaid asjakohase volituse korral.
8. Planeerib ja koordineerib ise oma tegevust, paneb paika ajakava ning peab kinni kokkulepitud tööplaanist ja tähtaegadest.
9. Töötab meeskonnas, millel on ühine eesmärk, kindel rollijaotus ja kollegiaalsed ning usalduslikud koostöösuhted.
10. Arvestab suhtlemisel suhtlusolukorra ja suhtluspartneri vajaduste, kultuurilise tausta, suhtlusvahendi iseärasuste jmt-ga.
11. Esitab avalikkusele, sihtrühmale või isikule asjakohast teavet suuliselt, kirjalikult või visuaalselt.
12. Kasutab oma töös arvutit infotöötluseks, kommunikatsiooniks, ohutuse tagamiseks ja probleemide lahendamiseks iseseisva kasutaja tasemel (lisa 4 „Digioskuste enesehindamise skaala“).
13. Mõistab võõrkeelset erialateksti, sh peamisi termineid, ning on võimeline suhtlema võõrkeeles tasemel, mis võimaldab erialases suhtluses osaleda ning valdkonna üle arutleda. Loe edasiPeida
B.3 Kompetentsid
Kohustuslikud kompetentsid
Nimetus
EKR tase
B.3.1
Tehnoloogia ja tehnika kasutamise kavandamine ja korraldamine
6
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad
1. Kavandab, koordineerib ja juhib olemasoleva tehnoloogia ja tehnika toimimist tagavaid protsesse.
2. Lahendab asjakohaste meetodite ja tehnoloogiliste võtetega tavapäraseid insenertehnilisi ülesandeid, kasutades
a) inseneri baasteadmisi (matemaatika, loodusteadused, programmeerimine, majandus, filosoofia, tugevusõpetus, graafika, teoreetiline mehaanika, masinatehnika);
b) erialaseid baasteadmisi: elektrotehnika alused, kõrgepingetehnika, elektritootmisseadmete (sh läbi inverteri ühendatud), elektri ülekande- ning jaotusseadmete, elektriautomaatika ja elektritarbimise seadmete toimimise põhimõtted, taastuvenergeetika ja energiatõhusus;
c) elektroenergeetikaga seotud tehnika- ja majandusvaldkondade (elektroonika, turuteave, majandus ja keskkond) üleseid lahendusmetoodikaid.
3. Arvestab oma tegevuses keskkonnamõjudega ning kavandab selleks sobivaima lahenduse.
4. Kasutab erialases töös vajaminevaid tarkvaralahendusi (nt modelleerimine, simulatsioon, analüüsi- ja sünteesitehnikad, targa võrgu lahendused), programme ja infotehnoloogilisi töövahendeid.
5. Jälgib ja arvestab tehnika viimaseid suundumusi ja arengut.
6. Rakendab väljatöötatud uusi lahendusi (meetodeid, protseduure, protsesse jmt), et lahendada töö käigus tõstatunud korralduslikke, tehnilisi jm probleeme.
B.3.2
Riskijuhtimine
6
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad
1. Rakendab kehtivat riskijuhtimise süsteemi, järgides väljatöötatud nõudeid.
2. Tagab kokkulepitud elektri-, tule- ja tööohutusnõuete kohase tööprotsessi toimimise.
3. Seirab kasutatavaid töövõtteid, meetmeid, eeskirjade järgimist jm.
B.3.3
Dokumenteerimine
6
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad
1. Dokumenteerib asjakohast ja vajalikku infot tööülesannete täitmise käigus, et tagada selle kasutatavus.
2. Koostab ja uuendab oma vastutuse piires juhendeid vm tehnilisi dokumente, milles selgitab toote, süsteemi, protseduuri vm toimimist.
B.3.4
Juhendamine
6
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad
1. Annab edasi oma kutsealaseid oskusi ja teadmisi.
2. Koordineerib juhendatavate tegevust oma vastutuse piires.
3. Nõustab ja informeerib tavaisikuid elektrialastes küsimustes.
Spetsialiseerumistega seotud kompetentsid
Kutse taotlemisel on nõutav tõendada üks spetsialiseerumisega seotud kompetents valikust B.3.5–B.3.6.
Elektrivõrgud ja -süsteemid
Kompetents
EKR tase
B.3.5
Elektrivõrkude ja -süsteemide käigushoidmise korraldamine
6
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad
1. Korraldab elektrivõrkude ja -süsteemide käigushoidmist, arvestades ühendatud energiasüsteemide, automaatika, tarbijate ja elektrituru mõjudega elektrivõrkude ja -süsteemide töös.
2. Tuvastab ja määratleb tekkinud tehnilised probleemid.
3. Leiab tavapärastele erialastele probleemidele sobivamad lahendused, lähtudes elektritootmise, süsteemiautomaatika, energiatõhususe ning elektrituru toimimise põhimõtetest.
Ehitiste elektripaigaldised
Kompetents
EKR tase
B.3.6
Ehitiste elektripaigaldistega seotud tööde korraldamine
6
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad
1. Korraldab ehitiste elektripaigaldiste ning nende tööd juhtivate seadmete ja süsteemide käigus hoidmist, arvestades sidusvaldkondade (nt kütte-, ventilatsiooni-, jahutus-, tuleohutus-, turva-, robootika-, automaatika- ja side-) paigaldiste, arhitektuuri ja ehituskonstruktsioonide eripäraga.
2. Tuvastab ja määratleb tekkinud probleemid.
3. Leiab tavapärastele erialastele probleemidele sobivaimad lahendused, lähtudes mikro- ja väiketootmise, tarbijaseadmete, automatiseerimise, kaitseviiside ja elektrivarustuse toimimise põhimõtetest.
Valitavad kompetentsid
Valitavatest kompetentsidest B.3.7–B.3.13 tuleb tõendada vähemalt üks spetsialiseerumisele vastav kompetents.
Nimetus
EKR tase
B.3.7
Elektrivõrgu primaarseadmete ehitamine ja käit
6
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad
1. Korraldab ettevõtte elektri- ja käidutööde ohutusalast tegevust.
2. Juhib ja teeb enamlevinud primaarseadmete (elektrivõrgu kaudu tootjaid ja tarbijaid ühendav võrgupingega pingestatud elektrivõrgu osa) ehitus- ja käidutöid, järgides projekte, õigusakte, standardeid ja seadmete dokumentatsiooni.
3. Korraldab diagnostikas, katsetamisel, testimisel ja seadistamisel asjakohaste seadmete, tarkvara ja tehnoloogia kasutamist.
4. Hindab elektripaigaldise ehitamise ja kasutamise ohutuse vastavust heale inseneritavale (õigusaktides sätestatud nõuded, normdokumendid jmt).
5. Teeb elektrivõrgu tavapäraste primaarseadmete omanikujärelevalvet.
B.3.8
Elektrivõrgu releekaitse ja automaatika ehitamine ja käit
6
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad
1. Korraldab ettevõtte elektri- ja käidutööde ohutusalast tegevust.
2. Juhib ja teeb enamlevinud sekundaarseadmete (elektrivõrkude ja -süsteemide ning alajaamade tööd juhtivad telemaatika-, releekaitse- ja automaatikaseadmed) ehitus- ja käidutöid, järgides projekte, õigusakte, standardeid ja seadmete dokumentatsiooni.
3. Korraldab diagnostikas, katsetamisel, testimisel ja seadistamisel asjakohaste seadmete, tarkvara ja tehnoloogia kasutamist.
4. Hindab elektripaigaldise ehitamise ja kasutamise ohutuse vastavust heale inseneritavale (õigusaktides sätestatud nõuded, normdokumendid jm).
5. Teeb elektrivõrgu enamlevinud sekundaarseadmete omanikujärelevalvet.
B.3.9
Elektrivõrgu projekteerimine
6
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad
1. Kogub ja analüüsib lähteandmeid, määratleb rakendatavad õigusaktid, standardid, eeskirjad ja juhendmaterjalid.
2. Koostab õigusaktides määratletud tegevusõiguste ulatuses 3. ja 2.liigi madalpingepaigaldistes peakaitsme nimivooluga kuni 250A (k.a) elektrivõrgu rajatiste optimaalse projektlahenduse, lähtudes tellija lähteülesandest, õigusaktidest, normdokumentidest, ametkondade nõuetest ja maaomanike huvidest ning kaasates teiste valdkondade spetsialiste (ehitusinsenerid, keskkonnaeksperdid jt).
3. Projektlahenduse koostamisel:
a) teeb ja vormistab elektrialased insenertehnilised arvutused, kasutades nii universaal- kui ka eritarkvara;
b) valib sobivad seadmed lähtuvalt tehnilistest parameetritest ja majanduslikest kaalutlustest;
c) koostab ja vormistab projekti tekstilise ja graafilise osa ning mahutabelid vastavalt projekteerimisstaadiumile, kasutades sh ehitise infomudelit (BIM).
B.3.10
Elektrivõrgu auditeerimine
6
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad
1. Korraldab ja viib läbi õigusaktides määratud tegevusõiguste ulatuses 3. ja 2.liigi madalpingepaigaldistes peakaitsme nimivooluga kuni 250A (k.a) elektripaigaldiste auditeid (tehnilise kontrolli), lähtudes õigusaktides sätestatud nõuetest:
a) hindab projekteerimise, ehitamise, käidukorralduse ja elektriprojekti ekspertiisi vastavust nõuetele;
b) kontrollib visuaalselt elektripaigaldise ohutust ja nõuetele vastavust;
c) kontrollib elektripaigaldise dokumentatsiooni asjakohasust ja piisavust;
d) hindab elektripaigaldise toimivust, kontrollarvutusi ning mõõtmis- ja katsetustulemusi.
2. Vormistab auditi protokolli riiklikus infosüsteemis.
B.3.11
Ehitiste elektripaigaldiste ehitamine ja käit
6
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad
1. Korraldab ettevõtte elektri- ja käidutööde ohutusalast tegevust.
2. Juhib ja teeb tavapäraste ehitiste elektripaigaldiste ehitus- ja käidutöid, järgides projekte, õigusakte, standardeid ja seadmete dokumentatsiooni.
3. Korraldab diagnostikas, katsetamisel, testimisel ja seadistamisel asjakohaste seadmete, tarkvarade ja tehnoloogiate kasutamist.
4. Hindab elektripaigaldise ehitamise ja kasutamise ohutuse vastavust heale inseneritavale (õigusaktides sätestatud nõuded, normdokumendid jm).
5. Teeb tavapäraste ehitiste elektripaigaldiste omanikujärelevalvet.
B.3.12
Ehitiste elektripaigaldiste projekteerimine
6
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad
1. Kogub ja analüüsib lähteandmeid, määratleb rakendatavad õigusaktid, standardid, eeskirjad ja juhendmaterjalid.
2. Koostab õigusaktides määratud tegevuspiiride ulatuses 3. ja 2.liigi madalpingepaigaldistes peakaitsme nimivooluga kuni 250A (k.a) ehitiste elektripaigaldiste optimaalse projektlahenduse, lähtudes tellija lähteülesandest, õigusaktidest, normdokumentidest, ametkondade nõuetest ja maaomanike huvidest, kaasates teiste valdkondade spetsialiste (ehitusinsenerid, keskkonnaeksperdid jne).
3. Projektlahenduse koostamisel:
a) teeb ja vormistab elektrialased insenertehnilised arvutused, kasutades nii universaal- kui ka eritarkvara;
b) valib sobivad seadmed lähtuvalt tehnilistest parameetritest ja majanduslikest kaalutlustest;
c) koostab ja vormistab projekti tekstilise ja graafilise osa ning mahutabelid vastavalt projekteerimisstaadiumile, kasutades sh ehitise infomudelit (BIM).
B.3.13
Ehitiste elektripaigaldiste auditeerimine
6
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad
1. Korraldab ja viib läbi õigusaktides määratud tegevusõiguste ulatuses 3. ja 2.liigi madalpingepaigaldistes peakaitsme nimivooluga kuni 250A (k.a) elektripaigaldiste auditeid (tehnilist kontrolli), lähtudes õigusaktides sätestatud nõuetest:
a) hindab projekteerimise, ehitamise, käidukorralduse ja elektriprojekti ekspertiisi vastavust nõuetele;
b) kontrollib visuaalselt elektripaigaldise ohutust ja nõuetele vastavust;
c) kontrollib elektripaigaldise dokumentatsiooni asjakohasust ja piisavust;
d) hindab elektripaigaldise toimivust, kontrollarvutusi ning mõõtmis- ja katsetustulemusi;
2. Vormistab vastavusauditi protokolli riiklikus infosüsteemis.
