Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks.
Nimetus:
ET: Perelepitaja, tase 7EN: Family Mediator, level 7
Spetsialiseerumised:
Osakutsed:
Kehtib alates:
26.11.2015
Kehtib kuni:
05.11.2020
Kutsestandardi versiooni number:
2
Muudatused:
- kaotati ära eraldiseisev teadmiste lahter ning teadmised seoti konkreetsete tegevustega/ kirjutati tegevusnäitajasse sisse;
- varasemalt teadmistena kirjas olnud keeleoskus, arvuti kasutamise oskus, kutse-eetika ja seaduste järgimine ning suhtlemine on välja toodud läbiva kompetentsina (neid kasutatakse läbivalt kõigi muude tegevuste käigus).
Perelepitaja pakub konfliktilahendusteenust kooselu ja perekonnaga seotud vaidlustes, sealhulgas abielulahutuse/lahkumineku ja lastega seonduvates teemades. Ta aitab erinevatel seisukohtadel olevatel partneritel leida ja sõlmida mõlemaid osapooli rahuldavaid kokkuleppeid.
Perelepitaja, tase 7 juhib... pooltevahelist läbirääkimisprotsessi, mille kaudu on osapooltel võimalik leida lahendusi erimeelsustele, k.a kohtuprotsessi eel, ajal või järgselt. Ta loob läbirääkimise protsessiks toetava keskkonna, soodustades osapoolte üksteisemõistmist, arusaamist ja koostööd ning kokkulepete leidmist, sh vanematel lapse arengulisest vajadustest lähtuvate kokkulepete sõlmimist. Perelepitaja teeb vajadusel koostööd teiste erialade spetsialistidega.
7. taseme perelepitaja on võimeline töötama ka eriti keerukate juhtumite lahendamisega. Tänu suuremale kogemusele kasutab ta mitmekesisemaid töömeetodeid, võib kaasata lapsi perelepitusprotsessi, juhendab kolleege ja tegeleb sihipäraselt valdkonna arendamisega.
Kutsealal tegutseb ka perelepitaja, tase 6, kes ei kaasa lapsi lepitusprotsessi, ei juhenda kolleege ega tegele sihipäraselt valdkonna arendamisega. Loe edasiPeida
A.2 Tööosad
A.2.1 Perelepituse kavandamine
1. Juhtumi kohta esmase info kogumine
2. Kogutud andmete töötlemine
3. Juhtumi kavandamine
4. Koostöökokkuleppe sõlmimine osapooltega
A.2.2 Perelepituse läbiviimine
1. Perelepitusprotsessi tutvustamine osapooltele
2. Osapooltega protsessireeglites kokkulep...pimine
3. Teabe kogumine ja korrastamine
4. Osapoolte huvide ja võimaluste väljaselgitamine
5. Sekkumine
6. Perelepituse tulemuslikkuse hindamine
7. Lahenduste ning kokkulepete täpsustamine ja vormistamine
8. Koostöö tegemine kolleegide ja teiste erialade spetsialistidega
A.2.3 Laste intervjueerimine
1. Erinevate eakohaste tehnikate kasutamine
2. Lastelt saadud informatsiooni analüüsimine ja üldistamine
3. Vanemate juhendamine oma laste toetamisel
4. Vanemate juhendamine lastele omavahelistest lahendustest ja kokkulepetest selgituste jagamisel
A.2.4 Juhendamine ja kutsealase tegevuse arendamine
1. Perelepitusalaste koolituste korraldamine ja läbiviimine
2. Mentorlus
3. Koviseerimine
4. Valdkonnapõhiste uurimuste läbiviimine ja analüüsimine
5. Erialane enesetäiendamine
6. Perelepituse valdkonna arendamine Eestis Loe edasiPeida
A.3 Töö keskkond ja eripära
Perelepitajal on tööks sobiva sisustusega eraldi tööruum. Perelepitaja tööaeg on paindlik, jaguneb tööks klientidega, iseseisvaks tööks, koostööks teiste erialade spetsialistidega ja enesetäiendamiseks. Töö on vaimselt ja emotsionaalselt pingeline ning nõuab konfliktiolukordades asjakohast reageerim...ist.
Perelepitaja töötab sotsiaalteenuseid või õigusabi pakkuvates asutustes, erapraksises. Loe edasiPeida
A.4 Töövahendid
Perelepitaja peamisteks töövahenditeks on sekkumist toetavad vahendid, kontoritarbed ja sidevahendid.
A.5 Tööks vajalikud isikuomadused
Perelepitaja töös on oluline usaldusväärsus, iseseisvus, tolerantsus, pingetaluvus, paindlikkus ja loovus.
A.6 Kutsealane ettevalmistus
Perelepitajana töötamine eeldab kõrgharidust, soovitavalt psühholoogia, sotsiaalteaduste või õigusteaduste erialalt ning perelepitusalast väljaõpet. 7. taseme perelepitaja on töötanud vähemalt 20 menetlusse võetud juhtumiga, on läbinud 30 supervisioonitundi ja on ise superviseerinud vähemalt 5 juhtu...mit (kaasused peavad olema dokumenteeritud). Loe edasiPeida
A.7 Enamlevinud ametinimetused
Perelepitaja ja lepitaja.
B Kompetentsusnõuded
B.1 Kutse struktuur
Kutse taotlemisel nõutavad kompetentsid:
Selle kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside (B.2.1 – B.2.5) tõendamine.
B.2 Kompetentsid
Kohustuslikud kompetentsid
Nimetus
EKR tase
B.2.1
Perelepituse kavandamine
6
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad:
1. kogub erinevaid infokogumise viise ja meetodeid (intervjuu, vaatlus, andmebaasidest otsimine, võrgustikuotsing) kasutades juhtumi kohta esmase info, lähtudes asjakohasusest ja seadusandlusest;
2. analüüsib sobiva andemanalüüsi meetodiga kogutud andmed;
3. otsustab kogutud teabe alusel juhtumi menetlemise otstarbekuse, lähtudes lepitusprotsessi näidustustustest ja vastunäidustustest;
4. annab kogutud teabe alusel pöördujatele või juhtumi saatjale vajalikku tagasisidet, arvestades tagasiside andmise põhimõtteid; juhtumi sobivuse korral pakub võimaluse menetluse alustamiseks;
5. kavandab andmete analüüsist ja lepitusprotsessi ülesehitusest tulenevalt protsessi logistika; vajadusel kaasab kaaslepitaja või võtab kontakti teiste erialade spetsialistidega, nt jurist, tõlk jms.
B.2.2
Perelepituse läbiviimine
7
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad:
1. tutvustab osapooltele perelepitusprotsessi ülesehitust, eesmärke, põhielemente, lähtudes lepitusprotsessi võimalustest ja põhireeglitest;
2. lepib osapooltega reeglites kokku, loob ja hoiab osapooltega usaldusväärset kontakti, kasutades kontaktiloomise ja -hoidmise võtteid, kuulamistehnikaid, mõjustamise psühholoogiat ja koostöö mudeleid;
3. kogub ja korrastab osapoolte informatsiooni, kasutades sobivat intervjueerimise tehnikat ning arvestades perekonna psühholoogiat, lähisuhete spetsiifikat ja dünaamikat, kriisipsühholoogiat ning kaotuskogemuse dünaamikat, lapsepsühholoogiat;
4. selgitab välja osapoolte huvid ja võimalused, arvestades arengu- ja isiksusepsühholoogiat;
5. lapsi puudutavates küsimustes rakendab lapsekeskset lähenemist;
6. sekkudes juhib ja vahendab läbirääkimist, arvestades protsessi- ja konfliktijuhtimise meetodeid ning suhtlemis- ja motivatsioonipsühholoogia põhimõtteid; soodustab ja julgustab osapoolte koostöövalmidust, toetades alternatiivsete lahenduste genereerimist ja andes kodutöid jm; lähtub kaasaegsetest lahenduspraktikatest; rakendab uuenduslikke meetodeid vastavalt juhtumi tüübile;
7. lepitusprotsessi juhtimisel kasutab sobivaid sekkumisviise ja tehnikaid, lähtudes sekkumisviiside näidustustest ja vastunäidustustest;
8. mudeldab osapooltele suhtlemis- ja konfliktilahendusoskusi;
9. hindab perelepituse tulemuslikkust;
10. täpsustab ja vormistab lahendusi ning kokkuleppeid, arvestades lepingu koostamise põhimõtteid ja ülesehitust; kasutab asjakohast sõnavara;
11. teeb koostööd kolleegide ja teiste erialade spetsialistidega vastavalt nende põhipädevustele.
B.2.3
Laste intervjueerimine
7
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad:
1. selgitab välja laste huvid ja vajadused seoses vanematega, kasutades lapse eale vastavaid küsitlemistehnikaid (sh loovtehnikaid) ja meetodeid;
2. analüüsib lastelt saadud informatsiooni, arvestades arengu-, lapse- ja perekonnapsühholoogiat;
3. peegeldab analüüsitud ja sünteesitud materjali põhjal laste vajadusi nende vanematele;
4. juhendab ja aitab vanemaid oma laste toetamisel, sh andma lastele selgitusi omavaheliste kokkulepete kohta, arvestades arengu-, lapse- ja perekonnapsühholoogiat ning nõustamispõhimõtteid;
5. teavitab vanemaid laste õigustest.
B.2.4
Juhendamine ja kutsealase tegevuse arendamine
7
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad:
1. viib läbi perelepitusalaseid koolitusi, arvestades koolitusprotsessi ülesehitust ja läbiviimise põhimõtteid ning andragoogika põhialuseid;
2. juhendab ja nõustab madalama kutsetasemega perelepitajaid, arvestades supervisiooni põhimõtteid;
3. juhib kovisiooni gruppi, arvestades juhendamise, motiveerimise ja tagasisidestamise ning kovisiooni põhimõtteid;
4. analüüsib ja loob uusi kutsealaseid meetodeid ja tehnikaid, arvestades lepitamise Eesti ja rahvusvahelist praktikat;
5. täiendab end erialaselt;
6. viib läbi valdkonnapõhiseid uurimusi, kasutades kaasaegseid uurimismeetodeid;
7. arendab valdkonda, hoides ja laiendades lepitusvõrgustikku, tehes teavitustööd (nt kutse tutvustamine, artiklite kirjutamine), tehes koostööd rahvusvaheliste erialaorganisatsioonidega vms.
Kutset läbivad kompetentsid
Nimetus
EKR tase
B.2.5
Perelepitaja, tase 7 kutset läbiv kompetents
7
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad:
1. kasutab korrektset nõustamiskeelt kõnes ja kirjas ning väljendab ennast arusaadavalt; kasutab oma töös peamist nõustamiskeelt tasemel C1 (vt lisa 1 Keelte oskustasemete kirjeldused) ning ühte võõrkeelt vähemalt tasemel B2 osaoskuste mõistmine ja rääkimine osas ning tasemel B1 osaoskuse kirjutamine osas;
2. kasutab oma töös arvutit vastavalt arvuti kasutamise oskuste baasmoodulitele Arvuti põhitõed, Interneti põhitõed ning Tekstitöötlus ja standardmoodulitele Esitlus, IT-turvalisus ning Koostöö internetis (vt lisa 2 Arvuti kasutamise oskused);
3. järgib oma töös kutse-eetika põhimõtteid ning tagab oma klientide eraeluandmete ning protsessis selgunud informatsiooni konfidentsiaalsuse;
4. järgib oma töös asjakohaseid õigusakte (nt perekonnaseadus, lepitusseadus, lastekaitseseadus, tsiviilkohtumenetluse seadustik, sotsiaalhoolekande seadus);
5. suhtleb edukalt erineva positsiooni, kultuuritausta ja maailmavaatega inimestega; väljendab oma seisukoha kindlalt ja hinnanguvabalt, aktsepteerib enese ja teiste vajadusi; reageerib ootamatutele olukordadele adekvaatselt.
Hindamismeetod(id):
Läbivaid kompetentse hinnatakse teiste kutsestandardis toodud kompetentside hindamise käigus.
2 Tippspetsialistid26 Õigus-, sotsiaal- ja kultuurivaldkonna tippspetsialistid263 Sotsiaal- ja religioonivaldkonna tippspetsialistid2635 Sotsiaaltöötajad ja nõustajad
ISCED klassifikaator:
09 Tervis ja heaolu092 Heaolu0923 Sotsiaaltöö ja nõustamine
EMTAK klassifikaator:
Q TERVISHOID JA SOTSIAALHOOLEKANNE88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta
