Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks.
Nimetus:
ET: Perelepitaja, tase 7EN: Family Mediator, EstQF level 7
Spetsialiseerumised:
Osakutsed:
Kehtib alates:
13.11.2025
Kehtib kuni:
12.11.2030
Kutsestandardi versiooni number:
5
Muudatused võrreldes eelmise versiooniga:
A-osas
• A.2 lisati uus tööosa Enesehoiu tagamine.
• Lisati A.6 Tulevikuoskused.
B-osas
• Kirjeldati kvalifikatsiooninõuded kutse taotlemisel.
• Vaadati üle ja täpsustati B.2 Üldoskused, sõnastades need tasemepõhiselt.
• B.3.3 lisati kohustuslik kompetents Enesehoiu tagamine.
• Kõikide kohustuslike kompetentside tegevusnäitajate sõnastused viidi ülevaatamise tulemusel vastavusse tasemete eristamise põhimõttega. Rõhutati rahvusvaheliste juhtumite l...ahendamise kogemuse omandamise võimalust.
• Kohustuslik kompetents Laste intervjueerimine sõnastati ümber Laste vahetu kaasamine. Loe edasiPeida
Perelepitaja pakub konfliktilahendusteenust kooselu ja perekonnaga seotud vaidlustes, sealhulgas abielulahutuse/lahkumineku ja lastega seonduvates teemades. Ta aitab eri seisukohtadel olevatel partneritel leida ja sõlmida mõlemaid osapooli rahuldavaid kokkuleppeid. Perelepitaja, tase 7 juhib poolt...evahelist läbirääkimisprotsessi, mille kaudu on osapooltel võimalik leida lahendusi erimeelsustele, kaasaarvatud kohtuprotsessi eel, ajal või järgselt. Ta loob läbirääkimise protsessiks toetava keskkonna, soodustades osapoolte üksteisemõistmist, arusaamist ja koostööd ning kokkulepete leidmist, sh vanematel laste arengulisest vajadustest lähtuvate kokkulepete sõlmimist. Perelepitaja teeb vajadusel koostööd kaaslepitajatega või teiste erialade spetsialistidega. Tema töös esineb olukordi (nt lähisuhtevägivald, psüühikahäirega laps/lapsevanem, vähese koostöösooviga paaridega, lapse võõrandamisjuhtumitega, erinevate kultuuri- ja religioossete vaadetega, erinevate vähemustega, piiri-ja kultuuri ülesed vaidlused), kus perelepitaja peab enne lepitusprotsessi algust hindama, kas juhtum on perelepituseks sobiv ja ohutu, arvestades selle keerukust, riskitaset ja osapoolte valmisolekut koostööks.
Tänu suuremale kogemusele kasutab ta mitmekesisemaid töömeetodeid, võib kaasata lapsi perelepitusprotsessi, juhendab kolleege ja tegeleb sihipäraselt valdkonna arendamisega. Kutsealal tegutseb ka perelepitaja, tase 6, kes tegeleb enda pädevuste raames olevate juhtumitega. Loe edasiPeida
A.2 Tööosad
A.2.1 Perelepituse kavandamine A.2.2 Perelepituse läbiviimine A.2.3 Enesehoiu tagamine A.2.4 Laste vahetu kaasamine A.2.5 Juhendamine ja kutsealase tegevuse arendamine
A.3 Kutsealane ettevalmistus
Perelepitajana töötamine eeldab kõrgharidust, soovitavalt psühholoogia, sotsiaalteaduste või õigusteaduste erialalt, perelepitusalast väljaõpet ning töökogemust perelepitajana.
A.4 Enamlevinud ametinimetused
Perelepitaja, lepitaja.
A.6 Tulevikuoskused
Perelepitaja töö eeldab pidevat erialast enesetäiendamist, osalemist koolitustel ja uute töövõtete õppimist. Perelepituse valdkonnas kasvab vajadus analüüsida ja arendada tööpraktikat, sealhulgas kultuuridevahelisi lähenemisi. Tähtsust omandab uuenduslike ja tõenduspõhiste meetodite loomine ning ole...masolevate töövõtete kohandamine vastavalt muutuvatele peresuhetele ja ühiskondlikele ootustele. Suurenevat rolli mängib teadmiste jagamine ning kolleegide koolitamine ja juhendamine, et toetada valdkonna professionaalset arengut. Perelepitajad osalevad üha enam rahvusvahelistes koostöövõrgustikes ja arendusprojektides. Tööprotsess eeldab digivahendite kasutamise oskust – videokoosolekute, failijagamise keskkondade ja turvaliste platvormide rakendamist nii perelepitusprotsessi ettevalmistamisel kui ka läbiviimisel. Oluliseks muutub digitehnoloogia mõju hindamine perelepituse kvaliteedile ja kättesaadavusele ning tööpraktika vastav kohandamine. Tulevikus on perelepitaja roll üha enam seotud valdkonna arendamise ja perelepituspraktika suunamisega ühiskondlike muutuste kontekstis. Loe edasiPeida
B Kompetentsusnõuded
B.1 Kutse struktuur
Kutse taotlemisel nõutavad kompetentsid:
Kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste B.2 ning kohustuslike kompetentside B.3.1 - B.3.5 tõendamine.
Kvalifikatsiooninõuded haridusele ja töökogemusele:
Nõuded kutse taotlemisel 1. Kõrgharidus (soovitavalt psühholoogia, sotsiaalteaduste või õigusteaduste erialalt) 2. Perelepitusalane väljaõpe mahus vähemalt 160 akadeemilist tundi 3. Töökogemus perelepitajana (sh töötanud vähemalt 20 juhtumiga, tõendatud 30 supervisioonitundi, superviseerinud väh...emalt 5 perelepitus juhtumit) 4. Osalenud perelepitusvaldkonnaga seotud täienduskoolitustel vähemalt 20 akadeemilist tundi
Nõuded kutse taastõendamisel 1. Eelnevalt omandatud perelepitaja, tase 7 kutse, mille kehtivuse lõppemisest ei ole möödas rohkem kui kaks aastat 2. Töökogemus perelepitajana vähemalt 5 aastat (sh vähemalt 5 juhtumi superviseerimine, koviseeritud juhtumeid 5-10) 3. Läbitud mitmekülgseid perelepitusvaldkonnaga seotud täienduskoolitusi mahus vähemalt 40 akadeemilist tundi Kutse andmise korraldus, sh kutset taotleva isiku esitatavad dokumendid ja kutse taotleja kutsealase kompetentsuse hindamise viis ja vormid on reguleeritud perelepitaja kutsete andmise korras. Loe edasiPeida
B.2 Perelepitaja, tase 7 üldoskused
Mõtlemisoskused 1. Allikakriitilisus - Hindab ja sünteesib erinevaid infoallikaid kriitiliselt ning rakendab tõenduspõhiseid lahendusi perelepituse praktikas. 2. Terviklik mõtlemine - Analüüsib ja väljendab oma seisukohti kindlalt ja hinnanguvabalt, eristab fakte arvamustest ning tasakaalustab ene...se ja teiste vajadusi keerukates olukordades.
Enesejuhtimisoksused 3. Kutse-eetika ja konfidentsiaalsus - Rakendab oma töös kutse-eetika põhimõtteid ning tagab klientide andmete ja protsessis selgunud info konfidentsiaalsuse, analüüsides ja ennetades võimalikke riske. 4. Õigusaktide tundmine - Rakendab oma töös asjakohaseid õigusakte, analüüsib nende mõju tööprotsessidele ning kohandab tegutsemist muutuvas õigusruumis.
Lävimisoskused 5. Suhete loomine ja hoidmine - Arendab ja hoiab usalduslikke suhteid osapooltega perelepitusprotsessis ja koostööpartneritega. 6. Keeleoskus - Kasutab peamist nõustamiskeelt kõnes ja kirjas tasemel C1 (vt lisa 1 Keelte oskustasemete kirjeldused) ja ühte võõrkeelt tasemel B2/B1, kohandades erialaseid teemasid eri sihtrühmade ja kultuurikeskkondade jaoks. 7. Digioskused - Kasutab ja kombineerib digivahendeid eesmärgipäraselt ja uuenduslikult, analüüsib digilahenduste mõju töö kvaliteedile ja arendamisele ning tagab turvalisuse ka keerukates olukordades. Loe edasiPeida
B.3 Kompetentsid
Kohustuslikud kompetentsid
Nimetus
EKR tase
B.3.1
Perelepituse kavandamine
7
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad 1. Koondab, analüüsib ja hindab esialgset teavet lepitusvajaduse ning sobivuse kohta, seostades seda keerukate peresituatsioonide ja võimalike riskiteguritega. 2. Annab kogutud teabe alusel osapooltele vajalikku tagasisidet ning kavandab koostöö, arvestades osapoolte spetsiifilisi vajadusi; sõlmib koostöökokkuleppe. 3. Planeerib lepitusprotsessi läbiviimise, kohandades seda juhtumi eripärale ja rahvusvaheliselt tunnustatud metoodikatele; keerukates olukordades, sh osapoolte vaimse tervise probleemide korral, kombineerib erinevaid protsessijuhtimise viise ning kaasab sihipäraselt teisi spetsialiste. 4. Järgib perelepitusprotsessis teiste spetsialistide kaasamisel andmekaitse- ja eetikanõudeid.
B.3.2
Perelepituse läbiviimine
7
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad 1. Tutvustab osapooltele perelepitusprotsessi ülesehitust, eesmärki, ülesandeid ja põhielemente, lähtudes lepitusprotsessi võimalusest ning teavitades osapooli nende õigustest protsessis. 2. Lepib osapooltega kokku protsessi reeglites, lähtudes suhtlemise heast tavast. 3. Kogub ja struktureerib osapooltele teavet ning prioritiseerib lepitusprotsessis käsitletavad teemad ning kasutades sobivaid intervjueerimistehnikaid ja tuginedes süsteemselt süvendatud lisaõppe teadmistele ning perekonna-, lähisuhete-, kriisi-, kaotus- ja lapsepsühholoogia põhimõtetele. 4. Selgitab välja osapoolte huvid, vajadused ja võimalikud huvide ühildumised, kasutades kontaktiloomise ja -hoidmise võtteid, suhtlemise psühholoogiat ning suunab osapooli omavahelisele koostööle. 5. Juhib perelepitusprotsessi laste heaolu fookuses, arvestades täiskasvanute võimalusi ja laste vajadusi. 6. Juhib ja vahendab osapoolte läbirääkimisi, rakendades protsessi- ja konfliktijuhtimise meetodeid, perelepitusmudeleid ning suhtlemis- ja motivatsioonipsühholoogia põhimõtteid ning uuenduslikke perelepituse praktikaid. 7. Soodustab osapoolte koostööd ja loovate lahenduste leidmist, rakendades vajadusel juhtumipõhiseid koduseid ülesandeid. 8. Jagab kolleegidega uuenduslikke ja rahvusvaheliselt tunnustatud perelepituse praktikaid ning arendab neid edasi vastavalt juhtumi eripärale, panustades valdkonna arengusse. 9. Analüüsib osapooltega perelepituse protsessi tulemuslikkust, sõnastab järeldused ning vajadusel kinnitab kokkulepped, arvestades kehtivat õigust.
B.3.3
Enesehoiu tagamine
7
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad 1. Osaleb regulaarselt supervisioonis või kovisioonis, rakendab saadud teadmisi ja kogemusi enese professionaalse arengu ning valdkonna praktika parendamiseks. 2. Kujundab ja rakendab teadlikult enesehoiu strateegiaid, kohandades neid keerukates tööolukordades ning jagades enesehoiupraktikaid kolleegidega, olles eeskujuks ja toeks.
B.3.4
Laste vahetu kaasamine
7
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad 1. Analüüsib lapse kaasamise otstarbekust lepitusprotsessi keerukates olukordades, arvestades lapse parimat huvi, arengutaset ning kaasamise mõju lapse heaolule. 2. Selgitab lapsevanematele lapse kaasamise vajalikkust ja õigust osaleda perelepitusprotsessis ning võimalusel sellest keelduda, tagades lapse vabatahtliku osalemise. 3. Kaasab lapse mõlema vanema nõusolekul perelepitusprotsessi ning valmistab vanemaid ja last ette osalemiseks, arvestades osapoolte eripärade ja vajadustega. 4. Kasutab lapse küsitlemisel eakohaseid ja lapsekeskseid küsitlemistehnikaid ning analüüsib lapse arvamust ja vajadusi lepitusprotsessi kontekstis. 5. Analüüsib ja üldistab lapse kaasamisel saadud teavet ning vahendab osapooltele vaid asjakohast infot, järgides eetika- ja konfidentsiaalsusnõudeid. 6. Nõustab vanemaid, kuidas toetada last lepitusprotsessi ajal ja pärast kokkulepete sõlmimist, kohandades lapse kaasamisel saadud infot pere ja lapse eripäradele ning võttes arvesse lapse õigusi.
B.3.5
Juhendamine ja kutsealase tegevuse arendamine
7
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad 1. Viib läbi perelepitusalaseid koolitusi vastavalt koolitusprotsessi etappidele ja andragoogika põhimõtetele. 2. Nõustab madalama või sama kutsetasemega perelepitajaid, rakendades supervisiooni põhimõtteid. 3. Juhib kovisioonigruppi, arvestades juhendamise, motiveerimise, tagasisidestamise ja kovisiooni põhimõtteid. 4. Analüüsib ja arendab perelepituse meetodeid ja tehnikaid, tuginedes Eesti ja rahvusvahelisele heale praktikatele. 5. Täiendab end erialaselt, osaledes valdkonnaga seotud koolitustel. 6. Viib läbi valdkonnapõhiseid uurimusi, kasutades kaasaegseid uurimismeetodeid. 7. Arendab perelepituse valdkonda, hoides ja laiendades koostöö -ja lepitusvõrgustikku, tehes teavitustööd (nt kutse tutvustamine, artiklite kirjutamine) ja koostööd rahvusvaheliste erialaorganisatsioonidega.
2 Tippspetsialistid26 Õigus-, sotsiaal- ja kultuurivaldkonna tippspetsialistid263 Sotsiaal- ja religioonivaldkonna tippspetsialistid2635 Sotsiaaltöötajad ja nõustajad
ISCED klassifikaator:
09 Tervis ja heaolu092 Heaolu0923 Sotsiaaltöö ja nõustamine
EMTAK klassifikaator:
Q TERVISHOID JA SOTSIAALHOOLEKANNE88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta