Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Erakorralise meditsiini tehnik, tase 4 kutsestandard on õppekava aluseks ...ning ei ole töömaailma kutse andmise aluseks. Loe edasiPeida
1. Sõnastati A.6. „Tulevikuoskused“ ja B.2. „Üldoskused“.
2. Lisati B.1.1 Kvalifikatsiooninõuded haridusele ja töökogemusele kutsete taotlemisel ja taastõendamisel.
3. Kohustuslike kompetentside tegevusnäitajaid sõnastati sisuliselt ja keeleliselt täpsemaks.
4. Korrastati sõnastusi kogu kutsestandardi ulatuses.
442 Neljanda taseme kutseõppe esmaõpe (vv alates 01.09.2013)
1/0
13.03.2024
Avatud
A Kutsekirjeldus
A.1 Töö kirjeldus
Erakorralise meditsiini tehnik on spetsialist, kelle töö on erakorralist abi vajavale patsiendile abi osutamine, lähtudes õigusaktidest, asutusesisestest regulatsioonidest, eetika ja konfidentsiaalsuse põhimõtetest. Ta hindab ja jälgib patsiendi seisundit ning osutab patsiendile abi oma pädevuste pi...ires, assisteerib tervishoiutöötajaid ravi- ja diagnostilistel protseduuridel.
Erakorralise meditsiini tehnikul on algteadmised erakorralisest meditsiinist. Tema töövahenditeks on ametikohal kasutatavad ravimid, tarvikud, aparatuur ja seadmed.
Abi osutamisel hindab ta iseseisvalt või meeskonna liikmena sündmuse ja sündmuskohaga seotud ohte ja tegutseb vastavalt olukorrale. Ta tegutseb ennast ja patsienti kahjustamata.
Erakorralise meditsiini tehnik töötab kiirabis, haigla erakorralise meditsiini osakonnas (EMO) või teistes tervishoiuteenust osutavates asutustes meeskonna liikmena graafiku alusel sh. puhkepäevadel, riigipühadel ja öisel ajal.
Tema töö eeldab suhtlemisvalmidust, vastutus-, koostöö- ja empaatiavõimet, pingetaluvust, korrektsust, head füüsilist ja vaimset tervist.
Erakorralise meditsiini tehniku töö on reguleeritud Tervise- ja tööministri määrusega nr 65 „Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõuded ja tööjuhend“. Loe edasiPeida
A.2 Tööosad
A.2.1. Ettevalmistumine erakorralise meditsiiniabi osutamiseks
A.2.2. Erakorralise abi osutamine
Valitavad tööosad
A.2.3. Alarmsõiduki juhtimine
A.3 Kutsealane ettevalmistus
Erakorralise meditsiini tehnik on vähemalt keskharidusega erialase tasemeõppe läbinud spetsialist.
A.4 Enamlevinud ametinimetused
Erakorralise meditsiini tehnik
A.5 Regulatsioonid kutsealal tegutsemiseks
Regulatsioonid kutsealal töötamiseks puuduvad.
A.6 Tulevikuoskused
Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab.
Tehnoloogia mängib erakorralises meditsiinis üha olulisemat rolli. Erakorralise meditsiini tehnik peab olema võimeline kasutama erinevaid sidepidamisvahendeid, meditsiiniseadmeid ja tarkvararakendusi, sealhulgas elektroonilisi medi...tsiinikaarte, telemeditsiini platvorme, kaasaskantavaid diagnostikaseadmeid jne. Ta peab suutma aina enam tõhusalt suhelda erinevas eas ja/või erivajadusega patsientide, nende perede ja teiste tervishoiutöötajatega, sh teisest religioonist, keele- ja kultuuriruumist pärinevate inimestega. Erakorralise meditsiini tehnik on oluline esmaabi teadmiste ja oskuste jagaja kogukonnas. Tulevikus suurenevad tema valdkondlikud kliinilised kompetentsid ning lähenevad õe baasoskustele. Loe edasiPeida
B Kompetentsusnõuded
B.1 Kutse struktuur
Kutse taotlemisel nõutavad kompetentsid:
Kutse taotlemisel tuleb tõendada kohustuslikud kompetentsid B.3.1. ja B.3.2. ja üldoskused B.2. Lisaks on võimalik tõendada valitav kompetents B.3.3., mille puhul väljastab alarmsõidukijuhi koolitustunnistuse sertifitseeritud koolitusasutus.
Kvalifikatsiooninõuded haridusele ja töökogemusele:
Nõuded kutse taotlemisel
Kutseharidusõppe lõpetajale
1. Täies mahus läbitud erakorralise meditsiini tehniku kutseõppe õppekava.
Nõuded kutse taastõendamisel
Kutse on tähtajatu, mistõttu taastõendamise kvalifikatsiooninõudeid ei määrata.
Antud kutsel töömaailma kaudu kutse taotlemist ja taastõ...endamist ei toimu. Loe edasiPeida
Mõtlemisoskused
1. Analüüsioskus ja loovmõtlemine ̶ mõtleb süsteemselt ja loovalt ning oskab informatsiooni ja oma ideid kriitiliselt hinnata ning leida iseseisvalt võimalusi nende teostamiseks.
2. Õppimisoskus ̶ omandab uusi teadmisi ja oskusi enesehindamise tulemustest lähtuvalt. Mõtestab ...ja väärtustab õpitu sisulist tähendust.
3. Ruumiline mõtlemine ̶ hindab patsiendi abistamisel adekvaatselt esemete ja ruumi kolmemõõtmelisust ning nende osade vahelisi suhteid ja mõõte.
Enesejuhtimisoskused
4. Juhistest ja nõuetest lähtumine ̶ järgib tööd tehes juhiseid, valdkondlikke nõudeid, eeskirju, õigusakte, standardeid ja eetika põhimõtteid.
5. Eesmärkide saavutamine ̶ teeb eesmärgi saavutamiseks kohaseid valikuid ja otsuseid. Tegutseb järjekindlalt ülesande täitmise või tegevuse lõpuleviimise nimel.
6. Iseseisev tegutsemine ̶ lahendab meeskonnas püstitatud ülesandeid minimaalse juhendamisega, tuvastab olukorra, teavitab asjakohaseid isikuid ja alustab iseseisvalt elupäästva abi andmist vastavalt vajadusele.
7. Kohanemisoskus ̶ tuleb toime muutuvate olukordade ja keskkonnatingimustega. Reageerib muutustele ja ootamatustele adekvaatselt ja asjalikult.
8. Vastutuse võtmine ̶ seostab oma otsuseid ja tegevust võimalike tagajärgedega ning on valmis ja võimeline tulemustest aru andma.
9. Tervise väärtustamine ̶ järgib töötervishoiu ja ohutusnõudeid, kasutades töö tegemist soodustavaid ning enda ja teiste tervist säästvaid tööviise, asendeid, vahendeid ja võtteid.
10. Säästlik ressursside kasutamine- käitub energiat ja ressursse säästvalt ning jäätmeid vähendavalt (nt sordib prügi, vähendab paberi, vee ja elektrivalguse kasutust jne).
Lävimisoskused
11. Suhtlemisoskus ̶ suhtleb nii patsientide kui teiste isikutega lugupidavalt, viisakalt ning arvestades kultuurilist mitmekesisust. Ennetab ja leevendab konflikte ning tuleb toime kriisiolukordades.
12. Juhendamisoskus ̶ juhendab praktikante ja kolleege oma tavatöös, selgitades erakorralise meditsiini põhimõtteid, demonstreerides praktilisi oskusi ja tagades nende juhendatud osalemise patsientide käsitluses vastavalt pädevusele.
13. Erialase info esitamine ̶ esitab avalikkusele, sihtrühmale või isikule selgelt erialast infot suuliselt, kirjalikult või visuaalselt kasutades korrektset erialast terminoloogiat lähtudes isikuandmete kaitse põhimõtetest.
14. Keeleoskus ̶ kasutab eesti keelt tasemel B2 (vt, Lisa 1 “Keelte oskustasemete kirjeldus”).
15. Digitaalne kirjaoskus ̶ kasutab oma töös iseseisva taseme digioskusi (vt, Lisa 2 “Digipädevuste enesehindamise skaala”). Loe edasiPeida
Tegevusnäitajad
1. Toetub oma tegevuses anatoomia-, füsioloogia-, patoloogia- ja farmakoloogiaalastele teadmistele ning kasutab ergonoomilisi töövahendeid, abivahendeid ja töövõtteid.
2. Osaleb meeskonnatöös (sh pääste- ja politseisündmuse lahendamisel) vastutustundliku ja ennastjuhtiva liikmena, toetab kolleege probleemide määratlemisel, hindamisel ning nende lahendamisel, kasutades sobivaid tehnikaid.
3. Kontrollib ja tagab oma töökoha ja- vahendite nõuetekohase korrasoleku ning komplektsuse.
4. Tagab transpordivahendi (nt kiirabi) korrasoleku, sh meditsiiniseadmete töövalmiduse.
5. Hindab ja tagab tööalase keskkonna ohutuse, järgides tööohutuse eeskirju.
6. Sorteerib ja utiliseerib bioloogiliselt ohtlikke jäätmeid, järgides kehtestatud nõudeid.
7. Kontrollib side- ja navigatsioonivahendite kättesaadavust ja korrasolekut ning lähtub oma tegevuses korrektse sidepidamise nõuetest.
8. Kogub teavet väljakutse või patsiendi seisundi kohta, dokumenteerib info ja edastab selle nõuete kohaselt.
B.3.2
Erakorralise abi osutamine
4
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad
1. Hindab sündmuse või sündmuskohaga seotud ohte, ohu märkamisel teavitab sellest teisi meeskonna liikmeid, järgib abi osutamisel ohutusnõudeid.
2. Mõõdab ja hindab patsiendi elulisi näitajaid, annab meeskonna juhile ülevaate patsiendi elutähtsatest näitajatest, täpsustab täiendavaid andmeid.
3. Assisteerib õde või arsti protseduuride läbiviimisel (sh ravimite manustamisel) ja teeb iseseisvalt vastavalt õigusaktidele erakorralise meditsiini tehniku pädevuses olevaid protseduure.
4. Jälgib patsienti abi osutamise ja transpordi ajal, teavitab meeskonnaliikmeid koheselt seisundi ja/või parameetrite muutustest ning alustab elupäästva abi andmist.
5. Osutab patsiendi tervislikust seisundist ja meeskonna juhi korraldusest lähtuvalt patsiendile erakorralist abi, järgides kehtivaid ravijuhiseid.
6. Järgib protseduuride läbiviimisel tööandja tegevusjuhiseid, sh. a ja antiseptika reegleid.
7. Väldib vigastuste süvenemist ja/või lisavigastuste tekkimist ennast, meeskonna liikmeid ja patsienti säästes.
8. Teeb triaaži ja lähtub abi osutamisel asjakohastest juhistest.
Valitavad kompetentsid
Kutse taotlemisel on võimalik tõendada valitav kompetents B.3.3., mille puhul väljastab alarmsõidukijuhi koolitustunnistuse sertifitseeritud koolitusasutus.
Nimetus
EKR tase
B.3.3
Alarmsõiduki juhtimine
4
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad
1. Hindab sõitu mõjutavaid riske ja ohtusid, sh sõiduki omapära, ilmastiku, tee- ja liiklusolusid ning valib ohutu sõidukiiruse ja teekonna.
2. Teostab alarmsõitu ohutult lähtuvalt ohuhinnangust ja reguleerivatest õigusaktidest.
3. Täidab temale antud ülesandeid, arvestades sõiduki eriotstarvet, omapära ning sündmuse iseloomu.
