Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks.
Nimetus:
ET: Info- ja telekommunikatsioonitehnoloogia vanemspetsialist, tase 6EN: Information and Telecommunications Senior Specialist, EstQF Level 6
Spetsialiseerumised:
Osakutsed:
Kehtib alates:
25.09.2025
Kehtib kuni:
24.09.2030
Kutsestandardi versiooni number:
4
Muudatused võrreldes eelmise versiooniga:
1.Sõnastati A.6. „Tulevikuoskused“ ja B.2. „Üldoskused“.
2.Kohustuslike kompetentside tegevusnäitajaid sõnastati sisuliselt ja keeleliselt täpsemaks.
3.Korrastati sõnastusi kogu kutsestandardi ulatuses.
Info- ja telekommunikatsioonitehnoloogia vanemspetsialisti (edaspidi IKT-vanemspetsialist) töö on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) võrkude (raadio- ja kaabelvõrkude ning nendel põhinevate lai- ja kohtvõrkude) ja süsteemide (sh taristu) kasutusele võtmine, haldamine ja ajakohastamine. IKT-v...anemspetsialist on kaasatud telekommunikatsioonivõrkude tervikarhitektuuri projekteerimisel. Ta tunneb enamlevinud komponentide toimimise füüsikalisi aluseid ja tehnoloogilisi toimimispiiranguid.
IKT-vanemspetsialisti peamisteks ülesanneteks on IKT-süsteemide seadistamine, haldamine, hooldusplaanide väljatöötamine, mittevastavuste tuvastamine ja kõrvaldamine. IKT-vanemspetsialist seadistab ja seirab nõuetest lähtuvalt IKT-süsteemi elemente ja nendevahelisi ühendusi, pidades silmas standardeid, parimaid praktikaid, kehtivaid protseduure ja erinevate toodete omadusi. IKT-vanemspetsialist on teadlik organisatsiooni IKT-strateegiast ja äristrateegiast, IKT-eelarve piirangutest, IKT-süsteemi turbest ning meetoditest, tagamaks terviklikkust ja ajakohasusust. Ta osaleb tehnilise riskianalüüsi tegemisel, tagamaks teenuste toimepidevust. Ta võib olla kaasatud klientide nõustamisse lahenduste pakkumisel. Oma töös lähtub ta valdkonna seadusandlusest, näiteks Elektroonilise side seadus, Küberturvalisuse seadus, Hädaolukorra seadus ja teistest õigusaktidest.
IKT-vanemspetsialist töötab iseseisvalt ja meeskondades, lähtudes kehtestatud protseduuridest. IKT-vanemspetsialist vastutab enda ja teiste ohutuse eest töökeskkonnas ning järgib töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid. Töökeskkond on seotud kõrgendatud elektriohuga ning raadio- ja laserkiirgusohuga, vajadusel tuleb töötada välitingimustes ja kõrgustes. Töökohustused võivad tingida vajaduse töötada ja/või reageerida väljaspool tavapäraseid kontoritunde, nädalavahetusel, riigipühade ajal ja/või öösel.
IKT-kutsete kirjeldamisel on aluseks Euroopa IKT-kompetentside raamistik (e-CF). Loe edasiPeida
IKT-vanemspetsialistidena töötavad tavapäraselt inimesed, kellel on erialane bakalaureuse kraad või sellega samaväärne kõrgharidus ja IKT-valdkonna töökogemus.
Info- ja telekommunikatsioonitehnoloogia vanemspetsialist, tase 6 kutse koosneb üldoskustest ja kohustuslikest kompetentsidest. Kutse taotlemisel on vaja tõendada üldoskused B.2. ja kohustuslikud kompetentsid B.3.1-B.3.17.
B.2 Info- ja telekommunikatsioonitehnoloogia vanemspetsialist, tase 6 üldoskused
Tuleviku info- ja telekommunikatsioonitehnoloogia vanemspetsialistide ja inseneride teadmised ja oskused võivad sisaldada: 1. Võrgu- ja protokolliteadmisi sh: • SRv6, EVPN-VXLAN – uued IP/MPLS alternatiivid; • 5G/6G Core ja RAN arendus – 3GPP, O-RAN standardid; • SD-WAN ja SASE (Secure Access Se...rvice Edge) – pilvepõhised võrgu- ja turvalahendused. 2. Skriptimist ja DevOpsi, sh: • Infrastructure as Code (IaC) – Terraform, Ansible, Helm; • CI/CD võrgunduses – GitOps, Kubernetes Operators; • Automatiseeritud võrgu haldamine – Python (Netmiko, NAPALM), Go, Bash. 3. Andmeanalüüsi ja AI-d, sh: • Network Data Analytics Function (NWDAF) – 5G võrkude AI-toega analüütika; • ML-põhine võrgu optimeerimine – TensorFlow, PyTorch integratsioonid.
Info- ja telekommunikatsioonitehnoloogia valdkonna tulevikutehnoloogiad ja võrguarhitektuur võivad puudutada allolevaid teemasid: 1. Mobiilside ja traadita võrgud, sh: • 6G ja Beyond 5G (B5G) – THz-sagedusaladel töötavad raadioside tehnoloogiad (300 GHz+), reconfigurable intelligent surface (RIS), AI-toega dünaamiline spektrihaldus; • Open RAN (O-RAN) – standardiseeritud ja avatud raadioside võrguarhitektuur, mis võimaldab mitme tootja seadmete koostööd (3GPP Rel-18 ja edasi); • Massive MIMO (mMIMO) ja täiustatud beamforming – uued algoritmid ja AI-põhine adaptiivne antennihõlbustamine; • Integrated Sensing and Communication (ISAC) – raadioside ja keskkonnatundlikkuse integreerimine (näiteks radarivõimekusega tugijaamad autonoomsete süsteemide jaoks); • NTN (Non-Terrestrial Networks) - kommunikatsioonisüsteemid, mis töötavad satelliitide või muude kosmosetehnoloogiate abil, mitte maapealsete (maa) infrastruktuuride kaudu. 2. Juurdepääsuvõrgud ja püsivõrk, sh: • 400G-PON – IEEE P802.3ct standardil põhinev passiivne optiline võrk (PON), mis pakub suuremat kiirust ja väiksemat latentsust; • WDM-PON ja NG-PON2 – spektritõhusad juurdepääsuvõrgud lainepikkuste jagamise abil; • XGS-PON ja 50G-PON – suure ribalaiusega FTTH lahendused, mis pakuvad 10–50 Gbps ühendusi; • Terahertsi kommunikatsioon – uued kaabli- ja fiiberoptikatehnoloogiad ultra-kõrgsagedusaladel töötamiseks. 3. Tuumvõrk ja automaatika, sh: • Segment Routing (SRv6) – IP-võrkude optimeerimine ja liikluse marsruutimise paindlikkus ilma MPLS-iga seotud keerukuseta; • Deterministlik Internet (DetNet) – IEEE 802.1Qbv põhine ajakriitiline andmeedastus tööstuslike rakenduste jaoks; • Intent-Based Networking (IBN) – AI-põhine võrgu optimeerimine ja enesekonfigureerimine; • Quantum Key Distribution (QKD) tuumvõrgus – kvantturvalised autentimismeetodid; • xWDM tehnoloogiad – edasijõudnud DWDM ja CWDM lahendused suurema kanalisageduse ja paindliku spektrihalduse saavutamiseks (Flex-Grid, Superchannels); • SDN arengud – kontrolleripõhise võrgu juhtimine uute arendusraamistike kaudu (ONOS, OpenDaylight) ning BGP-LS ja PCEP integreerimine võrguautomaatikaks; • Point-to-Point raadioside lahendused – E-band (70/80 GHz) ja W-band (92-114 GHz) raadioside tehnoloogiad, mis võimaldavad suure ribalaiusega gigabit-taseme ühendusi. 4. Pilvearhitektuur ja servtöötlus • Multi-Access Edge Computing (MEC) – 5G ja 6G võrkude lokaalne arvutusvõimsuse optimeerimine, ETSI standardid; • Serverless arhitektuurid – Kubernetes + Knative integratsioon skaleeruvate lahenduste jaoks; • Confidential Computing – riistvarapõhine andmete krüptitud töötlemine (Intel SGX, AMD SEV, Arm TrustZone); 5. Tehisintellekt ja automatiseerimine • AI-toega võrguanalüüs – sügavõppe (Deep Learning) mudelid võrguliikluse anomaaliate tuvastamiseks; • Automated Network Slicing – AI-põhine dünaamiline ressursside jaotamine 5G/6G võrkudes; • Reinforcement Learning for Network Optimization – masinõppe meetodid, mis parandavad dünaamilist võrgu konfigureerimist. 6. Küberjulgeolek ja võrguturvalisus • Zero Trust Architecture (ZTA) – NIST 800-207 ja BeyondCorp rakendused võrgu autentimiseks; • Post-Quantum Cryptography (PQC) – NIST standardiseeritud algoritmid kvantkindlale krüpteerimisele üleminekuks; • DPI (Deep Packet Inspection) AI-ga – tehisintellekti abil võrguohtude reaalajas tuvastamine. 7. Kvantside ja kvantkommunikatsioon • QKD (Quantum Key Distribution) – kvantfüüsikal põhinevad turvaprotokollid; • Quantum Internet – kvant-teleporteerimise ja mitme sõlmega kvantside süsteemid (EU Quantum Flagship projektid). Loe edasiPeida
B.3 Kompetentsid
Kohustuslikud kompetentsid
Nimetus
EKR tase
B.3.1
Teenusetaseme haldus (e-CF kompetents A.2.)
6
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad: 1. annab sisendi teenusetasemelepingu koostamiseks, lähtudes tehnoloogilistest võimalustest ja parimatest praktikatest; 2. tuvastab mittevastavusi teenustasemelepingus määratletud nõuetele.
B.3.2
Toote või projekti kavandamine (e-CF kompetents A.4) ja Projektijuhtimine ja -portfelli haldamine (e-CF kompetents E.2.)
6
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad: 1. annab sisendi projektiplaani koostamisel endaga seotud tööde teostamiseks kuluva aja osas; 2. juhib ettevõttesiseseid projekte väliseid osapooli kaasamata, lähtudes üldtunnustatud projektijuhtimise põhimõtetest.
Tegevusnäitajad: 1. kogub infot klientide sidevajaduste kohta; 2. kaardistab olemasolevat IKT-süsteemi ja taristut.
B.3.4
Kavandamine ja väljatöötamine, süsteemide integreerimine (e-CF kompetents B.1 ja B.2)
6
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad: 1. koostab kliendilahendusi, kasutades teadaolevaid tehnilisi lahendusi ja lähtudes etteantud nõuetest; 2. kasutab standardprotseduure, tagades seeläbi lahenduste hoolduse ja jätkusuutlikkuse; 3. tagab koosvõime seotud süsteemidega, kasutades standardseid liidestusi; 4. selgitab kliendile loodud lahenduse võimekusi ja võimalusi.
Tegevusnäitajad: 1. koostab ja kohandab dokumente vastavalt dokumentatsioonihalduses sätestatule; 2. koostab ühiselt kasutatavaid dokumendimalle.
B.3.8
Kasutajatugi (e-CF kompetents C.1.)
6
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad: 1. rakendab tugiprotsesse ja tagab kokkulepitud teenusetaseme; 2. kogub infot intsidentide kohta, et selgitada välja tõrke/mittevastavuse põhjuseid; 3. suhtleb lõppkasutajatega ja annab toimimisjuhiseid, järgides klienditeeninduse head tava.
B.3.9
Muudatuste haldus (e-CF kompetents C.2.)
6
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad: 1. teostab süsteemi muudatusi vastavalt heakskiidetud muudatuste taotlustele; 2. hindab talitluslike/tehniliste muudatuste mõju süsteemile.
B.3.10
Teenuse osutamine (e-CF kompetents C.3.)
6
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad: 1. mittevastavuse tuvastamisel rakendab ennetavaid ja korrigeerivaid tegevusi, vastavalt kehtestatud protseduuridele; 2. kontrollib, et süsteemide tööomadused vastaksid tehnilistele tingimustele.
B.3.11
Probleemihaldus (e-CF kompetents C.4.)
6
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad: 1. rakendab probleemihalduse protseduure; 2. hindab etteantud kriteeriumide alusel süsteemi komponentide tehnilist seisukorda ja rakendab ennetavaid meetmeid võimalike mittevastavuste ära hoidmiseks.
B.3.12
Infoturbe haldamine (e-CF kompetents E.8.)
6
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad: 1. rakendab infoturbe protseduure, lähtudes organisatsiooni infoturbe poliitikas määratletud eesmärkidest ja õigusaktides sätestatud nõuetest. 2. osaleb infoturvameetmete rakendusplaani koostamisel, lähtudes infoturbepoliitikast.
Tegevusnäitajad: 1. rakendab kvaliteediohje protseduure, lähtudes organisatsiooni kvaliteedi poliitikas määratletud eesmärkidest; 2. kogub ja jälgib seireandmeid; 3. rakendab parendustegevusi kvaliteedieesmärkide tagamiseks.
B.3.14
Hankimine (e-CF kompetents D.4.)
6
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad: 1. järgib organisatsiooni hankekorda; 2. annab sisendi tarnijate, toodete ja teenuste valikuks, hinnates tarnetingimusi ja hangitava toote või teenuse võtmenäitajaid; 3. osaleb hankeprotsessis hindamiskomisjoni liikmena; 4. koostab tehnilised nõuded hangitavale tootele/teenusele.
B.3.15
Müügipakkumuse koostamine (e-CF kompetents D.5.)
6
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad: 1. annab sisendi müügipakkumuse koostamiseks teenuse kulukomponentide lõikes, pakkudes välja alternatiivseid lahendusi. 2. osaleb müügipakkumise väljatöötamises, tagades selle elluviidavuse ning vastavuse ettevõtte võimekusele ja kliendi nõuetele.
B.3.16
Informatsiooni ja oskusteabe haldamine (e-CF kompetents D.10.)
6
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad: 1. järgib kehtestatud nõudeid informatsiooni hankimiseks, kasutamiseks, edastamiseks ja talletamiseks. 2. juhendab kolleege informatsiooni ja oskusteabe hankimisel, kasutamisel, edastamisel ja talletamisel.
B.3.17
Riskijuhtimine (e-CF kompetents E.3.)
6
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad: 1. annab sisendi riskianalüüsi läbiviimiseks oma oskusteabe piires. 2. osaleb taasteplaanide koostamises.
C Üldteave ja lisad
Kutsestandardi tähis:
08-25092025-1.1/4k
Kutsetegevuse valdkond:
Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon
Vastutav kutsenõukogu:
Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Kutsenõukogu
