Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks.
Kutsestandardis viidi sisse allolevad uuendused:
1. Sõnastati A.6. „Tulevikuoskused“ ja B.2. „Üldoskused“.
2. Lisati B.1.1 Kvalifikatsiooninõuded haridusele ja töökogemusele kutsete taotlemisel ja taastõendamisel.
3. Korrastati sõnastusi kogu kutsestandardi ulatuses.
Juhtivraamatupidaja tegeleb finants-, juhtimis- ja maksuarvestusega, finantsaruannete analüüsiga, kulu- ja eelarvestusega ning prognooside koostamisega. Tema põhilised tööülesanded on seotud majandusarvestusalase töö ja maksuplaneerimisega, juhtimise ja allüksuste töö kontrollimisega, struktuuriüksu...se esindamisega suhetes organisatsiooni siseste ja väliste osapooltega, eelarvete ning finantsaruannete ettevalmistamise ja koostamisega, finantstegevuse analüüsiga ning ressursside efektiivse kasutamise tagamisega. Juhtivraamatupidaja oskab näha majandusarvestust kui äriotsuste toetamise tööriista ning juhib ettevõtte finantsstrateegia planeerimist.
Juhtivraamatupidaja töötab äri-, avalikus- või mittetulundussektoris.
Juhtivraamatupidaja töö eeldab isiklikku vastutust ja iseseisvust ning nõuab koostööd meeskonna/grupi teiste liikmetega ja vastutust alluvate töö eest. Juhtivraamatupidaja planeerib oma tööd ja aega, on täpne ja kohusetundlik ning hea suhtleja.
Kutsealal kehtestatud teised kutsestandardid Raamatupidaja, tase 5 Vanemraamatupidaja, tase 6 Loe edasiPeida
Töövood muutuvad üha enam automatiseerituks tänu masinõppele ja tehisintellektile. Rutiinsed ülesanded nagu andmesisestus, arvete töötlemine ja palgaarvestus liiguvad automaatsete süsteemide kätte, vabastades raamatupidajad analüütilisemaks tööks. Tööprotsesside automatiseerimine nõuab raamatupidaja...lt senisest suuremaid IT alaseid oskusi.
Erinevate andmete hulk ja nende analüüsimise olulisus töös on ajas märkimisväärselt kasvav. Järjest kriitilisema tähtsusega on andmetega töötamise oskused, andmeallikate valideerimise ja andmeanalüüsi tulemuste tõlgendamise oskused.
Suurenev vajadus andmepõhise otsustamise järele suunab raamatupidajad rohkem keskenduma finantsanalüüsile ja prognooside koostamisele, toetades ettevõtte strateegilist planeerimist. Lisaks muutub järjest olulisemaks suhtlemis- ja nõustamisoskus ja võimekus selgitada teistele osapooltele seoseid tööprotsesside ja majandusnähtuste vahel.
Välisinvestorite huvi Eesti ärivõimaluste vastu suurendab vajadust heade rahvusvahelise äri-, sh maksunduse teadmiste järele. Seda mõjutavad ka muutuv majanduskeskkond (sh rahvusvahelised maksundusalased kokkulepped), rahvusvaheliste ettevõtete ja suurkontsernide tegevus Eestis ning Eesti äritegevuse rahvusvaheline laienemine. Loe edasiPeida
B Kompetentsusnõuded
B.1 Kutse struktuur
Kutse taotlemisel nõutavad kompetentsid:
Raamatupidaja kutse moodustub üldoskustest B.2. ja kohustuslikest kompetentsidest B.3.1.-B.3.3. Kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste ja kõigi kohustuslike kompetentside tõendamine.
Kvalifikatsiooninõuded haridusele ja töökogemusele:
Nõuded kutse taotlemisel 1. Kõrgharidus 2. Vanemraamatupidaja, tase 6 kutse, mille kehtivusaja lõppemisest ei ole möödunud rohkem kui üks aasta 3. Vähemalt kuue aastane erialane töökogemus 4. Läbitud erialane täienduskoolitus vähemalt 60 akadeemilise tunni mahus viimase viie aasta jooksul
N...õuded kutse taastõendamisel 1. Juhtivraamatupidaja, tase 7 kutse, mille kehtivusaja lõppemisest ei ole möödunud rohkem kui üks aasta 2. Vähemalt kolme aastane erialane töökogemus 3. Läbitud erialane täienduskoolitus vähemalt 60 akadeemilise tunni mahus viimase viie aasta jooksul
Kutse andmise korraldus, sh kutset taotleva/taastõendava isiku esitatavad dokumendid ja kutse taotleja/taastõendaja kutsealase kompetentsuse hindamise viis ja vormid on reguleeritud raamatupidaja kutsete kutse andmise korras. Loe edasiPeida
B.2 Juhtivraamatupidaja, tase 7 üldoskused
Mõtlemisoskused 1. Kriitiline mõtlemine ̶ hindab teabe, allikate, argumentide jm kvaliteeti, töötleb ja mõistab fakte ning nende seoste kõige olulisemaid aspekte. Veendub nähtustevaheliste seoste loogilisuses, paikapidavuses, toimivuses, ajakohasuses jm. 2. Matemaatiline mõtlemine ̶ kasutab ül...esannete täitmiseks ja probleemide lahendamiseks asjakohaseid matemaatilisi põhimõtteid, mõisteid, protsesse ja meetodeid ning teeb matemaatilisi arvutusi ja kalkulatsioone. 3. Majanduslik mõtlemine ̶ analüüsib, hindab ja kasutab otsuste tegemisel majanduslikku teavet, andmeanalüüsi meetodeid ja finantsilist otstarbekust. Mõistab majandusüksuse äriprotsesse ja järgib valdkonna alusteooriaid. 4. Strateegiline mõtlemine ̶ mõtleb ajaperspektiivi silmas pidades ja süsteemselt, et saavutada seatud eesmärke või lahendada keerulisi probleeme. Analüüsib enne otsuse tegemist erinevaid tegureid. 5. Seostamine ̶ analüüsib seoseid finants-, maksu – ja juhtimisarvestuse vahel ning asetab saadud info loogiliselt seostatud süsteemi. 6. Otsuste tegemine ̶ valib olemasoleva teabe ja võimaluste põhjal välja optimaalse lahenduse ning võtab või annab selle töösse.
Enesejuhtimisoskused 7. Juhistest ja nõuetest lähtumine ̶ järgib tööd tehes juhiseid, valdkondlikke nõudeid, kutse-eetikat, eeskirju, õigusakte, standardeid jmt (Lisa 1 Raamatupidaja kutse-eetika koodeks). 8. Majanduskeskkonna muutustega kohanemine ̶ tuleb toime majanduses toimuvate muutustega, et säilitada konkurentsivõime ja jätkusuutlikkus. Võtab kaalutletud riske ja reageerib muutustele adekvaatselt ja asjalikult. 9. Erialane enesearendamine ̶ teadvustab arendamist vajavaid oskusi oma töös ning leiab viise, kuidas ennast täiendada ja arendada (nt osaleb konverentsidel, koolitustel, kutseühingu tegevuses, loeb erialakirjandust). 10. Teiste toetamine ja arendamine ̶ toetab õppija, kliendi, kolleegi jt terviklikku arengut, jagab oma teadmisi ning aitab neil probleemidega toime tulla. 11. Ajaplaneerimine ̶ hindab tööle kuluvat aega, planeerib ja korraldab sellest lähtuvalt oma tegevust ning peab kinni kokkulepitud tööplaanist ja tähtaegadest. 12. Stressijuhtimine ̶ mõistab pingelistes ja keerulistes olukordades oma tunnete, mõtete ja käitumise põhjuseid, sümptomeid ja tagajärgi ning reguleerib neid vastavalt olukorrale.
Lävimisoskused 13. Usaldusliku suhte loomine ̶ suhtleb inimestega, väljendades oma kavatsusi ausalt ja selgelt ning käitudes läbipaistval viisil, mis kutsub üles vastastikusele tegutsemisele ja usaldusele. 14. Meeskonna- ja koostööoskus ̶ teeb koostööd nii ühiste eesmärkide saavutamise nimel kui ka erinevate eesmärkide korral, arvestades kõigi poolte vajaduste ja seisukohtadega. 15. Suhtlemisoskus ̶ väljendab end kõikides suhtlusolukordades konstruktiivselt, korrektselt, viisakalt, austavalt, arusaadavalt ja olukorrale vastavalt. Püüab mõista teiste seisukohti. 16. Enesekehtestamine ̶ väljendab oma vajadusi ja seisukohti ning seisab oma õiguste eest viisil, mis on enesekindel ja lugupidav. 17. Keeleoskus ̶ esitab oma seisukohti suuliselt ja kirjalikult, kasutab oma töös korrektset riigikeelt tasemel C1 ja vähemalt ühte võõrkeelt tasemel B1 (Lisa 2 Keelte oskustasemete kirjeldused). 18. Digioskus ̶ kasutab infotehnoloogilisi vahendeid (sh tehisintellekti lahendusi, andmeanalüütikat ja automatiseerimist) arvestades ning järgides küberturvalisuse, andmekaitse ja reaalajamajanduse toimimise põhimõtteid vastavalt digioskuste enesehindamise skaala iseseisva kasutaja tasemele (Lisa 3 Digipädevuste enesehindamise skaala). 19. Digioskus ̶ kasutab oma töö korraldamisel majandustarkvara võimalusi. Mõistab tarkvara toimimist ning kontrollib, kas tehingud on kajastatud korrektselt ja vastavalt valitud arvestuspõhimõtetele ning kehtivale õiguslikule regulatsioonile. Esitab ettepanekuid sobivama majandustarkvara valimiseks lähtudes ettevõtte spetsiifikast. Loe edasiPeida
B.3 Kompetentsid
Kohustuslikud kompetentsid
Nimetus
EKR tase
B.3.1
Finantsarvestus
7
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad 1. Dokumenteerib ja kirjendab keerulisemaid, ebaregulaarsest äri- või põhitegevusest tekkivaid majandustehinguid. 2. Kasutab raha ajaväärtuse kontseptsiooni. 3. Analüüsib valitud arvestuse põhimõtteid ja meetodeid. 4. Korraldab ja kontrollib dokumendikäivet vastavalt õigusaktidele. 5. Korraldab ja/või arvestab töötasusid võttes aluseks töölepinguseaduse, maksuseadused ja muud tööõigust ja töötasuarvestust reguleerivad õigusaktid. 6. Koostab väikeettevõtja, keskmise suurusega ettevõtja, suurettevõtja ja konsolideeriva üksuse raamatupidamise sise-eeskirja. 7. Kajastab ja/või kontrollib konsolideerimisgruppi kuuluvate ettevõtete majandustehinguid järgides kehtivaid arvestuspõhimõtteid ning regulatsioone. 8. Korraldab väikeettevõtja, keskmise suurusega ettevõtja, suurettevõtja ja konsolideerimisgruppi kuuluvate ettevõtete vara ja kohustiste saldode inventeerimise vastavalt ettevõtte sise-eeskirjas sätestatule. 9. Koostab ja esitab raamatupidamise aastaaruande arvestades ettevõtte spetsiifikat ning lähtudes Eesti finantsaruandluse standardist (EFS) või rahvusvahelisest finantsaruandluse standardist (IFRS). 10. Koostab ja esitab muid riigi poolt nõutavaid majandustegevust puudutavaid aruandeid (nt statistilised aruanded). 11. Arvestab majandussündmuste kajastamisel avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse põhimõtteid, järgides avaliku sektori finantsarvestuse ja- aruandluse juhendit. 12. Järgib finantsarvestuses sisekontrollimeetmeid vigade ja pettuste vältimiseks. 13. Konsulteerib juhtkonda ja teisi asjassepuutuvaid töötajaid raamatupidamise korraldust ja finantsaruandlust puudutavate õigusaktide muudatustest. 14. Korraldab koostööd audiitori ja juhtkonnaga auditeerimisprotsessi läbiviimisel. 15. Järgib oma tööülesannete täitmisel õigusaktidest tulenevaid nõudeid rahapesu tõkestamisel.
B.3.2
Maksuarvestus
7
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad 1. Korraldab majandusüksuse maksuarvestust vastavalt kehtivatele õigusaktidele. 2. Analüüsib ja planeerib majandusüksuse maksukoormust ning pakub võimalikke alternatiive. 3. Kontrollib maksuarvestuse õigsust ja vastavust kehtivatele õigusaktidele. 4. Kontrollib maksudeklaratsioonide täitmist ja esitamist. 5. Esindab majandusüksust suhtlemises maksuhalduriga kõikides maksundusalastes küsimustes. 6. Nõustab asjassepuutuvaid töötajaid sh juhtkonda maksuseaduste rakendamise ja muudatuste osas. 7. Rakendab oma tööülesannete täitmisel piiriülese ja rahvusvahelise maksustamise eripärasid.
B.3.3
Juhtimisarvestus
7
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad 1. Loob ja arendab majandusüksuse juhtimisarvestuse süsteemi. 2. Koostab juhtimisraporteid ning esitab nendest lähtuvalt juhtkonnale ettepanekuid kulude juhtimiseks. 3. Koostab majandusüksuse finantsprognoose, võttes aluseks välis- ja sisekeskkonna arenguid. 4. Loob eelarvestussüsteemi, juhib eelarvestusprotsessi ja koostab lühi- ja pikaajalisi eelarveid. 5. Analüüsib investeeringute tasuvust ning nõustab juhtkonda investeerimis- ja finantseerimisotsuste langetamisel. 6. Koordineerib finantsanalüüsialast tööd ettevõttes. 7. Tõlgendab analüüsi tulemusi ja esitab ettepanekuid operatiivsete ning strateegiliste otsuste langetamiseks. 8. Hindab ettevõtte väärtust kasutades erinevaid meetodeid.
