Kutseregister Kutseregister
Teksti suurus
Reavahe suurus
Kontrastsus
Tühista
Taasta vaikimisi seaded
Kutsestandardid: Tegevusjuhendaja, tase 4
Tagasi: Kutsestandardid |

Sisukord - Tegevusjuhendaja, tase 4 (ver 9)
  • Üldandmed
  • A Kutsekirjeldus
  • B Kompetentsusnõuded
  • B.1 Kutse struktuur
  • B.2 Tegevusjuhendaja, tase 4 üldoskused
  • B.3 Kompetentsid
  • Kohustuslikud kompetentsid
  • Osakutsega seotud kompetentsid
  • C Üldteave ja lisad
  • Kutsestandardi lisad
  • Standardi töörühm
PDF-formaadis
Üldandmed
Kasutusala: Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks.
Nimetus: ET: Tegevusjuhendaja, tase 4
EN: Mental Health Support Worker, EstQF Level 4
Spetsialiseerumised:
Osakutsed:
  • Tugiisik, tase 4
Kehtib alates: 13.11.2026
Kehtib kuni: 12.11.2031
Kutsestandardi versiooni number: 9
Muudatused võrreldes eelmise versiooniga:
1. Kutsenimetuse ja fookuse muutus
Varasema kutsestandardi „Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialist, tase 4“ asemel on loodud eraldiseisev tegevusjuhendaja kutse. Varem oli tegevusjuhendaja üks spetsialiseerumissuund teiste seas, nüüd on see iseseisev kutse, mille fookus on selgemalt määratletud.

2. Kutse diferentseerimine kahele tasemele
Loodi kahetasemeline kutsesüsteem:
• tegevusjuhendaja, tase 4 (kutseõppe väljundtase)
• tegevusjuhendaja...
, tase 5 (töömaailma kutse)

See loob selge arengutee ja võimaldab eristada algtaseme ja kogenud spetsialisti kompetentse.

3. Tugiisiku rolli ümberstruktureerimine
Varasemalt sisaldas standard mitmeid tugiisiku spetsialiseerumisi (nt lapse, pere, sõltuvushäirega isiku tugiisik).

Uues lähenemises:
• tugiisik on kujundatud tegevusjuhendaja, tase 4 osakutsena
• laste tugiisik liidetakse lapsehoidja kutsestandardi osakutseks

4. Kompetentside struktuuri uuendamine
Kompetentsid on ümber sõnastatud ja struktureeritud vastavalt EKR tasemetele
selgemalt eristatakse kohustuslikke ja (tase 5 puhul) valitavaid kompetentse.

5. Töö sisu täpsustamine ja süvendamine
Uuendatud kutsestandardites (tegevusjuhendaja tase 4 ja tase 5) on töö sisu selgemalt struktureeritud ning kirjeldatud läbi põhitööosade (nt sotsiaalsete oskuste arendamine, tegevusvõime toetamine, igapäevaelu juhendamine, võrgustikutöö).
Võrreldes varasemaga on suurem rõhk kliendi tegevusvõime hindamisel, eesmärgipärasel juhendamisel, võimestamisel ning koostööl võrgustikuga.

7. Seos töömaailma ootustega tugevdatud
Standard on viidud paremasse kooskõlla töömaailma vajadustega, arvestades töö keerukust ja vastutust ning vajadust suurema professionaalse iseseisvuse järele.

8. Mõistete seletused
Kutsestandarditele on lisatud lisa 2, milles on esitatud standardis kasutatavate mõistete selgitused.

Loe edasi
Peida
Kutsestandardi versioonid:
Kuva seotud standardid Peida seotud standardid
Kutse andja: Andmed puuduvad
A Kutsekirjeldus
A.1 Töö kirjeldus
Tegevusjuhendaja, tase 4 on erihoolekande spetsialist, kes tegutseb oma töös iseseisvalt tavapärastes tööolukordades, lähtudes kehtivatest õigusaktidest, organisatsiooni töökorraldusest ja kokkulepitud juhistest, toetades ja juhendades tööealisi psüühilise erivajadusega inimesi igapäevaelus ning töö...- ja vabaajategevustes. Keerukamates olukordades kaasab ta vajadusel vahetu juhi või kogenuma spetsialisti.
Tegevusjuhendaja eesmärk on toetada teenuse saaja maksimaalset iseseisvust, osalust kogukonnaelus ja inimese vaatest soovitud elukvaliteedi saavutamist, tegutsedes seejuures oma pädevuse piirides.
Tegevusjuhendaja töö keskendub teenuse saaja käitumise ja toimetuleku aluseks olevate põhjuste mõistmisele ning psüühiliste protsesside aktiveerimisele ja toetamisele, et edendada teenuse saaja tegevusvõimet ja iseseisvust.
Tegevusjuhendaja töö aluseks on inimesekeskne lähenemine, mis tähendab iga inimese käsitlemist ainulaadse tervikuna, arvestades tema oskusi, huvisid, väärtusi ja elukogemusi. Oma töös rakendab tegevusplaanis kokkulepitud tegevus- ja juhendamismeetodeid.
Tegevusjuhendaja töötab meeskonnas ning teeb koostööd teenuse saaja tugivõrgustikuga, sealhulgas sotsiaaltöötajate, ametnike ja vajadusel tervishoiutöötajatega. Ta edastab oma töö käigus kogutud asjakohast teavet vastutavale spetsialistile ning küsib vajadusel juhendamist ja tagasisidet.
Tegevusjuhendaja töö eeldab valmisolekut õppida ja areneda ning osaleda tööjuhendamisel, supervisioonis ja kovisioonis, et tagada professionaalne ja teadlik tegutsemine ning enesehoid.
Tegevusjuhendaja võib töötada erihoolekandeasutustes, tervishoiuasutustes, päevakeskustes, tugikeskustes, teenuse saaja kodus ning teistes sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna organisatsioonides, mis pakuvad erihoolekandeteenuseid avalikus ja erasektoris.
Tööaeg on paindlik ja võib toimuda graafiku alusel ööpäevaringselt. Töö iseloom eeldab emotsionaalset ja füüsilist vastupidavust ning teadlikku tegutsemist tööohutuse ja tervisekaitse nõudeid järgides.
Oma töös kasutab tegevusjuhendaja infotehnoloogia- ja kommunikatsioonivahendeid, tööks vajalikke abivahendeid ja seadmeid vastavalt juhistele ja ohutusnõuetele. Ta valib ja kohandab tegevusi ning töövahendeid kokkulepitud raamides, arvestades teenuse saaja individuaalseid võimeid ja vajadusi.

Tegevusjuhendaja, tase 4 kutses on võimalik omandada ka osakutse tugiisik, tase 4, kelle töö eesmärk on teenuse saaja (inimesega) sotsiaalsete oskuste ja tegevusvõime arendamine, säilitamine ja toetamine, juhendamine ja toetamine igapäevaelu toimingutes, toetamine võimetekohasel panustamisel ühiskonda ja asjaajamise korraldamisel.
Tugiisik võib töötada intellektihäire ja vaimse tervise probleemidega täiskasvanu, sõltuvushäirega isiku, toimetulekuraskustes isiku, rahvusvahelise kaitse saaja, väärkoheldud isiku või toimetulekuraskustes isikutega peres (peretugiisikuna).

Kutsealal kehtestatud kutsed
Kutsealal töötab ka tegevusjuhendaja, tase 5, kes on suurema töökogemusega, tööprotsesside koordineerimise kogemusega ning vajaduse korral juhendab ka teisi tegevusjuhendajaid.
Tegevusjuhendaja, tase 4 kutses on võimalik omandada ka osakutse tugiisik, tase 4 kutse, kui on tõendatud osakutsele vastavad kompetentsid kutsestandardis kehtestatud nõuetele.

Kutsestandardis kasutatavad mõisted on seletatud kutsestandardi lisas 2.

Loe edasi
Peida
A.2 Tööosad
A.2.1 Teenuse saaja tegevusplaani koostamine ja täiendamine
A.2.2 Teenuse saaja sensomotoorsete, kognitiivsete ja psühhosotsiaalsete (füüsiliste, vaimsete, sotsiaalne ja emotsionaalne) oskuste arendamine ja säilitamise toetamine
A.2.3 Teenuse saaja juhendamine igapäevaelus ja ühiskonnas toi...
metulekul
A.2.4 Teenuse saaja raskesti mõistetava käitumise märkamine ja sellega toimetulemine
A.2.5 Teenuse saaja toetamine ja juhendamine tema tervise ja heaolu tagamisel.
A.2.6 Meeskonnatöös osalemine
A.2.7 Enesehoidmine
A.2.8 Teenuse saaja gruppidega töötamine

Loe edasi
Peida
A.3 Kutsealane ettevalmistus
Tegevusjuhendajal, tase 4 üldjuhul keskharidus ja kutsealased oskused, mis on omandatud erialastel koolitustel ning töö käigus, või erialane kutsekeskharidus
A.4 Enamlevinud ametinimetused
Tegevusjuhendaja, tugiisik
A.5 Regulatsioonid kutsealal tegutsemiseks
Tegevusjuhendaja kutsealane ettevalmistus ja kvalifikatsiooninõuded on sätestatud sotsiaalhoolekande seaduses, mille alusel erihoolekandeteenust võib vahetult osutada tegevusjuhendaja, kellel on erialane kutseharidus või kutseseaduse alusel antud tegevusjuhendaja kutse.
A.6 Tulevikuoskused
Tegevusjuhendaja kutsealal ning osakutse tugiisiku töös kasvab edaspidi vajadus süvendatud teadmiste ja oskuste järele, et tulla toime üha keerukamate psüühiliste ja füüsiliste erivajadustega teenuse saajate toetamisel. Tulevikus väärtustatakse järjest enam võimet pakkuda sihipärast ja individuaalse...t tuge, arvestades iga inimese eripära ning vajadusi, sh trauma mõju inimeste eludele. Oluline on toitumisalane teadlikkus – teadmised tervislikust toitumisest ja suutlikkus teenuse saajat selles valdkonnas nõustada ning toetada tema heaolu edendamisel. Suureneb vajadus teadlikkuse tõstmiseks erinevate sõltuvushäirete ennetamise, märkamise ja nendega toimetuleku osas. Samal ajal püsib vajadus enesesäästvate ergonoomiliste töövõtete kasutamiseks ning suureneb vajadus teadmiste ja oskuste järele enesehoiuks. Tegevusjuhendajalt oodatakse tehnoloogiaalast pädevust ja valmisolekut kasutada digivahendeid igapäevatöös, samuti kohanemisvõimet ja oskust oma tööd iseseisvalt juhtida. Töös tuleb tegutseda inimkeskselt ja väärtuspõhiselt, järgides eetilisi põhimõtteid ning austades iga inimese individuaalsust. Üha olulisemaks muutuvad loovus ja süsteemne probleemilahendusoskus, mis võimaldavad keerulistes olukordades leida tõhusaid lahendusi. Lisaks peab tegevusjuhendaja olema võimeline tegutsema erinevates füüsilistes ja sotsiaalsetes keskkondades ning osalema mitmekesistes koostöövõrgustikes, kus iga osaleja panus aitab toetada teenuse saaja heaolu.
Loe edasi
Peida
B Kompetentsusnõuded
B.1 Kutse struktuur
Kutse taotlemisel nõutavad kompetentsid:
Tegevusjuhendaja, tase 4 kutse koosneb üldoskustest ja kohustuslikest kompetentsidest. Kutse taotlemisel on nõutav üldoskuste B.2 ja kohustuslike kompetentside B.3.1 - B.3.8 tõendamine.
Tugiisik, tase 4 osakutse taotlemisel on nõutav üldoskuste B.2 ja kohutuslike kompetentside B.3.3 - B.3.6 tõenda...
mine.
Loe edasi
Peida
Kvalifikatsiooninõuded haridusele ja töökogemusele:
Nõuded kutse taotlemisel
Töömaailma taotlejale
1. Keskharidus
2. Vastavus sotsiaalhoolekande seaduses erihoolekandeteenust vahetult osutavale isikule esitatavatele nõuetele
3. Kutsealaste täienduskoolituste läbimine vähemalt 120 akadeemilise tunni ulatuses viimase 5 aasta jooksul (kui sotsiaalh...
oolekande seadusega sätestatud määruses erihoolekandeteenust vahetult osutavale isikule sätestatud haridusnõuded on taotlejal täidetud rohkem kui 5 aastat tagasi)
4. Üheaastane töökogemus tegevusjuhendajana psüühilise erivajadusega tööealise inimesega
5. Eesti keele oskus vastavalt keeleseadusele ja selle alusel kehtestatud nõuetele

Kutseõppe lõpetajale
1. Läbitud vastava eriala kutsekeskhariduse õppekava täies mahus

Osakutse Tugiisik
Töömaailma taotleja
1. Keskharidus
2. Läbitud tegevusjuhendaja, tase 4 osakutse tugiisik, tase 4 kompetentsidele vastavaid täienduskoolitusi vähemalt 240 akadeemilise tundi ulatuses viimase viie aasta jooksul
3. Eesti keele oskus vastavalt keeleseadusele ja selle alusel kehtestatud nõuetele

Nõuded kutse taastõendamisel
Töömaailma taastõendamine
1. Kehtiv tegevusjuhendaja, tase 4 kutse või tegevusjuhendaja, tase 4 kutse, mille kehtivuse lõppemisest ei ole möödunud rohkem kui 12 kuud
2. Vastavus sotsiaalhoolekande seaduses erihoolekandeteenust vahetult osutavale isikule esitatavatele nõuetele
3. Kutsealaste täienduskoolituste läbimine vähemalt 120 akadeemilise tunni ulatuses viimase 5 aasta jooksul
4. Kolmeaastane töökogemus tegevusjuhendajana psüühilise erivajadusega tööealise inimesega

Osakutse Tugiisik
Töömaailma taastõendamine
1. Kehtiv tugiisiku, tase 4 kutse olemasolu
2. Kutsealaste täienduskoolituste läbimine vähemalt 120 akadeemilise tunni ulatuses viimase 5 aasta jooksul

Kutse andmise korraldus, sh kutset taotleva/taastõendava isiku esitatavad dokumendid ja kutse taotleja/taastõendaja kutsealase kompetentsuse hindamise viis ja vormid on reguleeritud tegevusjuhendaja kutsete kutse andmise korras.

Loe edasi
Peida
B.2 Tegevusjuhendaja, tase 4 üldoskused
Mõtlemisoskused
1. Analüütiline mõtlemine - Kasutab oma töös loogilist ja süsteemset arutlust, seostades teavet ja tehes järeldusi teenuse saaja olukorra kohta, lähtudes valdkonna teoreetilistest teadmistest ning etteantud juhistest.
2. Loov mõtlemine - Käsitleb teemat või olukorda eri vaatenurk...
adest ja kombineerib tähelepanekuid tavapärasest erinevateks uudseteks lahendusteks.
3. Enesereflektsioonioskus - Analüüsib oma tegevust ja töövõtteid, kasutades tagasisidet oma töö parendamiseks.
4. Rakenduslik mõtlemine - Rakendab tööülesannete täitmisel ajakohaseid teadmisi ja sobivaid töövõtteid, lähtudes juhistest ning olukorra vajadustest.

Enesejuhtimisoskused
5. Iseseisev tegutsemine - Tegutseb oma tööülesannete täitmisel iseseisvalt, teeb koostööd meeskonnaga ning toetab vajadusel kolleege tavaolukordades.
6. Väärtustest lähtumine – Järgib oma töös sotsiaalvaldkonna eetikakoodeksit (Lisa 1), austades teenuse saaja õigusi ja väärikust ning tegutsedes professionaalsetest väärtustest lähtudes.
7. Erialane enesetäiendamine - Arendab oma tööalaseid oskusi, teadvustades arendamist vajavaid valdkondi ja kasutades enesetäiendamise võimalusi (nt koolitused, erialakirjandus).
8. Juhistest ja nõuetest lähtumine - Järgib tööülesannete täitmisel juhiseid, valdkondlikke nõudeid, õigusakte ja muid asjakohaseid regulatsioone.

Lävimisoskused
9. Suhtlemisoskus – Suhtleb professionaalselt ja lugupidavalt töökaaslaste ning teenuse saajatega, väljendades end selgelt ja arusaadavalt ning arvestades suhtlemisel vestluspartneri vajaduste ja seisukohtadega.
10. Keele oskus - Kasutab oma töös eesti keelt vähemalt tasemel B2 (tugiisiku osakutse puhul B1) ja vähemalt ühte võõrkeelt mõistmise ja rääkimise osaoskuse osas vähemalt tasemel A1 (Lisa 3).

Digioskused
11. Kasutab oma töös arvutit ja teisi digiseadmeid Digipädevuste enesehindamise skaalal algtasemel kasutaja tasemel (Lisa 4).

Loe edasi
Peida
B.3 Kompetentsid
Kohustuslikud kompetentsid
    Nimetus EKR tase
B.3.1 Tegevusplaani koostamine ja täiendamine 4

Tegevusnäitajad
1. Loob ja hoiab teenuse saajaga usalduslikku suhet, kasutades aktiivset kuulamist ja sobivat suhtlusviisi.
2. Sõnastab koos teenuse saajaga lihtsad ja realistlikud eesmärgid, arvestades tema soove, vajadusi ja toetuse ulatust ning tuginedes olemasolevatele juhistele.
3. Koostab koostöös meeskonnaga tegevusplaani teenuse saaja eesmärkide toetamiseks, täiendades seda vastavalt teenuse saaja olukorra muutustele.
4. Täiendab tegevusplaani vastavalt teenuse saaja olukorra muutustele ja kokkulepitud töökorraldusele.
5. Jälgib teenuse saaja tegevusvõimet, teavitades olulistest muutustest vastutavat spetsialisti vastavalt kokkulepitud korrale.

Teadmised
Teenuse saaja terviseseisundi jälgimise põhimõtted, raviskeemi järgimise põhimõtted, arsti ja vaimse tervise õe juhiste järgimise põhimõtted, haigusest tulenevad sümptomid, sõltuvused ja nendega seotud riskid, inimkeskne lähenemine, andmekaitse ja konfidentsiaalsus, tegevusvõime ja selle mõjutavad komponendid (tegevustervikud, tegevuseeldused ja keskkond)
B.3.2 Teenuse saaja sensomotoorsete, kognitiivsete ja psühhosotsiaalsete (füüsiliste, vaimsete, sotsiaalne ja emotsionaalne) oskuste arendamine ja säilitamise toetamine 4

Tegevusnäitajad
1. Arvestab teenuse saaja aistinguliste iseärasustega, vajadusel kohandab keskkonda stimulatsiooniga toimetulekuks.
2. Suunab ja toetab teenuse saajat liikumisel, juhendab nii üld- kui peenmotoorikaga seotud raskuste ilmnemisel, kasutades selleks teenuse saajale sobivaid motivatsioonifaktoreid ja asjakohaseid abivahendeid.
3. Tutvustab teenuse saajale tervislikke eluviise ja juhendab teenuse saajat tervislike eluviiside harjumuste kujundamisel ja järgimisel.
4. Arendab ja toetab teenuse saaja vaimset, kognitiivset ja psühhosotsiaalset võimekust, lähtudes tema arengutasemest ja eelistustest ning kasutades mõtestatud tegevusi eduelamuse saavutamise soodustamiseks.
5. Toetab teenuse saajat emotsioonide mõistmisel ja nendega toimetulekul, kavandades ja rakendades sobivaid tegevusi ning kohandades võtteid vastavalt tema eripäradele ja vajadustele.
6. Toetab ja juhendab teenuse saajat suhete loomisel, säilitamisel/taastamisel ja lõpetamisel, sh ebaturvaliste suhete märkamisel, hoidumisel ja lõpetamisel.
7. Toetab teenuse saajat turvalise seksuaalkäitumise kujunemisel (sh raseduse vältimine, haiguste ennetamine jm), andes nõu või suunates spetsialisti juurde.

Teadmised
Sensoorse integratsiooni ja keskkonna mõju alused, motivatsiooni ja käitumise kujundamine, liikumise ja motoorika areng, tervisekäitumine ja ennetus, kognitiivse ja psühhosotsiaalse võimekuse areng, emotsioonide mõistmine ja toimetulek, suhete kujunemine ja turvalisus, seksuaaltervis
B.3.3 Teenuse saaja juhendamine igapäevaelus ja ühiskonnas toimetulekul 4

Tegevusnäitajad
1. Juhendab ja vajadusel abistab teenuse saajat enesehooldustoimingutes (sh isiklik hügieen, söömine, riietumine, tualetitoimingud, liikumine ja abivahendite kasutamine), arvestades tema vajadusi ja võimekust.
2. Juhendab teenuse saajat koduse elu korraldamisel (sh eluruumide ja riiete korrashoid, toiduvalmistamine, sisseostude planeerimine ja raha kasutamine), lähtudes töökorraldusest.
3. Toetab teenuse saajat asjaajamisel, teenuste kasutamisel ja digikeskkonnas toimetulekul (nt KOV teenused, töötukassa, päevakeskused), juhendades digivahendite kasutamisel ja digiohutus reeglite järgimisel vastavalt töökorraldusele, vajadusel kaasates vastavaid spetsialiste (nt veebipolitseinik).
4. Juhendab teenuse saajat aja ja tegevuste planeerimisel ning töö-, õppe- ja vaba aja tegevustes osalemisel, lähtudes kokkulepitud eesmärkidest.
5. Korraldab aktiviseerivaid tegevusi, vajadusel pidurdab või ergutab klienti arvestades tema võimekuse ja turvalisusriskidega.
6. Juhendab teenuse saajat töö- ja õppimisvõimaluste kasutamisel, sh nende leidmisel, hoidmisel ja lõpetamisega seotud olukordades ning suhtlemisel tööandja või õppeasutusega vastavalt töökorraldusele.
7. Toetab teenuse saajat elu-, töö-, õppe- ja vabaaja keskkonna kasutamisel ning teavitab vajadusel keskkonnakohanduse vajadusest teenuse saajaga seotud osapooli.
8. Toetab teenuse saajat turvalise seksuaalkäitumise kujunemisel, austades tema piire ja suunates vajadusel spetsialisti juurde.
9. Tegutseb väärkohtlemise ilmingute korral vastavalt asutuses kehtestatud korrale või seaduses kehtestatud teavituskohustusele, kaasates vajadusel asjakohased spetsialistid.
10. Rakendab teenuse saaja juhendamisel ja toetamisel kokkulepitud töövõtteid, arvestades tema eripärasid ja vajadusi.
11. Juhendab teenuse saajat ergonoomiliste ja ohutute töövõtete kasutamisel igapäevastes toimingutes vastavalt spetsialisti juhistele.
12. Lähtub juhendamisel teenuse saaja eelistustest ja valikutest ning toetab tema iseseisvat otsustamist.

Teadmised
Digiohutuse põhimõtted, ennetava juhendamise alused, psüühikahäirete ja sõltuvushäirete alused, meeskonna ja koostöö põhimõtted, tegevusvõime ja selle mõjutavad komponendid (tegevustervikud, tegevuseeldused ja keskkond), teadmised abivahenditest ja nende kasutamisest
B.3.4 Raskesti mõistetava käitumise ennetamine, märkamine ja teenuse saaja juhendamine 4

Tegevusnäitajad
1. Juhendab teenuse saajat igapäevastes tegevustes, kasutades kokkulepitud juhendamisvõtteid raskesti mõistetava käitumise ennetamiseks.
2. Sekkub teenuse saaja raskesti mõistetava käitumise ilmnemisel vastavalt kokkulepitud juhistele ja plaanidele.
3. Rakendab premeerimis- ja tunnustamisviise sobival ajal ja olukorras, toetades teenuse saaja motivatsiooni ja käitumise kujundamist
4. Rakendab teenuse saaja väärikust austavaid sekkumisvõtteid RMK või ÄKK ilmnemisel vastavalt juhistele ja meeskonna kokkulepetele.
5. Dokumenteerib teenuse saaja käitumist vastavalt juhistele.
6. Toetab teenuse saajat rahunemisel, kasutades juhistes ette nähtud sekkumisvõtteid.
7. Järgib kokkulepitud ohumärkide plaani, juhendades teenuse saajat selle alusel, vajadusel teeb ettepanekuid selle täiendamiseks.
8. Teeb koostööd kolleegide ja teenuse saaja tugivõrgustikuga vastavalt kokkulepetele.

Teadmised
Raskesti mõistetava käitumise liigid (nt enesevigastus, agressioon, vältiv käitumine), käitumise põhjused ja vallandajad (sh keskkond, emotsioonid, haigusseisundid), ohumärkide plaan ja sekkumisvõtted (raskesti mõistetava käitumine (RMK), äärmuslikult kahjustava käitumise (ÄKK)), rahustamise ja rahunemise toetamise põhimõtted, dokumenteerimise põhimõtted ja töökorraldus, tööohutuse ja turvalisuse põhimõtted (nii töötaja kui teenuse saaja vaates), väärkohtlemise tunnused ja reageerimise põhimõtted, koostöö põhimõtted
B.3.5 Teenuse saaja toetamine ja juhendamine tema tervise ja heaolu tagamisel 4

Tegevusnäitajad
1. Juhendab teenuse saajat tervist ja heaolu toetavate harjumuste ning rutiinide kujundamisel, lähtudes tervislike eluviiside põhimõtetest.
2. Märkab teenuse saaja terviseseisundi muutusi, reageerides vastavalt töökorraldusele ja kokkulepitud tegevusjuhistele.
3. Toetab teenuse saajat, kasutades talle sobivaid motivatsioonifaktoreid, ravi- ja toetuskava järgimisel tervishoiutöötaja juhiste ja tegevusplaani alusel.
4. Toetab teenuse saaja tervise säilitamist igapäevaste tegevuste kaudu, teavitades terviseseisundi muutustest vastavalt töökorraldusele.
5. Tegutseb tervisekriisi olukorras vastavalt kokkulepitud juhistele ja teavitab vastutavat isikut.

Teadmised
Tervise ja hügieeni alused, tervist toetavad harjumused ja rutiinid (uni, toit, liikumine, ravimite manustamine jne), teenuste liigid ja kasutamise võimalused (nt tugigrupid, KOV-teenused), ravi-ja toetuskava põhimõtted, ohumärkide plaani põhimõtted, dokumenteerimise põhimõtted, turvalisuse ja tööohutuse põhimõtted
B.3.6 Meeskonnatöös osalemine 4

Tegevusnäitajad
1. Täidab oma tööülesandeid meeskonnas kokkulepitud rollist ja pädevusest lähtuvalt.
2. Tegutseb meeskonnatöös vastavalt kehtestatud töökorraldusele ja kokkulepetele, tehes muudatusi üksnes kooskõlastatult.
3. Panustab probleemide tuvastamisse ja lahenduste leidmisse, jagades asjakohast teavet ja ettepanekuid.
4. Arvestab oma tegevustes meeskonnatöö korraldust ning püstitatud rollide, tööülesannete ja vastutuse
jaotust.
5. Lähtub teenuse saaja vajadustest ja eelistustest, tuues need aruteludesse ja otsustusprotsessi, jälgides nende arvestamist kokkulepete tegemisel.
6. Annab oma panuse meeskonnas, kuulates teisi, järgides kokkuleppeid, tuues välja enda arvamuse ja tehes ettepanekuid.

Teadmised
Meeskonnatöö põhimõtted, meeskonnatöö areng, tööülesannete ja pädevuse piirid, meeskonnaliikmete rollid ja vastutus, rollide konfliktid, probleemide tuvastamine/märkamine, koostöö, suhtlemine meeskonnas, refleksioon
B.3.7 Enesehoidmine 4

Tegevusnäitajad
1. Hoiab oma töövõimet, järgides tööohutusnõudeid ning vältides tööga seotud ohutegureid.
2. Kasutab töö tegemisel ergonoomilisi ja tervist hoidvaid töövõtteid.
3. Valib ja rakendab olukorrale sobivaid stressiga toimetuleku viise, et säilitada töövõime ja professionaalne tegutsemine.
4. Otsib ja kasutab vajadusel tuge keerulistes või emotsionaalselt koormavates olukordades (nt teavitab juhti, kolleegi vm).
5. Lähtub oma välimuse ja käitumise kohandamisel teenuse saaja vajadustest ja olukorrast enda turvalisuse tagamiseks.

Teadmised
Tööohutuse ja ohutegurite alused, ergonoomilised ja tervist hoidvad töövõtted, vaimse ja füüsilise tervise hoidmise põhimõtted, stressiga toimetuleku ja toe kasutamise võimalused
B.3.8 Teenuse saaja gruppidega töötamine 4

Tegevusnäitajad
1. Osaleb grupi komplekteerimisel vastavalt teenuste saajate vajadustele ja eelistustele.
2. Valmistab grupitegevuseks ette keskkonna ja vajalikud vahendeid.
3. Osaleb grupitegevuste korraldamisel.
4. Juhendab grupitegevust lähtudes eesmärkidest ja kavast.
5. Juhendab grupiliikmeid ülesannete täitmisel vastavalt etteantud tööjaotusele.
6. Toetab grupiliikmeid grupitegevuses osalemisel ja kokkulepitud eesmärkide saavutamisel.
7. Rakendab grupis tekkivate probleemide korral kokkulepitud lahendusi.
8. Annab grupiliikmetele grupitegevuse käigus ja lõpus tagasisidet, toetades seeläbi üksteisele tagasiside andmist.
9. Dokumenteerib grupitegevuse vastavalt juhistele ja asutuse töökorraldusele.

Teadmised
Grupitöö põhimõtted, grupiettevalmistuse ja korraldamise alused, grupiliikmete juhendamise ja toetamise põhimõtted, grupis tekkivate probleemide märkamine ja lahendamise viisid, tagasiside andmise põhimõtted, dokumenteerimise alused
Osakutsega seotud kompetentsid
Tugiisik, tase 4 EKR tase: 4
  Kompetents EKR tase
B.3.3 Teenuse saaja juhendamine igapäevaelus ja ühiskonnas toimetulekul 4

Tegevusnäitajad
1. Juhendab ja vajadusel abistab teenuse saajat enesehooldustoimingutes (sh isiklik hügieen, söömine, riietumine, tualetitoimingud, liikumine ja abivahendite kasutamine), arvestades tema vajadusi ja võimekust.
2. Juhendab teenuse saajat koduse elu korraldamisel (sh eluruumide ja riiete korrashoid, toiduvalmistamine, sisseostude planeerimine ja raha kasutamine), lähtudes töökorraldusest.
3. Toetab teenuse saajat asjaajamisel, teenuste kasutamisel ja digikeskkonnas toimetulekul (nt KOV teenused, töötukassa, päevakeskused), juhendades digivahendite kasutamisel ja digiohutus reeglite järgimisel vastavalt töökorraldusele, vajadusel kaasates vastavaid spetsialiste (nt veebipolitseinik).
4. Juhendab teenuse saajat aja ja tegevuste planeerimisel ning töö-, õppe- ja vaba aja tegevustes osalemisel, lähtudes kokkulepitud eesmärkidest.
5. Korraldab aktiviseerivaid tegevusi, vajadusel pidurdab või ergutab klienti arvestades tema võimekuse ja turvalisusriskidega.
6. Juhendab teenuse saajat töö- ja õppimisvõimaluste kasutamisel, sh nende leidmisel, hoidmisel ja lõpetamisega seotud olukordades ning suhtlemisel tööandja või õppeasutusega vastavalt töökorraldusele.
7. Toetab teenuse saajat elu-, töö-, õppe- ja vabaaja keskkonna kasutamisel ning teavitab vajadusel keskkonnakohanduse vajadusest teenuse saajaga seotud osapooli.
8. Toetab teenuse saajat turvalise seksuaalkäitumise kujunemisel, austades tema piire ja suunates vajadusel spetsialisti juurde.
9. Tegutseb väärkohtlemise ilmingute korral vastavalt asutuses kehtestatud korrale või seaduses kehtestatud teavituskohustusele, kaasates vajadusel asjakohased spetsialistid.
10. Rakendab teenuse saaja juhendamisel ja toetamisel kokkulepitud töövõtteid, arvestades tema eripärasid ja vajadusi.
11. Juhendab teenuse saajat ergonoomiliste ja ohutute töövõtete kasutamisel igapäevastes toimingutes vastavalt spetsialisti juhistele.
12. Lähtub juhendamisel teenuse saaja eelistustest ja valikutest ning toetab tema iseseisvat otsustamist.

Teadmised
Digiohutuse põhimõtted, ennetava juhendamise alused, psüühikahäirete ja sõltuvushäirete alused, meeskonna ja koostöö põhimõtted, tegevusvõime ja selle mõjutavad komponendid (tegevustervikud, tegevuseeldused ja keskkond), teadmised abivahenditest ja nende kasutamisest
B.3.4 Raskesti mõistetava käitumise ennetamine, märkamine ja teenuse saaja juhendamine 4

Tegevusnäitajad
1. Juhendab teenuse saajat igapäevastes tegevustes, kasutades kokkulepitud juhendamisvõtteid raskesti mõistetava käitumise ennetamiseks.
2. Sekkub teenuse saaja raskesti mõistetava käitumise ilmnemisel vastavalt kokkulepitud juhistele ja plaanidele.
3. Rakendab premeerimis- ja tunnustamisviise sobival ajal ja olukorras, toetades teenuse saaja motivatsiooni ja käitumise kujundamist
4. Rakendab teenuse saaja väärikust austavaid sekkumisvõtteid RMK või ÄKK ilmnemisel vastavalt juhistele ja meeskonna kokkulepetele.
5. Dokumenteerib teenuse saaja käitumist vastavalt juhistele.
6. Toetab teenuse saajat rahunemisel, kasutades juhistes ette nähtud sekkumisvõtteid.
7. Järgib kokkulepitud ohumärkide plaani, juhendades teenuse saajat selle alusel, vajadusel teeb ettepanekuid selle täiendamiseks.
8. Teeb koostööd kolleegide ja teenuse saaja tugivõrgustikuga vastavalt kokkulepetele.

Teadmised
Raskesti mõistetava käitumise liigid (nt enesevigastus, agressioon, vältiv käitumine), käitumise põhjused ja vallandajad (sh keskkond, emotsioonid, haigusseisundid), ohumärkide plaan ja sekkumisvõtted (raskesti mõistetava käitumine (RMK), äärmuslikult kahjustava käitumise (ÄKK)), rahustamise ja rahunemise toetamise põhimõtted, dokumenteerimise põhimõtted ja töökorraldus, tööohutuse ja turvalisuse põhimõtted (nii töötaja kui teenuse saaja vaates), väärkohtlemise tunnused ja reageerimise põhimõtted, koostöö põhimõtted
B.3.5 Teenuse saaja toetamine ja juhendamine tema tervise ja heaolu tagamisel 4

Tegevusnäitajad
1. Juhendab teenuse saajat tervist ja heaolu toetavate harjumuste ning rutiinide kujundamisel, lähtudes tervislike eluviiside põhimõtetest.
2. Märkab teenuse saaja terviseseisundi muutusi, reageerides vastavalt töökorraldusele ja kokkulepitud tegevusjuhistele.
3. Toetab teenuse saajat, kasutades talle sobivaid motivatsioonifaktoreid, ravi- ja toetuskava järgimisel tervishoiutöötaja juhiste ja tegevusplaani alusel.
4. Toetab teenuse saaja tervise säilitamist igapäevaste tegevuste kaudu, teavitades terviseseisundi muutustest vastavalt töökorraldusele.
5. Tegutseb tervisekriisi olukorras vastavalt kokkulepitud juhistele ja teavitab vastutavat isikut.

Teadmised
Tervise ja hügieeni alused, tervist toetavad harjumused ja rutiinid (uni, toit, liikumine, ravimite manustamine jne), teenuste liigid ja kasutamise võimalused (nt tugigrupid, KOV-teenused), ravi-ja toetuskava põhimõtted, ohumärkide plaani põhimõtted, dokumenteerimise põhimõtted, turvalisuse ja tööohutuse põhimõtted
B.3.6 Meeskonnatöös osalemine 4

Tegevusnäitajad
1. Täidab oma tööülesandeid meeskonnas kokkulepitud rollist ja pädevusest lähtuvalt.
2. Tegutseb meeskonnatöös vastavalt kehtestatud töökorraldusele ja kokkulepetele, tehes muudatusi üksnes kooskõlastatult.
3. Panustab probleemide tuvastamisse ja lahenduste leidmisse, jagades asjakohast teavet ja ettepanekuid.
4. Arvestab oma tegevustes meeskonnatöö korraldust ning püstitatud rollide, tööülesannete ja vastutuse
jaotust.
5. Lähtub teenuse saaja vajadustest ja eelistustest, tuues need aruteludesse ja otsustusprotsessi, jälgides nende arvestamist kokkulepete tegemisel.
6. Annab oma panuse meeskonnas, kuulates teisi, järgides kokkuleppeid, tuues välja enda arvamuse ja tehes ettepanekuid.

Teadmised
Meeskonnatöö põhimõtted, meeskonnatöö areng, tööülesannete ja pädevuse piirid, meeskonnaliikmete rollid ja vastutus, rollide konfliktid, probleemide tuvastamine/märkamine, koostöö, suhtlemine meeskonnas, refleksioon

C Üldteave ja lisad
Kutsestandardi tähis: 25-14052026-1.1/9k
Kutsetegevuse valdkond: Sotsiaalhoolekanne
Vastutav kutsenõukogu: Sotsiaalhoolekande Kutsenõukogu
Kutsenõukogu otsuse number: 36
Kutsenõukogu otsuse kuupäev: 14.05.2026
EKR tase: 4
Viide Euroopa kvalifikatsiooniraamistikule (EQF): 4
Valdkond: TERVIS JA HEAOLU
Kutseala: Sotsiaalhooldus
Kutse grupp: Tegevusjuhendaja (sh. tugiisik)
Ametite (ISCO) klassifikaator: 3 Tehnikud ja keskastme spetsialistid
34 Õigus-, sotsiaal-, kultuuri- jms valdkonna keskastme spetsialistid
341 Õigus-, sotsiaal- ja religioonivaldkonna keskastme spetsialistid
3412 Sotsiaaltöö keskastme spetsialistid
ISCED klassifikaator: 09 Tervis ja heaolu
092 Heaolu
0929 Heaolu, mujal liigitamata
EMTAK klassifikaator: Q TERVISHOID JA SOTSIAALHOOLEKANNE
88 Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta
Kutsestandardi lisad
Lisa 1 Sotsiaalvaldkonna eetikakoodeks
Lisa 2 Kutsestandardis kasutatavad mõisted
Lisa 3 Keelte oskustasemete kirjeldused
Lisa 4 Digipädevuste enesehindamise skaala
Standardi töörühm
Nimi Institutsioon
Ain Klaassen Hoolekande Ekspertiisi- ja Nõustamiskeskus
Birgit Nicolau Costa Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
Evelyn Eichhorst Pärnumaa Kutsehariduskeskus
Fredy Lumi Viljandi Vallavalitsus
Janne Liidik Ridiradiralla OÜ
Liina Lanno AS Hoolekandeteenused, ESTA
Monika Salumaa Haapsalu Kutsehariduskeskus
Piret Pent-Miiling Eesti Tegevusjuhendajate Liit
Urve Tõnisson Hoolekande Ekspertiisi- ja Nõustamiskeskus

Tagasi: Kutsestandardid |
ver. 1.1.17 PIKSEL
Avaleht Väljastatud kutsed
Kutsestandardid
Kutsetunnistuse lisad Kompetentsid Kutse andjad Kutsenõukogud Väljavõtted kutseregistrist