Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks.
Nimetus:
ET: Sotsiaalpedagoog, tase 6EN: Social Pedagogue, EstQF Level 6
Spetsialiseerumised:
Osakutsed:
Kehtib alates:
01.01.2024
Kehtib kuni:
31.12.2028
Kutsestandardi versiooni number:
5
Muudatused võrreldes eelmise versiooniga:
1. Ajakohastati ja parendati töökirjeldust ning regulatsioonide osa.
2. Sõnastati tulevikuoskused, lähtudes valdkonna arengutrendist.
3. Sõnastati üldoskused, tuginedes Kutsekoja koostatud oskuste registrile.
4. Kutsestandardisse on lisatud seni kutse andmise korras olnud kvalifikatsiooninõuded kutse taotlemisel ja taastõendamisel, lähtudes kutsestandardi muutunud juhendist.
5. Muudeti kompetentside nimetusi kompetentsi raames täidetavate tööülesannete tegelikust sisust lähtudes, nt Sotsiaa...lpedagoogilise tegevuse kavandamine on ümber nimetatud Sotsiaalpedagoogilise tegevuse korraldamine; Juhtumikorraldus ja nõustamine on nimetatud ümber Sotsiaalpedagoogiline sekkumine ja võrgustikutöö; Sotsiaalpedagoogide koolitamine on nimetatud ümber Sotsiaalpedagoogiline juhendamine ja koolitamine. Kompetentside tegevusnäitajate sõnastusi on parendatud ja kirjeldatud lähtudes praktikas toimuvast tegevusest. Loe edasiPeida
Sotsiaalpedagoog on tippspetsialist tugispetsialistina, kelle tegevuse eesmärk on korraldada ja arendada sotsialiseerumistuge ning toetada isiku arengut võrgustikutöö kaudu sotsiaalpedagoogiliste meetoditega. Sotsiaalpedagoogid töötavad haridus-, sotsiaal-, tervishoiu- ja õigusvaldkonnas.
Sotsiaa...lpedagoog, tase 6 märkab ja hindab isiku sotsialiseerumisvajadusi ning toetab tema arengut ja toimetulekut, korraldades sotsiaalpedagoogilist tegevust ja kaasates võrgustikku.
Sotsiaalpedagoogi kutsealal on ka kutse sotsiaalpedagoog, tase 7, kes lisaks eelloetletule juhendab kolleege sotsiaalpedagoogika vallas, koordineerib ja juhib koostöövõrgustike tööd ning arendab sotsiaalpedagoogika valdkonda.
Sotsiaalpedagoogi tööaeg ja puhkus on reguleeritud töölepingu seaduse ja muude õigusaktidega.
Sotsiaalpedagoogi fookuses on töö inimestega, jõustades neid erinevates valdkondades. Töö on vaheldusrikas ja väljakutseid pakkuv ning jaguneb tööks klientidega, iseseisvaks tööks, koostööks teiste spetsialistide ja võrgustiku liikmetega ning enesetäiendamiseks. Sotsiaalpedagoogil peab olema valmidus tegutseda ohu- ja kriisiolukorras.
Sotsiaalpedagoogi peamised töövahendid on erialased vahendid ja metoodilised materjalid, kontoritarbed ja -tehnika ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendid. Loe edasiPeida
A.2 Tööosad
A.2.1. Sotsiaalpedagoogilise tegevuse korraldamine
A.2.2. Sotsiaalpedagoogiline hindamine
A.2.3. Sotsiaalpedagoogiline sekkumine ja võrgustikutöö
A.2.4. Turvalise töökeskkonna kujundamine
A.2.5. Professionaalne enesearendamine
Valitavad tööosad
A.2.6. Juhtimine
A.3 Kutsealane ettevalmistus
Sotsiaalpedagoogil, tase 6 on erialane kõrgharidus või muu kõrgharidus haridus- või sotsiaalteaduses ning kompetentside saavutamiseks vajalik töökogemus.
A.4 Enamlevinud ametinimetused
Sotsiaalpedagoog
A.5 Regulatsioonid kutsealal tegutsemiseks
Kui sotsiaalpedagoog töötab haridusasutuses, mille tegevust reguleerib põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, siis on sotsiaalpedagoogi kvalifikatsiooninõuded erialane kõrgharidus või sotsiaalpedagoogi kutse ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides esitatud ...nõuetele. Loe edasiPeida
A.6 Tulevikuoskused
Teave oskuste ja trendide kohta, mille tähtsus valdkonnas kasvab
Sotsiaalpedagoogikat on hakatud rohkem määratlema kogukonna ja inimese arengu sfääris, toetudes pedagoogilis-väärtuspõhisele lähenemisele ja lähtudes eelkõige kolmest valdkonnast (teadus, praktika ja haridus), parandamaks inimese elu... ja sotsiaalset sidusust.
Ühelt poolt on sotsiaalpedagoogika akadeemiline distsipliin, milles teaduslikud teadmised arendavad akadeemilist õpetust erinevate professioonide ettevalmistuses, teiselt poolt on sotsiaalpedagoogika praktika, mis annab võimalused mitmekülgseks ja -tasandiliseks ning paindlikuks kohanemiseks sotsiaalses ümbruses.
Tulevikus on sotsiaalpedagoogi töö edukaks tegemiseks vajalikud järgmised oskused:
1) loovus – oskus ja valmidus lahendada probleeme uuel viisil;
2) koostöö, sh virtuaalne – oskus töötada tulemuslikult erinevates (ka virtuaalsetes) töörühmades, hoida inimesi pühendunud ja motiveeritud ning tekitada neis kollektiivi tunnet, lähtudes turvalisuse põhimõttest;
3) sotsiaalne intelligentsus – oskus tunnetada suhtlemisel inimeste vajadusi ja soove ning luua nendega usalduslik suhe;
4) emotsionaalne intelligentsus – oskus mõista, kaasa tunda ning vastata teise poole tunnetele ja soovidele;
5) elukestev õppimine – oskus ja tahe õppida midagi uut ning võime mõtestada ja väärtustada õpitu sisulist tähendust. Loe edasiPeida
B Kompetentsusnõuded
B.1 Kutse struktuur
Kutse taotlemisel nõutavad kompetentsid:
Kutse sotsiaalpedagoog, tase 6 koosneb üldoskustest, kohustuslikest kompetentsidest ja valitavast kompetentsist. Selle kutse taotlemisel on vaja tõendada üldoskused B.2 ja kohustuslikud kompetentsid B.3.1-B.3.5. Täiendavalt on võimalik tõendada valitav kompetents B.3.6.
Kvalifikatsiooninõuded haridusele ja töökogemusele:
Nõuded kutse taotlemisel
Töömaailma taotlejale
1. Erialane kõrgharidus või muu kõrgharidus haridus- või sotsiaalteaduses
2. Kompetentside saavutamiseks vajalik töökogemus
3. Taotletava kutse kompetentsusnõuetega seotud enesetäiendus
4. Eesti keelest muu emakeelega taotlejatel vastavalt keelesea...dusele või teistele valdkonda reguleerivatele õigusaktidele eesti keele oskus B2- või C1-tasemel
5. Puuduvad lastekaitseseaduse §-s 20 nimetatud piirangud lastega töötamisel
Nõuded kutse taastõendamisel
Nõudeid taastõendamisele ei kehtestata.
Mõtlemisoskused
1. Analüüsioskus – jagab teabe väiksemateks üksusteks ning tajub tervikpilti. Lahendab intellektuaalseid ülesandeid ning tajub üksiktoimingute või etappide kaugemat eesmärki. Hindab kriitiliselt olemasolevat teavet, loob seoseid, teeb järeldusi ja loob seega uut väärtust.
2. Proble...emidega tegelemine – tuvastab ja sõnastab tekkida võivad ning juba tekkinud probleemid. Jagab suuremad probleemid väiksemateks osadeks, hindab võimalusi ja strateegiaid probleemidele lahenduse leidmiseks.
3. Loovmõtlemine – käsitleb teemat või olukorda eri vaatenurkadest ja kombineerib tähelepanekuid tavapärasest erinevateks uudseteks lahendusteks. Kasutab, täiustab või sobitab olemasolevaid ja uudseid tööviise ja teenuseid.
Enesejuhtimisoskused
4. Väärtustest lähtumine – järgib oma tegevuses nii isiklikke, ühiskondlikke kui ka organisatsiooni väärtusi ja põhimõtteid ning lähtub erialasest kutse-eetikast.
5. Juhistest ja nõuetest lähtumine – järgib tööd tehes juhiseid, valdkondlikke nõudeid, eeskirju, õigusakte, standardeid, konventsioone jmt.
6. Kohanemisoskus – reageerib muutustele ja ootamatustele adekvaatselt ja asjalikult.
7. Stressijuhtimine – mõistab pingelistes ja keerulistes olukordades oma tunnete, mõtete ja käitumise tagamaid ning reguleerib neid vastavalt olukorrale.
8. Eneserefleksioonioskus – töötleb iseenda omaduste tunnete, võimete ja käitumise kohta käivat teavet.
Lävimisoskused
9. Suhete loomine ja hoidmine – loob ja arendab usaldusväärseid ja meeldivaid suhteid, pakkudes lahendusi teise poole probleemidele ja vajadustele ning arvestades võimalike kõrvalmõjudega.
10. Suhtlemisoskus – säilitab teistega suheldes hea füüsilise ja psühholoogilise kontakti, väljendab end arusaadavalt ja arvestab suhtluspartneri vajadustega.
11. Empaatiline käitumine – märkab ja mõistab teiste tundeid, vajadusi ja reaktsioonide põhjusi ning arvestab oma tegevuses sellega, olles vastutulelik ja abivalmis.
12. Meeskonna- ja koostööoskus – arvestab meeskonna vajaduste ja ühiste eesmärkidega ning teeb ülesannete täitmiseks teistega koostööd.
13. Eesti keele oskus – kasutab enese suuliseks või kirjalikuks väljendamiseks eesti keelt vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele. Kasutab oma valdkonnas kokkulepitud oskuskeele mõisteid ja termineid.
14. Digitaalne kirjaoskus – mõistab ja kasutab digitaalseid süsteeme, tööriistu ja rakendusi ning töötleb digitaalset teavet. Loe edasiPeida
B.3 Kompetentsid
Kohustuslikud kompetentsid
Nimetus
EKR tase
B.3.1
Sotsiaalpedagoogilise tegevuste korraldamine
6
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad
1. Kavandab oma tööd lähtuvalt organisatsiooni õppe-, arengu- ja/või tegevuskavast.
2. Nõustab, juhendab, konsulteerib isikut/isikuid toetavate tegevuste kavandamisel vastavalt vajadusele.
3. Kaasab sotsiaalpedagoogilise tegevuse planeerimisse vastavalt vajadusele teisi võrgustikuliikmeid.
4. Selgitab koostöös võrgustiku eri pooltega välja isiku arenguvajadused ja tema lähikeskkonnas olevad ressursid.
5. Jagab võrgustikus erialast teavet tugitegevuste võimaluste kohta, sh piirkonnas.
B.3.2
Sotsiaalpedagoogiline hindamine
6
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad
1. Märkab abivajajat ja abivajadust, arvestades isiku toimetulekut ja seda mõjutavaid tegureid.
2. Analüüsib isiku toimetulekut ning määrab lähikeskkonnas olemasolevad tugivõimalused erinevatel tasanditel; koostab tugiplaani ja teavitab asjaosalisi abivõimalustest.
3. Hindab isiku/isikute integreerimise vajadusi sotsiaalses kontekstis ning staatust ja kaasatust rühmas, tuginedes eelinfole ja hindamismeetoditele, edastab vajaduse korral teabe spetsialistidele.
4. Hindab isiku/isikute sotsiaal-emotsionaalseid oskusi, kasutades sobivaid hindamisvõtteid ja meetodeid, sh tõenduspõhiseid meetodeid.
B.3.3
Sotsiaalpedagoogiline sekkumine ja võrgustikutöö
6
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad
1. Teeb ja koordineerib ennetustööd isiku sotsiaalse heaolu tagamiseks, kaasates võrgustikuliikmeid.
2. Sotsiaalpedagoogiliste probleemide korral sekkub olukorda asjakohaselt, kaasates vajaduse korral võrgustikuliikmeid ja teisi spetsialiste.
3. Selgitab juhtumi tausta ja olemust, kasutades sobivat meetodit, ning koostab sekkumiseks tegevusplaani.
4. Nõustab ja konsulteerib isikut/isikuid lähtuvalt vajadustest, edastades teavet abivõimaluste kohta.
5. Kutsub kokku tugivõrgustiku ning rakendab isiku vajadusest ja sotsiaalpedagoogilisest hindamisest tulenevaid toetavaid tegevusi võrgustikutöös.
6. Arendab isiku sotsiaal-emotsionaalseid oskusi ja toimetulekustrateegiaid vastavalt juhtumi olemusele sotsiaalsete ja loominguliste tegevuste kaudu, kasutades sobivaid metoodikaid.
7. Hindab sotsiaalpedagoogilise sekkumise tõhusust, kasutades sobivaid hindamismetoodikaid.
B.3.4
Turvalise töökeskkonna kujundamine
6
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad
1. Kavandab turvalisust toetavat ning probleeme ennetavat individuaalset ja/või grupiviisilist tegevust oma organisatsioonis, teadvustades keskkonna eri aspektide mõju isiku/isikute arengule ja toimetulekule.
2. Osaleb võrgustikuliikmena turvalise keskkonna loomisel ja säilitamisel organisatsioonis.
B.3.5
Professionaalne enese- ja valdkonna arendamine
6
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad
1. Analüüsib oma tööd, kasutades sobivaid eneseanalüüsi meetodeid; täiendab ennast erialaselt ja osaleb erialastel täienduskoolitustel.
2. Optimeerib iseenda aja- ja energiakulu, et tagada oma füüsilise, vaimse, emotsionaalse ja sotsiaalse tervise tasakaal; osaleb kovisioonil ja/või supervisioonil.
3. Nõustab teisi spetsialiste sihtrühma abivajadustest.
4. Tutvustab sotsiaalpedagoogika põhimõtteid ja praktikaid oma organisatsioonis, tuginedes oma töökogemusele ja erialasele teabele.
Valitavad kompetentsid
Täiendavalt on võimalik tõendada valitav kompetents B.3.6.
Nimetus
EKR tase
B.3.6
Juhtimine
6
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad
1. Juhib gruppe, arvestades grupiprotsessidega ja tuginedes sotsiaalpedagoogilistele metoodikatele.
2. Juhib või koordineerib erialase ühingu või ühenduse tegevust, lähtudes selle tegevuse eesmärkidest.
