Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener (edaspidi KVJ-insener) tegutseb kesktasemejuhi, tippjuhi või kitsama ametiala spetsialistina hoonete kütte, ventilatsiooni ja jahutussüsteemide ning nendega seonduvate paigaldiste (edaspidi sisekliima tagamise süsteemid) kavandamisel, püstitamisel, laiendam...isel ja rekonstrueerimisel, samuti süsteemide lammutustöödel (ehitusseaduse mõistes).
KVJ-inseneri ülesanne on sisekliima tagamiseks ette nähtud tehniliste lahenduste väljatöötamine ja väljatöötatud projektlahenduste realiseerimine, pidades silmas sotsiaalseid, majanduslikke ja eetilisi aspekte, keskkonnahoidu ning tööohutust ja töötervishoidu.
Kutsestandard sisaldab 8. taseme volitatud KVJ-inseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid. Kõigi ehitusvaldkonna inseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2.
Volitatud KVJ-insener (EKR 8. tase) peab olema võimeline iseseisvalt töötama juhtiva spetsialisti, juhtiva projektijuhi või teadlase-uurijana keerukate sisekliima tagamise lahenduste väljatöötamisel ja realiseerimisel, vastutades nii enda, töörühmade kui ka ettevõtete või selle allüksuse töö tulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursi jagamine ja teiste töö juhtimine. Volitatud insenerilt eeldatakse sünteesimist ja arendustööd teatud kitsamal eri- ja/või ametialal. Loe edasiPeida
A.2 Tööosad
Volitatud KVJ-inseneri inseneri tööosad ja -ülesanded on loetletud käesoleva standardi avalehel ametialade loetelus. Vastav tööosade ja -ülesannete loetelu on lisas 3.
A.3 Töö keskkond ja eripära
Volitatud KVJ-insener töötab nii siseruumides kui ka välisobjektidel. Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt.
A.4 Töövahendid
Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutab insener spetsiaalseid arvutiprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms).
A.5 Tööks vajalikud isikuomadused
Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad tööosadest ja -ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadu...sed. Loe edasiPeida
A.6 Kutsealane ettevalmistus
Volitatud KVJ-inseneril peab olema magistrikraad või sellega võrdsustatud kõrgharidusdiplom kütte, ventilatsiooni ja jahutuse erialal. Reeglina on volitatud inseneri kutse esmasel taotlemisel eelduseks diplomeeritud inseneri (EKR 7. tase) kutse olemasolu kütte, ventilatsiooni ja jahutuse erialal võ...i doktorikraadi kaitsmine seotud teemal. Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5.
Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava erialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõudeid vt lisast 6.
Kutse taotlemise ja taastõendamise eeldusi vt lisast 7.
Kutse taotlemise erijuhud on loetletud lisas 8. Loe edasiPeida
A.7 Enamlevinud ametinimetused
Volitatud KVJ-insener töötab tavapäraselt kesktasemejuhi, tippjuhi või spetsialistina mitmesugustel ametikohtadel, mille nimetused on näiteks projekteerija, omanikujärelevalve tegija, ehitusjuht, projektijuht ja konsultant.
A.8 Regulatsioonid kutsealal tegutsemiseks
Volitatud KVJ-inseneri kutse tõendab isiku pädevust töötada kütte, ventilatsiooni ja jahutuse erialal tõendatud kompetentsuse piires iseseisvalt ja omal vastutusel ehitusvaldkonda reguleerivate õigusaktide mõistes.
Volitatud KVJ-inseneri volituste ulatust kütte, ventilatsiooni ja jahutuse erialal ...vt lisast 11. Loe edasiPeida
B Kompetentsusnõuded
B.2 Kompetentsid
Valitavad kompetentsid
Nimetus
EKR tase
Projekteerimine
B.2.1
Projekteerimise juhtimine
7
Vaata kompetentsi
1. Viib läbi projekteerimise juhtimisega seotud tegevusi, lähtudes kutsestandardi A.1 kutsekirjelduses loetletud 7. taseme diplomeeritud teedeinseneri pädevuse piiridest.
2. Kogub ja tutvub lähteandmetega, määratleb rakendatavad määrused, standardid, eeskirjad ja juhendmaterjalid. Hindab tööde mahtu ja piire, koostab ja vajadusel täpsustab tööde ajagraafiku ning valmistab ette projekteerimislepingu(d).
3. Komplekteerib projekteerimismeeskonna, kaasates asjakohased alltöövõtjad ja spetsialistid.
4. Korraldab ja viib läbi projekteerimiskoosolekuid, dokumenteerib otsused ning töötab välja ja kehtestab infovahetuse põhimõtted.
5. Juhib ja seirab projekteerimise käiku ja lahendusi ning kontrollib ehitusprojekti terviklikkust ja selle osade kokkusobivust. Kontrollib andmevahetust ja koostööd üldehituse ja teiste projektis osalevate erialade vahel. Dokumenteerib projekteerimistööde käigus tekkivad muudatused ja lisatööd.
6. Kontrollib lahenduste lähteülesandele ja lepingule vastavust ning ehitusprojekti eri osade omavahelist vastavust. Vormistab projektdokumentatsiooni, taotleb vastavatelt ametkondadelt vajalikud kooskõlastused ning korraldab projekti tellijale üleandmise. Korraldab ehitustegevuse käigus projekteerija järelevalve tegemist.
