Ehitusvaldkonna insenerid tegutsevad kesktaseme- või tippjuhina või kitsama ametiala spetsialistina hoonete ja rajatiste kavandamisel, püstitamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel, samuti hoonete lammutus- ja restaureerimistöödel. Ehitusinseneride ülesandeks on ehitustehniliste lahenduste väljat...öötamine ja väljatöötatud projektlahenduste realiseerimine arvestades sotsiaalsete, majanduslike, keskkonnahoiu, tööohutuse, töötervishoiu ja eetiliste aspektidega.
See kutsestandard sisaldab 8. taseme volitatud ehitusinseneri kutsekirjeldust ja -nõudeid.
Kõigi ehitusvaldkonna inseneride kutsetasemete üldiseloomustust vt lisast 2.
Volitatud ehitusinsener (EKR 8.tase) töötab iseseisvalt juhtiva spetsialisti, juhtiva projektijuhi või teadlase-uurijana keerukate ehitustehniliste lahenduste väljatöötamisel ja realiseerimisel, vastutades nii enda, töörühmade kui ka ettevõtete või nende allüksuse töö tulemuste eest. Tööülesannete täitmisega kaasneb ressursside jagamine ja teiste töö juhtimine. Volitatud insenerilt eeldatakse sünteesimist ja arendustööd teatud kitsamal eri- ja/või ametialal.
Volitatud ehitusinsenerid üldehituse erialal spetsialiseeruvad hoonete ehituse, sadamaehituse või geotehnika allerialadele. Loe edasiPeida
A.2 Tööosad
Volitatud ehituseinseneride tööosad ja -ülesanded üldehituse erialal on loetletud standardi avalehel toodud erialade ja ametialade lõikes. Vastav tööosade ja –ülesannete loetelu on esitatud lisas 3.
A.3 Töö keskkond ja eripära
Ehitusvaldkonna insenerid töötavad nii siseruumides kui ka välisobjektidel.
Töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt.
A.4 Töövahendid
Lisaks tavapärasele kontoritehnikale ja -tarkvarale kasutatakse spetsiaalseid arvutusprogramme ning töövahendeid (märke- ja mõõteriistu jms).
A.5 Tööks vajalikud isikuomadused
Inseneritöö eeldab analüüsivõimet, täpsust, ruumilist kujutlusvõimet, loovust, iseseisvust, otsustamisjulgust, kohanemisvõimet ning suhtlemis-, juhtimis- ja koostöövalmidust. Eri ametialadel võivad tööosadest ja -ülesannetest (vt lisa 3) sõltuvalt olla vajalikud või esmatähtsad erisugused isikuomadu...sed. Loe edasiPeida
A.6 Kutsealane ettevalmistus
Üldehituse eriala volitatud ehitusinseneril peab olema vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud haridustasemega kõrghariduse diplom üldehituse erialal. Reeglina on volitatud inseneri kutse esmasel taotlemisel eelduseks diplomeeritud inseneri (EKR 7. tase) kutse olemasolu üldehituse erialal võ...i doktorikraadi kaitsmine üldehitusega seotud teemal. Teadmiste ja oskuste miinimumnõudeid vt lisast 5.
Kutse taotlemisel on nõutav ka taotletavale kutsetasemele vastava iseseisva eri- ja ametialase töö kogemus. Töökogemuse miinimumnõudeid vt lisast 6.
Kutse taotlemise ja taastõendamise eeldused on esitatud lisas 7. Loe edasiPeida
A.7 Enamlevinud ametinimetused
Üldehituse eriala volitatud ehitusinsenerid töötavad kesktaseme-, tippjuhi või spetsialistina ametikohtadel, mille nimetused on näiteks projekteerija, omanikujärelevalve tegija, ehitusjuht, objektijuht, projektijuht või konsultant.
A.8 Regulatsioonid kutsealal tegutsemiseks
Üldehituse eriala volitatud ehitusinseneri kutse tõendab isiku pädevust töötada üldehituse erialal iseseisvalt ja enda vastutusel tõendatud kompetentsuse piires ehitusvaldkonda reguleerivate õigusaktide mõistes. Volitatud ehitusinseneri volituste ulatus üldehituse erialal vt lisast 11.
B Kompetentsusnõuded
B.2 Kompetentsid
Spetsialiseerumistega seotud kompetentsid
Hoonete ehitus
Sadamaehitus
Geotehnika
Valitavad kompetentsid
Nimetus
EKR tase
Projekteerimine
B.2.1
Projekteerimise juhtimine
7
Vaata kompetentsi
1. Viib läbi projekteerimise juhtimisega seotud tegevusi, lähtudes kutsestandardi A.1 kutsekirjelduses loetletud 7. taseme diplomeeritud teedeinseneri pädevuse piiridest.
2. Kogub ja tutvub lähteandmetega, määratleb rakendatavad määrused, standardid, eeskirjad ja juhendmaterjalid. Hindab tööde mahtu ja piire, koostab ja vajadusel täpsustab tööde ajagraafiku ning valmistab ette projekteerimislepingu(d).
3. Komplekteerib projekteerimismeeskonna, kaasates asjakohased alltöövõtjad ja spetsialistid.
4. Korraldab ja viib läbi projekteerimiskoosolekuid, dokumenteerib otsused ning töötab välja ja kehtestab infovahetuse põhimõtted.
5. Juhib ja seirab projekteerimise käiku ja lahendusi ning kontrollib ehitusprojekti terviklikkust ja selle osade kokkusobivust. Kontrollib andmevahetust ja koostööd üldehituse ja teiste projektis osalevate erialade vahel. Dokumenteerib projekteerimistööde käigus tekkivad muudatused ja lisatööd.
6. Kontrollib lahenduste lähteülesandele ja lepingule vastavust ning ehitusprojekti eri osade omavahelist vastavust. Vormistab projektdokumentatsiooni, taotleb vastavatelt ametkondadelt vajalikud kooskõlastused ning korraldab projekti tellijale üleandmise. Korraldab ehitustegevuse käigus projekteerija järelevalve tegemist.
